Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse jõustumine

Saatja: Kristel Kibin <[email protected]> Saadetud: 13.05.2021 17:46 Adressaat: <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; Keemia Info <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; Urmo Viisitamm <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; KAUR Pakendiregister <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; Keemia Info <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <info- [email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; TTJA <[email protected]> Koopia: Kaupo Heinma <[email protected]>; Sigrid Soomlais <[email protected]>; Reet Siilaberg <[email protected]>; Helen Akenpärg <[email protected]>; Allar Leppind <[email protected]>; Rene Rajasalu <[email protected]>; Monika Kont <[email protected]>; Anneli Averin <[email protected]>; Rain Päären <[email protected]>; Kaidi Kattai <[email protected]> Teema: Teavitus: jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse jõustumine 15. mail Manused: Jäätmeseaduse muudatused_teavitus-SCIP andmebaas.pdf; Jäätmeseaduse muudatused_teavitus-jäätmeseadus erinevad muudatused.pdf; Jäätmeseaduse muudatused_teavitus-laiendatud tootjavastutus.pdf; Pakendiseaduse muudatused_teavitus.pdf Head koostööpartnerid 15. mail 2021 jõustub jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seadus. Seadusemuudatustega võetakse üle ja täidetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2018/851, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid (ELT L 150, 14.6.2018, lk 109– 140), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2018/852, millega muudetakse direktiivi 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta (ELT L 150, 14.6.2018, lk 141–154), ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2018/850, millega muudetakse direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta (ELT L 150, 14.6.2018, lk 100–108) tulenevad kohustused. Jäätmete raamdirektiivist ja prügiladirektiivist tulenevad muudatused sisalduvad põhiosas jäätmeseaduse sätetes ning need puudutavad jäätmete liigiti kogumise, laiendatud tootjavastutuse, jäätmetekke vältimise, kohaliku omavalitsuse üksuste ja riigi jäätmekavade ning jäätmete ringlussevõtu tõhustamisega seotud nõudeid ja meetmeid, et saavutada korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtmäärade täitmine. Samuti täpsustati vastutussätete sõnastusi ja karistusmäärasid. Pakendidirektiivist tulenevad muudatused on tehtud põhiosas pakendiseaduses ning need puudutavad mõisteid ja ringlussevõtu sihtarvusid. Pakendiseaduse muutmise vajadus laiendatud tootjavastutuse nõuete osas tulenes jäätmete raamdirektiivist. Keskkonnaministeeriumi kodulehel on leitav ülevaade erinevatest seadusemuudatustest, sh KOVide kuukiri, kuid samuti on valik lisatud selle kirja manusena. Soovitame paremaks ülevaateks siiski tutvuda kõigi seadusemuudatustega Riigi Teatajas. Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse teksti ja seotud menetlusteabe, sealhulgas kõiki seadusemuudatusi põhjalikumalt selgitava seletuskirja leiate selle lingi kaudu. Erialaliidud, tootjate ühendused ja taaskasutusorganisatsioonid on oodatud oma liikmeid puudutavat asjakohast teavet liikmetele edastama. Lugupidamisega Kristel Kibin Nõunik | Keskkonnakorralduse osakond Adviser | Environmental Management Department +372 6260 700 | http://www.envir.ee/ Keskkonnaministeerium | Ministry of the Environment of Estonia | Narva mnt 7a, 15172 Tallinn, Eesti See e-kiri (kaasa arvatud manused) on mõeldud ainult e-kirja adressaatidele ning võib sisaldada ametialaseks kasutamiseks ettenähtud teavet. Teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, palun teavitage sellest kohe saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist. This e-mail and its attachments may contain official information. Any dissemination or use of this information by a person other than the intended recipient is unauthorized and may be unlawful. If you are not the intended recipient, please notify the sender immediately, delete this e-mail and destroy any copies. Jäätmeseadus, RT I, 05.05.2021, 3 Jäätmete liigiti kogumine  Varasem jäätmeseaduse § 14 lg 12 nägi ette, et jäätmeid kogutakse liigiti, kui see on tehniliselt, keskkonnaseisukohast ja majanduslikult teostatav, ning neid ei segata teiste jäätmete ega muude materjalidega, millel on erinevad omadused.  Muudatuse järgi ei ole edaspidi jäätmete liigiti kogumine seotud põhimõttega „tehniliselt, keskkonnaseisukohast ja majanduslikult teostatav“. Jäätmete lakkamine  Uue võimalusena lisandub jäätmeseaduse §-i 21 üksikjuhtumipõhine lakkamine (jäätmeseaduse § 21 lg 31). See tähendab, et juhul kui puuduvad Euroopa Komisjoni õigusaktiga või keskkonnaministri määrusega kehtestatud lakkamise kriteeriumid, võib Keskkonnaamet erandjuhtudel keskkonnakaitseloa andmise menetluse käigus kaalutlusotsuse alusel otsustada, kas – arvestades jäätmeseaduse § 21 lõike 1 punktide 1–4 kõiki tingimusi ning vajaduse korral saasteainete piirväärtusi ja muid lõike 3 nõudeid – jäätmeloa või kompleksloa taotluses märgitud jäätmed on lakanud olemast jäätmed.  