dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Väljaminev kiriAvalik

Arvamus

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · 28. aprill 2021
Viit
2-2/21/0038/0841
Registreeritud
28. aprill 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2 Õigusloome ja õigusteenindus 2020 - ...
Sari
2-2 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
2-2/21/0038
Vastutaja
Maarja Mere (Kasutajad, Tarbimiskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎2-22100380841 28.04.2021 Väljaminev kiri.asice302 KB

Sisu (failidest)

Maris Lauri Justiitsministeerium Teie 09.04.2021 nr 10-4/2398-1 [email protected] Tõnismägi 5a Meie 28.04.2021 nr 2-2/21/0038/0841 15191, Tallinn TTJA arvamus võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) tutvus eelnõude infosüsteemis kooskõlastusringile esitatud võlaõigusseaduse (VÕS) ja tarbijakaitseseaduse (TKS) muutmise seaduse eelnõuga ning edastab allolevaga omapoolsed märkused. TTJA tervitab uue võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõud, kuna sellega täpsustatakse tarbijalepingute ja tarbija õiguste regulatsiooni tulenevalt uutest tehnoloogiatest ja digitaalsetest võimalustest. TTJA hinnangul on oluline kindlaks määrata, millised reeglid kohalduvad digitaalse sisu, digitaalse teenuse ja digitaalse elemendiga asja lepingutele. TTJA nõustub, et tarbijale peaks olema tagatud lepinguõiguslik kaitse ka juhul, kui raha maksmise asemel esitab tarbija kauplejale enda isikuandmeid. Oluline on lepingueelse teabe andmise kohustuse täiendamine digitaalse sisu, teenuse ja digitaalse elemendiga asja korral teabega nii selle funktsionaalsusest, ühilduvusest kui ka koostalitlusvõimest. Ühtlasi on oluline internetipõhise kauplemiskoha pidaja kohustus teavitada tarbijat, kes on isik, kellega ta lepingu sõlmib, ning kas see isik on ettevõtja või tarbija. Nii on tarbijal võimalik olla teadlik, kas EL tarbijakaitsereeglid kohalduvad või mitte. Lisaks tekib kauplejal kohustus anda tarbijale lepingueelselt infot pakkumiste järjestuse parameetrite kohta. TTJA tervitab, et tarbija kasuks ümber pööratud tõendamiskoormise tähtaeg pikeneb kuuelt kuult ühele aastale. TTJA hinnangul suurendab antud säte tarbijate usaldust, eelkõige tehnikakaupade või mootorsõidukite ostmise korral. Säte võib aidata kaasa jätkusuutlikumate ja vastupidavamate tarbeesemete tootmisele, mis võib omakorda viia ressursside mõistlikuma kasutuse ja jäätmete vähenemiseni. TTJA tervitab ka, et digitaalse sisu või teenuse kestva üleandmise või osutamise korral kehtib ümberpööratud tõendamiskoormis kogu lepingu kestel. Samas digitaalse sisu või teenuse ühekordse üleandmise või osutamise korral kehtib ümberpööratud tõendamiskoormis üksnes ühe aasta jooksul digitaalse sisu üleandmisest või teenuse osutamisest. Seda isegi juhul, kui digitaalsele sisule või teenusele paigaldatakse pärast ühe aasta möödumist uuendusi. TTJA märgib, et digitaalne sisu või teenus on tavaliselt täielikult ettevõtja kontrolli all. Ettevõtjal on olemas vajalikud teadmised ja tehnilised võimalused digitaalse sisu või teenuse lepingutingimustele vastavuse tagamiseks. Tarbijal on väga keeruline tõestada, millest lepingutingimustele Endla 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 mittevastavus tuleneb, kui tal ei ole ettevõtjaga võrreldavaid teadmisi või tehnilisi võimekusi, näiteks ligipääsu teenusepakkuja andmebaasile või lähtekoodile. TTJA hinnangul on eelnõus olulised täpsustused, millega selgitatakse mõningaid seni ebaselgeks jäänud küsimusi. Nii on eelnõu § 1 punktis 20 täpsustatud VÕS § 53 lg 4 p 8, et tarbija taganemisõigus