dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskus
Väljaminev kiriAvalik

SF täistaotlus

Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskus · 5. aprill 2021
Viit
6-2/3296-1
Registreeritud
5. aprill 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Funktsioon
6 Projektid ja E-teenuste juhtimine
Sari
6-2 Välisvahenditega seotud projektid ja hankedokumentatsioon
Toimik
6-221/3223
Vastutaja
Siret Tuula (TEHIK, E-teenuste juhtimise osakond)

Failid

  • 📎6-23296-1 05.04.2021 Väljaminev kiri.asice1867 KB

Sisu (failidest)

Riigi Infosüsteemi Amet 01.04.2021 Pärnu maantee 139a 15169 Tallinn Kaaskiri Taotleja esitab Perelepitusteenuse arendustööde analüüsi projekti (nr 2014-2020.12.03.20-0814) täistaotluse. Palun määrata projekti eelarveks 74 400 (seitsekümmend neli tuhat nelisada) eurot, kinnitame omafinantseeringu katmise omavahenditest summas 11 160 (üksteist tuhat ükssada kuuskümmend) eurot ning abikõlblikkuse perioodi pikkuseks 6 kuud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Reinhold Direktor Lisad: 1. Edukas pakkumus 2. Hankelepingu projekt 3. Raamleping PAKKUMUS HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD Viitenumber: 233825 Hankija: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (70009770) Hange: STAR: perelepitusteenuse analüüs Pakkumus: 319324 Ettevõtja: OÜ TripleDev (12055727), roll: peapakkuja Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta 1. Töö kogumaksumus Pakkuja esitab tööde kogumaksumuse eurodes käibemaksuta. Tüüp ja hindamismeetod: Maksumus, vähim on parim Osakaal: 40% Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse väärtus" * "osakaal". Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused 1 EUR/töö 62000,000 62000,000 20 74400,000 2. Proovitöö Proovitöö hindamismetoodika on kirjeldatud dokumendi "Lisa 2. Hindamismetoodika" punktis 3 (Proovitöö hindamismetoodika kirjeldus). Tüüp ja hindamismeetod: Kvaliteet, hankija hinnatav Osakaal: 60% Hindamismetoodika kirjeldus: Vt Lisa 2. Hindamismetoodika Pakkumuse maksumus kokku Maksumus kokku KM-ta: 62000,000 Maksumus kokku KM-ga: 74400,000 Koostatud 29.03.2021 19:20:13 1/1 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 2984332/general-info 1/2 PAKKUMUS VASTAVUSTINGIMUSED Viitenumber: 233825 Hankija: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (70009770) Hange: STAR: perelepitusteenuse analüüs Pakkumus: 319324 Ettevõtja: OÜ TripleDev (12055727), roll: peapakkuja ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kas tegemist on ühispakkumusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah 2. Kas olete ühispakkujate volikirja pakkumuse dokumentide hulka lisanud? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah PAKKUMUSE ESITAMINE Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et pakkumus on jõus 90 päeva. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah PAKKUMUSE MAKSUMUS Pakkumuse maksumus tuleb esitada töölehel "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" toodud struktuuri kohaselt. Lisaks esitab pakkuja pakkumuse kalkulatsiooni, millest nähtub kogumaksumuse moodustumine - töötundide arv korda töötunni hind eurodes km-ta. Töötunni hind ei tohi ületada raamlepingus fikseeritut. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kas pakkuja on täitnud pakkumuse maksumuse RHRi töölehel "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" ? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah 2. Pakkuja esitab kogumaksumuse moodustumise kalkulatsiooni (töötundide arv korda töötunni hind eurodes km-ta). Töötunni hind ei tohi ületada raamlepingus fikseeritut. (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Vastus: 1240 töötundi x 50 eurot = 62 000 eurot ilma käibemaksuta. ÄRISALADUS Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe määramist ärisaladuseks. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: Koostatud 29.03.2021 19:20:13 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2984332/general-info 2/2 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid; 3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks käesoleva lõike punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS § 111 lg 5). Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) Vastus: Ühispakkujad TripleDev OÜ ja Trinidad Wiseman OÜ (edaspidi: pakkuja) avaldavad, et käesolev pakkumus (sealhulgas pakkumuse lisad) ja pakkuja poolt muul viisil hankijale hankemenetluses avaldatud teave moodustab tervikuna pakkuja ärisaladuse. Pakkumus ja pakkumuse lisad ei moodusta pakkuja ärisaladust osas, milles pakkuja on käesoleva dokumendiga ärisaladuse sõnaselgelt välistanud. Kooskõlas RHS § 111 lg-ga 5 avaldab pakkuja, et pakkuja ärisaladuse hulka ei kuulu: a) pakkumuse maksumus ja osamaksumus osas, milles see on pakkumuste hindamise kriteeriumiks; b) pakkumuste hindamise kriteeriumitele vastavad pakkumust iseloomustavad numbrilised näitajad. Ärisaladusega hõlmatud teabe avalikustamine toob kaasa pakkuja subjektiivsete õiguste olulise riive, majandusliku kahju ning nõudeõiguse teabe avalikustaja vastu. PROOVITÖÖ Pakkuja esitab dokumendis "Lisa 3. Proovitöö" kirjeldatud proovitöö. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kas esitasid proovitöö? (Vabas vormis dokument) Vastus: 5_1_Proovitöö.pdf PAKKUJAL PEAB OLEMA HANKELEPINGU TÄITMISEKS NÕUETEKOHANE MEESKOND Meeskond peab vastama raamlepingus esitatud nõuetele (leitavad raamlepinguga seonduva hanke nr 226591 vastavustingimuste alt ja "Nõuded pakkuja meeskonnale" failist). NB! Kui meeskonda kuulub isik, kelle CV-sid ja muud informatsiooni ei ole hankijale esitatud raamlepingu sõlmimisel, siis tuleb need andmed esitada minikonkursi raames pakkumuse koosseisus. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Meeskonna nimekiri koos rollidega (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) Vastus: Projektijuht - Helen Kirs Analüütik - Kaarel Koosapoeg Arhitekt - Enriko Käsper Vanemarendaja - Jürgen Hannus (CV lisatud) Kasutajaliidese arendaja - Tauri Nikkari UX/UI disainer - Kaire Tekku (CV lisatud) UX/UI disainer - Taavi Aher (CV lisatud) UX/UI disainer - Helen Susan Selirand(CV lisatud) UX/UI disainer - Liisa Prits (CV lisatud) Koostatud 29.03.2021 19:20:13 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2984332/general-info 1/1 PAKKUMUS KÕRVALDAMISE ALUSED JA KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED Viitenumber: 233825 Hankija: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (70009770) Hange: STAR: perelepitusteenuse analüüs Pakkumus: 319324 Ettevõtja: OÜ TripleDev (12055727), roll: peapakkuja KÕRVALDAMISE ALUSED HANKEST KÕRVALDAMISE ALUSTE PUUDUMINE Hankija kontrollib edukal pakkujal RHS § 95 lg 1 ja 4 kõrvaldamise aluseid. RHS § 104 lg 8, § 95 lg 1 ja lg 4 alusel nõuab hankija edukalt pakkujalt enne hankelepingu sõlmimist kõikide asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist, kui need dokumendid või vastavad andmed ei ole hankijale andmekogus olevate andmete põhjal tasuta kättesaadavad. Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kas pakkuja kinnitab RHS § 95 lg 1 ja 4 nimetatud kõrvaldamise aluste puudumist? Vastus: Jah Kokkuvõtlikud kinnitused Ettevõtja kinnitab, et esitatud teave on täpne ja õige ning et ta on teadlik valeandmete esitamise tagajärgedest. Ettevõtja kinnitab, et tal on võimalik vajaduse korral viivitamata tema kinnitustele vastavad dokumendid hankijale esitada. Ettevõtja kinnitab, et ta on nõus oma kinnitustele vastavate andmete väljastamisega hankijale, kui need andmed on avalike andmete põhjal hankijale oluliste kulutusteta elektroonilisest andmekogust kättesaadavad. Kinnituse andja nimi: Marek Põldeots Koostatud 17.03.2021 15:07:51 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2984332/general-info 1/1 PAKKUMUS KÕRVALDAMISE ALUSED JA KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED Viitenumber: 233825 Hankija: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (70009770) Hange: STAR: perelepitusteenuse analüüs Pakkumus: 319324 Ettevõtja: Trinidad Wiseman OÜ (11244225), roll: ühispakkuja KÕRVALDAMISE ALUSED HANKEST KÕRVALDAMISE ALUSTE PUUDUMINE Hankija kontrollib edukal pakkujal RHS § 95 lg 1 ja 4 kõrvaldamise aluseid. RHS § 104 lg 8, § 95 lg 1 ja lg 4 alusel nõuab hankija edukalt pakkujalt enne hankelepingu sõlmimist kõikide asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist, kui need dokumendid või vastavad andmed ei ole hankijale andmekogus olevate andmete põhjal tasuta kättesaadavad. Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kas pakkuja kinnitab RHS § 95 lg 1 ja 4 nimetatud kõrvaldamise aluste puudumist? Vastus: Jah Kokkuvõtlikud kinnitused Ettevõtja kinnitab, et esitatud teave on täpne ja õige ning et ta on teadlik valeandmete esitamise tagajärgedest. Ettevõtja kinnitab, et tal on võimalik vajaduse korral viivitamata tema kinnitustele vastavad dokumendid hankijale esitada. Ettevõtja kinnitab, et ta on nõus oma kinnitustele vastavate andmete väljastamisega hankijale, kui need andmed on avalike andmete põhjal hankijale oluliste kulutusteta elektroonilisest andmekogust kättesaadavad. Kinnituse andja nimi: Ander Tenno Koostatud 17.03.2021 15:08:03 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2984332/general-info VOLIKIRI ÜHISPAKKUJA ESINDAMISEKS Käesolevaga Trinidad Wiseman OÜ, registrikood 11244225, aadress Akadeemia tee 21/4, 12618 Tallinn, volitab TripleDev OÜ, registrikood 12055727, aadress Järvevana 7b, 10132 Tallinn, esitama Trinidad Wiseman OÜ nimel riigihanke nr 226591 „Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri arendustööd“ pakkumust ja tegema Trinidad Wiseman OÜ nimel järgnevaid hankemenetluse ning lepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toiminguid, sh allkirjastama kvalifitseerimisdokumente ja pakkumust. Volikiri on antud ilma edasivolitamise õiguseta. Kuupäev: 05.09.2020.a. /allkirjastatud digitaalselt/ Ander Tenno, Trinidad Wiseman OÜ juhatuse liige Pakkuja ärisaladuse määramine 1. Pakkuja ärisaladuse ulatus RHS § 111 lg 5 kohaselt on pakkuja ärisaladuse piiritlemine pakkuja pädevuses. Ühispakkujad TripleDev OÜ ja Trinidad Wiseman OÜ (edaspidi: pakkuja) avaldavad, et käesolev pakkumus (sealhulgas pakkumuse lisad) ja pakkuja poolt muul viisil hankijale hankemenetluses avaldatud teave moodustab tervikuna pakkuja ärisaladuse. Pakkumus ja pakkumuse lisad ei moodusta pakkuja ärisaladust osas, milles pakkuja on käesoleva dokumendiga ärisaladuse sõnaselgelt välistanud. Kooskõlas RHS § 111 lg-ga 5 avaldab pakkuja, et pakkuja ärisaladuse hulka ei kuulu: a) pakkumuse maksumus ja osamaksumus osas, milles see on pakkumuste hindamise kriteeriumiks; b) pakkumuste hindamise kriteeriumitele vastavad pakkumust iseloomustavad numbrilised näitajad. Ärisaladusega hõlmatud teabe avalikustamine toob kaasa pakkuja subjektiivsete õiguste olulise riive, majandusliku kahju ning nõudeõiguse teabe avalikustaja vastu. 2. Ärisaladuseks määramise põhjendus Pakkuja ärisaladusena määratud teave vastab järgmistele kriteeriumitele: a) teave on saladus selles tähenduses, et see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad; b) teabel on kaubanduslik väärtus selle salajasuse tõttu; c) pakkuja on teabe üle seaduslikku kontrolli omava isikuna võtnud kasutusele vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas. Pakkuja ärisaladusena määratud teave vastab intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (nn TRIPS leping) artikli 31 lg-s 2 nimetatud teabele, mille osas peab pakkujal olema võimalus takistada tema seadusliku kontrolli all oleva teabe avaldamist teistele või selle omandamist või kasutamist teoste poolt pakkuja nõusolekuta. Pakkuja ärisaladusena määratud teave vastab ärisaladuse definitsioonile, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/943, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset (direktiivi artikkel 2). Hankemenetluses osalemise eelduseks on pakkuja poolt teatud ärisaladuse avaldamine hankijale. Ärisaladuse hankijale teatavaks saamine ei vabasta hankijat direktiivi 2016/943 kohaselt talle ärisaladuse omaja poolt edastatud teabe konfidentsiaalsuskohustuse ja ärisaladuse kasutamise piirangu järgimise kohustusest. Direktiivi 2016/943 preambuli p-s 18 viidatakse, et konfidentsiaalsuskohustus hõlmab muuhulgas kohustusi seoses avaliku sektori hankijale hankemenetluste raames edastatud teabega, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/23/EL, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/24/EL ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/25/EL. Riigihangete valdkonna direktiivid kinnitavad hankija kohustusi ärisaladuse kaitsel. Direktiivi 2014/24/EL artikli 21 kohaselt ei avalikusta avaliku sektori hankija talle ettevõtjate poolt edastatud konfidentsiaalsena märgitud teavet, sh tehnika- või ärialaseid saladusi ja pakkumuste konfidentsiaalseid aspekte. Piirang ärihuve kahjustavale andmete avaldamisele on esitatud ka direktiivi 2014/24/EL artikli 55 lg-s 3. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole konkurentsiseaduse § 63 lg-s 1 esitatud ärisaladuse definitsioon väljaspool Konkurentsiameti haldusmenetlusi kohaldatav (vt nt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-1-1-46-09). Kahtluse vältimiseks kinnitab pakkuja siiski, et käesoleva dokumendi kohaselt ärisaladusena määratud teave vastab konkurentsiseaduse § 63 lg-s 1 nimetatud kriteeriumitele. Tegemist on teabega pakkuja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib pakkuja huve kahjustada. 3. Selgitus pakkuja poolt hankemenetluses täiendavalt esitatava teabe kohta Kui pakkuja ei ole edasises infovahetuses sõnaselgelt väljendanud vastupidist, on pakkuja poolt järgnevas hankemenetluses ja hankelepingu sõlmimisel esitatav teave pakkuja ärisaladus. Pakkuja märgib edasises teabevahetuses sõnaselgelt ära selle teabe või dokumendid, millele pakkuja ärisaladus ei laiene. 4. Selgitus hankija poolt hankemenetluses täiendavalt kogutava teabe kohta Pakkuja ei välista, et hankija kogub hankemenetluses pakkuja või pakkumuse kohta iseseisvalt täiendavat teavet. Mistahes hankija poolt täiendavalt kogutavale teabele, mis vastab direktiivi 2016/943 artiklis 2 esitatud ärisaladuse definitsioonile, laienevad hankemenetluses ärisaladuse käitlemise nõuded. Kui hankija asub seisukohale, et täiendavalt kogutav teave ei vasta mingis osas ärisaladuse definitsioonile ja selle avaldamine teistele isikutele või avalikkusele võib olla lubatud, taotleb pakkuja sellekohase kinnituse küsimist pakkujalt. Teabe avaldamine pakkuja kinnituseta ärisaladuse puudumise kohta võib tuua kaasa hankija poolt ärisaladuse avaldamise ja pakkuja subjektiivsete õiguste olulise riive. 5. Hankija kohustused ärisaladusega hõlmatud teabe käitlemisel Pakkuja poolt ärisaladuseks määratud teave ei kuulu avaldamisele teabepäringu alusel, samuti vaide- või kohtumenetluses. Hankija on kohustatud korraldama töö ja hankemenetluse läbiviimise viisil, mis välistab ärisaladuse avaldamise teistele isikutele. RHS § 47 lg 5 alusel jätab hankija ettevõtjate teavitamisel oma otsusest esitamata teabe, mille avaldamine rikuks ettevõtjate ärisaladust või kahjustaks konkurentsi. RHS § 83 lg 6 alusel jätab hankija hankelepingu sõlmimise teates märkimata teabe, mille avaldamine rikuks ettevõtjate ärisaladust või kahjustaks konkurentsi. RHS § 113 kohaselt ei avalikusta hankija pakkumuste sisu selles osas, mille pakkuja on pakkumuses ärisaladusena märkinud. RHS § 138 sätestab kõrgetasemelist kaitset nõudva ärisaladuse kaitseks erisused kontsessioonilepingu sõlmimisel. Avaliku teabe seaduse § 31 lg 3 kohaselt peab teabe üldiseks kasutamiseks andmisel olema tagatud ärisaladuse kaitse. Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 17 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust. Võimalikus vaidlustusmenetluses ja sellele järgnevas kohtumenetluses on hankijal kohustus tagada, et ärisaladusena määratud teave ei saaks teatavaks teistele menetlusosalistele ja kohustus esitada selleks vajalikud taotlused (nt taotluse esitamine menetluse kinniseks kuulutamiseks teatud dokumentide või teabe osas). Pakkuja on valmis hankija päringu korral andma ärisaladust puudutatavates küsimustes täiendavaid selgitusi. Vanemarendaja Jürgen Hannus, i.k. 38909185235 Täpsustus selle kohta Nõude Nõuded kus/millal/kuidas on nõue kood täidetud IT Süsteemide arendus, IT Omab kõrgharidust reaalainete valdkonnas ja... Kolledž, diplom, 09/2008 – 06/2011 2019 - … TripleDev OÜ, Java 1a vanemarendaja. ...omab vähemalt 4-aastast töökogemust IT 2013- 2019 – Icefire AS, Java arendajana tarkvara arendaja 2011-2012 –KnowIT Estonia OÜ, Java tarkvara arendaja, Omab vähemalt 6-aastast töökogemust IT 1b arendajana „Tööelu Infosüsteemi arendus“ riigihanke viitenumber 200150 Projekti tellija: Tervise ja Heaoluinfosüsteemide Keskus On viimase kolme aasta jooksul alates hanke Projekti periood: 02/2019 - väljakuulutamisest osalenud vähemalt ühes IT 10/2020, 2 projektis, mille arendusmaht on rohkem kui 1500 Tellija kontaktisik: Rainer Rohtla töötundi ning projektis kasutatud REST/SOAP ([email protected]) protokollil põhinevaid veebiteenuseid Teostatud tööde maht 25 000 tundi. Roll: vanemarendaja Tuua välja töökogemus teostatud projektidena „Tööelu Infosüsteemi arendus“ riigihanke viitenumber 200150 Projekti tellija: Tervise ja Heaoluinfosüsteemide Keskus Projekti periood: 02/2019 - 10/2020, Tellija kontaktisik: Rainer Rohtla ([email protected]) TOTS2 (Paberivaba tollikontrolli läbiviimise infosüsteem) 2016 märts – 2018 mai Spetsialisti poolt teostatud maht ca 4000h Tellija: Maksu- ja Tolliamet, [email protected] Omab vähemalt 24 kalendrikuud töökogemust 3 relatsiooniliste andmebaaside ja Javaga Starman/Elisa ITB (Iseteenindus büroo) 2018 mai – 2019 veebruar Spetsialisti poolt teostatud maht ca 1440h Tellija: Elisa Eesti AS, [email protected] E-Ajatamise infosüsteem 2015 veebruar – 2016 jaanuar Spetsialisti poolt teostatud maht ca 1760h Tellija: Maksu- ja Tolliamet [email protected] TSD (Tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide infosüsteem) 2014 mai – 2015 september Spetsialisti poolt teostatud maht ca 2400h Tellija: Maksu- ja Tolliamet, [email protected] Omab töökogemust järgmiste töövahendite, Tuua välja kogemus projektidele 4 raamistike ja keskkondadega: viidates „Tööelu Infosüsteemi arendus“ riigihanke viitenumber 200150 Projekti tellija: Tervise ja Heaoluinfosüsteemide Keskus Projekti periood: 02/2019 - 10/2020, 4.1 GIT Tellija kontaktisik: Rainer Rohtla ([email protected]) Teostatud tööde maht 25 000 tundi. Roll: vanemarendaja „Tööelu Infosüsteemi arendus“ riigihanke viitenumber 200150 Projekti tellija: Tervise ja Heaoluinfosüsteemide Keskus Projekti periood: 02/2019 - 10/2020, 4.2 Intellij IDEA/Eclipse Tellija kontaktisik: Rainer Rohtla ([email protected]) Teostatud tööde maht 25 000 tundi. Roll: vanemarendaja „Tööelu Infosüsteemi arendus“ riigihanke viitenumber 200150 Projekti tellija: Tervise ja Heaoluinfosüsteemide Keskus Projekti periood: 02/2019 - 10/2020, 4.3 Spring raamistik Tellija kontaktisik: Rainer Rohtla ([email protected]) Teostatud tööde maht 25 000 tundi. Roll: vanemarendaja Tuua välja kogemus projektidele 5. Omab töökogemust vähemalt ühega järgnevatest: viidates „Tööelu Infosüsteemi arendus“ riigihanke viitenumber 200150 Projekti tellija: Tervise ja Heaoluinfosüsteemide Keskus Projekti periood: 02/2019 - Mikroteenustel põhinevate arhitektuurilahenduste 10/2020, 5.1 projekteerimine ning realiseerimine Tellija kontaktisik: Rainer Rohtla ([email protected]) Teostatud tööde maht 25 000 tundi. Roll: vanemarendaja „Tööelu Infosüsteemi arendus“ riigihanke viitenumber 200150 Projekti tellija: Tervise ja Heaoluinfosüsteemide Keskus Projekti periood: 02/2019 - Continuous Integration vahendid (nt Jenkins, 10/2020, 5.2 Gitlab vms) Tellija kontaktisik: Rainer Rohtla ([email protected]) Teostatud tööde maht 25 000 tundi. Roll: vanemarendaja „Tööelu Infosüsteemi arendus“ riigihanke viitenumber 200150 Projekti tellija: Tervise ja Heaoluinfosüsteemide Keskus Projekti periood: 02/2019 - 10/2020, 5.3 Konteinerlahenduste loomine Tellija kontaktisik: Rainer Rohtla ([email protected]) Teostatud tööde maht 25 000 tundi. Roll: vanemarendaja Proovitoo ülesande lahendüs riigihankes " Perelepitüsteenüse arendüstoode analüüs ja prototüübi loomine STARis" Ühispakkujad: TripleDev OÜ ja Trinidad Wiseman OÜ Riigihange nr. 233825 29.03.2021 Järvevana Vana-Lõuna 7b,+372 39-25 10132 510 Tallinn, 4833 Estonia Tallinn 10134 (+372) 512 7766 [email protected] ESTONIA www.zero.ee [email protected] Sisukord 1 Mahuhinnang ja ajakava ............................................................................................................... 3 2 Teostatavate tööde kirjeldused..................................................................................................... 9 2.1 Ärianalüüs ja teenuse disain........................................................................................................ 10 2.2 Etapp 1: Projekti ettevalmistavad tegevused.............................................................................. 11 2.2.1 Projekti avakoosolek ..................................................................................................... 11 2.2.2 Materjalide ja keskkondadega tutvumine ..................................................................... 11 2.3 Etapp 2: Vajaduste selgitamine ................................................................................................... 12 2.3.1 Võtmeisikute grupiintervjuu.......................................................................................... 12 2.3.2 Teenuseosutajate intervjuud ........................................................................................ 13 2.3.3 Teenuse lõppkasutajate individuaalintervjuud ............................................................. 13 2.3.4 Intervjuude järelduste ja as-is olukorra analüüs ........................................................... 14 2.4 Etapp 3: Teenusdisain ................................................................................................................. 14 2.4.1 Persoonade loomine ..................................................................................................... 14 2.4.2 Teenusplaani ja kasutajateekondade kaardistamise töötoad....................................... 15 2.5 Etapp 4: Prototüüpimine ............................................................................................................. 16 2.5.1 Infoarhitektuuri loomine ............................................................................................... 16 2.5.2 Prototüübi loomine ....................................................................................................... 16 2.5.3 Kasutatavuse testimine ................................................................................................. 17 2.6 Etapp 5: Tehniline ja äriline analüüs ning mahtude hindamine .................................................. 18 2.6.1 To-be protsesside ja ärireeglite kirjeldamine ................................................................ 18 2.6.2 Arhitektuuri analüüs ...................................................................................................... 19 2.6.3 Backlogi koostamine ja hindamine ................................................................................ 20 3 Vahetähtajaks valmivad tulemid ................................................................................................. 22 2 1 Mahuhinnang ja ajakava Käesolevaga esitame proovitööna projekti ajakava ja tööde kirjelduse. Ajakava on toodud dokumendi järgmistel lehekülgedel tabelina. Tööde detailne kirjeldus kajastub peatükis Teostatavate tööde kirjeldused. Ajakava koostamisel oleme arvestanud 2 kuulist perioodi ja planeerinud tööd vastavalt. Arvestades, et tegu on uue teenusega SKA jaoks, on oluline rõhuasetus teenusdisainil. Sellest tulenevalt on ajagraafik tihe. Suurima riskina näeme just pingelist ajagraafikut ja vajadust, et kõik osapooled saaks ettenähtud aja jooksul kaasatud. Riskide maandamiseks on oluline, et võimalikult palju ettevalmistavaid tegevusi saaks tehtud juba ennetavalt. Näiteks tegevused SKA võtmeisikute kaasamiseks, klientide ja teenuse osutajate kontaktandmete otsimiseks tuleks teha projekti alguseks. Samuti on otstarbekas planeerida projekti koosolekuteks regulaarsed ajad võimalikult vara. Vastasel korral on riskiks, et mõne varasema tegevuse viibimine toob kaasa viivitused hilisemates tegevustes. Tegevuste algus- ja lõpukuupäevad on markeeritud projekti nädalates, mida loetakse lepingu allkirjastamisest alates. Hetkel oleme arvestanud, et projekt algab 12. aprillil, kuid vajadusel saame töödega alustada juba varem. Juhul kui tööd algavad 12. aprillil siis tööd lõppevad 12. juuniks. Oleme arvestanud, et projekti töid teostavad vähemalt 2 UX disainerit, 1 analüütik, 1 arhitekt ja 1 projektijuht, backlogi hindamisele kaasatakse ka arendajad. Allolevas projektiplaanis kajastatud tööde summaarne maht on 1240 töötundi. 3 Tegevused Tööde teostajad Kaasatud tellija (hinnanguline) Pakkuja maht (h) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Ettevalmistavad tegevused Analüütik, UX Materjalidega tutvumine disainerid Teenuse omanik 24 Analüütik, UX disainerid, projektijuht, SKA teenuse omanik, TEHIK Avakoosolek arhitekt projektijuht ja tooteomanik 15 Analüütik, UX Seotud infosüsteemidega tutvumine disainerid, arhitekt TEHIK projektijuht 27 Analüütik, arhitekt, Arenduspartneritega kohtumised arendaja TEHIK projektijuht 35 Vajaduste selgitamine Võtmeisikute intervjuud Analüütik, UX Intervjuude ettevalmistamine disainerid SKA teenuse omanik 5 SKA teenuse omanik, TEHIK Analüütik, UX projektijuht ja tooteomanik, Intervjuud võtmeisikutega disainerid menetlejad 20 Analüütik, UX Intervjuude kokkuvõtted disainerid 8 Teenuseosutajate intervjuud Intervjuude ettevalmistamine UX disainer 12 Intervjuud teenuseosutajatega UX disainer SKA teenuse omanik 8 4 Tegevused Tööde teostajad Kaasatud tellija (hinnanguline) Pakkuja maht (h) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 intervjuude kokkuvõtted UX disainer 16 Lõppkasutajate intervjuud Intervjuude ettevalmistamine UX disainer 12 Intervjuud lõppkasutajatega UX disainer SKA teenuse omanik 8 intervjuude kokkuvõtted UX disainer 20 Intervjuude järeldused (as-is olukord) Analüütik, UX järelduste koostamine disainerid 35 SKA teenuse omanik, TEHIK Analüütik, UX projektijuht ja tooteomanik, järelduste tutvustamine disainerid, arhitekt menetlejad 18 Analüütik, UX lõpliku tulemuse vormistamine disainerid 8 Teenusdisain Persoonad Persoonade kirjeldamine UX disainer 18 SKA teenuse omanik, TEHIK projektijuht ja tooteomanik, Persoonade valideerimine UX disainer menetlejad 4 Korrigeerimine UX disainer 5 Teenusmudeli loomine 5 Tegevused Tööde teostajad Kaasatud tellija (hinnanguline) Pakkuja maht (h) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 SKA teenuse omanik, TEHIK projektijuht ja tooteomanik, Teenusmudeli töötoad UX disainer, analüütik menetlejad 48 Teenusmudeli vormistamine 21 Prototüüpimine Iseteeninduse vaadete disain SKA teenuse omanik, TEHIK projektijuht ja tooteomanik, infoarhitektuuri loomine UX disainerid menetlejad 20 SKA teenuse omanik, TEHIK projektijuht ja tooteomanik, Prototüüpimine UX disainerid menetlejad 50 SKA teenuse omanik, TEHIK projektijuht ja tooteomanik, testimine UX disainerid menetlejad 40 Teenuseosutaja vaadete disain SKA teenuse omanik, TEHIK projektijuht ja tooteomanik, infoarhitektuuri loomine UX disainerid menetlejad 20 SKA teenuse omanik, TEHIK projektijuht ja tooteomanik, prototüüpimine UX disainerid menetlejad 42 SKA teenuse omanik, TEHIK projektijuht ja tooteomanik, testimine UX disainerid menetlejad 25 6 Tegevused Tööde teostajad Kaasatud tellija (hinnanguline) Pakkuja maht (h) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Ametniku vaadete disain SKA teenuse omanik, TEHIK projektijuht ja tooteomanik, Infoarhitektuuri loomine UX disainerid menetlejad 20 SKA teenuse omanik, TEHIK projektijuht ja tooteomanik, Prototüüpimine UX disainerid menetlejad 12 SKA teenuse omanik, TEHIK projektijuht ja tooteomanik, Testimine UX disainerid menetlejad 20 To-be protsesside ja ärireeglite kirjeldamine SKA teenuse omanik, TEHIK projektijuht ja tooteomanik, Perelepitusteenuse taotluse esitamine Analüütik menetlejad 60 SKA teenuse omanik, TEHIK projektijuht ja tooteomanik, PLT kohtumise planeerimine Analüütik menetlejad 40 SKA teenuse omanik, TEHIK projektijuht ja tooteomanik, PLT kokkuvõtete esitamine ja menetlemine Analüütik menetlejad 40 SKA teenuse omanik, TEHIK projektijuht ja tooteomanik, Vanemluskokkuleppe sõlmimine Analüütik menetlejad 40 7 Tegevused Tööde teostajad Kaasatud tellija (hinnanguline) Pakkuja maht (h) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 SKA teenuse omanik, TEHIK projektijuht ja tooteomanik, Teenuse osutamise lõpetamine Analüütik menetlejad 80 TEHIK arhitektid, TEHIK Arhitektuuritööde analüüs Arhitekt, arendaja projektijuht 140 Vahetulemused Backlogi kirjeldamine ja hindamine Backlogi kirjeldamine Analüütik, arhitekt 24 Analüütik, UX disainerid, arhitekt, SKA teenuse omanik, TEHIK Backlogi hindamine arendajad projektijuht ja tooteomanik 72 Lõpptulemused Analüütik, UX SKA teenuse omanik, TEHIK Nädalakohtumised disainerid, arhitekt, projektijuht ja tooteomanik 70 Projektijuhtimine Projektijuht TEHIK projektijuht 58 8 2 Teostatavate tööde kirjeldused Perelepitusteenuse näol on tegu riigi jaoks uue teenusega, mis on mõeldud lapsevanematele, kes ei suuda jõuda kokkuleppele lapse kasvatamise korralduse või heaolu tagamise osas kokkuleppele, pärast suhte lõppu. Hetkel on teenus kättesaadav erasektori ja mõningate suuremate omavalitsuste poolt. Arvestades aga suurt hulka tsiviilvaidlusi ja neist riigile tekkivat kulu ei saa pidada teenuse kvaliteeti hetkel rahuldavaks. Läbi teenuse keskse korraldamise on võimalik viia perelepitusteenus suurema hulga inimesteni ja seeläbi saavutada Laste ja perede programmi meetme 1.1 täitmine (Lapse õigused on tagatud, toimiv lastekaitsesüsteem väärtustab iga last, tema arengut ja heaolu). Uue teenuse puhul on rõhuasetus teenuse disainil ja kliendi mõistmisel. Seega on oluline aru saada millised on kokkupuutepunktid teenusega ja käivituvad protsessid. Oluline on teenus disainida terviklikult võttes arvesse paljude osapoolte kogemusi ja vajadusi. Selleks kaasame omavalitsusi, kes on juba tegelenud perelepitusteenuse osutajaid, perelepitusteenuse pakkumisega seotud spetsialiste, ning ka seni teenust kasutanud isikud. Tehnilisest vaatenurgast rakendatakse perelepitusteenuse realiseerimisel STAR-i uut arhitektuurilist kontseptsiooni, mis tähendab, et tuleb teatud ulatuses analüüsida ka nö universaalseid mooduleid, mis oleks hiljem teistele teenustele kasutatavad. 