Jätkuvalt ei saa jäätmete lakkamist tõendada REACH-määruses sätestatud registreeringu põhjal. Asi, mis on lakanud olemast jääde, peab enne esimest kasutamist või turule laskmist vastama kemikaalide ja toodete suhtes kohaldatavates õigusaktides sätestatud asjaomastele nõuetele. Jäätmete lakkamise staatus on saavutatav vaid juhul, kui ained või esemed vastavad toodetele kohaldatavatele teatavatele asjaomastele nõuetele. Enne kui asjale, mis on lakanud olemast jääde, hakatakse kohaldama kemikaale ja tooteid käsitlevaid õigusakte, peavad jäätmeseaduse § 21 lõikes 1 sätestatud tingimused olema täidetud. See tähendab, et esmalt toimub jäätmete lakkamine ja seejärel hakatakse enne turule laskmist või esimest kasutamist kohaldama asjale vastavaid REACH-määruse, CLP-määruse jm nõudeid. Jäätmehooldus, jäätmete põletamise ja ladestamise piirangud  Lisatakse jäätmehoolduse põhimõtete juurde nõue, mille kohaselt tuleb enne jäätmete taaskasutamist või selle ajal eemaldada tekkinud jäätmetest ohtlikud ained ja esemed, et hõlbustada jäätmete edasist töötlemist.  Sätestakse põhimõte, et jäätmeid tohib enne nende taaskasutamist ladustada kuni kolm aastat, pärast seda peab isik jäätmed suunama taaskasutusse. Jäätmeid, mis on mõeldud kõrvaldamiseks, tohib ladustada ühe aasta vältel. Kui jäätmete ladustamiseks enne nende taaskasutamist või kõrvaldamist on väljastatud keskkonnakaitseluba, tohib jäätmeid ladustada keskkonnakaitseloas märgitud aja vältel. Kui jäätmeid hoitakse kauem, käsitatakse selliseid kohti prügilatena jäätmeseaduse § 34 kohaselt.  Liigiti kogutud ning korduskasutamiseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtmiseks mõeldud jäätmeid on keelatud põletada (välja arvatud jäätmed, mis tekivad liigiti kogutud jäätmete töötlemisel ning mille puhul annab põletamine jäätmehierarhia kohaselt parima tulemuse keskkonnale). Mõeldud on liigiti kogutud jäätmete põletamist nii jäätmepõletus- kui ka koospõletustehases.  Prügilasse on jätkuvalt keelatud ladestada jäätmeid, mis on eelnevalt töötlemata, ning edaspidi ka jäätmeid, mis on liigiti kogutud korduskasutamiseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtumiseks (välja arvatud jäätmed, mis tekivad liigiti kogutud jäätmete 1 Jäätmeseadus, RT I, 05.05.2021, 3 töötlemisjärgses protsessis ja mille ladestamine annab jäätmehierarhia kohaselt parima tulemuse keskkonnale). Liigiti kogutud olmejäätmete ladestamise ja põletamise piiramine aitab edendada ringmajandusele üleminekut ning vähendada ressursside raiskamist.  Alates 2030. aasta 1. jaanuarist on prügilasse keelatud ladestada ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks sobivaid jäätmeid, eelkõige olmejäätmeid (välja arvatud jäätmed, mille puhul prügilas ladestamine annab jäätmehierarhia kohaselt keskkonnale parima tulemuse). Piirang puudutab ka selliseid ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks sobivaid olmejäätmeid, mis ei ole liigiti kogutud.  Alates 2035. aasta 1. jaanuarist ei tohi prügilasse ladestavate olmejäätmete kogus ületada 10 massiprotsenti tekitatud olmejäätmete üldkogusest samal aastal. Olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvud Olmejäätmeid tuleb korduskasutuseks ette valmistada ja ringlusse võtta: 1) alates 2025. aasta 1. jaanuarist – vähemalt 55 protsendi ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas; 2) alates 2030. aasta 1. jaanuarist – vähemalt 60 protsendi ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas; 3) alates 2035. aasta 1. jaanuarist – vähemalt 65 protsendi ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas. Ohtlike jäätmete ja vanaõliga seotud täpsustused §-des 60, 61, 62 ja 651  Jäätmeseaduse § 60 lõige 1 keelab ohtlike jäätmete segamise omavahel, muude jäätmete ja muude materjalidega. Segunenud jäätmed lahutatakse, kui see on tehniliselt võimalik ja tervisele või keskkonnale tekkida võiva ohu vältimiseks vajalik. Kaasnevad kulutused ei ole enam määravad, jäätmeseaduse §-i 60 lõiget 2 muudeti ning eemaldati sõnad „ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi“.  Ohtlikud jäätmed, mis on segatud eirates jäätmeseaduse §-i 60 lõikes 1 sätestatut, antakse käitlemiseks üle sellekohast luba omavale isikule.  Ohtlikke jäätmeid võib segada omavahel või tavajäätmetega või muu aine või materjaliga, kui jäätmed segab isik, kes on saanud selleks loa, välditakse negatiivset mõju keskkonnale ja inimese tervisele ning segamine on vastavuses parima võimaliku tehnikaga. Välja on jäetud põhimõte, et ohtlike jäätmete segamine on lubatud, kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud. Tehniline ja majanduslik põhjendus ei saa olla argument, millega lubatakse ohtlikke jäätmeid segada, kuna see võib kaasa tuua selliste ohtlike jäätmete, mille käitlemisel on tarvis rakendada erimeetmeid ning mille käitlemine võib osutuda jäätmete iseloomu arvestades üsna kalliks, segamise tavajäätmete või muude jäätmega, et lahjendada jäätmeid või muuta jäätmekoodi ning sel teel suunata ohtlikud jäätmed selle liigi jaoks sobimatusse jäätmekäitlusprotsessi.  