ei kohaldu üksnes enampakkumisel, kus tarbija viibib kohal või talle on antud võimalus kohal viibida. Seega digitaalsete oksjonite puhul on tarbijal sidevahendi teel sõlmitud lepingust taganemise õigus. Oluline on eelnõu § 1 punktis 45 toodud VÕS § 218 lg 31 täpsustus, et asja parandamise korral müüja poolt algab tarbija kaheaastane pretensiooni esitamise tähtaeg kõrvaldatud puuduse suhtes parandamisest arvates uuesti. Taolisel juhul on tagatud, et müüja teostab parandustöö kvaliteetselt ning tarbijal võib olla võimalik asja kasutada ka pärast kaheaastase pretensiooni esitamise tähtaja lõppu. TTJA teeb võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta järgmised märkused: 1. TTJA-d teevad murelikuks eelnõu § 1 punktides 34 ja 73 toodud VÕS § 6222 lg 1 ja § 237 lg 1 muudatused, millega tarbija ja kaupleja võivad pärast asjal puuduse ilmnemist kokku leppida, et tarbija loobub mõnedest enda õiguskaitsevahenditest. TTJA märgib, et tarbijad ei pruugi olla oma õigustest teadlikud, mistõttu võivad nad nendest liiga kergekäeliselt loobuda, näiteks võib tarbija olulise lepingurikkumise korral loobuda enda lepingust taganemise õigusest. Tarbijad tuginevad suuresti kaupleja poolt esitatud teabele, mistõttu on äärmiselt oluline, et kaupleja poolt esitatud teave vastaks seaduses sätestatule ega oleks sellega vastuolus. Samas on tarbijale tema õiguste kohta ebaõige teabe avaldamine käsitletav ebaausa kauplemisvõtte kasutamisena. Uue tarbijakaitseseaduse eelnõu § 1 punktiga 6 antakse tarbijale ebaausate kauplemisvõtete kasutamise korral kaupleja suhtes ka õiguskaitsevahendite kasutamise võimalus. 2. Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 1 punktiga 52 lisatavat VÕS § 223 lg 1 p 3 ning sõnastada see järgmiselt: 3) mis tahes lepingutingimustele mittevastavus ilmneb hoolimata müüja püüdlusest asi lepingutingimustega vastavusse viia; Selgitus: Kui lisada punkti algusesse väljend „mis tahes“, siis annab säte paremini edasi direktiivi eesmärki, et taganemisõiguse tekkimiseks ei pea tegemist olema sama puudusega, vaid mis tahes lepingutingimustele mittevastavusega. Kuigi antud säte on seletuskirjas lahti selgitatud, peaks antud asjaolu selguma ilma igasuguse kahtluseta ka seadust lugedes. Eriti arvesse võttes asjaolu, et antud lõikes on ammendavalt loetletud alused, mille esinemise korral on tarbijal võimalik lepingust taganeda. 3. TTJA märgib seoses eelnõu § 1 punktiga 52 lisatava VÕS § 223 lg 1 p 5, et antud säte muudab tarbijale ebamugavuste põhjustamise hindamist, mis seni oli sätestatud VÕS § 223 lg 2. Kui eelmise sõnastuse kohaselt võisid ebamugavused olla „põhjendamatud“, siis nüüd on kaupleja müügilepingut rikkunud juhul, kui tarbijale põhjustatud ebamugavused on „olulised“. Lisaks peavad uue sätte alusel ebamugavused asjaoludest selgelt nähtuma, kui varem piisas üksnes nende esinemisest. Tarbijaid nende õiguste osas nõustava asutusena sooviks TTJA võimalusel rohkem selgitusi, millisel juhul on kaupleja tarbijale ebamugavuste põhjustamisega lepingut rikkunud. Tarbijale põhjustatud ebamugavuste „olulisus“ ja „selgelt nähtumine“ võivad tekitada vaidlusi, kui puudub suunis nende mõistete tõlgendamise osas. 4. Seevastu eelnõu § 1 punktiga 55 lisatav VÕS § 223 lg 6 on tarbija suhtes võrreldes kehtiva seadusega soodsam, kuna tarbijal ei ole enam kohustust lepingust taganeda mõistliku aja jooksul. Nii võib tarbijal lepingust taganemise õigus säilida ka juhul, kui ta alles hiljem 2 (4) õigusnõustamise käigus saab teadlikuks, et antud asjaoludel on tal õigus lepingust taganeda. Siiski sooviks TTJA võimalusel rohkem selgitusi, kas ja kuidas on säte seotud VÕS § 220 lg 1 tuleneva kahekuulise puudustest teavitamise tähtajaga, eriti uue VÕS § 223 lg 1 p 4 toodud taganemisaluse puhul, mis annab müügilepingust kohese taganemise õiguse. 