Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 14.11.2014 käskkirjaga nr 207 "Töövõime süsteemi toetavad tegevused" kinnitatud toetuse andmise tingimuste 2021. aasta tegevuste kirjelduse ja eelarve kinnitamine

MINISTRI KÄSKKIRI 14.04.2021 nr 41 Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 14.11.2014 käskkirjaga nr 207 "Töövõime süsteemi toetavad tegevused" kinnitatud toetuse andmise tingimuste 2021. aasta tegevuste kirjelduse ja eelarve kinnitamine Vabariigi Valitsuse seaduse § 52 lõike 1 alusel ja kooskõlas sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 14.11.2014 käskkirjaga nr 207 „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punktidega 7.1.1 ja 7.4.9.1: 1. Kinnitan perioodi 01.01.2021–31.12.2021 toetuse andmise tingimuste tegevuste kirjelduse (lisa 1 vorm A) (lisatud). 2. Kinnitan perioodi 01.01.2021–31.12.2021 toetuse andmise tingimuste eelarve (lisa 1 vorm B) (lisatud). 3. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2021. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister  Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 14.04.2021 käskkiri nr „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 14. novembri 2014. a käskkirjaga nr 207 „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste 2021. aasta tegevuste kirjelduse ja eelarve kinnitamine“ Lisa 1 Vorm A TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2021–31.12.2021 TÖÖVÕIME TOETAMISE REFORMI ELLUVIIMINE (tegevus 2.1) Töövõime hindamise põhimõtete väljatöötamine ja rakendamine (tegevus 2.1.1) Töövõime hindamise põhimõtted ja metoodika töötati välja 2013. aastal eesmärgiga hinnata tööealiste tervisekahjustusega inimeste töövõimet. 2015. aastal katsetati metoodika toimivust ja analüüsiti tulemusi, et tagada töövõime hindamise objektiivsus ning hindamistulemuste kooskõla inimese reaalse töövõimega. Alates 2016. aastast on järk-järgult käivitunud uus töövõime hindamise süsteem, mille eesmärk on toetada praeguste töövõimetuspensionäride ja uute töövõimesüsteemiga liitujate täisväärtuslikku elu tööleidmise kaudu, arvestades muu hulgas nende isiklikku võimekust. See tähendab senise töövõimetuse asemel töövõime hindamist, uuendatud ja uusi teenuseid vähenenud töövõimega inimestele ning abi töö leidmisel. Töövõimereform on ellu viidud kolmes järgus: 1) 1. jaanuarist 2016 hakkasid Eesti Töötukassa (TK) ja Sotsiaalkindlustusamet (SKA) pakkuma abivajajatele uusi ja uuenenud teenuseid; 2) 1. juulist 2016 hakkas TK hindama töövõimet ja maksma töövõimetoetust inimestele, kellel pole vana süsteemi järgi töövõimetust tuvastatud või tehti seda enne 2010. aastat; 3) 1. jaanuarist 2017 hinnatakse töövõimet praegustel püsiva töövõimetusega inimestel. Et tervishoiuteenuse osutajatel oleks võimalik töövõimet uue metoodika alusel hinnata, sõlmiti 2016. aastal leping Tartu Ülikooliga, kes koostas koolitusprogrammi, koolitas koolitajaid ning viis 2018. aasta lõpuks läbi töövõime hindamise metoodika ja selle praktikas kasutamise koolitused 220 arstile. 2020. aastal alustati uut koolitustsüklit eesmärgiga tagada töövõime hindamiseks piisav arv tervishoiuteenuse osutajaid ning mille raames koolitati kokku 29 arsti. Jätkuvast koolitusvajadusest lähtuvalt viiakse koolitusi läbi ka 2021. aastal. Koolituste sihtrühmaks on TK poolt hindamisse kaasatavad tervishoiuteenuse osutajad, arstiõppe läbinud TK töötajad ja SKA ekspertarstid ning arsti õppekava omandavad viimase õppeaasta tudengid ja residentuuri õppekava läbivad residendid. Koolituse läbinu peab töövõime hindamise metoodikat kasutades oskama seostada inimese tegutsemisvõimet tema terviseandmetega ning lähtuvalt töövõime hindamise õigusaktidest tulenevast korrast andma TK-le asjakohase eksperdiarvamuse. 