Eelnõu mittekooskõlastamine

Teie 17.03.2021 nr SOM/21-0338/-1K Sotsiaalministeerium [email protected] Meie 15.04.2021 nr 2-7/21-0003/1738 Biotsiidiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu mittekooskõlastamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) ei kooskõlasta biotsiidiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus eelnõud järgnevate põhjendustega. 1. Eelnõu seletuskirja sissejuhatuses tuuakse välja, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) ja Terviseameti järelevalvepädevuste muudatuse eesmärk on koondada riiklik järelevalve ühe toote liigi või sihtotstarbe järgi ühe ameti alla eesmärgiga vältida järelevalve dubleerimist. Seeläbi soovitakse vähendada järelevalveasutuste ülesannete kattuvust ja turuosaliste halduskoormust ning tagada riikliku turujärelevalve tõhusus pädevusvaldkondade selgema piiritlemise kaudu. Ka seletuskirja punktis 2 (eelnõu eesmärk) öeldakse, et muudatuse eesmärk on vabastada ametid ülesannetest, mille puhul on toote sisuline järelevalve mõne teise ameti pädevuses ning ühe ameti ülesanne on näiteks kontrollida üksnes märgistusega seonduvat jaekaubanduses. Eeltoodu ei lähe aga kokku planeeritava järelevalve jaotusega eelnõu § 1 p-des 13 ja 14, mille kohaselt teeks Terviseamet edaspidi riiklikku järelevalvet biotsiidi ja biotsiidiga töödeldud toote kättesaadavaks tegemisele kehtestatud nõuete täitmise üle, biotsiidile ja biotsiidiga töödeldud tootele kehtestatud nõuete täitmise üle ja biotsiidi kasutamise üle kutselise kahjuritõrjeteenuse osutaja juures ning rahvatervise seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seadusega reguleeritud valdkondades. Samal ajal teeks TTJA endiselt järelevalvet biotsiidi kasutamisele kehtestatud nõuete täitmise üle selgelt piiritlemata oma valdkonna järelevalveobjektidel. Seletuskirjast ei nähtu, millised teenindusasutused kuuluvad nende objektide hulka. Arusaamatuks jääb, mida on mõeldud seletuskirjas, kus desinfitseerimisvahendite järelevalve on täiendav halduskoormus mitmele järelevalveasutusele, kuid kui lahendada lisanduv järelevalveülesanne olemasoleva biotsiidiseaduse loogika alusel, on tervikuna lisanduv halduskoormus väikseim. Leiame, et keskenduda tuleks probleemidele, millele on tähelepanu juhtinud ka ettevõtjad. Turule lastakse tooted, mis ei vasta biotsiidimääruse nõuetele, s.t sisu ei vasta pakendi märgistusele või ei tohiks sellise koostisega segusid turule lasta. Seda ei ole võimalik lahendada muudatusega, mille kohaselt pannakse tarbijatele üksnes kasutamiseks mõeldud toodete järelevalvekohustus asutusele, kelle senine kogemus on piirdunud märgistuse kontrolliga kaubandusettevõtetes. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Sama seaduse muudatuse § 1 p-ga 13 lisandub Terviseametile ülesanne teha järelevalvet biotsiidi ja biotsiidiga töödeldud tootele jaemüügis, mille eesmärk oli vähendada järelevalveasutuste ülesannete dubleerimist objektidel. Muudatuste kaalumine peab olema terviklik protsess. Kui TTJA-le soovitakse anda pädevus kasutuse üle järelevalve teostamisel samadel objektidel, kaotab mainitud muudatus oma mõtte. Tulenevalt eeltoodust teeme ettepaneku, et järelevalvet biotsiidi ja biotsiidiga töödeldud toote nõuete täitmise üle, sh avalikult kasutatavad käte desinfitseerimisvahendite punktid, peaks tegema Terviseamet. Üksnes sellisel juhul on tagatud järelevalveülesannete mittedubleerimine järelevalveobjektidel, koondatud riiklik järelevalve ühe toote liigi või sihtotstarbe järgi ühe ameti alla ning ka erasektori küsimusi biotsiidide valdkonnas lahendatakse edaspidi kompleksselt ja tõhusamalt. 2. Eelnõu seletuskirja § 1 p-s 4 viidatakse tarbijakaitseseaduse § 3 lg-le 2, kuid õige on viidata § 3 p-le 2. Samas punktis on selgitatud, et teiste riikide praktika on näidanud, et peale COVID-19 sarnaseid nakkuspuhanguid jääb desinfitseerimisvahendite kasutuse vajadus alles ka edaspidi, mistõttu tuleks märgistusnõuded kehtestada püsivalt ja seadusega. Seetõttu soovitakse biotsiidiseadust täiendada ning kehtestada märgistusnõuded tasuta kasutamiseks välja pandud desinfitseerimisvahenditele. Juhime tähelepanu, et märgistusnõuete kõrval on samaväärselt oluline pudeli/pakendi sisu vastavus kirjeldusele, kuid puudub selgitus, kuidas tagatakse vastav kontroll ja tõendamisprotsess. 3. Eelnõu seletuskirja § 1 p-s 20 palume välja tuua, millised on kehtetud EL õigusaktid, millele edaspidi enam normitehnilises märkuses ei viidata. 4. Eelnõu § 3 p 4 sõnastusest, kus muudetakse paragrahvi 38 lõike 6 p-ga 1 Terviseameti järelevalvepädevust, palume eemaldada „jae- ja hulgimüügis“, sest selle eraldi rõhutamine ei ole asjakohane olukorras, kus Terviseamet teeb REACH- ja CLP-määrusega aine ja segu üle järelevalvet kogu tarneahelas. Sel juhul lähtutakse § 3 p-s 2 toodust, kus ei ole eraldi välja toodud jae- ja hulgimüüki. 5. Eelnõu § 4 p-ga 1 tunnistatakse kehtetuks rahvatervise seaduse § 8 lõike 2 punkt 5, mille alusel on kehtestatud sotsiaalministri 1. märtsi 2000. a määrus nr 14 „Tervisekaitsenõuded lasteluttidele“. Nõuded sätestatakse toote nõuetele vastavuse seaduse (edaspidi TNVS) alusel, sest seal on sobiv volitusnorm olemas ning lisaks reguleerib TNVS kõiki tooteid puudutavaid nõudeid. Palume lisada seletuskirja viide konkreetsele TNVS sättele, mille alusel kõnesolev määrus kehtestatakse. 6. Seletuskirja § 5 p-s 1 on toodud, et riigilõivu määrade tegelike kuludega vastavusse viimiseks vaadatakse lõivumäärad üle vähemalt iga kahe aasta järel ja vajaduse korral tehakse asjakohased muudatused lõivu suuruses, võttes aluseks möödunud perioodi tegelikud kulutused (biotsiidiseadus § 42 lg 2). Lisatud on, et kuna reaalseid kulusid puudutav praktiline kogemus puudus, oli oluline tagada, et lõivu- ja tasumäärad vaadatakse mõistliku aja jooksul üle ning viiakse reaalsete kuludega vastavusse. Märgime, et mõistlik aeg on määratlemata ajaühik ning selles osas palume seletuskirja parandada, et kõigile oleks üheselt ja selgelt arusaadav, et riigilõivu määrad vaadatakse üle vähemalt iga kahe aasta järel. 7. Palume seletuskirja § 6 täiendada ja lisada, kes teeb kehtiva õiguse kohaselt järelevalvet mänguasjade nõuete täitmise üle, sest praegu jääb muudatuse põhjus ebaselgeks, kirjeldatud on üksnes olukorda pärast muudatust. 7. Seletuskirja punktis 6 mõjude hindamisel tuleks lähtuda Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei poolt koostatud metoodikast ja juhistesti. Avalduva mõju olulisuse hindamisel lähtutakse mõju 2 (3) hindamise kriteeriumidest (kriteeriumid on: (1) sihtrühma suurus, (2) mõju ulatus, (3) mõju avaldumise sagedus ning (4) ebasoovitavate mõjude avaldumise risk). Hetkel on kogu mõjude hindamise osa raskesti arusaadav ja jälgitav. Mõjude hindamisel peab üheselt selguma, milline on eelnõu koostaja seisukoht mõju olulise osas, näiteks punktis 6.2.1.1 see puudub. Mõjude hindamise punkt 6.2 käsitleb järelevalve vastutusvaldkondade muutmist. Punktis 6.2.2 on toodud mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ning punktis 6.2.2.2 täpsemalt mõju TTJA-le. Mõjude osa kattub seletuskirja sissejuhatavas osas rõhutatuga, et riiklik järelevalve soovitakse koondada ühe toote liigi või sihtotstarbe järgi ühe ameti alla, vältides nii järelevalve dubleerimist. Mõju peetakse väheoluliseks, kuna järelevalveobjekte muudatusega seoses ei lisandu, kuigi TTJA peaks edaspidi kontrollima avalikus kohas kasutatava käte desinfitseerimisvahendi märgistamise nõudeid oma järelevalveobjektidel, millega võib kaasneda teatav töömahu suurenemine. Eeltoodud selgitus on vastuoluline. Ühelt poolt väidetakse, et riiklik järelevalve koondatakse toote või sihtotstarbe järgi ühe ameti alla ning lähtutud on turujärelevalveprogrammis märgitud tootekategooriatest ning seda toetab ka MKM. Teisalt tehakse käesoleva eelnõuga biotsiidiseaduses muudatus, milles kogu biotsiidi järelevalve antakse Terviseametile, välja arvatud osa, mis puudutab avalikus kohas käte desinfitseerimisvahendi märgistamise nõuete kontrolli ning see ei ole kuidagi seotud toote riikliku järelevalve koondamisega ühe asutuse alla. Vastavalt käesoleva kirja punktis 1 toodule, ei nõustu MKM biotsiidi ja biotsiidiga töödeldud toote järelevalve korralduse tööjaotusega. Järelevalve korraldus peab olema tervik kogu tarneahelas ja koondatud ühe liigi või sihtotstarbe järgi ühe ameti alla. Üksnes sellisel juhul on välistatud järelevalveasutuste ülesannete dubleerimine ja erasektorile on riigi poolt konkreetses valdkonnas üks partner. Tehnilised märkused edastati e-kirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Teadmiseks: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Merike Ring 625 6472 [email protected] Stina Avvo 639 7659 [email protected] i http://www.just.ee/OMA 3 (3)