Muudeti jäätmeseaduse § 651 lõikeid 4 ja 5. Muudatuste eesmärk on tagada, et erinevate omadustega vanaõli liike (nt mineraalõli ja sünteetiline õli) ei segataks omavahel ega muude 2 Jäätmeseadus, RT I, 05.05.2021, 3 jäätmetega. Vanaõli liigiti kogumine ja selle muud liiki jäätmete või ainetega segunemise vältimine on oluline, et tagada vanaõli töötlemisel keskkonnale ohutuim tulemus. Vanaõli töötlemisel tuleks eelistada regenereerimist või muid ringlussevõtutoiminguid, mis annavad keskkonnale samaväärse või ohutuma üldise tulemuse kui regenereerimine. Vastutussätted ja karistusmäärad  Muudeti ja täpsustati vastutussätete sõnastusi ja tõsteti rikkumiste karistusmäärasid. Maksimaalsed võimalikud trahvimäärad juriidilisele isikule jäävad edaspidi 100 000 kuni 400 000 euro vahele.  Alates 1. jaanuarist 2015 on KarSi § 47 kohaselt võimalik kohaldada väärteo korral maksimaalse rahatrahvina füüsilisele isikule 300 trahviühikut ning juriidilisele isikule 400 000 eurot. Tegemist on küll rahatrahvi ülemmäära muutmisega, kuid see ei tähenda automaatselt, et vastavate rikkumiste eest mõistetavad karistused peavad saama maksimummääras rakendatud. Pigem annab see paindliku võimaluse rakendada sellise suurusega rahatrahvi, mis tõepoolest täidaks oma eesmärgi ehk sunniks kohustatud isikut täitma seaduse nõudeid. Rikkumise eest karistust mõistes tuleb arvestada konkreetseid asjaolusid: isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, eri- ja üldpreventsiooni jne.  Mitmed seni jäätmeseaduses olnud vastutussätted on sellised, mille teokoosseis on toodud KarS §-des 279 ja 280. Seetõttu tunnistati ka osa vastutussätteid kehtetuks. 3 Jäätmeseadus, RT I, 05.05.2021, 3 Laiendatud tootjavastutuse miinimumnõuded Enesekontrollisüsteem  Rakendub enesekontrollisüsteemi nõue probleemtoodete tootjatele ja tootjate ühendustele. Täpsemad nõuded on esitatud jäätmeseaduse § 231.  Enesekontrollisüsteem tähendab, et ettevõtja on süstemaatiliselt ja läbimõeldult korraldanud oma töövood. Enesekontrollisüsteem peab sisaldama infot tootja ja tootjate ühenduse finantsjuhtimise kohta seoses jäätmeseaduse §-st 251 tulenevate kohustuste rahastamise ning § 23 lõikes 41 tootjatele teenustasu arvutamise kohta. Lisaks peab enesekontrollisüsteem sisaldama infot kogutud ja probleemtooteregistrile esitatud andmete kvaliteedi kohta ning jäätmesaadetiste määruse kohaselt kogutud ja esitatud andmete kohta.  Enesekontrollisüsteemi eesmärk on, et tootja ja tootjate ühendus peavad arvestust turule lastud toodete, kogutud ja käideldud jäätmete üle ehk neil on korrapärane sisemine arvestus probleemtoodetest ning neist tekkinud jäätmetest. Lisaks peab see sisaldama tootja ja tootjate ühenduse finantsjuhtimisega seotud elemente (kulud probleemtoodetega seotud jäätmekäitlusele jne).  Enesekontrollisüsteemi kohaldamisest on vabastatud isikud, kellel on keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteem EMAS.  Enesekontrollisüsteem peab olema probleemtoote tootja ja tootjate ühenduse poolt dokumenteeritud ning seda tuleb ajakohastada vähemalt kord 12 kuu jooksul.  Tegemist ei ole uue nõudega, kuna juba praegu peavad tootjatel ja tootjate ühendustel olemas olema vastavad andmed. Tegemist on olemasolevate sisemiste arvestuste nimetamisega enesekontrollisüsteemiks. Audiitorkontroll  Varasemalt on audiitorkontrolli näinud ette pakendiseadus pakendiettevõtetele ja taaskasutusorganisatsioonidele. Jäätmeseaduse §-i 1196 kohaselt on Keskkonnaametil edaspidi õigus nõuda järelevalve eesmärgil tootja või tootjate ühenduse kulul audiitorkontrolli, mille eesmärk on anda hinnang: 1) jäätmeseaduse § 251 lõikes 1 sätestatud kohustuste rahastamise õigsuse kohta; 2) jäätmeseaduse § 23 lõike 41 kohaselt tootjale teenustasu arvutamise nõuete täitmise õigsuse kohta; 3) probleemtooteregistrisse esitatud andmete õigsuse kohta; 4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 kohaselt kogutud ja esitatud andmete õigsuse kohta.  Audiitorkontrolli teostab vandeaudiitor piiratud kindlustandva töövõtuna audiitortegevuse seaduse tähenduses. Laiendatud tootjavastutuse põhimõtte avamine jäätmeseaduse §-s 251  Tootja peab tagama turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete käitlemise ning kandma nendest tegevustest tulenevad kulud. Tootja võib valida, kas ta täidab kohustused ise või annab kohustuste täitmise tootjate ühendusele. 1 Jäätmeseadus, RT I, 05.05.2021, 3  Tootja vastutab turule lastud toodete eest seni, kuni probleemtoodetest tekkinud jäätmed ei ole enam jäätmed. Kui tootja on andnud oma kohustused tootjate ühendusele või jäätmekäitlejale, vastutab tootja jäätmete käitlemise eest ajani, mil jäätmed ei ole enam jäätmed. Kui tootjate ühendus või jäätmekäitleja on jätnud oma kohustused tootja eest täitmata, lasub vastutus kohustuste täitmise eest siiski tootjal. Probleemtoote tootja peab seetõttu korraldama jäätmekäitluse sellisel viisil, et talle jääb kontroll probleemtoote taaskasutamise eest; vajaduse korral lepingus sellise tingimuse ettenägemisega, mis võimaldaks saada probleemtoote valduse tagasi, kui jäätmekäitleja probleemtoote taaskasutamise kohustust piisaval määral ei täida.  