9 2.1 Ärianalüüs ja teenuse disain Protsessi laiem eesmärk on tuvastada probleeme, neid defineerida ning lahendada. Seda saavutame läbi järgnevate tegevuste. Tegevused on jaotatud teemade põhjal etappideks. Etapp 1: Projekti ettevalmistavad tegevused •Projekti avakoosolek •Materjalide ja keskkondadega tutvumine Etapp 2: Vajaduste selgitamine •Võtmeisikute grupiintervjuu •Teenuseosutajate intervjuud •Teenuse lõppkasutajate individuaalintervjuud •Intervjuude järelduste ja as-is olukorra analüüs Etapp 3: Teenusdisain •Persoonade loomine •Teenusplaani ja kasutajateekondade kaardistamise töötoad Etapp 4: Prototüüpimine •Infoarhitektuuri loomine •Prototüübi loomine •Kasutatavuse testimine Etapp 5: Tehniline ja äriline analüüs ning mahtude hindamine •To-be protsesside ja ärireeglite kirjeldamine •Arhitektuuri analüüs •Backlogi koostamine ja hindamine 10 2.2 Etapp 1: Projekti ettevalmistavad tegevused 2.2.1 Projekti avakoosolek Eesmärk on läbi viia projekti avakoosolek, et tutvuda projekti osapooltega ning luua ühine arusaam projekti eesmärkidest, tulemitest, tegevuskavast ja töökorraldusest. Avakoosoleku ettevalmistus. Enne avakoosolekut loome slaidiesitluse varem koostatud pakkumuse põhjal, viime oma meeskonnaliikmed projektiga kurssi ning lepime täitjaga kokku sobiva koosoleku toimumisaja. Tellija kaasab koosolekule omapoolse projektimeeskonna. Avakoosoleku läbiviimine. Koosolek toimub vastavalt riiklikele juhistele kas online keskkonnas videokõne formaadis või näost näkku ja kestab kuni 2 tundi. Koosoleku raames tutvutakse projekti osapooltega, täpsustatakse projekti eesmärki, tegevusplaani ja üleantavaid töötulemeid, selgitatakse välja osapoolte puhkuseplaanid ja kooskõlastatakse projekti ajaplaan, lepitakse kokku töökorralduses ja kommunikatsioonis ning tuvastatakse, milliste olemasolevate materjalide läbitöötamine on vajalik projekti eesmärkide saavutamiseks. Tellija täpsustav vajadusel projekti eesmärke, tulemeid ja muid seotud ootusi. Koosoleku jooksul märgime üles olulisemad otsused ja tellija ootused. Koosoleku salvestame helis. Iganädalased koosolekud. Avakoosolekule järgnevalt viime läbi iga nädal projekti vältel iganädalased koosolekud, mis kestavad kuni 2 tundi. Koosolekute raames täpsustatakse ja hoitakse tellijat kursis jooksvate töötulemitega. Tellija panus: • Tellijapoolse projektimeeskonna kaasamine ning koosolekuks sobiva aja leidmine • Avakoosolekul osalemine • Täitjale projekti eesmärkide, tulemite ja muude ootuste täpsustamine • Iganädalastel koosolekutel osalemine Töötulem(id): • Avakoosoleku slaidiesitlus • Koosoleku protokoll olulisematest otsustes ja tellija ootustest • Kooskõlastatud tegevusplaan ja ajakava 2.2.2 Materjalide ja keskkondadega tutvumine Eesmärk on koguda kokku ja töötada läbi projekti eesmärgi täitmiseks vajalikud olemasolevad materjalid ning tutvuda tellija ja tema konkurentide keskkondadega, et täitja meeskonnaliikmed saaksid esialgse ülevaate valdkonna spetsiifikast, ärilistest eesmärkidest, piirangutest, kasutajagruppidest ja nende vajadustest ning teadaolevatest probleemkohtadest. Need on ettevalmistavad tegevused, mis tagavad koostöö sujumise ja kvaliteedi järgnevateks töölõikudeks. Materjalidega tutvumine. Materjalideks võivad olla kasutajate senine tagasiside, varasemate kasutajauuringute tulemused, analüüsidokumentide kokkuvõtted, tulevikuvisioonid, kasutajagruppide ja tööprotsesside kaardistused, keskkonna kasutustatistika, teenusega seonduv 11 seadusandlus, kasutusjuhendid ja muud analüüsi dokumendid. Piiratud eelarve tõttu tutvume ainult nende olemasolevate materjalidega, mis on vältimatult vajalikud projekti eesmärgi täitmiseks. Selleks prioriseerib tellija materjalid ning edastab täitjale need koos lühitutvustusega. Läbitöötamise raames märgime üles olulisemad tähelepanekud valdkonna kohta. Tellija keskkonnaga tutvumine. Tutvume tellija olemasolevate keskkondade STARi ja SKAISi olulisemate funktsionaalsustega ning peamiste kasutajateekondadega. Selleks võimaldab tellija täitjale seotud keskkondadesse ligipääsud ja viib läbi omapoolse keskkondade tutvustused koosoleku vormis. Kohtumisel osalevad muuhulgas ka teiste arenduspartnerite analüütikud ja arhitektid, kes seotud infosüsteemidega tegelevad. Tutvumise raames märgime üles olulisemad tähelepanekud keskkondade kohta. Tellija panus: • Vajalike materjalide edastamine täitjale koos lühitutvustusega • Tellijapoolse meeskonna kaasamine olemasolevate infosüsteemide tutvustamiseks ning koosolekuks sobiva aja leidmine ja ettevalmistamine • Tutvustaval koosolekul osalemine • Olemasolevale keskkonnale ligipääsu võimaldamine ja keskkonna viidete edastamine. Töötulem(id): • Spetsialistidel on kujunenud arusaam STARist ja sellega seotud infosüsteemidest. 2.3 Etapp 2: Vajaduste selgitamine 2.3.1 Võtmeisikute grupiintervjuu Eesmärk on läbi viia võtmeisikute grupiintervjuu, et täpsustada ärilisi vajadusi ja tellija ootusi seoses olemasoleva teenuse ja keskkonnaga ning vajadusel muid teemasid, mis olemasolevate materjalide ja keskkondadega tutvumisel jäid ebaselgeks. See aitab tagada, et loodav lahendus vastaks lisaks kasutajate vajadustele ka tellija eesmärkidele. Intervjuu ettevalmistus. Küsimused koostame vastavalt intervjuu eesmärkidele ning täpsustamist vajavatele teemadele. Kasutame peamiselt avatud küsimusi ning viime intervjuu läbi poolstruktureeritud kujul, mis võimaldab küsida vajadusel ka täiendavaid küsimusi. Lepime täitjaga kokku osalejate koosseisu ja sobiva intervjuu toimumisaja. Saadame täitjale küsimused tutvumiseks enne intervjuu toimumist. Grupiintervjuule ootame osalema 3-5 tellija võtmeisikut. Osalejate ringi lepime kokku töö käigus. Tellija kaasab omalt poolt vajalikud osalejad. Intervjuu läbiviimine. Intervjuu toimub vastavalt riiklikele juhistele kas online keskkonnas videokõne formaadis või näost näkku ning kestab kuni 2 tundi. Intervjuul täpsustatakse näiteks tellija ärilisi eesmärke, prioriteete, piiranguid, peamisi kasutajagruppe, teadaolevaid probleemkohti, tulevikuvisiooni ning muid teemasid seoses olemasoleva teenuse ja keskkonnaga. Intervjuu salvestame helis. 12 Tulemuste analüüs. Helisalvestise põhjal analüüsime tulemusi ning koostame loetelu olulisematest tähelepanekutest. Tellija panus: • Võtmeisikute kaasamine ning grupiintervjuuks sobiva aja leidmine • Küsimustikuga tutvumine ja intervjuuks ettevalmistamine • Võtmeisikute grupiintervjuul osalemine Töötulem(id): • Loetelu võtmeisikute grupiintervjuu peamistest tulemustest 2.3.2 Teenuseosutajate intervjuud Eesmärk on läbi viia teenuseosutajate grupiintervjuud, et koguda paljudelt osapooltelt korraga infot nende eesmärkide, vajaduste, murekohtade jmt kohta. Intervjuude ettevalmistus. Intervjuuküsimused koostame vastavalt intervjuu eesmärkidele ning kooskõlastame tellijaga. Koostöös tellijaga valime intervjuudele sobivad osalejad teenuseosutajate poolelt, kellega võtame ühendust ja lepime kokku kohtumise aja. Saadame intervjueeritavatele uurimisküsimused enne intervjuu toimumist. Intervjuude läbiviimine. Viime läbi 4 grupiintervjuud teenuse osutamisega seotud osapooltega. Intervjuud toimuvad vastavalt riiklikele juhistele kas online keskkonnas videokõne formaadis või näost näkku ning kestavad kuni 2 tundi. Intervjuu salvestame. Tulemuste analüüs. Helisalvestise põhjal analüüsime tulemusi ning koostame loetelu olulisematest tähelepanekutest. Tellija panus: • Osalejate valimine teenuse osutamisega seotud osapoolte hulgast koostöös täitjaga • Teenuseosutajatega kontakteerumine ning intervjuuks osalemise nõusoleku saamine • Intervjuuküsimustikule tagasiside andmine Töötulem(id): • Loetelu teenuseosutajate intervjuude peamistest tulemustest 2.3.3 Teenuse lõppkasutajate individuaalintervjuud Eesmärk on läbi viia individuaalintervjuud lõppkasutajatega, et täpsustada kasutajate eesmärke, vajadusi, probleemkohti jmt, et loodav lahendus vastaks lisaks ärilistele eesmärkidele ka kasutajate ootustele. Intervjuude ettevalmistus. Intervjuu küsimused koostame vastavalt intervjuu eesmärkidele ning kooskõlastame tellijaga. Intervjuud viime läbi semi-struktureeritud kujul. Koostöös tellijaga valime intervjuudele sobivad osalejad lõppkasutajate hulgast, kellega võtame ühendust ja lepime kokku kohtumise aja. 13 Intervjuude läbiviimine. Viime läbi 8 intervjuud kaasates kõiki kasutajagruppe. Intervjuud toimuvad individuaalselt vastavalt riiklikele juhistele kas online keskkonnas videokõne formaadis või näost näkku ning kestavad kuni 1 tund. Intervjuu salvestame. Tulemuste analüüs. Salvestise põhjal analüüsime tulemusi ning koostame loetelu olulisematest tähelepanekutest. Tellija panus: • Intervjuude jaoks vajalike osapoolte leidmine ning abistamine nende kaasamisel • Intervjuu küsimustele tagasiside andmine Töötulem(id): • Loetelu lõppkasutajate intervjuude peamistest tulemustest 2.3.4 Intervjuude järelduste ja as-is olukorra analüüs Eesmärk on saada läbiviidud kasutajarühmade intervjuude alusel ülevaade sellest, kuidas täna toiminguid läbi viiakse ning selle põhjal teha järeldusi parandamise võimaluste kohta. Selgitatakse välja ka tänase protsessi nõrkused ning probleemkohad, millele edasine analüüs peab kindlasti lahenduse pakkuma. Järelduste koostamine ehk as-is olukorra kirjeldus. Läbiviidud intervjuude alusel kirjeldame kasutajate, teenuseosutajate ning tellija poolsete esindajate eesmärke, vajadusi, probleemkohti jmt. Selles faasis jääme visiooni tasandile ning ei kirjeldata detailselt iga protsessi väiksemat tegevust ja vajadust. Järelduste tutvustamine. Koosolek toimub vastavalt riiklikele juhistele kas online keskkonnas videokõne formaadis või näost näkku ja kestab kuni 2 tundi. Koosoleku raames tuvustame as-is olukorra analüüsi tulemusi ja arutame üldiseid kontseptsioone tellijaga. Koosoleku salvestame. Tellija panus: • Tutvustaval koosolekul osalemine • Järeldustele tagasiside andmine Töötulem(id): • Ärieesmärgi ja lahendust vajavate probleemide lühikirjeldused. 2.4 Etapp 3: Teenusdisain 2.4.1 Persoonade loomine Eesmärk on luua persoonad ehk väljamõeldud tegelaste kirjeldused, kes põhinevad tegelike lõppkasutajate omadustel. See on vajalik selleks, et luua fookus ja kujundada meeskonnas selget ja ühist nägemust lõppkasutajate vajadustest. Persoonad aitavad prioriseerida funktsionaalsusi, lihtsustada disainiotsuste tegemist ning vajadusel kommunikeerida lõppkasutajate vajadusi ka meeskonnast väljapoole. 14 Persoonade loomine ja kooskõlastamine. Läbiviidud teenuse osapoolte intervjuude põhjal tuvastame eritüübilised kasutajad ning loome kuni 6 persoonat, kirjeldades nende omadusi, eesmärke, harjumusi, ootusi, murekohti jne. Persoonadele anname ka nimed ning lisame portreepildid ja tsitaadid, et anda persoonadele isikupära ning võimaldada neid paremini meelde jätta ja nendest rääkida. Kirjeldus on kompaktne, mahtudes ühele A4 paberile. Persoonad kooskõlastame tellijaga, neid vajadusel kohendades. Tellija panus: • Persoonadele tagasiside andmine Töötulem(id): • Persoonad (kuni 6 tk) 2.4.2 Teenusplaani ja kasutajateekondade kaardistamise töötoad Eesmärk on läbi viia teenusplaani (ingl service blueprint) kaardistamise töötuba, et visualiseerida tuleviku (ingl to-be) teenuse tarbimise ja osutamise protsessi ning erinevate rollide omavahelisi seoseid. Sealhulgas kaardistatakse kasutajateekonnad (ingl customer journey), et selgitada välja kasutajate jaoks tuleviku samm-sammuline teekond teenuse kasutamisel, täpsustada kasutajate vajadusi, teenuse kokkupuutepunkte ning kasutajaliidese funktsionaalsusi. Töötoa ettevalmistus. Koostöös tellijaga lepime kokku töötubade toimumise ajad ning osalejate koosseisu. Töötubadesse ootame osalema 3-5 võtmeisikut, kelle aitab kaasata tellija. Juhul kui viime töötoad läbi vastavalt riiklikele juhistele kas online keskkonnas videokõne formaadis või näost näkku, videokõne korral seame valmis ka online keskkonna, nt Miro, ja valmistame seal ette ka töötubadeks vajalikud materjalid. Töötoa läbiviimine. Viime läbi kolm töötuba vastavalt riiklikele juhistele kas online keskkonnas videokõne formaadis või näost näkku, mis kestavad kuni 8 tundi ja mille raames kaardistame kuni 6 peamist kasutajateekonda (iga persoona kohta üks teekond). Kasutajateekondade kaardistamisel võtame aluseks varem loodud persoonad ja nende peamise eesmärgi ning kirjeldame nende samm- sammulisi tegevusi oma eesmärki poole püüdlemisel. Ühise arutelu tulemusel leiame mugavaima ja kiireima viisi, kuidas kasutajad jõuaksid veebilehel oma eesmärgi saavutamiseni. Teenusplaanide loomisel võtame aluseks loodud kasutajateekonnad ning kaardistame nende teekondade toetamiseks vajalikud rollid, tegevused, kokkupuutepunktid ja nn füüsilised tõendid. Ühise arutelu tulemusel leiame mugavaima ja kiireima viisi teenuse pakkumiseks, arvestades nii kasutajate, ametnike kui ka teenusepakkujate vajadusi. Töötubade raames kaardistame ühe teenusplaani teenusele registreerimisest kuni teenuse lõppemiseni. Töötoa salvestame. Töötoa järeltegevused. Peale töötuba korrastame ja vajadusel täpsustame kasutajateekondi ja/või teenusplaani kaardistust. Tellija panus: • Osalejate kaasamine töötuppa ja koostöös täitjaga sobiva aja kokkuleppimine • Aktiivne osalemine töötoas 15 Töötulem(id): • Tuleviku (ingl to-be) kasutajateekondade kaardistused (kuni 6 joonist) • Tuleviku (ingl to-be) teenusplaani kaardistus (1 joonis) 2.5 Etapp 4: Prototüüpimine 2.5.1 Infoarhitektuuri loomine Eesmärk on luua veebilehele uus infoarhitektuur, et loodavas lahenduses navigeerimine ja info leidmine oleks kasutajate jaoks võimalikult arusaadav, kiire ja mugav. Uue infoarhitektuuri loomine ja kooskõlastamine. Loome eelnevalt tuvastatud kasutajate vajaduste ja kaardistatud kasutajateekondade tulemustele tuginedes uue infoarhitektuuri iseteeninduse, teenuseosutaja ja ametniku portaalide vaadetest lähtuvalt. Uue infoarhitektuuri struktuuri loome kuni kolmele navigatsioonitasemele (s.t. peamenüü ja 2 alamtaset) ning koostamiseks kasutame Exceli programmi. Infoarhitektuuri kooskõlastame tellijaga ning täiendame tagasiside põhjal. Tellija panus: • Uuele infoarhitektuurile tagasiside andmine Töötulem(id): • Uue infoarhitektuuri tabel (kuni 3 taset, Exceli fail) 2.5.2 Prototüübi loomine Eesmärk on luua lõppkasutaja iseteeninduse, teenuseosutaja ja ametniku portaalisele interaktiivsed wireframe prototüübid kas arvutiekraanile või mobiilsele seadmele vastavalt kasutajagrupi primaarsele seadmele. Prototüüp visualiseerib loodava süsteemi kasutajaliidest, andes ülevaate nii välja töötatud infoarhitektuurist, lehepaigutusest kui ka funktsionaalsustest. Lisaks võimaldab prototüüp veenduda ärivajadustele vastavuses ja tehnilises teostatavuses, ning testida järgmises sammus selle kasutusmugavust ka lõppkasutajate peal. Kujundatavate vaadete kokku leppimine. Koostöös tellijaga valime teenusplaani töötoa tulemuste põhjal välja kasutajaliidese vaated ja funktsionaalsused, mille joonistame detailsemalt välja ning millele loome prototüübi. Eelduste kohaselt võimaldavad väljavalitud vaated testida kõige olulisemaid teekondi kasutajaliideses. Mahuhinnangus oleme arvestanud kokku 10 kasutajaliidese vaate loomisega arvuti- või mobiiliekraanile. Muuhulgas lepime tellijaga kokku, kumma seadme vaadetest prototüüpimist alustame. Kasutajaliidese vaadete loomine. Disainime kasutajaliidesele staatilised vaated. Planeerime kasutada võimalikult palju reaalset sisu, et testimise faasis kontrollida muuhulgas ka kasutajaliidese arusaadavust. Reaalse sisutekstiga varustab meid tellija. Loodud vaadetele küsime tellijalt tagasisidet jookvalt koosolekute raames. Ootame tellijalt aktiivset osavõttu, kindlameelset otsuste vastuvõtmist ja prototüübi kinnitamist enne interaktiivseks tegemist ja testimist. 16 Interaktiivse prototüübi loomine. Interaktiivsus võimaldab prototüübis vaadete vahel navigeerida, imiteerida erinevaid funktsionaalsusi ning testimise faasis prototüüpi ka lõppkasutajate peal valideerida. Prototüüpide kooskõlastamine. Prototüübile küsime tellijalt tagasisidet jookvalt koosolekute raames. Ootame tellijalt aktiivset osavõttu, kindlameelset otsuste vastuvõtmist ja prototüübi kinnitamist enne testimist. Tellija panus: • Disainitavate vaadete kokku leppimine koostöös täitjaga • Reaalse sisutekstiga aegsasti varustamine • Koosolekutel aktiivne osalemine, tagasiside andmine, otsuste vastu võtmine ja kujundatud vaadete kinnitamine Töötulem(id): • Kasutajaliidese staatilised vaated (viide ja fail) • Kasutajaliidese interaktiivne prototüüp (staatiliste vaadete põhjal; viide ja fail) 2.5.3 Kasutatavuse testimine Eesmärk on läbi viia kasutatavuse testimised, et uurida kasutajate käitumist prototüübis, valideerida loodud lahenduse vastavust nende ootustele ja vajadustele ning välja selgitada neile ebaloogilisena tunduvad kohad ja tegevused. Testimiste ettevalmistus. Kõigepealt lepime tellijaga kokku testimise eesmärkides ja testides osalejate profiilides. Valime välja sobivad osalejad, võtame nendega ühendust ning lepime kokku kohtumiste ajad. Loome igale teenuse kasutajagrupile kuni 7 testülesannet vastavalt testimise eesmärkidele, osalejate profiilidele ja loodud prototüübi vaadetele ning kooskõlastame need tellijaga. Lisaks koostame intervjuuküsimused, et enne testimist uurida osaleja tausta ja varasema kogemuse kohta ning pärast testi küsida prototüübile täiendavat tagasisidet. Vajadusel kohendame prototüüpi testülesannetele vastavaks. Kuna viime testimised läbi interneti vahendusel, siis seame valmis ka testimise online keskkonna. Testimiste läbiviimine. Mahuhinnangus oleme arvestanud 9 testimise sessiooniga. Testimised viime läbi lõppkasutajatega individuaalselt ning iga sessioon kestab kuni 1 tund. Testimisele eelneb ja järgneb lühike intervjuu. Testimise raames anname osalejale ükshaaval testülesanded ning jälgime, kuidas ta käitub ning mida teeb, et eesmärgini jõuda. Osalejal palume valjusti mõelda, et mõista tema mõttemustreid. Iga sessioon salvestatakse. Tulemuste analüüs ja prototüübi täiustamine. Peale testimise sessiooni vaatame salvestused üle, koostame lühikokkuvõtted ning tuvastame kasutatavuse probleemid. Peamisi tulemusi arutame tellijaga koosoleku raames. Mahuhinnangus oleme arvestanud testimise käigus parandatavate kohtade üldise raporti loomisega. Koostöös tellijaga otsustame, millistele probleemidele tuleb 17 esmajärjekorras lahendused leida, mida ei tuleks lahendada ning mille kohta tuleks rohkem infot koguda. Lisaks lepime kokku kriitilisemate probleemkohtade lahendustes ning täiustame prototüüpi. Ootame tellijalt prototüübi kinnitamist. Tellija panus: • Koostöös täitjaga testimise eesmärkides ja osalejate profiilides kokku leppimine • Testülesannetele tagasiside andmine • Testimiste tulemuste koosolekul osalemine • Koostöös täitjaga lahendusideede genereerimine ja nendes kokku leppimine Töötulem(id): • Loetelu tuvastatud kasutatavuse probleemidest ja kokkulepitud lahendustest • Testitud ja täiustatud kasutajaliidese prototüüp 2.6 Etapp 5: Tehniline ja äriline analüüs ning mahtude hindamine 2.6.1 To-be protsesside ja ärireeglite kirjeldamine Eesmärgiks on detailiseerida tulevikuprotsessid infosüsteemi jaoks. Sisuliselt on tegu teenusplaani detailiseerimisega. Iga protsessi juures kirjeldatakse projekti eesmärkidega seotud kasutuslugusid, äriolemeid, ärireegleid ja andmevooge. Protsesside kirjeldamiseks kasutame BPMN notatsiooni. BPMN (ingl Business Process Modelling Notation) on äriprotsesside modelleerimiskeel ehk graafiline märgistik protsesside ja töövoogude kirjeldamiseks. See võimaldab analüütikul paindlikult protsessi kirjeldada ning tuvastada probleemkohti. Lisaks diagrammile kirjeldame protsessi ka tekstiliselt, tuues välja protsessi etapid, tegevused ja nende kirjeldused, osapooled, infosüsteemid, kus toiminguid tehakse ning väljundid. Joonised koostame kasutades SKA Wiki jooniste tegemise vahendeid, sedasi tagame, et töö tulemina üleantavad joonised oleks ka hiljem lihtsasti töödeldavad. Protsesside ja ärireeglite kirjeldamine ja kooskõlastamine. Koostatud teenusplaani ja kasutajateekondade põhjal koostame tuleviku (ingl to-be) protsesside kirjeldused koos kasutajalugude, äriolemite ja ärireeglitega. Protsessid kooskõlastame tellijaga, neid vajadusel kohendades. Protsesside kirjeldamiseks võtame arvesse varasemate tegevuste käigus kogutud infot, lisaks toimuvad iganädalased koosolekud (vt punkt 2.2.1 Iganädalased koosolekud), mida kasutame ka protsesside ja ärireeglite täpsustamiseks. Protsessid struktureeritakse detailsemalt kasutuslugudeks (funktsionaalusteks), mis on kirjeldatud piisavalt detailselt, et neid on võimalik jagada arenduse jaoks eraldi piletitesse. Igal kasutuslool on oma ärireeglid ja nõuded. Äriolemite puhul, kirjeldatakse iga ärilise objekti atribuudid. Selle käigus ei kirjeldata süsteemi tehnilisi tribuute, mis lisatakse hiljem füüsilist andmemudelit välja töötades. Näiteks kui perelepitaja on süsteemi sisestatud siis tema äriolemiga on seotud eesnimi, perekonnanimi, isikukood, telefoninumber, aadress, e-posti aadress jne. Hilisema arenduse käigus, füüsilist andmemudelit välja 18 töötades, lisatakse sellele veel näiteks identifikaator, viimase muutmise kuupäev, lisamise kuupäev jne. Andmevoogude diagrammiga kirjeldatakse seosed aktorite, protsesside ja andme salvestuste vahel. See annab ülevaate, kuidas informatsioon liigub süsteemis. Ehk siis kui näiteks tehakse perelepitaja juurde broneering siis pöördub klient Perelepitusteenuse kohtumise planeerimise protsessi poole, see protsess salvestab andmebaasi olemisse „Broneering“ seose kliendiga, valitud nõustajaga ja soovitud kohtumise aja. Lähtudes hankedokumendist on kaardistatavad protsessid: 1. Perelepitusteenuse taotluse esitamine 2. Perelepitusteenuse kohtumise planeerimine 3. Perelepitusteenuse kokkuvõtete esitamine ja menetlemine 4. Vanemluskokkuleppe sõlmimine 5. Teenuse osutamise lõpetamine Nimetatud protsess võib kirjeldamise detailsuse huvides jagada väiksemateks alamhulkadeks. Protsesside ja ärireeglite kirjeldamine valmib suuremas osas kolme nädala jooksul, et oleks võimalik backlogi koostada. Tellija tagasiside ja backlogi hindamise tulemusel on vaja seda analüüsi osa täiendada, seega muudetakse analüüsi ka pärast vahetulemite üleandmist. Tellija panus: • Analüüsi aruteludel osalemine. • Tulemite läbivaatamine ja arutelul osalemine. Töötulem(id): • Riikliku perelepitusteenuse (to-be) protsessi kirjeldused. • Protsessidega seotud nõuded ja ärireeglid. • Andmevoogude diagrammid. • Äriobjektid, mis on vajalikud mikroteenuse andmemudeli väljatöötamiseks. 2.6.2 Arhitektuuri analüüs Loodava arhitektuuri eesmärgiks on perelepitusteenuse funktsionaalsuse arendamiseks vajalike komponentide (mikroteenuste ja kasutajaliideste) tehniliste lahenduste ja andmevahetusmoodulite kirjeldamine. Uue funktsionaalsuse disainimisel tuleb see sobitada loodavale mikroteenustel põhinevale arhitektuurile, mille käigus võib tekkida vajadus kirjeldada ka uued liidesed olemasolevasse monoliitsüsteemi või migreerida monoliitsüsteemi funktsionaalsus uuteks mikroteenusteks. Samuti tuleb arvestada kasutajaliidese realiseerimise keerukusega, kus uus kasutajaliides peab toimima SKA iseteeninduse kasutajaliidese sees, mis seab valitud tehnoloogilisele lahendusele teatavad piirangud. Arhitektuuritöö käigus tuleb erinevaid lahendusvariante põhjalikult kaaluda ja kooskõlastada tehtud otsused TEHIK-u arhitektide ning seotud süsteemide arenduspartneritega. 19 Arhitektuuritöö koosneb järgmistest tegevustest: • Olemasoleva monoliitsüsteemi arhitektuuri ja LAEH projekti raames loodud mikronteenustele ülemineku kavaga tutvumine. • Perelepitusteenuse funktsionaalsuse jaoks loodavate mikroteenuste kompositsioon ja tehniline kirjeldamine. • Perelepitusteenuse funktsionaalsuse jaoks loodava kasutajaliidese ning selle koostöö teiste kasutajaliideste ja mikroteenustega (uus STAR, vana STAR, SKA iseteenindus) kirjeldamine. • Uute mikroteenuste ja olemasoleva monoliitsüsteemivaheliste andmevoogude kirjeldamine. • Olemasolevas monoliidis realiseeritud funktsionaalsuse uuele platvormile viimise või monoliitsüsteemi loodava adapterfunktsionaalsuse loomise vajaduse kirjeldamine (vajadusel). • Andmemigratsiooni vajaduse kirjeldamine (vajadusel). • Autentimis- ja autoriseerimislahenduste kirjeldamine. • Väliste süsteemide liidestussvajaduste kirjeldamine. Tellija panus: • TEHIK-u arhitektide ja teiste arenduspartnerite igakülgse koostöö tagamine. • Olemasoleva STAR süsteemi dokumentatsioon ja lähtekood. • STAR-i uuele mikroteenustel põhinevale arhitektuurile ülemineku jaoks tehtud eelnevad otsused ja dokumentatsioon (LAEH projekti käigus). • SKAIS2 kasutajaliidese tehnilised nõuded perelepitusteenuse kasutajaliidese arenduseks. • Ligipääsud koodirepositooriumile, arendus- ja testkeskkondadele. Töötulem(id): • Süsteemi üldise arhitektuuri kirjelduse täiendused Confluence keskkonnas. • Perelepitusteenuse funktsionaalsuse jaoks loodavate mikroteenuste ja kasutajaliideste tehnilised kirjeldused. • Arhitektuuritööde käigus loodud süsteemi erinevaid aspekte puudutavad tehnilised kirjeldused ja joonised. 2.6.3 Backlogi koostamine ja hindamine Eesmärk on jagada senine analüüs ja prototüübid konkreetseteks hinnatavateks osadeks, millele saab anda külge mahuhinnangu. Hilisema arenduse käigus on koostatud backlog kasutatav arenduse piletite loomisel. Backlogi koostamine. Analüütik ja arhitekt jagavad materjali osadeks, millele on võimalik anda mahuhinnang. Backlogi loomisel võetakse arvesse, et on vaja hinnata nii back-end kui ka front-end töid. Sisend backlogi loomiseks tuleb: • Kirjeldatud protsessidest, • Ärireeglitest • Äriobjektidest 20 • Prototüübi vaadetest • Arhitektuuri dokumendist (sh mikroteenuste domeeni kirjeldust) Backlogi hindamine. Mahuhinnangute andmiseks kaasatakse arendajad. Arvestades tööde mahtu on vajalik mitu koosolekut. Koosoleku käigus kirjeldatakse arendajatele planeeritavat funktsionaalsust ja vajadusel näidatakse kasutajaliidest. Arendajate küsimuste ja ettepanekute põhjal võidakse backlog’i täiendada. Küsimused paneme kirja ja vajadusel täiendame üleantavad dokumentatsiooni nende põhjal. Diskusiooni järel annavad arendajad omapoolse mahuhinnangu tundides funktsionaalsuse realiseerimiseks. Hindamisele kaasatakse front-end ja back-end arendajad. Samuti märgitakse ära kriitilised tööd, milleta ei ole võimalik teenust realiseerida. Tellija panus: • Backlogi hindamise arutelul osalemine. Töötulem(id): • Prioritiseeritud arendus- ja arhitektuuritööde nimekiri (backlog) koos mahuhinnangutega. 21 2.7 Vahetähtajaks valmivad tulemid Vahetähtajaks valmivad tulemid: • Loetelu võtmeisikute grupiintervjuu peamistest tulemustest • Loetelu teenuseosutajate intervjuude peamistest tulemustest • Loetelu lõppkasutajate intervjuude peamistest tulemustest • Ärieesmärgi ja lahendust vajavate probleemide lühikirjeldused. • Persoonad (kuni 6 tk) • Tuleviku (to-be) kasutajateekondade kaardistused (kuni 6 joonist) • Tuleviku (to-be) teenusplaani kaardistus (1 joonis) • Uue infoarhitektuuri tabel (kuni 3 taset, Exceli fail) • Kasutajaliidese staatilised vaated (viide ja fail) • Kasutajaliidese interaktiivne prototüüp (staatiliste vaadete põhjal; viide ja fail) Vahetähtajaks valmivad mustand tulemid (neid täiendatakse pärast vahetähtaega): • Riikliku perelepitusteenuse (to-be) protsessi kirjeldused. • Protsessidega seotud nõuded ja ärireeglid. • Andmevoogude diagrammid. • Äriobjektid, mis on vajalikud mikroteenuse andmemudeli väljatöötamiseks. • Süsteemi üldise arhitektuuri kirjelduse täiendused Confluence keskkonnas. • Perelepitusteenuse funktsionaalsuse jaoks loodavate mikroteenuste ja kasutajaliideste tehnilised kirjeldused. • Arhitektuuritööde käigus loodud süsteemi erinevaid aspekte puudutavad tehnilised kirjeldused ja joonised. 22 UX/UI disainer (nimi, isikukood): Kaire Tekku, 38709025214 Täpsustus selle kohta kus/millal/kuidas Nõude Nõuded nõue on täidetud (välja täitmine on kood kohustuslik) Töökogemus: • 05.2014 – tänaseni Trinidad Wiseman OÜ UX/UI disainer, veebidisainer ja front-end arendaja • 04.2012 – 05.2014 CGI Eesti (endine Logica Eesti) Kasutajakogemuse disainer, veebidisainer ja kasutajaliideste spetsialist, front-end arendaja Valitud projektid: • 05.2018 – tänaseni SKAIS2 kasutajakogemuse ja teenusedisaini tööd TEHIK, Kerli Lubja, [email protected] • Telema eFlow UX/UI disain, 06.2020 – tänaseni, Alar Jõeste, [email protected], Arto Savolainen, [email protected] • Telia kasutajaliideste UX/UI disain, 09.2018 – Omab projektides vähemalt 01.2021, Alar Lutsar, [email protected] 24 kalendrikuud töökogemust 1 (kasutajakogemuse • City24 disaini ja front-end tööd, 05.2017 – kirjeldamine või veebidisain) 05.2018, Karin Noppel-Kokerov, kasutajaliidese disainimisel1 Kinnisvaraportaal AS, [email protected] • Haigekassa välisveebi UX/UI ja arendustööd, Vivika Tamra, 05.2018 – 12.2018, [email protected] • 08.2014 – 09.2016 Qlaara keskkonna väljatöötamine, Imprimaatur OÜ, [email protected] • 03.2016 – 12.2016 SKAIS2 infosüsteemi kasutajakogemuse parendamine, analüüs, disain, peatöövõtja Tieto Estonia AS, süsteemi tellija Sotsiaalministeerium, Kaido Heinsalu, [email protected] • 08.2017 - 04.2018 Medicumi Patsiendi broneerimissüsteemi keskkonna väljatöötamine, kujundus. Baltic Medicum. [email protected] 1 Kui pakkuja esitab disaineri kompetentsid kahe eraldi isikuna, siis peab isikul olema vastava rolli kohta kas kasutajakogemuse või veebidisaini kogemus. • 05.2018 – tänaseni SKAIS2 kasutajakogemuse ja teenusedisaini tööd, TEHIK Kerli Lubja, [email protected] • Haigekassa välisveebi UX/UI ja arendustööd, On osalenud UX või UI Vivika Tamra, 05.2018 – 12.2018, disainerina vähemalt ühes [email protected] 2 infosüsteemi kasutajaliidese disaini projektis, milles • Telia kasutajaliideste UX/UI disain, 09.2018 – kasutati responsive design’i tänaseni, Alar Lutsar, [email protected] • Creditinfo minucreditinfo.ee (e-seif) UX/UI disain ja front-end arendus, 05.2018 – 09.2018 Eve Järve, [email protected] UX/UI disainer (nimi, isikukood): Taavi Aher, 39104090259 Nõude Täpsustus selle kohta kus/millal/kuidas nõue on Nõuded kood täidetud (välja täitmine on kohustuslik) Töökogemus: • Trinidad Wiseman OÜ, UX/UI strateeg, 11.2020 – tänaseni • Proekspert AS, kasutajakogemuse disainer, sh UI disain, 02.2016 - 11.2020 • Dreamgrow Digital OÜ veebidisainer, 06.2015 - 02.2016 Valitud projektid: • SKAIS2 iseteeninduse UX/UI disain, 12.2020 – tänaseni, tellija TEHIK, Saskia Estudillo, [email protected] • Pulse veebirakenduse kasutajaliidese loomine, 06.2020 – 11.2020, tellija Omab projektides Proekspert AS, Antonina Babicheva (suhtlus vähemalt 24 kalendrikuud inglise või vene keeles), töökogemust [email protected] (kasutajakogemuse 1 kirjeldamine või veebidisain) • TalTech raamatukogu keskkonna ja kasutajaliidese digitaalsete tööriistade UX disain, 09.2019 – disainimisel2 02.2020, tellija TalTech raamatukogu, Tõnis Liibek, [email protected] • UX/UI projekt pesumaja iseteeninduse valdkonnas, 08.2019 – 03.2020, tellija Alliance Laundry Systems, Michele Macri (suhtlus inglise keeles), [email protected] • UX/UI projekt kütteseadmete valdkonnas, 01.2018 – 08.2018, tellija Thermia Heat Pumps, Kristiina Kokk [email protected] • UX/UI disaini projekt iseteeninduse valdkonnas, 04.2017 – 10.2017, tellija Telia Finland Oyj, Triin Sepp, Urmas Kobin, [email protected] 2 Kui pakkuja esitab disaineri kompetentsid kahe eraldi isikuna, siis peab isikul olema vastava rolli kohta kas kasutajakogemuse või veebidisaini kogemus. • SKAIS2 iseteeninduse UX/UI disain, 12.2020 – tänaseni, tellija TEHIK, Saskia Estudillo, [email protected] On osalenud UX või UI • UX/UI projekt kütteseadmete valdkonnas, disainerina vähemalt ühes 01.2018 – 08.2018, tellija Thermia Heat infosüsteemi Pumps, Kristiina Kokk 2 kasutajaliidese disaini [email protected] projektis, milles kasutati responsive design’i • UX/UI disaini projekt iseteeninduse valdkonnas, 04.2017 – 10.2017, tellija Telia Finland Oyj, Triin Sepp, Urmas Kobin, [email protected] UX/UI disainer (nimi, isikukood): Liisa Prits, 49010090328 Täpsustus selle kohta kus/millal/kuidas Nõude Nõuded nõue on täidetud (välja täitmine on kood kohustuslik) Töökogemus: • Trinidad Wiseman OÜ, interaktsioonidisainer (UX/UI disainer), 03.2018 -tänaseni Valitud projektid: • Tööelu infosüsteemi arendus, 10.2020- tänaseni – tellija TEHIK, kontaktisik Rainer Rohtla, [email protected] • Eesti Keele Instituudi välisveebi UX/UI disain, 04.2020 – 09.2020, kontaktisik Omab projektides vähemalt Tõnis Nurk, [email protected], 24 kalendrikuud töökogemust peatöövõtja TripleDev OÜ, Marek 1 (kasutajakogemuse Põldeots, [email protected] kirjeldamine või veebidisain) kasutajaliidese disainimisel3 • Veebipõhise e-posti rakenduse disain (Zone Webmail UX/UI), 03.2018 – 12.2020, Ardi Jürgens, [email protected] • Lokimo rakenduse UX/UI disain, 11.2018 – 04.2019, Vadim Vohmjamin [email protected] • UX/UI disain Tallinki erinevatele toodetele/teenustele, 04.2019 – 04.2020 [email protected]; [email protected]; [email protected] 3 Kui pakkuja esitab disaineri kompetentsid kahe eraldi isikuna, siis peab isikul olema vastava rolli kohta kas kasutajakogemuse või veebidisaini kogemus. • Tööelu infosüsteemi arendus, 10.2020- tänaseni – tellija TEHIK, kontaktisik Rainer Rohtla, [email protected] • Eesti Keele Instituudi välisveebi UX/UI On osalenud UX või UI disain, 04.2020 – 09.2020, kontaktisik disainerina vähemalt ühes Tõnis Nurk, [email protected], 2 infosüsteemi kasutajaliidese peatöövõtja TripleDev OÜ, Marek disaini projektis, milles Põldeots, [email protected] kasutati responsive design’i • Veebipõhise e-posti rakenduse disain (Zone Webmail UX/UI), 03.2018 – 12.2020, Ardi Jürgens, [email protected] UX/UI disainer (nimi, isikukood): Helen Susan Selirand, 49002080382 Nõude Täpsustus selle kohta kus/millal/kuidas nõue on Nõuded kood täidetud (välja täitmine on kohustuslik) Valdkonna kogemus: • Trinidad Wiseman OÜ, strateegiline disainer (UX/UI), 10.2020 - tänaseni • Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Tehnikaülikool – disainiprojektide teostamine erinevatele ülikoolide klientidele magistriõpingute raames, 2018 – 2020 • 4ROOM OÜ, loovjuht 03.2017 – 07.2018 Valitud projektid: • Täisautomaatse alarmeerimise ja kõnelahendite rakenduste teenuse/UX/UI disain, 02.2021 – praeguseni, tellija SMIT, Vallo Pensa, [email protected] • Pensionisüsteemi andmeportaali eel- ja Omab projektides ärianalüüsi teostamine, 10.2020 – praeguseni, vähemalt 24 tellija RMIT, Tõnu Lillelaid, [email protected] kalendrikuud 5 kuud töökogemust 1 (kasutajakogemuse • Teenuse disaineri, UX uuringute spetsialisti ja UI kirjeldamine või disaineri ressurss SOS3 Häirekeskuse veebidisain) Infosüsteemile, 11.2020 – 01.2021, tellija SMIT, kasutajaliidese Vallo Pensa, [email protected] disainimisel4 • TalTech Raamatukogu strateegia ja kasutajaliideste kontseptide loomine, 09.2019 – 02.2020, tellija TalTech Raamatukogu, Tõnis Liibek, [email protected] 5 kuud • PERHi päevakirurgia osakonna teenusedisain ja osakonna tööd toetava kasutajaliidese loomine, 02.2019 – 06.2019, tellija PERH, Siiri Heinaru, [email protected] 4 kuud • IGLUNA projekti raames kosmonaute toetava päevagraafiku planeerimise kasutajaliidese disainimine, 09.2018 – 02.2019, tellija Šveitsi Kosmosekeskus ja Euroopa Kosmoseagentuur ESA Labs Igluna Demonstrator projekti raames, Tatijana Benavides, [email protected] 4 Kui pakkuja esitab disaineri kompetentsid kahe eraldi isikuna, siis peab isikul olema vastava rolli kohta kas kasutajakogemuse või veebidisaini kogemus. 5 kuud • 4ROOM valgustite veebilehe kasutajaliidese kontseptsiooni loomine, 10.2017 – 01.2018, tellija 4ROOM OÜ, Tarmo Luisk, [email protected] 3 kuud • 4ROOM Sisustus veebilehe loomine, 02.2018 – 04.2018, tellija 4ROOM OÜ, Tarmo Luisk, [email protected] 3 kuud • Täisautomaatse alarmeerimise ja kõnelahendite rakenduste teenuse/UX/UI disain, 02.2021 – praeguseni, tellija SMIT, Vallo Pensa, [email protected] • Teenuse disaineri, UX uuringute spetsialisti ja UI On osalenud UX või UI disainerina vähemalt disaineri ressurss SOS3 Häirekeskuse ühes infosüsteemi Infosüsteemile, 11.2020 – 01.2021, tellija SMIT, 2 Vallo Pensa, [email protected] Kuna kasutajaliidese disaini projektis, milles kasutati Häirekeskuses on kasutusel väga erineva responsive design’i suurusega ekraanid ja erinevad kasutajad vajavad erinevat rakenduse suurusega seotud layout’i, siis kasutati antud projektides responsive disaini selleks, et rakendus jookseks ühtlaselt ja oleks sujuv nii suuremate kui väiksemate ekraanide puhul. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri arendustööd Raamleping nr 3-9/2491-1 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi tellija), registrikood 70009770, aadress Uus-Tatari 25, 10134 Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel direktor Katrin Reinhold ja ühispakkujad TripleDev OÜ, registrikood 12055727, aadress Järvevana 7b, 10132 Tallinn ja Trinidad Wiseman OÜ, registrikood 11244225, aadress Akadeemia tee 21/4, 12618 Tallinn (edaspidi täitja), keda esindab ühispakkujate volikirja alusel TripleDev OÜ juhatuse liige Marek Põldeots, edaspidi nimetatud ka eraldi pool või koos pooled, sõlmisid raamlepingu alljärgnevas: 1. Raamlepingu eesmärk ja ese 1.1. Tellija poolt korraldatud riigihanke „Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri arendustööd“ (riigihanke viitenumber 226591) alusel sõlmitud raamlepingu eesmärk on kokku leppida, kuidas toimub raamlepingu kehtivuse ajal raamlepingu esemeks olevate tööde tellimiseks hankelepingute sõlmimine tellija ning raamlepingu partneri vahel. 1.2. Raamlepingu esemeks on sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri STAR hallatavate avalike teenuste ja nendega seotud tarkvara arendus- ja kasutuselevõtu tööd ning konsultatsioon (edaspidi ka töö või tööd). Tööd hõlmavad muuhulgas: 1.2.1. ärinõuete analüüsi ja kaardistamist koos arendustöö hinnangulise mahuga ning arenduseelse lähteülesande püstitamisega; 1.2.2. arendustöö lähtekoodi kommenteerimist vastavalt raamlepingu lisale 2; 1.2.3. arendus- ja juurutustöid koos (automaat)testimistega ning seotud komponentide ühise töökindluse tagamist; 1.2.4. andmemigratsiooni; 1.2.5. X-tee liideste arendust infosüsteemide vahel; 1.2.6. muid töid, mis on vajalikud arendustöö tõrgeteta toimimise tagamiseks. 1.3. Raamleping ei kohusta tellijat töid tellima. 1.4. Raamleping kehtib 36 kalendrikuud alates sõlmimisest või kuni raamlepingu lõppemiseni muul alusel. 2. Üldtingimused 2.1. Raamlepingu juurde kuuluvateks lahutamatuteks osadeks loetakse kõik lisad ja riigihanke alusdokumendid ning täitja riigihankes esitatud pakkumus, mida raamlepingu lisadena eraldi ei allkirjastata. 2.2. Tööde tellimine ja nende täpne sisu lepitakse kokku raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingus. Hankelepingu vorm on leitav raamlepingu lisas. 2.3. Tööde teostamisel lähtutakse lisaks raamlepingule hankelepingu ja seotud lisade tingimustest. Tellija võib teha muudatusi kodukorda, mittefunktsionaalsetesse 1 nõuetesse, nõuetesse infosüsteemi dokumentatsioonile, IT-profiili ja Front-End arendusreeglitesse,1 teavitades täitjat tehtud muudatustest. 2.4. Kui hankelepingu tingimus erineb raamlepingu tingimusest, loetakse ülimuslikuks hankelepingu tingimus. 2.5. Raamlepingu täitmise käigus võib kokku leppida täiendavaid tingimusi, kui need on vajalikud välisvahendite rakendamisest tulenevate nõuete täitmiseks. Selliseid muudatusi ei käsitleta raamlepingu tingimuste muutmisena riigihangete seaduse mõttes. 2.6. Kui hankelepingu alusel teostatavaid töid rahastatakse välisvahenditest, on täitjal kohustus järgida hankelepingus teatavaks tehtud välisvahendite kasutamisest tulenevaid nõudeid, sh kasutada programmi tingimustes nõutud sümboolikat. 2.7. Pooled teevad raamlepingu ja selle alusel sõlmitud hankelepingute täitmiseks ja nende eesmärkide saavutamiseks koostööd. Pooled kohustuvad tegema kõik vajalikud pingutused, et täita hankeleping õigeaegselt ja vastavalt kokkulepetele. 2.8. Täitja kohustub teostama tööd kvaliteetselt ning vastavalt valdkonna headele tavadele ja praktikale. Tellija eeldab, et täitja on tarkvaraarenduse valdkonna professionaal, kes saab aru ning võtab teadlikult enda kanda hankelepingu funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete nõuete täidetavuse ja tulemuse saavutatavuse riski. Sellest tulenevalt laieneb täitjale ka selliste tööde tegemise kohustus, mida ei ole hankelepingus kokku lepitud, kuid mis oma olemusest lähtuvalt kuuluvad hankelepinguga seotud tööde hulka. Nimetatud tööde tegemine ei kuulu teistsuguse kirjaliku kokkuleppe puudumisel eraldi tasustamisele ning täitja teostab kirjeldatud tööd hankelepingu täitmise raames. 2.9. Tellija ootab täitjalt võimekust leida lahendusi etteantud piirangute kontekstis, pöörates sealjuures tähelepanu nii arendusprotsessi tõhustamisele, arendusmeeskonna tulemuslikkuse pidevale suurendamisele kui ka mõistliku keerukusega tehniliste lahenduste loomisele ja kasutamisele. 2.10. Kui tööde teostamisel tekivad täitja ja tellija vahel erimeelsused, lähtutakse hankelepingu eesmärkidest tellija seisukohalt. 2.11. Poolel on õigus teha teisele poolele ettepanekuid tööde kvaliteedi tõstmiseks. Kui pool on esitanud teisele poolele hankelepingu täitmisega seotud küsimuses päringu, on pool kohustatud sellele sisuliselt reageerima (asjakohast tagasisidet andma) võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 3 tööpäeva jooksul, v.a juhul kui pöördumine nõuab täiendavat analüüsi või info süstematiseerimist. 