Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmine

Ministeeriumid Meie 09.04.2021 nr 1.2-2/47-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmise eelnõu. Palume kooskõlastust hiljemalt 14.04.2021. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister Lisad: 1. TIS põhimäärus_EN 2. TIS põhimäärus_SK Lisaadressaadid: Andmekaitse Inspektsioon Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Eesti Haigekassa Maksu- ja Tolliamet Kristel Niidas 626 9729 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU 30.03.2021 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 591 lõike 3 alusel. Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruses nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Infosüsteemi kaasvastutavad töötlejad on Sotsiaalministeerium ja Eesti Haigekassa.“; 2) paragrahvi 4 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Sotsiaalministeerium ja Eesti Haigekassa kaasvastutavate töötlejatena korraldavad koostöös volitatud töötlejaga e-teenuste loomist, arenduste väljatöötamist ja infosüsteemi elektroonilist andmevahetust teiste andmekogudega ning täidavad muid vastutavale töötlejale omaseid ülesandeid. Kaasvastutavad töötlejad võivad anda täpsemaid juhiseid ja korraldusi volitatud töötlejatele. (2) Sotsiaalministeerium vastutava töötlejana: 1) otsustab infosüsteemi volitatud töötleja; 2) määrab ja korraldab infosüsteemi juurdepääse, andmete edastamist ja väljastamist; 3) tagab andmesubjekti isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamise. (3) Andmesubjekti jaoks on kaasvastutavate töötlejate kontaktpunktiks Sotsiaalministeerium, kes tagab ja korraldab vastuste andmise ja suhtluse andmekaitsega seonduvalt. Eesti Haigekassa teeb igakülgset koostööd andmesubjekti pöördumiste lahendamisel. (4) Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus volitatud töötlejana tagab andmekogu pidamise ja haldamise õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas: 1) tagab tervishoiuteenuse osutamisel tekkivate dokumentide ja andmete kogumise, haldamise ja säilitamise, sealhulgas andmete kustutamise ja hävitamise ning arhiveeritavate andmete üleandmise § 10 lõikes 5 sätestatud korras; 2) vastutab andmetöötlustoimingute õiguspärasuse eest, sealhulgas turbealase info pideva analüüsimise ja turvariskide väljaselgitamise eest; 3) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest ning menetleb isikute avaldusi infosüsteemist andmete ühekordseks väljastamiseks; 4) tagab nii andmete kasutamise §-s 14 nimetatud tegevusteks ja 41. peatükis nimetatud tegevused kui ka andmevahetuse § 6 lõikes 82 nimetatud rakendusega vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses nimetatud pädeva asutuse otsusele; 5) sõlmib andmevahetuse kokkulepped õigusaktides sätestatud ulatuses; 6) peab arvestust kogutud ja väljastatud andmete ja infosüsteemi vahendusel osutatud teenuste üle ning koostab selle arvestuse juhtimiseks ülevaatlikke analüüse; 7) tagab teenuse intsidentide käsitlemise ja kasutajatoe;  2 8) tagab infosüsteemi haldamise ja rakendustarkvara toimimise; 9) tagab tehnilise halduse, sealhulgas klassifikaatorite, loendite ja standardite pidamise ning standardite ja klassifikatsioonide publitseerimise; 10) teavitab infosüsteemi andmete töötlemisel avastatud rikkumistest kohe käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vastutavat töötlejat ning võtab viivitamata tarvitusele kõik vajalikud abinõud rikkumise lõpetamiseks; 11) tagab andmete ja infosüsteemi säilimise vastavalt kehtestatud nõuetele; 12) teeb andmekogu vastutavale töötlejale ettepanekuid andmekogu arendamiseks. (5) Sihtasutus Eesti Tervishoiu Pildipank volitatud töötlejana tagab andmekogu haldamise õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas: 1) tagab meditsiiniliste ülesvõtete arhiveerimise teenuse haldamise ja rakendustarkvara toimimise; 2) tagab teenuse intsidentide käsitlemise ja kasutajatoe; 3) peab arvestust väljastatud andmete üle; 4) teavitab infosüsteemi andmete töötlemisel avastatud rikkumistest kohe käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vastutavat töötlejat ning võtab viivitamata tarvitusele kõik vajalikud abinõud rikkumise lõpetamiseks; 5) muud tegevused, mis lepitakse kokku pooltevahelises halduslepingus. (6) Volitatud töötleja määrab infosüsteemiga liitumise eelduseks olevad tehnilised tingimused ja avaldab need oma veebilehel.