Tootja ja tootjate ühendus peab kohustuste täitmiseks omama vajalikke rahalisi või rahalisi ja korralduslikke vahendeid. See garanteerib, et tootja turule lastud toodetest tekkinud jäätmed ka kogutakse ja käideldakse. Tootja ja tootjate ühendus peavad enesekontrollisüsteemi kehtestamisel läbi mõtlema oma finantsjuhtimise, et neil oleksid rahalised vahendid kohustuste täitmiseks olemas.  Sätestatakse volitatud esindaja instituut kõikidele probleemtoodete tootjatele, sealhulgas veebiplatvormidele, kelle asukoht on väljaspool Eestit, kuid kes lasevad Eestis turule, sõltumata müügiviisist, probleemtooteid. Seni on kehtinud volitatud esindaja instituut ainult elektri- ja elektroonikaseadmete tootjatele. Kui volitatud esindajat ei määrata, tuleb seadusest tulenevaid kohustusi täita tootjal endal.  Sätestatakse probleemtootest tekkinud jäätmeid taaskasutavale või kõrvaldavale ettevõtjale või vahendavale ettevõtjale kohustus esitada tootjale, tootjate ühendusele või taaskasutamist vahendavale ettevõtjale nende nõudmisel taaskasutamise tõend. Taaskasutamise tõendile märgitakse probleemtootest tekkinud jäätmete üleandja, probleemtootest tekkinud jäätmete liik, kood ja kogus ning taaskasutatud või kõrvaldatud probleemtootest tekkinud jäätmete kogus, taaskasutamis- või kõrvaldamistoimingu kood ja riik, kus taaskasutamine või kõrvaldamine toimus.  Rehvide, kantavate patareide ja akude ning kodumajapidamistes kasutatavate elektri- ja elektroonikaseadmete tootjad on kohustatud oma toodetest tekkinud jäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamiseks sõlmima kirjaliku lepingu tootjate ühendusega. Loetletud probleemtoodetele on seadusega sätestatud kogumise määr (neist tekkinud jäätmete kogumisega on esinenud suuri probleeme). Iseseisvalt tegutsevale tootjale on nõuetekohase kogumissüsteemi korraldamine ilma tootjate ühenduse toetava võrgustikuta põhjendamatult kulukas.  Jäätmeseaduse § 26 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks seoses § 251 kehtestamisega.  Jäätmeseaduse § 26 lõikes 11 täpsustatakse, et isikule, kes võtab jäätmevaldajalt vastu probleemtootest tekkinud jäätmed, kohaldatakse lisaks sama paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud määrustest tulenevaid nõudeid kui ka jäätmeseadusest §-st 251 tulenevaid tootjale pandud kohustusi. Muudatused jäätmeseaduse §-s 23  Jäätmeseaduse § 23 lõike 4 punktist 2 on välja jäetud kohustus lähtuda teenustasu küsimisel üksnes turuosast. Nõue koguda teenustasu võrdsetel tingimustel on asendatud pisut üldisema võrdse kohtlemise nõudega. Nimelt võib jäätmeseaduse § 23 lõikest 41 tuleneda vajadus 2 Jäätmeseadus, RT I, 05.05.2021, 3 koguda tootjalt tasu mittevõrdsetel tingimustel arvestades nende toodete erinevaid omadusi. Kuna ebavõrdne tasu on põhjendatud objektiivsete ja asjakohaste erinevustega, on selline ebavõrdne tasu kogumine siiski kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega. Välja on jäetud viited kohustuste üleandmise erinevatele viisile. Esiteks erinevad need viisid (üleandmine kirjaliku lepinguga või ühinemine tootjate ühendusega) vaid näiliselt, sest ka juhul, kui tootja ühineb tootjate ühendusega (astub selle liikmeks), ei toimu kohustuste üleandmine automaatselt, vaid selleks sõlmitakse samuti kirjalik leping. Lisaks teenustasule tuleb tootjaid tootjate ühenduse poolt kohelda võrdselt ka kõikides teistes küsimustes, nt võimalus saada tootjate ühenduse liikmeks jne olenemata tootja poolt turule lastud probleemtoodete kogusest.  Kohustades tootjate ühenduse veebilehel tuleb avalikustada jäätmekäitlejate valimise kord. Tootjate ühenduse veebilehel tuleb avalikustada ka tootjate poolt tehtud sissemaksete suuruse turule lastud probleemtootemassi tonni kohta.  Tootjate ühendus peab korraldama probleemtoodetest tekkinud jäätmete taaskasutamise kolme aasta jooksul alates nende kogumisest (et vältida vaheladustatud probleemtoodetest tekkinud jäätmete kuhjumist) ja taaskasutamise sihtmäärade täitmise, kuna see on üks tootjate ühenduse põhilisi ülesandeid.  Tootjate ühenduse kohustus on tagada, et tootjale teenustasu arvutamisel võetakse arvesse toodete vastupidavust, parandatavust, korduskasutatavust ja ringlussevõetavust ning ohtlike ainete olemasolu, lähtudes seejuures olelusringil põhinevast käsitlusviisist ja sellest, kui palju on tootja toote valmistamisel arvestanud jäätmeseaduse § 21 lõigetes 1 ja 2 ning § 24 lõigetes 1 ja 3 sätestatud nõudeid. Muudatused seoses probleemtooteregistriga ja –registris  Enam ei pea ettevõtja, kes viib Eestist välja mootorsõidukeid, rehve ning patareisid ja akusid, esitama probleemtooteregistrile andmeid.  Edaspidi kantakse registrisse tootjate ühenduse osanike, aktsionäride või liikmete nimed. Probleemtooteregistris avalikustatakse tootjate ühenduse osanike, aktsionäride või liikmete nimed ning tootjate ühendusega lepingu sõlminud tootjate nimed.  Probleemtooteregistris avalikustatakse kogutud, korduskasutatud, ringlusse võetud, energiakasutuseks taaskasutatud, taaskasutusse võetud ja kõrvaldatud probleemtoodetest tekkinud jäätmete andmed summeerituna. Ehk määruse § 7 lõike 1 punktides 13–27 toodud andmed avalikustatakse probleemtooteregistris.  Probleemtooteregistris avalikustatakse tootja ja tootjate ühenduse poolt jäätmekäitluse sihtarvude saavutamise andmed.  Probleemtooteregistrisse kantakse vandeaudiitori audiitorkontrolli kokkuvõte, kui Keskkonnaamet on nõudnud tootjalt või tootjate ühenduselt vandeaudiitori audiitorkontrolli tegemist. 3 Jäätmeseadus, RT I, 05.05.2021, 3 SCIP andmebaas  Jäätmeseaduse §-s 21 täpsustuvad jäätmetekke vältimise üldnõuded. Ühtlasi lisatakse jäätmeseadusesse § 211.  Jäätmeseaduse uue § 211 järgi peab iga REACH-määruse artikli 3 punkti 33 kohane toote tarnija esitama REACH-määruse artikli 33 lõike 1 kohaseid andmeid Euroopa Kemikaaliameti andmebaasi vormil, mille Euroopa Kemikaaliamet on selleks puhuks loonud.  Kui tooted, materjalid ja ained muutuvad jäätmeteks, võib ohtlike ainete sisaldus nendes muuta sellised jäätmed ringlussevõtuks või kvaliteetsete teiseste toorainete tootmiseks sobimatuks. Selleks, et edendada ressursitõhusust ja ohutut materjaliringlust, on vaja edendada ka meetmeid ohtlike ainete sisalduse vähendamiseks materjalides ja toodetes, sealhulgas ringlussevõetud materjalides. Üheks meetmeks on tagada, et ohtlike ainete ja eriti väga ohtlike ainete olemasolu kohta on olemas ja kättesaadav piisav teave kogu toodete ja materjalide olelusringi jooksul. Jäätmeseadusega kohaldatakse jäätmete raamdirektiivi muudatusega EL õigusesse kirjutatud põhimõtet, et teave ohtlike ainete olemasolu kohta peab olemas olema ka jäätmeetapis.  Euroopa Kemikaaliametile on antud ülesanne koguda andmeid kandidaatainete loetellu kantud väga ohtlike ainete ehk SVHC-ainete kohta, kui neid sisaldub tootes üle 0,1 massiprotsendi. Selleks, et tagada andmete kättesaadavus kogu toodete ja materjalide olelusringi jooksul, on Euroopa Kemikaaliamet välja töötanud keskkonna andmete esitamiseks ja pärimiseks: SCIP andmebaas. SCIP andmebaasi (Substances of Concern In articles as such or in complex objects (Products)) ehk probleemsete ainete andmebaasi eesmärk on vähendada ohtlikke aineid jäätmetes, julgustada ohtlikke aineid asendama ohutumate alternatiividega ning soodustada ringmajandust, aidates jäätmekäitlejatel tagada, et ringlussevõetavad materjalid ei sisalda selliseid aineid. SCIP andmebaasi teave on avalik, eriti jäätmekäitlejatele ja tarbijatele.  Jäätmeseadus jõustab kohustuse esitada andmeid Euroopa Kemikaaliameti andmebaasi ehk SCIP andmebaasi. Andmebaasi esitavate andmete kohustus lasub toote tarnijal, kes toote turule viib. Toote tarnija on loetletud kui toote valmistaja, importija, levitaja või muu tarneahelas tegutseja ning SCIP andmebaasi tähenduses mõeldakse siin täiendavalt ka toote koostajat. Andmebaasi teavituste esitamise nõue ei kohaldu jaemüüjatele, kes müüvad kaupa ainult tarbijatele ehk on vaid tarbijale edasimüüja rollis. Kui aga jaemüüja on ühtlasi ka toote, mis sisaldab SVHC-aineid üle 0,1 massiprotsendi, turule viija, on tal samuti kohustus andmeid SCIP andmebaasi esitada. Andmete esitamise kohustuse ja tarneahelas oma rolli tuvastamiseks saab täpsema teabega tutvuda siin: https://echa.europa.eu/et/scip-suppliers- of-articles  Jäätmeseaduse § 211 lõikesse 2 on õigusselguse ja arusaadavuse huvides lisatud ka viide Terviseameti kohustusele täita riikliku kasutajatoe ülesannet. Terviseamet on pädev asutus, kes juba täidab kemikaaliseaduse § 33 lõike 6 alusel REACH-määruse riikliku kasutajatoe ülesandeid REACH-määruse artikli 124 kohaselt ja annab nõu tootjatele, importijatele, allkasutajatele ja kõikidele teistele huvitatud isikutele REACH-määrusest tulenevate ülesannete ja kohustuste kohta. SCIP andmebaasi käsitleva teabematerjaliga saab tutvuda ka Terviseameti lehel: https://www.terviseamet.ee/et/kemikaali-tooteohutus/toodete- kaitlejale/scip-andmebaas 1 Jäätmeseadus, RT I, 05.05.2021, 3 REACH-määrusele viitavate artiklite selgitus:  REACH-määruse artikli 3 punkti 33 kohane toote tarnija on toote valmistaja või importija, levitaja või muu tarneahelas tegutseja, kes toote turule viib.  REACH-määruse artikli 33 lõige 1 ütleb, et iga tarnija, kelle tarnitav toode sisaldab ainet, mis vastab artikli 57 kriteeriumidele ja on määratletud artikli 59 lõike 1 kohaselt, kontsentratsioonis üle 0,1 massiprotsendi, esitab toote saajale piisavalt tarnijale kättesaadavat teavet, sealhulgas minimaalselt kõnealuse aine nimetuse, et võimaldada toote ohutut kasutamist.  REACH-määruse kohaselt on toode ese, millele antakse tootmise käigus teatud kuju, pinnaviimistlus või kujundus, mis määrab tema funktsiooni suuremal määral kui tema keemiline koostis. REACH-määruse järgi on tooted näiteks rõivad, põrandakatted, mööbel, ehted, ajalehed ja plastpakendid.  