2.12. Pooltel on kohustus osa võtta töökoosolekutest töö käigus tekkinud probleemide lahendamiseks ja infovahetuseks tellija juures kohapeal või virtuaalselt. Fikseeritud lõpphinnaga projektide töökoosolekud ei ole hanke ese ja neid eraldi ei tasustata. 2.13. Tööde teostamise keel on eesti keel, muuhulgas on see ka hankelepingute sõlmimise, töökoosolekute jm suhtluse ning tööde dokumenteerimise keel. 2.14. Tööde dokumentatsioon ja kasutusjuhendid peavad tagama tellijale võimaluse tööde tulemit tulevikus parandada ja arendada, samuti koolitada ja juhendada oma töötajaid tööde kasutamisel. Tööde dokumentatsioon peab olema laetud üles tellija määratud keskkonda. 2.15. Pooled võivad kokkuleppel kaasata tööde kvaliteedi või tööde vastuvõtmise hindamiseks mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatu eksperdi või audiitori. Kui tellija hinnang tööde kvaliteedile või tööde vastuvõtmisele osutub ekspertiisi tulemusel 1 Vastavate dokumentide, v.a kodukord, uusim versioon on kättesaadav: https://wiki.sm.ee/pages/viewpage.action?pageId=3179043 2 põhjendamatuks, hüvitab tellija ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab tellija hinnangut kvaliteedile või tööde vastuvõtmisele, jäävad ekspertiisikulud täitja kanda. 3. Poolte õigused ja kohustused 3.1. Täitja kohustub: 3.1.1. teostama tööd hankelepingus kokkulepitud tingimustel ja ulatuses, sh tagama tööde õigeaegse alustamise, teostamise, valmimise ja tellijale üleandmise; 3.1.2. tagama hankelepingu täitmiseks vajalike ressursside olemasolu, sh tagama tööde teostajate kõrge professionaalse taseme ning vajaliku tehnoloogia ja metoodikate väga hea tundmise; 3.1.3. omama tööde teostamiseks sobivaid keskkondi, koos kõige sinna juurde kuuluvaga, sh kasutatava tarkvara litsentsid, või kasutama tellija olemasolevaid jagatud keskkondi; 3.1.4. võtma jätkuarenduste puhul litsentsimudeli valikul arvesse tellija varem soetatud tarkvara litsentsitingimusi või juhinduma tellija vajadustest; 3.1.5. tegema koostööd tellija palvel kolmandate osapooltega pidades silmas tellija vajadusi (nt äritellijaga, teised tellija arenduspartnerid jne); 3.1.6. koolitama tellijat tööde valmimise järgselt; 3.1.7. teavitama viivitamatult tellijat tööde teostamist takistavatest asjaoludest, mis segavad hankelepingu nõuetekohast täitmist; 3.1.8. lähtekoodi dokumenteerimisel juhinduma raamlepingu lisast „Lähtekoodi haldus“. Tööde käigus loodud lähtekood peab olema kirjutatud ja dokumenteeritud selliselt, et vajadusel oleks tellija või kolmas isik võimeline aru saama tarkvara loogilisest ülesehitusest ning jätkama lähtekoodi arendusega; 3.1.9. teavitama tööde teostamisel tuvastatud vastuolu korral selle esinemisest viivitamatult tellijat ja juhinduma tellija suunistest hankelepingu eesmärkide saavutamisel, pöördudes juhiste saamiseks või läbirääkimisteks vajadusel tellija poole; 3.1.10. täitma kõiki tellija juures kehtivaid eeskirju (kui need on täitjale teatavaks tehtud) ja õigusaktidest tulenevaid andmekaitsealaseid ja andmete turvalisust puudutavaid nõudeid; 3.1.11. arvestama, et ärinõuete täitmiseks võib olla vajadus muuta ja täiendada olemasolevat koodi ning tagama protsesside ja funktsionaalsuse tervikluse pärast koodi muutmist või täiendamist; 3.1.12. kasutama tööde teostamisel tellija tööajahalduse ja projektijuhtimiskeskkondi, mis on täitjale kättesaadavaks tehtud; 3.1.13. töötunni põhiselt tellitavate tööde puhul esitama tellijale tööde teostamise ajaaruandeid (iga meeskonnaliige isiklikult); 3.1.14. tagama rakenduste hooldusteenuste osutamiseks valmisoleku ja omapoolse abi kuni veaolukorra kõrvaldamiseni vastavalt tehnilises kirjelduses toodud tingimustele, vajadusel ka väljakutse korras kohapeal; 3.1.15. osutama tellijale teostatud töö osas tuge, sh pakkuma teostatud töö osas konsultatsiooni kuni garantiiaja lõpuni. 3.2. Täitjal on õigus: 3.2.1. saada tööde teostamise eest hankelepingus kokkulepitud ulatuses ja korras tasu; 3 3.2.2. kasutada tööde teostamisel alltöövõtjaid, kooskõlastades alltöövõtjate kasutamise eelnevalt tellijaga. Alltöövõtjate tegevuse ja tegevusetuse eest vastutab tellija ees täitja. 3.3. Tellija kohustub: 3.3.1. tasuma vastu võetud tööde eest hankelepingus kokkulepitud ulatuses ja korras; 3.3.2. tagama tööde teostamiseks täitjale ligipääsu vajalikule teabele ja keskkondadele; 3.3.3. tagama tööde teostamiseks oluliste tellija hallatavate keskkondade olemasolu ja toimimise. 3.4. Tellijal on õigus: 3.4.1. kontrollida igal ajal hankelepingu täitmist ja anda täitjale selleks suuniseid; 3.4.2. keelduda osaliselt või täielikult tasu maksmisest, kui täitja ei teostanud nõuetekohaseid töid kokku lepitud tähtajaks ja täitja poolne rikkumine ei ole objektiivselt põhjendatud; 3.4.3. kaasata hankelepingu täitmiseks tellija poolel kolmandaid osapooli maksja rollis, nt teisi riigiasutusi (eelkõige Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutused). Kolmanda osapoole selline kaasamine tellija poolt ei ole käsitletav raamlepingu muutmisena riigihangete seaduse mõttes. 4. Raamlepingu hind 4.1. Raamlepingu kehtivuse ajal on ühe töötunni maksimaalne hind käibemaksuta vastavalt pakkumusele 50,00 (viiskümmend) eurot, sh nooremarendaja puhul, kelle maksimaalne ühe töötunni hind käibemaksuta on vastavalt pakkumusele 50,00 (viiskümmend) eurot. Täitjal ei ole lubatud nimetatud hinda tõsta. 4.2. Raamlepingu maht on maksimaalselt 5 000 000 (viis miljonit) eurot ilma käibemaksuta. 4.3. Täitjal on õigus esitada e-arve pärast tööde aktiga vastu võtmist, kui hankelepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Arvel tuleb märkida riigihanke nimetus, raamlepingu ja hankelepingu number ning kontaktisiku andmed.2 4.4. Arve tasumiseks annab täitja minimaalselt tähtaja 21 kalendripäeva alates arve laekumisest. 5. Nõuded dokumentatsioonile 5.1. Tööde dokumentatsioon ja kasutusjuhendid peavad tagama tellijale võimaluse tööde tulemit tulevikus parandada ja arendada, samuti koolitada ja juhendada oma töötajaid tööde kasutamisel. Tööde dokumentatsioon peab olema laetud üles tellija määratud keskkonda. 5.2. Täitja kohustub lähtekoodi dokumenteerimisel juhinduma tellija poolt kehtestatud mittefunktsionaalsetest nõuetest arendustele, mis on ajas muutuv dokument. Tellija teavitab täitjat dokumendi muudatustest. Tööde käigus loodud lähtekood peab olema kirjutatud ja dokumenteeritud selliselt, et vajadusel oleks tellija või kolmas isik võimeline aru saama tarkvara loogilisest ülesehitusest ning jätkama lähtekoodi arendusega. 2 Välisriigi pakkujad võivad esitada arve pdf-vormingus aadressil [email protected], kui e-arve esitamine ei ole võimalik. 4 5.3. Tööde tulem peab olema dokumenteeritud lähtuvalt konkreetsete tööde iseloomust, juhindudes kehtivatest nõutest dokumenteerimisele. 6. Täitja meeskond 6.1. Täitja tagab pakkumuses esitatud meeskonnaliikmete osalemise tööde teostamisel, v.a juhul, kui täitjast mittesõltuval asjaolul ei ole seda võimalik teha ja meeskonnaliige on asendatud tellija kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul uue hanke tingimustele vastava meeskonnaliikmega. 6.2. Täitja garanteerib riigihankes isikuliselt mitte välja toodud meeskonnaliikmete olemasolu ja vastavuse riigihankes nõutud kvalifikatsioonile/varasemale töökogemusele ning esitab tööde teostajad nimeliselt hankelepingu sõlmimisel. 6.3. Täitja meeskonnaliikme ettevõttest lahkumise, haigestumise jms juhtumite korral asendab täitja konkreetse spetsialisti hiljemalt kahe nädala jooksul. 6.4. Täitja võib lisada täiendavaid riigihanke tingimustele vastavaid meeskonnaliikmeid juhul, kui riigihankes pakkumusega esitatud meeskonnaliikmed on tellitud tööde täitmisega hõivatud. 6.5. Täitja kohustub tellija nõudmisel meeskonnaliikme asendama, kui isik osutub tellija põhjendatud arvamuse kohaselt hankelepingujärgsete ülesannete täitmiseks ebakompetentseks või ebasobivaks või kui tema hankelepingujärgsete ülesannete täitmine kahjustab pidevalt hankelepingu korrektset ja õigeaegset täitmist. Täitja kannab kõik asendusest tulenevad või sellega kaasnevad kulud. 7. Tööde tellimine 7.1. Tööde teostamise aluseks on sõlmitud hankeleping. 7.2. Tellija korraldab minikonkursi vastavalt tegelikule vajadusele ja raamlepingu partnerid peavad olema valmis võimalike ajaliste pauside tekkimiseks tööde tellimise vahel. 7.3. Lepingu sõlmimiseks esitab tellija raamlepingu partneritele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepaneku pakkumuse esitamiseks (korraldab minikonkursi) ja annab mõistliku aja pakkumuse esitamiseks, arvestades tööde keerukust ja pakkumuse esitamiseks vajalikku aega. 7.4. Sõlmitava hankelepingu tehnilises kirjelduses määrab tellija tööde sisu ja üle antavad tulemid (tööde loetelu), võimalusel tööde mahu, ajalised ja eelarvelised piirangud, etapid jm olulised tingimused. 7.5. Minikonkursi läbiviimisel valib tellija majanduslikult soodsaima pakkumuse järgnevalt: 7.5.1. Hankeleping, mille eeldatav maksumus on suurem või võrdne kui 20 000 km- ta: 7.5.1.1. „tööde teostamise kogumaksumus“ või „ühe töötunni maksumus“ (sõltuvalt tellitavate tööde metoodikast) osakaal vahemikus: 30 – 40%; 7.5.1.2. „proovitöö“: planeeritava/ tellitava tööga seotud ülesanne, osakaal vahemikus: 60 - 70%. 7.5.2. Hankeleping, mille eeldatav maksumus on väiksem kui 20 000 eurot km-ta: „tööde teostamise kogumaksumus“ või „ühe töötunni maksumus“ (sõltuvalt tellitavate tööde metoodikast). 7.6. Eelnevalt kirjeldatud hindamiskriteeriumid ja täpsed osakaalud teeb hankija teatavaks pakkumuse esitamise ettepanekus. 5 7.7. Minikonkursi tingimustes sätestatakse, kui mitme täitjaga sõlmitakse hankeleping tööde teostamiseks. 7.8. Tellijal on õigus küsida vajadusel täiendavaid kinnitusi ja andmeid tööde osutamiseks vajalike eelduste olemasolu kohta. 7.9. Pakkumuse esitamisel tuleb järgida kõiki minikonkursi nõudeid ja tingimusi. Tellija ootab täitjalt võimekust leida lahendusi etteantud piirangute kontekstis, pöörates sealjuures tähelepanu nii arendusprotsessi tõhustamisele, arendusmeeskonna tulemuslikkuse pidevale suurendamisele kui ka mõistliku keerukusega tehniliste lahenduste loomisele ja kasutamisele ning olelusringi kuludele. 7.10. Tellija avab pakkumused pärast minikonkursi kutses määratud tähtaega ja hindab kõiki nõuetele vastavaid pakkumusi, milles ei esine sisulisi kõrvalekaldumisi minikonkursi tingimustest, teatavaks tehtud hindamiskriteeriumite ja -metoodika alusel. Tellija ei hinda pakkumusi, mis ei vasta minikonkursi tingimustele. 7.11. Kui minikonkursi hindamiskriteeriumid tulenevad punktist 7.5.1 ja minikonkursile laekub ainult üks vastavaks tunnistatud pakkumus, on hankijal õigus sisulist hindamist mitte läbi viia ning omistada pakkumusele maksimaalsed punktid. 7.12. Kui pakkumus ei vasta minikonkursi tingimustele, lükatakse see tagasi. 7.13. Tellijal on õigus enne hankelepingu sõlmimist tunnistada minikonkurss omal algatusel põhjendatud vajadusel kehtetuks, teavitades sellest raamlepingu partnereid. 7.14. Tellijal on õigus pakkumus tagasi lükata ja otsustada hankelepingut mitte sõlmida või vastavalt raamlepingule minikonkurss kehtetuks tunnistada, kui: 7.14.1. pakkumus(ed) ei vasta tingimustele; 7.14.2. pakkumus(ed) ületavad eeldatavat maksumust; 7.14.3. tellija ei saa välisvahenditega seotud hankelepingu sõlmimiseks heakskiitu täistaotlusele. 7.15. Tellija sõlmib hankelepingu tööde teostamiseks vastavalt minikonkursi tingimustele ning teavitab pakkujaid minikonkursi tulemusest. Täitja kohustub hankelepingu allkirjastama hiljemalt 3 tööpäeva jooksul hankelepingu allkirjastamiseks saatmisest. 8. Tööde üleandmine ja vastuvõtmine 8.1. Tööde üleandmise ja vastuvõtmise eritingimused, tööde teostamise etapid ja tähtajad ning tööde testimiseks esitamise tähtajad ja kord ning muud tööde teostamiseks vajalikud kokkulepped fikseeritakse hankelepingus. 8.2. Täitja kohustub tööd üle andma hankelepingus kokkulepitud tähtaegadel ja tingimustel. Tööde lahutamatuks osaks, mis tuleb üle anda koos töödega, on tööde juurde kuuluv nõuetekohane dokumentatsioon, kommenteeritud lähtekood ja intellektuaalomandi õigused. 8.3. Kõik töö tulemused dokumenteeritakse ja hallatakse tellija dokumendihaldus- keskkonnas või/ja koodihalduskeskkonnas (näiteks Confluence, Gitlab, Jira). 8.4. Üleantavad tööd tuleb täitja poolt enne tellijale üle andmist testida, koostada testiraportid ja testilood. 8.5. Tarnena käsitletakse hankelepingu alusel teostatud töö üleandmist paketina. Tarne kirjeldus ja spetsifikatsioon peab olema täitja poolt lisatud dokumendihalduskeskkonda, konfigureeritud korrektselt toodangusse paigaldamiseks ja lisatud koodihalduskeskkonda. Täitja esitab tarne kohta tarneteatise, lisades tarnega seotud testimise juhendi ja vastavalt hankelepingule automaattestid. 6 8.6. Täitja annab tööd üle allkirjastatud üleandmise ja vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt). 8.7. Tööd loetakse nõuetekohaselt teostatuks, kui tööd vastavad hankelepingule, vastuvõtutestid on vigadeta läbitud ja töö on aktiga tellija poolt vastu võetud. 8.8. Tellija võtab tööd vastu akti allkirjastamisega pärast edukat vastuvõtutestimist kehtivas kodukorras või tehnilises kirjelduses fikseeritud tingimustel. 8.9. Tellija võib tööd vastu võtta, kui töödes esineb üksikuid ja tellija jaoks väheolulisi pisivigasid mis fikseeritakse aktis. Tellija poolne pisivigadega tööde vastuvõtmine ei vabasta täitjat kohustusest vead kõrvaldada ning üle anda vigadeta tööd. Tellijal on õigus määrata mõistlik tähtaeg pisivigade parandamiseks. 8.10. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui töö ei vasta esitatud nõuetele ja/või kvaliteedile või töös esineb muid vigu (vastuvõtutestide tulemus on negatiivne). Vastuvõtmisest keeldumisel koostab tellija aktile vastuse, milles toob välja töödes esinevad vead ja määrab tähtaja nende parandamiseks. 8.11. Kui tellija esitab oma vastuväited töö nõuetekohasusele, peab täitja tegema töös oma kulul vastavad parandused, muudatused või täiendused tellija poolt määratud mõistliku tähtaja jooksul. Kui täitja ei ole tellija määratud tähtaja jooksul avastatud vigu kõrvaldanud, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha kolmandatel isikutel ja nõuda täitjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. 8.12. Kui täitja annab vigade parandamise järgselt üle tööd, milles tellija vastuvõtutestimise käigus esineb jätkuvalt vigu (teistkordne vigadega tööde üleandmine), võib tellija otsustada, kas anda täitjale uus tähtaeg vigade parandamiseks, kõrvaldada vead ise või kolmanda isiku kaasabil, vähendades täitjale makstavat tasu võrdeliselt vigade parandamiseks tehtud kulutustega. 8.13. Kõigi hankelepingujärgsete tööde vastuvõtmise ajaks loetakse viimase akti allkirjastamise aeg või aktis märgitud hilisem kuupäev. 9. Vigadest teavitamine ja veaparanduste teostamine 9.1. Tellija teavitab avastatud rakenduse ja tarkvara vigadest täitjat esimesel võimalusel, tehes kande tööde halduskeskkonda. Tellija registreerib vea, märkides võimalusel vea põhjuse, eeldatava vea parandamise tähtaja ning kriitilisuse (märkides lisaks kui tegemist on garantiilise tööga) ja suunab selle täitjale. 9.2. Täitja võib avastatud vigadest tellijat teavitada, tehes kande tööde halduskeskkonda, st registreerida vea, märkides võimalusel vea põhjuse, eeldatava vea parandamise tähtaja ning kriitilisuse, märkides lisaks, kas tegemist on garantiilise tööga ja suunata selle tellijale. 9.3. Töödes ilmnevates vigades eristatakse järgnevaid kriitilisuse astmeid: 9.3.1. kriitiline viga – tarkvaral põhinev teenus või süsteem ei toimi ega ole kasutatav. Näiteks on andmed rikutud; esineb kasutajasessioonide ebanormaalne katkemine; probleem mõjutab süsteemi käideldavust ja andmete terviklikkust; mõjutatud on enamus tarkvara kasutajatest; tõsine finantsmõju; 9.3.2. häiriv viga – tarkvaraga seotud probleem ei sega teatavate reservatsioonide järgimisel igapäevast töötamist; mõjutatud ei ole kõik tarkvara kasutajad; väiksema tähtsusega funktsionaalsused pole käideldavad, kasutatavad või süsteemi jõudlus on madalamal maksimaalsest nõudest; 9.3.3. pisiviga - väikesed puudused minimaalse mõjuga tööde kasutajatele või klientidele; kosmeetilised probleemid (ekraanikomponendid on nihkes, kuid see ei takista komponendi eesmärgipärast kasutamist). 7 9.4. Veaparandustööde teostamise aja määrab tellija. 10. Intellektuaalne omand 10.1. Täitja kinnitab raamlepingu ja selle alusel sõlmitud hankelepingute allkirjastamisega, et talle kuuluvad tööde teostamiseks vajalikud autoriõigused, litsentsid ja muud intellektuaalse omandi õigused, mis on vajalikud tööde teostamiseks ja õiguste loovutamiseks tellijale ning nende suhtes ei ole õigusi ega nõudeid kolmandatel isikutel. 10.2. Tasu intellektuaalse omandi õiguste loovutamise ja litsentsi andmise eest sisaldub hankelepingu täitmise hinnas. 10.3. Täitja loovutab tellijale tööde teostamise käigus loodud tööde kõik autori varalised õigused ning annab lihtlitsentsi autori isiklikele õigustele koos all-litsentsi andmise õigusega kogu autoriõiguste kehtivuse ajaks ilma geograafiliste piiranguteta tööde üleandmise hetkest, loobudes sellega hankelepingu alusel üle antud originaalteoste osas õiguste kasutamisest. 10.4. Täitja tagab, et isiklikud õigused on ilma täitja nõusolekuta teostatavad muuhulgas järgnevas ulatuses: 10.4.1. tellijal on õigus tööd kasutada mis tahes eesmärgil ja viisil; 10.4.2. tellijal või tellija tellimusel kolmandatel isikutel on õigus teha üle antud töödes muudatusi ning neid täiendada; 10.4.3. tellijal või tellija tellimusel kolmandatel isikutel on õigus teostatud töid muuta või töödele lisada tellija või kolmandate isikute poolt loodud töid; 10.4.4. tööde üleandmisega tellijale kinnitab täitja, et tööd on avaldamiseks valmis. 10.5. Täitja tagab tellijale kõik vajalikud õigused hankelepingu täitmise käigus loodava töö kontrollimiseks, testimiseks ning süsteemi paigutamiseks ka ajal, mil tööd on vastuvõtutestimiseks üle antud, kuid ei ole veel tellija poolt aktiga vastu võetud. 10.6. Täitja on kohustatud tagama intellektuaalse omandi õiguste olemasolu ja kehtivuse, samuti nende ülemineku tellijale viisil, mis võimaldab tellijal hankelepingu lõppedes üle võtta täitja funktsioonid. 10.7. Täitja kohustub lahendama kõikvõimalikud töödega seotud intellektuaalse omandi õigustest tekkivad vaidlused kolmandate isikute või oma töötajate või koostööpartneritega, v.a. juhul, kui tarkvara või tarkvara osa litsentside soetamise kohustus oli tellijal või kolmandal osapoolel. Kui eeltoodust tekib tellijale rahaline või muu kohustus või juhul, kui tellija on kohustatud lõpetama hankelepingu alusel teostatud ja vastuvõetud tööde kasutamise, on tellijal õigus nõuda täitjalt sellega kaasneva rahalise või muu kohustuse täitmist ja/või samaväärse töö loomist ilma täiendavat tasu nõudmata võimalikult lühikese aja jooksul, hoidudes mistahes viivitustest tarkvara arendamises, kasutuselevõtmises ja kasutamises tellija poolt. 10.8. Kõik tellijale kaasnevad otsesed ja kaudsed kahjud, mis tulenevad sellest, et kolmandal isikul on või väidetavalt on varalisi või mittevaralisi intellektuaalsest omandist tulenevaid õigusi hankelepingu alusel üle antavate intellektuaalse omandi objektide suhtes, kannab täitja. 10.9. Selles alapeatükis kirjeldatud õigused ja litsentsid loetakse tellijale lõplikult üle läinuks pärast töö vastuvõtmist. 8 11. Garantii 11.1. Täitja annab hankelepingu alusel teostatud töödele garantii 12 kuud, mis hakkab kehtima hetkest, mil tellija paneb töö toodangukeskkonda. Kui tellija ei pane tööd toodangukeskkonda 3 kuu möödumisel alates tööde vastuvõtmisest, algab garantii nimetatud aja möödumisel. 11.2. Garantiiga on hõlmatud kõik garantii tähtaja jooksul tarkvaras ilmnevad vead ja mittevastavused kokkulepitule, mis ei ole tekkinud tellija või kolmandate osapoolte tegevuse tagajärjel. Garantiiga on hõlmatud ka kõik töö muudatused ja modifikatsioonid, mis on tehtud täitja poolt ja mis ei ole oluliselt muutnud varasemalt tehtud tööd. 11.3. Täitja on garantii kehtivuse ajal kohustatud kõrvaldama töös avaldunud vead ja hankelepingu tingimustele mittevastavused tasuta, sealhulgas on täitja kohustatud uuendama või asendama veaga seonduva dokumentatsiooni. 11.4. Täitjale peab saama edastada teateid garantiiga hõlmatud vigade ilmnemise kohta vähemalt igal tööpäeval ajavahemikul kell 8:00 kuni 17:00. 11.5. Täitja on kohustatud garantii korras teostama eelkõige järgmist: 11.5.1. vea ilmnemisel vea lokaliseerimine, veaolukorrale lahenduse leidmine ja vea parandamine; 11.5.2. vea põhjuste analüüs ning selle tulemuste kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (näiteks e-posti teel) esitamine tellijale koos ettepanekutega ennetavate meetmete kasutusele võtmiseks; 11.5.3. vea parandamisega seoses paigaldamise ja seadistamise toe pakkumine, samuti sellega seotud konsultatsioonid; 11.5.4. dokumentatsiooni parandamine või täiendamine, kui selline vajadus tuleneb vea parandamisest. 11.6. Tellija määrab võimalusel, milline on vea kriitilisuse aste ja määrab vea kõrvaldamiseks tähtaja, lähtudes vigade kriitilisuse astmetest. 11.7. Maksimaalsed lahendusajad vigade kriitilisuse alusel: 11.7.1. kriitiline viga (blocker ja critical) - täitja teatab hiljemalt 24 tunni jooksul alates teate saamisest esialgse hinnangu kriitilise vea võimalike põhjuste kohta ning juhtnöörid, kuidas tööd edasi kasutada. Kriitiline viga peab olema kõrvaldatud hiljemalt 3 tööpäeva jooksul alates teate saamisest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 11.7.2. Häiriv viga (major) või pisiviga (minor) - täitja teatab hiljemalt 48 tunni jooksul alates teate saamisest esialgse hinnangu vea võimalik põhjuste kohta ning vajadusel juhtnöörid, kuidas tööd edasi kasutada. Viga peab saama kõrvaldatud hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates teate saamisest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 11.8. Kui täitja tõendab, et kõrvaldatud viga ei olnud garantiiga hõlmatud, hüvitab tellija vea kõrvaldamisega seoses kantud otsesed kulud. Kulude hüvitamisel võetakse aluseks hankelepingus, mille raames teostatud töödes on viga ilmnenud, määratud ühe töötunni hind või raamlepingus määratud maksimaalne töötunni hind. 11.9. Tellija tagab täitjale kaasaabi garantiikohustuse alla käivate vigade kõrvaldamisel tellija võimaluste piires. 11.10. Kui täitja ei suuda vigasid kokkulepitud tähtajaks kõrvaldada, võib tellija need ise kõrvaldada või korraldada nende kõrvaldamise kolmanda isiku kaasabil, teavitades sellest täitjale. Tellijal on õigus täitjalt nõuda kõigi kulutuste hüvitamist, mis tekkisid 9 seoses eelkirjeldatud viisil vea kõrvaldamisega, kui tegemist oli garantiiga hõlmatud vea. 11.11. Garantii kaotab kehtivuse, kui tellija muudab täitjaga kooskõlastamata lähtekoodi, välja arvatud tööde osale, mida ei ole muudetud, kui tellija suudab eristada lähtekoodis tehtud muudatusi. 12. Poolte vastutus 12.1. Pool vastutab oma lepinguliste kohustuste rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav vääramatu jõud või muu objektiivse asjaolu tõttu, mille esinemisest kohustub pool teavitama viivitamatult. Nimetatud asjaolu esinemist peab tõendama pool, kes sellele tugineda soovib. 12.2. Pool vastutab lepinguliste kohustuste rikkumise eest, mis tuleneb tema poolt hankelepingu täitmisse kaasatud isikute tegevusest või tegevusetusest. 12.3. Pool ei vastuta lepinguliste kohustuste rikkumise eest, mis tulenes teise poole kohustuste rikkumisest või kolmandate isikute tegevusest või tegemata jätmistest. Kui tellija viivitab omapoolsete kohustuste täitmisega ja nende kohustuste mittetähtaegne täitmine ei võimalda täitjal omapoolseid kohustusi täita, pikendatakse tööde üleandmise tähtaega vastava aja võrra. Nimetatud asjaolu esinemist peab tõendama pool, kes sellele tugineda soovib. 12.4. Kohustuse rikkumisel on teisel poolel õigus kasutada kõiki seadusest või raamlepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid ja leppetrahvi. Kui rikkumise eest on võimalik kohaldada mitut õiguskaitsevahendit ja/või leppetrahvi, valib õiguskaitsevahendi ja/või leppetrahvi rakendamise tellija. 12.5. Poolte rahaline koguvastutus on piiratud raamlepingu kogumaksumusega, kuid nimetatud piirang ei kehti süülise rikkumise, intellektuaalomandiõiguse või andmekaitsealaste kohustuste rikkumisel. 12.6. Tasu maksmisega viivitamisel on täitjal õigus nõuda viivist võlaõigusseaduses sätestatud määras maksmisele kuuluvast tasust iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise maksimaalne määr on 25% tähtaegselt tasumata summast. Viivise nõue tuleb esitada allkirjastatult. 12.7. Täitja poolse lepinguliste kohustuste rikkumisena käsitletakse eeskätt olukorda, kus üle antud tööd ei vasta osaliselt või täielikult hankelepingu tingimustele, sealhulgas kokkulepitud veaparandustööde tingimustele või esineb muid täitja poolseid lepingu rikkumisi. 12.8. Kui täitja rikub lepingulist kohustust, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on 200 eurot iga rikkumises oldud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 25% hankelepingu kogumaksumusest. Kui tööde teostamine on kokku lepitud etappide kaupa, siis mitte rohkem kui 25% etapi kogumaksumusest. 12.9. Kui täitja poolsetest viivitustest tingitult ei ole tööde kasutuselevõtt enam realistlik või vajalik, on tellijal õigus hankelepingust taganeda vastavalt võlaõigusseaduse § 116 lõikele 1 ning täitja on kohustatud tegema juba makstud osa eest tellijale tagasimakse. 12.10. Raamlepingu või hankelepingu olulise rikkumise korral on tellijal õigus esitada täitjale leppetrahvi nõue 10 000 eurot iga rikkumise eest. Täitja poolse olulise rikkumise korral ei pea tellija määrama täitjale lepingu täitmiseks võlaõigusseaduse §- s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning tellijal on muu hulgas õigus leping üles öelda või lepingust taganeda. 10 12.11. Oluliseks rikkumiseks loevad pooled lisaks võlaõigusseaduses sätestatule muuhulgas: 12.11.1. mõjuva põhjuseta hankelepingu sõlmimata või täitmata jätmine; 12.11.2. valeinfo esitamine; 12.11.3. hankelepingu täitmiseks vajalike õiguste (sealhulgas load, litsentsid, intellektuaalse omandi õigused) puudumine; 12.11.4. intellektuaalse omandi õiguste ja nende kasutamise tingimuste rikkumine; 12.11.5. korduv (vähemalt kahel korral) meeskonnaliikme asendamine isikuga, kes ei vasta kokku lepitud nõuetele või meeskonnaliikme asendamine ilma tellija eelneva vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta; 12.11.6. konfidentsiaalsuskohustuse rikkumine; 12.11.7. lepingujärgsete kohustuste korduv (vähemalt kahel korral) täitmata jätmine; 12.11.8. tähtaegselt tööde teostamata jätmine selliselt, et tehnilises kirjelduses sätestatud eesmärgi täitmine ei ole enam tähtaegselt realistlik ja/või täitja poolse tegevuse või tegevusetuse tõttu ei ole võimalik enam kasutada hankelepingu rahastamiseks ettenähtud vahendeid; 12.11.9. lepingujärgsete kohustuste üleandmine kolmandale isikule. 12.12. Töö vastuvõtmine tellija poolt ei vabasta ega vähenda täitja vastutust rikkumise eest. 12.13. Leppetrahvi nõude kohustub tellija esitama mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui 3 kuu jooksul alates päevast, mil tellija sai teadlikuks leppetrahvi nõude aluseks olevast asjaolust. Leppetrahvi nõude vaidlustamine ei vabasta täitjat selle maksmise kohustusest enne vastava kohtuotsuse jõustumist. 12.14. Täitja on kohustatud leppetrahvi tasuma 2 nädala jooksul alates tellija poolt vastava nõude esitamisest, kui leppetrahvi nõudes ei ole määratud teisiti. 12.15. Tellijal on õigus tasaarvestada leppetrahvi summa täitjale töö teostamise eest tasumisele kuuluvate maksetega. Tasaarvestamise korral ei rakendata leppetrahvi tasumise kohustust. 13. Konfidentsiaalsuskohustus 13.1. Pooled kohustuvad vastastikku hoidma salajas ja mitte avaldama kolmandatele isikutele ükskõik missugust konfidentsiaalseks peetavat informatsiooni, mis on saadud teiselt poolelt tööde teostamise käigus või muul viisil või juhuslikult. Kolmanda isikuna on käsitletavad kõik, kes otseselt raamlepingu täitmisega seotud ei ole. 13.2. Täitja peab võtma kasutusele isikuandmete ja tellija infosüsteemide kaitseks organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid, lähtudes muuhulgas kehtivatest õigusaktidest. Täitja ei tohi töödelda arenduskeskkondades isikustatud andmeid. 13.3. Kui hankelepingu täitmise raames osutub vajalikuks isikuandmete töötlemine, lepivad pooled isikuandmete töötlemise tingimused kokku hankelepingus, juhindudes isikuandmete kaitse üldmääruse3 artiklis 28 kirjeldatust. 13.4. Konfidentsiaalse informatsiooni all mõistavad pooled igasugust informatsiooni (sh ärisaladusi, isikuandmeid, lepingute andmeid, infosüsteeme, turvasüsteemide 3 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr (EL) 2016/679. 11 kirjeldusi, riistvara ja tarkvara kirjeldusi, pakkumuse kirjeldusi, kasutatavaid tehnoloogiaid, spetsifikatsioone jms), mis on saadud seoses tööde teostamisega ja mille sattumine kolmandate isikute kätte võib pooltele põhjustada turvariske või majanduslikku kahju või kolmandate isikute (eelkõige tellija klientide) eraelu puutumatuse rikkumist. Kahtluse korral eeldatakse informatsiooni konfidentsiaalsust. 13.5. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest või mille avalikustamiseks pooled on andnud nõusoleku. 13.6. Pooled võivad edastada konfidentsiaalset informatsiooni ainult nendele isikutele, kes on tellitud tööde täitmisega otseselt seotud. Täitja kohustub tagama, et isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid konfidentsiaalsuskohustusest teadlikud ning nõudma neilt kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. Vastutus konfidentsiaalsuskohustuste täitmise eest lasub täitjal. 13.7. Pooled ei tohi kasutada raamlepingu täitmisel neile teatavaks saanud konfidentsiaalset informatsiooni oma huvides ega muul eesmärgil, kui tellitud tööde teostamiseks. 13.8. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib tähtajatult, sõltumata raam- ja hankelepingute kehtivusest. 13.9. Täitja on teadlik, et raam- ja hankelepingud on avalikud, v.a osades, mis on avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel määratud asutusesiseseks kasutamiseks või märgitud täitja poolt ärisaladuseks. 13.10. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel kohustub täitja hüvitama kogu kahju, mis sellise rikkumise tagajärjel tellijale või kolmandale isikule tekkis, sõltumata sellest, kas rikkumine pandi toime raam- või hankelepingu kehtivuse ajal või lepinguliste kohustuste lõppemise järgselt. 14. Raamlepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 14.1. Raamleping jõustub sõlmimisel ja kehtib 36 kuud või kuni raamlepingu mahu täitumiseni või raamlepingu lõpetamiseni. Hankelepingud tuleb sõlmida raamlepingu kehtivuse ajal, kuid võivad kehtida kauem. 14.2. Raamlepingu muutmine on lubatav lähtudes riigihangete seaduse regulatsioonist. 14.3. Tellija võib raamlepingu igal ajal ühepoolselt üles öelda, teatades täitjale 60 päeva ette. Raamlepingu ülesütlemine ei muuda automaatselt kehtetuks selle alusel varem sõlmitud hankelepinguid. 14.4. Tellijal on õigus raamleping ühepoolselt etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, kui täitja on oluliselt raamlepingut rikkunud või juhul, kui täitja: 14.4.1. suhtes on algatatud pankrotimenetlus; 14.4.2. pankrot on välja kuulutatud; 14.4.3. täitja varad arestitakse; 14.4.4. täitja finantsseisund halveneb tellija põhjendatud hinnangul oluliselt ja see muudab raam- või hankelepingute nõuetekohase täitmise vähetõenäoliseks. 12 15. Teadete edastamine ja kontaktisikud 15.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul e-posti teel, lähtudes kehtivast kodukorrast. Kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peab teade olema edastatud allkirjastatult poole allkirjaõigusliku isiku poolt. 15.2. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide saatmisel loetakse teade kättesaaduks kohale jõudmise teates märgitud kellaajal või e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. 15.3. Tellija kontaktisik on: Siret Tuula, telefon 7 943 943, e-post [email protected]. 15.4. Täitja kontaktisik on: Enriko Käsper, telefon 5154190, e-post [email protected]. 15.5. Kontaktisikute pädevuses on anda teisele poolele vajaliku informatsiooni ja juhiseid töö teostamiseks, kontrollida teostatud töö kvaliteeti, anda töö üle ja võtta töö vastu ning allkirjastada akt. 15.6. Kontaktisiku muutumisest teavitab pool kirjalikult teist poolt viivitamatult. 16. Lõppsätted 16.1. Raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingutele kohalduvad raamlepingu tingimused, olenemata raamlepingu kehtivusest. 16.2. Täitjal ei ole õigust raamlepingut või sellest tulenevaid kohustusi kolmandatele isikutele üle anda, välja arvatud tellija kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul riigihangete seaduses ette nähtud alustel. Kolmas isik on mistahes füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole selle raamlepingu pooleks. 16.3. Raamlepingut muudetakse poolte vahelise kokkuleppega raamlepinguga samas vormis. 16.4. Täitjal puudub volitus tegeleda raamlepingu osas avalike suhetega ning anda teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul. 16.5. Raamlepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule. Raamlepingule kohaldub Eesti õigus. 16.6. Kui raamlepingu mõni tingimus on vastuolus Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega, jätavad pooled võimalusel selle tingimuse kohaldamata ja see ei mõjuta ülejäänud raamlepingu kehtivust. 17. Lisad 17.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus; 17.2. Lisa 2 - Lähtekoodi haldus STARis; 17.3. Lisa 3 – Kodukord; 17.4. Lisa 4 – Nõuded pakkuja meeskonnale; 17.5. Lisa 5 – Hankelepingu projekt; 17.6. Lisa 6 – Isikuandmete töötlemise tingimused. 13 18. Poolte allkirjad Tellija: Täitja: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 14 Lisa 5 Hankelepingu projekt tööde tellimiseks Hankeleping nr..... Hankelepingu nimetus Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, registrikood 70009770, aadress Uus-Tatari 25, Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel direktor Katrin Reinhold (edaspidi tellija), ja ühispakkujad TripleDev OÜ, registrikood 12055727, aadress Järvevana 7b, 10132 Tallinn ja Trinidad Wiseman OÜ, registrikood 11244225, aadress Akadeemia tee 21/4, 12618 Tallinn (edaspidi täitja), keda esindab ühispakkujate volikirja alusel TripleDev OÜ juhatuse liige Marek Põldeots, edaspidi eraldi pool või koos pooled, sõlmisid raamlepingu nr ... alusel käesoleva hankelepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Lepingu ese 1.1. Lepingu esemeks on lisas 1 „Tehniline kirjeldus“ kirjeldatud (edaspidi tööd). 1.2. Lepingu tööde maht on kuni ... töötundi (täidetakse juhul, kui tööd tellitakse töötunnipõhisel arvestusel). 1.3. Vajadusel on pooltel õigus kokku leppida lepingu esemega seotud lisatööde teostamises mahuga kuni 20% lepingu algsest mahust, eeldusel, et hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja muudatus ei ole riigihangete seaduse tähenduses oluline. 1.4. Täiendavate tööde tellimine ja sellega kaasnevad muudatused lepitakse poolte vahel kokku lepinguga samas vormis. 2. Töö üleandmise ja vastuvõtmise tingimused 2.1. Täitja annab tööd üle hiljemalt ... (lisada tähtaeg või tähtajad, kui töö teostamine toimub etappides). 2.2. Tellitavad tööd antakse vastuvõtutestimiseks üle üleandmise ja vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt) vastavalt lepingu lisas 1 kokkulepitud tingimustele. 2.3. Tellija vaatab töö üle vastavalt raamlepingu tingimustele, kui lisas 1 ei ole kokku lepitud eritingimusi. 2.4. Koos üle antava tööga annab täitja tellijale üle kõik tööde intellektuaalse omandi õigused vastavalt raamlepingule. 3. Lepingu hind 3.1. Kui lepingu maksumus ei ole kokku lepitud fikseeritud summana ja tööde teostamine toimub töötunnipõhisel arvestusel, tasub tellija üksnes lepingu alusel tellitud ja teostatud töötundide eest. Täitja esitab iga kalendrikuu lõpus allkirjastatud ajaaruande järgmise kalendrikuu 5. tööpäevaks, millelt kajastuvad teostatud töötunnid ja nende jooksul teostatud tööd. Viimane ajaaruanne esitatakse koos aktiga. 15 3.2. Ühe töötunni maksumuseks tööde teostamisel on ..... (maksumus sõnadega) eurot ilma käibemaksuta (Lepitakse kokku tööde mahust lähtudes. Vajadusel, nt fikseeritud tasu kasutamise korral, ühe töötunni hinda eraldi välja ei tooda, vaid märgitakse fikseeritud tasu suurus ja see punkt kustutatakse). 3.3. Tellija tasub lepingu alusel tellitud tööde eest kokku (maksimaalselt) ..... (maksumus sõnadega) eurot ilma käibemaksuta (Lepitakse kokku lähtudes pakkumusest, kui tööde teostamine on kokku lepitud etappides, fikseeritakse ühtlasi etappide maksumused; kui töid teostatakse töötunnipõhisel arvestusel, märgitakse maksimaalne lepingu maht). 3.4. Arve esitatakse e-arvena, pärast akti tellija poolt allkirjastamist. 3.5. Täitja annab tellijale arve tasumiseks tähtaja minimaalselt 21 kalendripäeva alates arve laekumisest. Arvel tuleb märkida raamlepingu ja hankelepingu number, riigihanke viitenumber ja tellija kontaktisiku nimi. 4. Poolte vahelised teated ja kontaktisikud (lisada juhul kui erinevad raamlepingu omast) 4.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni, e-posti, või posti teel. Juhul, kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud taas-esitamist võimaldavas vormis (s.o kirjalikus vormis või e- posti teel). Informatiivset teadet võib edastada ka telefoni teel. 4.2. Teate edastamise hetkeks loetakse elektronkirja tehniliselt tõendatud saatmise hetk või kirjaliku teate allkirjaga tõendatud vastuvõtmise hetk. 4.3. Tellija kontaktisikuks lepingu täitmisel on ..., tel ..., e-post .... 4.4. Täitja kontaktisikuks lepingu täitmisel on ..., tel ...., e-post .... 5. Lepingu kehtivus 5.1. Leping jõustub sellele poolte poolt allakirjutamisest ja kehtib kuni poolte poolt oma lepinguliste kohustuste täitmiseni. 5.2. Tellijal on õigus leping igal ajal üles öelda, teatades sellest 60 kalendripäeva ette. 6. Lõppsätted 6.1. Lepingu täitmisel tekkinud vaidlused ja lahkarvamused lahendavad pooled läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Harju Maakohtus. 6.2. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste lahendamisel lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest. 6.3. Pooled ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta. 6.4. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust, lepingu lisadest ning lepingu muudatustest, milles pooled võivad kokku leppida lepingu allakirjutamise järgselt. 6.5. Lepingu lahutamatuteks osadeks lepingu sõlmimise hetkel on järgmised dokumendid: 6.5.1. Lisa 1 - Tehniline kirjeldus; 6.5.2. Lisa 2 - Vajadusel isikuandmete töötlemise tingimused. 7. Poolte allkirjad Tellija: Täitja: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 16 Hankeleping nr..... STAR: perelepitusteenuse analüüs Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, registrikood 70009770, aadress Uus-Tatari 25, Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel direktor Katrin Reinhold (edaspidi tellija), ja ühispakkuja OÜ TripleDev, registrikood 12055727, aadress Järvevana tee 7b, Tallinn ja Trinidad Wiseman OÜ, registrikood 11244225, aadress Akadeemia tee 21/4, Tallinn, keda esindab volikirja ja põhikirja alusel Marek Põldeots (edaspidi täitja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, sõlmisid raamlepingu nr 3-9/2491-1 alusel ja minikonkursi 233825 tulemusena käesoleva hankelepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Lepingu ese 1.1. Lepingu esemeks on lisas 1 „Tehniline kirjeldus“ kirjeldatud (edaspidi tööd). 1.2. Lepingu tööde maht on vastavalt minikonkursi pakkumusele. 1.3. Vajadusel on pooltel õigus kokku leppida lepingu esemega seotud lisatööde teostamises mahuga kuni 20% lepingu algsest mahust, eeldusel, et hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja muudatus ei ole riigihangete seaduse tähenduses oluline. 1.4. Täiendavate tööde tellimine ja sellega kaasnevad muudatused lepitakse poolte vahel kokku lepinguga samas vormis. 1.5. Hankelepingut rahastatakse projektist "Perelepitusteenuse arendustööde analüüs“ nr 2014-2020.12.03.20-0814. 1.5.1. Taotlusvoor: Avalike teenuste arendamise eel-, äri- ja kasutatavuse analüüside läbiviimine - 18.05.2015-31.08.2023. 2. Töö üleandmise ja vastuvõtmise tingimused 2.1. Täitja annab tööd üle hiljemalt 2 kuud pärast hankelepingu sõlmimist. 2.2. Tellitavad tööd antakse vastuvõtutestimiseks üle üleandmise ja vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt) vastavalt lepingu lisas 1 kokkulepitud tingimustele. 2.3. Tellija vaatab töö üle vastavalt raamlepingu tingimustele, kui lisas 1 ei ole kokku lepitud eritingimusi. 2.4. Koos üle antava tööga annab täitja tellijale üle kõik tööde intellektuaalse omandi õigused vastavalt raamlepingule. 3. Lepingu hind 3.1. Kui lepingu maksumus ei ole kokku lepitud fikseeritud summana ja tööde teostamine toimub töötunnipõhisel arvestusel, tasub tellija üksnes lepingu alusel tellitud ja teostatud töötundide eest. Täitja esitab iga kalendrikuu lõpus allkirjastatud ajaaruande järgmise kalendrikuu 5. tööpäevaks, millelt kajastuvad teostatud töötunnid ja nende jooksul teostatud tööd. Viimane ajaaruanne esitatakse koos aktiga. 3.2. Tellija tasub lepingu alusel tellitud tööde eest kokku 62 000 (kuuskümmend kaks tuhat) eurot ilma käibemaksuta. 3.3. Arve esitatakse e-arvena, pärast akti tellija poolt allkirjastamist. 3.4. Täitja annab tellijale arve tasumiseks tähtaja minimaalselt 21 kalendripäeva alates arve laekumisest. Arvel tuleb märkida raamlepingu ja hankelepingu number, riigihanke viitenumber ja tellija kontaktisiku nimi. 1 4. Poolte vahelised teated ja kontaktisikud 4.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni, e-posti, või posti teel. Juhul, kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud taas-esitamist võimaldavas vormis (s.o kirjalikus vormis või e- posti teel). Informatiivset teadet võib edastada ka telefoni teel. 4.2. Teate edastamise hetkeks loetakse elektronkirja tehniliselt tõendatud saatmise hetk või kirjaliku teate allkirjaga tõendatud vastuvõtmise hetk. 4.3. Tellija kontaktisikuks lepingu täitmisel on Siret Tuula, tel 7943 943 (üldnumber), e-post [email protected] või tema asendaja. 4.4. Täitja kontaktisikuks lepingu täitmisel on Enriko Käsper, telefon 5154190, e-post [email protected] 5. Lepingu kehtivus 5.1. Leping jõustub sellele poolte poolt allakirjutamisest ja kehtib kuni poolte poolt oma lepinguliste kohustuste täitmiseni. 5.2. Tellijal on õigus leping igal ajal üles öelda, teatades sellest 60 kalendripäeva ette. 6. Lõppsätted 6.1. Lepingu täitmisel tekkinud vaidlused ja lahkarvamused lahendavad pooled läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Harju Maakohtus. 6.2. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste lahendamisel lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest. 6.3. Pooled ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta. 6.4. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust, lepingu lisadest ning lepingu muudatustest, milles pooled võivad kokku leppida lepingu allakirjutamise järgselt. 6.5. Lepingu lahutamatuteks osadeks lepingu sõlmimise hetkel on järgmised dokumendid: 6.5.1. Lisa 1 - Tehniline kirjeldus; 6.5.2. Lisa 2 - Pakkumus. 7. Poolte allkirjad Tellija: Täitja: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 2
Allikas: Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel