Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine

MINISTRI MÄÄRUS 22.10.2024 nr 42 Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamiseks valdkondlike programmide tingimused ja kord. (2) Valdkondlikud programmid on järgmised: 1) sõltuvushäired; 2) vaimse tervise huvikaitse; 3) psüühikahäireid kogenud inimeste võimestamine; 4) tervislik toitumine ja liikumine; 5) elanikkonna esmaabioskused; 6) toiduabi; 7) laste ja perede heaolu ning vanemluse toetamine; 8) laste õiguste ja kaasatuse edendamine; 9) sotsiaalvaldkonna tööjõu arendamine; 10) vanemaealiste huvikaitse; 11) suitsiidiennetus. (3) Valdkondlike programmide raames toetatakse ka välisprojekti omafinantseeringu katmist, et kaasata täiendavaid rahalisi vahendeid valdkondliku programmi eesmärkide täitmiseks. § 2. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) omafinantseering – projekti abikõlblikud kulud, mille katab rahaliselt toetuse saaja või partner; 2) toetuse andja – Riigi Tugiteenuste Keskus; 3) toetuse saaja – taotleja, kelle toetuse taotluse suhtes on tehtud taotluse rahuldamise otsus; 4) tulemus – projekti tegevustest kasusaajatele avalduv väljundite lühiajaline mõju, mida soovitakse saavutada; 5) väljund – projekti raames loodud mõõdetav tulemus, toode või osutatud teenus, mis on vajalik tulemuse saavutamiseks ning on otseselt seostatav elluviidud tegevuse ja selleks tehtud kuludega; 6) välisprojekt – väljaspool Eestit registreeritud asutuse või organisatsiooni rahastatav projekt. § 3. Otsuse ja toimingu vaidlustamine Otsuse või toimingu vaidlustamise korral võib esitada toetuse andjale vaide haldusmenetluse seaduses või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. § 4. Toetuse andmise eesmärk Toetust antakse kooskõlas heaolu arengukavaga aastateks 2023–2030 ja rahvastiku tervise arengukavaga aastateks 2020–2030 eesmärgiga soodustada vabaühenduste osalemist sotsiaal- ja tervisevaldkonna poliitika kujundamises ja elluviimises. 2. peatükk Projekti periood ja kulud ning toetuse osakaal § 5. Projekti elluviimise periood (1) Projekti elluviimise periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal tehakse projekti tegevused ja tekivad projekti elluviimisega kaasnevad kulud. (2) Projekt peab kestma taotlusvooru avamise teates nimetatud perioodi lõpuni või selles nimetatud vastava arvu kuid. (3) Projekti elluviimise perioodi võib põhjendatud juhul pikendada kokku kuni kuus kuud. (4) Projekti elluviimise perioodi pikendamise taotlus tuleb esitada toetuse andjale esimesel võimalusel. Pikendamist saab taotleda kuni 30 päeva enne projekti elluviimise perioodi lõppkuupäeva. Toetuse andja kooskõlastab otsuse Sotsiaalministeeriumiga. § 6. Toetuse osakaal (1) Omafinantseeringu minimaalne määr on 1% projekti abikõlblikest kuludest. Omafinantseeringu kohustust ei kohaldata välisprojekti omafinantseeringu toetuse korral. (2) Välisprojekti omafinantseeringu katmiseks taotletav toetuse summa ei või ületada välisprojekti planeeritava omafinantseeringu summat. § 7. Kindlasummalise makse alusel kulude hüvitamine (1) Projekti abikõlblikud kulud hüvitatakse kindlasummalise maksena või maksetena. Minimaalne kindlasummalise makse suurus on 20 000 eurot. Projektis võib põhjendatud juhul olla üks kindlasummaline makse, mis on väiksem kui minimaalne 20 000 eurot. Projektis võib olla mitu kindlasummalist makset. (2) Projekti kindlasummaliste maksete arv ja summad ning tõendamise alused määratakse taotluse rahuldamise otsuses. (3) Kindlasummalise makse alusel hüvitatakse kulud, kui on tõendatud taotluses nimetatud iga kindlasummalise makse tulemuse saavutamine. Tulemuse osalisel saavutamisel hüvitatakse kulud proportsionaalselt tulemuse mõjuga eesmärkide täitmisse. § 8. Kulude abikõlblikkuse üldpõhimõtted (1) Projekti eelarves kajastatud kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud ja tekib projekti elluviimise perioodil. (2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus projekti tulemuse saavutamiseks. (3) Kindlasummalise makse raames loetakse kaudsed kulud 15% ulatuses abikõlblikuks abikõlblikest otsestest personalikuludest. (4) Otsesteks personalikuludeks loetakse palk ja puhkusetasu ning nende pealt seaduse kohaselt arvestatavad maksud ja maksed proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga, välja arvatud lõikes 7 nimetatud tegevustega seotud personalikulu. (5) Projekti kaudseteks kuludeks loetakse halduskulud ja projekti administreerimisega seotud kulud, välja arvatud juhul, kui projektis loetakse lõigete 6 või 7 tähenduses kulu selgelt otseseks kuluks. (6) Projekti halduskulud on muu hulgas: 1) kontoritarvete ja -mööbli ostmise, rentimise, hooldamise ja remondi kulud; 2) sidekulud, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulu; 3) infotehnoloogia kulud, sealhulgas tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja rentimise ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldamise ja remondi kulud; 4) kütte-, vee- ja elektrikulud ning ruumide koristamise kulud; 5) ruumide rendikulud; 6) valveteenuse kulud; 7) pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu. (7) Projekti administreerimiseks loetakse projekti elluviimisega kaasnevad tugitegevused, sealhulgas: 1) raamatupidamine; 2) sekretäri- ja personalitöö; 3) juriidiline nõustamine; 4) riigihanke korraldamine ja ostumenetluse läbiviimine; 5) vara haldamine; 6) infotehnoloogiline tugitegevus. § 9. Abikõlbmatud kulud Järgmised kulud ei ole abikõlblikud: 1) investeering kinnisvarasse ja taristusse; 2) kapitalirent; 3) vara amortisatsioon; 4) remondikulu; 5) sõiduki, sealhulgas mootorsõiduki, maastiku- ja veesõiduki ja drooni soetamis-, rendi- ja ülalpidamiskulu, välja arvatud sõiduki kasutusrendi- ja kütusekulu lähetuskulu osana ja isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis maksuvaba piirmäära ulatuses; 6) kulu, mis on tekkinud väljaspool projekti elluviimise perioodi; 7) tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikutelt kauba ja teenuse ostmise kulu, välja arvatud juhul, kui ostumenetlus vastab §-s 46 sätestatule; 8) rahatrahv, rahaline karistus, kohustuse täitmata jätmise korral makstav leppetrahv ja viivis ning vaide- ja kohtumenetluse menetluskulu; 9) intress võlalt ning võla teenindamise tasu ja viivis; 10) kulu, mille katteks on juba toetust eraldatud või makstud välistoetuse, riigieelarve või muu avaliku sektori vahenditest, välja arvatud välisprojekti omafinantseeringu toetuse korral; 11) käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav. § 10. Vähese tähtsusega abi (1) Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse komisjoni määruses (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus), või Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2832, 15.12.2023) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (2) VTA määruse kohast vähese tähtsusega abi ei anta VTA määruse artikli 1 punktis 1 sätestatud juhtudel. Komisjoni määruse (EL) 2023/2832 kohast vähese tähtsusega abi ei anta sama määruse artiklis 1 sätestatud juhtudel. (3) Ühele ettevõtjale ei tohi määruse alusel antava ja varem antud abi eelneva kolme aasta pikkuse ajavahemiku majandusaasta jooksul ületada: 1) VTA määruse artikli 3 lõikes 2 nimetatud summat; 2) komisjoni määruse (EL) 2023/2832 artikli 3 lõikes 2 nimetatud summat. (4) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. (5) VTA määruse kohase vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse sama määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid. Komisjoni määruse (EL) 2023/2832 kohase vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse sama määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid. (6) VTA määruse ja komisjoni määruse (EL) 2023/2832 alusel antud vähese tähtsusega abi ei anta ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks. 3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele § 11. Nõuded taotlejale ja partnerile (1) Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud mittetulundusühing või sihtasutus. (2) Taotleja võib tegevuste elluviimisse kaasata partnereid, kellega koostöös ta projekti ellu viib ja kelle osalemine projektis on vajalik soovitud tulemuse saavutamiseks. Partneriks ei ole projekti kaasrahastaja, kes ei osale projekti tegevuste elluviimises, ega teenust osutav isik, kes teeb projekti tegevusi vastavalt taotleja tellimusele. Partner osaleb iseseisvalt projekti tegevuste elluviimises ja tal tekivad projekti elluviimise käigus kulud. (3) Partneriks võib olla Eestis registreeritud juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus või asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kui valdkondliku programmi tingimustest ei tulene teisiti. (4) Taotleja ja partner peavad taotluse menetlemise hetkel vastama järgmistele nõuetele: 1) nende maksuvõlg riigile koos intressiga on väikesem kui 100 eurot või see on ajatatud; 2) nad ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel; 3) neil ei ole täitmata kohustusi toetuse andja ees, sealhulgas on tagasimaksmisele kuuluv toetus tagasi makstud, kui nõude täitmise tähtpäev on saabunud; 4) nende juhtorgani liikmetel puudub karistus karistusseadustiku §-s 89–93, 113–150, 169– 1821, 187, 199–2172, 260¹, 280, 281, 2901–3001, 333–349 või 372–4024 sätestatud kuriteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud; 5) nende majandusaasta aruanne, mille esitamise tähtaeg on saabunud, on esitatud; 6) nende juhtorgani liikmetega seotud juriidilised isikud vastavad punktides 3 ja 4 sätestatud tingimustele; 7) taotlejal on oma tegevust tutvustav ja avalikkusele kättesaadav veebileht või sotsiaalmeedia väljund; 8) nad vastavad valdkondliku programmi tingimustes sätestatud täiendavatele nõuetele. § 12. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus koos lõikes 2 nimetatud dokumentidega on esitatud e-toetuse keskkonnas, lähtudes selle andmeväljadest ja andmeväljade täitmise juhistest; 2) taotluse on allkirjastanud allkirjaõiguslik isik; 3) toetust taotletakse valdkondliku programmi eesmärkide täitmiseks ja toetatavate tegevuste elluviimiseks; 4) toetatavad tegevused peavad olema kavandatud taotlusvooru teates nimetatud projekti elluviimise perioodi; 5) taotlus sisaldab partneri kaasamise korral partneri andmeid, tema kaasamise vajaduse põhjendust ja partneri toetatavaid tegevusi; 6) taotluses on nimetatud tegevuste väljund ja nende tulemus ning saavutamise tähtaeg iga kindlasummalise makse kohta koos nende tõendamise alustega; 7) toetatavate tegevuste elluviimiseks taotletava toetuse summa ja selle osakaal abikõlblikest kuludest vastavad määruses sätestatule; 8) taotlus sisaldab iga kindlasummalise makse aluseks oleva kulu eelarvet, mille koostamisel on lähtutud kulude abikõlblikkuse nõuetest ja säästlikkusest, sealhulgas parimast hinna ja kvaliteedi suhtest; 9) taotlus vastab valdkondliku programmi tingimustes sätestatud täiendavatele nõuetele. (2) Taotleja lisab taotlusele järgmised dokumendid: 1) partneri kaasamise korral partneri kinnituskiri projektis osalemise, taotluse ja määrusega tutvumise ning partneri õiguste ja kohustustega nõustumise kohta; 2) volikiri, kui taotluse allkirjastaja tegutseb taotleja esindajana volituse alusel; 3) välisprojekti väljakuulutamise teade koos toetatava tegevuse kirjelduse ja omafinantseeringut sisaldava planeeritava eelarvega, kui toetust taotletakse välisprojekti omafinantseeringu katmiseks. 4. peatükk Valdkondlikud programmid ja nendele kohalduvad eritingimused 1. jagu Sõltuvushäirete programm § 13. Eesmärk ja toetatavad tegevused (1) Sõltuvushäirete programmi eesmärk on toetada hasartmängu- ja digisõltuvusega inimesi ja nende lähedasi tasuta ravi- ja rehabilitatsiooniteenuste pakkumisega ning ennetada seeläbi hasartmängu- ja digisõltuvuse levikut ühiskonnas ja toetada tõenduspõhise ning inimeste tervisest ja heaolust lähtuva alkoholipoliitika ja tubaka-, sealhulgas nikotiinipoliitika (edaspidi koos ka uimastid) kujundamist. (2) Sõltuvushäirete programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1) hasartmängu- või digisõltlase ja tema lähedase tasuta psühholoogiline nõustamine ja psühhoteraapia kontaktnõustamisena vähemalt Tallinnas ja Tartus ning telefoni või veebi teel üle Eesti; 2) alkoholi ja tubaka, sealhulgas nikotiini tarbimise kahjudega kokkupuutuvate osapoolte ning sõltuvushäirega inimeste ja nende lähedaste õiguste ja huvide koondamine ning asjassepuutuvate osapoolte koostöö arendamine; 3) avalikkusele alkoholi ja tubaka, sealhulgas nikotiini tarbimise kahjudega kokkupuutuvate osapoolte huvide ja eesmärkide ning uimastite tarvitamise kahjude kohta info jagamine, teaduspõhiste arutelude algatamine ja juhtimine; 4) vähema alkoholiga elustiili edendamine ning tubaka- ja nikotiinitoodete juhuslike tarvitamiste vähendamine kõneisikute kaudu ja teiste kommunikatsioonivõtete abil; 5) Sotsiaalministeeriumile ja alkoholi- ja tubakapoliitika kujundamisega seotud osapooltele tõenduspõhiste valdkonna poliitikadokumentidel, eksperthinnangutel või esindus- ja erialaorganisatsioonide seisukohtadel põhinevate poliitikameetmete ja nende rakendamise kohta ettepanekute tegemine ja nende eest seismine; 6) muud lõikes 1 nimetatud eesmärgi elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud tegevused. § 14. Eritingimused (1) Paragrahvi 13 lõikes 2 nimetatud tegevustest kasusaajad on järgmised: 1) punkti 1 tegevustes mängu- ja digisõltlane ning tema lähedane; 2) punkti 2 tegevustes uimasteid tarbiv inimene ja tema lähedane ning uimastite tarbimise kahjudega kokkupuutuvad osapooled; 3) punktide 3 ja 4 tegevustes laiem avalikkus; 4) punkti 5 tegevustes poliitikakujundajad; 5) punkti 6 tegevustes punktides 1–4 nimetatud isikud. (2) Projekt hõlmab vähemalt § 13 lõike 2 punktides 1–5 nimetatud tegevusi ja võib sisaldada punktis 6 nimetatud tegevusi. (3) Projektis peab osalema taotleja või partnerina organisatsioon, kellel on varasem tõendatav kogemus psühholoogilise nõustamise ja psühhosotsiaalsete tugiteenuste osutamise valdkonnas, mis taotluse esitamise hetkeks on taotlejal vähemalt kolm aastat või partneril vähemalt üks aasta. (4) Projektis peab osalema taotleja või partnerina organisatsioon, kellel on taotluse esitamise hetkeks vähemalt üheaastane tõendatav kogemus uimastite või huvikaitse valdkonnas. (5) Projekti meeskonda peab olema kaasatud vähemalt üks kliiniline psühholoog. (6) Taotlusele peab olema lisatud taotleja ja partneri kinnitus selle kohta, et projektiga planeeritud teenused ja sekkumised on tõenduspõhised. (7) Taotleja ega partner ei tohi olla saanud viimase kolme aasta vältel rahastust või muid rahaliselt hinnatavaid hüvesid alkoholi- ja tubakatööstuselt. 2. jagu Vaimse tervise huvikaitse programm § 15. Eesmärk ja toetatavad tegevused (1) Vaimse tervise huvikaitse programmi eesmärk on edendada elanikkonna heaolu ja vaimse tervise huvikaitset. (2) Vaimse tervise huvikaitse programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1) vaimse tervise valdkonnas tegutsevate organisatsioonide huvikaitse- ja tegutsemisvõimekuse tugevdamine; 2) valdkonnas tegutsevate osapoolte teadlikkuse suurendamine tõenduspõhise vaimse tervise alase teabe tõhusaks levitamiseks; 3) tõenduspõhise vaimse tervise alase teabe kommunikatsioon elanikkonnale; 4) valdkonna arendamiseks Sotsiaalministeeriumile tõendusmaterjalil, valdkonna poliitikadokumentidel, eksperthinnangutel või esindus- ja erialaorganisatsioonide seisukohtadel põhinevate ettepanekute tegemine; 5) muud lõikes 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused, mis täiendavad punktides 1–4 nimetatud tegevusi. § 16. Eritingimused (1) Paragrahvi 15 lõikes 2 nimetatud tegevustest kasusaajad on järgmised: 1) punktide 1 ja 2 tegevustes vaimse tervise valdkonnas tegutsev organisatsioon; 2) punkti 3 tegevuses Eesti elanikkond tervikuna; 3) punkti 4 tegevuses poliitikakujundajad. (2) Projekt hõlmab vähemalt § 15 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud tegevusi ja võib sisaldada punktis 5 nimetatud tegevusi. (3) Taotlejal peab olema projekti elluviimise perioodi alguseks varasem vähemalt kolmeaastane ja partneril vähemalt üheaastane kogemus vaimse tervise huvikaitse valdkonnas. 3. jagu Psüühikahäireid kogenud inimeste võimestamise programm § 17. Eesmärk ja toetatavad tegevused (1) Psüühikahäireid kogenud inimeste võimestamise programmi eesmärk on vähendada psüühikahäirega ja vaimse tervise raskustega seotud häbimärgistamist. (2) Psüühikahäireid kogenud inimeste võimestamise programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1) psüühikahäireid ja vaimse tervise raskusi kogenud inimeste seast valitud eestkõnelejate kontseptsiooni ja tegevusmudeli koostamine eestkõnelejate ettevalmistamiseks, toetamiseks ja rakendamiseks; 2) punktis 1 nimetatud kontseptsiooni ja tegevusmudeli rakendamine. (3) Lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevusmudel peab sisaldama järgmist: 1) tõenduspõhised tegevused häbimärgistamise vähendamiseks psüühikahäirega inimestega kokkupuutuvate spetsialistide seas ja meedias; 2) tegevused, mis on suunatud psüühikahäireid kogenud inimeste ettevalmistusele ja toele. § 18. Eritingimused (1) Paragrahvi 17 lõikes 2 nimetatud tegevustest kasusaajad on psüühikahäirega inimene ja tema lähedane. (2) Projekt hõlmab kõiki § 17 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tegevusi. (3) Taotlejal peab olema projekti elluviimise perioodi alguseks vähemalt üheaastane kogemus psüühikahäirega inimeste või nende lähedaste huvikaitses ning taotlejal või partneril peab olema vähemalt kolmeaastane kogemus vaimse tervise valdkonnas. 4. jagu Tervisliku toitumise ja liikumise programm § 19. Eesmärk ja toetatavad tegevused (1) Tervisliku toitumise ja liikumise programmi eesmärk on edendada tõenduspõhist tasakaalustatud toitumist ja regulaarset liikumist Eesti elanikkonna hulgas. (2) Tervisliku toitumise ja liikumise programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1) tegevused ja arutelud koolieelsetes lasteasutustes ja koolides, kaasates olulisemaid osapooli, et leida ja jagada kogemusi ja meetodeid selle kohta, kuidas muuta pakutav toit, tegevused, õppekorraldus ja õpikeskkond tõenduspõhiselt tasakaalustatud toitumist ja regulaarset liikumist toetavamaks ning tutvustada nende rakendamise võimalusi; 2) tõenduspõhiste tasakaalustatud toitumise ja regulaarse liikumise võimaluste loomiseks sihtrühmade koondamine, koostöö tugevdamine, ühiste algatuste käivitamine ja toetamine ning nende kajastamine meediakanalites; 3) muud lõikes 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused. (3) Lõikes 2 nimetatud tegevused peavad olema kooskõlas Tervise Arengu Instituudi veebilehel avaldatud riiklike toitumis- ja liikumissoovitustega ning rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärkide ja suundadega. (4) Toetusest ei rahastata tegevusi, mille katteks on juba toetust eraldatud või makstud välistoetuse, riigieelarve või muu avaliku sektori vahenditest, välja arvatud välisprojekti omafinantseeringu toetuse korral. § 20. Eritingimused (1) Paragrahvi 19 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevusest kasusaajad on lapsed ja noored, koolieelsete lasteasutuste ja koolide pidajad ning lapsevanemad. Ülejäänud tegevustest kasusaajateks on ka teised tasakaalustatud toitumise edendamise eesmärgi saavutamisel olulised sihtrühmad, kelle kaasamise vajalikkust põhjendab taotleja taotluses, samuti laiem avalikkus. (2) Projekt hõlmab vähemalt § 19 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusi ja võib sisaldada punktis 3 nimetatud tegevusi. (3) Projektil peavad olema järgmised väljundnäitajad: 1) heade kogemuste ja meetodite rakendamise aruteludele on kutsutud vähemalt 50% üldhariduskoolidest; 2) koolieelsetele lasteasutustele ja koolidele on antud võimalus osaleda vähemalt kolmes arutelus, mis toetavad koole tasakaalustatud toitumise ja regulaarse liikumise edendamisel; 3) osapoolte koostöös on algatatud vähemalt kaks tasakaalustatud toitumise ja regulaarse liikumise teemalist ühistegevust ja neid on kajastatud meediakanalites. (4) Taotlejal ja partneril peab olema vähemalt üheaastane kogemus toitumise ja liikumise edendamise valdkonnas. (5) Partner võib olla mittetulundusühing, sihtasutus või avalik-õiguslik juriidiline isik, kes ei esinda ühegi ettevõtte ärihuve. (6) Taotlusele on lisatud taotleja ja partneri kinnitus selle kohta, et projektiga planeeritud teenused ja sekkumised on tõenduspõhised. (7) Toetuse saaja kohustub kooskõlastama projekti käigus valmivad materjalid ja muul viisil avalikkusele suunatud põhisõnumid eelnevalt Sotsiaalministeeriumiga, välja arvatud juhul, kui Sotsiaalministeeriumiga on kokku lepitud teisiti. 5. jagu Elanikkonna esmaabioskuste programm § 21. Eesmärk, oodatavad tulemused ja toetatavad tegevused (1) Elanikkonna esmaabioskuste programmi eesmärk on parandada Eesti elanikkonna esmaabi andmise oskusi ning edendada koostööd Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Liikumisega. (2) Elanikkonna esmaabioskuste programmi oodatavad tulemused on järgmised: 1) esmaabioskuste õppe ja koolituste või täiendõppe ja -koolituste korraldamise terviklik süsteem on välja arendatud ja toimib; 2) võimekus kriisiolukordades elanikkonnale kiirelt esmaabioskusi anda on välja arendatud; 3) esmaabioskuste õppe ja koolitustega tegelevate organisatsioonide koostöövõrgustik on välja arendatud ja toimib; 4) koostööd Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Liikumisega on arendatud. (3) Elanikkonna esmaabioskuste programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1) 2023. aastal Sotsiaalministeeriumis kinnitatud esmaabioskuste õppe ja koolituste või täiendõppe ja -koolituste süsteemi pikaajalise tervikliku plaani elluviimise üksikasjaliku tegevuskava (edaspidi tegevuskava) koostamine, sealhulgas juhtimismudeli koostamine, ja selle kooskõlastamine Sotsiaalministeeriumiga; 2) tegevuskava elluviimise koordineerimine, lähtudes Sotsiaalministeeriumi suunistest, ning kokkulepitud tegevuste täitmise jälgimine; 3) kriisiolukordadeks plaani ja võimekuse loomine, mis tagaks vajaduse korral elanikkonna esmaabioskuste kiire suurendamise; 4) esmaabioskuste õppe ja koolitustega tegelevate organisatsioonide toimiva koostöövõrgustiku loomine ja arendamine Eestis; 5) elanikkonna esmaabioskuste suurendamiseks vajalike koolituste korraldamine sihtrühmadele, põhjendades sihtrühmade valikut; 6) Eesti osalemine Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Liikumises, tasudes selleks kohustuslikud rahvusvahelised liikmemaksud, rahvusvahelistel kohtumistel ja missioonidel osalemise valmisoleku tagamine ning Eestit esindava organisatsiooni ja selle personali arendamine; 7) arvamuste ja ettepanekute esitamine Sotsiaalministeeriumi või Terviseameti edastatud dokumentide kohta ning nõu andmine esmaabi puudutavates küsimustes; 8) muud lõikes 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused, sealhulgas tegevused, mis täiendavad punktides 1–7 nimetatud tegevusi. (4) Lõike 3 punktides 1–3 nimetatud tegevuste edukaks elluviimiseks planeeritakse seotud osapooltega arutelud ja tehakse arutelude tulemuste analüüs ning nende põhjal esitatakse järeldused ja ettepanekud Sotsiaalministeeriumile. § 22. Eritingimused (1) Paragrahvi 21 lõike 3 punktis 5 nimetatud tegevusest kasusaajad on Eesti elanikud. Ülejäänud tegevustest kasusaajad on poliitikakujundajad ning esmaabioskuste õppe ja koolitustega tegelevad organisatsioonid. (2) Projekt hõlmab vähemalt § 21 lõike 2 punktides 1–7 nimetatud tegevusi ja võib sisaldada punktis 8 nimetatud tegevusi. (3) Projekti tegevuste kohustuslikud väljundid on järgmised: 1) koostatud on tegevuskava aastateks 2024–2030. Tegevuskavas on kirjeldatud kavandatud tegevuste sisu, esitatud eesmärk ja oodatav tulemus ning välja toodud vastutaja ja kaasatavad osapooled, samuti ajakava ja vaheetapid iga tegevuse elluviimisel; 2) esmaabioskuste koolituste ja täiendõppe koostöövõrgustik toimib; 3) koostatud on plaan, kuidas suurendada kriisiolukordades vajaduse korral loetud nädalate jooksul elanikkonna esmaabioskusi ja kuidas tagada selle plaani elluviimine; 4) projekti käigus pakutakse tasuta esmaabioskuste koolitust, mis sisaldab ka psühholoogilise esmaabi komponenti; 5) esmaabioskuste koolituste ja täiendõppe koostöövõrgustiku põhimõtted, väärtused, eesmärgid, tegevused, liikmed ja nende valiku alused on selgelt sõnastatud ja leitavad toetuse saaja veebilehelt. (4) Projektil peavad olema järgmised väljundinäitajad: 1) lõike 3 punktis 2 nimetatud koostöövõrgustiku raames toimuvad kohtumised projekti elluviimise perioodil vähemalt kaks korda aastas; 2) lõike 3 punktis 3 nimetatud plaan on valminud 2024. aasta IV kvartaliks; 3) lõike 3 punktis 4 nimetatud koolitust pakutakse projekti elluviimise perioodil kõigis maakondades; 4) lõike 3 punktis 4 nimetatud koolitust on korraldatud vähemalt 200 koolis. (5) Projekti elluviimise perioodi alguseks peab taotlejal olema vähemalt kaheaastane kogemus ja partneril vähemalt üheaastane kogemus esmaabioskuste õppe ja koolituste valdkonnas. (6) Taotlusele on lisatud taotleja ja partneri kinnitus selle kohta, et nad lähtuvad oma tegevustes tõenduspõhisusest ja tervishoiuvaldkonna tunnustatud parimatest teadmistest ja praktikast, sealhulgas psühholoogilise esmaabi puhul Maailma Terviseorganisatsiooni psühholoogilise esmaabi kõige uuematest materjalidest. (7) Projekti tegevustes võivad osaleda organisatsioonid, mis lähtuvad lõikes 6 nimetatud põhimõtetest. 6. jagu Toiduabi programm § 23. Eesmärk ja toetatavad tegevused (1) Toiduabi programmi eesmärk on võrgustikutöö abil innovaatiliselt ära kasutada päästetud toitu, et Eesti eri piirkondades toetada eelkõige puudust kannatavaid inimesi võimalikult nende kodu lähedal koostöös kohalike omavalitsuste, kogukondade ja teiste osapooltega. (2) Toiduabi programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1) toidukao vähendamise või päästetud toidu ärakasutamise eesmärgil võrgustikutöö algatamine või edendamine; 2) arenguvisiooni loomine ning selle elluviimiseks koostöös punktis 1 nimetatud võrgustikuga tegevuskava koostamine; 3) punktis 2 nimetatud tegevuskava rakendamine. (3) Lõike 2 punktis 2 nimetatud arenguvisioon peab olema kooskõlas lõikes 1 nimetatud eesmärgiga ning sisaldama oodatavaid tulemusi ja nende mõju, sealhulgas rohelise jalajälje vähendamisele ja puudust kannatavatele inimestele. (4) Lõikes 2 nimetatud tegevuskava võib sisaldada muu hulgas tegevusi kohalike omavalitsuste ja kogukondade aktiveerimiseks ja võimestamiseks, puudust kannatavate ja abivajavate inimeste ülesleidmiseks, toidukao vähendamiseks, toidu päästmiseks või innovaatiliselt päästetud toidu ärakasutamiseks. Tegevuskava sisaldab ka tegevuste elluviimise ajakava. § 24. Eritingimused (1) Paragrahvi 23 lõikes 2 nimetatud tegevustest kasusaajad on järgmised: 1) punktide 1 ja 2 tegevustes toidupäästmise ja toiduabi korraldamisega tegelevad organisatsioonid, kogukonnad või kohalikud omavalitsused; 2) punkti 3 tegevuses laiem avalikkus, sealhulgas puudust kannatavad inimesed. (2) Projekt hõlmab kõiki § 23 lõikes 2 nimetatud tegevusi. (3) Projekti tegevuste kohustuslikud väljundid on järgmised: 1) võrgustikutöö toimib; 2) koostöövõrgustik on igal aastal laienenud selliselt, et tegevused lisanduvad ka teistesse piirkondadesse; 3) lahendus päästetud toidu innovaatiliselt ärakasutamiseks või toidukao vähendamiseks võimalikult tarbija kodu lähedal toimib. (4) Taotlejal ja partneril peab olema vähemalt üheaastane kogemus toidupäästmise või toiduabi korraldamisel. (5) Toetuse saaja ja partner peavad lähtuma projekti tegevustes Põllumajandus- ja Toiduameti juhenditest toidu annetamisel ja ümbertöötlemisel ning toiduainete käitlemisel. 7. jagu Laste ja perede heaolu ning vanemluse toetamise programm § 25. Eesmärk ja toetatavad tegevused (1) Laste ja perede heaolu ning vanemluse toetamise programmi eesmärk on väärtustada lastega peresid, toetada vanemlust ja edendada positiivseid jätkusuutlikke peresuhteid. (2) Programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1) laste kasvatamist ja lasterikkust väärtustavate hoiakute kujundamine; 2) lastega perede vajaduste koondamine ja huvikaitse; 3) perede heaolu suurendamine positiivse ja võrdse vanemluse ning pere- ja paarisuhete toetamise kaudu; 4) lapsevanemate teadlikkuse suurendamine lapse arenguetappidest ja sotsiaal- emotsionaalsete oskuste arendamisest; 5) esmatasandi ennetuskeskuste ja kogukondade võimestamine perede toetamisel ning kvaliteetsete pereteenuste loomisel, lõimimisel ja käivitamisel; 6) muud lõikes 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused, mis täiendavad punktides 1–5 nimetatud tegevusi. § 26. Eritingimused (1) Paragrahvi 25 lõikes 2 nimetatud tegevustest kasusaajad on lastega pered, lastega töötavad spetsialistid, laste heaolusse panustavad organisatsioonid, kohalikud omavalitsused või kogukonnad. (2) Projekt hõlmab vähemalt kolme § 25 lõikes 2 nimetatud tegevust. (3) Taotluse esitamise hetkeks peab taotlejal olema vähemalt kaheaastane ja partneril vähemalt üheaastane tõendatav kogemus valdkondades, mille edendamise eesmärgil toetust taotletakse. 8. jagu Laste õiguste ja kaasatuse edendamise programm § 27. Eesmärk ja toetatavad tegevused (1) Programmi eesmärk on edendada laste, sealhulgas haavatavas olukorras olevate laste õigusi ja kaasatust ning arendada laste ja lastekaitsetöö huvikaitset. (2) Programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1) laste õiguste, osaluse ja kaasatuse edendamine praktiliste tegevuste ja strateegilise teavitustööga; 2) laste, sealhulgas haavatavate sihtrühmade arvamuse ja vajaduste koondamine ning huvikaitse; 3) laste väärkohtlemist, sealhulgas kehalist karistamist ennetavad tegevused täiskasvanute ja laste teadlikkuse ja hoiakute kujundamiseks; 4) laste turvalise internetikasutuse edendamine, sealhulgas laste õiguste kaitse ja väärkohtlemise ennetamine digimaailmas; 5) lastekaitsetöötajate huvikaitse. § 28. Eritingimused (1) Paragrahvi 27 lõikes 1 nimetatud tegevustest kasusaajad on lapsed, sealhulgas haavatavas olukorras või selle riskis olevad lapsed, last kasvatavad vanemad või muud isikud, lastekaitsetöötajad, lastega töötavad spetsialistid, laste heaolusse panustavad organisatsioonid, kohalikud omavalitsused või kogukonnad. Laste õiguste ja kaasatuse edendamise eesmärgiga projektide tegevustest kasusaajad võivad olla ka riigiasutused, kelle tegevus on seotud laste heaolu ja õiguste tagamisega oma haldusalas. (2) Projekt hõlmab vähemalt kolme § 27 lõikes 2 nimetatud tegevust. (3) Taotluse esitamise hetkeks peab taotlejal olema vähemalt kaheaastane ja partneril vähemalt üheaastane tõendatav kogemus valdkondades, mille edendamise eesmärgil toetust taotletakse. (4) Paragrahvi 27 lõike 2 punktis 5 nimetatud tegevuse puhul ei kohaldu partnerile lõikes 3 sätestatud valdkondliku kogemuse nõuet juhul, kui partneri põhikirja kohaseks tegevuseks on lastekaitsetöö- ja lastekaitsetöötajate huvikaitse ning partner on asutatud aasta jooksul taotluse esitamise tähtajast. 9. jagu Sotsiaalvaldkonna tööjõu arendamise programm § 29. Eesmärk ja toetatavad tegevused (1) Sotsiaalvaldkonna tööjõu arendamise programmi eesmärk on parandada sotsiaalvaldkonna töötajate oskusi ja toetada nende arengut, edendada huvikaitset ja parandada valdkonnas töötamise mainet. (2) Sotsiaalvaldkonna tööjõu arendamise programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1) sotsiaalvaldkonnas tegutsevate töötajaid esindavate organisatsioonide huvikaitse- ja tegutsemisvõimekuse tugevdamine; 2) analüüside koostamine ja poliitikakujundamises osalemine; 3) sotsiaalvaldkonna põhikutsealade edendamine, kutsete populariseerimine ja valdkonnas töötamise maine parandamine, sealhulgas vähemalt üks kord aastas sotsiaaltöö teaduskonverentsi ja põhikutsealade tunnustusürituse korraldamine ja preemiate maksmine; 4) sotsiaalvaldkonnas alustavate juhtide ja töötajate arenguprogrammi ja mentorluse elluviimine; 5) muud lõikes 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused, mis täiendavad punktides 1–4 nimetatud tegevusi või käivitavad muutusi programmi eesmärkidest lähtuvalt, sealhulgas vähemalt üks kord kvartalis sotsiaalmeediakajastused enda poolt algatatud tegevustest. § 30. Eritingimused (1) Paragrahvi 29 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevustest kasusaajad on sotsiaalvaldkonnas tegutsevad töötajaid esindavad organisatsioonid ja punktides 2–4 nimetatud tegevustest kasusaajad on sotsiaalvaldkonna töötajad, poliitikakujundajad ja avalikkus. (2) Projekt hõlmab vähemalt § 29 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud tegevusi ja võib sisaldada punktis 5 nimetatud tegevusi. (3) Taotluse esitamise hetkeks peab taotlejal olema vähemalt kolmeaastane tõendatav kogemus programmi eesmärkide täitmist toetavates tegevustes. (4) Määruse § 29 lõike 2 punktis 3 nimetatud põhikutsealade tunnustuspreemiad arvestab toetuse saaja projekti vahenditest.  10. jagu Vanemaealiste huvikaitse programm § 31. Eesmärk ja toetatavad tegevused (1) Vanemaealiste huvikaitse programmi eesmärk on edendada vanusesõbralikkust ühiskonnas ja vanemaealiste huvikaitset. (2) Vanemaealiste huvikaitse programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1) vanemaealiste huvikaitse valdkonnas tegutsevate organisatsioonide huvikaitse- ja tegutsemisvõimekuse hoidmine ja suurendamine, sealhulgas vanemaealiste huvikaitse koostöövõrgustiku eestvedamine, igapäevase võrgustikutöö korraldamine ja arendamine; 2) vanemaealiste huvikaitse, sealhulgas vanemaealiste tööhõive, sissetuleku, elukeskkonna, ligipääsetavuse, sotsiaalse kaasatuse, iseseisva toimetuleku ja õiguste teemadel; 3) kohalikes omavalitsustes tegutsevate vanemaealiste ja nende piirkondlike kogude loomine ning loodud kogude tegutsemisvõimekuse hoidmine ja nende töö koordineerimine; 4) muud lõikes 1 nimetatud ühiskonna vanusesõbralikkuse edendamise eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused, sealhulgas vähemalt üks kord kvartalis meediakajastused enda poolt algatatud tegevustest. (3) Lõikes 2 nimetatud tegevused peavad olema kooskõlas vanemaealiste võrgustikus heaks kiidetud tegevuskavade ja strateegiatega. § 32. Eritingimused (1) Paragrahvi 31 lõikes 2 nimetatud tegevustest kasusaajad on järgmised: 1) punkti 1 tegevustes vanemaealiste huvikaitse valdkonnas tegutsevad organisatsioonid ja asutused, mille hulgas peavad olema ka katus- ja võrgustikuorganisatsioonid, millel on üleriigiline katvus; 2) punkti 2 tegevustes poliitikakujundajad; 3) ülejäänud tegevustes vanemaealised, teised vanemaealiste huvikaitse edendamise eesmärgi saavutamisel olulised sihtrühmad, kelle kaasamise vajalikkust põhjendab taotleja taotluses, samuti laiem avalikkus. (2) Projekt hõlmab vähemalt § 31 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusi ja võib sisaldada punktides 3 ja 4 nimetatud tegevusi. (3) Paragrahvi 31 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuse kohustuslik väljund on vanemaealiste huvikaitse koostöövõrgustiku toimimine. (4) Paragrahvi 31 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse kohustuslik väljund on tõendusmaterjalil, valdkonna poliitikadokumentidel, eksperthinnangutel või katus- ja võrgustikuorganisatsioonide seisukohtadel põhinevate ettepanekute esitamine Sotsiaalministeeriumi algatatud eelnõude, arengukavade või programmide avaliku kooskõlastamise käigus. (5) Paragrahvi 31 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuse kohustuslik väljund on uute loodud piirkondlike vanemaealiste kogude arv ja kohalikes omavalitsustes tegutsevate vanemaealiste kogude arv. (6) Taotluse esitamise hetkeks peab taotlejal olema vähemalt kolmeaastane ja partneril vähemalt üheaastane tõendatav kogemus vanemaealiste huvikaitse valdkonnas. Taotlejaks saab olla organisatsioon, mis oli 2023. aasta 31. detsembri seisuga vanemaealiste strateegilise partnerluse võrgustiku liige. 11. jagu  Suitsiidiennetuse programm § 33. Eesmärk ja toetatavad tegevused (1) Suitsiidiennetuse programmi eesmärk on ennetada enesetappe ja enesetapukatseid vaimse tervise abivõimaluste parandamise, suitsiidiohvrite lähedaste toetamise, teadlikkuse kasvatamise ja vastutustundliku meediakajastuse edendamise kaudu. (2) Suitsiidiennetuse programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1) suitsiidiennetuse valdkonna poliitikakujunduses osalemine, sealhulgas Sotsiaalministeeriumile ekspertarvamuste andmine suitsiidiennetuseks vajalike sekkumiste, teenuste ja töövahendite väljatöötamisel ning suitsiidiennetuse tegevuskava juhtrühma töös osalemine; 2) suitsiidiennetuseks, sealhulgas laste ja noorte enesetappude, enesetapukatsete ja enesevigastamise ennetamiseks vajalike teenuste ja sekkumiste arendamine, sealhulgas koolitajate koolitamine ja teenuste väljaarendamiseks või pakkumise suurendamiseks teenuseosutajate koolitamine; 3) suitsiidi sooritanute lähedaste tugivõrgustiku väljaarendamine, sealhulgas lähedasi toetavate tugigruppide töö korraldamine ja elluviimine ning suitsiidiga kokku puutunud laste toetamine; 4) vastutustundliku meediakajastuse edendamine, sealhulgas meedia seiramine ja suitsiiditeema kajastuse kohta süstematiseeritult info kogumine, suitsiiditeema vastutustundliku käsitlemise meediajuhiste uuendamine ja problemaatilistele meediakajastustele reageerimise juhiste väljatöötamine koostöös asjaomaste osapooltega, vastutustundliku meediakajastuse põhimõtete edastamine avalikkusele, ajakirjanikele ja meediaettevõtetele, problemaatilistele kajastustele reageerimine ning koolitused ajakirjanikele ja meediatöötajatele suitsiiditeema vastutustundlikuks kajastamiseks; 5) vastutustundliku meediakajastuse auhinna „Papageno auhind“ väljaandmine koostöös meedia ja asjaomaste osapoolte esindajatega; 6) vaimse tervisega seotud hoiakuid puudutava uuringu tegemine ja selle põhjal Sotsiaalministeeriumile soovituste andmine stigma vähendamise tegevuste kavandamiseks; 7) muud lõikes 1 nimetatud suitsiidide ennetamise eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused. § 34. Eritingimused (1) Projekti tegevusest kasusaajad on teiste hulgas ka suitsiidiohvrite lähedased. (2) Projekt hõlmab vähemalt § 33 lõike 2 punktides 1–5 kirjeldatud tegevusi ja võib sisaldada punktides 6 ja 7 kirjeldatud tegevusi. (3) Projekti tegevuste kohustuslikud väljundid on: 1) koolitatute arv; 2) lähedaste tugigruppide kohtumiste arv ja osalenute arv; 3) vastutustundliku meediakajastuse juhiste uuendamine ja problemaatilisele meediakajastamisele reageerimise juhiste koostamine; 4) iga-aastase vastutustundliku meediakajastuse auhinna väljaandmine. (4) Taotluse esitamise hetkeks peab taotlejal olema vähemalt kolmeaastane tõendatav kogemus vaimse tervise valdkonnas. Taotleja peab projekti kaasama vähemalt ühe partneri, kellel on taotlemise hetkeks vähemalt kolmeaastane tõendatav kogemus meediateemadel või kirjeldama taotluses muul viisil koostööd sellise organisatsiooniga. 5. peatükk Toetuse taotlemine § 35. Taotlusvooru avamine (1) Taotlusvoorus toetatavad valdkondlikud programmid, projektide elluviimise perioodi ja eelarve kinnitab valdkonna eest vastutav minister vabaühenduste rahalise toetamise komisjoni (edaspidi komisjon) ettepanekul. (2) Sotsiaalministeerium teavitab toetuse andjat lõikes 1 nimetatud asjaoludest. (3) Taotlusvooru võib korraldada ühe või mitme valdkondliku programmi rahastamiseks. (4) Toetuse andja avalikustab taotlusvooru avamise teate, mis hõlmab lõikes 1 nimetatud asjaolusid, taotluse esitamise tähtpäeva ning toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused oma kodulehel vähemalt kümme tööpäeva enne taotlusvooru avamise päeva. (5) Taotlusvoor on avatud vähemalt 30 kalendripäeva. § 36. Taotluse esitamine (1) Taotleja esitab toetuse andjale taotluse koos taotlemisega seotud dokumentidega taotlusvooru tähtpäevaks elektrooniliselt e-toetuse keskkonnas, lähtudes selles esitatud andmeväljadest. (2) Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. (3) Taotleja võib taotlusvooru ühe valdkondliku programmi kohta esitada ühe taotluse. (4) Kui taotlust ei esitata taotlusvooru tähtpäevaks, jäetakse taotlus läbi vaatamata. 6. peatükk Taotluste menetlemine § 37. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine (1) Toetuse andja kontrollib taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavust kümne tööpäeva jooksul taotluste esitamise tähtpäevast arvates. (2) Kui toetuse andja avastab taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel taotluses puudusi, teatab ta sellest esimesel võimalusel taotlejat ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni viis tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. (3) Taotlejal on õigus esitatud taotlust muuta vaid toetuse andja osutatud puuduste kõrvaldamiseks. (4) Taotleja ja partner peavad vastama §-s 11 ja programmis sätestatud nõuetele. (5) Taotlus vastab nõuetele, kui taotlus on esitatud määruses sätestatud korras ja see vastab §-s 12 sätestatud nõuetele. (6) Taotlus ei vasta nõuetele, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 2) taotleja ja partner ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele; 3) taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud; 4) taotlust ei ole puuduste kõrvaldamisel muudetud üksnes osas, millele toetuse andja on puuduste kõrvaldamisel osutanud. § 38. Taotluste hindamine, hindamiskriteeriumid ja valiku kord (1) Toetuse andja teavitab Sotsiaalministeeriumit taotluste nõuetele vastavaks tunnistamisest kahe tööpäeva jooksul taotluste nõuetele vastavaks tunnistamisest arvates. (2) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse kohta annab komisjon hinnangu, kas taotluses kirjeldatud tegevused on tõhusad valdkondliku programmi eesmärkide täitmiseks ja tulemuste saavutamiseks. (3) Komisjonil on õigus asuda taotlejaga läbirääkimistesse taotluse sisu või eelarve muutmiseks, sealhulgas teha ettepanek liita sisult kattuvad või teineteist täiendavad taotlused üheks. Komisjoni nimel peab taotlejaga läbirääkimisi komisjoni määratud esindaja (edaspidi läbirääkija). Komisjon määrab tähtaja läbirääkimiste pidamiseks. Taotluse menetlemise aeg pikeneb läbirääkimisteks eraldatud aja võrra. (4) Sotsiaalministeerium teavitab toetuse andjat läbirääkimiste algatamisest ja tähtajast ning ettepaneku sisust. (5) Läbirääkimise tulemusena kokkuleppele jõudmise korral teavitab taotleja e-toetuse keskkonna kaudu toetuse andjat soovist muuta taotlust. Toetuse andja saadab e-toetuse keskkonna kaudu taotlejale taotluse muutmiseks tagasi. (6) Kui taotlust on läbirääkimiste tulemusel muudetud ja taotlus on toetuse andjale uuesti esitatud, teavitab toetuse andja sellest läbirääkijat kahe tööpäeva jooksul. Läbirääkija tutvustab seejärel komisjonile läbirääkimise tulemusel muudetud taotlust. (7) Komisjoni ettepanek taotlused hindamisele saata või rahuldamata jätta tehakse komisjoni koosolekul, mis vormistatakse protokollina ja edastatakse toetuse andjale hiljemalt allkirjastamise järgsel tööpäeval. Taotluste puhul, mille üle toimuvad läbirääkimised, võidakse koostada eraldi protokoll. (8) Komisjon teeb läbirääkimiste tulemusel ettepaneku taotlus rahuldamata jätta, kui: 1) taotlejaga peetud läbirääkimistel ei saavutatud kokkulepet projekti sisu või eelarve muutmiseks; 2) taotleja ei esita läbirääkimiste järel toetuse andjale komisjoni määratud tähtajaks muudetud taotlust; 3) läbirääkimiste järel esitatud taotlus ei vasta saavutatud kokkuleppele. (9) Läbirääkimiste tulemusena komisjoni poolt positiivse hinnangu saanud taotlused saadetakse hindamisele. (10) Valdkonna eest vastutav minister nimetab käskkirjaga iga valdkondliku programmi hindajad. Hindamisse võib kaasata väliseksperdi. Sotsiaalministeerium teavitab hindajatest toetuse andjat. (11) Nõuetele vastavaks tunnistatud ja komisjonilt positiivse hinnangu saanud taotluses kajastatud projekti hindavad hindajad vastavalt hindamisjuhendile (lisa) järgmiste hindamiskriteeriumite alusel: 1) projekti vajalikkuse põhjendatus ja vastavus sihtrühma vajadustele – kuni 5 punkti; 2) projekti eesmärgipärasus – kuni 6 punkti; 3) projekti tegevuste, tulemuste mõõtmise ja ajakava läbimõeldus ja põhjendatus ning nende omavaheline loogiline seos – kuni 5 punkti; 4) tegevuste mõju kestlikkus – kuni 5 punkti; 5) taotleja ja partneri teadmiste, oskuste ja kogemuste piisavus kavandatud tulemuste saavutamiseks – kuni 4 punkti; 6) eelarve põhjendatus, realistlikkus ja säästlikkus – kuni 5 punkti. (12) Hindaja hindab projekte seitsme tööpäeva jooksul taotluse hindamiseks saamisest arvates. (13) Kui projekti hindab mitu hindajat, leitakse hindamiskriteeriumite alusel punktide aritmeetiline keskmine. (14) Toetuse andja reastab projektid paremusjärjestuse saamiseks hindamise tulemusel valdkondlike programmide kaupa eraldi pingeritta alates suurima punktisumma saanud projektist. Pingeritta seatakse projektid, mis hindamise tulemusena on koondhindeks saanud vähemalt 16 punkti ja ei ole üheski hindamiskriteeriumis saanud 0 punkti. (15) Võrdse koondhindega projektide korral saab pingereas kõrgema koha projekt, mille lõike 11 punktides 1 ja 2 nimetatud hindamiskriteeriumite liidetud punktisumma on suurem. Kui punktisummad on võrdsed, saab pingereas kõrgema koha projekt, mille lõike 11 punktis 3 nimetatud hindamiskriteeriumi punktisumma on suurem. Kui ka need punktisummad on võrdsed, saab pingereas kõrgema koha ajaliselt varem esitatud taotlus. (16) Toetuse andja rahuldab toetuse taotlused pingerea alusel. Kui lävendit ületavate taotluste summa ületab valdkondliku programmi taotlusvooru eelarvet, rahuldatakse taotlused seni, kuni jagub eelarvevahendeid. § 39. Taotluse rahuldamata jätmine (1) Taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb toetuse andja, kui: 1) taotleja, partner või taotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks; 2) komisjon on teinud ettepaneku jätta taotlus rahuldamata; 3) hindamise tulemusena on projekti koondhinne alla 16 punkti või vähemalt ühe hindamiskriteeriumi väärtuseks on 0 punkti; 4) valdkondliku programmi taotlusvooru eelarvet ja taotluste pingerida arvestades ei ole võimalik taotlust rahuldada; 5) taotleja või partner mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist. (2) Taotlejale tehakse taotluse rahuldamata jätmise kohta tehtud otsus teatavaks e-toetuse keskkonna vahendusel kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. § 40. Taotluse rahuldamise otsuse tegemine (1) Toetuse andja teeb taotluse rahuldamise otsused kümne tööpäeva jooksul § 38 lõikes 14 nimetatud pingerea koostamisest. (2) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse muu hulgas toetuse kasutamise eesmärk, toetatavad tegevused, tegevuste elluviimise periood, ettemaksete suurused, väljamaksete tegemise ja aruannete esitamise kord ning iga kindlasummalise makse aluseks olevad § 12 lõike 1 punktis 6 nimetatud asjaolud. (3) Välisprojekti omafinantseeringu katmiseks taotletud toetuse korral tehakse taotluse rahuldamise otsus tingimuslikuna ning ettemakset ega väljamakset ei tehta enne, kui taotleja on esitanud toetuslepingu või otsuse, millega määratakse toetus, ja sellega heakskiidetud projekti koos kõigi lisadega. (4) Taotluse rahuldamise otsus tehakse toetuse saajale kättesaadavaks e-toetuse keskkonna kaudu. 7. peatükk Projekti muutmine ja taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine § 41. Projekti muutmine (1) Põhjendatud juhtudel ja toetuse andja nõusolekul võib elluviidavas projektis ja kindlasummalise makse aluseks olevatest tegevustes ja nende tulemustes, sealhulgas väljundites ja nende sihttasemes, teha muudatusi võrreldes taotluse rahuldamise otsuses kavandatuga projekti toetuse ulatuses. (2) Projekti muutmiseks esitab toetuse saaja avalduse e-toetuse keskkonna kaudu. Projekti muutmise saab algatada ka toetuse andja või Sotsiaalministeerium. (3) Toetuse andja kooskõlastab lõikes 1 nimetatud muudatused enne muutmisotsuse tegemist Sotsiaalministeeriumiga kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (3) Sotsiaalministeeriumil on õigus projekti muudatus kooskõlastamata jätta eelkõige juhul, kui muudatus ei ole kooskõlas valdkondliku programmi tingimustega, soovitav muudatus seab kahtluse alla valdkondlikus programmis nõutud näitajate saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise projekti elluviimise perioodil. (4) Sotsiaalministeerium kooskõlastab projekti muutmise 20 tööpäeva jooksul pärast asjakohase ja puudusteta avalduse saamist või toetuse andja algatusel muudatuse tegemise korral toetuse saaja seisukoha saamist. (5) Toetuse andja vormistab projekti muudatused taotluse rahuldamise otsuse muudatusena, kui on saanud Sotsiaalministeeriumilt kooskõlastuse projekti muudatuste kohta. Toetuse andja ei nõustu muutma projekti osas, millega Sotsiaalministeerium ei ole nõustunud. (6) Projekti väheolulise muudatuse tegemiseks avaldust toetuse andjale ei esitata. Väheoluliseks muudatuseks loetakse järgmist: 1) projekti tegevuse ajakava muutmine tingimusel, et tegevuse ja projekti lõpptähtaeg ei muutu; 2) projekti tegevuse muutmine nii, et sellega ei muutu oluliselt tegevuse sisu ega kindlasummalise makse aluseks olev tulemus ja selle sihttase. (7) Väheolulised muudatused ja nende põhjendused esitatakse projekti vahe- ja lõpparuandes. § 42. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Toetuse andja võib tunnistada taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks, kui: 1) ilmneb asjaolu, mille korral ei oleks taotlust rahuldatud; 2) taotlemisel või projekti elluviimisel on taotleja, toetuse saaja või partner teadlikult esitanud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 3) toetuse saaja või partner rikub taotluse rahuldamise otsuses nimetatud kohustust; 4) toetuse saaja ei nõustu toetuse andja või Sotsiaalministeeriumi ettepanekuga muuta projekti; 5) toetuse saaja loobub toetusest. (2) Toetuse saajal tuleb taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral alusetult saadu tagastada vastavalt tagasinõudele. (3) Toetuse andja teavitab Sotsiaalministeeriumit taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisest viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. 8. peatükk Toetuse maksmise tingimused ja aruannete esitamine § 43. Toetuse maksmise tingimused (1) Toetuse andja maksab toetuse välja toetuse saaja taotluse alusel vastavalt taotluse rahuldamise otsuses kokku lepitud ettemaksete suurusele, arvestades kindlasummaliste maksete arvu ja suurust ning tegevuste ajakava, järgmiselt: 1) esimene ettemakse kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist; 2) järgmine ettemakse iga aasta jaanuaris ja juulis. (2) Toetuse andja võib toetuse maksed osaliselt või täielikult peatada, kui: 1) vahearuandes esineb puudusi; 2) toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 3) ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja või partner ei suuda ettenähtud ajaks kavandatud tulemusi saavutada; 4) võimaliku toetuse tagasinõudmise asjaolud on selgitamisel või tagasinõutav summa ei ole lõplikult tagasi makstud; 5) toetuse saaja või partneri või tema juhtorgani liikme suhtes on esitatud kahtlustus § 11 lõike 4 punktis 4 nimetatud asjaolude suhtes. (3) Toetuse andja keeldub toetuse või selle osa väljamaksmisest, kui kindlasummalise makse tulemuse saavutamine ei ole tõendatud ka peale täiendavat tähtaega või olulises osas, vahe- või lõpparuannet ei kinnitata või kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud ja toetuse andja tunnistab taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks. § 44. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine ja kontrollimine (1) Toetuse saaja esitab toetuse andjale projekti elluviimise kohta vahearuaruande e-toetuse keskkonna kaudu kaks korda aastas taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel. (2) Toetuse saaja esitab toetuse andjale projekti lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 30 kalendripäeva jooksul projekti elluviimise perioodi lõppkuupäevast arvates. (3) Aruandes kajastatakse kindlasummaliste maksete kaupa tegevuste elluviimise ja tulemuste, sealhulgas näitajad ja nende saavutatud sihttasemed, saavutamise info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule. (4) Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab aruande esitamist, loetakse uueks aruande esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. (5) Kui toetust taotletakse omafinantseeringu katmiseks, esitab toetuse saaja projekti lõpparuandega ka välisprojekti raames esitatud ja kinnitatud lõpparuande, või kui välisprojekt lõpeb hiljem, siis muud seniste tulemuste saavutamist tõendavad dokumendid. (6) Toetuse andja kontrollib 30 kalendripäeva jooksul aruande saamisest arvates, kas aruanne on nõuetekohaselt täidetud. Puuduste korral annab toetuse andja toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, mille võrra pikeneb aruande kontrollimise aeg. (7) Toetuse andja kooskõlastab puudusteta aruande Sotsiaalministeeriumiga enne aruande kinnitamist. (8) Sotsiaalministeerium esitab toetuse andjale omapoolsed seisukohad kümne tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates. Kui Sotsiaalministeerium kooskõlastab aruande, kinnitab toetuse andja lõpparuande viie tööpäeva jooksul kooskõlastuse saamisest arvates. (9) Toetuse andjal ja Sotsiaalministeeriumil on õigus kontrollida toetuse saaja esitatud aruannete õigsust ja toetuse kasutamise sihipärasust. Muu hulgas on õigus: 1) kontrollida toetuse kasutamisega seotud andmeid ja dokumente; 2) saada toetuse saajalt kirjalikke ja suulisi seletusi; 3) viibida toetuse saaja ja partneri ruumides ja territooriumil, mis on seotud tegevuse elluviimisega. 9. peatükk Toetuse saaja, partneri ja toetuse andja õigused ja kohustused § 45. Toetuse saaja ja partneri kohustused (1) Toetuse saaja ja partner on kohustatud: 1) kasutama toetust sihipäraselt ja otstarbekalt taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt; 2) teavitama toetuse andjat esimesel võimalusel, kui ilmnevad tegevuse elluviimist raskendavad või takistavad asjaolud; 3) koguma ja esitama toetuse andjale andmeid kindlasummalise makse tulemuse saavutamise kohta; 4) täitma projekti elluviimisega seotud õigusaktides sätestatud kohustusi; 5) vastama toetuse andja küsimustele kümne tööpäeva jooksul, välja arvatud juhul, kui asjaoludest tulenevalt on antud pikem tähtaeg; 6) võimaldama toetuse andjal kontrollida projekti elluviimisega seotud dokumente või teha kohapealset kontrolli; 7) kandma tagasinõutud toetuse toetuse andjale tagasi tagasinõudes märgitud tähtpäevaks; 8) säilitama taotlemise, toetuse saamise ja projekti elluviimisega seonduvat dokumentatsiooni kolm aastat pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu ning vähese tähtsusega abi saamise dokumente kümne majandusaasta jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates; 9) esitama projekti raames valminud trükise, koolitusmaterjali, andmekogu, uuringu aruande või muu sellise tulemuse koos aruandega ühes eksemplaris elektrooniliselt; 10) nimetama Sotsiaalministeeriumit kirjeldatud tegevuse toetajana vastavates trükistes, reklaamides ja avalikel esinemistel, kasutades võimaluse korral Sotsiaalministeeriumi logo. Logo kasutus peab vastama valitsusasutuste ühise visuaalse identiteedi stiilijuhistele; 11) avalikustama oma veebilehel ja sotsiaalmeedia kanalis toetatud projekti nime, eesmärgid, kogu- ja toetussumma ning info olulisemate tegevuste ja tulemuste kohta; 12) lõpetama toetuse andja või Sotsiaalministeeriumi soovi korral Sotsiaalministeeriumi sümboolika edasise kasutamise; 13) tagama tegevuste elluviimisel minimaalse ökoloogilise jalajälje, sealhulgas lähtudes keskkonnasõbraliku sündmuse põhimõtetest ürituste korraldamisel, vähendades märkimisväärselt ühekordsete toodete ja pakendite kasutamist, digiprügi ja paberdokumentide hulka ning trükiste tellimist, tegeledes transpordi tõhusama planeerimisega, tagades võimaluse korral osalemise distantsilt. Teenuste ja toodete, sealhulgas mööbel, puhastustooted, kontoritarbed, IT-seadmed, hankimisel lähtutakse soovitavalt keskkonnaministri 29. juuni 2021. a määruses nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“ sätestatud põhimõtetest. (2) Kui taotletava toetuse näol on tegemist komisjoni määruse (EL) 2023/2832 kohase vähese tähtsusega abi andmisega ning kui üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustus on toetuse saajale pandud enne toetuse taotlemist, esitab toetuse saaja ülesande andmist tõendava dokumendi nimetatud komisjoni määruse preambuli punkti 6 tähenduses. (3) Välisprojekti omafinantseeringu katmiseks tehtud kuludele kohaldatakse käesoleva paragrahvi tingimusi niivõrd, kuivõrd need ei lähe vastuollu välisprojektile seatud tingimustega. § 46. Toetuse saaja ja partneri kohustused seoses hankimisega (1) Toetuse saaja ja partner on kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses, ning: 1) küsima riigihanke puhul, mille eeldatav maksumus jääb alla lihthanke piirmäära või alla riigihanke piirmäära, kui riigihangete seadus selle riigihanke kohta lihthanke piirmäära ei kehtesta, kirjalikult kolm võrreldavat hinnapakkumust piisava kvalifikatsiooniga ettevõtjatelt ja esitama saadud hinnapakkumused nende küsimist tõendavate dokumentidega toetuse andjale koos sõlmitud hankelepinguga, kui hankelepingu käibemaksuta summa on suurem kui 20 000 eurot; 2) tegema lihthanke piirmäära ületavad projektiga seotud riigihanked riigihangete registri kaudu, järgides riigihangete seaduses sätestatud tingimusi. (2) Kui toetuse saaja ja partner ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, ja asja, teenuse või ehitustöö (edaspidi ost) abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, peab ta ostu maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse lähtuvalt lõigetes 3–5 sätestatud nõuetest. (3) Ostumenetluse läbiviimisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid: 1) ostumenetluses koheldakse isikuid võrdselt ja ühetaoliselt; 2) ostumenetlus viiakse läbi läbipaistvalt ja kontrollitavalt; 3) ostu kirjeldus peab tagama turuosaliste võrdse ligipääsu ostumenetlusele; 4) tuleb vältida olukorda, kus tehingupartnerit (töövõtja, tarnija vms) võib pidada mingil põhjusel (sugulus ja hõimlus, seotus juriidiliste isikute kaudu vms) seotuks toetuse saaja või tema projektiga seotud ametiisikuga, ja sellise olukorra ilmnemisel teavitada sellest viivitamata toetuse andjat; 5) funktsionaalselt koos toimivat või samaliigilist ostu ei ole kunstlikult jagatud osadeks eesmärgiga vältida lõikes 2 nimetatud kohustust; 6) riigihangete registris või väljaspool seda ostu tegemise kohta avaldatud teates või hinnapäringus kirjeldatakse läbirääkimiste korda juhul, kui pärast pakkumuse esitamist peetakse pakkujaga läbirääkimisi. (4) Ostumenetluse läbiviimine riigihangete registris peab lisaks lõikes 3 nimetatule vastama järgmistele nõuetele: 1) ostumenetluse läbiviimiseks on seatud asjakohased ja proportsionaalsed tingimused, mis arvestavad ostu eeldatavat mahtu ja maksumust; 2) nimetatud on ostu tunnused, tehnilised andmed või muud ostu iseloomustavad andmed, millele pakkumus peab vastama; 3) määratud on pakkumuse esitamise tähtaeg, mis on ostu kohta koostatavate pakkumuste aja suhtes proportsionaalne; 4) ostumenetlusega seotud teabevahetus toetuse saaja ja pakkuja vahel, sealhulgas juurdepääsu võimaldamine ostuteate ja sellega seotud dokumentidele ning pakkumuste ja selgituste esitamine, toimub ostukeskkonnas; 5) pakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris; 6) toetuse andja esindaja lisatakse riigihangete registris ostu juurde kui vaatleja; 7) punktis 1 nimetatud tingimusi ei või muuta pärast pakkumuste esitamise tähtaega ega kalduda neist kõrvale parima pakkumuse valimisel; 8) teade ostumenetluse kohta on avalik; 9) lõike 5 punktis 5 nimetatud nõudele. (5) Ostumenetlus, mida ei viida läbi riigihangete registris, peab lisaks lõikes 3 nimetatule vastama järgmistele nõuetele: 1) ostumenetluse läbiviimiseks on seatud asjakohased ja proportsionaalsed tingimused, mis arvestavad ostu eeldatavat mahtu ja maksumust; 2) hinnapäringud ja saadud pakkumused on tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 3) hinnapäring esitatakse vähemalt kahele ettevõtjale, välja arvatud juhul, kui kavandatava ostu turul puudub ettevõtjate paljusus; 4) ostumenetlust puudutavat dokumentatsiooni, sealhulgas elektrooniliselt või paberkandjal toimunud kirjavahetust pakkuja ja toetuse saaja vahel ning teisi ostumenetluse tõendeid, säilitatakse dokumentide säilitamistähtaja lõpuni; 5) ostumenetluse tulemusel sõlmitakse leping hinnapäringus ja pakkumuses nimetatud tingimustel. § 47. Toetuse saaja ja partneri õigused (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada toetuse andjalt infot ja nõuandeid, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ning toetuse saaja ja partneri kohustustega. (2) Toetuse saajal on õigus esitada põhjendatud juhul projekti muutmise taotlus. § 48. Toetuse andja kohustused Toetuse andja on kohustatud: 1) säilitama vähese tähtsusega abi kava käsitlevaid andmeid kümne majandusaasta jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates; 2) kandma riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse andmed antud vähese tähtsusega abi kohta; 3) teavitama toetuse saajat taotluse rahuldamise otsuses vähese tähtsusega abi andmisest; 4) edastama Sotsiaalministeeriumile § 45 lõike 1 punktis 9 nimetatud toetuse saajalt saadud projekti raames valminud tulemuse. § 49. Toetuse andja õigused (1) Toetuse andjal on õigus: 1) teha toetuse saaja ja partneri juures projekti tegevuste elluviimise kontrolli; 2) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tööde tegemise käigus koostatavate dokumentidega; 3) nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist taotluses sisalduva kindlasummalise makse tegevuste, eesmärkide ja tulemuste kohta, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ning toetuse saaja ja partneri kohustuste nõuetekohast täitmist. (2) Toetuse andjal on õigus lõpetada toetuse maksmine ning nõuda toetus osaliselt või tervikuna tagasi, kui: 1) toetuse andja tunnistab taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks; 2) taotluses kirjeldatud kindlasummalise makse aluseks olev tegevus on tähtajaks ellu viimata või on viidud ellu osaliselt; 3) taotluses kirjeldatud kindlasummalise makse aluseks olev tulemus ei ole tähtajaks saavutatud või on saavutatud osaliselt; 4) ilmneb asjaolu, mille tõttu tegevuste elluviimine ei ole otstarbekas või see on võimatu; 5) toetuse saaja ei ole täitnud omafinantseeringuga seotud nõudeid; 6) toetuse saaja või partner ei ole toetust kasutanud sihipäraselt; 7) toetuse saaja või partner ei võimalda või raskendab oluliselt toetuse kasutamise üle kontrolli tegemist; 8) toetuse saaja või partner rikub taotluse rahuldamise otsusest tulenevat kohustust; 9) toetuse saaja või partner kaldub muul viisil kõrvale taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 10) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta; 11) toetuse saaja või partner rikub §-s 46 nimetatud kohustust. (3) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui: 1) tagasinõutav summa on väiksem kui 20 eurot; 2) puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse ettenähtud tähtajaks; 3) toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on toetust makstud alusetult ning tagastas selles osas toetuse; 4) kohustust või nõuet ei täideta toetuse saajast sõltumatute erakordsete või ettenägematute asjaolude tõttu. (4) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates. (5) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtaja jooksul tagasi ei maksta, nõuab toetuse andja tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt. 10. peatükk Rakendussätted § 50. Määruse rakendamine (1) Sotsiaalkaitseministri 7. augusti 2023. a määruse nr 45 „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine“ alusel enne käesoleva määruse jõustumist sõlmitud sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetuse kasutamise lepingule kohaldatakse viidatud määrust. (2) Lõikes 1 nimetatud lepingu raames pärast 2024. aasta 31. detsembrit läbiviidavale riigihanke- ja ostumenetlusele kohaldatakse määruse §-s 46 ja § 49 lõike 2 punktis 11 sätestatut. (3) Lõikes 1 nimetatud lepingud ja nendega seotud menetlused lähevad käesoleva määruse jõustumisel Sotsiaalministeeriumilt üle Riigi Tugiteenuste Keskusele. § 51. Määruse kehtetuks tunnistamine Sotsiaalkaitseministri 7. augusti 2023. a määrus nr 45 „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine“ tunnistatakse kehtetuks. Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler (allkirjastatud digitaalselt) Lisa. Hindamisjuhend  sotsiaalkaitseministri ning terviseministri 22.10.2024 määruse nr 42 „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine“ Lisa Hindamisjuhend 1. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse alljärgnevate hindamiskriteeriumite järgi. 1.1. Projekti vajalikkuse põhjendatus ja vastavus sihtrühma vajadustele – kuni 5 punkti. Hindamisel lähtutakse taotluse osa „Sisu“ punktis „Olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“ välja toodud andmetest. Hinnatakse, kas projekti vajalikkust sihtrühma probleemi lahendamisel on põhjalikult analüüsitud ning kas analüüs toetub konkreetsetele dokumentidele ja muudele materjalidele (uuringud, arengukavad, analüüsid, küsitlused jms).  0 punkti – sihtrühma ei ole kirjeldatud ja/või projekti vajalikkus ja vastavus sihtrühma vajadustele ei ole tõendatud.  3 punkti – sihtrühma on osaliselt kirjeldatud ja/või projekti vajalikkus ja vastavus sihtrühma vajadustele on osaliselt tõendatud.  5 punkti – sihtrühma on selgelt kirjeldatud ning projekti vajalikkus ja vastavus sihtrühma vajadustele on tõendatud. 1.2. Projekti eesmärgipärasus – kuni 6 punkti. Hindamisel lähtutakse taotluse osa „Sisu“ punktis „Projekti eesmärk ja tulemused“ välja toodud andmetest. Hinnatakse projekti mõju olukorrale, kas välja toodud tulemused on projekti eesmärgi saavutamiseks vajalikud ning kas projekt on kooskõlas Sotsiaalministeeriumi valdkonna arengukavade ja programmide tegevuste ja teenustega ning toetab neis seatud eesmärkide täitmist. Hinnatakse järgmisi kriteeriumeid:  kas projekti tulemused (oodatav mõju) on esitatud uue kvaliteedi, olukorra, taseme või seisundina ning on spetsiifilised, mõõdetavad, ajastatud (saavutatavad projekti lõpuks), realistlikud ja täpsed;  kas tulemused aitavad kaasa projekti eesmärgi saavutamisele;  kas sihtrühm saab projekti elluviimisest kasu;  kas projekti eesmärk on sõnastatud saavutatava tulemuse, seisundi või olukorrana, vastab taotlusvoorus kirjeldatud eesmärkidele ja on seostatud valdkonna arengukavade ja programmide kohustuste täitmisega.  0 punkti – vähemalt ühe loetletud kriteeriumi puhul on tingimused täitmata.  2 punkti – ükski kriteerium ei ole täitmata, kuid puudujääke on kahe või enama kriteeriumi puhul.  4 punkti – ükski kriteerium ei ole täitmata, kuid puudujääke on ühe kriteeriumi puhul.  6 punkti – kõigi kriteeriumite puhul on tingimused täidetud.  2 1.3. Projekti tegevuste, tulemuste mõõtmise ja ajakava läbimõeldus ja põhjendatus ning nende omavaheline loogiline seos – kuni 5 punkti. Hindamisel lähtutakse taotluse osades „Näitajad“ ja „Tegevused“ välja toodud andmetest. Hinnatakse, kas see, mida taotleja lubab konkreetselt projekti jooksul ära teha (väljund), on tulemuste saavutamiseks vajalik, realistlik, konkreetne ja mõõdetav.  0 punkti – tegevuste ülevaade ei ole ammendav või tegevustega ei ole realistlik kavandatud tulemusi saavutada, tegevuste mõõdetavaid tulemusi (näitajaid) ei ole märgitud.  3 punkti – tegevustega on võimalik kavandatud tulemusi saavutada, kuid esineb puudujääke tegevuste kirjelduses, põhjendatuses või planeeritud ajakava teostatavuses. Mõõdetavad tulemused on esitatud, kuid nende objektiivne hindamine võib olla raske.  5 punkti – tegevustega on võimalik kavandatud tulemusi saavutada, tegevuste omavahelistes seostes puudujääke ei esine, planeeritud ajakava on teostatav, riskide korral on need selgelt välja toodud ja nende maandamise meetmed on lisatud. Mõõdetavad tulemused on esitatud ja nende objektiivne hindamine on võimalik. 1.4. Tegevuste mõju kestlikkus – kuni 5 punkti. Hindamisel lähtutakse taotluse osa „Sisu“ punktis „Projekti tegevuste mõju kestlikkus“ välja toodud andmetest. Hinnatakse, kas saavutatakse lähteolukorra kestev muutus, kas positiivne mõju sihtrühmale jätkub ka pärast projekti lõppu ning kas vajalikud tegevused on planeeritud.  0 punkti – algne olukord taastub pärast projekti lõppu. Projekti positiivne mõju ei kesta pärast projekti lõppu või ei ole mõju jätkumine arusaadav. Jätkutegevusi ei ole planeeritud.  3 punkti – algne olukord ei taastu pärast projekti lõppu, kuid positiivne mõju kestab vähest aega ning tegevuste planeerimises on puudusi.  5 punkti – algne olukord ei taastu pärast projekti lõppu. Projekti positiivne mõju kestab ka pärast projekti lõppu. Vajalikud tegevused on planeeritud. 1.5. Taotleja ja partneri teadmiste, oskuste ja kogemuste piisavus kavandatud tulemuse saavutamiseks – kuni 4 punkti. Hindamisel lähtutakse taotluse osa „Sisu“ punktides „Projekti taotleja“ ja „Projekti partner“ välja toodud andmetest. Hinnatakse projekti elluviija, s.o toetuse taotleja ja partneri olemasolu korral tema partneri teadmiste, oskuste ja kogemuste piisavust kavandatud tulemuse saavutamiseks.  0 punkti – elluviija kogemusi, projektijuhi rolli ja meeskonna moodustamise aluseid ei ole kirjeldatud ammendavalt ja/või taotlejal puuduvad teadmised, oskused ja kogemused projekti elluviimiseks või seda ei ole võimalik tuvastada.  2 punkti – elluviijal on suurem osa vajalikke teadmisi, oskusi ja kogemusi ning meeskond projekti elluviimiseks olemas, kuid nende osaline puudumine võib takistada kavandatud tulemuse saavutamist või projekti ei ole kaasatud partnereid või ei ole partneri roll põhjendatud ja arusaadav.  3  4 punkti – elluviijal on vajalikud teadmised, oskused ja kogemused ning meeskond projekti kavandatud tulemuse saavutamiseks, projekti ettevalmistamisse ja elluviimisse on kaasatud partner(id), kelle roll on põhjendatud ja arusaadav. 1.6. Eelarve põhjendatus, realistlikkus ja säästlikkus – kuni 5 punkti. Hindamisel lähtutakse taotluse osas „Eelarve“ välja toodud andmetest. Hinnatakse, kas kindlasummalise makse eelarve kujunemine on põhjalikult lahti kirjutatud ning kas planeeritud kulud on kavandatud kindlasummalise makse tulemuse saavutamiseks abikõlblikud.  0 punkti – kindlasummalise makse eelarve ei ole lahti kirjutatud või planeeritud kulud ei ole põhjendatud ega realistlikud.  5 punkti – kindlasummalise makse eelarve on tegevuste kaupa esitatud ning kulude sisu ja vajadus on selgelt lahti kirjutatud. Kindlasummalise makse eelarvestamise aluseks olevad kulud on põhjendatud ja realistlikud.  Sotsiaalkaitseministri ja terviseministri määruse „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega toetatakse vabaühenduste osalemist sotsiaal- ja tervisevaldkonna poliitika kujundamises ja elluviimises valdkondlike programmide kaudu. Ministeeriumi ja vabaühenduste tõhusama koostöö toetamine võimaldab arvestada huvigruppide vajadusi ja seisukohti ning tagab seeläbi laiapõhjalise ja kaasava otsustusprotsessi. Samuti võimaldab see võtta sotsiaal- ja tervisevaldkonna poliitika kujundamisel ja elluviimisel kasutusele vabaühenduste ressursid: praktilised teadmised, kogemused, tööjõud ja võrgustikud. Määruses nimetatud valdkondlike programmide eesmärgid on kooskõlas nii sotsiaal- kui ka tervisevaldkonna arengukavaga. Selleks, et vabaühenduste kaasamine oleks stabiilne ja kvaliteetne, rahastatakse 1–3-aastaseid projekte sõltuvalt taotlusvooru väljakuulutamise teates märgitud projektide elluviimise perioodist. Taotlusvoorud korraldatakse valdkondlike programmide põhiselt. 1.2. Määruse ettevalmistajad Määruse on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Meeli Tuubel (teenistussuhe lõppes 30.09.2024), laste ja perede osakonna lastekaitsepoliitika juht Helen Jõks (e-post: [email protected]; tel: 5913 6865), laste ja perede osakonna nõunik Gerli Lehe (e-post: [email protected]; tel: 5913 6501), rahvatervishoiu osakonna tervisekäitumise poliitika juht Brigitta Õunmaa (e-post: [email protected]; tel: 5912 4988), rahvatervishoiu osakonna juhataja Heli Laarmann (e-post: [email protected]; tel: 5913 7099), rahvatervishoiu osakonna nõunik Kadi Reintam (teenistussuhe lõppes 21.08.2024), toiduabi nõunik Aire Johanson (e-post: [email protected]; tel: 527 6677), toimepidevuse juht Tea Varrak (e-post: [email protected]; tel: 5919 1257), vaimse tervise osakonna ennetus- ja edenduspoliitika koordinaator Triinu Täht (e-post: [email protected]; tel: 5919 7238), vaimse tervise osakonna kogukonna teenuste koordinaator Kaidy Aljama (e-post: [email protected]; tel: 5913 7973), terviseala asekantsler Anniki Lai (e-post: [email protected]; tel: 5911 9567), vaimse tervise osakonna juhataja Anne Randväli (e-post: [email protected]; tel: 5911 8463), välisvahendite osakonna nõunik Piret Audova (teenistussuhe lõppes 23.07.2024) ja välisvahendite osakonna juhataja Marilin Sternhof (e- post: [email protected]; tel: 5916 3465). Määruse ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (e-post: [email protected]; tel: 626 9128) ning sama osakonna õigusloome- ja isikuandmete kaitse nõunik Lily Mals (e-post: [email protected]; tel: 5915 1801). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel: 5919 9274, [email protected]). 1.3. Märkused Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja 4. punktis. 2. Määruse eesmärk 1 Määruse eesmärk on soodustada vabaühenduste osalemist sotsiaal- ja tervisevaldkonna poliitika kujundamises ja elluviimises määrusega kavandatavate valdkondlike programmide kaudu. 2020. aastal võttis Sotsiaalministeerium koostöövormina kasutusele strateegilise partnerluse vabaühendustega, mis toetab ministeeriumi valitsemisala tulemuseesmärkide saavutamist ning panustab sotsiaal- ja tervisevaldkonna poliitika elluviimisse ja kujundamisse. Vabaühenduste tegevusi on rahastatud ka varem1 ja see hõlmas käesolevat määrust puudutavatest teemadest hasartmängu- ja digisõltuvust, vaimse tervise huvikaitset, toiduabi ja esmaabi. Selleks, et vabaühenduste kaasamine oleks stabiilne ja kvaliteetne, on Vabaühenduste Liit soovitanud valida püsivamatele tegevustele püsivamad elluviijad, mis tähendab pikemaid koostöölepinguid.2 Sotsiaalministeerium tegi strateegiliste partnerluste puhul rahastusotsused 2–4 aasta kohta. Sotsiaalministeerium toetas ka vabaühenduste väikeprojekte, mille kestus oli kuni üks aasta ja eelarve kuni 10 000 eurot. Käesolevas määruses on toetus piiratud eelarve ja tööjõu tingimustes suunatud projektidele, mis suudavad saavutada suurema mõju ja jätkusuutlikkuse ning mida rahastatakse vastavalt teemadele vastavast sotsiaal- või tervisevaldkonna programmist. Teemad, mida on varasematel aastatel strateegilise partnerluse raames toetatud, kuid mille toetuslepingud kehtivad veel vähemalt 2024. aasta lõpuni, seletuskirjas ei kajastu. Nende rahastamine lisatakse määrusesse edaspidi vastavalt vajadusele. Toetuse andmine on seotud heaolu arengukava 2023–2030 ja rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärkide täitmisega. Toetust antakse määruses nimetatud valdkondlike programmide alusel. Määruse 4. peatükis on välja toodud toetuse andmise põhjendus ja eesmärk valdkondlike programmide kaupa. 3. Määruse sisu Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel, mille kohaselt kehtestab minister määrusega tingimused ja korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks, toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks. Määrus kehtestatakse sotsiaalkaitseministri ja terviseministri ühise määrusena, arvestades, et määrus reguleerib nii sotsiaal- kui ka tervisevaldkonna toetusprogramme, kus toetuse taotlemise ja andmise menetlus on küll ühetaoline, samas teemad, taotlemine ja eelarved on valdkondliku programmi põhised. Määrus on jaotatud kümneks peatükiks. 1. peatükk. Üldsätted Peatükis sätestatakse määruse reguleerimisala ja terminid, määruse alusel tehtud otsuste ja toimingute vaidlustamise kord ja toetuse andmise eesmärk. Toetuse andmine on rühmitatud temaatilisteks ehk valdkondlikeks programmideks. 2. peatükk. Projekti periood ja kulud ning toetuse osakaal 1 Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 10.03.2021 käskkiri nr 30 „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 08.03.2019 käskkirja nr 21 „Hasartmängumaksu laekumistest toetuste andmise tingimused ja kord“ muutmine. 2 Rammo, A. (2021). 6/28. Juhend ametnikele. Strateegiline partnerlus vabaühendustega. Vabaühenduste Liit. https://heakodanik.ee/wp-content/uploads/2021/10/Strateegiline-partnerlus-vabau%CC%88hendustega.pdf (Vaadatud 01.06.2023). 2 Peatükis sätestatakse projektide elluviimise periood, toetuse osakaal, kindlasummalise makse alusel kulude hüvitamine, kulude abikõlblikkuse üldpõhimõtted ja abikõlbmatud kulud ning vähese tähtsusega abi reeglid. Projekti elluviimise periood määratakse taotlusvooru avamise teates. Kui teates on projekti elluviimise perioodi algus- ja lõppkuupäev nimetatud, ei või projekti elluviimise perioodi algus olla varasem teates nimetatud perioodi alguskuupäevast. Projekti elluviimise periood peab kestma teates nimetatud ajal. Kui teates on nimetatud elluviimise perioodi pikkus kuudes, peavad projekti tegevused kestma vastava arvu kuid. Nõude eesmärk on tagada projekti elluviimine kindla perioodi jooksul, et oleks võimalik korraldada taotlusvoorud samal ajal ning tagada eesmärgi täitmiseks vajalike tegevuste võimalikult sujuv üleminek ja katvus. See ei tähenda, et projekti sisutegevusi tuleks teha projekti viimasel päeval, vaid et projekti tegevused ja eelarve kasutamine oleks hajutatud kogu projektiperioodi peale. Erilist tähelepanu tuleks pöörata tegevustele, mille puhul on oluline, et neid tehakse järjepidevalt, näiteks nõustamisteenuse pakkumine. Välisprojekt, mille omafinantseeringu katmiseks toetust taotletakse, võib olla alanud enne projekti elluviimise perioodi. Välisprojekt peab lõppema selliselt, et koos projekti lõpparuandega oleks võimalik esitada ka välisprojekti raames esitatud ja kinnitatud lõpparuanne. Kui välisprojekt kestab kauem kui projekti periood, tuleb projekti lõppuaruandega esitada projekti lõpuks saavutatud välisprojekti seni saavutatud tulemusi tõendavad dokumendid (nt vahearuanne, saavutatud näitajate sihttase). Projekti elluviimise perioodi võib projekti elluviimise ajal pikendada kokku kuni kuus kuud, kui projekti elluviimisel on tegutsetud hoolsalt ning pikendamise vajadus tuleneb toetuse saajast ja partnerist sõltumatutest asjaoludest. Pikemaks perioodiks või ka muudel alustel pikendamise võimaldamine suurendaks tõenäosust, et järgnevast taotlusvoorust rahastatud analoogsed tegevused dubleerivad pikendatud projekti raames tehtavaid tegevusi. Näiteks, kui projektis pakutakse nõustamisteenust, võib osutatava teenuse maht olla pikendamise tulemusena ajutiselt suurem kui vaja, huvikaitse puhul võib tekkida paralleelselt kaks samal eesmärgil töötavat võrgustikku, kui toetuse saajad on erinevad, konverentside puhul võib kaks samal eesmärgil korraldatavat sündmust sattuda samale ajale. Toetuse andja kooskõlastab projekti pikendamise Sotsiaalministeeriumi vastava valdkondliku programmi kontaktisikuga, kes hindab vajadust projekti elluviimise perioodi pikendada. Üldjuhul korraldatakse määruse alusel asjakohaste programmide taotlusvoorud üks kord aastas samal ajal selliselt, et taotluste rahastamise otsus saaks kinnitatud projekti elluviimisele eelneva kalendriaasta lõpuks ja projekti elluviimise periood saaks alata taotluse esitamisele järgneva kalendriaasta algusest. Toetus ja omafinantseering moodustavad kokku 100% projekti abikõlblikest kuludest. Toetus võib moodustada maksimaalselt 99% projekti abikõlblikest kuludest. Omafinantseering võib olla vaid rahaline. Välisprojekti omafinantseeringuks kasutatava toetuse osalt omafinantseeringut ei arvestata. Välisprojekti omafinantseeringuks taotletav summa peab olema võrdne välisprojektis planeeritava omafinantseeringu summaga või sellest väiksem. Kui välisprojektis on partnerid, võib taotletav summa sisaldada ka partnerite omafinantseeringu osa ehk toetust võib taotleda ka välisprojekti partnerite omafinantseeringu katmiseks. Kulude hüvitamine ehk toetuse saamine toimub kindlasummalise makse alusel. Kindlasummaline makse on suunatud ennekõike tulemuslikkuse rahastamisele. Kulu loetakse tekkinuks, kui kindlasummalise makse aluseks olev tulemus on täielikult saavutatud, osalisel tulemuse saavutamisel loetakse kulu põhjendatuks proportsionaalselt tulemiga. Kindlasummalise makse puhul kulusid tegelike kulude alusel ei hüvitata, mis tähendab, et kuludokumente ja nende aluseks olevaid ostumenetlusi ja hankeid toetuse andja ei kontrolli. Seega keskendutakse kulude asemel rohkem protsessile ja tulemustele. Seda põhjusel, et tegelike kulude alusel abikõlblike kulude hindamine võib olla keeruline ja ajamahukas ning sisaldab palju eksimisvõimalusi, mis võivad kaasa tuua tagasinõuded. Seega vähendab 3 kindlasummalise makse kasutamine osapoolte halduskoormust, olgugi, et mõningane kulude üle- või alahüvitamine on paratamatu. Kogu projekti eelarve peab jagunema vastavalt planeeritud tegevustele, kas üheks või mitmeks kindlasummaliseks makseks. Taotleja ise otsustab mitu kindlasummalist makset projektist tuleb. Ühe kindlasummalise makse raames võib teha mitut tegevust, mis on tervikuna teostatavad. Taotleja peab taotluse esitamisel arusaadavalt põhjendama ja tõendama, kuidas kindlasummaline makse eeldatavate kulude eelarve kujuneb ning kuidas kindlasummalise makse aluseks olevat tulemust hiljem tõendatakse ehk mis on tõendamise aluseks. Taotleja peab kindlasummalise makse koostamisel lähtuma kulude abikõlblikkuse nõuetest, sealhulgas parimast hinna ja kvaliteedi suhtest. Kindlasummalise makse eelarvestamise tõendusmaterjaliks sobivad näiteks pakkumused võimalikelt teenuse või kauba pakkujatelt, hinnapäringud või avalike hinnakirjade puhul viited veebilehtedele või kuvaprindid veebilehtedelt. Tulemuste määramiseks ei ole soovitatav kasutada kindlaarvulisi tulemusnäitajaid (nt koolitatud on 100 inimest või välja on töötatud kolm arengukava), vaid eelistada tuleks minimaalseid näitajaid (nt koolitatud on minimaalselt 90 inimest või välja on töötatud minimaalselt kaks arengukava). Minimaalne kindlasummaline makse on üldjuhul 20 000 eurot. Põhjendatud juhtudel võib projektis olla ka üks kindlasummaline makse, mis on sellest väiksem (nt olukorras, kus projekti eelarvet tervikuna ei ole võimalik jagada kindlasummalisteks makseteks nii, et iga kindlasummaline makse oleks vähemalt 20 000 eurot). Peatükis on välja toodud kulude abikõlblikkuse üldpõhimõtted ja abikõlbmatud kulud, mis on taotlejatele abiks kindlasummalise makse eelarvestamisel. Samuti nähakse peatükis ette vähese tähtsusega abi hindamise sätted. Taotlusi hinnatakse juhtumipõhiselt ning analüüsitakse, kas tegemist on turupõhise majandustegevuse toetamisega või mitte, kui on, siis ka seda, kas tegemist on majandusliku eelise ja konkurentsi moonutamisega. Riigiressurssidest raha pärinemise kriteerium on täidetud. Kui kõik riigiabi hindamise kriteeriumid on täidetud, on tegemist vähese tähtsusega abiga, kui ei ületata vähese tähtsusega abi piirmäära. 3. peatükk. Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele Peatükis sätestatakse nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele. Toetuse taotlejaks võib olla Eestis registreeritud mittetulundusühing või sihtasutus. Taotleja võib kaasata partnereid. Partner osaleb iseseisvalt projekti tegevuste elluviimises ja tal tekivad selle käigus kulud. Kui teine isik osaleb projekti tegevuste elluviimises teenusepakkujana, ei ole ta käsitatav projekti partnerina. Taotleja ja partner peavad olema taotluse menetlemise hetkeks tagastanud varem saadud toetuse kasutamata jäägi või tagasinõutud toetuse, mille tasumise tähtaeg on saabunud. Samuti ei tohi taotlejal ega partneril olla muid võlgnevusi lisaks rahalistele võlgnevustele. Varem antud toetuse kasutamise aruanne peab olema esitatud. Samuti peavad olema kõrvaldatud aruande puudused, kui nende kõrvaldamise tähtaeg on saabunud. Lisaks määruse 3. peatükis nimetatud nõuetele kehtivad taotlejale, partnerile ja taotlusele ka määruse 4. peatükis nimetatud eritingimused valdkondlike programmide kohta. Näiteks on valdkondlike programmide eritingimustes määratud, et nii taotlejal kui partneril peab olema taotluse esitamise hetkeks eelnev kogemus valdkonnas, mille edendamiseks toetust taotletakse. Kogemuse olemasolu peab taotleja või vastavalt tema partner olema võimeline tõendama. 4 Taotluses tuleb muu hulgas nimetada projekti tegevuste väljundnäitajad ja nende sihttasemed iga kindlasummalise makse kohta koos nende tõendamise alustega. Näiteks, kui projekti tegevuseks on koolituse väljatöötamine ja korraldamine, on väljunditeks koolituse programm, õppematerjalid, koolitusel osalejate arv jms. Tulemusnäitajate ja muude projektispetsiifiliste näitajate ja nende sihttasemete lisamine toimub taotlusepõhiselt, kui valdkondliku programmi tingimustest ei tulene teisiti. Valdkondliku programmi tingimustes võib sätestada väljundnäitaja ja selle kohustusliku sihttaseme. Tulemusnäitajaks võib olla eelnenud näite puhul uusi teadmisi saanud, oskusi omandanud ja väljaõppinud ning neid teadmisi rakendada suutvate ja kasutama asuvate inimeste arv. 4. peatükk. Valdkondlikud programmid ja nendele kohalduvad eritingimused Peatükis sätestatakse iga valdkondliku programmi toetuse kasutamise eesmärk ja toetatavad tegevused ning eritingimused. Eritingimusteks on tingimused, mida ei ole valdkondadeüleselt reguleeritud, kuid konkreetse valdkonna kohta kehtib erisus. Näiteks on eritingimustes reguleeritud nõuded projektist kasusaajatele, tegevuste väljunditele, toetuse saaja ja partneri varasemale kogemusele jne. Kasusaajana on mõeldud otsest kasusaajat (nt koolitusel osalev koolitaja), mitte kaudset kasusaajat (nt projekti käigus koolitatud koolitaja poolt pärast projekti lõppu korraldatud koolitusel osalev projekti sihtrühma kuuluv inimene). Taotlus tuleb esitada ühe valdkondliku programmi kohta. Kui taotleja soovib teha tegevusi mitme valdkondliku programmi raames, tuleb esitada nende kohta eraldi taotlused, välja arvatud juhul, kui organisatsioon on ühes programmis taotleja ja teises programmis projekti partneriks. 4.1. Sõltuvushäired Sõltuvushäirete programmis on rõhk hasartmängu- ja digisõltuvusega inimeste ja nende lähedaste toetamisel ning hasartmängu- ja digisõltuvuse leviku ennetamisel, samuti inimeste tervisest ja heaolust lähtuva alkoholipoliitika ja tubaka- (sh nikotiini)poliitika kujundamisel. Uuringu „Eesti elanike kokkupuuted hasartmängudega“ (2023) tulemused näitavad, et võrreldes 2021. aasta uuringu tulemustega on hasartmängudega kokkupuutunute arv veidi kahanenud. Eesti 15–74-aastastest elanikest on elu jooksul hasartmängudega kokku puutunud 65% (2021. aastal 72%), viimase kahe aasta jooksul 47% ehk iga teine elanik. Nii internetis kui ka väljaspool internetti on kõige populaarsem arv- ja kiirloteriides osalemine, millega on viimase kahe aasta jooksul kokku puutunud 41% elanikest. Kokkupuude muude mängutüüpidega jääb alla kümnendiku: kasiinomänge on mänginud 7%, kihlvedudes ja spordiennustuses osalenud 6%, pokkerit mänginud 4% ja muid uuringus täpsustamata mänge mänginud 8%. 15–20-aastaste kokkupuude hasartmängudega nii üldse kui ka kahe viimase aasta jooksul on võrreldav Eesti keskmisega: mänginud on 59% noortest, sealhulgas viimase kahe aasta jooksul 47%. Viimase kahe aasta jooksul on 38% noortest mänginud raha peale väljaspool internetti: kõige sagedamini loteriid, aga ka muid mänge ja mänguautomaatidel väljaspool kasiinot. Arvuti- või internetisõltuvus on psüühikahäirete valdkonnas uus kontseptsioon, mistõttu tänasel päeval häiret ametlikult ei diagnoosita. Küll aga saame eristada, kui palju kasutamist on liiga palju ja millal muutub kasutamine sõltuvuskäitumiseks. On teada, et netisõltuvuse all kannatab iga kümnes inimene, keskeltläbi 3–5% lastest ja täiskasvanutest. Hasartmängu- ja digisõltuvusega tegelemisel on vajalik järjepidev teavitustöö, et ennetada probleeme ja nende süvenemist ning oluline on nõustamisteenuste õigeaegne kättesaadavus. Hasartmängu- ja digisõltuvuse osas toetab sõltuvushäirete programm rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 alaeesmärgi „Tervist toetavad valikud“ täitmist ja panustab vaimse tervise strateegia 2016–2025 alaeesmärki „Psüühika- ja käitumishäirete ennetamine“, mida on kirjeldatud järgmiselt: „Inimesed oskavad võimalikult varakult ära tunda häirete tekkimise, nad 5 julgevad abi küsida ja neile on tagatud professionaalne õigeaegne abi tõsisemate häirete ennetamiseks.“, samuti toetab vaimse tervise rohelise raamatu ja vaimse tervise tegevuskava 2023–2026 töösuundade (edendus, ennetus, kogukondlik tugi ja vaimse tervise teenused) eesmärkide saavutamist. Rohkem kui pool enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatud eluaastatest Eestis tuleneb riskiteguritest või riskikäitumisest. Tervisekaotust põhjustavate riskitegurite ja riskikäitumise eesotsas on toitumise ja metabolismiga seotud riskid ning alkoholi ja tubakatoodete tarvitamine. Alkoholi tarvitamine põhjustab Eestis väga suurt sotsiaalset ja tervisekahju. Kahjude majanduslik negatiivne mõju ületab alkoholitööstuse ja sellega seotud majandusharude toodetud lisaväärtuse. Alkoholist tingitud riskikoormus oli 2022. aastal 53 442 eluaastat ja alkoholi tarvitamisega seotud otsesed kulud olid Tervisekassa raviarvete alusel ligikaudu 50,5 miljonit eurot. Alates 2019. aastast suurenes 15-aastaste ja vanemate Eesti inimeste alkoholi tarbimine ja alates 2018. aastast suremus alkoholi tarvitamisest otseselt põhjustatud haigustesse. 2023. aastal vähenes eeskätt raske majandusolukorra tõttu alkoholi kogutarbimine (2,6%), samuti vähenes surmade arv. 2023. aastal suri otseselt alkoholi põhjustatud haigustesse 627 inimest (2022. aastal 753). Tervist ohustava alkoholitarvitamise riskipiire (meestel 140 g ja naistel 70 g absoluutalkoholi nädalas) ületas 2022. aastal 21% meestest ja 11% naistest. Kuigi tavasigarettide suitsetamise populaarsus noorte seas väheneb, on murekohaks viimastel aastatel tõusutrendis olnud alternatiivsete tubaka- ja nikotiinitoodete, sealhulgas e-sigarettide tarbimise laialdane levik noorte hulgas. 2022. aasta andmetel oli e-sigarette proovinud 10% 11-aastastest, 31% 13-aastastest ja 47% 15-aastastest noortest. E-sigareti ja huuletubaka tarvitajaid on ka nende noorte seas, kes tavasigarette ei suitseta ning nende toodete tarvitamise kasv on märgatav just tüdrukute seas. 2022. aastal oli tubakatoodete tarvitamisest tingitud riskikoormus 59 363 eluaastat ja tubakatoodete tarvitamisega seotud otsesed kulud olid Tervisekassa raviarvete alusel ligikaudu 55,6 miljonit eurot. Alkoholi- ja tubakavaldkonna huvikaitse osas toetab sõltuvushäirete programm riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 alasihte „Hooliv ühiskond“ ja „Tervist hoidev inimene“, rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 alaeesmärgi „Tervist toetavad valikud“ täitmist, mille eesmärki on kirjeldatud järgmiselt: „Tervise edendamiseks, riskikäitumise vähendamiseks ja tervisenäitajate parandamiseks kogu elukaare jooksul on inimeste jaoks olemas vajalikud toetavad võrgustikud, võimalused ja oskused, et teha tervist toetavaid valikuid olenemata vanusest, sissetulekust, haridustasemest ja elukohast. Lihtsalt mõistetav tervisealane teave ning vajalikud teenused ja tooted on kõigile kättesaadavad.“. Tervist toetavate valikute programmist peab projekt toetama tegevust „Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine“. Projekt peab olema kooskõlas ka nii alkoholipoliitika kui ka tubakapoliitika rohelises raamatus nimetatud eesmärkidega. Alkoholipoliitika ja tubaka- (sh nikotiini)poliitika kujundamisel (maksupoliitikas, reklaaminduses, turunduses jne) ei ole alati esikohal tervis. Selleks, et eri valdkondades arvestataks otsuste/poliitika kujundamisel rohkem tervisemõjuga, on oluline, et rohkem osapooli ühiskonnas oskaksid näha erinevate valdkondade poliitika mõjude seoseid tervisega ja oleksid neist teadlikud. Programmiga soovitakse koondada alkoholi ja tubaka (sh nikotiini) tarbimise kahjudega kokkupuutuvate osapoolte ning sõltuvushäirega (alkohol ja nikotiin) inimeste ja nende lähedaste õigused ja huvid ning tagada nende eest seismine. Lisaks on eesmärk suurendada avalikkuse ning alkoholi- ja tubakapoliitika kujundamisega seotud osapoolte ja otsustajate teadlikkust asjakohastest huvidest, eesmärkidest, võimalustest ja kahjudest. 4.2. Vaimse tervise huvikaitse 6 Tähelepanu inimeste vaimsele tervisele füüsilise tervise kõrval ja vaimse tervise valdkonna areng on aastatega kogunud üha suuremat jõudu nii Eestis kui teistes riikides, plahvatusliku hüppe tekitas valdkonnas aga ülemaailmne tervisekriis – COVID-19 pandeemia. Selle mõju inimeste igapäevaelule ja toimetulekule oli niivõrd märgatav, et pani inimeste säilenõtkuse ja vaimse tervise olulisust tunnistama ka valdkonnaväliseid inimesi. Vaimne tervis on saanud tõuget ja hoogu nii avalikus meedias sagedasema kajastamise, valdkondlike teadusuuringute rahastamise, innovaatilisi lahendusi otsivate idufirmade tegevuse kui ka rahvusvaheliste organisatsioonide ja riikide avaliku sektori asutuste poliitikakujunduse kaudu. (Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise tegevuskava 2023–2026). Suur tähelepanu kiirelt arenevale valdkonnale seab senisest suuremad nõudmised selle edendamisel tugineda kvaliteetsele ja usaldusväärsele teabele ning hoolikalt kaalutud ja valitud tõenduspõhistele tegevustele kõigi valdkonna huvirühmade poolt. Vaimse tervise probleemidega võib oma eluea jooksul kokku puutuda iga inimene, levinuimad probleemid on depressioon ja ärevus. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on psüühikahäirega inimeste osakaal kasvamas – iga kaheksas inimene maailmas elab psüühikahäirega (WHO, 2022). Rahvastiku vaimse tervise uuring (RVTU, 2022) selgitas välja Eesti rahvastiku vaimse tervise peamised sõlmprobleemid, millega vaimse tervise poliitika peab tegelema: 1) sotsiaal- majanduslik, sealhulgas regionaalne ebavõrdsus; 2) sotsiaalne isolatsioon – üksi elavatel inimestel esineb rohkem vaimse tervise probleeme; 3) noorte vaimse tervise haavatavus – enesehinnanguliste küsimustike alusel esineb noortel teiste vanuserühmadega võrreldes suurem vaimse tervise häirete esinemise risk; 4) puudulik terviseharitus ja infopuudus teenuste kohta, mis on muu hulgas mõjutatud vaimse tervise häbimärgistamisest; 5) puudulik info häirete levimuse, mõjude ja riskitegurite kohta; 6) ennetus- ja raviteenuste puudulik kättesaadavus. Vaimse tervise huvikaitse programmi eesmärk on edendada elanikkonna heaolu ja vaimse tervise huvikaitset vaimse tervise valdkonnas tegutsevate organisatsioonide huvikaitse- ja tegutsemisvõimekuse tugevdamise ning mõjusa valdkondliku kommunikatsiooni kaudu. Hea huvikaitse tugineb legitiimsusele ja vastutavusele. See tähendab, et elanikkonna heaolu ja vaimse tervise edendamiseks on vajalik lai esindatus valdkonnas ja ka sihtrühma seas, valdkondlik kompetentsus ja jagatud huvikaitse visioon, strateegia ja selle elluviimine. Sellest lähtuvalt on kirjeldatud selle valdkondliku programmi tegevusi. Vaimse tervise huvikaitse programm toetab riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 alasihti „Tervist hoidev inimene on terviseteadlik, käitudes enda ja teiste elu ning keskkonda hoidvalt. Sealjuures hoolitseb ta nii vaimse kui ka füüsilise tervise eest.“, samuti rahvastiku tervise arengukava tervist toetavate valikute programmi, mille eesmärki on kirjeldatud järgmiselt: „Tervise edendamiseks, riskikäitumise vähendamiseks ja tervisenäitajate parandamiseks kogu elukaare jooksul on inimeste jaoks olemas vajalikud toetavad võrgustikud, võimalused ja oskused, et teha tervist toetavaid valikuid olenemata vanusest, sissetulekust, haridustasemest ja elukohast. Lihtsalt mõistetav tervisealane teave ning vajalikud teenused ja tooted on kõigile kättesaadavad.“. Tervist toetavate valikute programmist peab projekt toetama meetme „Terviseriskide ja riskikäitumise vähendamine ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel“ tegevuse 1.1.2 „Vaimse tervise edendamine“ eesmärkide täitmist. Vaimse tervise huvikaitse programm toetab ka vaimse tervise rohelise raamatu ja vaimse tervise tegevuskava 2023–2026 eesmärkide saavutamist. 4.3. Psüühikahäireid kogenud inimeste võimestamine 7 Psüühikahäire on vaimse tervise seisund, mis mõjutab üksikisiku mõtlemist, tundeid, käitumist ja üldist toimimist. Psüühikahäireid iseloomustavad mitmesugused sümptomid ja nähud, mis võivad erineda olenevalt konkreetsest häirest. Vaimse tervise probleemidega võib oma eluea jooksul kokku puutuda iga inimene, levinuimad probleemid on depressioon ja ärevus. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO, 2022) andmetel on psüühikahäirega inimeste osakaal kasvamas – iga kaheksas inimene maailmas elab psüühikahäirega. Rahvastiku vaimse tervise uuring (RVTU, 2022) selgitas välja Eesti rahvastiku vaimse tervise peamised sõlmprobleemid, millega vaimse tervise poliitika peab tegelema: 1) sotsiaal- majanduslik, sealhulgas regionaalne ebavõrdsus; 2) sotsiaalne isolatsioon – üksi elavatel inimestel esineb rohkem vaimse tervise probleeme; 3) noorte vaimse tervise haavatavus – enesehinnanguliste küsimustike alusel esineb noortel teiste vanuserühmadega võrreldes suurem vaimse tervise häirete esinemise risk; 4) puudulik terviseharitus ja infopuudus teenuste kohta, mis on muu hulgas mõjutatud vaimse tervise häbimärgistamisest; 5) puudulik info häirete levimuse, mõjude ja riskitegurite kohta; 6) ennetus- ja raviteenuste puudulik kättesaadavus. Psüühikahäireid kogenud inimeste toetamine võrgustiku ja huvikaitse kaudu aitab neid kaasata poliitika kujundamisse ja elluviimisse, vähendada stigmat, eelarvamusi ja stereotüüpe ning edendada avatud suhtumist psüühikahäirega inimestesse. Võrgustumine aitab ka psüühikahäirega inimestel endil ühenduda ja leida toetust teiste sarnaste kogemustega inimeste seast. Psüühikahäireid kogenud inimeste võimestamise programmi eesmärk on vähendada psüühikahäirega seotud häbimärgistamist ja suurendada psüühikahäirega inimeste kaasatust neile suunatud poliitika, sekkumiste ja teenuste kujundamisse. Psüühikahäireid kogenud inimeste võimestamise programm toetab Eesti 2035 alasihti „Tervist hoidev inimene on terviseteadlik, käitudes enda ja teiste elu ning keskkonda hoidvalt. Sealjuures hoolitseb ta nii vaimse kui ka füüsilise tervise eest.“, samuti rahvastiku tervise arengukava tervist toetavate valikute programmi, mille eesmärki on kirjeldatud järgmiselt: „Tervise edendamiseks, riskikäitumise vähendamiseks ja tervisenäitajate parandamiseks kogu elukaare jooksul on inimeste jaoks olemas vajalikud toetavad võrgustikud, võimalused ja oskused, et teha tervist toetavaid valikuid olenemata vanusest, sissetulekust, haridustasemest ja elukohast. Lihtsalt mõistetav tervisealane teave ning vajalikud teenused ja tooted on kõigile kättesaadavad.“. Tervist toetavate valikute programmist peab projekt toetama meetme „Terviseriskide ja riskikäitumise vähendamine ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel“ tegevuse 1.1.2 „Vaimse tervise edendamine“ eesmärkide täitmist. Psüühikahäireid kogenud inimeste võimestamise programm toetab ka vaimse tervise rohelise raamatu ja vaimse tervise tegevuskava 2023–2026 eesmärkide saavutamist. Määruse § 17 lõike 3 punktis 1 nimetatud tõenduspõhised tegevused häbimärgistamise vähendamiseks psüühikahäirega inimestega kokkupuutuvate spetsialistide seas ja meedias on näiteks kogemuslugude jagamine. Määruse § 17 lõike 3 punktis 2 nimetatud tegevused, mis on suunatud psüühikahäireid kogenud inimeste ettevalmistusele ja toele, on näiteks rahvusvahelisse praktikasse rakendatud raamistik ja koolitused ning järjepidev tugi (supervisioon). 4.4. Tervislik toitumine ja liikumine Viimase 20 aasta jooksul on Eesti tööealise rahvastiku kehamassiindeks (KMI) järjepidevalt kasvanud: kui 2000. aastal oli see meestel keskmiselt 24,8 ja naistel 24,4, siis 2022. aasta andmetes juba vastavalt 26,8 ja 25,9. Sellest tulenevalt on kahanenud ka KMI järgi normaalkaalu kuuluva rahvastiku osakaal. Kui 2012. aastal oli 16–64-aastastest 8 normaalkaalus 48,6%, siis 2022. aastal 45%. Regulaarselt kehaliselt aktiivsete (kehaline aktiivsus viis korda nädalas 30 minutit) täiskasvanute osakaal Eestis on väike. Neli või enam korda nädalas kehaliselt aktiivsete täiskasvanute osakaal on aastate jooksul veidi kasvanud (2004. aastal oli see näitaja 12,5% ja 2020. aastal 19%), kuid sellega ei saa siiski rahul olla. Eestis on mitu tasakaalustatud toitumise suurendamisele suunatud tegevust pooleli (nt toidu koostise muutmise (reformuleerimise) plaani väljatöötamine soola, lisatud suhkrute ja küllastunud rasvhapete vähendamiseks toitudes, toitumis- ja liikumissoovituste uuendamine jne). Kultuuriministeeriumi eestvedamisel on 2023. aastal liikumisaasta raames käivitatud mitu algatust, sealhulgas liikumisaktiivsuse edendamise tegevuskava koostamine ja elluviimine. Sotsiaalministeerium vajab järgnevatel aastatel tasakaalustatud toitumise ja liikumise edendamiseks strateegilist partnerit, sest valikute ja elukeskkonna kujundamiseks on vaja teha järjepidevat tööd, et jõuaksime oodatavate muutusteni tervisenäitajates. Rahastatavad tegevused aitavad kaasa liikumist soodustava keskkonna ja tasakaalustatud toitumist soosivate valikute kujundamisele, sealhulgas arendatakse füüsilist keskkonda ja kujundatakse sotsiaalseid norme. Uuendamisel on rahvatervise seadus ja selle rakendusaktid ning nende rakendamise ettevalmistamiseks on vajalikud ka strateegilise partneri tegevused. Paranenud toitumis- ja liikumisharjumused toovad eeldatavalt kaasa südame- ja veresoonkonnahaiguste, toitumisest mõjutatud vähkkasvajate vormide ja teist tüüpi diabeedi selge langustrendi.3 Tervisliku toitumise ja liikumise programmi eesmärk on edendada tasakaalustatud toitumist ja regulaarset liikumist Eesti elanikkonnas. Strateegilise partneri eesmärgid ja tegevused peavad olema kooskõlas rahvastiku tervise arengukavaga 2020–2030, mille üks eesmärk on Eesti inimeste oodatava ja tervena elatud eluea pikenemine. Eesmärgi saavutamiseks tuleb edendada tasakaalustatud toitumist ja füüsilist aktiivsust. Rahastatavad tegevused peavad toetama rahvastiku tervise arengukava tervist toetatavate valikute programmi meetme „Terviseriskide ja riskikäitumise vähendamine ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel“ tegevust 1.1.3 „Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise liikumise edendamine“, samuti peavad strateegilise partneri eesmärgid ja tegevused olema kooskõlas riiklike toitumis- ja liikumissoovitustega. Programmi alaeesmärgid on: 1) suurendada sihtrühmade kaasatust tõenduspõhiste tasakaalustatud toitumise ja liikumise võimaluste loomisesse ja arendamisse, keskendudes lastele ja noortele; 2) suurendada ühiskonnas teadlikkust eelkõige tasakaalustatud toitumise ja regulaarse liikumise tõenduspõhisest positiivsest mõjust tervisele, samuti tasakaalustamata toitumise ja vähese liikumisega kaasnevatest terviseprobleemidest; 3) suurendada Eesti ühiskonnas aktiivset osalust tõenduspõhise tasakaalustatud toitumise ja tervisliku liikumise võimaluste loomisel ja inimestele kättesaadavaks tegemisel. Toetust ei saa kasutada tegevusteks, mida rahastatakse välistoetuse, riigieelarve või muu avaliku sektori vahenditest, välja arvatud juhul, kui toetus on eraldatud välisprojekti omafinantseeringu katmiseks. Näiteks ei rahastata toetusest koolituse korraldamist, kui seda rahastab ka mõni teine ministeerium. Muu hulgas laieneb piirang ka nendele koolitustele, mille korraldamist teine rahastaja otseselt ei toeta. Toetusest on võimalik rahastada sellist tegevust toetavat tegevust, näiteks teenuse arendamist. Tegemist on § 9 punkti 10 kõrval täiendava piiranguga, mis lisaks konkreetsetele kuludele, mis on kaetud muudest rahastamise allikatest, piirab rahastamist tegevuse üleselt, kui selleks on toetust eraldatud või makstud välistoetuse, 3 Reile, Rainer ja Veideman, Tatjana. (2023). Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, 2022. Metoodika ja standardtabelite kogumik. s.l. : Tervise Arengu Instituut. 9 riigieelarve või muu avaliku sektori vahenditest, välja arvatud välisprojekti omafinantseeringu toetuse korral. 4.5. Elanikkonna esmaabioskused Määruse § 21 lõike 3 punktis 5 nimetatud elanikkonna esmaabioskuste suurendamiseks vajalike koolituste kohustuslik sihtrühm on § 22 lõike 4 punkti 4 kohaselt õpilased tulenevalt projekti väljundnäitajast. Eesmärk on, et koolides oleksid kvaliteetsed esmaabioskuste koolitused kindlasti tasuta kättesaadavad. Ülejäänud sihtrühmad ning ka õpilaste ja koolide valik on toetuse saaja otsustada. Rahvastiku tervise aastaraamat 20234 toob välja, et kuni 2020. aastani olid õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad sageduselt kolmas surmapõhjus Eestis. 2021. aastal jäid vigastused (õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad) neljandaks surmapõhjuseks seoses hingamiselundite haigustest (sh COVID-19) tingitud suremuse suurenemisega. Põhilised vigastused saadakse kodus: aastatel 2016–2021 registreeritud juhtude alusel ligi 43% aastas. Vigastuste tõttu hukkus 2021. aastal 935 inimest. Vigastustest tingitud surmade ja tüsistuste vähendamiseks on vigastuste ennetamise kõrval oluline suurendada elanikkonna tõenduspõhiseid esmaabioskusi, et tagada kvaliteetne ja õigeaegne abi andmine seni, kuni abistamise saab vajaduse korral üle võtta professionaalne tervishoiuteenuse osutaja. Elanikkonna esmaabioskuste suurendamine võimaldab teoreetiliselt vähendada koormust tervishoiusüsteemile, eriti erakorralise abi osakondadele ja kiirabile tavaolukorras, kuid suurendab ka Eesti valmisolekut suuremateks kriisiolukordadeks, mil tavapärased riigi poolt tagatud teenused võivad olla suure koormuse tõttu vähem ligipääsetavad. Eestis on esmaabikoolituste ja täiendõppe kvaliteet kõikuv, korralduses puudub terviklik ja kvaliteeti tagav süsteem ning valdkond on selgelt eesmärgistamata. Sotsiaalministeeriumi esmaabivaldkonna kehtiva strateegilise partnerluse käigus valmib 2023. aasta teises pooles esmaabioskuste õppe ja koolituste terviklik pikaajaline plaan. Selle elluviimiseks on vajalik koostada ja ellu viia üksikasjalik tegevuskava ning luua ja arendada koolitajate ja täiendõppe valdkonnas tegutsejate koostöövõrgustik, mis toetaks osapoolte koostööd ja aitaks parandada kvaliteetsete emaabikoolituste kättesaadavust Eestis. Toetus aitab kaasa Eesti 2035 kolme sihi (inimene – arukas, tegus ja tervist hoidev Eesti inimene; ühiskond – hooliv, koostöömeelne ja avatud ühiskond; riigivalitsemine – Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik) saavutamisele. Samuti aitab toetus kaasa rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 alaeesmärgi „Tervist toetavad valikud“ lahendustee „Vigastuste ennetamine“ täitmisele, kus üht prioriteetset tegevust on kirjeldatud järgmiselt: „Elanike esmaabi osutamise oskusi parandatakse ning esmaabi andmise valmidust suurendatakse.“. Lisaks aitab toetus kaasa rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 alaeesmärgi „Inimkeskne tervishoid“ lahendustee „Inimeste terviseharitus ja põhiõiguste kaitse ning kogukondade võimestamine ja kaasamine“ saavutamisele. 4.6. Toiduabi Järjest rohkem tuleb pöörata tähelepanu sellele, et toit saaks maksimaalselt ära kasutatud ja ülejääv toit jätkusuutlike lahenduste abil ümber jagatud. 2021. aastal tehtud uuringu „Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti toidutarneahelas“ kohaselt tekib Eestis kokku ligikaudu 167 000 tonni toidujäätmeid aastas. Toidujäätmed on toit, mis on muutunud jäätmeteks toidutarneahela erinevates etappides (sh lõpptarbimise etapis). Toidujäätmeteks võib pidada 4 https://tai.ee/et/valjaanded/rahvastiku-tervise-aastaraamat-2023. 10 toitu, mis on muutunud jäätmeteks järgmistel tingimustel: on liikunud toidutarneahelasse; on eraldatud või ära visatud toidutarneahela eri etappides; on suunatud jäätmekäitlusprotsessi.5 Toidujäätmetest poole (50%) ehk ligikaudu 84 000 tonni aastas moodustab toidukadu ehk inimtoiduna raisku läinud toit. Toidukadu ehk raisatud toit on toit või toiduaine, mis mingil põhjusel (riknenud või kasutustähtaja ületanud toit, söömisel ülejäänud toit jne) jääb tarbimata ja visatakse toidujäätmetena ära. Toidukadu tekib kõikidel toidutarneahela etappidel6. Kõige suurem osakaal toidukao tekkes on kodumajapidamistel (41%), kõige väiksem toidutööstusel (4%). Kogu toidutarneahelas raisatud toidu väärtus kokku on Eestis hinnanguliselt 164 miljonit eurot aastas. Nii näiteks jääb Eesti toidupoodides aastas hinnanguliselt müümata ligi 22 800 tonni toidukaupu. Toitlustusasutuste – restoranid, kohvikud, sööklad jne – tekitatud toidukadu ulatub pea 7500 tonnini aastas. Eesti pered viskavad toidukaona ära kokku üle 34 000 tonni aastas.7 Uuringu tulemused näitavad, et peamiseks toidukao tekkimise põhjuseks Eesti peredes on toidu või toiduainete riknemine. Toiduabi valdkondliku programmi eesmärk on võrgustikutöö abil innovaatiliselt ära kasutada päästetud toitu, et toetada Eesti eri piirkondades eelkõige puudust kannatavaid inimesi võimalikult nende kodu lähedal koostöös kohalike omavalitsuste, kogukondade ja teiste osapooltega. Päästetud toit on toiduks sobiv toiduaine, mis muidu oleks kas hävitatud või jäänud kasutamata. Päästetud toitu annetavad valdkonnas tegutsevatele vabaühendustele suuremad ja väiksemad toidupoed, maaletoojad, toidu tootjad ja põllumehed. Puudust kannatavaid inimesi on Eestis kohalike omavalitsuste poolt toiduabi nimekirjadesse kantuna igas kvartalis 30 000–36 000. Selleks et vähem toitu üle jääks, tuleb osata olemasolevat toitu maksimaalselt ära kasutada: teada säilitamisviise, nippe, kuidas soodsamalt, tõhusamalt ja mitmekesisemalt toitu, sealhulgas päästetud toitu, kasutada. Tegevus toetab riiklikku toiduabi jagamise süsteemi. Toiduabi valdkondlik programm on kooskõlas heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärgi nr 4 „Sotsiaalhoolekanne“ tegevussuunaga „Teenuste arendamisel inimese terviklikust abivajadustest lähtumine ning pakutava abi parem koordineerimine ja integreerimine“, sealhulgas eesmärgiga arendada toetavaid teenuseid, et vähendada vaesust, parandada inimeste iseseisvat toimetulekut ja tagada tervisliku toiduabi kättesaadavus. Riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanne on toetada puudust kannatavaid inimesi ning päästetud toidu ümberjagamine on üks võimalus neid inimesi aidata. Määruse § 23 lõikes 4 nimetatud innovaatilised lahendused päästetud toidu ärakasutamiseks on näiteks: 1) toidujagamisplatvorm, sealhulgas mobiilirakendus, mis võimaldab toidupoodidel ja teistel toiduettevõtetel jagada ülejäänud toitu otse kohaliku kogukonna abivajajate, kodutute varjupaikade või heategevusorganisatsioonidega; 2) toiduainete säilitamise ja taaskasutamise teemalised õpitoad, sealhulgas säilitamistehnikast ja ühisaedade rajamisest. Ühisaedade rajamine aitab koondada kogukonda, vähendada toiduraiskamist ja parandada tervislikku toitumist. Ühisaias toitu kasvatades saab inimene enda toidulauale maitsva, tervisliku ja kohaliku toidu; 3) koolituste, sealhulgas toimetulekuõppe, praktiliste juhendite jms kaudu teadlikkuse suurendamine sellest, kuidas poest vähese raha eest võimalikult tervislikke toiduaineid osta; 4) päästetud toidu kogumine, töötlemine ja jagamine spetsiaalsetes nn supiköökides. 5 Piirsalu, E, Moora, H, Väli, K, Aro, K, Värnik, R, Lillemets, J. (2021). Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti toidutarneahelas. SEI Tallinn. 6 Toidutarneahel on omavahel seotud tegevused, mis on suunatud toidu tootmisele, töötlemisele, turule viimisele ja lõpptarbimisele. Toidutarneahel sisaldab endas üldjuhul järgmisi etappe: kodumajapidamised, toitlustus, toidu jaemüük ja muul viisil tarnimine (kaubandus), toidu töötlemine ja tootmine (toidutööstus), esmatootmine. 7 Piirsalu, E, Moora, H, Väli, K, Aro, K, Värnik, R, Lillemets, J. (2021). Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti toidutarneahelas. SEI Tallinn. 11 Kuigi taotleja või partner võivad olla sellise tegevuse väljatöötamise ja rakendamisega juba alustanud, on see jätkuvalt käesoleva määruse kontekstis innovaatiline, kuna eristub Eestis laiemalt levinud süsteemidest. Innovaatilised on ka tegevused, mis on seni olnud suunatud vaid ühe piirkonna inimestele. Seega saab innovatsioonina käsitada ka laienemist teistesse piirkondadesse. Oluline on tagada, et päästetud toit oleks ohutu ja säilitaks oma toiteväärtuse, kuni see jõuab abivajajateni. Selleks tuleb rangelt järgida toiduohutuse ja hügieeni nõudeid ning transportida ja säilitada toitu sobivates tingimustes. Määruse § 24 lõikes 1 on nimetatud võimalike tegevustest kasusaajatena kohalikke omavalitsusi. Projekti raames on soovitav koostöö kohaliku omavalitsusega, kellel on info puudust kannatavate inimeste kohta ja kes saab info vahendamisel kaasa aidata. Toetuse saaja ja partner peavad lähtuma projekti tegevustes Põllumajandus- ja Toiduameti juhenditest toidu annetamisel ja ümbertöötlemisel ning toiduainete käitlemisel, mis on kättesaadavad järgmistel aadressidel: https://pta.agri.ee/ettevotjale-tootjale-ja- turustajale/toidu-tootmine/toidu-annetamine ja https://pta.agri.ee/ettevotjale-tootjale-ja- turustajale/toidu-tootmine/uldised-nouded#kulmutatud-toiduaine. 4.7. Laste ja perede heaolu ning vanemluse toetamine Lapsevanemate ja positiivse vanemluse toetamine on üks paremaid viise ennetada hilisemaid probleeme tervishoius, lastekaitses, hoolekande- ja kriminaaljustiitssüsteemis. Head vanemlikud oskused ja toetavad lähedussuhted, vanemate parem toimetulek enda stressiga ning toetav ja turvaline kodukeskkond vähendavad laste tõenäosust vaimse tervise probleemide ja mittesoovitud käitumisviiside tekkeks.8 Tervise Arengu Instituudi 2022. aastal koostatud raport vanemluse valdkonna spetsialistide hinnangute koondamisel kinnitab, et eelkõige nähakse vajadust laiapinnalisema ennetustöö järele, toetamaks lapsevanemaid rolliga seotud teadmiste, hoiakute ja oskuste omandamisel. 9 Laste ja perede heaolu ning vanemluse toetamise programm on kooskõlas heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärgi nr 1 „Lapsed ja pered “ tegevussuuna „Jätkusuutliku sündimustaseme saavutamiseks vajalike meetmete kavandamine ja rakendamine“ eesmärgiga soodustada perekonda, laste saamist ja kasvatamist ning lasterikkust väärtustavaid hoiakuid ühiskonnas. Samuti on see kooskõlas tegevussuuna „Peresõbraliku keskkonna loomiseks paari- ja peresuhteid ning vanemaharidust toetavate teenuste arendamine ja toetusmeetmete kaasajastamine“ eesmärkidega arendada noortele ja lapsevanematele mõeldud paari- ja peresuhteid ning vanemaharidust toetavaid programme ja teenuseid ning parandada nende kättesaadavust. Määruse § 25 lõikes 2 nimetatud tegevused on suunatud lastega perede toetamisele mitmekülgsete meetmetega, mis edendavad vanemlikke oskusi, lapse arengut, peresuhete kvaliteeti ja kogukondliku toe tugevdamist. Senisest enam tuleb pakkuda teenuseid, mis toetavad vanemlikke oskusi ning panustavad abivajaduse varajasse märkamisse ja probleemide ärahoidmisesse. Vanemluse toetamine aitab ära hoida laste ja noorte vaimse tervise probleeme, vähendab riskikäitumist ja lastevanemate vaimse tervise probleeme. Oluline on pakkuda vanematele tuge asjakohastel teemadel ja kohtades, kus nad oma lapse 8 Rahayu, S., & Nurhayati, S. (2023). Implementation of Positive Parenting In Early Childhoods’ Families During The Learning From Home Program. Jurnal Simki Pedagogia, 6(2), 512-519. 9 Avaliku sektori esindajate hinnangud vanemluse valdkonnale | Tervise Arengu Instituut (tai.ee). 12 east tulenevalt liiguvad. Laste ja perede heaolu toetamise fookuses on probleemide ennetamine. Tegevuste hulka kuuluvad: 1) laste kasvatamist ja lasterikkust väärtustavate hoiakute kujundamine ning nende toetamine konkreetsete tegevuste kaudu. See hõlmab teadlikkuse suurendamist lastekasvatuse olulisusest ning praktiliste tegevuste elluviimist, mis toetavad positiivset suhtumist lastesse ja peredesse. Avalik kommunikatsioon, teavitusüritused, infoseminarid, toetavad tegevused ja aktiivne suhtlus kohalikul tasandil on olulised vahendid teadlikkuse suurendamiseks ja toetavate hoiakute kujundamiseks perede väärtustamisel; 2) lastega perede vajaduste koondamine ja huvikaitse. Siia alla kuuluvad tegevused, mis aitavad mõista perede erinevaid vajadusi ning tagavad, et nende huvid ja õigused on kaitstud ja esindatud. Olulised on tegevused, mis arendavad koostööd ja partnerlust kohalike omavalitsuste, ärisektori ja huvikaitseorganisatsioonide vahel. Samuti on oluline kogukondlik lähenemine, mis arvestab piirkonna eripärasid ning võimestab koostööd liikmesorganisatsioonide ja kogukonnaliikmete vahel; 3) perede heaolu suurendamine positiivse ja võrdse vanemluse ning pere- ja paarisuhete toetamise (sh jagatud vanemlus) kaudu. See hõlmab tegevusi, mis toetavad vanemate teadmisi ja oskusi lapsi läbi positiivse vanemluse erinevates vanuseetappides toetada ning tugevdavad perekonna sidemeid ja suhteid. Partneritelt oodatakse eelkõige vanemlust, pere- ja paarisuhet toetava info jagamist sihtrühmale ja teenuste kättesaadavuse laiendamist. Tegevustega soovitakse pakkuda praktilist tuge peredele, et osata hoida ja luua positiivseid peresuhteid. Lisaks sellele on oluline suurendada teadlikkust võrdsest vanemlusest ja jagatud vastutusest lapsekasvatuse osas ja arendada teadmisi, mis soodustavad mõlema vanema aktiivset osalust lapsekasvatamisel ning lapse eest hoolitsemisel. Oluline on ka toetada pere- ja paarisuhteid, pakkudes nõustamisteenuseid, mis aitavad lahendada suhteprobleeme ning luua üksteist toetava ja austava suhtlemiskeskkonna perekonnas; 4) lapsevanemate teadlikkuse suurendamine lapse arenguetappidest ja sotsiaal- emotsionaalsete oskuste arendamisest. Oluline tegevus selles valdkonnas on toetada lapsevanemaid loengute, vestlusringide ja nõustamistegevustega, kus tutvustatakse põhjalikult lapse arenguetappe. Need tegevused võivad hõlmata nii teoreetilist kui ka praktilist lähenemist, aidates vanematel mõista lapse arengu psühholoogilisi, emotsionaalseid ja sotsiaalseid aspekte ning seda, kuidas neid igapäevaelus toetada; 5) esmatasandi ennetuskeskuste ja kogukondade võimestamine perede toetamisel ning kvaliteetsete pereteenuste loomisel, lõimimisel ja käivitamisel. Siia alla kuuluvad tegevused, mis tugevdavad kogukondade võimekust pakkuda peredele tuge ja ressursse ning arendavad välja kvaliteetsed teenused ja tugisüsteemid; 6) muud tegevused, mis täiendavad eespool nimetatud tegevusi ja on vajalikud laste- ja perepoliitiliste eesmärkide täitmiseks. Määruse § 25 lõikes 2 nimetatud tegevustest kasusaajad on lastega pered, lastega töötavad spetsialistid, laste heaolusse panustavad organisatsioonid, kohalikud omavalitsused või kogukonnad. Programmi eritingimuseks on, et taotluse esitamise hetkeks peab taotlejal olema vähemalt kaheaastane tõendatav kogemus valdkondades, mille edendamiseks toetust taotletakse. Lisaks peab projekt hõlmama vähemalt kolme määruse § 25 lõikes 2 nimetatud tegevust. 4.8. Laste õiguste ja kaasatuse edendamine Strateegilisele partnerile toetuse andmine laste õiguste ja kaasatuse edendamiseks on seotud „Heaolu arengukava 2023–2030“ esimese alaeesmärgiga „Lapsed ja pered“ – Eesti on hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed on õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas. Strateegiline partner toetab oma tegevustega arengukava esimese alaeesmärgi järgmisi tegevussuundi: 13  lastekaitsekorralduse uuendamine, et tagada abivajavatele lastele tõhus ja eesmärgipärane abi valdkondadeüleses koostöös;  väärkoheldud lastele sujuva teekonna loomine abivajaduse märkamisest abini;  vajaduspõhise abi ja toetuse tagamine suure abivajadusega ja kompleksprobleemidega lastele ja nende peredele;  asendushooldust vajavatele lastele asutuste asemel peres kasvamise võimaluste tagamine, asendushoolduselt elluastuvate noorte vajaduspõhine toetamine ning asendus- ja järelhoolduse hea kvaliteedi tagamine. Programmis toetatavad tegevused lähtuvad vajadusest tõhustada teadlikkust laste õigustest ja kaasatusest ning nii laste kui ka lastekaitsetöötajate huvikaitse arendamist. Laste õiguste, osaluse ja kaasatuse edendamise praktilistes tegevustes ja strateegilises teavitustöös on oluliseks tegevussuunaks laste endi teavitamine nende õigustest ja õiguste kaitse võimalustest, arvestades, et teave oleks edastatud lastele neile arusaadaval ja kättesaadaval viisil. Lisaks laste endi teavitamisele on vaja teavitada laste õigustest, sealhulgas osalusõigusest ja laste kaasamise vajadusest ka lapsevanemaid, lastega töötavaid spetsialiste, lasteasutusi ning teisi osapooli, sealhulgas väljaspool sotsiaalvaldkonda, kelle tegevused mõjutavad otseselt või kaudselt laste heaolu. Toetatakse tegevusi, mis on seotud eespool nimetatud suundades koolitus- ja nõustamistegevustega, aga ka teavitus- ja meediatööga. Samuti toetatakse juhendmaterjalide ja metoodikate koostamist ja juurutamist eri valdkondades ja haldustasanditel. Oluliseks tegevussuunaks on laste, sealhulgas haavatavas olukorras laste arvamuse ja vajaduste koondamine ning huvikaitse. Selle tegevussuuna all ootame laste arvamuse ja vajaduste koondamist ning huvikaitselisi tegevusi lapsi puudutavate seaduseelnõude, riiklike strateegiate jms ettevalmistamise protsessis. Haavatavas olukorras lasteks võivad olla näiteks asendus- ja järelhooldust vajavad lapsed ja noored, kinnise lasteasutuse kogemusega noored, haiglas viibivad või erivajadusega lapsed, aga ka vaesuses elavad lapsed vms. Laste väärkohtlemist, sealhulgas kehalist karistamist ennetavad tegevused täiskasvanute ja laste teadlikkuse ja hoiakute kujundamiseks on samuti programmi tähtsaks tegevussuunaks, mille raames on oodatud nii teadlikkuse suurendamisele, varasele märkamisele kui ka valdkondadevahelise koostöö tõhustamisele suunatud tegevused. Oluline tegevussuund on ka kogukondade võimestamine, et parandada abivajavate laste märkamist ja nende toetamist. Kuna lapsed ja noored veedavad palju aega digimaailmas, on üheks tähtsaks suunaks ka laste turvalise internetikasutuse edendamine, laste õiguste kaitse ja väärkohtlemise ennetamine digimaailmas. Oodatavad tegevused toetavad nii strateegilist valdkondadeülest koostööd, teadlikkuse suurendamist kui ka praktilisi tegevusi ohtude ennetamiseks ja kahjude vähendamiseks. Kuigi laste heaolu toetamine ja kaitsmine on valdkondadeülene tegevus, on abivajavate laste ja perede abistamisel juhtiv roll kohalikel omavalitsustel ja seal töötavatel lastekaitsetöötajatel. Laste heaolu edendamise väljatöötamiskavatsus10 (edaspidi laste heaolu VTK) tõi välja mitmeid probleeme seoses lastekaitsetöötajate suure koormuse, vähese tugisüsteemi ja suure tööjõuvoolavusega. Laste heaolu VTK kohaselt on sotsiaaltöö esindusorganisatsioonid olnud siiani tagasihoidlikud valdkonna populariseerimisega tegelemisel ning paremate töö- ja palgatingimuste eest seismisel. Samal ajal on lastekaitsetöötajatel endil keeruline kohalikus omavalitsuses enda töö väärtustamise ja kvaliteetse töö tegemiseks vajalike töötingimuste eest seista. Seetõttu peame oluliseks, et strateegiline partner aitaks kaasa tugeva 10 Lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus laste heaolu suurendamiseks, Väljatöötamise kavatsus laste heaolu tõstmiseks (11).pdf. 14 lastekaitsetöötajate huvikaitseorganisatsiooni kujunemisele ja praktiliste tegevuste elluviimisele. Programmi eritingimuseks on, et esitatav projekt peab hõlmama loetelust vähemalt kolme tegevust ja olema suunatud vähemalt kahele kasusaajate sihtrühmale. Kasusaajateks on määruse kohaselt lapsed, sealhulgas haavatavas olukorras või selle riskis oleva lapsed, neid kasvatavad vanemad või muud isikud, lastekaitsetöötajad, lastega töötavad spetsialistid, laste heaolusse panustavad organisatsioonid, kohalikud omavalitsused või kogukonnad. Laste õiguste ja kaasatuse edendamise eesmärgiga projektide tegevustest kasusaajad võivad olla ka riigiasutused, kelle tegevus on seotud laste heaolu ja õiguste tagamisega oma haldusalas. Taotlema on oodatud organisatsioonid, kellel on taotluse esitamise hetkeks vähemalt kaheaastane ja partneril vähemalt üheaastane tõendatav kogemus valdkondades, mille edendamiseks toetust taotletakse. Erand kogemuse nõudest on ette nähtud vaid lastekaitsetöötajate huvikaitse puhul juhul, kui selle eesmärgi täitmiseks on loodud eraldi organisatsioon viimase aasta jooksul. Selline täiendav nõue on vajalik, kuna praegu lastekaitsetöötajate huvikaitseorganisatsiooni ei ole. Kui ükski olemasolev organisatsioon ei ole valmis suuremal määral seda rolli täitma, peab määrus võimaldama sellise organisatsiooni teket. 4.9. Sotsiaalvaldkonna tööjõu arendamine Heaolu arengukava 2023–2030 üheks eesmärgiks on seatud inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu toetav Eesti sotsiaalhoolekande korraldus. Arengukava alaeesmärgis nr 4 „Sotsiaalhoolekanne“ tegevussuunas „Sotsiaalvaldkonna tööjõu tagamine, pädevuse suurendamine ja väärtustamine“ on muu hulgas seatud eesmärgiks kaasajastada sotsiaalvaldkonna tööjõu kutsestandardeid, parandada valdkonnas tegutsevate juhtide teadmisi ja oskusi, toetada sotsiaalvaldkonna töötajate huvikaitset ja motivatsiooni. Hoolekandevaldkonnas on praegu ebapiisavalt kvalifitseeritud tööjõudu ning vajadus spetsialistide teadmiste ja oskuste täiendamise järele suureneb. Töö abivajajatega on stressirikas ja vähese positiivse tagasisidega ning madalalt tasustatud ja ühiskonnas vähe väärtustatud. Programmi tegevus panustab töötajate huvikaitse kaudu valdkonna töötajate teadlikkuse kasvu oma vajaduste esindamisel, väärtustab sotsiaalvaldkonnas töötamist põhikutsealade kutsenõuete saavutamise edendamisel ja oma valdkonna parimate töötajate tunnustamise kaudu. Aastast 2022 on Sotsiaalministeerium sotsiaalvaldkonna kauaaegsele tunnustusüritusele lisanud ka preemiad tunnustatavatele, strateegilises partnerluses näeme, et preemiate maksmine antakse senistel põhimõtetel partnerile, kellel tuleb arvestada selle kulutusega oma rahastuses. Senine kulu on olnud umbes 26 000 eurot aastas. Programmis soovitakse edasi arendada sotsiaalvaldkonnas töötavate inimeste arengu- ja mentorlusprogramme, et toetada sotsiaalvaldkonna juhtide ja spetsialistide sisseelamist ja kohanemist. Programmi elluviijad on kutsutud ka testima uusi lahendusi sotsiaalvaldkonna tööjõu edendamisel. 4.10. Vanemaealiste huvikaitse Sotsiaalministeerium on vanemaealiste huvikaitset ja vanusesõbralikkuse edendamist toetanud strateegilise partnerluse formaadis alates 2020. aastast. Enne seda tegutses Sotsiaalministeeriumi juures vanemaealiste poliitika komisjon, kuid see ei leidnud laiapõhjalist valdkondadeülest kõlapinda ega praktilist väljundit. Üheks kitsaskohaks oli ühtse koostöövõrgustiku puudumine, kuhu oleks kaasatud ka laiem ring sihtrühma esindavaid organisatsioone, kelle abil vanemaealiste vajadusi ja nende ettepanekuid koondada. Sotsiaalministeeriumi huvi oli, et tekiks koostöövõrgustik, mis esindaks vanemaealisi ning mille liikmed osaleksid aktiivselt poliitika, seadusemuudatuste ja meetmete kujundamises, pakuksid vanemaealistele asjakohast tuge ning seisaksid vanemaealiste huvide eest. 15 Võrgustiku tekke eelduste loomiseks toetas Sotsiaalministeerium aastatel 2020–2021 projekti „Vanemaealiste huvikaitse võimekuse arendusprogramm“, mida viis ellu MTÜ Kuldne Liiga. Koolitus- ja mentorlusprogrammi eesmärk oli anda vanemaealiste huvikaitsega tegelevatele organisatsioonidele praktilisi teadmisi, kuidas käivitada ja hoida koostöövõrgustikke ning parandada organisatsioonide oskusi osaleda aktiivselt poliitikakujundamises. Perioodil 01.01.2023–31.12.2024 viiakse ellu MTÜ Kuldne Liiga projekti „Vanad-noored võrgustuvad koos (NOVA)”, kus osalevad lisaks toetuse saajale veel neli organisatsiooni. See on eespool nimetatud projekti edasiarendus ning taotlemise tingimuseks oli, et toetuse taotlejaks saab olla asutus, kes osales aastatel 2020–2021 projekti „Vanemaealiste huvikaitse võimekuse arendusprogrammi raames ellu viidud koolitus- ja mentorlusprogrammis. Projekti partnerid ei pidanud olema eelnimetatud programmis osalenud. Projekti ühe tulemusena on asutatud vanemaealiste huvikaitse strateegilise partnerluse võrgustik. Võrgustikus osales 31.12.2023 seisuga 21 ühingut ja asutust. Võrgustiku eesmärk on tagada: 1) üle-eestiline koordineeritud vanemaealiste huvikaitse edendamine ja vanemaealiste kaasamine otsustusprotsessidesse; 2) vanemaealiste seisukohtade koondamine ja esitamine valdkondadeüleselt nii riigi kui kohaliku omavalitsuse tasandi poliitika kujundajatele; 3) vanusesõbraliku ühiskonna põhimõtete kujundamine ja juurutamine Eestis. Sotsiaalministeerium soovib jätkata vanemaealiste huvikaitse ja vanusesõbralikkuse arendamisega ka pärast selle projekti lõppu. Selleks, et tagada varem algatatud tegevuste jätkusuutlikkus ja võrgustikule stabiilsed tingimused töö tegemiseks, on määruses seatud tingimus, et taotlejaks saab olla organisatsioon, mis oli 31.12.2024 seisuga vanemaealiste strateegilise partnerluse võrgustiku liige. Projekti partnerile selliseid piiranguid ei ole. Võrgustikust on kujunenud Sotsiaalministeeriumile tõsiselt võetav partner, kui on vaja kaasa rääkida vanemaealiste inimeste vajaduste ja murekohtadega arvestamisel. Sotsiaalministeerium on saanud võrgustikult erinevate teemavaldkondade kohta väärtuslikku tagasisidet. Vanemaealiste huvikaitse valdkondlik programm on kooskõlas heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärgi nr 3 „Vanemaealised“ tegevussuuna „Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise toetamine“ järgmiste eesmärkidega: 1) arvestada vanusesõbraliku ühiskonna põhimõtetega, võimestada vanemaealiste huvikaitse- ja esindusorganisatsioone ja nende võrgustikke, toetada vanemaealiste esinduskogude loomist, edendada vanusesõbraliku ühiskonna kujundamist ja juurutada vanusesõbraliku ühiskonna põhimõtteid ja 2) kaasata vanemaealised poliitikakujundamisse, et arvestada nende vajadustega igas eluvaldkonnas. Vanusesõbraliku ühiskonna põhimõtted on kooskõlastanud vanemaealiste strateegilise partnerluse võrgustik ja need on kättesaadavad võrgustiku veebilehel. 4.11. Suitsiidiennetus Eesti on olnud järjepidevalt maailmas ja Euroopas üks kõrgema suitsiidi suremuskordajaga riike, kuid võrreldes 1990-ndate näitajatega on suitsiidide arv kolm korda vähenenud. Viimase kümnendi jooksul on aga areng peatunud ning iga-aastane suitsiidide arv on kõikunud kahesaja ümber. 2021. aastal suri Eestis suitsiidi tõttu 186 ja 2022. aastal 190 inimest. Eesti on järjepidevalt arendanud suitsiidiennetuse valdkonda ning 2024. aastal on valmimas suitsiidiennetuse tegevuskava. Käesoleva taotlusvooru tegevused on osa sellest tegevuskavast ning täiendavad riigi ja kohalike omavalitsuste tegevusi suitsiidide ennetamisel ja vaimse tervise toetamisel. 16 Suitsiidiennetuse programm toetab Eesti 2035 alasihti „Tervist hoidev inimene on terviseteadlik, käitudes enda ja teiste elu ning keskkonda hoidvalt. Sealjuures hoolitseb ta nii vaimse kui ka füüsilise tervise eest.“, samuti rahvastiku tervise arengukava tervist toetavate valikute programmi, mille eesmärki on kirjeldatud järgmiselt: „Tervise edendamiseks, riskikäitumise vähendamiseks ja tervisenäitajate parandamiseks kogu elukaare jooksul on inimeste jaoks olemas vajalikud toetavad võrgustikud, võimalused ja oskused, et teha tervist toetavaid valikuid olenemata vanusest, sissetulekust, haridustasemest ja elukohast. Lihtsalt mõistetav tervisealane teave ning vajalikud teenused ja tooted on kõigile kättesaadavad.“. Tervist toetavate valikute programmist peab projekt toetama meetme „Terviseriskide ja riskikäitumise vähendamine ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel“ tegevuse 1.1.2 „Vaimse tervise edendamine“ eesmärkide täitmist. Suitsiidiennetuse programm toetab ka vaimse tervise rohelise raamatu ja vaimse tervise tegevuskava 2023–2026 eesmärkide saavutamist. Suitsiidiennetuse tegevuskava näeb ette valdkonnaülest, kogu ühiskonda hõlmavat ja elukaareülest ennetust. Kui 90-ndatel oli suitsiidiriskis peamiselt keskealised mehed, siis praeguseks on suurima riskiga noored täiskasvanud ja vanemaealised. 2021. aastal tehtud Enesetappude ja enesetapukatsete epidemioloogiline ülevaate kohaselt on kõige enam enesetapukatseid vanusegrupis 15-19. Vanusegruppides 15-19 ja 20-24 on naiste enesetapukatsete kordaja kõrgem, ülejäänud vanusegruppides meestel. Kuivõrd enesetapukatsed on üks kõige enam suitsiidiriski indikeeriv näitaja, on käesoleva taotlusvooru erilises fookuses lapsed ja noored. Taotlusvooru eesmärk on ennetada suitsiide ja enesetapukatseid vaimse tervise abivõimaluste parandamise, suitsiidiohvrite lähedaste toetamise, teadlikkuse kasvatamise ja vastutustundliku meediakajastuse edendamise kaudu. Eesmärgi täitmisele aitab kaasa ka vaimse tervisega seotud hoiakute väljaselgitamine ja uuringu põhjal vaimse tervisega seotud häbimärgistamise vähendamiseks soovituste väljatöötamine. Toetatakse koolituste, tugigruppide ja teadlikkust suurendavate tegevuste arendamist ja elluviimist, meediaseiret, vastutustundliku meediakajastuse eest auhinna väljaandmist ja vaimse tervisega seotud hoiakute uurimist. Koolituste puhul on eelistatud sellised, mille eesmärk on suurendada teenuseosutajate, spetsialistide ja teiste suitsiidiriskis olevate inimestega kokkupuutuvate inimeste võimekust toetada kaasinimeste vaimset tervist. Koolituste rahastamise peamine eesmärk on suurendada abi kättesaadavust abivajajatele, s.h lastele ja noortele. Koolituste puhul eeldame, et seeläbi kas arendatakse või suurendatakse vaimse tervise abi ja teenuste osutamise võimekust ehk koolitatakse uusi teenuseosutajaid või täiendatakse juba vaimse tervise riskis inimestega tööalaselt kokkupuutuva personali oskusi anda vaimse tervise abi. Kui koolituse eesmärk on toetada koolitatava enda vaimset tervist, peab sihtrühma näol olema tegu kas suitsiidiriskis olevate inimeste, suitsiidiohvrite lähedaste või vaimse tervise raskusi kogevate laste ja noortega. Projekt peab sisaldama tegevusi, mis on suunatud suitsiidiohvrite lähedastele, sealhulgas tugigruppide arendamist ja korraldamist suitsiidiohvrite lähedastele. Suitsiidiohvrite lähedased kogevad enamasti sügavat traumat, sageli ka häbimärgistamist, sh enesestigmatiseerimist, ning kuuluvad ka ise suurenenud suitsiidiriskiga gruppi. Lähedaste toetamise eesmärk on toetada leinaprotsessi ja traumaga toimetulekut ning vähendada suitsiidiga seotud häbimärgistamist. Tegevuse planeerimisel ja elluviimisel on oluline kaasata suitsiidiohvrite lähedasi ning arvestada nende kogemuste ja vajadustega. Taotluses võib välja pakkuda erinevaid tegevusi lähedaste toetamiseks, kuid kindlasti peab tegevuste hulgas olema ka lähedaste tugigruppide arendamine, nende toetamine vajaliku asjatundliku toega. Samuti peab tegevuse sihtgrupi hulgas olema kindlasti lapsed ja noored, kes on suitsiidiga kokku puutunud. 17 Projekt peab sisaldama tööd suitsiiditeema vastutustundlikumaks kajastamiseks meedias, sealhulgas meediaseiret ja reageerimist ebasoovitavale meediasisule, samuti vastutustundliku meediakajastuse (Papageno auhinna) väljaandmist. Taotleja (või partner) peab regulaarselt ja süsteemselt jälgima suitsiiditeema kajastamist meedias. Taotleja (või partner) peab reageerima ebasoovitavale meediasisule, selgitades meediasisu autorile või väljaandele suitsiidi meedias vastutustundlikult kajastamise põhimõtteid, lähtudes teaduslikust tõendusest ja rahvusvahelistest soovitustest (nt Maailma Terviseorganisatsiooni soovitused „Enesetappude ennetamine: abimaterjal meediatöötajatele“). Taotleja või partner peab igal aastal välja andma auhinna möödunud aastal meedias suitsiiditeemat vastutustundlikult käsitlenud ajakirjanikule, jätkates Sotsiaalministeeriumi algatatud traditsiooni Papageno auhinna väljaandmisel. Auhinnasaaja valimisele tuleb kaasata ajakirjanduse esindajad ja teised osapooled ning valikuprotsess peab olema läbipaistev, s.o lähtuma selgetest kriteeriumitest. Taotluses võib välja pakkuda ka teisi tegevusi vastutustundliku meediakajastuse edendamiseks. Taotlusvooruga toetatakse ka vaimse tervisega seotud hoiakuid käsitleva uuringu tegemist. Eestis on varem vaimse tervisega seotud hoiakuid terviklikult uuritud 2016. aastal, 2021. aastal tehti uuring, mis keskendus spetsiifiliselt psüühikahäirega seotud stigmale. Määruse alusel rahastatakse uuringut, mis annaks ülevaate, kuidas on hoiakud vaimse tervise kohta ajas muutunud ning millised peaksid olema rõhuasetused, kui soovime häbimärgistamist vähendada. Taotleja võib välja pakkuda tegevusi, mis ei ole määruse § 33 lõike 2 punktides 1–6 loetletud, kuid täidavad otseselt projekti eesmärki. Toetatakse projekte, kus organisatsioonid teevad sisulist koostööd ja jagavad vastutust. Selleks on eritingimustes sätestatud, et taotleja peab projekti kaasama vähemalt ühe partneri, kellel on vähemalt kolmeaastane tõendatav kogemus vaimse tervise valdkonnas ja et taotleja peab kas kaasama meediateemadel partneri või kirjeldama taotluses koostöövormi organisatsiooniga, kellel on vähemalt tõendatav kolmeaastane kogemus meediateemadel. 5. peatükk. Toetuse taotlemine Peatükis sätestatakse taotlusvooru avamise ja taotluste esitamise viis. Taotlused esitatakse e-toetuse keskkonnas: etoetus.rtk.ee. E-toetus on Riigi Tugiteenuste Keskuse hallatav elektrooniline keskkond toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teabe ja dokumentide esitamiseks ja menetlemiseks. Taotlus peab vastama määruse § 12 lõikes 1 loetletud nõuetele ning see esitatakse koos § 12 lõikes 2 loetletud dokumentidega. Üks organisatsioon võib olla toetuse taotlejaks ühes sama valdkondliku programmi projektis, kuid võib olla samal ajal teises sama valdkondliku programmi projektis partneriks. 6. peatükk. Taotluste menetlemine Peatükis sätestatakse taotluse menetlemise kord: taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine, taotluste hindamine, taotluse rahuldamata jätmine ja taotluse rahuldamise otsuse tegemine. Taotlusi menetleb toetuse andjana Riigi Tugiteenuste Keskus. Esimese etapina kontrollitakse toetuse taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavust. Puuduste korral annab toetuse andja taotlejale võimaluse puudused kõrvaldada. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlustest teavitab toetuse andja Sotsiaalministeeriumit, et vabaühenduste rahalise toetamise komisjon saaks anda taotlustele oma hinnangu või alustada taotlejatega läbirääkimisi taotluste muutmiseks. Kui komisjon tuvastab vajaduse taotluse sisu või eelarvet (kindlasummalise makse suurusi) 18 muuta, sealhulgas teha ettepanek liita sisult kattuvad või teineteist täiendavad taotlused üheks, teeb komisjoni peale läbirääkimisi ettepaneku taotlused hindamisele saata või rahuldamata jätta. Hindamisele saadetud taotlusi hinnatakse vastavalt määruse lisas sätestatud hindamiskriteeriumidele ja -skaalale, et oleks tagatud projektide valiku läbipaistvus. Taotlusi hindavad Sotsiaalministeeriumi töötajad, hindajad nimetatakse ministri käskkirjaga iga valdkondliku programmi kohta. Üht projekti võib hinnata mitu Sotsiaalministeeriumi töötajat ja eksperti. Üks hindaja hindab kõiki sama valdkondliku programmi projekte ning esitab individuaalse hinnangu. Hindaja on üldjuhul ka rahastatud projektide kontaktisikuks ja ta kooskõlastab projektide vahe- ja lõpparuanded, sealhulgas kindlasummalise makse saavutamise (§ 44 lõiked 7–9). Hindamise tulemusena tekib iga valdkondliku programmi kohta eraldi pingerida, mille vormistab toetuse andja hindajate antud hindamistulemuste alusel. Pingerea alusel teeb toetuse andja taotluse rahuldamise otsuse või jätab taotluse määruses sätestatud juhul rahuldamata. Välisprojekti omafinantseeringu katmiseks taotletud toetuse korral tehakse taotluse rahuldamise otsus tingimuslikuna tulenevalt sellest, et taotlemine toimub etteulatuvalt ning taotluse rahuldamise ajal ei ole teada, kas ja millises ulatuses välisprojekti taotlus rahuldatakse, seega ei ole teada ka lõplik omafinantseeringu summa. Selleks et ettemaks oleks võimalik teha, tuleb taotlejal tõendada välisprojektis toetuse saamist ning käesoleva määruse alusel antava toetuse kogusumma ei või ületada ei taotluses planeeritud toetuse summat ega tegelikku välisprojekti omafinantseeringu summat. Taotluse rahuldamise otsus avalikustatakse toetuse andja dokumendiregistris, eeldusel et see ei sisalda juurdepääsupiiranguga andmeid. 7. peatükk. Projekti muutmine ja taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine Peatükis sätestatakse projekti muutmise ja taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise tingimused. Projekti ja kindlasummalise makse aluseks olevates tegevustes ja nende tulemustes, sealhulgas väljundites ja nende sihttasemes (kui need on), võib teha muudatusi ainult põhjendatud juhtudel ja toetuse andja nõusolekul, näiteks juhul, kui projekti elluviimise käigus peaks selguma, et kindlasummalise makse aluseks olev tegevus või selle osa ei ole enam asjakohane või vajalik ning eesmärke arvestades on mõistlikum ja kuluefektiivsem see asendada muu tegevusega. Muudatuse eelarveline ulatus ei tohi olla suurem kui projekti toetuse summa. Põhjendatud juhuks ei loeta olukorda, kus toetuse saajal ei ole kokku lepitud kindlasummalise makse tulemust võimalik saavutada või kindlasummalise makse tulemuse saavutamist tõendada. 8. peatükk. Toetuse maksmise tingimused ja aruannete esitamine Peatükis sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord. Toetuse maksmise eelduseks on taotluse rahuldamise otsus. Toetust antakse kindlasummalise makse või maksetena, kuid toetuse saajatele tehakse vastavalt taotluse rahuldamise otsusele ettemakseid. Iga järgmise ettemakse saamiseks toetuse saajal eelmise ettemaksega seoses tõendamiskohustust ei ole. Toetuse saaja peab tõendama 19 kindlasummalise makse tulemuse saavutamist aruande raames. Kindlasummalise makse aluseks oleva tegevuse tulemuse osalisel saavutamisel loetakse ettemaksed proportsionaalselt tulemusega kinni kantuks. Kui ettemaksetega on toetuse saajale toetust välja makstud rohkem, kui osalise tulemuse saavutamisega oleks olnud õigus toetust saada, tuleb toetuse saajal alusetult saadud toetus tagastada või tasaarveldatakse see sama projekti teise kindlasummalise maksega. Projekti vahearuanded ja lõpparuanne esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu, lähtudes e- toetuse keskkonna andmeväljadest. 9. peatükk. Toetuse saaja, partneri ja toetuse andja õigused ja kohustused Peatükis sätestatakse toetuse saaja, partneri ja toetuse andja õigused ja kohustused. Toetuse saaja ja partner peavad projekti ellu viima taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt ning järgima määruses nimetatud kohustusi. Toetuse saaja ja partner peavad projektide elluviimisel tagama, et tegevused ei suurendaks negatiivseid keskkonnamõjusid. Näiteks teavitustegevuste elluviimisel ja uuringute tegemisel tuleks keskkonnamõjude minimeerimiseks tähelepanu pöörata eelkõige materjalide säästlikule kasutamisele ja taaskasutamisele. Ürituste (seminaride, messide, ümarlaudade jms) korraldamisel tuleks järgida keskkonnasõbraliku sündmuse põhimõtteid11, mis peaksid laienema üldjuhul ka muudele tegevustele või toetuse saaja ja partneri enda igapäevastele toimingutele. Hangete tegemisel tuleks järgida keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid, mille puhul hangitavate toodete või teenuste olelusringil nii tootmisel, kasutamisel kui kasutusest kõrvaldamisel on võimalikult väike või neutraalne keskkonnamõju. Mööbli, kontori IT- seadmete, puhastustoodete ja -teenuste ja/või koopia- ja joonestuspaberi soetamisel tuleb soovituslikult lähtuda keskkonnaministri 29. juuni 2021. a määruses nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“ ja selle lisades12 sätestatud põhimõtetest. Kui toetuse saaja on riigihankekohuslane on viimati nimetatud määrusest lähtumine kohustuslik riigihangete seadusest tulenevalt. Keskkonnahoidlik riigihange tähendab minimaalse negatiivse keskkonnamõjuga toodete või teenuste hankimist. Keskkonnahoidlik riigihange on defineeritud menetlusena, mille abil riigiasutused hangivad kaupu, teenuseid ja ehitustöid, millel on nende olelusringi jooksul ehk nii tootmisel, kasutamisel kui ka kasutusest kõrvaldamisel väiksem negatiivne keskkonnamõju, võrreldes muul juhul hangitavate, sama esmaülesandega kaupade, teenuste ja ehitustöödega. Tegemist ei ole riigihanke eritüübiga, vaid see on tavapärane hange, mille puhul võetakse arvesse lisaks muudele nõuetele ka keskkonnanõudeid. Ei ole vahet, kas tegu on avatud, piiratud, lihtsustatud vms hankemenetlusega – keskkonnanõudeid saab kõigi puhul kasutada. Määruses on sätestatud kohustused seoses hankimisega. Toetuse saajatele ja partneritele, kes said toetust sotsiaalkaitseministri 7. augusti 2023. a määruse nr 45 „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine“ alusel, rakendub määruse §-s 46 sätestatud kohustus kõikidele riigihanke- ja ostumenetlustele, mis algatatakse pärast 2024. aasta 31. detsembrit. Käesoleva määruse alusel rakendatava kindlasummalise makse puhul kuludokumente ja nende aluseks olevaid hanke- või ostumenetlusi ei kontrollita, kuid toetuse mõistliku kasutuse eesmärgil on soovituslik toetuse saajatel neid järgida. Toetuse saaja, kes on riigihangete seaduse tähenduses hankekohuslane, peab järgima seda seadust, sõltumata 11 https://kliimaministeerium.ee/media/9111/download. 12 https://www.riigiteataja.ee/akt/102072021013. 20 sellest, et toetust makstakse tulemuste alusel käesoleva määruse alusel toetuse saajate puhul. Sätte eesmärk on kasutada avalikku raha läbipaistvalt. Määruse § 46 lõike 3 punktis 4 on tehingupartneri all mõeldud ennekõike töövõtjat ja tarnijat ning seotuse põhjustena näiteks sugulust ja hõimlust või seotust juriidiliste isikute kaudu. 10. peatükk. Rakendussätted Sotsiaalkaitseministri 7. augusti 2023. a määruse nr 45 „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine“ alusel sõlmitud lepingule rakendatakse viidatud määrust. Erisus on sätestatud enne määruse jõustumist sõlmitud lepingu raames läbiviidavale riigihanke- ja ostumenetlusele, mis on algatatud pärast 2024. aasta 31. detsembrit ja millele kohaldatakse määruse §-s 46 ja § 49 lõike 2 punktis 11 sätestatut. Alates määruse jõustumisest lähevad Riigi Tugiteenuste Keskusele üle ka seniste lepingute alusel läbiviidavad menetlused. Suurim erinevus seniste lepingute jaoks on aruandlus – esitada tuleb eraldi tegevusaruanne, mille vorm on kättesaadav ja mis täidetakse e-toetuse keskkonnas, ja finantsaruanne, mille vorm tuleb lisada tegevusaruande lisana e-toetuse keskkonnas. Enne 2025. aasta 1. jaanuari sõlmitud lepingute korral esitatakse aruandes abikõlblikud kulud, mis on reaalselt tekkinud ja makstud toetuse saaja või partneri pangakontolt. Kulud võivad olla tasutud pärast projekti elluviimise perioodi lõppu, kuid enne lõpparuande esitamise tähtaega. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega, välja arvatud juhul, kui toetuse andmine on käsitatav vähese tähtsusega abina. 4. Määruse mõjud Määruse mõjud on valdkondlike programmide kaupa erinevad. 