REACH-määruse artikli 57 kriteeriumidele vastavad ja artikli 59 lõike 1 kohaselt määratletud ained on väga ohtlikud ained (substances of very high concern, SVHC-ained), mis on lisatud kandidaatainete loetellu. Tegemist on ajas täieneva nimekirjaga. Kandidaatainete loetelu avaldab Euroopa Kemikaaliamet ja seda ajakohastatakse iga kuue kuu järel. SVHC ainete kanditaatainete loeteluga saab tutvuda siin: https://echa.europa.eu/et/candidate-list-table 2 Pakendiseadus, RT I, 05.05.2021, 2 Laiendatud tootjavastutuse põhimõte  PakS § 121 avatakse laiendatud tootjavastutuse põhimõte.  Pakendiettevõtja peab tagama turule lastud pakendatud kauba pakendi ja pakenditest tekkinud jäätmete käitlemise ning kandma nendest tegevustest tulenevad kulud.  Pakendiettevõtja võib valida, kas ta täidab kohustused ise või annab kohustuste täitmise kirjaliku lepinguga üle taaskasutusorganisatsioonile.  Kui pakendiettevõtja on § 121 lõikes 1 sätestatud kohustused üle andnud taaskasutusorganisatsioonile, siis pakendiettevõtja vastutus kohustuste täitmisel lõpeb.  Pakendiettevõtja ja taaskasutusorganisatsioon peavad omama tootjavastutuse kohustuste täitmiseks vajalikke rahalisi või rahalisi ja korralduslikke vahendeid.  Pakendiettevõtjad on kohustatud kandma pakendi ja pakendijäätmete käitlemisel vähemalt järgmiseid kulusid: o mis tekivad pakendi ja pakendijäätmete liigiti kogumisel ja seejärel transportimisel ning töötlemisel, sealhulgas töötlemisel, mis on vajalik § 36 sätestatud sihtarvude saavutamiseks, võttes arvesse asjaomastest toodetest saadud teisese tooraine korduskasutamisest, müügist või sissenõudmata tagatisraha tasudest saadavat tulu; o teavitustegevusele, andmete kogumisele ja esitamisele. o Nimetatud kulud ei tohi ületada kulusid, mis on vajalikud kulutõhusate jäätmekäitlusteenuste osutamiseks ning kulud määratakse asjaomaste osalejate vahel kindlaks läbipaistval viisi. o Kulude kandmise kohustus on pakendiettevõtjal juhul, kui kulu põhjustanud toimingud on teinud tema ise, need on tehtud tema volitusel või ta on varem nende toimingute tegemisest või volituse andmisest ilma seadusliku aluseta keeldunud. Volitatud esindaja Pakendiettevõtjatele, kelle asukoht on väljaspool Eestit, kuid kes lasevad oma tooteid Eestis turule, kehtestatakse nõue määrata volitatud esindaja, kelle kaudu pakendiettevõtja täidab talle seadusega pandud laiendatud tootjavastutuse põhimõttest tulenevaid kohustusi. Andmed pakendiettevõtja volitatud esindaja kohta tuleb esitada pakendiregistrisse. Taaskasutusorganisatsioonide teenustasud  Taaskasutusorganisatsiooni kohustus on tagada, et teenustasus, mida ta pakendiettevõtja käest küsib, on arvesse võetud vähemalt: o kulud, mis tekivad pakendi ja pakendijäätmete liigiti kogumisel ja seejärel transportimisel ning töötlemisel, sealhulgas töötlemisel, mis on vajalik sihtarvude saavutamiseks, võttes arvesse pakendi ja pakendijäätmetest saadud tulu; o kulud teavitustegevusele, andmete kogumisele ja esitamisele.  Taaskasutusorganisatsiooni kohustus on ka tagada, et pakendiettevõtjale teenustasu arvutamisel on arvesse võetud toodete vastupidavust, parandatavust, korduskasutatavust ja ringlussevõetavust ning ohtlike ainete olemasolu, lähtudes seejuures olelusringil põhinevast käsitlusviisist. See tähendab, et taaskasutusorganisatsioonil on võimalik hinnakirja kujundamisel arvestada materjalide ringlussevõetavust ja määrata tasud vastavalt materjaliliikidele. Näiteks on võimalik erinevad teenustasud seada HDPE, PET, alumiiniumi, klaasi jm korral. 1 Pakendiseadus, RT I, 05.05.2021, 2 Muudatused tarbijate informeerimises  Pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale, peab müügikohas andma edaspidi infot lisaks pakendi tagasivõtmise kohast ka jäätmetekke ja prügistamise vältimise kohta.  Samuti on taaskasutusorganisatsioonide kohustuseks pöörata avalikkuse ja tarbijate teavitamisel tähelepanu jäätmetekke ja prügistamise vältimisele. Enesekontrollisüsteem  Rakendub enesekontrollisüsteemi nõue pakendiettevõtjatele ja taaskasutusorganisatsioonidele.  Täpsemad nõuded on kirjeldatud PakS § 181.  Enesekontrollisüsteem tähendab, et ettevõtja on süstemaatiliselt ja läbimõeldult korraldanud oma töövood. Enesekontrollisüsteem peab sisaldama pakendiettevõtja ja taaskasutusorganisatsiooni finantsjuhtimist seoses laiendatud tootjavastutuse põhimõttest tulenevate kohustuste täitmisega, samuti peab enesekontrollisüsteem sisaldama infot kogutud ja pakendiregistrile esitatud andmete kvaliteedi kohta.  Eesmärk on, et pakendiettevõtja ja taaskasutusorganisatsioon peavad arvestust turule lastud pakendite, kogutud ja käideldud pakendijäätmete üle ehk neil on korrapärane sisemine arvestus pakendite ning sellest tekkinud jäätmete üle. Lisaks peab see sisaldama pakendiettevõtja ja taaskasutusorganisatsiooni finantsjuhtimisega seotud elemente (tõendid rahaliste vahendite piisavuse kohta, kulud pakenditega seotud jäätmekäitlusega jne).  Tegemist ei ole uue nõudega, kuna juba praegu peavad pakendiettevõtjatel ja taaskasutusorganisatsioonidel olemas olema vastavad andmed. Tegemist on olemasolevate sisemiste arvestuste nimetamisega enesekontrollisüsteemiks.  