“; 3) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 84 järgmises sõnastuses: „(84) Töötamise registri vastutav töötleja edastab infosüsteemi: 1) isikut identifitseerivad andmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood, sünniaeg); 2) isiku tööandja andmed (nimi, registrikood, aadress); 3) töötamise algus- ja lõpukuupäev ning ametinimetus.“; 4) paragrahvi 221 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Infosüsteemi rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu ja Eesti Haigekassa kaudu.“. Kaja Kallas Peaminister Tanel Kiik Tervise- ja tööminister Riigisekretär Taimar Peterkop  Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määrust nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“, mis on kehtestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 591 lõike 3 alusel. Eelnõuga antakse tervise infosüsteemi (edaspidi TIS) kaasvastutava töötleja roll Eesti Haigekassale (edaspidi EHK) ning määratakse vastutavate töötlejate Sotsiaalministeeriumi (edaspidi SOM) ja EHK ülesanded. Samuti täiendatakse volitatud töötlejate Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (edaspidi TEHIK) ja Sihtasutuse Eesti Tervishoiu Pildipank ülesandeid. Muudatus on vajalik, kuna EHK osaleb juba praegu TIS-i puudutavate e-teenuste arendustegevustes ja innovatsiooniprojektides, täites seeläbi vastutavale töötlejale omast rolli, ning korraldab tervishoiusüsteemi sisuliselt. Eelnõuga sätestatakse, et edaspidi on TIS-ile andmeandjaks ka töötamise register. See muudatus on vajalik TIS-i andmekvaliteedi tagamiseks. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna nõunikud Kristel Niidas ([email protected], tel 626 9729) ja Mai-Liis Kullama (mai- [email protected], tel 626 9701) ning tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Silja Elunurm ([email protected], 626 9735). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Nele Nisu ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja ettevalmistamisse kaasati Eesti Haigekassa. Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected], tel 626 9320). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (347 SE) (nt volitatud töötleja rollid), mis on Riigikogu menetluses ja läbinud esimese lugemise, ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadusega (358 SE) (töötamise registri andmete avaldamine), mille esimene lugemine on kavandatud 7. aprillile 2021. Eelnõu ettevalmistamisel on arvestatud juba kooskõlastamisel oleva TIS-i põhimääruse muudatusega, millega täiendatakse põhimäärust uue andmeandjaga – TIS-i põhimääruse § 6 lõikega 83 lisatakse andmeandjana vähi sõeluuringute register (EIS-i toimiku nr: 21-0404). Käesoleva eelnõuga täiendatakse põhimäärust uue andmeandjaga – § 6 lõikega 84 lisatakse TIS- ile andmeandjana töötamise register. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse1 tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja 4. punktis. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88).  