dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskus
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskus · 15. märts 2021
Viit
6-2/3251-2
Registreeritud
15. märts 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
6 Projektid ja E-teenuste juhtimine
Sari
6-2 Välisvahenditega seotud projektid ja hankedokumentatsioon
Toimik
6-217/110
Vastutaja
Erle Eks (TEHIK, Üldosakond, Õigustalitus)

Failid

  • 📎6-23251-2 15.03.2021 Väljaminev kiri.asice623 KB

Sisu (failidest)

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 11.03.2021 Kehtiv kuni 11.03.2026 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 19 Teabevaldaja: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Sotsiaalministeerium Teie 19.02.2021 nr [email protected] Meie 15.03.2021 nr 6-2/3251-2 Riigi Tugiteenuste Keskus [email protected] Vaie Riigi Tugiteenuste Keskuse 18.02.2021 otsusele finantskorrektsiooni tegemise kohta Käesolevaga esitab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (toetuse saaja) vaide Riigi Tugiteenuste Keskuse (rakendusüksus) 18.02.2021 tehtud finantskorrektsiooni otsusele, millega vähendab toetuse saajale määratud toetust. Rakendusüksus on toetuse saajale teinud etteheite riigihankes nr 178741 eesti keele oskuse valdamise nõude seadmise tõttu ning kohaldanud väidetavale rikkumisele finantskorrektsiooni 10-protsendilises määras. Toetuse saaja hinnangul on rakendusüksus jätnud finantskorrektsiooni otsuse tegemisel arvesse võtmata asjas tähtsust omavad olulised asjaolud ega ole finantskorrektsiooni otsust veenvalt põhjendanud (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 ja § 56 lg 1). Toetuse saaja on igakülgselt põhjendanud kogu järelevalvemenetluse vältel seatud nõuete vajalikkust ning ei too neid käesolevas kirjas uuesti välja, kuid jääb endiselt esitatud seisukohtade juurde, et hankija tegevus on olnud õiguspärane ja valitud nõuded proportsionaalsed. Nimelt küsis toetuse saaja pärast rakendusüksuselt finantskorrektsiooni otsuse eelnõu saamist hanke teises osas pakkumuse esitanud pakkujatelt tagasisidet hanke esimeses osas toodud keelenõude osas: Tere Pöördun teie poole, kuna olite pakkuja riigihankes Tervise infosüsteemi tarkvaraliste analüüsi- ja programmeerimisteenuse teostamine 178741 osas 2. Kuna hetkel viiakse läbi välisvahendite kasutamise järelkontrolli hanke osas 1 ning soovime teada, miks otsustasite hanke osas 1 pakkumust mitte esitada? Kas võis olla seos heidutava mõjuga, kuivõrd meeskonnaliikmetelt nõuti eesti keele oskust? Ette tänades ... Teabepäringule laekus kaks vastust järgmises sõnastuses (osaliselt kärbitud): Pakkuja 1: Saatja: Raul Raudsepp <[email protected]> Teema: Re: tagasiside riigihankes 178741 Tere, See vist oli 4+ aastat tagasi, aga pigem oli meil mitteesitatud osas referentse puudu. Uus-Tatari 25 / 10134 Tallinn / 794 3900 / [email protected] / www.tehik.ee / registrikood 70009770 2 Pakkuja 2: -----Algsõnum----- Saatja: Margus Jäger <[email protected]> Teema: Re: tagasiside riigihankes 178741 Tere! /.../ Eesti keele oskusega ei ole meil probleeme. Parimat, Margus Jäger Quretec Seega nähtub üheselt, et seatud keelenõuet pakkujad ise heidutavaks ei pidanud ja keelenõude mõju ei ole tõendatud ega seoses pakkumuste vähesusega, mistõttu tuleb otsus tühistada, kuna rakendusüksuse antud hinnang ja selle asjaolud ei põhine väljaselgitatud faktilistel asjaoludel. Täiendavalt märgime, et ei nõustu toetuse saaja rakendusüksuse väitega selles osas, et kuna TEHIK on haldusorgan, siis kohaldub ka HMS § 6 uurimispõhimõte määramatus ulatuses ning seeläbi on võimalik temalt ka nõuda ebamõistliku tõendamiskoormise asetamist. Toetuse saaja on menetluse käigus esitanud rakendusüksusele korduvalt mahukaid selgitusi, millistel põhjendustel on riigihankes võtmeisikutele eesti keele oskuse nõue seatud ning põhjendanud, miks on toetuse saaja hinnangul tööde tulemuslik teostamine realiseeritav, kui võtmeisikud suudavad toetuse saaja projektimeeskonnaga eesti keeles suhelda. Toetuse saaja on haldusmenetluse käigus kirjeldanud ka detailselt võtmeisikute rolli hankelepingute täitmisel ja nende tööülesandeid. Samuti on toetuse saaja vastanud rakendusüksuse täiendavatele küsimustele ja põhjendanud, miks tõlketeenuse kasutamise võimalus ei oleks antud juhul olnud eluliselt usutav, et tagada hankelepingu täitmine põhjendamatu viivituseta ja hankija vahendeid sealjuures säästlik kasutamine. Toetuse saajale menetluse käigus esitatud aina uutele küsimustele vastamine ei saa muutuda tema teenistujate põhiliseks tööülesandeks ja ulatuda hooti lausa selleni, et tuleb asuda välja arvutama juba täidetud lepingutest konkreetse meeskonnaliikme suhtlemise osakaalusid ning esitama neid tabelitena (01.10.2020 esitatud päring). Sellise teabe salvestamise kohustust ei ole välisvahendite kasutamisel üheski õigusaktis toetuse saajale pandud, mistõttu väljub taolise mahuka info otsimine, kogumine ja analüüs mõistlikkuse piiridest. Samas, kui toetuse saaja selliseid dokumente või andmeid ei saa esitada, loetakse need asjaolud tema kahjuks. Toetuse saaja ei saa dokumentide, e-kirjade ning kasutusel olnud keskkondade ja suhtluskanalite analüüsi teostamata suvalisi andmeid esitada, sest andmete väljastamisel tuleb haldusorganil tagada ka nende tõele vastavus. Eeltoodust tulenevalt ei ole toetuse saaja hinnangul haldusakti andmine põhjendatud, sest ei tugine õigetele faktilistele asjaoludele. Rakendusüksus ei ole järginud haldusmenetluse seaduse § 56 lõikes 1 sätestatud kohustust ja on jätnud arvesse võtmata kõik toetuse saaja poolt esitatud argumendid. 3 Eeltoodust tulenevalt palume toetuse saaja osas tehtud finantskorrektsiooni otsus tühistada ning jätta toetuse saajalt väljamakstud toetus tagasi nõudmata ja toetuse summa vähendamata. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Reinhold Direktor Erle Eks [email protected]
Allikas: Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel