Kiri

BELGIA KUNINGRIIK MAJANDUSE, VKE-DE, FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJATE JA ENERGEETIKA MINISTEERIUM [Kuupäev]. Kuningliku dekreedi eelnõu 5G turvaliseks kasutuselevõtuks ARUANNE KUNINGALE Teie Majesteet, ÜLDSÄTTED Teile allakirjutamiseks esitatud dekreedi eesmärk on rakendada 13. juuni 2005. aasta elektroonilise side seaduse (edaspidi 13. juuni 2005. aasta seadus) artiklit 105, mis on lisatud käesolevasse seadusesse XX.XX.XXXX seadusega. Käesolev dekreet kuulub artikli 105 lõike 1 esimese lõigu reguleerimisalasse, mida kohaldatakse ainult üldkasutatavate elektrooniliste sidevõrkude suhtes, mis võimaldavad osutada üldkasutatavaid elektroonilisi sideteenuseid. Nimetatud artikli lõike 1 teises osas sätestatud välistamisi kohaldatakse ka käesoleva otsuse suhtes. Seoses artikli 105 jaotise 1 teise lõike 3. osas osutatud „neljanda ja eelmise põlvkonna võrkudega“ tuleks meenutada, et 2., 3. või 4. põlvkonna tehnoloogiad on vastavalt GSM, UMTS ja LTE ning WiMax. Neid tehnoloogiaid tuleks mõista järgmiselt: - GSM-tehnoloogia on tehnoloogia, mis vastab ETSI avaldatud GSMi standarditele, eelkõige standarditele EN 301 502 ja EN 301 511; - UMTS-tehnoloogia on tehnoloogia, mis vastab ETSI avaldatud UMTSi standarditele, eelkõige standarditele EN 301908-1, EN 301908-2, EN 301908-3 ja EN 301908-11; - LTE tehnoloogia on tehnoloogia, mis vastab ETSI avaldatud LTE standarditele, eelkõige standarditele EN 301908-1, EN 301908-13, EN 301908-14 ja EN 301908-11; - WiMAX on tehnoloogia, mis vastab ETSI avaldatud WiMAXi standarditele, eelkõige standarditele EN 301908-1, EN 301908-2, EN 301908-21 ja EN 301908-22; seaduseelnõus ei käsitleta TETRA võrke („maapealne magistraal-mobiilsidevõrk“) ja traadita ülekande standardi IEEE 802.11 WiFi-võrke. Artikli 105 jaotise 4 punktiga 1 volitatakse kuningat kehtestama piiranguid teatavate tarnijate võrguelementide või teenuste kasutamisele, mida asjaomased ministrid peavad otsuse tegemisel arvesse võtma. Seda kuninga volitust rakendatakse käesoleva dekreedi artiklites 2–5. Selliseid piiranguid peeti vajalikuks, sest alternatiivsed meetmed, mida saaks kehtestada, ei ole piisavad kõnealuse ohutusriski kohaseks leevendamiseks. Need artiklid kajastavad riikliku julgeolekunõukogu 22.06.2020 vastu võetud seisukohta, mis omakorda põhineb erinevatel uuringutel. Siin võib korrata 13. juuni 2005. aasta seaduse artiklit 105 puudutavaid üldisi kaalutlusi. Käesoleva kuningliku dekreedi artiklites 3, 4 ja 5 sätestatud üleminekuperioodide eesmärk on võimaldada operaatoritel tagada oma teenuste järjepidevus ja vajaduse korral kohandada oma infrastruktuuri, võttes arvesse nende seadmete elutsüklit. Artikli 105 lõike 3 teises lõigus tehakse kuningale ülesandeks määrata kindlaks asjaomastele ministritele esitatava toimiku koosseis. Seda kuninga volitust rakendatakse käesoleva dekreedi artiklites 2–6. 1 13. juuni 2005. aasta seaduse artikli 105 lõike 2 esimese lõigu punktiga 4° volitatakse kuningat selgitama hüpoteese, mille puhul kõnealuse artikli lõikes 1 nimetatud luba on vajalik võrguelemendiga seotud tarkvara või riistvara uuendamiseks. Seda volitust rakendatakse otsuse artiklis 7. PÕHJENDUSED ARTIKLITE KAUPA Artikkel 1. 1) 5G-võrk 5G-võrgu määratlus põhineb neljanda või sellest varasema põlvkonna raadio juurdepääsuvõrkude välistamisel. See määratlus valiti eesmärgil, et operaator ei saaks väita enda mittekuulumist kuningliku dekreedi kohaldamisalasse, sest tema pakutav teenus ei vasta täielikult tehnilistele kirjeldustele, mille on 5G jaoks välja töötanud ETSI (Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituut) või 3GPP (3. põlve mobiilside partnerlusprojekt). Viimane määratleb 5G-võrkude ja rühmade arhitektuuri ja standardid, muu hulgas võrguelementide tootjad kogu maailmast. Üleminek erinevate tehnoloogiate vahel võtab aega. Standarditega nähakse ette ajutised arhitektuurid, mis võimaldavad erinevatel tehnoloogiatel mitme aasta jooksul stabiilselt koos eksisteerida. Kuna praegu ei ole teada, millal võrk mingile tehnoloogiale üle läheb, määratletakse käesolevas dekreedis kriteerium, mis võimaldab kindlaks määrata, millal üleminek peaks toimuma. Kriteeriumiks valiti 5G- tehnoloogiaga raadioseadmete kasutamine. Kui kasutatakse selliseid raadioseadmeid, käsitatakse arhitektuuri taga olevate 5G-teenuste kasutamiseks vajalikke elemente 5G-võrgu komponentidena, isegi kui need põhinevad eelmistel põlvkondadel. 2) 5G-võrgu osad Elektroonilised sidevõrgud on sageli jagatud osadeks, mis sisaldavad tarkvara või riistvara elemente, millel on identsed omadused. Reeglina eeldatakse tavalist jaotust kolmeks osaks: võrgu keskosa, transpordivõrk ja juurdepääsuvõrk. 3) Raadio juurdepääsuvõrk Raadio juurdepääsuvõrgu ülesanne on ühendada kasutajate seadmed, näiteks nutitelefonid, tahvelarvutid, andurid mobiilsidevõrkudega. Tavaliselt hõlmab see kõiki elemente, mis võimaldavad sideteenuste osutamist raadiosignaalide edastamise kaudu ja nende integreerimist mobiilsidevõrgu muudesse kihtidesse. Tugijaamade juhtelemendid võivad asuda detsentraliseeritud serverites või pilves (arvuti pilveteenused). Tugijaamade elektrooniline toitesüsteem on raadio juurdepääsuvõrgu osa. 4) Raadio juurdepääsuvõrgu objekt Raadio juurdepääsuvõrgu objekt on füüsiline asukoht, kus asuvad kõik mobiilside raadiosaate- või - vastuvõtuseadmed ja nende tugisüsteemid. Raadio juurdepääsuvõrgu objektil olevaid seadmeid võib kasutada mitu kasutajat. 5) Väikese levialaga traadita pääsupunktid Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivi (EL) nr 2018/1972 (millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik) artikli 57 lõikes 2 sätestatakse: „Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles täpsustatakse selliseid väikese levialaga traadita juurdepääsupunktide füüsilisi ja tehnilisi näitajaid nagu maksimaalne suurus, kaal ja asjakohasel juhul kiirgusvõimsus.“ 2 Euroopa Komisjon on selle artikli rakendanud oma 20. juuli 2020. aasta rakendusmäärusega (EL) 2020/1070. Need väikese levialaga traadita pääsupunktid arenevad 5G-võrgu kasvades kõrvuti nn makroobjektidega. Nende eesmärk on tagada kvalitatiivne katvus eraldatud kohtades või suure nõudlusega kohtades (metroo, jaamavahe jne) raadiovõrku tihendada. „Makroobjektid“ koosnevad tavaliselt tugistruktuurist (mast, kirik, veetorn, linnahoone jne), millele või kuhu operaatorid paigutavad oma raadiosaateseadmed. Väikese levialaga traadita pääsupunktid paigaldatakse tavaliselt hoonetesse, jaamavahedesse, jaamadesse, kodudesse ning nende võimsus on piiratud. 6) Raadio juurdepääsuvõrk Transpordivõrk koosneb elementidest, mis tagavad signaalide edastamise raadio juurdepääsuvõrgu objektide ja võrgu keskosa elementide vahel, raadio juurdepääsuvõrgu eri objektide vahel või võrgu keskosa eri elementide vahel. 7) Transpordivõrgu magistraal ja 8) transpordivõrgu koondvõrk Transpordivõrgu magistraal sisaldab selle võrgu põhielemente, mis tagavad võrkude nõuetekohase toimimise nii läbilaskevõime kui ka liikluse osas (põhivõrkude elementide vahel vahetatavate andmete tähtsus). Transpordivõrgu koondvõrk hõlmab kõiki transpordivõrgu elemente, mis ei ole osa magistraalist. 9) Transpordivõrgu koondvõrgu objektid Kuna koondvõrk võib sisaldada detsentraliseeritud servereid või pilvservereid, mis seda võrku haldavad, on selle võrgu objektide määratlus avar. 10) Võrgu keskosa Võrgu keskosa on määratletud avaralt, et võtta arvesse võimalikke arenguid selles valdkonnas. Võrgu keskosa koosneb kõigist elementidest, mida kasutatakse 5G-teenuste osutamiseks, välja arvatud need, mis kuuluvad raadio juurdepääsuvõrgu ja transpordivõrgu juurde. Mobiilside 5G-põhivõrk koosneb paljudest ETSI TSis 123 501 V15.9.0 (2020-03) kirjeldatud funktsioonidest. Haldus- ja võrgukorraldussüsteeme (Management and Network Orchestration, MANO) on kirjeldatud ETSI GS NFV seeria dokumentides. Virtualiseerimiskeskkonnad on suunatud kõigile elementidele, mis on vajalikud virtuaalse pilvandmetöötlusvõrgu funktsioonide juurutamiseks, olenemata sellest, kuidas need keskkonnad kättesaadavaks tehakse. Mitme pääsuga servtöötluse (multi-access edge computing, MEC) elemendid on määratletud ETSI GS MEC seeria dokumentides. Samuti tuleb arvesse võtta eespool nimetatud standardite vastavaid hilisemaid versioone ning need täiendavad funktsioonide loetelu. 11) Aktiivelemendid 3 Eristatakse aktiivelemente (toidetakse energiaallikast) ja passiivelemente (ei toideta energiaallikast). Elektroonilise sidevõrgu passiivelemendid on passiivsed antennid, prismad ja filtrid. Tarkvara on võrgu aktiivelement. 12) Võrguelementide tootja Võrguelementide tootja mõistet tuleks mõista laiemas tähenduses, et vältida määruse eesmärgist möödahiilimist. 13) Kõrge riskiga võrguelementide tootja Kõrge riskiga võrguelementide tootja määratlus ei ole lõplikult paika pandud, sest uued elemendid võivad viia selle omaduse kadumiseni teatud ajahetkel. Teistpidi võib tootja, keda algselt ei peetud kõrge riskiga võrguelementide tootjaks, saada selleks juhul, kui uued elemendid seda õigustavad. 14) Kõrge riskiga aktiivelemendid Kõrge riskiga elementide mõiste on kasulik, sest kõrge risk ei pruugi tingimata esineda võrguelementide tootja kõikidel toodetel, nagu on näidatud järgmises näites. Kui võrguelementide tootja mõni element ei vasta 13. juuni 2005. aasta seaduse artikli 105 jaotise 4 lõikes 3 nimetatud tooteohutuse kriteeriumile (samas kui sama tootja muud elemendid vastavad sellele nõudele), loetakse ainult seda elementi kõrge riskiga elemendiks. 15) Tundlikud tsoonid Kõnealuse artikli kohta ei ole vaja teha märkusi. 16) Asjaomased ministrid Kõnealuse artikli kohta ei ole vaja teha märkusi. Artikkel 2. Meetmeid kohaldatakse iga operaatori suhtes. Kui mitu operaatorit jagavad sama võrguelementi, tuleks seda iga operaatori puhul arvesse võtta. Artikkel 3. Käesolevas artiklis sätestatud meetmeid kohaldatakse võrgu keskosa suhtes tingimusel, et võetakse kasutusele 5G-raadioseadmed. Teisisõnu loetakse võrgu keskosa 5G-ks, kui 5G-antennid on paigaldatud. Tuleb märkida, et ettenähtud piirangud jõustuvad alles alates 1. juulist 2028. See üleminekuperiood võimaldab kinni pidada seadmete olelusringist, piirates mõju operaatoritele ja nende võrkudele. Artikkel 4. Artiklit 3 käsitlev märkus kehtib ka transpordivõrgu osa kohta, kuid üleminekuperiood on pikem. See kestab kuni 1. jaanuarini 2031, mis võimaldab arvesse võtta kõnealuste seadmete elutsüklit. Piirmäär kehtestati 35 % tasemel, et operaator saaks vajaduse korral kiiresti kõrvaldada kõrge riskiga elemendid ja tagada teenuse järjepidevuse. Artikkel 5. 4 Tuleb korrata, et neljanda ja sellest varasemate põlvkondade tugijaamad jäävad telekommunikatsiooniseaduse artiklist 105 ja seega ka käesoleva dekreedi kohaldamisalast välja. 2., 3. või 4. põlvkonna tehnoloogiad on vastavalt GSM, UMTS ning LTE ja WiMax. Tuleb märkida, et käesolevas artiklis kavandatav keeld jõustub alles 1. jaanuaril 2028. See üleminekuperiood võimaldab arvesse võtta seadmete elutsüklit. Instituut määrab kindlaks signaalide vastuvõtmise väärtuse (või läviväärtuse) tundlikus tsoonis, võttes eelkõige arvesse mõõtevahendeid ja kasutatavat tehnoloogiat. Piirmäär kehtestati 35 % tasemel, et operaator saaks vajaduse korral kiiresti kõrvaldada kõrge riskiga elemendid ja tagada teenuse järjepidevuse. Artikkel 6. Toimiku sisu peaks võimaldama asjaomastel ministritel ja valitsusel kontrollida, kas ettevõtja toimik vastab artiklites 3–5 osutatud meetmetele. Artikli 6 lõike 2 punktis 3 on sätestatud, et taotleja peab oma toimikusse lisama „üksikasjalikud selgitused artikli 4 jaotises 2 ja artiklis 5 osutatud 35 % protsendimäära järgimise kohta“. Täpsemalt tähendab see, et taotleja peab toimikus selgitama oma 5G kasutuselevõtu kava, et täita 35 % määra, kui kehtivad nendes artiklites sätestatud kohustused (artikli 4 jaotise 2 puhul 1. juulil 2031 ja artikli 5 puhul 1. juulil 2028). Kui need kuupäevad on möödunud, peab taotleja tõendama, et 35 % on täidetud. Kui toimik ei ole täielik, sest kolmas osapool keeldus puuduvat teavet taotlejale edastamast, märgib taotleja selle oma toimikusse. Kui asjaomane minister leiab, et taotleja esitatud põhjused on ebapiisavad, tagastab ta toimiku ja nõuab puuduva teabe lisamist. Kui asjaomased ministrid leiavad, et taotleja esitatud põhjused on piisavad, nõuavad asjaomased ministrid või BIPT puuduvat teavet kolmandalt osapoolelt, kes keeldus taotlejaga koostööd tegemast. Kui asjaomane minister leiab, et puuduv teave ei ole otsuse tegemiseks vajalik, tegeleb ta lihtsalt toimikuga. Artikkel 7. Luba antakse ainult sellisele tarkvarale või riistvarale, mille toimikus on esitatud kuupäevad ja üksikasjalikud kasutuseeskirjad. Kui muudetakse eelloa taotluses kirjeldatud üksikasjalikke kasutuseeskirju, tuleks esitada uus loataotlus. Teisisõnu ei nõua tarkvara või riistvara uuendamine täiendavat eelluba, välja arvatud juhul, kui eelloa taotluses sisalduv teave enam ei kehti. Artikkel 8. Kõnealuse artikli kohta ei ole vaja teha märkusi. Need on Teie Majesteedile kinnitamiseks esitatava dekreedi peamised sätted. Mul on au olla Teie Majesteet, Teie Majesteedi 5 väga austav ja ustav teener, telekommunikatsiooniminister Petra De Sutter BELGIA KUNINGRIIK MAJANDUSE, VKE-DE, FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJATE JA ENERGEETIKA MINISTEERIUM [Kuupäev] Kuningliku dekreedi eelnõu 5G turvaliseks kasutuselevõtuks PHILIPPE, belglaste kuningas, tervitades kõiki praegusi ja tulevasi alamaid, võttes arvesse 13. juuni 2005. aasta elektroonilise side seaduse artiklit 105, mis lisati XX.XX.XXXX seadusega; võttes arvesse finantsinspektori 17. veebruari 2021. aasta arvamust; võttes arvesse riigisekretäri saavutatud kokkulepet eelarveküsimustes, mis on avaldatud [KUUPÄEV]; võttes arvesse [KUUPÄEV] toimunud konsultatsiooni ministeeriumidevahelise telekommunikatsiooni ning raadioringhäälingu ja televisiooni komiteega, võttes arvesse riigisekretäri saavutatud kokkulepet eelarveküsimustes, mis on avaldatud [KUUPÄEV]; võttes arvesse 15. detsembri 2013. aasta seaduse (millega nähakse ette mitmesugused halduskorra lihtsustamist käsitlevad sätted) artiklite 6 ja 7 kohaselt tehtud regulatiivse mõju analüüsi; võttes arvesse riiginõukogu arvamust [NUMBER], mis esitati [kuupäev] vastavalt 12. jaanuaril 1973 kooskõlastatud riiginõukogu seaduse artikli 84 jaotise 1 esimese lõike punktile 2; võttes arvesse ajavahemikus 2.12.2020 kuni 30.12.2020 toimunud avalikku konsultatsiooni, telekommunikatsiooniministri ja nõukogu istungil osalevate ministrite soovitusel; SÄTESTAB SIINKOHAL ALLJÄRGNEVA. 1. PEATÜKK. Mõisted Artikkel 1. Käesoleva dekreedi kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses: 1. „5G-võrk“: elektrooniline sidevõrk, mis põhineb raadio juurdepääsuvõrgul, mis koosneb vähemalt ühest hilisema kui neljanda põlvkonna tugijaamast; 2. „5G-võrgu osad“: raadio juurdepääsuvõrk, transpordivõrk ja võrgu keskosa; need kolm osa moodustavad kokku kõik 5G-võrgu elemendid ja 5G-võrgu iga element kuulub ainult ühte neist osadest; 3. „raadio juurdepääsuvõrk“: 5G-võrgu osa, mis koosneb elementidest, mis vastavad vähemalt ühele järgmistest kriteeriumidest: 6  a) kõik tugijaama elemendid; b) tugijaama kasutuselevõtmiseks, haldamiseks, seadistamiseks või jälgimiseks kasutatavad elemendid; 4. „raadio juurdepääsuvõrgu objekt“: üks või mitu ehitist, millel või kus raadio juurdepääsuvõrgu elemendid kasutavad ühte või mitut sama toiteallikat, näiteks ühte või mitut ühendust avaliku elektrivõrguga või ühte või mitut generaatorit; 5. „väikese levialaga traadita pääsupunktid“: pääsupunktid, mis vastavad Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/1070 (millega määratakse kindlaks väikese levialaga traadita pääsupunktide omadused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/1972 (millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik) artikli 57 lõikele 2) artikli 3 lõikes 1 sätestatud nõuetele; väikese levialaga traadita pääsupunkt moodustab tugijaama; 6. „raadio juurdepääsuvõrk“: 5G-võrgu osa, mis koosneb magistraalist ja koondvõrgust („tagasiühendus“) ning sisaldab elemente, mis vastavad vähemalt ühele järgmistest kriteeriumidest: a) transpordivõrk koosneb elementidest, mis tagavad signaalide edastamise raadio juurdepääsuvõrgu objektide ja võrgu keskosa elementide vahel, raadio juurdepääsuvõrgu eri objektide vahel või võrgu keskosa eri elementide vahel. b) transpordivõrgu elementide kasutuselevõtmiseks, haldamiseks, seadistamiseks või järelevalveks kasutatavad elemendid; 7. „transpordivõrgu magistraal“: transpordivõrgu osa, mis koosneb järgmistest elementidest: a) elemendid, mis tagavad signaalide edastamise võrgu keskosa elementide vahel; b) transpordivõrgu elemendid, mille operaator on 27. mai 2014. aasta kuningliku dekreedi (millega rakendatakse elektroonilise side sektoris kriitilise tähtsusega infrastruktuuride turvalisust ja kaitset käsitleva 1. juuli 2011. aasta seaduse artiklit 13) artikli 8 punkti 3 alusel liigitanud kriitilise tähtsusega elementideks; 8. „transpordivõrgu koondvõrk“ („tagasiühendus“): kõik transpordivõrgu elemendid, mis ei ole osa magistraalist; 9. „transpordivõrgu koondvõrgu („tagasiühendus“) objektid“: koondvõrgu elemente sisaldav ehitis, milles kasutatakse ühte või mitut sama toiteallikat, näiteks ühte või mitut ühendust avaliku elektrivõrguga või ühte või mitut generaatorit; 10. „võrgu keskosa“: 5G-võrgu osa, mis koosneb elementidest, mis vastavad vähemalt ühele järgmistest kriteeriumidest: a) 5G-põhivõrgu elemendid, mis täidavad eelkõige järgmisi funktsioone või täielikult või osaliselt samaväärseid funktsioone: i) autentimisserveri funktsioon (AUSF); ii) pääsu ja liikuvuse halduse funktsioon (AMF); iii) struktureerimata andmesalvestusfunktsioon (UDSF); iv) võrgu avatuse funktsioon (NEF); v) võrguhoidla funktsioon (NRF); 7  vi) võrgu lõikude valiku funktsioon (NSSF); vii) eeskirjade kontrolli funktsioon (PCF); viii) seansihalduse funktsioon (SMF); ix) ühtne andmehaldus (UDM); x) ühtne andmehoidla (UDR); xi) kasutajakihi funktsioon (UPF); xii) rakenduse funktsioon (AF); xiii) 5G-seadmete identifitseerimisregister (5G-EIR); xiv) turvaserva kaitsepuhver (SEPP); xv) võrguandmete analüüsi funktsioon (NWDAF); xvi) laadimisfunktsioon (CHF); b) võrgu haldus- ja korraldussüsteemid (MANO); c) virtuaalse keskkonna elemendid ja nende keskkondade haldussüsteemid; d) mitme pääsuga servtöötlussüsteemid (MEC); e) süsteemid ja platvormid 5G-teenuste ühendamiseks teiste riiklike või rahvusvaheliste operaatoritega, eelkõige kõne- ja andmesideteenuste puhul; f) IP multimeediasüsteemid (IP multimeediasüsteem ehk IMS) või andmevõrgud („andmevõrk“ ehk DN), mis hõlmavad kõiki 5G-teenuste osutamiseks vajalikke elemente, nagu hääl-, video-, meiliteenused ja kõnepost; g) turvasüsteemid, sealhulgas nendega seotud automaatika- ja tugisüsteemid, eelkõige tulemüürid, sissetungitõrje süsteemid (IPS) ja sissetungituvastuse süsteemid (IDS); h) võrguseadmed (kommutaatorid ja ruuterid), mis ühendavad võrgu keskosa seadmeid; i) võrgu keskosa elementide haldamiseks, seadistamiseks või jälgimiseks kasutatavad elemendid; j) kõik elemendid, mida kasutatakse side sisu pealtkuulamiseks kohtuasutuse või luure- või julgeolekuteenistuse taotluse alusel; k) mis tahes muu süsteem, mis kasutab signaalimis-, seadistus- või haldusandmeid, tingimusel et see võib muuta võrgu keskosa muude elementide konfiguratsiooni; 11. „aktiivelemendid“: kõik elektroonilise sidevõrgu elemendid, sealhulgas tarkvara, mida toidab energiaallikas; 12. „võrguelementide tootja“: ettevõtja, kes toodab elektroonilise sidevõrgu elemente; 8 13. „kõrge riskiga võrguelementide tootja“: selliste võrguelementide tootja, kelle riskiprofiili peetakse kõrgeks vastavalt 13. juuni 2005. aasta elektroonilise side seaduse (edaspidi „13. juuni 2005. aasta seadus“) artikli 105 jaotise 4 kolmandas lõikes nimetatud kriteeriumidele; 14. „kõrge riskiga aktiivelemendid“: aktiivelemendid, mille tootjat peetakse kõrge riskiga võrguelementide tootjaks; 15. „tundlik tsoon“: artikli 105 jaotise 4 viienda lõike kohaselt identifitseeritud tsoon; 16. „asjaomased ministrid“: 13. juuni 2005. aasta seaduse artikli 105 jaotises 1 nimetatud ministrid. 2. PEATÜKK. 5G-võrku pakkuvate operaatorite suhtes kohaldatavad piirangud kõrge riskiga võrguelementide tootja toodetud aktiivelementide kasutamisele Artikkel 2. Vastavalt 13. juuni 2005. aasta seaduse artikli 105 jaotise 4 esimesele lõikele võtavad asjaomased ministrid eelloa või seadustamise taotluse või otsuse omal algatusel läbivaatamisel arvesse käesolevas peatükis sätestatud piiranguid, mida tuleb mõista vastavalt artikli 105 jaotisele 1. Kui raadio juurdepääsuvõrgu objekti või transpordivõrgu koondvõrgu objekti kasutavad ühiselt mitu operaatorit või ettevõtjat, kohaldatakse käesolevat peatükki iga operaatori suhtes, võtmata arvesse teiste operaatorite või ettevõtjate kohalolekut sellel objektil. Artikkel 3. 5G võrgu keskosas on kõrge riskiga aktiivelementide kasutamine keelatud alates 1. jaanuarist 2028. Artikkel 4. § 1. Transpordivõrgu magistraali puhul on kõrge riskiga aktiivelementide kasutamine keelatud alates 1. jaanuarist 2031. § 2. Transpordivõrgu koondvõrgu objektide puhul on alates 1. jaanuarist 2031 keelatud kasutada kõrge riskiga aktiivelemente tundlikes tsoonides asuvatel objektidel, tundlikus tsoonis mobiilsideteenuste osutamisele kaasa aitavatel objektidel ja rohkem kui 35 % kõigil ülejäänud objektidel. Esimeses lõigus osutatud protsendimäär 35 % arvutatakse järgmiselt: 1° võttes arvesse kõiki operaatori kasutatavaid objekte, välja arvatud tundlikes tsoonides asuvad objektid; 2° iga operaatori kohta; 3° eraldi kiudoptilise võrgu, kommutaator- ja marsruutimisvõrkude, laineühenduste või muude võrkude kohta. Artikkel 5. Transpordivõrgu koondvõrgu objektide puhul on alates 1. jaanuarist 2028 keelatud kasutada kõrge riskiga aktiivelemente tundlikes tsoonides asuvatel objektidel, tundlikus tsoonis mobiilsideteenuste osutamisele kaasa aitavatel objektidel ja rohkem kui 35 % kõigil ülejäänud objektidel. Alates esimeses lõigus osutatud kuupäevast ei tohi väljaspool tundlikku tsooni asuvad kõrge riskiga elemente sisaldavad objektid edastada tundlikus tsoonis signaale, mis on tugevamad instituudi määratud väärtusest, olenevalt kasutatavast tehnoloogiast. Esimeses lõigus osutatud protsendimäär 35 % arvutatakse järgmiselt: 1° võttes arvesse kõiki operaatori kasutatavaid objekte, välja arvatud tundlikes tsoonides asuvad objektid; 9 2° iga operaatori kohta; 3° eraldi väikese levialaga traadita pääsupunktide ja muude tugijaamade kohta; 4° jättes välja neljanda või sellest varasemate põlvkondade tugijaamadega objektid. 3. PEATÜKK. Toimiku esitamine Artikkel 6. § 1. Kui taotleja esitab 13. juuni 2005. aasta seaduse artikli 105 lõike 1 kohase eelloa- või seadustamistaotluse, lisab taotleja oma toimikusse vähemalt järgmised andmed kõigi 5G mobiilteenuste osutamiseks vajalike aktiivelementide kohta: 1. erinevad juriidilised isikud, kes juhivad, tegutsevad, seadistavad ja jälgivad neid eri elemente või kellele taotleja need tegevused ülesandeks teeb, kui need juriidilised isikud ei ole taotleja; 2. punktis 3 osutatud aktiivelemente tootvate võrguelementide tootjad; 3. kasutamiseks kavandatud (esmane loataotlus) või kasutatavate (seadustamistaotlus) aktiivelementide kirjeldus, milles eristatakse raadio juurdepääsuvõrku, transpordivõrgu magistraali, transpordivõrgu koondvõrku ja võrgu keskosa. Esimeses lõike punktis 3 osutatud kirjeldus peab sisaldama järgmist teavet: a) võrgu aktiivelementide nimetus, versioon/versioonid ja tehnilised omadused koos lisatud tehnilise dokumentatsiooniga; b) aktiivelemendi kavandatud kasutusviis taotleja võrgus; c) aktiivelementide kasutuselevõtu üksikasjalikud eeskirjad, milles täpsustatakse võetud kaitsemeetmed ja aktiivelemendi võimalik ühendamine sama IT-infrastruktuuri muude seadmetega; d) seadme kasutamise üksikasjalikud eeskirjad, sealhulgas seadme seadistus-, seire- ja hooldustoimingud, mida võib teha käitamise ajal või hostil, samuti allhankijad, kes teostavad seadme seadistamist, seiret või hooldust. § 2. Kui taotleja on teadlik, et kavandatud (esmane loataotlus) või kasutatavate (seadustamistaotlus) võrguelementide tootjat käsitatakse kõrge riskiga võrguelementide tootjana, lisab ta oma toimikusse järgmise teabe: 1. transpordivõrgu koondvõrgu objektide, samuti raadio juurdepääsuvõrgu objektide asukohad, kus ta kavatseb kasutada (esmane loataotlus) või kasutab (seadustamistaotlus) kõrge riskiga aktiivelemente ja raadio juurdepääsuvõrgu objektide puhul nende objektidega kaetud tsoonid ning 2. üksikasjalik selgitus artikli 4 jaotises 2 ja artiklis 5 osutatud 35 % protsendimäära järgimise kohta. § 3. Kui taotlejal ei ole toimiku esitamiseks vajalikku teavet kolmanda osapoole koostöö puudumise tõttu, võib ta esitada oma toimiku tingimusel, et ta selgitab, miks teavet ei olnud võimalik saada. Sellisel juhul ei alga 13. juuni 2005. aasta seaduse artikli 105 jaotise 6 esimeses lõigus sätestatud tähtaeg enne, kui toimik on täielikult täidetud. Artikkel 7. Tarkvara või riistvara värskenduste korral ei nõuta täiendavat luba, välja arvatud juhul, kui need muudavad loataotluses sisalduvaid elemente. 10 Kui värskenduse tõttu on vaja uut loataotlust, esitab taotleja täieliku toimiku, milles on selgelt märgitud esialgse toimikuga võrreldes tehtud muudatused. 4. PEATÜKK. Lõppsätted Artikkel 8. Käesoleva dekreedi rakendamise eest vastutab telekommunikatsiooni alal volitatud minister. Brüssel FILIP Kuninga nimel telekommunikatsiooniminister, Petra De Sutter 11 BELGIA KUNINGRIIK FÖDERAALSETE AVALIKE TEENUSTE MAJANDUS, VKED, KESKKLASS JA ENERGEETIKA [Kuupäev] - Seaduseelnõu, millega kehtestatakse täiendavad turvameetmed mobiilsete 5G teenuste osutamiseks SELETUSKIRI ÜLDISED SELGITUSED 1) 5G kasutuselevõtt Viienda põlvkonna elektrooniliste sidevõrkude (edaspidi „5G“) kasutuselevõtt on täna üks poliitilise tegevuskava, mobiilsideoperaatorite ja ettevõtjate prioriteete. 5G-l on märkimisväärsed eelised võrreldes eelmise põlvkonna mobiilsidevõrkudega: see on kiirem, sellel on lühem reaktsiooniaeg (mis on oluline ajakriitiliste rakenduste jaoks) ja see on suuteline ühendama suuremat hulka erinevaid objekte. Lisaks sellele on 5G energiatarbimise ja piiratud ressursiks oleva sagedusspektri kasutuse poolest tõhusam. Täpsemalt sadamate automaatkraanad, juhtide võimalus manööverdada laeva sadamas raskete ilmastikuoludega oma koduarvutist sentimeetri täpsusega, juhtmevaba automaatika kooste- või logistikatööstuses; ühistranspordis tähendab see tehnoloogia isesõitvaid metrooronge ja meditsiini valdkonnas patsiendiandmete juhtmevaba edastamist haiglavõrkudes; kiirabiautod on suutelised patsiendiandmed edastama otse erakorralise meditsiini osakonda ja arstid saavad panna kaugdiagnoosi. 5G muutub üha olulisemaks ka aruka linna rakenduste puhul, nagu liiklusvoogude juhtimine ja vabade parkimiskohtade määramine, samuti keskkonnarakendustes, näiteks õhukvaliteedi seire peenosakeste mõõturi abil. 5G-d peetakse samuti tehisintellekti rakenduste nurgakiviks. 5G parandab ka side katvust, võimaldades parema kvaliteediga ühendusi, sealhulgas siseruumides. 2) Töö 5G julgeolekuga Euroopa Liidus Võttes arvesse turvalisele ja usaldusväärsele infrastruktuurile toetumise ning Euroopa digitaalse suveräänsuse ja autonoomia tagamise tähtsust, on Euroopa Liidu tasandil 5G turvalisuse valdkonnas tehtud mitmesugust tööd. Muuhulgas on selle küsimusega tegelenud võrgu- ja infoturbe koostöörühm. See rühm loodi võrgu- ja infoturbedirektiivi (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus) artikliga 11 ning see koosneb liikmesriikide, komisjoni ja ENISA (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) esindajatest. Võrgu- ja infoturbe koostöörühm avaldas 9. oktoobril 2019 aruande viienda põlvkonna võrkude (5G) küberjulgeoleku koordineeritud riskihindamise kohta (“CG väljaanne 02/2019 – „5G-võrkude riskihindamine”). Selles aruandes tuuakse välja mitmed olulised julgeolekuprobleemid, mis kerkivad esile või suurenevad seoses 5G-võrkude loomisega. Aruande (§ 2 lg 36, lk 22) kohaselt on üks neist probleemidest järgmine: „Kolmandate isikute pakutava tarkvara ja teenuste suurem roll 5G- võrkudes suurendab kokkupuudet arvukate ohtudega, mis võivad tuleneda üksikute pakkujate riskiprofiilist.“ (vaba tõlge). 1 Sama aruande (§ 2 lg 37, lk 22) kohaselt võib üksikute pakkujate riskiprofiili hinnata erinevate tegurite alusel, eelkõige: - tõenäosus, et tarnija tegevusse sekkutakse väljaspool Euroopat asuvast riigist; […] - pakkuja võime tagada varustamine; - pakkuja küberturbetoodete üldine kvaliteet ja tavad [...]“ (vaba tõlge) 2020. aasta jaanuaris avaldas võrgu- ja infoturbe koostöörühm leevendusmeetmete ühise töövahendi. („CG väljaanne 01/2020: 5G-võrkude küberjulgeolek – ELi riskimaandamismeetmete pakett“. Selle töövahendi eesmärk on pakkuda lahendusi viienda põlvkonna (5G) võrkude küberjulgeolekut käsitlevas koordineeritud riskihindamise aruandes kindlaks tehtud riskidele. Selle meetmete paketi (lk 18) järgi peaksid liikmesriigid: - „tugevdama mobiilvõrguoperaatorite turvanõudeid (nt ranged juurdepääsukontrollid, ohutu käitamise ja seire eeskirjad, piirantud teatud funktsioonide allhangetele jne); - hindama pakkujate riskiprofiili ning kohaldama seetõttu asjakohaseid piiranguid pakkujate suhtes, keda peetakse riskantseteks (sealhulgas riskide tõhusaks leevendamiseks vajalikud väljaarvamised) oluliste varade suhtes, mis on ELi koordineeritud riskihindamises määratletud kriitilise ja tundlikuna (nt põhivõrgu funktsioonid, võrguhalduse ja -korralduse funktsioonid ning juurdepääsuvõrgu funktsioonid); - tagama, et igal ettevõtjal on asjakohane mitme tarnija kasutamise strateegia selleks, et vältida või vähendada ulatuslikku sõltuvust ühest pakkujast (või sarnase riskiprofiiliga pakkujatest), et tagada asjakohane pakkujate tasakaal riiklikul tasandil ja vältida sõltuvuse tekkimist pakkujatest, keda peetakse riskantseks; see tähendab ka enda teatavate pakkujatega sidumise vältimist, muu hulgas seadmete suurema koostalitlusvõime edendamise kaudu.“ (vaba tõlge) Euroopa Komisjon toetas ja julgustas selle meetmete paketi rakendamist 29. jaanuaril 2020. aastal avaldatud teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „5G turvaline kasutuselevõtt ELis: ELi meetmepaketi rakendamine“. 3) Teabevahetuse turvalisus seoses 5G kasutuselevõtuga Belgias 5G-võrke mõjutaval turvaintsidendil võib olla märkimisväärne kahjulik mõju Belgia territooriumi julgeolekule, majandusele, kodanikele, Belgia ametiasutustele või rahvusvahelistele organisatsioonidele. Tuleb meeles pidada, et Belgia on teiste riikidega võrreldes erilises olukorras, sest Belgias asuvad mitmed Euroopa institutsioonid ja mitmed NATO sõjalised objektid. See mõju võib olla märkimisväärne nii pahatahtlike tegude – spionaaži, sabotaaži, teenuste vastu suunatud küberrünnaku korral – kui ka tahtmatute tõsiste tehniliste probleemide esinemisel. COVID-19 põhjustatud tervisekriis on näidanud, et ühiskond sõltub suurel määral elektroonilisest sidest. See sõltuvus suureneb veelgi, kui tekivad ühendatud süsteemid, mis muudavad elektroonilise side turvalisuse hädavajalikuks. Lisaks on oluline tagada kohtuasutuste ning luure- ja julgeolekuteenistuste pealtkuulamisandmete turvalisus ja kaalutletus vastavalt nende õigusaktidele, samuti nende suutlikkus sellist pealtkuulamist teostada. 4) Valitud lahendus on telekommunikatsiooniseadusega kehtestatud eellubade süsteem Nii nagu Belgias, on ka teistes Euroopa riikides (Prantsusmaa, Madalmaad, Itaalia, Ühendkuningriik, Rootsi jne) 5G-raamistiku osana võetud või kavatsetakse võtta meetmeid kõrge riskiga võrguelementide tootjate suhtes. 2 Nende meetmete rakendamiseks kehtestatakse selle seaduseelnõuga asjaomaste ministrite poolt 5G kasutuselevõtu raames antavate eellubade süsteem, nagu seda tehakse teistes riikides (nt Prantsusmaal). Läbipaistvuse huvides täpsustatakse ettevõtjatele kehtestatavad piirangud, välja arvatud tundlike tsoonide nimekiri ja tõenäoliselt suure riskiga pakkujate isikuandmeid, kuninglikus dekreedis, mida asjaomased ministrid loa andmisel arvesse võtavad. Eellubade süsteem on sätestatud telekommunikatsiooniseaduses, kuna see puudutab peamiselt telekommunikatsioonivõrgu operaatoreid ning vähemalt pakkujate toodete kvaliteedi ja turbetavade osas mõjutab see operaatorite võrkude ja teenuste turvalisust. Viimane on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivi (EL) nr 2018/1972 (millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik) artikli 2 punktis 21 järgmiselt: „elektroonilise side võrkude ja teenuste suutlikkus panna teatava kindlusega vastu mis tahes tegevusele, mis kahjustab elektroonilise side võrkude või teenuste endi, nende võrkude või teenuste kaudu pakutavate või kättesaadavate salvestatud, edastatud või töödeldud andmete või seotud teenuste käideldavust, autentsust, terviklust või konfidentsiaalsust“. Kuna mõned ettevõtjad on juba alustanud 5G kasutuselevõttu ja selleks, et minimeerida kehtiva seaduse mõju nende ettevõtjate 5G kasutuselevõtu strateegiale, on oluline nõuded kiiresti kehtestada. 5) 5G-võrgu tehniline selgitus Võib väita, et 5G-võrk koosneb kolmest osast: raadio juurdepääsuvõrk (mis hõlmab tugijaamu), transpordivõrk ja võrgu keskosa (sealhulgas põhivõrk, operatsioonide tugisüsteem (OSS) ja äritegevuse tugisüsteem (BSS)). Need võrgu erinevad osad koosnevad omakorda erinevatest riist- või tarkvaraelementidest. Kuninglikus dekreedis, millega rakendatakse artiklit 105, täpsustatakse võrgu iga osa. SELGITUS ARTIKLI KAUPA PEATÜKK 1. Üldsätted Artikkel 1. See artikkel ei vaja selgitust. PEATÜKK 2. 13. juuni 2005. aasta elektroonilise side seaduse muudatused Artikkel 2. Artiklis 2 määratletakse mobiilsideoperaatori (MNO) ja mobiilse virtuaalvõrgu operaatori (MVNO) mõisted. Mobiilsideoperaatoril (MNO) on oma raadio juurdepääsuvõrk (RAN-võrk) ning ka kõik võrgu toimimiseks vajalikud elemendid. Erinevalt mobiilsideoperaatorist ei ole mobiilse virtuaalvõrgu operaatoril (MVNO) oma raadio juurdepääsuvõrku ega sagedusluba. Artikkel 3. Selle artikliga asendatakse 13. juuni 2005. aasta elektroonilise side seaduse aegunud artikkel 105. Lõige 1 Lõike 1 esimeses osas sätestatakse eellubade süsteem, kuna 5G-võrgu elemente toodab põhimõtteliselt võrguelementide tootja, kellel võib olla kõrge riskiprofiil. 3 Eelloa nõue on vajalik, et kaitsta 11. detsembri 1998. aasta salastatuse ja julgeolekukontrolli, turvatunnistuste ja ohutusalase nõustamise seaduse artikli 3 lõikes 1 nimetatud huve, nimelt: - riigi territooriumi puutumatuse ja sõjaliste kaitseplaanide kaitse; - relvajõudude ülesannete täitmine; - riigi sisejulgeolek, sealhulgas tuumaenergia valdkond, ning demokraatliku ja põhiseadusliku korra säilimine; - riigi välisjulgeolek ja Belgia rahvusvahelised suhted; - riigi teaduslik ja majanduslik potentsiaal; - riigi kõik muud põhihuvid. See hõlmab kohtuasutuste ning luure- ja julgeolekuteenistuste pealtkuulamisandmete turvalisuse ja kaalutletuse tagamist; - Belgia kodanike turvalisust välismaal; - riigi otsuseid tegevate organite toimimist; - nende isikute turvalisust, kellele kriminaalmenetluse seadustiku alusel võimaldatakse erikaitsemeetmeid. Nende huvide ulatus on sätestatud luure- ja julgeolekuministrite komitee (nüüd: riiklik julgeolekunõukogu) 25. mai 2001. aasta direktiivis salastamise, salastatuse kustutamise ja salastatuse taseme muutmise korra kohta (PIIRATUD LEVITAMISEKS). Vastavalt artikli 105 lõike 1 esimesele osale peab 5G mobiilsidevõrku pakkuv mobiilsideoperaator saama uue loa, kui ta soovib kasutada võrguelementi ja see kasutusotstarve ei ole hõlmatud talle antud loaga. Näiteks tuleks taotleda uut luba, kui: - operaator soovib kasutada esialgses taotluses nimetamata võrguelementide tootjat; - ta soovib kasutada loas nimetamata võrguelementide tootja võrguelemente või, kui tegemist on võrguelementidega, mida pakub kõrge riskiga tootja, soovib ta suurendada nende objektide arvu, kus neid kasutatakse. Arvestades lõike 1 esimese osa väga laia kohaldamisala, on sama lõike kolmanda osaga välja jäetud järgmised elemendid. Kohaldamisalasse ei kuulu passiivsed võrguelemendid, nagu passiivsed antennid, prismad või filtrid. Need on välja jäetud, sest ohurisk on nende elementide puhul väga väike. Need ei ole programmeeritavad ja seetõttu on nende talitlus eelnevalt teada. Praegune seadus viitab viienda põlvkonna mobiilsidevõrkudele (5G). Nende mõistete määratlemise asemel, mis võiks põhjustada teatud arutelusid, otsustati 5G-le viitamisel aluseks võtta neljanda põlvkonna ja sellest varasemate põlvkondade mobiilsidevõrkude välistamine. Viimati nimetatud võrgud on välistatud, sest turvarisk ei ole nii suur kui 5G puhul. Nagu eespool selgitatud, sõltub 5G-ga ühiskond üha enam elektroonilistest mobiilsidevõrkudest. Mobiilsidevõrku ei loeta enam neljanda põlvkonna ega sellest varasema põlvkonna võrguks, kui operaator kasutab hilisema põlvkonna raadiotehnoloogiat. Sellest hoolimata jäävad neljanda ja sellest varasemate põlvkondade tugijaamad seaduse kohaldamisalast välja. 2., 3. ja 4. põlvkonna tehnoloogiad on vastavalt GSM, UMTS ning LTE ja WiMax. Samuti ei ole TETRA (maapealse magistraal-mobiilsidevõrgu) võrgud ega juhtmevaba andmeside standardil IEEE 802.11 (wifi) põhinevad võrgud. Lõike 1 neljandat osa on selgitatud järgmiselt. Süsteem, mida esialgse seaduseelnõuga kavatsetakse kasutusele võtta, on eellubade süsteem. Tegelikkuses on mõned operaatorid elektroonilise seaduse artiklit 105 rakendava kuningliku dekreedi jõustumise ajal juba alustanud võrguelementide tootjate riist- ja tarkvara kasutamist 5G võrgu arendamiseks. Nende operaatorite puhul ei ole definitsiooni järgi tegemist eelloaga, vaid luba tuleb taotleda seadustamiseks. 4 Selleks, et suurendada võrkude vastupanuvõimet rahvusvaheliste tehniliste ja/või diplomaatiliste intsidentide korral, peaks nende võrkude haldamine, toimimine, järelevalve ja ülesehitus toimuma Euroopa Liidus, sest kolmandate riikide suhtes ei ole tagatud, et nende ülesannete puhul oleks võimalik saada kasu 16. detsembril 2020 komisjoni poolt välja pakutud ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja poolt komisjoni küberjulgeoleku strateegias esitatud ennetus-, kontrolli- ja reageerimisvahenditest (JOIN(2020) 18, „ELi küberturvalisuse strateegia digikümnendi jaoks“). Seejärel tuleb märkida, et mobiilsideoperaatorite kohustus hallata, käitada ja seadistada võrku ning teostada selle üle järelevalvet järgib ka ühise leevendusmeetmete paketi soovitust. („CG väljaanne 01/2020: 5G võrkude küberjulgeolek. ELi riskimaandamismeetmete pakett“, lk 25): „Tagada, et mobiiliseoperaatorid haldaksid oma võrguoperatsioonide keskusi ja/või turbeoperatsioonide keskusi kohapeal, riigi territooriumil ja/või ELis.“ Lõpuks tähendab asjaolu, et mobiilsideoperaatori mobiilsidevõrk asub Euroopa Liidu territooriumil, et selle võrguga hõlmatud andmed asuvad vähemalt osaliselt sellel territooriumil ja seega laieneb nendele isikuandmete kaitse üldmäärus (EL) 2016/679. Lisaks märkis Euroopa Liidu Kohus kohtuasjas Télé 2 (21.12.2016, C 203/15) tehtud otsuses, et siseriiklikud õigusnormid peaksid nõudma, et operaatorite poolt avaliku võimu kandjate nimel hoitavad metaandmed jääksid Euroopa Liidu territooriumile. Lõige 2 Seni on riiklik julgeolekunõukogu võtnud seisukoha seoses üleskutsega, mille mobiilsideoperaatorid esitasid kõrge riskiga võrguelementide tootjatele. Olenevalt riikliku julgeolekunõukogu tulevastest seisukohtadest võidakse artikli 105 kohaldamisala laiendada, nagu allpool selgitatud. Esiteks võiks kuningas laiendada lõikes 1 osutatud kohustust saada luba (endine luba või luba pärast seadustamistaotlust) ühele või mitmele mobiilse virtuaalvõrgu operaatori (inglise keeles Mobile Virtual Network Operator või MVNO) kategooriale. Selline kohaldamisala laiendamine ei ole eriti mõistlik nende nende MVNO kategooriate puhul, millel on väga vähe infrastruktuurielemente või millel need puuduvad. Esiteks võiks kuningas laiendada lõikes 1 osutatud kohustust saada luba (endine luba või luba pärast seadustamistaotlust) äriühingutele, kes kasutavad eraviisilist 5G võrku, või selliste äriühingute teatavatele kategooriatele. Kui see on praktikas vajalik, võib kuningas määrata asutused, kes vastutavad eelloaga hõlmatud ettevõtjate kindlaksmääramise eest selle asemel, et ise määrata kindlaks nende ettevõtjate kategooriad, kellelt seda luba nõutaks. Kolmandaks võib ta laiendada kohustusi ka teenusepakkujatele, kes sekkuvad võrgu haldamisse, eriti alltöövõtjatele, kes haldavad, käitavad, hooldavad, seadistavad ja/või jälgivad võrguelemente. Praktikas täidab toetava partneri ülesannet võrguelementide tootja, operaator ise, tema kontsern, teenuseosutaja või muu ettevõtja. Võrguelementide tootja võib olla hallatavate teenuste osutaja. Kohaldamisala laiendamist teenuseosutajatele võib kuningliku dekreediga kohaldada üksnes sel määral, mil sama dekreet sisaldab piiravaid meetmeid selliste teenuseosutajate kasutamiseks. Lõige 3 Praktikas ei pea luba taotlema võrgu iga aktiivelemendi kohta, kuid toimiku võib esitada kogu võrgu või selle osa kohta. Toimiku peab esitama mobiilsideteenuseid osutav ettevõtja enda või kolmanda isiku eest. 5 Asjaomastel ministritel ja instituudil on võimalik nõuda teavet või täiendavaid dokumente taotlejalt või mis tahes füüsiliselt või juriidiliselt isikult, kellel võib olla nende jaoks kasulikku teavet. Lõige 4 Asjaomased ministrid vaatavad läbi neile esitatud eelloa- või seadustamistaotluse või vaatavad oma otsuse läbi omal algatusel, kui see on uue elemendi ilmnemise tõttu õigustatud. See kehtib eelkõige siis, kui asjaomased ministrid hindavad uuesti pakkuja riskiprofiili või kui tundlikud valdkonnad muutuvad. Asjaomased ministrid rakendavad oma otsuses kuninglikku dekreeti, millega rakendatakse artikli 105 lõike 4 esimest osa. Selle sätte alusel võib kuningas piirata kõrge riskiga pakkujate kasutamist võrgu osa alusel ja tundlikke piirkondi arvesse võttes. Lõike 1 punktis 1 osutatud pakkujad on võrguelementide tootjad, hallatavate teenuste osutajad ja toetavad partnerid. Võrguelementide tootjat peetakse operaatori teatavat liiki tarnijaks. Võrguelementide tootja väljatöötatud võrguelemendid tarnitakse operaatorile, et ta saaks ehitada oma elektroonilise sidevõrgu ja seda käitada. Sellised piirangud on vajalikud, sest muudest võimalikest turvameetmetest ei piisa riskide piisavaks leevendamiseks. Käesolevas lõikes võetakse üle kõrge riskiga pakkuja määratlemise kriteeriumid, nagu neid on kirjeldatud võrgu- ja infoturbealase koostöörühma poolt ELi tasandil läbiviidud koordineeritud riskihindamise § 2.37 (vt supra). Kriteeriumide ainus lisaelement on ründava iseloomuga küberpoliitika järgimine või selles osalemine riigis, kust pakkuja pärit on. Ründava iseloomuga küberpoliitikaga riigi jaoks on võrguelemente pakkuva ettevõtte omamine või kontrollimine suureks eeliseks, et hõlbustada tema ründava iseloomuga kübertegevust. Selle asemel, et teatud teabe saamiseks luureandmeid häkkida või sihtmärke pealt kuulatada, saab riik kasutada oma kontrolli pakkuja üle, et saada soovitud juurdepääs, näiteks võrgumaterjali loodud „tagaukse“ kaudu. Suurte konfliktide korral võib kõnealune riik kasutada ka oma kontrolli tarnija üle, et võrk (või selle osad) välja lülitada või katkestada teatud protsesside (nt isesõitvad sõidukid) toimimine, mis sõltuvad võrguteenuste nõuetekohasest toimimisest. Selle artikli lõike 3 punktis 1 osutatud tegurid on mittekumulatiivsed ja mittetäielikud. Ainult ühe teguri olemasolu võib juba viidata sekkumise ohule. Mõistet „sekkumine“ tuleks lugeda kõige laiemas tähenduses, mitte üksnes luure- ja julgeolekuteenistusi reguleeriva 30. novembri 1998. aasta seaduse artikli 8 punkti 1 osa g tähenduses. Lisaks ei piirdu sekkumine (sealhulgas kõikvõimalikud spionaaži vormid) asjaomase riigi võimalike meetmetega, vaid hõlmab ka sekkumist valitsusväliste osalejate kasutamise kaudu. Pakkuja riskiprofiili hindamisel võib arvesse võtta ka muid määratlemata tegureid, mis mõjutavad kaitstavaid huve, nagu on osutatud 11. detsembri 1998. aasta salastatuse ja julgeolekukontrolli, turvatunnistuste ja ohutusalase nõustamise seaduse artikli 3 lõikes 1. Tuleb märkida, et analoogia põhjal võrgu- ja infoturbe koostöörühma (võrgu- ja infoturbedirektiivi alusel loodud rühm, vt eespool) ELi tasandi koordineeritud riskihindamise § 2.37 peetakse selle seaduse artikli 105 lõike 4 kolmanda lõigu punkti 1 alapunktis 1 silmas Euroopa Liidu välise riigi sekkumist, mitte mis tahes muu riigi kui Belgia sekkumist. Tuleb märkida, et selle dokumendi puhul on tegemist liikmesriikide kooskõlastatud lähenemisviisiga ning et selles osas otsustati mitte sellest lähenemisviisist kõrvale kalduda. Samuti tuleb märkida, et Euroopa Liit on loonud arvukaid standardeid, mis on kavandatud kodanike kaitse ühise miinimumaluse tagamiseks, nagu näiteks Euroopa Liidu toimimise leping, Euroopa 6 Liidu põhiõiguste harta, isikuandmete kaitse üldmäärus (ELi määrus 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta), eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris), Euroopa elektroonilise side seadustik (11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik), võrgu- ja infoturbedirektiiv (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus) ja küberturvalisuse määrus (17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/881, mis käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist). Euroopa Liidu toimimisele omase ühise aluse alusel võib Euroopa Liidu liikmesriike eristada kolmandatest riikidest võrkude ja andmete, sealhulgas isikuandmete turvalisuse osas. Nagu eespool mainitud, lähtutakse selles eelnõus dokumendist „5G võrkude küberjulgeolek. ELi riskimaandamismeetmete pakett“, mille lõppeesmärk on luua liikmesriikide jaoks usaldusväärne ja objektiivne ühine turvameetmete raamistik, mis tagab 5G-võrkude asjakohase küberjulgeoleku taseme kogu ELis. Asjaomased ministrid hindavad taotluse läbivaatamisel pakkuja riskiprofiili luure- ja julgeolekuteenistuste nõuannete ning instituudi arvamuse alusel. 30. novembri 1998. aasta luure- ja julgeolekuteenistusi reguleeriva seaduse artikli 2 lõike 1 kohaselt on kuningriigi kaks luure- ja julgeolekuteenistust: riiklik julgeolekuteenistus, tsiviilluure- ja julgeolekuteenistus, relvajõudude üldine luure- ja julgeolekuteenistus ning sõjaväeluure ja julgeolekuteenistus. Eelloa nõue on vajalik, et kaitsta 11. detsembri 1998. aasta salastatuse ja julgeolekukontrolli, turvatunnistuste ja julgeolekualase nõustamise seaduses nimetatud huve. Tundlik piirkond on riikliku julgeolekunõukogu poolt määratud piirkond. Piirkond on määratud, võttes arvesse selles asuvate objektide tundlikkust. Piirkonda võib pidada tundlikuks ka siis, kui see on vajalik 11. detsembri 1998. aasta salastatuse ja julgeolekukontrolli seaduse artikli 3 lõikes 1 nimetatud huvide kaitsmiseks. Kui asjaomased ministrid vaatavad oma otsuse omal algatusel läbi, määravad nad uue otsuse rakendamiseks tähtaja, mis saabub hiljem kui kuninglikus dekreedis sätestatud tähtajad, et võimaldada operaatorile kohanemiseks vajalik aeg. Igal juhul peab dekreedi rakendamise tähtaeg olema vähemalt viis aastat selle teatavakstegemisest. Seega kehtestatakse minimaalne viieaastane ajavahemik, et tagada turu teatav stabiilsus. Selle tähtaja kindlaksmääramisel tuleb järgida eelkõige järgmisi kriteeriume: seadme tavaline kasutustsükkel, tavaline aeg ühelt pakkujalt teisele üleminekuks ja lepingute kestus. Lõige 5 Ministrite otsus, mis käsitleb varasema otsuse läbivaatamist, loa sidumist teatud tingimustega või loa andmisest keeldumist, võib põhjustada taotlejale olulisi negatiivseid tagajärgi. Sellest tulenevalt nähakse viimase jaoks lõikes 5 ette konsultatsioonimenetlus enne lõpliku otsuse tegemist. Lõige 6 Eesmärk on, et asjaomased ministrid teeksid otsuse kolme kuu jooksul alates taotluse esitamisest. Siiski ei ole välistatud, et seda tähtaega võib teatavatel juhtudel ületada, näiteks juhul, kui ilmneb, et toimik ei ole kaugeltki täielik või kui haldusasutus peab välismaalt teavet hankima. Sellisel juhul teavitatakse taotlejat otsuse tegemise tähtajast. 7 Lõikes 6 sätestatakse ka: „Otsuse puudumine võrdsustatakse esimeses lõikes osutatud [kolme] kuu pikkuse perioodi jooksul tehtud keelduva otsusega, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse teist lõiget.“ Selline säte võib olla kasulik näiteks juhul, kui taotleja esitab pärast eitava otsuse saamist identse toimiku. Asjaomaste ministrite otsuses ei sätestata riigi sise- ja välisjulgeolekuga seotud põhjendusi. Selle eesmärk on kaitsta luureteenistuste seisukohti. Luureteenistuste seisukohad sisaldavad teavet, mis võivad avalikustamise korral kahjustada 11. detsembri 1998. aasta salastatuse ja julgeolekukontrolli, turvatunnistuste ja julgeolekualase nõustamise seaduse artikli 3 lõikes 1 nimetatud huve. Selle lõikega ei nähta ette põhjenduste väljajätmist otsusest. Selle ainus eesmärk on jätta põhjendustest välja teatud otsust puudutavad elemendid. Lõige 7 Selle lõikega sätestatakse ministrile edastatud toimikut ja toimiku koostamiseks saadud teavet käitlevatele isikutele ametisaladuse hoidmise kohustus. Võttes arvesse asjaolu, et toimik võib sisaldada teatavat tundlikku teavet, on oluline tagada selle konfidentsiaalsus. Ametisaladuse rikkumise eest karistatakse karistusseadustiku artiklis 458 sätestatud karistustega. Selles jaos antakse BIPT-le ka täiendavad järelevalve teostamise võimalused, et tagada asjaomaste ministrite poolt vastu võetud määruste ja otsuste täitmine. PEATÜKK 3. Belgia posti- ja telekommunikatsioonisektori regulaatori staatust käsitleva 17. jaanuari 2003. aasta seaduse muutmine. Artikkel 4. See muudatus on vajalik selleks, et BIPT saaks jälgida asjaomaste ministrite otsuse täitmist (sealhulgas kehtestatud tingimusi). Artikkel 5. See muudatus on vajalik selleks, et BIPT saaks karistada mittevastavust asjaomaste ministrite tehtud otsusele. BIPT põhikirja artikli 21 lõige 5 lubab BIPTi nõukogul teha rikkumise korral ettevõtjale „korralduse rikkumise lõpetamiseks, kas viivitamata või mõistliku aja jooksul, mille ta määrab, kui seda rikkumist ei ole lõpetatud“ ja „rikkumise kõrvaldamise viisi“. Selline õigus võiks näiteks innustada BIPTd nõudma operaatorilt loa küsimist asjaomastelt ministritelt, kui seda ei ole tehtud. Selline õigus võib samuti innustada BIPTd nõudma varasema olukorra taastamist (praktikas mõnede elementide eemaldamist operaatori võrgust) kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, kui operaator ei täida asjaomaste ministrite otsust mitte anda luba või täita sellega seotud tingimusi. PEATÜKK 4. Lõppsätted ja jõustumine Artikkel 6. See artikkel ei vaja selgitust. Artikkel 7. 8 Seaduse artiklis 7 sätestatakse, et artikli 105 lõike 1 neljas lõik jõustub 1. jaanuaril 2026. See kuupäev arvestab ettevõtja ja tema alltöövõtjate vahel võrgu haldamiseks, käitamiseks, seadistmaiseks või jälgimiseks sõlmitud lepingute tavapärast kestust. BELGIA KUNINGRIIK FÖDERAALSETE AVALIKE TEENUSTE MAJANDUS, VKED, KESKKLASS JA ENERGEETIKA [Kuupäev] - Seaduseelnõu, millega kehtestatakse täiendavad turvameetmed mobiilsete 5G teenuste osutamiseks PHILIPPE, belglaste kuningas, tervitades kõiki praegusi ja tulevasi kodanikke, Esindajatekoda on vastu võtnud ja ratifitseerinud järgneva: PEATÜKK 1. Üldsätted Artikkel 1. See seadus reguleerib Belgia põhiseaduse artiklis 74 nimetatud küsimust. PEATÜKK 2. 13. juuni 2005. aasta elektroonilise side seaduse muudatused Artikkel 2. 13. juuni 2005. aasta elektroonilise side seaduse (viimati muudetud 26. märtsi 2018. aasta seadusega) artiklit 2 muudetakse järgnevalt: 1) numbri X all lisatakse säte, mille sisu on järgmine: „X. mobiilsideoperaator – operaator, kes pakub mobiilseid elektroonilisi sideteenuseid ja kellel on oma raadio juurdepääsuvõrk, samuti võrgu toimimiseks vajalikud elemendid;“; 2) numbri Y all lisatakse säte, mille sisu on järgmine: „Y. mobiilse virtuaalvõrgu operaator – operaator, kes osutab mobiilseid elektroonilisi sideteenuseid, olemata seejuures mobiilsideoperaator.“ Artikkel 3. Sama seaduse artikkel 105 asendatakse järgmisega: „Artikkel 105. § 1. Selleks et kaitsta 11. detsembri 1998. aasta salastatuse, turvakontrolli, turvasertifikaate ja julgeolekualase nõustamise teateid käsitleva seaduse artikli 3 lõikes 1 viidatud huve, peaksid mobiilsideoperaatorid enne võrgu mistahes elemendi kasutamist saama selleks teises lõikes osutatud asjaomaste ministrite loa. Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid: peaminister, telekommunikatsiooniminister, kaitseminister, justiitsminister, siseminister ja välisminister. Esimest lõiget ei kohaldata: 1) võrgu passiivelementide, st ilma toiteallikate elementide kasutamise suhtes; 2) artikli 2 punktis määratletud võrgu lõpp-punktide suhtes, mis ei edasta mobiilsideteenuste 5G- raadiosignaale; 3) neljanda põlvkonna ja sellest varasemate põlvkondade mobiilsidevõrkude suhtes, tingimusel et need ei ole vajalikud raadiosignaalide edastamiseks hilisemate põlvkondade kui neljanda põlvkonna puhul. 9 Kui eespool nimetatud võrguelementi kasutatakse juba lõikes 4, lõikes 1 ja punktis 1 viidatud kuningliku dekreedi jõustumise kuupäeval, esitatakse seadustamistaotlus kahe kuu jooksul pärast nimetatud kuupäeva. Neljanda põlvkonna mobiilsideoperaatori mobiilsidevõrk asub Euroopa Liidu territooriumil ning seda juhitakse, käitatakse, seadistatakse ja jälgitakse kõnealuselt territooriumilt. § 2. Võttes arvesse lõike 1 esimeses osas osutatud huve, võib kuningas pärast ministrite nõukoguga konsulteerimist vastuvõetud dekreediga: 1) laiendada lõikes 1 osutatud loa saamise kohustust ühele või mitmele mobiilse virtuaalvõrgu operaatorite kategooriale; 2) laiendada lõikes 1 osutatud loa saamise kohustust eraõiguslike elektrooniliste mobiilsidevõrkude pakkujatele või ühele või mitmele pakkujate kategooriale või anda ühele või mitmele asutusele korraldus määrata pakkujad, kelle suhtes see kohustus kehtib; 3) laiendada lõikes 1 osutatud loa saamise kohustust olukordadele, kus soovitakse kasutada teenuseid, mida osutavad teenusepakkujad, kes sekkuvad võrgu haldamisse, eelkõige võrgus toimunud vahejuhtumite või oluliste muudatuste korral või kes haldavad või jälgivad igapäevaseid võrguelemente, tingimusel et loas määratakse kindlaks nende teenuste kasutamise suhtes kohaldatavad piirangud; 4) täpsustada hüpoteese, mille puhul on lõike 1 esimeses osas osutatud luba vaja võrguelemendiga seotud tarkvara või riistvara ajakohastamiseks; 5) täpsustada lõike 1 punktis 5 viidatud kohustusi ja laiendada neid ühele või mitmele lõikes osutatud mobiilise virtuaalvõrgu operaatorite või teenusepakkujate kategooriale. § 3. Taotleja esitab oma toimiku asjaomastele ministritele. Kuningas määrab toimiku koosseisu otsusega, mis võetakse vastu pärast konsulteerimist ministrite nõukoguga. Asjaomased ministrid edastavad toimiku viivitamata nõuandvatele organitele arvamuse koostamiseks vastavalt lõike 4 neljandale osale. Asjaomastel ministritel ja instituudil on võimalik nõuda teavet või lisadokumente taotlejalt või isikult, kellel võib olla nende jaoks kasulikku teavet. § 4. Kui nad teevad otsuse pärast 1. jaos osutatud taotluse läbivaatamist või muudavad seda uue elemendi lisamise tõttu omal algatusel, siis rakendavad asjaomased ministrid kuninga kehtestatud piiranguid otsusega, mis on vastu võetud pärast ministrite nõukoguga konsulteerimist ja milles käsitletakse: 1) kõrge riskiga pakkujate võrguelementide või teenuste kasutamist riigi territooriumil või selle territooriumi tundlikel aladel; 2) võrguelementide või pakkuja asukohta. Kui nad vaatavad oma otsuse omal algatusel läbi ja kui see on põhjendatud, määravad asjaomased ministrid uue otsuse rakendamise kuupäeva, mis on hilisem esimeses osas nimetatud kuningliku dekreediga kehtestatud tähtaegadest ja mis on vähemalt viis aastat pärast teatavakstegemise kuupäeva. Pakkuja riskiprofiili hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel: 10 1) muust kui Euroopa Liidu liikmesriigist lähtuva sekkumise tõenäosus, kui sellist sekkumist võib hõlbustada muu hulgas ühe või mitme järgmise teguri olemasolu: - tugev seos kõnealuse riigi valitsusega; - asjaomase riigi õigusaktid või olukord, eelkõige juhul, kui puudub demokraatlik või seadusandlik kontroll või kui Euroopa Liidu ja asjaomase riigi vahel ei ole sõlmitud andmekaitse- või julgeolekukokkuleppeid; - pakkuja ettevõtte omanditunnused; - asjaomase riigi võime avaldada mis tahes survet, sealhulgas seadmete tootmiskoha suhtes; - riik, kust pakkuja pärineb, teostab ründava iseloomuga küberpoliitikat võib osaleb selles; 2) pakkuja võime tagada tarned ajaliselt ja koguseliselt; 3) toodete või teenuste üldine kvaliteet ja tarnija turbetavad, sealhulgas kontrolli tase oma tarneahela üle ja asjakohase hierarhilise liigituse kasutamine turbetavade prioriteetide määramisel. Kuningas võib täiendada lõikes 3 osutatud kriteeriume otsusega, mis võetakse vastu pärast konsulteerimist ministrite nõukoguga. Pakkuja riskiprofiili hinnatakse luure- ja julgeolekuteenistuste arvamuse alusel kolmanda lõike punktis 1 sätestatud kriteeriumi kohta ning instituudi arvamuse alusel seoses kolmanda osas punktides 2 ja 3 sätestatud kriteeriumidega. Riigi julgeolekunõukogu määratleb tundlikud alad, võttes arvesse 11. detsembri 1998. aasta salastatuse ja julgeolekukontrolli, turvatunnistuste ja julgeolekualase nõustamise seaduse artikli 3 lõikes 1 loetletud huvidega seotud piirkondade olemasolu nendes tsoonides. Operaator võib tutvuda instituudi tundlike alade loeteluga, kui ta suudab tõendada, et tal on vaja seda arvesse võtta. § 5. Kui asjaomased ministrid kavatsevad keelduda loa andmisest, lisada sellele tingimusi või muuta oma otsust omal algatusel, on taotlejal pärast asjaomaste ministrite seisukohast teada saamist 28 kalendripäeva aega kirjalike märkuste esitamiseks. Taotleja võib taotleda ärakuulamist. Asjaomaseid ministreid võib esindada nende valitud nõukogu. Kuulamisel võivad osaleda instituut ning luure- ja julgeolekuteenistused. § 6. Asjaomased ministrid teevad otsuse kolme kuu jooksul alates taotluse esitamisest. Kui nad ei suuda selle aja jooksul otsust teha, teatatakse taotlejale otsuse tegemise tähtaeg. Otsuse puudumine võrdub esimeses lõigus sätestatud keeldumisega kolme kuu jooksul, välja arvatud teise lõigu kohaldamise korral. § 7. Lõike 3 kohaselt esitatud toimikut menetlevatele isikutele kehtib ametisaladuse kohustus. Nad ei avalda kolmandatele isikutele konfidentsiaalset teavet, millest nad on oma ülesannete täitmisel teadlikuks saanud, välja arvatud seadusega ettenähtud erandjuhtudel. Eelkõige on instituudil artiklis 114/2 nimetatud volitused kontrollida seda artiklit, seda rakendusdekreeti ja asjaomaste ministrite otsuseid. ” PEATÜKK 3. Belgia posti- ja telekommunikatsioonisektori regulaatori staatust käsitleva 17. jaanuari 2003. aasta seaduse muutmine. 11 Artikkel 4. Belgia telekommunikatsioonisektori regulaatori põhikirja käsitleva 17. jaanuari 2003. aasta seaduse (viimati muudetud 7. aprilli 2019. aasta seadusega) artikli 14 lõike 1 esimesele osale lisatakse järgmine punkt j: „j) Euroopa Komisjoni iga siduv otsus, mille on vastu võtnud instituut või 13. juuni 2005. aasta elektroonilise side seaduse artikli 105 lõike 1 teises osas nimetatud ministrid. “. Artikkel 5. Sama seaduse artikli 21 lõikes 1 tehakse järgmised muudatused: 1) asendatakse sõnad „või otsuste“ sõnadega „otsuse kohta“. 2) sõnad „või 13. juuni 2005. aasta elektroonilise side seaduse artikli 105 lõike 1 teises osas osutatud ministrite otsuse“ lisatakse sõnade „selle õigusakti või määruste rakendamine“ ja „vajaduse korral edastab oma kaebuse asjaomasele isikule“ vahele. PEATÜKK 4. Lõppsätted ja jõustumine Artikkel 6. Kuningas võib kodifitseerida 13. juuni 2005. aasta elektroonilise side seaduse ja muude elektroonilist sidet käsitlevate seaduste sätted, kaasa arvatud need, mida on muudetud ja lisatud käesoleva seadusega, samuti sätted, mis muudavad neid selgesõnaliselt või vaikimisi kuni kodifitseerimise ajani. Selleks võib ta: 1) muuta kodifitseeritavate sätete järjekorda ja numeratsiooni ning üldiselt muuta teksti vastavalt nende vormile; 2) kohandada kodifitseeritavates sätetes sisalduvaid viiteid vastavalt uuele numeratsioonile; 3) kodifitseeritavates sätetes sisalduvate põhimõtete kohaldamist piiramata muuta nende sõnastust, et viia need kooskõlla ja terminoloogiliselt ühtlustada. Kodifitseeritud versioon asendab lõikes osutatud sätted ja jõustub päeval, mil see on seadusega ratifitseeritud. Artikkel 7. Artikli 105 lõike 1 neljas osa jõustub 1. jaanuaril 2026. 12 Maret Ots Saatja: Karl Stern <[email protected]> Saatmisaeg: kolmapäev, 21. aprill 2021 12:58 Adressaat: Mart Laas; Maret Ots; Raul Rikk; Raavo Palu Teema: teatised Manused: 2021206B.docx; 2021207B.docx Tere Saadan kaks Belgia teatist, mille ooteaeg lõpeb 2.07: 1) 206 „Seadus, millega kehtestatakse täiendavad turvameetmed mobiilsete 5G teenuste osutamiseks“; 2) 207 „Kuningliku dekreedi eelnõu 5G turvaliseks kasutuselevõtuks“. Karl 1 Maret Ots Saatja: [email protected] Saatmisaeg: kolmapäev, 7. aprill 2021 20:36 Adressaat: Maret Ots Teema: [TRIS] New notification 2021/207/B ◘ Title : Royal decree considering the secure rollout of 5G. ◘ Category : TELECOMS ◘ Summary : This draft is part of the implementation of the necessary security measures for the supply of mobile 5G services. It establishes the restrictions on the use of the network elements or services of certain suppliers. Such restrictions were considered necessary as alternative measures that could be imposed are not sufficient to adequately mitigate the safety risk in question. The draft shall also specify the composition of the dossier to be submitted for the purpose of obtaining a ministerial authorisation. The draft also specifies the hypotheses in which an authorisation is necessary in the event of an update of software or hardware related to a network element. The draft text of this notification is already available in its original version. The translations will be available within two to five weeks. More details at the following address : http://ec.europa.eu/growth/tools-databases/tris/nview.cfm?p=2021_207_EN_EN TRIS Support Team ----------------------------------- Click on the link below if you would like to alter your choices : http://ec.europa.eu/growth/tools-databases/tris/mtris.cfm?p=m_EN_EN_BDDAB401_3883 Click on the link below if you would like to alter your choices : http://ec.europa.eu/growth/tools-databases/tris/mtris.cfm?p=u_EN_EN_BDDAB401_3883 ----------------------------------- 1 Maret Ots Saatja: [email protected] Saatmisaeg: kolmapäev, 7. aprill 2021 20:35 Adressaat: Maret Ots Teema: [TRIS] New notification 2021/206/B ◘ Title : Law introducing additional security measures for the supply of mobile 5G services. ◘ Category : TELECOMS ◘ Summary : This draft law restricts the use of network elements coming from high-risk producers within the framework of 5G. To this end, the present draft establishes a system requiring mobile network operators of a 5G generation to obtain prior authorisation from the ministers concerned before rolling out 5G network elements. If they have already started the deployment of their 5G network, they will have to submit a request for regularisation to the ministers concerned. The ministers concerned are the Prime Minister, the Minister of Telecommunications, the Minister of Defence, the Minister of Justice, the Minister of the Interior and the Minister of Foreign Affairs. The draft text of this notification is already available in its original version. The translations will be available within two to five weeks. More details at the following address : http://ec.europa.eu/growth/tools-databases/tris/nview.cfm?p=2021_206_EN_EN TRIS Support Team ----------------------------------- Click on the link below if you would like to alter your choices : http://ec.europa.eu/growth/tools-databases/tris/mtris.cfm?p=m_EN_EN_56949860_11006 Click on the link below if you would like to alter your choices : http://ec.europa.eu/growth/tools-databases/tris/mtris.cfm?p=u_EN_EN_56949860_11006 ----------------------------------- 1