2 Punktiga 1 sätestatakse TIS-i kaasvastutavad töötlejad. Lisaks senisele vastutavale töötlejale SOM-ile lisatakse eelnõuga vastutava töötlejana EHK. Muudatus on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse artikliga 26, mis määratleb kaasvastutavate töötlejate mõiste. Kaasvastutavad töötlejad määravad ühiselt kindalaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid ning määravad kindlaks konkreetsed vastutusvaldkonnad. Punktiga 2 sätestatakse vastutavate ja volitatud töötlejate ülesanded ning määratakse kaasvastutavate töötlejate ülesannete jaotus. SOM ja EHK kaasvastutavate töötlejatena korraldavad koostöös volitatud töötlejatega e-teenuste loomist, arenduste väljatöötamist ja infosüsteemi elektroonilist andmevahetust teiste andmekogudega ning täidavad muid vastutavale töötlejale omaseid ülesandeid. Olukordades, kus SOM ja EHK tegutsevad kaasvastutavate töötlejatena e-teenuste ja arenduste väljatöötamisel lepitakse arenduskomisjonis konsensuse alusel kokku järgmise aasta infotehnoloogiliste arenduste ja e-teenuste loomise arendustegevuste kava, lähtudes riiklikes tervisestrateegiates ja arengukavades seatud prioriteetidest. Arendustegevuste kava koostamist koordineerib SOM ja tähtajad lepitakse kokku konsensuse alusel. Samuti jagatakse koostöös ülesanded (näiteks korraldab EHK e-teenustes kasutatavate ravijuhiste väljatöötamist ning e-kiirabi teenuste arendamist ja haldamist). EHK esitab arenduskomisjoni enda esindajad. Arendustegevuste kavas tehtavad muudatused lepitavad kaasvastutavad töötlejad samuti kokku konsensuse alusel. Muudatused protokollitakse ja mõlemad osapooled kinnitavad need. Muudatuse vajaduse võib põhjustada näiteks tervishoiualane hädaolukord või muu erakorraline arenduskava elluviimist ilmselt takistav olukord, misjuhul tuleb algselt seatud eesmärke, ülesandeid ja tähtaegu muuta. Vastutavate töötlejate rollist tulenevate igapäevaste juhtimis- ja korralduslike küsimuste lahendamiseks tehakse koostööd jooksvalt ning juhtimismudel lepitakse osapoolte vahel täiendavalt kokku. Kaasvastutavate töötlejate rollijaotus ei piira isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevaid vastutava töötleja kohustusi.2 Andmesubjekti suhtes vastutuse ulatus kaasvastutaja lisandumisega ei muutu ning kõrgeid nõudmisi andmete turbe ja muu osas täidetakse jätkuvalt. SOM ainuvastutuses on TIS-i volitatud töötlejate otsustamine. Praegu on volitatud töötlejateks TEHIK ja Sihtasutus Eesti Tervishoiu Pildipank. Nii SOM kui ka EHK võivad volitatud töötlejatele e-arenduste väljatöötamisel anda täpsemaid juhiseid ja korraldusi. SOM korraldab TIS-i juurdepääse, andmete edastamist ja väljastamist, samuti tagab isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamise. Kõikide eelnimetatud ülesannete juures kaasatakse ka EHK, kui see on ülesande täitmiseks vajalik. Andmeväljastuste koordineerivaks üksuseks on jätkuvalt SOM. TIS-i volitatud töötleja TEHIK-u ülesandeid on jätkuvalt täpsemalt kirjeldatud TIS-i põhimääruse § 4 lõikes 5, sh vastutab TEHIK isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest, menetleb isikute avaldusi infosüsteemist andmete ühekordseks väljastamiseks ning sõlmib andmevahetuse kokkuleppeid õigusaktides sätestatud ulatuses. EHK rahastab juba praegu näiteks Sihtasutus Eesti Tervishoiu Pildipangas piltide arhiveerimist, TIS-i arendusi, aga ka jooksvaid kulusid laiemalt kui e-kiirabi ning ravijuhiseid. Seetõttu vajab eraldi reguleerimist ka EHK osalemine laiemalt TIS rahastamises. Rahastamisega koos käib kohustus ning õigus veenduda ressursside kasutamise sihtotstarbes ja kvaliteedis. Andmesubjekti jaoks on kaasvastutavate töötlejate kontaktpunktiks jätkuvalt SOM ning EHK teeb igakülgset koostööd andmesubjekti pöördumiste lahendamisel seoses TIS-i põhimääruse § 4 lõike 4 punktides 2 ja 3 sätestatuga. Lisaks täidab TEHIK jätkuvalt § 4 lõike 4 punktis 3 sätestatud ülesannet ning menetleb isikute avaldusi infosüsteemist andmete ühekordseks väljastamiseks. TEHIK-u kui volitatud töötleja ülesandeid ei muudeta. Täiendatakse vaid lõiget 4 punktiga 11, mille alusel teavitatab TEHIK andmete töötlemisel avastatud rikkumisest SOM-i. Sama täiendus lisatakse ka SA Eesti Tervishoiu Pildipank ülesannete juurde (vt lg 5 p 4). Volitatud töötlejad teevad 2 Vt nt avalikuks konsultatsiooniks avatud vastutava/volitatud töötleja juhist andmekaitse üldmääruse alusel, Guidelines 07/2020 on the concepts of controller and processor in the GDPR 07/2020. Koostatud 2020 a septembris nin leitav: https://edpb.europa.eu/sites/edpb/files/consultation/edpb_guidelines_202007_controllerprocessor_en.pdf  3 edaspidi e-teenuse ja arenduste väljatöötamisel koostööd mõlema vastutava töötlejaga. EHK võib anda TEHIK-ule täpsemaid juhiseid ja korraldusi e-teenuste arendamisel ja haldamisel. Punktiga 3 sätestatakse, et TIS-ile hakkab andmeandjaks olema ka töötamise register, mille poolt edastatavad identifitseerivad andmed ja tööandja andmed (sh. ametinimetus) on vajalikud selleks, et tagada parem TIS-i andmekvaliteet tervishoiuteenuste otstarbeka osutamise ja tervisestatistika jaoks, sh on tagatud ühekordse andmekorje põhimõte. Punktiga 4 sätestatakse infosüsteemi rahastamine riigieelarvest SOM-i ja EHK kaudu. Rahastamine on ette nähtud ka eelnõu punktidega 1 ja 2. Vajalikud kulud nähakse igal aastal ette EHK tervishoiusüsteemi arenduseks ette nähtud tervishoiukulude eelarvest. Tervishoiusüsteemi arenduseks ja infosüsteemide ülalpidamiseks vajaminevad vahendid moodustavad hinnanguliselt umbes 0,7% kogu EHK eelarvest. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. 4. Määruse mõjud Määruse muudatuste tulemusena muutuvad osaliselt TIS-i rahastamise põhimõtted. Mõju tervishoiuteenuse osutajale Töötamise registrist andmete saamine seostub tervishoiuteenuse osutaja tööga ning võimaldab tulevikuperspektiivis säästa tööaega ja osutada teenuseid sihipäraselt. Praegu on TIS-i andmeteks töökoha andmed, aga see on isiku ütluste põhine. Näiteks küsivad tervishoiuteenuse osutajad praegu nakkushaiguste teatistele tööandja infot patsiendilt, samas aga tervishoiuteenuse osutaja poolt eraldi töökoha andmete kogumine ei ole otstarbekas, kui andmeid on võimalik saada keskselt. Seda eriti olukorras, kus nt nakkushaiguse ennetamiseks ja tõrjumiseks on määrava tähtsusega kiirus. Tulevikus, tehniliste lahenduste olemasolul, ei pea tervishoiuteenuse osutaja enam isikult uuesti andmeid küsima vaid saab kasutada riigile juba esitatud andmeid (andmete ühekordse küsimise ehk once only põhimõte). EHK rolli lisamisega mõju otseselt teenuseosutajatele ei muutu. Küll võib koostalitlus suurendada teenuse osutajatele suunatud innovatsiooni ja seega on mõju pigem kaudne kuid positiivne (parem keskne haldus). Mõju andmesubjektile Töötamise registrist andmete saamine tagab ka andmesubjekti suhtes ühekordse andmete küsimise põhimõtte järgimist ehk tulevikus ei pea isik töötamise andmeid iga kord tervishoiuteenust saades uuesti esitama. See võimaldab vähendada isikute andmete esitamise koormust, sest riik taaskasutab andmeid, mis on juba korra kogutud. Lisaks omab töötamise andmestik ennetuse ja raviga seotud tervishoiuteenuste osutamise vaatest olulist väärtust, sest see võimaldab selgitada inimese kujunenud terviseseisundi tagamaid ja sõltuvalt isiku töötamise iseärasustest võib olla otstarbekas pakkuda isikule täiendavaid tervishoiuteenuseid. Sellises olukorras on oluline, et isiku kohta oleks olemas võimalikult õige ja terviklik andmestik. Kaudsema mõjuna tagavad õiged andmed ka parema immuniseerimise korralduse ja seeläbi on võimalik nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks paremini sihitada meetmeid, arvestades immuniseerimise progressi nii regionaalselt kui töökohtade lõikes. See tagab tulevikuperspektiivis, et meetmed, mida rakendatakse on proportsionaalsed ja ei piira üleliigselt isikute vabadusi. Andmekaitsealane mõjuhinnang (kaasvastutava roll ja töötamise andmed) Muudatuse tulemusena lisatakse EHK kaasvastutava töötlejana, et koostöös SOM-iga korraldada e-teenuste ja arenduste väljatöötamist ning nende rahastamist. EHK juhib, korraldab ja rahastab e-teenuste puhul kasutatavate ravijuhiste väljatöötamist ning e-kiirabi teenuste arendamist ja haldamist. Rakendatava muudatusega ei muutu andmete töötlemise koosseis ega andmete töötlemise eesmärgid.  4 EHK roll tervisevaldkonnas on pidevalt suurenenud ning sisuliselt täidab TIS-i eesmärk suures osas ka EHK-le seatud eesmärke. Eesti Haigekassa seaduse (edaspidi HKS) § 2 lõike 2 punktide 5 ja 6 järgi on EHK-l selge ülesanne korraldada ravikindlustust ja tervishoiuteenuste osutamist ning osaleda tervishoiu planeerimisel. E-teenuste edasiarendamisel on oluline roll nende ülesannete täitmisel, mistõttu tuleb tagada EHK kaasumine ka e-teenuste arendamisse. Samal ajal on vajalik luua õigusselgus andmesubjekti suhtes andmekaitsereeglite alusel vastutava töötleja rolli sätestamisega. Isikuandmete töötlemise toimingutega kaasnevad võimalikud ohud on minimaalsed, kuna EHK juba tagab samade kohustuste täitmise sarnase andmekoosseisu ja sama turvatasemega andmekogudele – Eesti Haigekassa andmekogu (K3T2S2) ja retseptikeskus (K3T3S2). Arvestades kõiki seniseid andmetöötlemise põhimõtteid, TIS-i konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatud meetmeid ja seniseid juurdepääsude põhimõtteid, ei saa pidada muudatuse mõju andmesubjektile oluliseks. Sõltumata sellest, mitu vastutavat töötlejat sisuliselt andmekogu pidamise ülesandeid täidab, ei muutu juba kehtivad põhimõtted. Muudatus puudutab peamiselt osapoolte vahel infovahetuse korraldamist ning andmesubjekti õiguste kaitse tagatakse kahe vastutava töötleja koostöös, seejuures säilib suuresti SOM-i olemasolev roll TIS-i vastutava töötlejana ning vastutava töötleja lisamisega ei muutu andmekogule seatud tehnilised nõuded. Oluline on ka see, et SOM jääb korraldama TIS-i juurdepääsuõigusi ning andmesubjekti jaoks on kontaktpunktiks samuti SOM. Samuti ei muutu andmekogu volitatud töötleja TEHIK (pildipanga osas SA Pildipank) ega volitatud töötleja ülesanded, kes rakendavad piisavaid meetmeid ja praktikaid andmekogu haldamisel ja pidamisel. Vastutavatel töötlejatel on jätkuvalt võimalik kasutada andmelao teenust isikut otseselt mittetuvastavate andmete töötlemisel ning teha analüüse ja uuringuid, järgides isikuandmete kaitse normides sätestatud nõudeid. Isikuandmete töötlemise toimingu muutumisega ei suurene TIS-i andmekogu infoturbe risk andmesubjektile. EHK tagab andmekogude pidamisel piisavate organisatsiooniliste ja tehniliste infoturbemeetmete kasutuselevõtu läbi infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteemi (ISKE) rakendamise nii vastutava töötlejana EHK andmekogude puhul kui kaasvastutava töötlejana TIS-i andmekogu puhul. Kaasvastutava töötlejana TIS-i andmekogus lähtub EHK olemasolevast infoturbepoliitikast, mida täiendatakse TIS-i andmekogu arvestades. EHK rakendab isikuandmete töötlemisel minimaalsuse põhimõtet ka TIS-i kaasvastutavas rollis nii juurdepääsuõiguste haldamisel, kui tööks vajaliku andmekoosseisu planeerimisel sarnaselt EHK olemasolevate andmekogudega. HKS § 3 punkti 6 kohaselt on kõikidel EHK käsundit täitvatel isikutel kohustus tagada isikute eraelu puudutavate andmete salastatus. Kaasvastutava töötleja lisandumine andmekogu pidamise ülesande täitmiseks, ei muuda juba kehtivad põhimõtted ega andmekogu pidamisega seotud kohustusi. Töötamise registri andmete lisandumisega ei laiene tingimata TIS-is olevate andmete koosseis, kuna töötamise andmeid kogutakse ka praegu, aga üksnes TTO poolt isiku ütluste põhiselt, mis põhjustab andmekvaliteedi ja -hõive probleeme. Kohalduvad kõik infosüsteemile sätestatud turvanõuded, mistõttu on riskid olemasolevate meetmetega maandatud. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks peavad kaasvastutavad töötlejad SOM ja EHK leppima kokku järgmise aasta infotehnoloogiliste arenduste ja e-teenuste loomise arendustegevuste kava, lähtudes riiklikes tervisestrateegiates ja arengukavades seatud prioriteetidest. Vajalikud kulud sõltuvad kaasvastutavate töötlejate kokkuleppest ja riiklikest prioriteetidest ning need nähakse ette EHK tervishoiusüsteemi arenduseks ette nähtud tervishoiukulude eelarvest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Sihtasutusele Eesti Tervishoiu Pildipank, Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Haigekassale ja Maksu- ja Tolliametile.