5. TTJA-le jääb ebaselgeks eelnõu § 1 punktis 55 lisatud VÕS § 223 lg 7 vajalikkus, millega võib müüja isegi olulise lepingurikkumise korral keelduda raha tagastamisest, kuni tarbija ei ole talle tagastanud asja või selle tagasisaatmist tõendanud. Antud säte välistab VÕS § 111 tuleneva kohustuste vastastikuse täitmise kui ühe tarbija võimaliku õiguskaitsevahendi. TTJA märgib, et antud säte on toodud paragrahvis, mis reguleerib tarbija lepingust taganemise õigust asja lepingutingimustele mittevastavuse ning müüjapoolse müügilepingu rikkumise korral. Taolisel juhul on müüja juba korra lepingut rikkunud ning jätnud oma kohustused täitmata. Nii võib olla ebaproportsionaalne panna tarbijale kohustus enne raha tagasi saamist tagastada asi mitteusaldusväärsele müüjale. Kui kaupleja rikub ka oma raha tagastamise kohustust või muutub vahepeal maksejõuetuks, siis on tarbija ilma nii oma rahast kui ka asjast. Isegi puudusega asjal võib olla väärtus kasutatud asjade järelturul või varuosadena. Seega võib väärtuslikumate asjade puhul olla mõistlik näiteks asja deposiiti andmise võimaluse loomine, et tarbijal oleks võimalus vähemalt asi uuesti tagasi saada. 6. TTJA hinnangul võib eelnõu § 1 punktis 34 lisatud VÕS § 6217 lg 2 tulemus olla tarbijale ebasoodus. Antud sättega antakse kauplejale võimalus tarbija sõnaselgel nõusolekul teha lepingurikkumise tõttu tarbija lepingust taganemisel talle tagasimakse ka teistsuguse makseviisiga, nt poe vautšeri või kinkekaardiga. TTJA märgib, et kui tarbija nõustub teistsuguse makseviisiga lepingu sõlmimise ajal, siis ei pruugi teistsuguse makseviisiga nõustumise võimalikud tagajärjed olla talle ettenähtavad ja arusaadavad. Tähele tuleb panna, et tarbija annab lepingu sõlmimise ajal palju nõusolekuid. Ühtlasi ei mõtle tarbija heauskselt lepingut sõlmides üldjuhul sellele, mis juhtub, kui lepingut rikutakse. Eelnevast tulenevalt ei pruugi nõusoleku õiguslik tagajärg olla tarbijale arusaadav. Ühtlasi, kui tarbija on lepingurikkumise tõttu lepingu lõpetanud, siis ei soovi ta üldjuhul enam olla kauplejaga lepingulistes suhetes, kuna antud kaupleja pole usaldusväärne. Taolisel juhul ei ole tagasimakse tegemine poekrediidis mõistlik, kuna piirab tarbija valikuvabadust – tarbija on sunnitud jääma lepingulistesse suhetesse kauplejaga, keda ta ei usalda. Samas märgib TTJA, et teistsuguse makseviisiga nõustumiseks peab tarbija andma enda sõnaselge nõusoleku. Tarbija sõnaselge nõusoleku olemasolu tõendamiseks peab kaupleja suutma tõendada, et tarbijale anti enne lepingu sõlmimist antud asjaolu kohta teavet eraldi, selgelt, ühemõtteliselt ja arusaadavalt. Lisaks peab kaupleja tõestama, et tarbijal oli võimalik antud teabega tutvuda ja sellega aktiivselt nõustuda. Tarbija ei ole andnud oma sõnaselget nõusolekut, kui antud tingimus sisaldub üksnes tüüptingimustes või on toodud eeltäidetud kastikeses. Tarbija peab panema ise vastavasse kasti linnukese ning kinnitama, et ta on antud tingimusega tutvunud ja nõustub sellega. TTJA märgib, et tagasimakse saamine teistsuguses makseviisis, kui tarbija kasutas tellimuse tegemisel, peaks olema tarbijatele vabatahtlik ega tohiks olla kohustuslik lepingutingimus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) 3 (4) Kaur Kajak peadirektor Maarja Mere [email protected] 4 (4)
Allikas: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet dokumendiregister →