Enesekontrollisüsteemi kohaldamisest on vabastatud isikud, kel on keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteem EMAS.  Enesekontrollisüsteem peab olema pakendiettevõtja ja taaskasutusorganisatsiooni poolt dokumenteeritud ning seda tuleb ajakohastada vähemalt kord 12 kuu jooksul. Tegemist on ettevõtte sisemise dokumentatsiooniga, mis peab olema ajakohastatud, kuid eraldi pakendiregistrisse esitamise nõuet ei ole. Muudatused audiitorkontrolli nõuetes  Jäätmete raamdirektiivist tuleneva nõudega seoses laieneb audiitorkontrolli eesmärk. Alates 15.05.2021 hõlmab audiitorkontroll nii pakendiregistrisse esitavate andmete kui ka pakendiettevõtja ja taaskasutusorganisatsiooni finantsjuhtimise kontrolli. Nõue rakendub 2020. aasta aruande esitamisel pakendiregistrisse. Täpsemad nõuded on kirjeldatud Paks § 241.  Rakenduvad mitmed leevendused võrreldes seniste audiitorkontrolli nõuetega. o Muutub audiitorkontrolli lävend. Pakendialast aruannet on vaja edaspidi lasta auditeerida, juhul kui turule lastud pakendite kogus ületab 20 tonni aastas (seni kehtis kohustus kui turule lasti vähemalt 5 tonni pakendeid aastas). Leevendus kehtib ka 2020. aasta aruande esitamisel, mis tuleb esitada pakendiregistrisse hiljemalt 1. septembriks 2021. o Hakkab kehtima audiitorkontrolli vabastus kolmeks aastaks. Eeltoodud leevendus hakkab kehtima alates 2020. aasta aruande audiitorkontrollist, mis on läbi viidud 2 Pakendiseadus, RT I, 05.05.2021, 2 arvestades 15.05.2021 jõustuva seaduse nõudeid (sh on teostatud ka finantsjuhtimise audit). Juhul, kui audiitorkontrolli aruande kokkuvõte on esitatud modifitseerimata (st märkusteta), siis pakendiettevõtja on kohustatud järgmise audiitorkontrolli tegema 2024. aasta andmete kohta.  Keskkonnaametil on õigus põhjendatud juhtudel nõuda pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kulul audiitorkontrolli teostamist. Nimetatud õigust kasutab Keskkonnaamet vaid põhjendatud kahtluse korral järelevalve menetluse käigus ning teeb seda läbi kaalutletud ja põhjendatud haldusakti. Muudatused pakendialase arvestuse pidamises  Metallpakendite liigitamise muutus. Edaspidi on vaja metallpakendeid liigitada kaheks: mustmetall ja värviline metall (alumiinium). Kuivõrd 2021. aruandlusaasta juba kestab, siis pakendialases aruandluses on vaja eraldi liike hakata eristama 2022. aastal ning need andmed esitatakse pakendiregistrisse 2023. aastal.  Muudatused pakendiregistrisse andmete esitamisel (seotud pakendiregistri arendustöödega ja pakendiregistri põhimääruse muudatustega, mis kehtestatakse pärast pakendiseaduse muudatuste jõustumist) o Pakendiregistrisse tuleb esitada teave pakendimaterjali toksilisuse või ohtlikkuse kohta juhul, kui see ületab pakendiseaduse § 14 sätestatud piirmäärasid. Pakendiseaduse § 14 lg 1 kohaselt ei tohi raskemetallide plii, kaadmiumi, elavhõbeda ja kuuevalentse kroomi summaarne sisaldus pakendis ja pakendi koostisosades ületada 100 milligrammi kilogrammi kohta. Nimetatud teave tuleb esitada esmakordselt registrisse 2022. aastal. o Pakendiregistrisse andmete esitamisel tuleb eristada turule lastud pakendite koguses müügipakendeid veo- ja rühmapakenditest. Andmed tuleb esitada registrisse esmakordselt 2023. aastal, 2022. aruandlusperioodi kohta. o Registrisse tuleb Eesti turule lastud korduskasutuspakendite kohta hakata esitama andmeid esmakordselt turule lastud korduskasutuspakendite koguste kohta (lisaks hetkel käibelt kõrvaldatud korduskasutuspakendite kogustele) ning info korduskasutuspakendi keskmise aastase ringluskordade arvu kohta (ehk mitu korda keskmiselt kasutatakse korduskasutuspakendit aasta jooksul korduvalt). Arvestust tuleb hakata pidama uut moodi alates 2022. aastast ning esmakordselt esitatakse pakendiregistrisse need andmed 2023. aastal. o Ettevõtete kohta, kes omavad taaskasutusorganisatsioonidega kehtivaid lepinguid, kuid kes ei ole aruandlusperioodil pakendeid turule lastud, esitatakse edaspidi pakendiregistrisse info, et ettevõttel ei toimunud antud perioodil pakendialast tegevust. o Uued andmete esitamise tähtajad. Pakendialane aruanne ja taaskasutamise tõendid tuleb pakendiregistrisse esitada hiljemalt 31. märtsiks (esmakordselt 2022. aastal). Auditeeritud aruanne tuleb esitada hiljemalt 1. septembriks. o Edaspidi kantakse pakendiregistrisse taaskasutusorganisatsiooni osanike, aktsionäride, liikmete ja taaskasutusorganisatsiooniga lepingu sõlminud pakendiettevõtjate nimed, äriregistri koodid, taaskasutusorganisatsiooniga sõlmitud lepingu number ning kehtivuse aeg. o Pakendiregistris avalikustatakse edaspidi järgmised andmed: taaskasutusorganisatsiooni osanike, aktsionäride, liikmete ja taaskasutusorganisatsiooniga lepingu sõlminud pakendiettevõtjate nimi ja äriregistri 3 Pakendiseadus, RT I, 05.05.2021, 2 kood. Samuti avalikustatakse pakendiettevõtja ja taaskasutusorganisatsiooni poolt jäätmekäitluse sihtarvude saavutamise info. Muudatus pakendijäätmete taaskasutamise tõendite esitamises  Edaspidi tuleb pakendijäätmete taaskasutamise tõend koostada pakendiregistrisse.  Pakendijäätmeid taaskasutav ettevõtja ja pakendijäätmete taaskasutamist vahendav ettevõtja koostavad kalendriaasta kohta pakendiregistrisse pakendijäätmete taaskasutamise tõendi iga temaga lepingu sõlminud pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni või pakendijäätmete taaskasutamist vahendava ettevõtja kohta. Muudatused pakendijäätmete käitlemise korraldamisel  Kohaliku omavalitsuse üksus võib korraldada ületäitunud avalike pakendijäätmete konteinerite ja sinna ümber kogunenud pakendijäätmete käitlemist. Enne tegevuse alustamist peab kohaliku omavalitsuse üksus andma võimalused oma kohustused täita taaskasutusorganisatsioonil. Kui taaskasutusorganisatsioon kohustust ei täida, korraldab pakendijäätmete käitlemise kohaliku omavalitsuse üksus ja esitab arve tegevuse eest taaskasutusorganisatsioonile.  Lisaks loob jäätmeseaduse muudatus võimaluse kohaliku omavalitsuse üksusele korraldada tekkekohalt pakendijäätmete kogumist. Kohaliku omavalituse üksus võib seda teha kokkuleppel taaskasutusorganisatsioonidega. See tähendab, et täpsemad tingimused lepitakse kokku taaskasutusorganisatsiooni(de) ja kohaliku omavalitsuse üksuse vahelises kokkuleppes. Oluline on, et taaskasutusorganisatsioonidele tagatakse osalemine pakendijäätmete taaskasutamise korraldamisel proportsionaalselt nende turuosaga ning pakendiseaduse kohaselt võib taaskasutusorganisatsioon kohaliku omavalitsuse organi nõusolekul vähendada avalike pakendijäätmete kogumiskohtade tihedust ning kogumiseks ettenähtud konteinerite arvu ja mahtu proportsionaalselt pakendijäätmete tekkekohalt kogumisega liitunute arvuga. Kui kokkulepet taaskasutusorganisatsioonidega ei saavutata, siis toimub pakendijäätmete kogumine nii tekkekohalt kui ka avaliku kogumisvõrgustiku kaudu. Kui kohaliku omavalitsuse üksus on pakendijäätmete tekkekohal kogumise korraldanud JäätS § 31 lõike 5 või § 66 lõike 2 kohaselt ning jäätmevaldajalt kogutakse pakendijäätmete tekkekohal kogumise teenuse tasuna rohkem kui 0,30 eurot kogumiskorra kohta, ei ole jäätmevaldajal kohustust selle teenusega korraldatud jäätmeveo korras liituda. Oluline on, et jäätmevaldajal on kõrgema teenuse tasu puhul otsustusõigus ja valikuvõimalus, kas kasutada pakendijäätmete tekkekohalt kogumise teenust vastava tasu eest või viia pakendijäätmed avalikku pakendijäätmete kogumiskohta. Muudatused tagatisrahasüsteemis  Pakendiettevõtjale tekib võimalus vabatahtlikult rakendada tagatisraha ka kange ja lahja alkohoolse joogi ning siirupi ühekorrapakendile ja korduskasutuspakendile.  Tagatisrahaga pakendite tagasivõtmise kohustuse osas võivad kaks või enam üksteise vahetus läheduses asuvat pakendatud kauba müüjat tagatisrahaga pakendite tagasivõtmise korraldamisel teha koostööd ning teha seda ühiselt ühe pakendatud kauba müüja müügikohas või teenindusmaal või mujal müügikoha vahetus läheduses. Sellisel juhul vastutavad ühiselt tegutsevad pakendatud kauba müüjad solidaarselt tagatisrahaga pakendite tagasivõtmise koha toimimise eest. 4 Pakendiseadus, RT I, 05.05.2021, 2 Uued pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvud  Hiljemalt 2025. aasta 31. detsembriks tuleb pakendijäätmete kogumassist vähemalt 65 protsenti ringlusse võtta.  Hiljemalt 2030. aasta 31. detsembriks tuleb pakendijäätmete kogumassist vähemalt 70 protsenti ringlusse võtta.  Pakendiettevõtja peab hiljemalt 2025. aasta 31. detsembriks ringlusse võtma eri liiki pakendimaterjale kalendriaastas vähemalt järgmises ulatuses: o plast – 50 protsenti; o puit – 25 protsenti; o mustmetall – 70 protsenti; o alumiinium – 50 protsenti; o klaas – 70 protsenti; o paber ja kartong – 75 protsenti.  Pakendiettevõtja peab hiljemalt 2030. aasta 31. detsembriks ringlusse võtma eri liiki pakendimaterjale kalendriaastas vähemalt järgmises ulatuses: o plast – 55 protsenti; o puit – 30 protsenti; o mustmetall – 80 protsenti; o alumiinium – 60 protsenti; o klaas – 75 protsenti; o paber ja kartong – 85 protsenti.  Pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvud on miinimumnõuded, mis tuleb saavutada. Vastutussätted ja karistusmäärad  Muudeti ja täpsustati vastutussätete sõnastusi ja tõsteti rikkumiste karistusmäärasid. Maksimaalsed võimalikud trahvimäärad juriidilisele isikule jäävad edaspidi 100 000 kuni 200 000 euro vahele.  Alates 1. jaanuarist 2015 on KarSi § 47 kohaselt võimalik kohaldada väärteo korral maksimaalse rahatrahvina füüsilisele isikule 300 trahviühikut ning juriidilisele isikule 400 000 eurot. Tegemist on küll rahatrahvi ülemmäära muutmisega, kuid see ei tähenda automaatselt, et vastavate rikkumiste eest mõistetavad karistused peavad saama maksimummääras rakendatud. Pigem annab see paindliku võimaluse rakendada sellise suurusega rahatrahvi, mis tõepoolest täidaks oma eesmärgi ehk sunniks kohustatud isikut täitma seaduse nõudeid. Rikkumise eest karistust mõistes tuleb arvestada konkreetseid asjaolusid: isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, eri- ja üldpreventsiooni jne. 5