Ministeeriumid Meie 30.03.2021 nr 1.2-2/46-1
Eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 1. detsembri
2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmise eelnõu.
Eelnõu on seotud tehnilise lahendusega, mis võimaldab COVID-19 tingitud liikumispiiranguid
leevendada isikutele, kes on selle vastu vaktsineeritud, selle läbipõdenud või ei ole COVID-19
haiged. Seetõttu on tegemist kiireloomulise eelnõuga. Palume kooskõlastust hiljemalt
06.04.2021. a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
tervise- ja tööminister
Lisad:
1. TIS põhimäärus_EN
2. TIS põhimäärus_SK
Lisaadressaadid:
Andmekaitse Inspektsioon
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus
Tervise Arengu Instituut
Kristel Niidas 6269 729
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
EELNÕU
29.03.2021
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi
põhimäärus“ muutmine
Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 591 lõike 3 alusel.
Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruses nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“
tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 21 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) vastavustõendi andmestik.“;
2) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses:
„13) tagab 41. peatükis nimetatud tegevused.“;
3) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 83 järgmises sõnastuses:
„(83) Vähi sõeluuringute register edastab infosüsteemi vähi sõeluuringu kutse andmed:
1) isikut identifitseerivad andmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood);
2) uuringu nimetus, eesmärk ja tegija.“;
4) määrust täiendatakse peatükiga 41. järgmises sõnastuses:
„41. peatükk
Kutse ja vastavustõend
§ 141. Kutse tervishoiuteenusele
(1) Infosüsteem koostab §-is 6 sätestatud andmeandjate edastatud andmete alusel kutse
tervishoiuteenusele.
(2) Kutses on järgmised andmed:
1) isikut identifitseerivad andmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood);
2) tervishoiuteenuse nimetus ja info teenuse kohta.
§ 142. Vastavustõend
(1) Infosüsteem koostab andmesubjekti soovil ja konkreetse tehnoloogilise lahenduse
olemasolul tervishoiuteenuse osutaja poolt infosüsteemi edastatud teatud andmete kohta
vastavustõendi.
(2) Vastavustõendis on järgmised andmed:
1) isikut identifitseerivad andmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood, sünniaeg);
2) terviseandmed, mille kinnitamist andmesubjekt on soovinud;
2
3) asjakohased avaandmed tootja, meditsiiniseadme vms kohta;
4) vastavustõendi koostaja andmed.“;
5) paragrahvi 17 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„§ 17. Andmesubjekti õigus teha toiminguid, esitada ja muuta andmeid“;
6) paragrahvi 17 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) võimaldada luua tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemi edastatud andmete alusel
vastavustõend, mis kinnitab, et terviseandmed pärinevad infosüsteemist.“;
7) paragrahvi 21 lõike 5 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:
„5) kutse;“;
8) paragrahvi 21 lõiget 5 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses:
„13) vastavustõend.“;
9) paragrahvi 231 tekst loetakse lõikeks 1 ja täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Paragrahvi 142, § 17 lõike 1 punkti 11 ja § 21 lõike 5 punkti 13 rakendatakse tehnilise
lahenduse valimisel, kuid mitte hiljem kui 30. aprillist 2021. a.“.
Kaja Kallas
Peaminister
Tanel Kiik
Tervise- ja tööminister
Riigisekretär
Taimar Peterkop
Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi
põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määrust nr 138 „Tervise
infosüsteemi põhimäärus“, mis on kehtestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 591
lõike 3 alusel.
Eelnõu koosneb kahest muudatusest. Esimese muudatuse kohaselt luuakse tervise infosüsteemi
(edaspidi TIS) võimalus isikul veebikeskkonna (digilugu.ee) vahendusel tellida endale TIS-is
olevate andmete kohta vastavustõendeid (n-ö sertifikaate), mis võimaldab tõendada TIS-is
usaldusväärsete andmete olemasolu kolmandale osapoolele. Esimesteks kasutusjuhtudeks
sellele lahendusele on COVID-19 pandeemiast tingitud vajadus tagada TIS-i poolt isikule mugav
lahendus, et tõendada COVID-19 immuniseerimist, haiguse läbipõdemist (positiivse testitulemuse
olemasolu) ja mittehaigestumist (negatiivse testitulemuse olemasolu). Muudatus on otseselt
seotud ka Euroopa Komisjoni rohelise digitõendi ettepanekuga.1
Teise muudatuse puhul on tegemist õigusselgust loova muudatusega. Vähi sõeluuringute register
(edaspidi VSR) edastab praegu TIS-i vähi sõeluuringu kutse, mille andmetöötlus on reguleeritud
VSR-i põhimääruses. Selleks, et ühtlustada regulatsiooni ja muuta TIS-i andmetöötlus
läbipaistvamaks, tuuakse selgem regulatsioon ka TIS-i põhimäärusesse.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskiri on koostatud Sotsiaalministeeriumis. Projekti üksikasju juhtisid nutika arengu
toetamise osakonna nõunik Kristel Niidas (
[email protected], tel 626 9137) ja sama osakonna
nõunik Rauno Mäekivi (
[email protected], tel 626 9354). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud
õigusosakonna õigusnõunik Nele Nisu (
[email protected]).
Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320
[email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja ettevalmistamisse kaasati Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus
(edaspidi TEHIK) ja Andmekaitse Inspektsioon.
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmäärusega2 ning selle kohta
on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva eelnõu seletuskirja 4. punktis. Muudatus on seotud
ka nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seadus 347 SE-ga, mis on Riigikogu menetluses ja läbinud esimese lugemise.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Punktis 1 täiendatakse TIS-i ülesehitust vastavustõendite andmestikuga (vt selgitusi p 4).
Punktiga 2 antakse TIS-i volitatud töötlejale TEHIK-ule ülesanne tagada punktis 4 selgitatud
tegevused.
1 Nn Digital Green Certificate kui COVID-19: roheline digitõend, https://ec.europa.eu/info/live-work-travel-
eu/coronavirus-response/safe-covid-19-vaccines-europeans/covid-19-digital-green-certificates_et
2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete
töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta
(isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88).
2
Punktiga 3 täiendatakse TIS-i andmeandjate ringi, mille tulemusel on VSR TIS-ile andmeandja
vähi sõeluuringu kutsete osas. Täna on vastav regulatsioon toodud VSR-i põhimääruses, kuid
selguse huvides ja regulatsiooni ühtlustamiseks on vajalik andmetöötlus tuua välja ka TIS-i
põhimääruses. Käesolev muudatus ei too kaasa muutust tänases praktikas vaid muudab vähi
sõeluuringute raames teostatava andmetöötluse selgemaks ja läbipaistvamaks.
Punktiga 4 täiendatakse põhimäärust kahe paragrahviga, millest esimese puhul on tegemist
üksnes selgust loova täiendusega. Praeguse õigusruumi kohaselt edastab VSR vähi sõeluuringute
kutse TIS-i, mille kaudu saab kutse kättesaadavaks nii andmesubjektile kui ka tervishoiuteenuse
osutajale. Tegemist on piiritletud sihtrühma kuuluvatele isikutele edastatava kutsega haigusi
ennetava otstarbega tervishoiuteenusele. Kuna kulutõhus haiguste ennetustegevus on alati
sihitatud piiratud sihtrühmale, kelle puhul on risk ja kasutegur kõige suurem, võib kutsete
kasutamine olla vajalik ka teiste haigusi ennetavate tervishoiuteenuste raames. Seetõttu ei ole
sättes kutset kitsendatud üksnes vähi sõeluuringule vaid on võimaldatud tulevikus ka muudele
tervishoiuteenustele isikuid kutsuda. Kui kutse andmestik teise teenuse raames muutub, eeldab
see andmekoosseisude muutmist.
Teise paragrahvi puhul on tegemist TIS-i poolt vastavustõendi koostamisega ja see on uus teenus,
mida võimaldama hakatakse. Paljud riigid on COVID-19 leviku piiramiseks võtnud kasutusele
meetmed, mis seavad isikule piiranguid riiki sisenemisel (nt eneseisolatsiooni kohustus) ning mille
leevendamiseks tuleb isikutel esitada mitmesuguseid dokumente, nagu arstitõendid,
testitulemused või kinnitused. See on isikule koormav, kuivõrd nende dokumentide vormistamine
on alati täiendav tegevus. Samuti on see koormav tervishoiuteenuse osutajatele, kelle poole
inimesed nende dokumentide saamiseks pöörduvad, ent tervishoiuteenuse osutajatel tihtipeale
puudub ühtne lähenemine selliste dokumentide vormistamiseks. Kuna ühtsed tõendivormid
puuduvad ning tegemist on paberdokumentidega, siis on küsitava väärtusega nende
usaldusväärsus ja tihti puudub kolmandal osapoolel võimalus selle dokumendi usaldusväärsuse ja
sellel olevate andmete tervikluse kontrollimiseks.
Euroopa Komisjon esitas rohelise digitõendi eelnõu ettepaneku3, millel on kolm kasutusjuhtu:
COVID-19 immuniseerimise ja tervenemise tõendamine ning testi tulemuse kinnitamine.
Sõltumata Euroopa Liidu rohelise digitõendi eelnõust võimaldab käesolev tehniline lahendus
pakkuda andmesubjektidele mugavat lahendust nende COVID-19 immuniseerimise, selle
läbipõdemise ja mittehaigestumise tõendamiseks. Vastavustõend koostatakse süsteemis olevate
andmete pinnalt isiku enda soovi alusel, mis tähendab, et isik saab TIS-i veebikeskkonna
iseteeninduse abil genereerida vastavustõendi ning omada täielikku kontrolli selle edastamise ja
kasutuse üle. Seega selle asemel, et printida TIS-is olevaid dokumente, on edaspidi võimaldatud
kinnitada vaid konkreetseid andmeid, mille hulk on piiritletum ja seega andmekasutus
eesmärgipärasem.
Esimese tehnilise lahendusena võimaldab TIS luua immuniseerimise vastavustõendi, mis
kinnitatakse läbi usaldusteenuse, täpsemalt e-ajatempliga. Selle abil on matemaatiliselt võimalik
tõendada andmete terviklust. Selleks kasutab TIS riigis keskset e-ajatempli teenust, mida
vahendab Riigi Infosüsteemi Amet. Vastavustõendile lisatakse QR kood, mille alusel on võimalik
kontrollida esitatud andmete terviklust (sh tõesust ja ajakohasust). Kinnitatud andmeid on võimalik
andmesubjektil vaadata, alla laadida või esitada kolmandale osapoolele (nt piiriületusel) nende
tõendamiseks QR koodi abil. Juhul kui kolmas osapool skaneerib vastavustõendil olevat QR koodi,
siis selles sisalduvate andmete (ehk isikukoodi teatud räsi ja tuvastamatu juhukood) alusel tehakse
talle vastavustõendite andmestikust kättesaadavaks vastavustõendil olevad isiku identifitseerimist
võimaldavad andmed ning konkreetsed terviseandmed (immuniseeritud). Kolmas osapool saab
QR koodi kasutades kontrollida, kas vastavustõendil olev e-ajatempel on kehtiv. Kehtivust on
võimalik kontrollida kasutades e-ajatempli teenusepakkuja tehnilist lahendust ehk avaliku võtme
infrastruktuuri (inglise keeles public key infrastructure).
3
Euroopa Komisjoni rohelise digitõendi eelnõu ettepanek (17.3.2021):
https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/en_green_certif_just_reg130_final.pdf
3
Juhul kui kinnitatavaid immuniseerimise andmeid tervishoiuteenuse osutaja poolt muudetakse,
kaotab vastavustõend kehtivuse. Soovi korral saab andmesubjekt iseteeninduses tellida endale
uue vastavustõendi, mille osaks on parandatud/muudetud andmed (st kõige uuemad andmed).
Eesti vastavustõend järgib Euroopa Liidu rohelise digitõendi ettepaneku andmekoosseisu, et
tagada tulevikuperspektiivis rahvusvaheline ühilduvus.
Punktidega 5 ja 6 sätestatakse, et andmesubjektil on soovi korral võimalik TIS-i veebikeskkonnas
kirjeldatud vastavustõendit tellida.
Punktis 7 tehakse täiendus, selgitamaks, et andmesubjektile on TIS veebikeskkonnas nähtav vähi
sõeluuringu kutse. Vähi sõeluuringute registri põhimääruse paragrahv 7 punkt 7 sätestab juba
praegu, et kutse kuvatakse isikule tervise infosüsteemis. Käesoleva muudatuse kujul ei ole
tegemist sisulise muudatusega vaid regulatsiooni ühtlustamisega, et muuta vähi sõeluuringutega
seotud andmetöötlus läbipaistvamaks. Muudatus on samuti ka tulevikku suunatud, et lisanduvate
ennetavate tervishoiuteenuste korral oleksid TIS-i veebikeskkonnas andmesubjektile nähtavad ka
muud kutsed lisaks vähi sõeluuringu kutsetele.
Punktis 8 sätestatakse, et andmesubjektil on veebikeskkonna kaudu nähtavad ka tema poolt
tellitud vastavustõendid.
Punktiga 9 sätestatakse, et vastavustõendit puudutavaid sätteid rakendatakse TIS-i tehnilise
lahenduse valmimisel, sest tehniline lahendus võib valmida varem kui eelnõus määratud tähtaeg.
Seetõttu on jäetud võimalus sätete rakendamiseks esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 30.
aprill 2021. a.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele.
4. Määruse mõjud
Määruse esimese muudatuse puhul, mis puudutab VSR-i ja TIS-i vahelist andmetöötlust, ei ole
tegemist sisulise muudatusega, mistõttu muudatusel mõju puudub.
Teine muudatus annab andmesubjektidele lihtsa ja mugava tehnoloogilise lahenduse, mis
võimaldab tõendada isiku kohta tervise infosüsteemis olemasolevaid andmeid. Seetõttu mõjutab
käesolev muudatus andmesubjekte positiivselt, vähendades bürokraatiat. Muudatus mõjutab
positiivselt ka tervishoiuteenuse osutajaid, kuna andmesubjektid ei pea enam tõendite saamiseks
nende poole pöörduma, tänu millele on tervishoiuteenuse osutajatel rohkem aega keskenduda
teenuste (sh ennetavate) osutamisele. Lisaks mõjutab muudatus positiivselt kolmandaid osapooli
läbi turvalise ja usaldusväärse tõendamislahenduse loomise, millega on tagatud võimalus isiku
esitatud andmete terviklust kontrollida.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
VSR-i ja TIS-i andmetöötluse osas on ei ole tegemist sisulise muudatusega, mistõttu
andmekaitsealane mõju puudub.
Vastavustõendite kinnitamise osas on otsene mõju andmetöötlusele. TIS-i lisandub uus võimekus,
pakkuda andmesubjektile võimalus tellida vastavustõendeid tema kohta TIS-is olevatele
andmetele. Vajadusel (nt tõendile konteksti loomiseks) rikastatakse TIS-i poolt vastavustõendid
avalikest andmestikest saadavate andmetega. Näiteks, immuniseerimise andmete tõendamiseks
on parema konteksti loomiseks vaja lisada ka manustatud ravimi müügiloa hoidja, kuna isiku TIS-
is olevad immuniseerimise andmed müügiloa hoidjat ei kajasta. Seetõttu võetakse need andmed
ravimiregistris avalikult avaldatud andmetest.4
4 Vt siit https://www.ravimiregister.ee/?pv=PublicSearchResult
4
Kirjeldatud muudatusega lisanduvad TIS-i andmekoosseisu vastavustõendite andmed, seda
üksnes juhul kui andmesubjekt on ise selleks soovi avaldanud. Sellele kohalduvad kõik
infosüsteemile sätestatud turvanõuded, mistõttu on riskid olemasolevate meetmetega maandatud.
Infosüsteemis olevate andmete säilitustähtajad on toodud tervishoiuteenuste korraldamise
seaduses ning meditsiinilisi andmeid säilitatakse üldjuhul tähtajatult (vaid teatud andmetele on
sätestatud lühem tähtaeg). Kuna vastavustõendeid ei ole tarvis säilitada tähtajatult, tuuakse
seaduses lühem tähtaeg. Vastavustõendite säilitustähtajaks on maksimaalselt kaks aastat,
vajadusel võib TIS-i põhimääruses sätestada ka lühema säilitustähtaja. Säilitustähtaja muutmise
ettepaneku on Sotsiaalministeerium teinud Riigikogule nakkushaiguste ennetamise ja tõrje
seaduse ning sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse 347 SE menetlemise käigus.
Oluline on asjaolu, et vastavustõendi vormistamine käib isiku enda soovi alusel, mis tähendab, et
isik saab TIS veebikeskkonna iseteeninduse abil genereerida vastavustõendi ning omada täielikku
kontrolli selle edastamise ja kasutuse üle. Üksnes andmesubjekti poolt kolmandale osapoolele
vastavustõendi esitamisel toimub andmeedastus ja kehtivuse kontroll. Teisisõnu, andmetöötluse
algatajaks on alati andmesubjekt ise.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
VSR-i ja TIS andmetöötlust puudutavas osas ei eelda määruse muudatus täiendavaid
investeeringuid, tegemist ei ole sisulise muudatusega.
Vastavustõendiga seotud määruse muudatusega luuakse TEHIK-u poolt tehniline lahendus, mis
võimaldab andmesubjektil tellida e-ajatempliga kinnitatud vastavustõendeid. Veebikeskkonnas
vastavustõendi tellimine on andmesubjektile tasuta. TEHIK-ule kaasneb muudatusega lisakulu
hinnanguliselt 210 000 eurot ning on seotud TIS-i kesksüsteemi arendustöödega, mis kaetakse
2021. a riigieelarve lisaeelarve vahendites.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning
arvamuse avaldamiseks Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Tervise Arengu Instituudile
ja Andmekaitse Inspektsioonile.