2021. aastal on lisaks planeeritud edasi arendada ka töövõime hindamise metoodikat ning alustada töövõimekao ennetussüsteemi loomisega, kus Sotsiaalministeerium juhib kahte töögruppi: „Psüühika- ja käitumishäirete mõju töövõime hindamise tegevusvaldkondades“ ja „Püsiva töövõimekao väljakujunemise ennetamiseks pikaajalise ajutise töövõimetusega inimeste tööhõives püsimise toetamine“. Töögruppide puhul kaasatakse valdkonna eksperte, kes toetaksid töögruppide tööd ja panustaksid sellesse, sh osaleksid koosolekutel, annaksid sisendi koostatavatesse materjalidesse ning vajaduse korral esitleksid asjakohaseid teemasid infopäevadel/seminaridel. Psüühika- ja käitumishäirete töögrupis arendatakse edasi / täpsustatakse töövõime hindamise metoodikat ja ekspertarsti tööjuhendit, kuna TK praktika näitab, et vaimse tervise häirete, sh sõltuvust tekitavate ainete kasutamisest tulenev mõju on hindamistulemustes kesiselt väljendunud ning osalise töövõimega taotleja, kellel on diagnoositud vaimse tervise probleemid, ei leia tööturul rakendust ja/või ei püsi tööhõives. Seega analüüsitakse, kas kehtivad hindamispõhimõtted tagavad adekvaatse hinnangu inimese suutlikkuse kohta, kas tuleks muuta hindamispõhimõtteid või täpsustada hindamisjuhiseid ning kas teenused on asjakohased ja kättesaadavad. Töövõimekao ennetamise töögrupis tegeletakse peamiselt analüüsi koostamisega (loodava ennetava süsteemi kirjeldamisega) ja loodava süsteemi katsetamise ettevalmistamisega. Eesmärk on lahendada murekoht, et praegu käivad ajutine ja püsiv töövõimetus erinevat rada ning terviklik töövõimekao ennetuse käsitlus puudub. Samas on teada, et pikaajalise ajutise töövõimetuse (haiguslehtede kasutamine) ja püsiva töövõimetuse (osaline või puuduv töövõime) vahel on otsene seos. Muu hulgas puudub töövõimetuse hüvitamise skeemis paindlikkus, mis lubaks osaliselt töötada ajutise töövõime korral, sh puuduvad meetmed tööle naasmise toetamiseks ja töövõime vähenemise ennetamiseks/pidurdamiseks haiguslehe perioodil. Lisaks vajab uue süsteemi kujundamisel analüüsimist ka see, milliste juhtude/diagnooside puhul tasub ajutise töövõimetuse perioodil sekkuda ja millistel juhtudel mitte. Kui töövõime hindamise metoodikas selguvad kitsaskohad, mis vajavad korrigeerimist, ja kui praktika vajab ühtlustamist või metoodika ja hindamispõhimõtted tutvustamist, kaasatakse selleks vajaduspõhiselt sihtrühmade esindajaid, organisatsioone, partnereid, eksperte, võimaluse korral vahetatakse kogemusi teiste riikide vastava valdkonna spetsialistidega ning korraldatakse kohtumisi, arutelusid, seminare ja infopäevi. Vajaduse korral koostatakse/täiendatakse valdkonnapõhiseid juhendmaterjale. Partnerite tegevused Eesmärgiga tagada TK-s töövõime hindamise korraldamine ja sellega seotud ülesannete kvaliteetne täitmine korraldatakse 2021. aastal TK töötajatele kaks koolitust: - ühepäevane e-koolitus on üldine töövõimereformi ja töövõime hindamist tutvustav koolitus kõigile TK maakondlikesse osakondadesse 2021. aastal tööle asuvatele uutele töötajatele (hinnanguliselt ca 87 töötajat); - kahepäevane koolitus on põhjalikum töövõime hindamise metoodikat tutvustav koolitus 2021. aastal tööle asuvatele TK töötajatele, kes teevad tervisekahjustusega inimestega töövõime hindamise taotluse täitmiseks intervjuusid või aitavad neil taotlusvorme täita, sh sisaldab koolitus praktilist moodulit infosüsteemis TETRIS. Koolitus on vajalik ka nimetatud töötajate vahetutele juhtidele ja juhendajatele ning keskkontori vastava valdkonna spetsialistidele (hinnanguliselt ca 48 töötajat jagatuna 4 koolitusgruppi). Sotsiaalkindlustusameti ametnikele ja ekspertarstidele on 2021. aastaks planeeritud järgmised seminarid/koolitused: - veebiseminar ekspertarstidele psüühikahäirega inimese puude raskusastme tuvastamise metoodika ühtlustamisest; - veebiseminar ekspertarstidele liikumishäirega inimese puude raskusastme tuvastamise metoodika ühtlustamisest; - teabepäev veebis peaspetsialistidele psüühikahäirega inimese puude raskusastme tuvastamise metoodika ühtlustamisest; - teabepäev veebis peaspetsialistidele liikumishäirega inimese puude raskusastme tuvastamise metoodika ühtlustamisest; 2 - ühine seminar ekspertarstidele ja peaspetsialistidele tööealiste puude tuvastamise praktikast; - ühine seminar ekspertarstidele ja peaspetsialistidele seoses tööealiste puude tuvastamisega – sissejuhatus RFK (rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon) metoodikasse ja ELi vastavate toetusmehhanismide tutvustus. Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) pakub 2017. aastast töövõime hindamisega seonduvalt hindamist taotlevale isikule ja/või tema esindajale sõltumatut ning töövõime hindajast eraldiseisvat konsultatsiooniteenust, kus nõustamise vormis osutatakse abi vastava menetlusega seotud küsimustes ja probleemkohtade selgitamisel. Konsultatsiooniteenuse eesmärk on abistada inimest töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise eel tekkinud küsimustele vastamisel, tutvustades hinnatavale tema õigusi ja kohustusi, hindamisprotsessi eesmärke ja toiminguid ning hindamise järel selgitada tehtud otsuseid, abistades vajaduse korral vaiete koostamisel ja esitamisel. Seega tagatakse konsultatsiooniteenusega täiendava abi kättesaadavus nendele inimestele ja/või nende esindajatele, kes kavatsevad taotleda töövõime hindamist või kelle töövõime on hinnatud, kuid kes ei ole rahul hindamise tulemustega ja vajavavad abi otsuste selgitamisel. Konsultatsiooniteenust osutavad e-kanalite (e-kirjad, veebipöördumised) kaudu ja telefoni teel ning vajaduse korral EPIKoja kontaktkohtade külastuste kaudu selleks parimat teadmist ja kogemust omavad eksperdid. 2021. aastal jätkatakse konsultatsiooniteenuse osutamisega. Sihtrühm: töövõimepoliitika kujundajad ja rakendajad Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Töövõime hindamise 01.10.2014–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2021 põhimõtete arendamine Töövõime hindamise 01.10.2014–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2021 põhimõtete osas kasutajate koolitamine (sh partnerite TK ja SKA koolitused) Töövõime hindamisega seotud 01.08.2017–31.12.2021 01.01.2021–31.12.2021 konsultatsiooniteenuse osutamine (partner EPIKoda tegevus) Töövõime reformi toetav institutsioonidevaheline koostöö ja andmevahetus- ning andmelahendussüsteemide loomine ja arendamine (tegevus 2.1.2) Töövõimereformist lähtuvalt ja selle toetamiseks on institutsioonidevahelise koostöö eesmärk selgitada välja eri asutuste muutuvad tööprotsessid ning protsesside käigus tekkivad andmed ja andmekoosseisud, mille alusel luua ja arendada kiire ning õigeaegne andmevahetus- ja andmelahendussüsteem, mis vähendaks andmete küsimise dubleerimist ning võimaldaks asutustel kogutud andmeid vajaduse korral ristkasutada. Lisaks aitab nimetatud tegevus minimeerida inimeste liikumist eri ametiasutuste vahel, andes võimaluse kasutada elektroonilisi suhtlusvahendeid. Partneri tegevused 3 Partnerina tagab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) 2021. aastal tervise infosüsteemi (TIS), patsiendiportaali (PP) ja meditsiiniseadmete mini-infosüsteem-portaali (MISP) andmevahetus- ja andmelahendussüsteemide arendamise ning vajaduse korral parandustegevused. 2021. aastal jätkab TEHIK arendustegevustega, mis esialgu olid planeeritud ellu viia 2020. aastal, kuid COVID-19 kriisist tingituna lükkusid aasta võrra edasi. Seega on 2021. aasta arendustegevusteks terviseseisundi kirjelduse (TSK) koostamise optimeerimine eesmärgiga vähendada TSK koostamise aeglusest tingitud tõrkeid ning päevaravi epikriisi lisamine TSK-le. Samuti on plaanis analüüsida ja vastavalt täiendada PP-d, et inimesel oleks mugavam teenust kasutada, näiteks on ühe muudatusena kavas luua võimalus alustada taotluse loomist PP-s, kust taotleja suunatakse TK iseteenindusse. Samuti jätkab TEHIK 2021. aastal vajaduspõhiselt teenuste arendamist TIS-is ning tagab TK-le töövõime hindamiseks vajalike andmete kättesaadavuse, võttes arvesse, et sihtrühmale oleks tagatud terviseandmete kasutamise ja töövõime hindamise läbipaistvus. Sihtrühm: töövõimepoliitika kujundajad ja rakendajad (Sotsiaalministeerium, Eesti Töötukassa) Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Töövõimereformi toetavate 01.09.2014–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2021 infotehnoloogiliste lahenduste analüüs ja arendus (partneri TEHIK tegevused) Avalikkuse teavitamine (tegevus 2.1.3) Parandamaks teadlikkust töövõimereformi eesmärkidest, põhimõtetest, teenustest ja kaasnevatest muudatustest, korraldatakse kogu perioodi vältel nii avalikkusele kui ka sihtrühmadele suunatud teavitustegevusi, kasutades tegevuste elluviimiseks erinevaid meediakanaleid (trükimeedia, raadio, televisioon, internet), viise (teavitusüritused, infopäevad, seminarid) ja materjale (elektroonilised ning paberil info- ja juhendmaterjalid, trükised jms, kohendades vajaduse korral materjale sihtrühma erivajadustest lähtuvalt). Sihtrühmi informeeritakse ka otsekommunikatsiooni teel, korraldades selleks kohtumisi ja arutelusid. Samuti kaasatakse sihtrühmade esindajaid ja eksperte teavitustegevuste ettevalmistus- või elluviimisprotsessi ning rakendusküsimuste aruteludesse, vajaduse korral võimaldatakse neil omandada kogemusi ja teadmisi rahvusvahelisel tasandil teiste riikide parima praktika näitel. Et tagada asjakohane ja õigeaegne infovahetus ning tõhus koostöö reformi rakendajate seas, on oluline roll teavitustegevuste planeerimisel ja elluviimisel ka sisekommunikatsioonil. Seega korraldatakse koostöö edendamiseks vajaduspõhiselt töögrupi kohtumisi, arutelusid või seminare/infopäevi, kaasates selleks reformi rakendajate esindajad. 2021. aastal viiakse teavitustegevusi ellu vajaduspõhiselt, hinnates eelkõige nende elluviimise võimalikkust ja asjakohasust COVID-19 viiruse leviku ja muutunud tööturu tingimustes ning kasutades selleks võimaluse korral elektroonilisi teavituskanaleid. Suurendamaks tööandjate seas teadlikkust töövõimereformist ning vähenenud töövõimega inimeste värbamisest on 2017. aastast koostööd tehtud Eesti Tööandjate Keskliiduga (ETKL). Keskliit on loonud tööandjate esindajatest võrgustiku, mille raames tehtud teavitustegevused on 4 hõlmanud nii infoürituste korraldamist ja edulugude kajastamist kui ka artiklite ning reklaammaterjalide koostamist ja levitamist. Koostöö ETKL-ga on planeeritud ka 2021. aastaks, mil teavitustegevuste fookuseks on vaimse tervise teemad, seda nii olemasolevate probleemide lahendamise pinnalt kui ka tööandjate seas ennetustegevustest teadlikkuse suurendamiseks. Vaimse tervisega seotud küsimustes on tööandjatel mitmeid hirme, mis tulenevad peamiselt teadmatusest, kuidas kaasata töötajaid, kellel on vähenenud töövõime psüühikahäirete tõttu. Teisalt on vaimse tervise probleemid töötajate seas väga levinud, mistõttu on oluline nii ennetav tegevus, et ära hoida edasised tõsisemad tervisekahjustused, kui ka üldine tööandjate harimine vaimse tervise probleemiga töötajatega seonduvas. Kuna varem on teavitustegevuste planeerimisel lähtutud aastatel 2015–2016 tehtud uuringust „Teadlikkus ja hoiakud vähenenud töövõimega inimeste ning töövõimereformi teemal“, mille kohaselt on suurim takistus, mis pärsib vähenenud töövõimega inimeste ühiskonnaelus osalemist ja töötamist, ühiskonna eelarvamused vähenenud töövõimega inimeste suhtes1, siis on EAKL planeerinud teha 2021. aastal tööandjate sihtrühmas järeluuringu. Uue uuringu tähelepanu keskmes on vähenenud töövõimega inimesed Eesti tööturul ning uuringu aluseks on varem kasutatud tööandjate küsimustik. Uuuringu eesmärk on muu hulgas saada ülevaade ka perioodil 2017–2020 toimunud võimalikest muutustest seoses vähenenud töövõimega inimeste värbamise ja töötamisega. Uuringu tulemused annavad nii EAKL-le kui Sotsiaalministeeriumile vajalikus detailsuses uuendatud andmed tööandjate võimalustest ja huvist värvata vähenenud töövõimega inimesi ning ka vajalikud alusandmed, et vajaduse korral täiendada seniseid töövõime toetamisega seotud poliitikameetmeid. Uuringuga selgitatakse välja tööandjate hoiakud ja probleemkohad ning tulemuste avalikustamisega suurendatakse nii tööandjate kui laiema avalikkuse teadlikkust sellest, millised on takistused vähenenud töövõimega inimeste rakendamiseks tööturul, kus on kitsaskohad ja millist infot või tuge tööandjad vajavad. Seega on 2021. aasta peamised tegevused tööandjate hoiakute väljaselgitamine, tööandjate võrgustikutöö edasiarendamine ning koostöö ja teavitustegevus erinevate partneritega vaimse tervise teemadel. Partneri tegevused Partnerina osaleb teavitustegevuste elluviimises Sotsiaalkindlustusamet, kes teavitab tööealisi puudega inimesi puude tähtaja saabumisest ning korduvekspertiisi taotluse esitamise võimalusest otsepostituse kaudu. Sihtrühm: laiem avalikkus, sh tööelus osalejad, tervisekahjustuse tõttu vähenenud töövõimega inimesed, reformi rakendajad Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Teavitustegevuste 01.09.2014–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2021 ettevalmistamine ja elluviimine (sh partneri SKA tegevused) Töövõime alase poliitika teadmispõhisuse arendamine (tegevus 2.1.4) 1 Uuringu koondraport: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Uudised_pressiinfo/2015_tvr_koondraport_lopl.pdf 5 Töövõimepoliitika teadmispõhisuse tagamiseks korraldatakse õppereise, et tutvuda töövõimepoliitika põhimõtete kujundamise ja rakendamise praktikaga, võetakse osa vastavasisulistest seminaridest ja koolitustest ning hangitakse teavikuid ja andmeallikaid. Tegevus viiakse ellu vajaduspõhiselt, võimaluse korral kaasatakse tegevustesse ka partnerite esindajaid. Lisaks toetatakse teadmispõhisust analüüside, analüüsimetoodikate, uuringute ja ekspertiiside kaudu. Suurendamaks poliitikakujundamise teadmispõhisust kvaliteetsete ja asjakohaste andmeanalüüside kaudu, jätkub 2021. aastal uuringu tegemine tööalase rehabilitatsiooni teenuse tulemuslikkuse hindamisest ja rahvusvahelisest võrdlusest. Uuringuga alustati 2020. aastal ning tulemused on planeeritud saada 2021. aasta esimese poolaasta lõpuks. Uuringu peaeesmärk on tööalase rehabilitatsiooni teenuse analüüs, mille tulemusena antakse eksperdihinnang senisele meetme rakendamise tulemuslikkusele, efektiivsusele ja võimaluse korral mõju kestusele ning ülevaade meetme kitsaskohtadest nii teenusesaajate, -korraldajate kui -osutajate vaatenurgast. Samuti tehakse vähemalt viie riigi näitel erinevate teenuseosutamise viiside rahvusvaheline võrdlus, sh kokkupuude taastusravi ja sotsiaalse rehabilitatsiooniga. Lähtuvalt Eestis kehtiva süsteemi kitsaskohtadest ning rahvusvahelise praktika analüüsist formuleeritakse uuringu tulemusena konkreetsed ettepanekud rehabilitatsiooniteenuse korralduse, sisu ja süsteemi muutmiseks ning antakse hinnang muudatuste rakendamise mõju ja teenuse kulude suuruse kohta. Sihtrühm: töövõimepoliitika kujundajad ja rakendajad Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Töövõimepoliitika 01.01.2015–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2021 teadmispõhisust arendavad õppereisid, seminarid, koolitused Töövõimepoliitika 01.01.2015–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2021 teadmispõhisust arendavad andmeallikad ja teavikud Töövõimepoliitika 01.01.2015–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2021 teadmispõhisust toetavad poliitikaanalüüsid, analüüsi metoodikad, uuringud ja ekspertiisid TÖÖANDJAID JA TÖÖTAJAID TOETAVAD TEGEVUSED TÖÖTINGIMUSTE EDENDAMISEKS (tegevus 2.2) Teavitustegevused (tegevus 2.2.1) Toetamaks tööandjate ja töötajate teadliku käitumise kujundamisele suunatud tegevusi töökeskkonnas ja töösuhetes ning ennetamaks töövõime vähenemist ja tööhõivest väljalangemist, on oluline järjepidev teavitustegevus töösuhete ja töökeskkonna teemadel, samuti tervislike ja ohutute töötingimuste kujundamise võimalustest. 6 2021. aastal on teavituse sihtrühmaks Tööinspektsiooni inspektorid, konsultandid jt ametnikud ning töövaidluskomisjonide juhatajad, kellele on planeeritud koolitusi nii töökeskkonna kui töösuhete teemadel. Kuna 2021. aastal on suurema tähelepanu keskmes vaimse tervisega seotud küsimused, on üheks koolitusteemaks valitud tööalane kiusamine. Tööalane kiusamine on psühhosotsiaalne ohutegur ning selle all mõistetakse seda, kui töötajat koheldakse korduvalt ebameeldival või alandaval viisil, nii et tal on end raske selle vastu kaitsta. Psühhosotsiaalne töökeskkond mõjutab oluliselt töötajate tervist ja heaolu ning vältimaks töötajate vaimse tervise probleeme, on oluline nende ilmingute varajane märkamine ja vähendamine töökeskkonnas. Tööinspektorite teadlikkuse suurendamiseks ja seeläbi ka järelevalve tõhustamiseks on planeeritud koolitus bioloogilistest ohuteguritest, kuna spetsiifiliste ohutegurite puhul on nii töötajate kui tööandjate teadlikkus nende märkamisest tihtipeale vähene. Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas on mikroorganismid (bakterid, viirused, parasiidid, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Mikroorganismid suudavad inimkehasse siseneda kahjustatud naha või limaskesta kaudu, aga ka loomahammustuse või süstlatorke kaudu. Bioloogiliste ohutegurite esinemise risk on suurem sellistel tegevusaladel nagu toiduainete tootmine, tervishoiuteenuse osutamine, laborid, põllumajandus, metalli- ja puidutööstus, arhiivid, raamatukogud, jäätmekäitlus ja ka kontoritöö. Töösuhete puhul on planeeritud koolitus töövaidluskomisjonide juhatajatele jt ametnikele 2018. aastal jõustunud töövaidluse lahendamise seaduse rakendamisest. Nimetatud seadus reguleerib töövaidluskomisjonide moodustamist ja töökorda ning töövaidluse lahendamise korda. Lisaks on koolitusteemaks töösuhete õigusaktide rakendamine ning vastavad kohtulahendid. Ühiskonna ja majanduse areng ning tööturu muutused on suurendanud töötajate ja tööandjate vajadust paindlike töösuhete ja seda toetava õiguse järele. Oluline on, et töötegemise tingimused ja viisid, tööaeg ning tööülesannete valik toetaksid töö ja pereelu ning eraelu ühitamist. Kuna töölepingu seaduse alusel töötab valdav osa Eesti tööealisest elanikkonnast ning seadus kehtestab olulised tingimused töölepingu sõlmimist ja lõppemist, töötasu määramist, töö- ja puhkeaja andmist ning töötaja vastutust puudutavas, on 2021. aastal planeeritud välja anda teavitusmaterjalina trükise ja selle elektroonilise veebifaili „Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde“ parandatud ja täiendatud versioon. Esialgne versioon anti välja 2012. aastal, kuid kuna töölepingu seaduses on tehtud muudatusi, sh täpsustusi rakendamise praktikas, on oluline olemasolevat versiooni parandada ja uuendada. Nimetatud infomaterjal on mõeldud kõigile, kes omavad kokkupuudet tööõigusega. Paberil trükist levitatakse sotsiaal- ja koostööpartneritele ning laiemale avalikkusele tehakse see kättesaadavaks veebifailina. Vastavalt vajadusele korraldatakse ka kohtumisi sotsiaal- ja/või koostööpartneritega nii töösuhteid kui töökeskkonda puudutavate küsimuste aruteluks. Sihtrühm: tööelus osalejad Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Töökeskkonna- ja 01.01.2016–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2021 töösuhtealane teavitustegevus (sh vajaduse korral kohtumiste/arutelude 7  korraldamine ja/või ekspertteabe kaasamine) Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava 2023 aasta(te)l Väljundinäitaja Tööandjaid ja töötajaid 3 77 toetavate tegevuste arv Poliitikaanalüüside ja -uuringute ning ekspertiiside läbiviimine (tegevus 2.2.3) 2021. aastal poliitikaanalüüse ja -uuringuid ning ekspertiise ei tehta. Tööpoliitika kujundamise kompetentsi eelduste arendamine (tegevus 2.2.4) Tööpoliitika kujundamise ja elluviimise teadmispõhisuse tagamiseks ning poliitikakujundajate pädevuse suurendamiseks osaletakse õppereisidel, seminaridel ja koolitustel ning hangitakse andmeallikaid ja teavikuid. Tegevus viiakse ellu vajaduspõhiselt. Sihtrühm: tööpoliitika kujundajad ja rakendajad Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Tööpoliitika teadmispõhisust 01.01.2016–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2021 arendavad õppereisid, seminarid ja koolitused Tööpoliitika teadmispõhisust 01.01.2016–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2021 arendavad andmeallikad ja teavikud Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava 2023 aasta(te)l Väljundinäitaja Tööandjaid ja töötajaid 0 77 toetavate tegevuste arv 8