4.1. Sõltuvushäired Programmil on positiivne sotsiaalne mõju, sest väheneb hasartmängu- ja digisõltuvusest tulenev riskikäitumine, suitsiidse käitumise risk ja ebasoodne mõju hasartmängu- ja digisõltlase lähedastele ning väheneb elanikkonna uimastitarbimine ja sellest tulenev kahju, kuna alkoholipoliitikat ja tubaka- (sh nikotiini)poliitikat kujundades arvestatakse rohkem eri meetmete tervisemõjuga. Kasvab ka otsustajate ja ühiskonna teadlikkus laiemalt. Samuti aitavad määrusega toetatavad tegevused tugevdada vabaühenduste tegutsemist legaalsete uimastite valdkonnas, panustades positiivse mõju kestlikkusse. Ebasoovitavaid mõjusid ei ole. Puudub oluline keskkonnamõju, mõju majandusele ning riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule, riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. 4.2. Vaimse tervise huvikaitse ja psüühikahäireid kogenud inimeste võimestamine Programmidel on positiivne sotsiaalne mõju, sest tegevuste kaudu saab mõjutada: a) Eesti elanike tervisekäitumist ja toetada nende vaimset tervist; b) leibkondade toimetulekut ja inimeste tööhõivet, sest vaimse tervise probleemidega inimestel on keerulisem tööelus aktiivselt osaleda; c) mehi ja naisi, sest vaimse tervise probleeme kogevad mõlemad, kuigi need väljenduvad erinevalt. Puudub oluline keskkonnamõju, mõju majandusele ning riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule, riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. 21 4.3. Elanikkonna esmaabioskused Programmil on eelkõige sotsiaalne mõju, sest selle partnerluse tegevused aitavad kaasa oodatava eluea ja tervena elada jäänud aastate pikenemisele. Elanikkonna paremad esmaabioskused parandavad õigeaegse ja kvaliteetse esmaabi kättesaadavust ning vähendavad potentsiaalselt ka koormust kiirabile ja erakorralise meditsiini osakondadele. Lisaks on positiivne mõju riigi julgeolekule, sest elanikkonna paremad esmaabioskused suurendavad Eesti valmisolekut ja reageerimist kriisi korral. Puudub oluline keskkonnamõju, mõju majandusele ning riigi välissuhetele, regionaalarengule, riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. 4.4. Tervislik toitumine ja liikumine Programmil on positiivne sotsiaalne mõju, kuna määruse kaudu on võimalik otseselt või kaudselt toetada inimeste vaimset või füüsilist tervist, haiguste või tervisekahjustuste riskitegureid, inimeste tervisekäitumist (nt füüsiline tegevus, tervislik toitumine). Lisaks sellele aitavad määrusega toetatavad tegevused tulevikus vähendada inimeste vajadust tervishoiu- või hoolekandeteenuste järele. Samuti aitavad määrusega toetatavad tegevused otsesele positiivsele tegevuste mõjule tugevdada vabaühenduste tegutsemist toitumise ja liikumise valdkonnas, panustades positiivse mõju kestlikkusse. Puudub oluline keskkonnamõju, mõju majandusele ning riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule, riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. 4.5. Toiduabi Programmil on positiivne sotsiaalne mõju, kuna toidu päästmisega pakutakse inimestele toiduabi. Päästetud toit jõuab sihitatud tegevuste tulemusel ka puudust kannatavate inimesteni ning sellega paraneb inimeste toimetulek ja väheneb vaesus. Koolitustelt, õpitubadest ja juhenditest saavad inimesed oskused valmistada endale päästetud toidust täisväärtuslikku toitu. Programmil on positiivne keskkonnamõju, kuna väheneb toidukadu. Toidutootmine nõuab palju ressursse (vesi, energia), põhjustab kliimamuutust ja keskkonnareostust. Mida vähem toitu raisku läheb, seda vähem on vaja seda juurde toota. Puudub oluline mõju majandusele ning riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule, riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. 4.6. Laste ja perede heaolu ning vanemluse toetamine Programmil on positiivne sotsiaalne mõju, kuna määruse kaudu on võimalik toetada lapsi ja peresid ning edendada nende heaolu. Laste ja perede programmi peamine mõju seisneb vanema toetamises laste kasvatamisel ning laste ja perede heaolu edendamises, tagades positiivsed ja jätkusuutlikud peresuhted. Programm aitab varakult märgata ja ennetada probleeme, pakkudes lapsevanematele laste kasvatamisel vajalikku tuge ja teadmisi. Määruse alusel toetatakse ka laste kasvatamist ja lasterikkust väärtustavate hoiakute kujundamist, mis suurendab ühiskonna teadlikkust lastega perede vajadustest ja toetamisest. Lisaks saab määruse toel parandada laste ja perede heaolu, pakkudes vajalikke meetmeid ja arendades tugisüsteeme. Samuti aitavad toetatavad 22 tegevused tugevdada lastega perede huvikaitset ja võimestada kodanikuühiskonda laste ja perede heaolu edendamiseks, mis omakorda panustab positiivse mõju kestlikusse. Puudub oluline mõju keskkonnale, majandusele, riigi julgeolekule ja välissuhetele. 4.7. Laste õigus ja kaasatus Programmil on positiivne sotsiaalne mõju, kuna määruse kaudu on võimalik toetada lapsi, sealhulgas haavatavas olukorras lapsi, ning edendada nende õigusi, heaolu ja kaasatust. Laste õiguste ja kaasatuse programmi peamine positiivne sotsiaalne mõju seisneb laste heaolu toetamises, mille olulisteks osadeks on laste õiguste järgimine ja sellekohase teadlikkuse suurendamine igal tasandil ning laste endi kaasatuse ja osaluse suurendamine nii eri valdkondade kui haldustasandite otsustes. Samuti toetab programm suurema tähelepanu pööramist abivajavatele lastele, kes oma sotsiaalse, majandusliku, tervisliku või muu seisundi tõttu on haavatavamad ja kelle arvamuse väljaselgitamine neid puudutavate meetmete ja protsesside arendamisel on oluline, kuid tihti keerukam kui laiemalt laste sihtrühma kaasamine. Tegevused omavad mõju ka laste üldisele kohtlemisele, sest osa tegevusi on suunatud laste kehalise karistamise ja laste väärkohtlemise ennetamisele ning nii laste kui ka täiskasvanute hoiakute ja teadlikkuse kujundamisele. Positiivne sotsiaalne mõju ilmneb ka laste turvalise internetikasutuse edendamise puhul, mis moodustab järjest suurema osa laste igapäeva elust. Positiivset mõju võib eeldada ka kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajatele ning seeläbi laiemalt lastele, sest tugevam töötajate huvikaitse aitab ületada kvaliteetset tööd takistavaid kitsaskohti, mis omakorda toetab muutuste kestlikkust. Puudub oluline mõju keskkonnale, majandusele, riigi julgeolekule ja välissuhetele. 4.8. Sotsiaalvaldkonna tööjõu arendamine Programmil on oluline sotsiaalne mõju, kuna sotsiaalvaldkonna tööjõu arendamine parandab sotsiaalteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Programmi mõjul töötavad sotsiaalvaldkonnas paremate oskustega ja motiveeritud töötajad ning valdkonda tuleb uusi töötajaid, mis muudab peamiselt inimtööjõul toimivad sotsiaalteenused kvaliteetsemaks. Positiivne mõju on tööturule ja töösuhetele, kuna programm edendab sotsiaalvaldkonna töötajate huvikaitset, samuti soolisele võrdõiguslikkusele, kuivõrd sotsiaalvaldkonnas töötamise maine parandamine tooks peamiselt naiste tööks peetavale erialale tööle ka mehi. Väiksem positiivne mõju on regionaalarengule ning riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuna sotsiaalvaldkonna tööjõu arendamine mõjutab riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldatavate sotsiaalteenuste kättesaadavust tööjõu olemasolu ja paremate oskuste kaudu. Puudub oluline mõju keskkonnale, majandusele, riigi julgeolekule ja välissuhetele. 4.9. Vanemaealiste huvikaitse Programmil on oluline sotsiaalne mõju, kuna suureneb vanemaealiste võrdne kohtlemine, kaasates neid otsustamisse ja nende informeerimisse, ja paraneb suhtumine vanemaealistesse. Programmil on positiivne mõju riigivalitsemisele, kuna suureneb avalikkuse usaldus riigiasutuste tegevuse suhtes. Kohalikes omavalitsustes vanemaealiste kogude loomine või loodud kogude tegutsemisvõimekuse hoidmine avaldab positiivset mõju riigivalitsemisele, suurendades avalikku usaldust kohaliku omavalitsuse suhtes ja parandades elanikkonna kaasatust valitsemisse. Kohalikule omavalitsusele võib kaasneda rahaline mõju, kui kogude ülalpidamiseks on vajalik kasutusele võtta eraldi rahalised ressursid (ruumide rent, kohvipaus, transpordikulu kompensatsioon, tööjõukulu). 23 Puudub oluline mõju keskkonnale, majandusele, riigi julgeolekule ja välissuhetele ning regionaalarengule. 4.10. Suitsiidiennetus Suitsiidiennetuse projekt toob tulemuste saavutamise korral kaasa positiivse mõju elanikkonna vaimsele tervisele tervikuna, kuna suureneb potentsiaalsete abistajate ja teenuseosutajate kompetentsus, kasvab ühiskonna teadlikkus laiemalt, paraneb meedia vastutustundlikkus suitsiiditeemade kajastamisel ja suitsiidiohvrite lähedased saavad vajalikku tuge. Puudub oluline mõju majandusele, riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule ning riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Andmekaitsealane mõjuhinnang Taotluste esitamise faasis võidakse küsida projektiga seotud isikute curriculum vitae’sid, kui valdkondliku programmi eritingimus näeb ette kvalifikatsiooninõuded. Samuti kontrollitakse taotleja ja partneri juhtorgani liikmetel kehtivate kriminaalkaristuste puudumist. Juba rahastuse saanud projektide kulude abikõlblikkuse kontroll hõlmab ka projektist töötasu saavate ekspertide lepingulise suhte ja töötasu maksmise kontrollimist. Samuti kontrollitakse projekti raames korraldatud üritustel osalemist, mida tõendatakse üritusel osalejate nimekirjade abil. Andmeid töödeldakse struktuuritoetuste registri elektroonilises e-toetuse keskkonnas ja see vastab andmetöötlemise põhimõtetele. Taotluste menetlemisel ja projektitegevuste elluviimisel ei ole tegemist isikuandmete töötlemisega ulatuses, mis mõjutaks õigusi või kohustusi või väljuks õigusaktides sätestatud piiridest. Isikute kvalifikatsiooni hindamine curriculum vitae’de põhjal on õigustatud, et sõeluda välja parimad projektid ja parimad projektide elluviijad. Samuti välistatakse kehtivate karistuste kontrolliga taotlejate või partnerite hulgast isikud, kelle puhul on põhjendatud kahtlus toetuse kasutamise eesmärgipärasuses, aga ka nende sobilikkuses vastava valdkonna strateegilise partnerina (nt kui isikul on karistus süüteo eest perekonna ja alaealiste vastu, ei saa sellise juhatuse liikmega taotlejat pidada sobilikuks tegelema projektis, mis viib ellu laste õiguste ja kaasatuse edendamise programmi). Vastava kontrolli teeb Riigi Tugiteenuste Keskus asjakohase päringuga karistusregistrisse. Nii hindajatele kui abikõlblikkust kontrollivatele ekspertidele kohaldub konfidentsiaalsuskohustus oma töö piires. Nii töötasude kui üritusel osalejate nimekirjade puhul annab toetuse saaja nõusoleku projektis osaleda ja sellega kaasnevaid tingimusi täita (lepingut täita ja töö tegemiseks projekti raames või projekti kaudu rahastatavat teenust saada). Kogu andmetöötlus põhineb isikute nõusolekul, andmete kogumise nõusoleku annab taotleja toetuse taotluse esitamisel või tegevuses osaleja toetatava tegevuse elluviimisel. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Toetus jaotatakse riigieelarve strateegiaga vabaühenduste rahastamiseks eraldatud eelarve alusel avatud taotlusvooru raames. Rahastatud projektide elluviimise perioodi lõppemisel korraldab Riigi Tugiteenuste Keskus toetuse andjana määruses nimetatud teemadel avatud taotlusvoorud, juhul kui Sotsiaalministeeriumi eelarve seda võimaldab. Taotlusvoorud toimuvad üldjuhul teisel poolaastal. 24 Toetuse saajatele kaasneb määruse rakendamisega täiendav omafinantseeringu kohustus 1% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest. Taotluses võib ette näha suurema omafinantseeringu määra. Määruse rakendamisega tulusid ette näha ei ole. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, peale mida on kavandatud valdkondlike programmide rakendamisega seotud ülesannete üleminek toetuse andjale (Riigi Tugiteenuste Keskus). 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Justiitsministeeriumile ning e-posti teel arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, Vabaühenduste Liidule ja organisatsioonidele, kes on Sotsiaalministeeriumi strateegilised partnerid. Esitatud kommentaarid ja nende vastused on kajastatud kooskõlastustabelis. Seletuskirja lisa: kooskõlastustabel 25  Sotsiaalkaitseministri ja terviseministri määruse „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine“ seletuskiri Lisa Asutus Ettepaneku sisu Arvestatud, mittearvestatud, teadmiseks võetud, koos selgitustega. Riigi Tugiteenuste Määrusest ja seletuskirjas ei selgu, miks tehakse toetuse Arvestatud. Keskus (edaspidi andmiseks toetusleping ja taotluse mitterahuldamise või Arutelude tulemusel otsustati siiski toetuslepingute RTK) mittevastavuse korral otsus? Nii rahuldamise, sõlmimisest loobuda ja üksnes teha positiivse otsuse saanud mitterahuldamise kui mittevastavaks tunnistamiseks tuleks taotluste suhtes taotluse rahuldamise otsus (TRO), kuna Riigi teha otsustena ja alus ette näha määruses. Tugiteenuste Keskuse sõnul on see kuluefektiivsem ja halduskoormus on väiksem. RTK Eelnõu § 2 lisada ettemakse mõiste: „Ettemakse on toetuse Mittearvestatud. väljamakse pärast kohustuse tekkimist ning enne kulutuse Ettemakse on üldine majanduslik termin ning sellega kandmist“. kaasnevad tõendamiskohustused on määruses reguleeritud. Pakutud sõnastus ei sobi ka sisuliselt, sest ettemakse ei toimu pärast kohustuse tekkimist, sh jääb arusaamatuks mis kohustust ettepaneku esitaja silmas peab. Kulutuse kandmise nüanss ei ole ettemakse tegemise tingimus samuti antud juhul, st seda ei vaadata väljamakse tegemisel. RTK Eelnõu § 5 lg 1, lause osa „… tekivad projekti elluviimisega Mittearvestatud. kaasnevad kulud“ asendada „… tekivad projekti § 8 reguleerib juba nõudeid kuludele, sh on seal reguleeritud teostamiseks põhjendatud kulud“. põhjendatuse nõue § 8. Kulude abikõlblikkuse üldpõhimõtted (1) Projekti eelarves kajastatud kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud ja tekib projekti elluviimise perioodil. (2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus projekti tulemuse saavutamiseks. RTK Eelnõu siis § 7 pealkirja on vaja korrigeerida, kuna toetus Mittearvestatud. makstakse välja ettemaksetena. Ettepanek pealkirjaks: Kulude hüvitamise tingimused ei ole samatähenduslikud „Kindlasummalise makse alusel kulude tõendamine“. toetuse väljamaksmise tingimustega. Ehk teisisõnu hüvitamistingimused reguleerivad ettemaksega saadud raha lugemist saadud toetuseks, st millal sisuliselt on õigus saada toetust kulude katteks. 1 Asutus Ettepaneku sisu Arvestatud, mittearvestatud, teadmiseks võetud, koos selgitustega. RTK Eelnõu § 7 lg 1 korrigeerida: „Ettemakse vahenditest tehtud Mittearvestatud. projekti abikõlblikud kulud tõendatakse kindlasummalise Vt eelmist vastust. makse abil. Minimaalne kindlasummalise makse suurus on 20 000 eurot. Projektis võib põhjendatud juhul olla üks kindlasummaline makse, mis on väiksem kui minimaalne 20 000 eurot. Projektis võib olla mitu kindlasummalist makset.“. RTK Eelnõu § 7 lg 2 ei pea vajalikuks, sest kindlasummaliste Mittearvestatud. tegevuste arv ja summad on välja toodud projekti taotluses. See loob selguse taotlejatele, kuidas taotlemisel peab Ettemaksete suurust võiksid reguleerida toetuse saajad ise, toimima KSM kavandamisel ja kajastamisel. § 7 ei käsitle esitades ettemaksetaotluse. ettemakseid. Ettemaksetaotlusi me ette ei näe, piisab sellest, kui ettemakse suurused taotluse rahuldamise otsus märgitud, selle alusel teeb RTK ettemakseid, tegemist on halduskoormuse vähendamisega. RTK Eelnõu § 7 lg 3: toetus on välja makstud ettemaksena, siis Mittearvestatud. kulusid ei hüvitata, need tuleb toetuse saajal tõendada. See muudab reguleerimiseset, sest vajalik on reguleerida Palun asendada: „Ettemakse vahenditest tehtud projekti toetuse andmise/kulude hüvitamise tingimusi, mida palute abikõlblikud kulud on tõendatud, kui toetuse andjale on välja jätta, kuid millega ei saa nõustuda. esitatud projekti eesmärkide täitmise ja tulemuste saavutamise tõendamise alused ja toetuse andja on neid kinnitanud.“ RTK Eelnõu § 8 lg 3: personalikulud ja kaudsed kulud on Mittearvestatud. komponendid igas tegevuses, nö kindlasummalises Senine lause on selgem, öeldes, et kindlasummalise makse makses, siis korrektsem on lause: „Projekti kaudsed kulud arvestuses loetakse kaudsed kulud abikõlblikuks protsendi moodustavad kuni 15% abikõlblikest otsestest alusel ja mis kuludest. See, et vaadeldavad on üksnes personalikuludest.“. projekti tegevustega seotud halduskuludega, on sätestatud sama § teistes lõigetes. RTK Eelnõu § 8 lõige 3: Kindlasummalise makse raames Selgitame. loetakse kaudsed kulud 15% ulatuses abikõlblikuks 1. Tegemist on ühe detailiga (kaudsete kulude suuruse otsestest personalikuludest. Mida siin on mõeldud? Kas abikõlblikuks lugemine) kindlasummalise makse eelarve personalikulude pealt lisandub 15% eelarvesse? Kas seda kujundamisel ja kajastamisel taotluses. KSM suuruse kajastatakse eraldi kaudse kulu reana? Samas projektide kujundamise tõendamisel üksnes kajastub kaudse kulu rida. eelarve tuleb ju ilmselt tegevustepõhine, kus personalikulu 2 Asutus Ettepaneku sisu Arvestatud, mittearvestatud, teadmiseks võetud, koos selgitustega. on üks komponent tegevusest ja seega ei saa kaudse kulu SFOS-s on üksnes KSM summa, seega jääb arusaamatuks rida automaatselt rakendada. ridade lisandumise probleem. Kas 15% kaudseid lisandub ka nende projektide puhul, kus 2. Kui kaudsed kulud on selgelt loetud otsesteks kuludeks, haldus- ja administreerimiskulud loetakse otsesteks siis personalikulult tuleb ikka 15% kaudseteks arvestada. kuludeks? (§ 8 lõige 5). Ilmselt kõik kaudsed kulud ei ole üheski projekti otsesed. RTK § 35 lg 1 soovitame bürokraatia vähendamiseks lisada Mittearvestatud. ministri käskkirja hindajad, vt § 38 lg 10. Hindajad saab samas käskkirjas nimetada ka siis, kui sätestamise volitused on erinevates sätetes. Kas valdkondliku programmi puhul nimetada hindajaid nimetatakse rohkem kui üks, sõltub esitatud taotlustest. RTK Hindamine - hindamist puudutav § 38 ei nimeta, kes ja Selgitame. millisel eesmärgil hindamisi tegeva komisjoni moodustab. Komisjoni puhul on tegemist vabaühenduste rahalise Seletuskiri viitab 2022. aastal moodustatud komisjonile, toetamise komisjoniga (vt §35 lg 1), mis moodustatakse kuid see peaks olema määruses kirjas (sh. SOMi poolt Vabariigi Valitsuse seaduse § 46 lõike 6 ja § 49 lõike 1 moodustatav). Tegemist ei ole ilmselt sama komisjoniga, punkti 8 ning Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a määruse millele viitab § 35 lg 1 (selle komisjoni eesmärk on lg 1 nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti sõnastuses teine). Komisjonile järgneb omakorda 26 ja § 20 lõike 1 alusel (mitte määruse alusel). hindamine, määrus võimaldab kasutada ühte hindajat või Hindamiskomisjoni kui sellist eraldi ei moodustata, vaid mitut hindajat. Määrusest ei selgu, millal kasutakse ühte määruse § 38 lg 10 alusel nimetatakse ministri käskkirjaga hindajat ja millal mitut hindajat. Eelnõu § 38 lg 13 kohaselt hindajad. See, kas konkreetse valdkondliku programmi tuleb keskmine hinne leida siis, kui on mitu hindajat. Kui hindajaid tuleb üks või rohkem, on ministri kaalutlusotsus, tegemist on ühe hindajaga, kas siis kriteeriumite alusel seda ei pea ilmtingimata sisustama määruse tasandil ja see keskmist ei leita? Need aspektid vajavad täiendamist. sõltub ka esitatud taotlustest. Kui on üks hindaja, siis on loogiline ja üldteada, et keskmist ei tule arvutada ja seega seda ei pea reguleerima. Hindajate hindepunktide alusel moodustab toetuse andja § 38 lg 14 alusel pingerea. RTK Meetme määruse § 38 lg 15 peab olema kahel korral viide Arvestatud. lõikele 11, mitte 10: „Võrdse koondhindega projektide korral saab pingereas kõrgema koha projekt, mille lõike 11 punktides 1 ja 2 nimetatud hindamiskriteeriumite liidetud punktisumma on suurem. Kui punktisummad on võrdsed, saab pingereas kõrgema koha projekt, mille lõike 11 3 Asutus Ettepaneku sisu Arvestatud, mittearvestatud, teadmiseks võetud, koos selgitustega. punktis 3 nimetatud hindamiskriteeriumi punktisumma on suurem.". Palun parandada. RTK Eelnõu § 39 lg 1 p 4 kirjas taotlus pingerida, õige taotluste Arvestatud. pingerida - „4) arvestades valdkondliku programmi taotlusvooru eelarvet ja taotluste pingerida, ei ole võimalik taotlust rahuldada“. Palun parandada. RTK Iga valdkondliku programmi puhul on nõutud teatav Arvestatud. kogemus. Jääb selgusetuks, miks osade programmide Lisasime planeeritava uue vooru valdkondlike puhul on meetme määrusest tulenevalt vajalik tõendatud programmide 1), 9), 10) ja 11) juurde, et kogemus peab kogemus ning osadel tõendamise kohustust meetme määruses sätestatud ei ole. Seletuskirjas on kirjas olema „tõendatav“, samamoodi nagu eelnevalt oli „Kogemuse olemasolu peab taotleja või vastavalt tema programmide 7) ja 8) puhul. Teiste programmide puhul partner olema võimeline tõendama.“ Kuivõrd kogemus on sõnastust ei muutnud. ka ühe hindamiskriteeriumi sisuks, peab selle tõendamise Selgitame. Kui eritingimustes on konkreetne kogemuse kohustus olema kõikide programmide puhul ühesugune. nõue (nt 3 aastat), siis tegemist on taotlejale esitatud tingimusega – selle nõude täitmist vaatab RTK jah/ei formaadis. Kui nõue on täidetud, siis hindamisel saab hindaja anda sellele omakorda sisulise hinnangu ja hinde. RTK Lisaks eelmisele punktile, kui eritingimustes on nõue Mittearvestatud. kogemusele, kuid kogemus puudub, siis ei vasta toetuse Vt eelmist vastust. Tuleb eristada objektiivset nõuet (3 saaja meetme määruse § 11 lg 4 p-s 8 (Taotleja ja partner aasta pikkune kogemuse nõue on täidetud) sisulisest – kas peavad taotluse menetlemise hetkel vastama valdkondliku see 3 aastat väärib maksimum hindepunkte või mitte. Võib programmi tingimustes sätestatud täiendavatele nõuetele) saada ka 0 hindeks, kui tegevus on sisutu vmt. sätestatud nõudele. Kui toetuse saaja ei vasta nõuetele, siis ei peaks jõudma taotlus hindamisele, aga hindamisjuhendis saab hindamiskriteeriumi 1.5 puhul 0 punkti taotlus, mille puhul elluviija kogemusi, projektijuhi rolli ja meeskonna moodustamise aluseid ei ole kirjeldatud ammendavalt ja/või taotlejal puuduvad teadmised, oskused ja kogemused projekti elluviimiseks või seda ei ole võimalik tuvastada. Hindamiskriteeriumi 1.5 punktide kirjelduse järgi ei tohiks ükski projekt saada vähem kui 4 punkti ehk 4 Asutus Ettepaneku sisu Arvestatud, mittearvestatud, teadmiseks võetud, koos selgitustega. maksimum punktid, sest kui meetme määruses on selge nõue kogemuse kohta ning see nõue on täidetud suuremas osas (2 punkti saab taotleja, kellel on suurem osa vajalikke teadmisi, oskusi ja kogemusi), siis ei ole määruse nõue täielikult täidetud ja taotleja ei vasta meetme määruse tingimustele. RTK Eelnõu § 38 hindamiskomisjoni teenindamine pole Mittearvestatud. reguleeritud. Palun välja tuua, et sellega tegeleb Selgitame, et § 38 lõike 10 tähenduses ei ole tegemist Sotsiaalministeerium. hindamiskomisjoniga, vaid hindajate nimetamisega. Vastavalt ministri käskkirjaga kinnitatud hindajate nimekirjale, peaks RTK toetuse andjana tegema SFOSis hindajatele ligipääsu projektidele ja hindamismoodulisse. Seejärel hindajad hindavad taotlusi ja panevad hindepunkte. Peale seda moodustab RTK toetuse andjana pingerea. Selgitame, et vabaühenduste rahalise toetamise komisjon kinnitatakse eraldi ministri käskkirjaga, milles on mh reguleeritud kes komisjoni teenindab ehk nimetatud vastav SoMi struktuuriüksus. Komisjon tegeleb vabaühendustega laiemalt kui ainult see määrus. Me ei soovi määruse tasandil seda eraldi välja tuua, sest SoMi siseselt komisjoni teenindav struktuuriüksus on muutuv. RTK Eelnõu § 40 ei näe otsest vajadust lepingu sõlmimise osas. Arvestatud osaliselt. Toetuslepingu sõlmimine on asendatud Kõik eesmärgid, tegevused, periood on olemas projekti pelgalt taotluse rahuldamise otsusega. taotluses. Aruannete esitamise kord on samuti määruses Ettemaksetaotlustega ei pea me vajalikuks toetuse saajaid olemas, võib ainult täpsustada § 44 lg 1 „Toetuse saaja koormata ja nende halduskoormust suurendada. esitab toetuse andjale projekti elluviimise kohta vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu iga aasta 20. jaanuariks ja 20. juuliks vastavalt 31. detsembri ja 30. juuni seisuga“. Ettemakse suurused võib reguleerida toetuse saaja ise esitades ettemaksetaotluse vastavalt § 43 lg 1 sätestatule. Sellest tulenevalt langeb ära § 40 lg 1 (kui ettemaksetaotlust ei esitata, siis järelikult pole vaja katet tegevuste elluviimiseks). 5 Asutus Ettepaneku sisu Arvestatud, mittearvestatud, teadmiseks võetud, koos selgitustega. RTK Vastavalt meetme määruse § 41 lg 2 saab projekti Arvestatud. muutmise algatada ka toetuse andja või Lisatud juurde vastavad sätted § 42 lg-sse 1. Sotsiaalministeerium. Meetme määruses ega seletuskirjas ei ole märgitud, mis saab olukorras, kui toetuse saaja ei nõustu toetuse andja või Sotisaalministeeriumi poolt esitatud muutmisettepanekuga. Palun täpsustada ja teha vajalikud täiendused. RTK Meetme määruse § 41 lg 6 p 2 järgi on väheoluliste Selgitame. muudatustega tegemist kui tegevuse sisu ja Olulisuse kriteerium on teadlikult jäetud, see annab kindlasummalise makse aluseks olev tulemus ning selle paindlikkuse hinnata vastavalt asjaoludele, kas muudatus sihttase oluliselt ei muutu. Olulisuse hindamine on väga on sobiv või mitte, vastavalt tuleb poolel siis põhjendada subjektiivne ning võib aruannete esitamise järgselt asjatuid vaidlusi tekitada. Lisaks meetme määruse § 7 lg 3 oma nägemust. See, kui tulemus on osaliselt saavutatud, sätestab, et kindlasummalise makse alusel hüvitatakse mõjutab ka makset proportsionaalselt, vt § 7 lg 4. Tegemist kulud, kui on tõendatud taotluses nimetatud iga ei ole aritmeetilise pro rata meetodiga, vaid tuleb hinnata kindlasummalise makse tulemuse saavutamine. Tulemuse sisuliselt tegevuse muutust ja mõju programmi ja tegevuste osalisel saavutamisel tehakse makse proportsionaalselt eesmärkide täitmisse. Tegemist ei on proportsionaalsusega tulemusega. Seletuskirjas on rõhutatud "kulu loetakse haldusmenetluse seaduse tähenduses (mitte EL õiguse tekkinuks, kui kokkulepitud tulemus on täielikult saavutatud". Kas väheolulise muudatuse korral tähenduses kõik või mitte midagi lähenemisega). tehakse makse proportsionaalselt saavutatud tulemusega? Palun täpsustada. RTK Juhime tähelepanu: tehniliselt ei saa kindlasummalist Selgitame. makset osaliselt välja maksta. § 7 lg 3 on kirjas, et Kui tegemist on tulemuste alatäitmisega, siis tegemist on tulemuse osalisel saavutamisel tehakse makse sisuliselt tagasinõudega (toetuse andja kui tellija otsus proportsionaalselt tulemusega. Kui toetuse saaja ei saavuta kasutada õiguskaitse vahendit puudusega töö tulemust 100% ja on vaja teha väljamakse planeeritust vastuvõtmisel), mitte algse algse kokkuleppe/TRO väiksemas mahus, siis tuleb esmalt muuta projekti eelarves muutmisega. KSM suurusest väiksema makse eeldusi on vastava kindlasummalise makse suurust ning seejärel rohkem, kui vaid tulemuste osaline saavutamine, vt § 49 lg teostada makse. Kirjeldatu tähendab ilmselt toetuse 2. saajaga sõlmitud lepingu muudatust. RTK Eelnõu § 43 lg soovitame anda vastutuse otsustada Mittearvestatud. ettemakse suuruse üle toetuse saajale. Nt „Ettemakse 6 Asutus Ettepaneku sisu Arvestatud, mittearvestatud, teadmiseks võetud, koos selgitustega. saamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale e-toetuse Ei pea vajalikuks toetuse saajate halduskoormust keskkonnas ettemaksetaotluse. Esimene ettemaksetaotlus suurendada ettemaksetaotluste esitamise RTK teeb esitatakse hiljemalt 10 tööpäeva pärast taotluse maksed vastavalt TROs fikseeritud toetuse saaja poolt rahuldamise otsuse jõustumist. Järgmised kavandatud ettemaksete suurusele. ettemaksetaotlused esitab toetuse saaja iga aasta jaanuaris ja juulis.“ RTK Eelnõu § 43 lg 4 lisada „Ettemakset peab kasutama vaid Mittearvestatud. abikõlblike kulude katmiseks“. Kuna reaalset raha kasutamist kulupõhiselt ei kontrollita ettemakse tegemisel ega selle kinnikandmisel, mis toimub üksnes tulemuse/tegevuse tõendamisel. Kulude abikõlblikkust hinnatakse taotlemisel eelarves kavandatud kulude põhjal KSM suuruse hindamisel. RTK Eelnõu § 43 lg 5 lisada „Projekti eesmärkide täitmise ja Mittearvestatud. tulemuste saavutamise tõendamise alused tuleb esitada 30 Vastav regulatsioon on juba olemas: aruande esitamine on kalendripäeva jooksul tegevusete lõppkuupäevast arvates. reguleeritud §-s 44 ja maksete peatamine aruannete Kui toetuse saaja ei esita toetuse andjale projekti esitamisega viivitamisel, sh peale meeldetuletust, on eesmärkide täitmise ja tulemuste saavutamise tõendamise reguleeritud § 43 lõike 2 punktis 2 ja lõikes 3. aluseid ettenähtud ajal, võib toetuse andja nõuda toetuse saajalt ettemakse tagasi ja peatada järgmised ettemaksed“. RTK Eelnõu § 45 lg 1 p 13 teine lause sätestab: Teenuste ja Arvestatud osaliselt. Viide lisale 4 on eemaldatud. Samas toodete, sealhulgas mööbel, puhastustooted, kontoritarbed, viidatud määrus ei ole eelduslikult kohustuslik IT-seadmed, hankimisel lähtutakse soovitavalt vabaühenduste määruse alusel toetuse saajatele, sest nad keskkonnaministri 29. juuni 2021. a määruse nr 35 ei ole RHS-kohustuslased. Kohustuslikuks ei soovi seada. „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“ lisas 4 sätestatud põhimõtetest. Lauset tuleb korrigeerida, sest nimetatud keskkonnaministri määrusest lähtumine on kohustuslik, mitte soovituslik, kui hankelepingu esemeks on nimetatud tooted ja teenused. Samuti tuleb välja jätta viide konkreetselt vaid määruse lisale 4, sest lisa 4 kehtestab nõuded vaid koopia- ja joonestuspaberi riigihangetele. 7 Asutus Ettepaneku sisu Arvestatud, mittearvestatud, teadmiseks võetud, koos selgitustega. RTK Kuigi projekti kulud hüvitatakse kindlasummalise maksena, Selgitame, et kulude hüvitamine kindlasummalise maksena siis eelnõu § 46 reguleeritakse üksikasjalikult, kuidas nn kehtib uutele toetuse saajatele (strateegilistele partneritele). mittehankija peab ostumenetluse tegema. Seletuskirjas Rakendussättena on § 50 lg 1 kirjas, et määruse §-s 46 ja § selgitatakse, et kindlasummalise makse puhul 49 lõike 2 punktis 11 sätestatut kohaldatakse nii-öelda täna kuludokumente ja nende aluseks olevaid hanke või olemasolevatele toetuse saajatele. Seetõttu on seletuskirjas ostumenetluse dokumente ei kontrollita, kuid kohustuse selline sõnastus. Kindlasummalise makse eelarve ettenägemine on vajalik läbipaistvuse tagamiseks. kujundamise reeglid on §-s 8. Hangete läbiviimise eeldust ei Mõistlikum on kehtestada täpsemad nõuded ole seatud taotluse esitamise ajaks. kindlasummalise makse eelarve kujundamisele, mida taotluste menetlemisel kontrollitakse. Kui esitatakse projektitaotlus, kus tuleb selgitada eelarvet ja kulude säästlikkust, sh parimat hinna ja kvaliteedi suhet, on ka reaalselt võimalik vaadata, et eelarve oleks kujundatud vastavalt tegelikule turuolukorrale ja õiglaselt (nt pakkumuste küsimine kvalifitseeritud ettevõtjatelt ja nende võrdlemine jms). RTK Kuna seletuskirja järgi hankedokumente ei kontrollita, siis Selgitame, et kulude hüvitamine kindlasummalise maksena eelnõu § 46 lg 1 p 1 tuleb välja jätta osa "ja esitama saadud kehtib uutele toetuse saajatele (strateegilistele partneritele). hinnapakkumused nende küsimist tõendavate Rakendussättena on § 50 lg 1 kirjas, et määruse §-s 46 ja § dokumentidega toetuse andjale koos sõlmitud 49 lõike 2 punktis 11 sätestatut kohaldatakse nii-öelda täna hankelepinguga". olemasolevatele toetuse saajatele. Seetõttu on seletuskirjas selline sõnastus. RTK Arvestades toetatavat valdkonda ja tegevusi, siis on üsnagi Arvestatud, mis puudutab erimenetluse puhul lihthanke tõenäoline, et toetuse saajad ja partnerid korraldavad ka piirmäära puudumist, muus osas jäi p 1 samaks, sest § 46 sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusi. Nimetatud teenuste kohaldub vaid algse määruse alusel toetuse saajatele, st puhul ei ole lihthanke piirmäära ette nähtud. kindlasummalise makse alusel toetuse saajate puhul hankedokumente ei kontrollita. Ettepanek sõnastada eelnõu § 46 lg 1 p 1 järgmiselt: (1) Toetuse saaja ja partner on kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses, ning: 8 Asutus Ettepaneku sisu Arvestatud, mittearvestatud, teadmiseks võetud, koos selgitustega. 1) küsima riigihanke puhul, mille eeldatav maksumus jääb alla lihthanke piirmäära või alla riigihanke piirmäära, kui riigihangete seadus selle riigihanke kohta lihthanke piirmäära ei kehtesta, kirjalikult kolm võrreldavat hinnapakkumust piisava kvalifikatsiooniga ettevõtjatelt, kui hankelepingu käibemaksuta summa on suurem kui 20 000 eurot; RTK Parandada eelnõu § 46 lg 2 olev viiteviga: peab ta ostu Arvestatud. maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse lähtuvalt lõigetes 3–6 sätestatud nõuetest. Paragrahvis on viis lõiget. RTK Täiendada eelnõu § 46 lg 3 p 4 selliselt, et vältima peab Mittearvestatud. olukorda, kus partneri korraldatavas ostumenetluses Viidatud säte ei välista ka seotud isikute vahel hankeid, kui osaleksid partneriga seotud isikud. seotud isik ei ole saanud info puhul eelist, st samas infovälja kui teised pakkujad. Säte kohustab üksnes toetuse andjat informeerima, toetuse andja peab asjaolusid hindama. Ilmselt ei ole toetuse saaja hankes pakkuja, isegi kui ta on partneriga kuidagi seotud, seotud isik toetuse saajaga, st ei saa lugeda seotud isikuks. Toetuse saaja ja partner teevad eraldi tegevusi, koostöö on lepinguline. RTK Asendada eelnõu § 46 lg 4 p 6 sõna "rakendusüksuse" Arvestatud, parandatud. sõnaga "toetuse andja". RTK Ettepanek kehtestada ostumenetlustele, mis viiakse läbi Arvestatud. riigihangete registris, eelnõu § 46 lg 5 p 5 sarnane kohustus. RTK Juhime tähelepanu: Hindamisjuhendis kirjeldatud Teadmiseks võetud. hindamiskriteeriumid on väga subjektiivsed ning eeldavad hindajatelt väga põhjalikku argumentatsiooni hinnete kujunemisel. RTK Hindamisjuhendi punkti 1.6 alusel saab taotlus punkte vaid Arvestatud. Hindamisjuhendist on kulude tõendamise nõue juhul, kui kindlasummalise makse eelarvestamise aluseks välja jäetud. olevad kulud on põhjendatud, realistlikud, säästlikud ja tõendatud. Selle järgi peaksid kõik kulud olema tõendatud, 9 Asutus Ettepaneku sisu Arvestatud, mittearvestatud, teadmiseks võetud, koos selgitustega. kuid kas see on realistlik? Lisaks puudub selline nõue meetme määruses toetuse taotlusele sätestatud nõuete loetelust. Meetme määruse § 12 lg 1 p 8 sätestab, et "taotlus sisaldab iga kindlasummalise makse aluseks oleva kulu eelarvet, mille koostamisel on lähtutud kulude abikõlblikkuse nõuetest ja säästlikkusest, sealhulgas parimast hinna ja kvaliteedi suhtest". Vabaühenduste Liit Vabaühenduste Liit on tutvunud määrusega, millega Teadmiseks võetud. muudetakse varasemat strateegiliste partnerite toetamise süsteemi. Tervitame, et uus süsteem muutub läbipaistvamaks, õiglasemaks ning vähendab bürokraatiat. Samuti tunnustame, et määruse ettevalmistamise etapis edastatud vabaühenduste ettepanekud on leidnud määruse eelnõus sisulist arvestamist. Vabaühenduste Liit Palume täpsustada, miks on kindlasummalise makse Tuginesime varasemale kogemusele, sealhulgas suurus just 20 000 eurot. Kuivõrd seletuskiri sellele otsest arvestasime seniste strateegiliste partnerluste tegevusi ja vastust ei anna, siis on keeruline anda kindlasummalise eelarveid ning halduskoormust. makse suurusele hinnangut vaatamata sellele, et kindlasummalise makse suurus ei piira koondsummana suurema summa väljamaksmist. Vabaühenduste Liit § 7 lg-s 3 mainitakse, et tulemuste osalisel saavutamisel Selgitame. tehakse makse proportsionaalselt tulemusega. Kuigi Pro rata meetod on lähtekohaks, sest kindlasummalise tegemist on mõistliku sättega, siis soovime rõhutada, et makse aluseks peab olema mõõdetav tulemus, kuid toetuse sätte rakendamine oleks paindlik, st ei lähtuks pelgalt tühistamisel ei saa vaid sellest lähtuda. Tegemist on kvantitatiivsetest näitajatest ning hindaks mõju pigem proportsionaalse lähenemisega haldusmenetluse seaduse laiemalt kui kitsamalt. Nt olukorras, kus kvantitatiivne tähenduses, st tuleb arvestada objektiivseid ja subjektiivseid näitaja jäi täitmata, kuid sellegipoolest on võimalik asjaolusid, rikkumise raskust ja mõju projekti eesmärki. tõestada, et mõju suudeti saavutada, võib olla ülekohtune kulude hüvitamist kärpida. Vabaühenduste Liit § 11 lg 4 p 5 eeldusena on loetletud tähtaegse Mittearvestatud. majandusaaasta aruande esitamise nõue. Taaskord, nõue Selgitame, et nimetatud nõue on vajalik selleks, et toetada sisuliselt on arusaadav, kuid praktikas teab Vabaühenduste organisatsiooniliselt suutlikke ja võimekaid partnereid. Liit, et auditikohustusega MTÜdel ja SAdel on viimastel Mõistame, et peate paindlikkust oluliseks, kuid siiski peame 10 Asutus Ettepaneku sisu Arvestatud, mittearvestatud, teadmiseks võetud, koos selgitustega. aastatel olnud ülimalt keeruline leida audiitoreid, kes on arvestama võrdse kohtlemise printsiipi. Samuti ei ole meile valmis nende ühinguid auditeerima ning seetõttu on teadaolevalt see varasemalt probleemiks olnud. juhtunud, et majandusaastaaruande esitamine on jäänud tähtaja järgsesse perioodi. Sellistes olukordades peab jääma paindlikkus, et ühing ei jää voorust kõrvale neist mitteolenevatel põhjustel. Vabaühenduste Liit Soovime täpsustada, kas uus määrus hakkab automaatselt Teadmiseks võetud. kehtima ka nendele strateegilise partnerluse lepingutele, Selgitame, et olemasolevatele strateegilistele partneritele, mis on määruse jõustumise ajal veel kehtivad. Juhul, kui kes on toetust saanud sotsiaalkaitseministri 7. augusti 2023. see nii on, siis peaks ministeerium strateegilise partneriga a määruse nr 45 „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna kokku leppima, kas ühing on nõus olemasoleva vabaühenduste toetamine“ alusel läbiviidud taotlusvooru strateegilise partnerluse lepingu üle viia uue määruse tulemusena, kohalduvad uue määruse alusel ainult toetuse loogikasse või jätkama lepingu lõpuni varem kehtestatud andja muudatus ning sätted, mis on seotud ostu- ja määruse alusel. hankemenetlusega. Nimetatud sätted on olulised toetuse kasutamise läbipaistvuse tagamiseks. Vabaühenduste Liit Juhime tähelepanu, et kuigi sisuliselt on määrus ja sellega Teadmiseks võetud. seonduvad dokumendid strateegilise partnerluse mudeli Selgitame, et määruses kui õigusaktis on kasutatud jätkamiseks, räägitakse dokumentides läbivalt projektidest mõisteid „taotlus“ ja „projekt“ ennekõike tehnilistel ja ja projektitaotlustest. Projektide kirjutamine ja strateegiline juriidilistel põhjustel. Need mõisted ei defineeri strateegilise partnerlus on aga eraldiseisvad koostöövormid ning neid partnerluse koostöövormi sisuliselt. eristab ka nt ühenduste rahastamise juhendmaterjal. Vabaühenduste Liit Kokkuvõtvalt tunnustame, et uuendatud määrus vastab Teadmiseks võetud. rohkem vabaühenduste ootustele ning soodustab ministeeriumi ja ühingute vahel paremat koostööd. Eesti Vaimse Teadmiseks võetud. Viidatud määrus on oluline edasiminek Tervise ja Heaolu Selgitame, et määruses kui õigusaktis on kasutatud Koalitsioon VATEK Sotsiaalministeeriumi ja vabaühenduste strateegilise mõisteid „taotlus“ ja „projekt“ ennekõike tehnilistel ja (edaspidi VATEK) partnerluse arendamisel. Kindlasummalise makse juriidilistel põhjustel. Need mõisted ei defineeri strateegilise sisseseadmine strateegiliste partnerite tegevustega seotud kulude hüvitamiseks ning nende ja tegevuste tulemuspõhine partnerluse koostöövormi sisuliselt. toetamine vähendab vabaühenduste halduskoormust. Peame väga oluliseks sellist koostöö tugevdamist ja Koostöö peab olema suunatud ja see avaldub määruses nimetatud toetavates tegevustes ja eesmärkides. Teatud 11 Asutus Ettepaneku sisu Arvestatud, mittearvestatud, teadmiseks võetud, koos selgitustega. usalduse loomist, kuna strateegilise partnerluse peamiseks vabadus sisustada toetuse saajal endal SoM soovitud sisuks on ministeeriumi valitsemisalal tulemuseesmärkide tegevused, on jäetud. Toetus on käsitletav suunatud ja saavutamise toetamine ning sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna eesmärgistatud tegevustoetusena ning suunatud poliitikate kujundamisse ja elluviimisesse panustamine. tulemustele ja lubatuste täitmisele, et saavutada soovitud Juhime tähelepanu, et käesolevas eelnõus on pakutud ühiskondlik mõju. tingimused ja kord endiselt sõnastatud projektitoetusena ning kuigi määrust projektitingimustena vaadates on tegu üldiselt heade ettepanekutega, moonutab seesugune kord strateegilise partnerluse kontseptsiooni eesmärke. Antud tingimused pärsivad sisulise partnerluse kujunemist ministeeriumi ja vabaühenduse vahel, loovad osapoolte vahele kontrolliva suhte ning piiravad eesmärgipärast kohanemist muutlikele tingimustele. VATEK on sellele ka varasemalt tähelepanu juhtinud. Strateegilise partnerluse vallas on erinevatel ametkondadel häid praktikaid, näiteks Haridus- ja Teadusministeerium annab oma valdkonna katusorganisatsioonidele võimaluse esitada koostööpakkumine, et saada poliitikakujundamise partneriks. Partneri staatusega kaasneb ka tegevustoetuse määramine. Hindaksime, kui Sotsiaalministeerium avaks selgemalt oma eesmärke ja ootusi strateegilise partnerluse programmile ning sõnastaks ka tingimused sellele vastavalt. VATEK Selgitame. Välisprojektide omafinantseeringu toetamine on äärmiselt Mõistame teie muret, mistõttu on määrusesse lisatud ka oluline. Juhime taaskord tähelepanu, et omafinantseeringu vastavad sätted, et selliste olukordade puhul paindlikkust taotlusvoorud ning eri välisprojektide taotlusvoorud tagada ehk ennekõike on § 41 alusel võimalik projekti tõenäoliselt ei kattu ajaliselt. Seetõttu on toetuse muuta. Taotlusvooru avamisel tuleb ministri käskkirjaga kasutusvõimalused ebamõistlikult piiratud. Antud määruse kinnitada ka vooru eelarve ja valdkondlike programmide 12 Asutus Ettepaneku sisu Arvestatud, mittearvestatud, teadmiseks võetud, koos selgitustega. raames rahastatud projektides tuleks võimaldada toetuse elluviimiseks mõeldud periood, mis on vajalik eelarveliste kasutamist välisprojektide omafinantseeringuna ka siis, kui vahendite paremaks juhtimiseks. see pole esialgsesse taotlusse sisse kirjutatud, kuid Lisaks: välisprojekt toetab sarnaste eesmärkide saavutamist ja see § 40 (3) Välisprojekti omafinantseeringu katmiseks taotletud on ka ministeeriumi poolt kinnitatud. toetuse korral tehakse taotluse rahuldamise otsus tingimuslikuna ning ettemakset ega väljamakset ei tehta enne, kui taotleja on esitanud toetuslepingu või otsuse, millega määratakse toetus, ja sellega heakskiidetud projekti koos kõigi lisadega. § 44 (5) Kui toetust taotletakse omafinantseeringu katmiseks, esitab toetuse saaja projekti lõpparuandega ka välisprojekti raames esitatud ja kinnitatud lõpparuande või kui välisprojekt lõpeb hiljem, siis muud seniste tulemuste saavutamist tõendavad dokumendid. VATEK Hindame omafinantseeringu määra olulist vähendamist. Mittearvestatud. Julgustaksime siiski omafinantseeringust täielikult Selgitame, et projektide lõikes on olukord erinev ning loobumist, kuna rahastatavad projektid ei ole tulu tootvad ja projektides on ka tegevusi, kus on võimalik koguda tegevustes osalejatelt osavõtutasu, koguda annetusi, saada omafinantseering nõuab ressursse, mis muidu võimaldaks sihtotstarbelist toetust jm. Leiame, et minimaalne 1% vabaühendustel kasvatada finantspuhvrit või katta omafinantseeringu nõue on siiski põhjendatud. omafinantseeringut muudes projektides. VATEK Varasemalt on VATEK soovitanud tagada komisjonile Mittearvestatud. pädevus erandkorras ja läbirääkimiste järel rahuldada Selgitame, et ka strateegilise partnerluse puhul on oluline taotlusi, mille koondhinne on vähem kui 16 punkti ja/või valikuprotsessi läbipaistvus. Seetõttu on varasemate voorudega võrreldes muutunud taotluste hindamine, mõne hindamiskriteeriumi väärtuseks on 0 punkti. See aitab hindamiskriteeriumid ja valiku kord (reguleeritud §-s 38). tagada, et taotlusvoor oleks edukas ning sobiv partner leitakse. Samuti maandab see ohtu, et kutsungis ja hindamiskriteeriumites seatud ootused ning eraldatud eelarvevahendid ei ole omavahel vastavuses. Justiitsministeerium Kooskõlastatud. Teadmiseks võetud. 13 Asutus Ettepaneku sisu Arvestatud, mittearvestatud, teadmiseks võetud, koos selgitustega. Justiitsministeeriumi Teeme ettepaneku lisada eelnõu §§-ide 14,16,20,26,28 Mittearvestatud. riikliku eritingimustesse uus punkt, mis käsitleb toetatavate Selgitame, et meie hinnangul ei saa me panna ennetuse ennetusnõukogu ja sekkumiste tulemuslikkust. Punkti sisu saab sõnastada nii: teadusnõukogule määrusega kohustusi hinnata selle alla kuuluva „Projektis rakendatavad programmilised sekkumised valdkondlike programmide sekkumisi, sealhulgas valdkonnaülese peavad olema ennetuse teadusnõukogu (ETN) poolt ettepanekuga arvestamisel tekib nõukogul õigus ennetuse töörühm hinnatud ning tuleb arvestada ETN poolt antud kaasarääkida selles, keda Sotsiaalministeerium strateegilise soovitustega tegevuste arendamisel ning rakendamisel. partnerluse raames toetada saaks; selleks ei ole Juhul, kui projekti eesmärkidele vastavat sekkumist ei ole kehtestatud läbipaistvaid reegleid või protseduuri; näeme hinnatud ETN poolt, tuleb seda projekti kestuse ajal teha.“ riski ebavõrdseks kohtlemiseks. Justiitsministeeriumi Hetkel on §-i 27 lõike 2 punktis 5 kirjas lastekaitse töötajate Mittearvestatud. riikliku huvikaitse. Teeme ettepaneku lisada §-i 27 punkt 6: „Laste Selgitame, et arvestades planeeritud eelarve mahtu, ei näe ennetusnõukogu ja ja peredega töötavate spetsialistide, organisatsioonide ning me võimalust täiendava tegevuse, eriti veel kohustusena selle alla kuuluva kohalike omavalitsuste ja kogukondade ennetusalase lisamist konkreetsel koolitusel osalemiseks. valdkonnaülese pädevuse tõstmine „Tulemusliku ennetuse (EUPC)“ ennetuse töörühm koolitusel osalemise kaudu. Justiitsministeeriumi Eelmises punktis toodud ettepanek sobib oma olemuselt ka Mittearvestatud. riikliku § 29 lõike 2 punkt 1 sisse, kus hetkel on kirjas Selgitame, et arvestades planeeritud eelarve mahtu, ei näe ennetusnõukogu ja „Tegutsemisvõimekuse tugevdamine“. me võimalust täiendava tegevuse, eriti veel kohustusena selle alla kuuluva lisamist konkreetsel koolitusel osalemiseks. valdkonnaülese ennetuse töörühm Justiitsministeeriumi Teeme ettepaneku lisada §§-ide 26 ning 28 eritingimuste Mittearvestatud. riikliku alla uus tingimus, mis sätestab, et Selgitame, et koolitus ja sellel osalemine on hea mõte, kuid ennetusnõukogu ja a) „Laste ja perede heaolu ning vanemluse toetamise arvestades meie partnerite suurt projektimeeskonda ja selle alla kuuluva programmi“ taotleja meeskonnal lasub projekti vähendatud eelarvet, ei pea me kõigi koolitamist praegu valdkonnaülese elluviimise jooksul kohustus läbida „Tulemusliku võimalikuks. Lisaks puudub meil täna teadmine, et milliseid ennetuse töörühm ennetuse baaskoolitus“ (EUPC) kulutusi see strateegilistele partneritele kaasa võiks tuua. b) „Laste õiguste ja edendamise programmi“ taotleja meeskonnal lasub projekti elluviimise jooksul kohustus läbida „Tulemusliku ennetuse baaskoolitus“ (EUPC). Meie nägemusena tõstab koolitusel osalemine kõigi taotlusvoorus pakutavate tegevuste kvaliteeti, kuid kuna 14 Asutus Ettepaneku sisu Arvestatud, mittearvestatud, teadmiseks võetud, koos selgitustega. tegemist on tasulise koolitusega, siis jällegi on vaja koolitusel osalemise eelarve kavandada taotletava projekti tegevuste vahenditesse. Võimalus on nimetatud koolitust rahastada ka nii, et Sotsiaalministeerium näeb ette vooru taotlussummast osa raha suunamisele antud koolituse korraldamiseks. Justiitsministeeriumi Teeme ettepaneku läbivalt asendada sõna „tõenduspõhine“ Mitte arvestatud. riikliku tulemuslikuga, kuna see kirjeldab täpsemalt soovitud sisu Selgitame, et meie hinnangul on tõenduspõhine siiski ennetusnõukogu ja ehk soovime, et tehtavad tegevused omavad positiivset asjakohasem, sest tulemuslikkust ei saa garanteerida selle alla kuuluva mõju sihtrühmale. (sõltub paljudest teistest koosmõjudest). valdkonnaülese ennetuse töörühm Eesti Sotsiaaltöö Oleme läbi vaadanud teie poolt esitatud eelnõu ja eelnõule Mittearvestatud. Assotsiatsioon sisulisi ettepanekuid ei ole. Soovime juhtida tähelepanu, et Selgitame. Koolituskulud võivad olla otsesed kulud, kui vabaühenduste peamine tegevus ja rahalised vahendid on need haakuvad valdkondliku programmi tegevusega ja seotud ainult strateegilise partnerluse projekti lepingu tulemuste saavutamisega. § 8 lõigetes 5–7 ei ole tegevustega. Meie jaoks on ühingu kui organisatsiooni areng selgesõnaliselt öeldud, et koolituskulud on kaudsed kulud. ülioluline, kuid ühingul endal puuduvad selleks rahalised Otsesteks personalikuluks ei pea me vajalikuks neid vahendid. Teeme sellest lähtuvalt ettepaneku, et otsesteks määratleda, viimased on vajalikud määratleda, et arvestada personalikuludeks loetakse ka personali koolituskulud lihtsustatud korras kaudsete kulude suurust. Personali (teatud protsent palgafondist) ning personali maksuvaba maksuvaba sporditoetus läheb kaudse kulu alla. sporditoetus. Lastekaitse Liit MTÜ Lastekaitse Liit omapoolseid kommentaare ei esita. Teadmiseks võetud. Eelnõu tekstis on kõik arusaadav. Loodame, et peagi toimub infotund, kus selgitatakse uut korda põhjalikumalt. 15