21.10.2024 nr 37
MINISTRI MÄÄRUS
Tervisekahjustuse ja kehavigastuse
raskusastmed ja iseloomulikud tunnused
Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse
§ 19 lõike 5 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Käesoleva määrusega kehtestatakse kindlustusjuhtumi toimumise korral mittevaralise kahju
hüvitamisel arvesse võetavad tervishoiuteenuse osutamise tulemusena tekkinud
tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmed ja iseloomulikud tunnused, mis on esitatud
käesoleva määruse lisas.
§ 2. Tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmed
Tervisekahjustused ja kehavigastused jagunevad kuude raskusastmesse:
1) väike tervisekahjustus või kehavigastus;
2) keskmise raskusega kergem tervisekahjustus või kehavigastus;
3) keskmise raskusega raskem tervisekahjustus või kehavigastus;
4) raske tervisekahjustus või kehavigastus;
5) väga raske tervisekahjustus või kehavigastus;
6) eriti raske tervisekahjustus või kehavigastus või surm.
§ 3. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. novembril 2024. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
terviseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
kantsler
Lisa „Tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmed ja iseloomulikud tunnused“
Terviseministri
21.10.2024 määrus nr 37
„Tervisekahjustuse ja kehavigastuse
raskusastmed ja iseloomulikud
tunnused“
Lisa
Tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmed ja iseloomulikud tunnused
1. Väikesele tervisekahjustusele või kehavigastusele iseloomulikud tunnused
Lühiiseloomustus – tervisekahjud, mille korral esineb vähemalt üks järgmistest:
ravimite manustamisega seonduvad kerged tervisekahjud,
süste- ja infusioonikoha kerged kahjustused,
haava paranemisega seonduvad kerged kahjustused,
muud sama astmega kerged tervisekahjud.
Patsiendi vahetud Täiendavate ravimite tarvitamine, sealhulgas täiendav süstete ja
kannatused infusiooni vajadus potentsiaalselt välditava tervisekahjustuse (edaspidi
PVT) tõttu täiendava ravi perioodil.
Täiendavad pisiprotseduurid (sidumised, kompressid jm sarnased
protseduurid) PVT tõttu.
Täiendavad väikese riskiga invasiivsed protseduurid ja operatsioonid
(nt põletikukolde punktsioon jm sarnased protseduurid) PVT tõttu.
PVT-st tingitud Kuni üks kuu.
täiendava ravi aeg
PVT-st tingitud Kuni üks kuu.
täiendava
töövõimetuse aeg
Elukvaliteedi häire Üldiseloomustus: elukvaliteedi häire esineb täiendava ravi perioodil.
ja/või Ravi järel ei ole igapäevaelu mõjutatud või on vähesel määral
funktsioonihäire mõjutatud lühikest aega, sealhulgas võivad esineda kuni ühe kuu
jooksul järgmised üldised tunnused:
vajab tavapärasest sagedamini puhkepause või
puhkepäevi,
tarvitab regulaarselt arsti määratud ravimeid,
muud mööduva iseloomuga üldsümptomid.
Elundsüsteemides võivad esineda järgmised vähesed ja mööduva
iseloomuga häired:
Liikumisel võib esineda kerge lonkamine, liikumine ebatasasel pinnal
võib olla kergelt häiritud.
Närvisüsteemi orgaanilise kahjustuse objektiivsed tunnused puuduvad,
võib esineda üldisi subjektiivseid sümptomeid nagu peavalu,
peapööritus, väsimus vms.
Meeleelundite kahjustuse objektiivsed tunnused puuduvad või on
vähesed ja mööduva iseloomuga.
Hingamisorganite häireid ei esine või esineb hingeldamist ainult kõige
raskemal füüsilisel pingutusel (mitte näiteks ülesmäge liikudes või
trepist tõustes).
Vereringeorganite häireid ei esine või esinevad ainult raskematel
pingutustel (mitte kõndides ega trepist tõustes).
Nahal sümptomeid ei esine või esineb vähesel määral, sealhulgas nt
soodumus nahalööbe (ekseemi) tekkimiseks, mida on võimalik vältida
lihtsate kaitsevahendite abil või teatud tegevusi/olukordi vältides, lööve
on väheste sümptomitega ja ei esine pidevalt.
Muud sama raskusastmega vähesed tervisekahjustused või
vigastused.
2. Keskmise raskusega kergemale tervisekahjustusele või kehavigastusele
iseloomulikud tunnused
Lühiiseloomustus – tervisekahjud, mille korral esineb vähemalt üks järgmistest:
ravimite manustamisega, sh süstete ja infusiooniga seotud keskmise
raskusega tüsistused,
abstsessi tekkele viinud PVT,
muud PVT-d, mille risk või mille tagajärgede likvideerimise risk on väike.
Patsiendi vahetud Täiendavate ravimite tarvitamine, täiendav süstete ja/või infusiooni
kannatused vajadus.
Täiendavad keskmise riskiga invasiivsed protseduurid nagu lahtised
repositsioonid jm sarnase riskiga protseduurid (nii lokaal- kui
üldanesteesias).
PVT-st tingitud Kuni kaks kuud.
täiendava ravi aeg
PVT-st tingitud Kuni kaks kuud.
täiendava
töövõimetuse aeg
Elukvaliteedi häire Üldiseloomustus: elukvaliteedi häire esineb PVT täiendava ravi
ja/või perioodil.
funktsioonihäire Ravi järel on võimalik igapäevaelu vähesel määral mõjutavate ajutiste
üldiste häirete teke, sealhulgas:
ei ole võimeline keskmise raskusega pikaajaliseks
füüsiliseks pingutuseks;
vajab tavapärasest oluliselt tihedamaid puhkepause või
puhkepäevi;
tarvitab regulaarselt arsti määratud ravimeid, mille
ärajätmisel mõneks päevaks sümptomid ägenevad.
Elundsüsteemides võivad esineda järgmised häired:
Jäsemed: üldine jõud pisut vähenenud, liikuvus vähesel määral
piiratud, sh sõrmede osavus pisut vähenenud vms.
Lülisammas: liikuvus kaelaosas vähesel määral piiratud, saab hoida
käsi üleval, kerged ülajäsemete neuroloogilised sümptomid
(paresteesiad, nt surinad, torkimistunne vms). Selja painutamine
kergelt piiratud, liikumine peaaegu häireteta, vähesed neuroloogilised
sümptomid alajäsemetes (paresteesiad, nt surinad, torkimistunne
vms).
Pea: nägu vähese armi või deformatsiooniga, mis ei ole märgatav.
Närvisüsteem: üksiku närvi kahjustusest põhjustatud halvatus (nt
ühepoolne näonärvi halvatus).
Psüühika: võib kaasneda psüühikahäire (meeleoluhäire vms) ja see on
dokumenteeritud. Ravi on vajalik ja tulemuslik.
Meeleelundid:
Silmad: vähene kahjustus, millest ei jää püsivaid nägemiskahjustusi.
Kerge või mõõdukas silmalau vaje.
Kuulmine: kuulmekile purunemine, kuulmisteravuse vähene langus
(41–70 dB).
Hingamisorganid: PVT järel veidi vähenenud kopsumaht
(vitaalkapatsiteedi protsent norminäitajast 65–79).
Vereringeorganid: sümptomid esinevad keskmise raskusega pingutuste
juures nagu kiirustamisel, pikemaajalisel pingutusel, trepist tõusmisel,
kuid mitte tasasel pinnal normaalse tempoga kõndimisel ega koduseid
igapäevatoiminguid tehes.
Nahk: löövet esineb periooditi või on seda tekitavaid ärritajaid raske
vältida, kuid seisund on raviga kontrollitav.
Muud sama raskusastmega tervisekahjustused või vigastused.
3. Keskmise raskusega raskemale tervisekahjustusele või kehavigastusele
iseloomulikud tunnused
Lühiiseloomustus – tervisekahjud, mille korral esineb vähemalt üks järgmistest:
veritsuse/verekaotuse põhjustanud PVT (ilma šokita ja vahetu ohuta elule),
keskmise riskiga protseduure ja operatsioone vajanud PVT,
muud PVT-d, mille tagajärgede likvideerimise risk on keskmine.
Patsiendi vahetud Täiendavate ravimite tarvitamine, täiendav süstete, infusiooni ja
kannatused transfusiooni (verekomponentide ülekande) vajadus PVT tõttu.
Täiendavad keskmise riskiga invasiivsed protseduurid ja operatsioonid
nagu lahtised repositsioonid jm sarnase riskiga protseduurid (nii lokaal-
kui üldanesteesias).
PVT-st tingitud Kuni kolm kuud.
täiendava ravi aeg PVT võib põhjustada püsivaid muutusi, mis võib viia kaebuste
ägenemisele episoodidena. Episoodide ajal on vajalik ravi. See on
dokumenteeritud.
PVT-st tingitud Kuni kolm kuud.
täiendava PVT võib põhjustada püsivaid muutusi, mis võib viia kaebuste
töövõimetuse aeg episoodilisele ägenemisele. Neil episoodidel võib töö- ja
tegutsemisvõime olla vähenenud.
Elukvaliteedi häire Üldiseloomustus: oluline elukvaliteedi häire võib esineda PVT ravi
ja/või perioodil (kuni kolm kuud). Peale ravi võib jääda püsima mõningane
funktsioonihäire elukvaliteedi häire:
episoodiliselt esinevad valud PVT poolt kahjustatud
kohas või kahjustuse koha funktsiooni nõrgenemine
võrreldes PVT eelse perioodiga;
vajab rohkesti puhkepause või puhkepäevi. Ei ole
võimeline keskmise raskusega pingutuseks. Ei ole võimeline
pikaajalisteks täpsust ja keskendumist nõudvateks
toiminguteks. Pikaajaline seismine või kõndimine tekitab
märgatavaid raskusi;
arsti määratud ravimite ärajätmine põhjustab ohtu
tervisele.
Elundsüsteemides võivad esineda järgmised häired:
Jäsemed: käte liigeste mõningane jäikus (nt küünarliigese jäikus
ebasoodsas asendis, õlavars tõuseb külgsuunas kuni 45°). Käe jõud
vähenenud (raske hoida kindlalt tööriista või tõsta umbes 10 kg eset),
sõrmede osavus vähenenud (suudab siiski süüa ja kammida). Jalgades
puusa vm liigese funktsionaalne puudulikkus. Lonkamine või pidev
kõndimine raske või aeglane, abivahendid võivad olla vajalikud. Ühe
sõrme täielik või osaline kaotus.
Lülisammas: liikuvus kaelaosas keskmiselt piiratud. Käte ülalhoidmine
raskendatud, vähesed neuroloogilised häired ülajäsemetes, kuid
suudab iseseisvalt riietuda. Selja painutamine keskmiselt piiratud,
liikumine vähesel määral häiritud.
Pea: keele kahjustus – kõne raskelt arusaadav.
Närvisüsteem:
Peaaju: uuringud näitavad ajukahjustust, mis ei ole ulatuslik. Võib
esineda erinevaid subjektiivseid sümptomeid, kuid jääknähtudena
kaasneb ka selgeid ja praktilist tegevust takistavaid spetsiifilisi häireid.
Epilepsia, millega kaasneb pidev ravivajadus. Ravi foonil võib esineda
üksikuid juhuslikke epilepsiahooge.
Seljaaju: kahjustusest tingitud funktsioonihäire raskendab kõndimist,
kuid kõndimine on võimalik abivahendite toel. Kontroll põie ja pärasoole
tegevuse üle on täielik või peaaegu täielik.
Muu närvisüsteem: võib esineda neelamishäireid. Ühe või enama närvi
kahjustusest põhjustatud halvatus. Spetsiifilised kerged häired nagu
kerge hüperkineesia, sundliigutused, vähesed koordinatsioonihäired või
muud analoogilised neuroloogilised sümptomid või häired.
Psüühika: psüühikahäire on püsiva iseloomuga või ägenemised
korduvad ning selle kohta on võimalik saada kinnitavaid andmeid
dokumentidest. Ravi on pikaajaline ja regulaarne, peamiselt
ambulatoorne.
Meeleelundid:
Silmad: silmade kahjustus, mis põhjustab ühe silma nägemisteravuse
languse kuni 0,1-ni, kui teise silma nägemisteravus on säilinud. Raske
silmalau vaje mõlemas silmas.
Kuulmine: kahe kõrva kuulmisteravuse langus (üle 70 dB). Kahe kõrva
kuulmisteravuse langus 20–70 dB, millega kaasneb kerge või
mõõdukas kõnehäire (kõne pole selge, ent on siiski arusaadav).
Hingamisorganid: hingeldamist esineb keskmise raskusega füüsilisel
pingutusel nagu kiirustamisel, pikemaajalisel pingutusel ja trepist
tõusmisel, kuid mitte tasasel pinnal normaalselt kõndides ega kodustes
igapäevatoimingutes. Vitaalkapatsiteedi protsent norminäitajast
väiksem (50–64).
Kõhu- ja vaagnaorganid: kirurgilist ravi vajav kõhu või vaagna elundite
kahjustus, mis paraneb tüsistusteta.
Nahk: sageli ägenev lööve, mis vajab sagedast ravi ja põhjustab
märgatavaid piiranguid ägenemise perioodil.
Muud sama raskusastmega tervisekahjustused või vigastused.
4. Raskele tervisekahjustusele või kehavigastusele iseloomulikud tunnused
Lühiiseloomustus – tervisekahjud, mille korral esineb vähemalt üks järgmistest:
keskmine puue või sellele vastav tervisekahjustus, mille puhul esineb
anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või
kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik regulaarset kõrvalabi või juhendamist
väljaspool oma elukohta vähemalt üks kord nädalas,
elukvaliteedi oluline halvenemine,
patsiendil olid PVT-d, mis kujutasid vahetut ohtu elule,
PVT, mille tõttu on vajalikud rasked/elupäästvad suure riskiga operatsioonid,
patsient tegi läbi šokiperioodi (sh verekaotusest tingitud šokk),
vajalik oli pikaaegne intensiivravi,
muud PVT-d, mille risk või mille tagajärgede likvideerimise risk on suur.
Patsiendi vahetud Täiendavate ravimite tarvitamine, täiendav süstete, infusiooni ja
kannatused transfusiooni (verekomponentide ülekande) vajadus PVT tõttu.
Täiendavad suure riskiga protseduurid ja operatsioonid nagu
operatsioonid rindkereorganitel või muud sarnase riskiga protseduurid
või operatsioonid (nii lokaal- kui üldanesteesias).
PVT-st tingitud PVT põhjustas püsivaid muutusi, mis võib viia kaebuste ägenemisele
täiendava ravi aeg episoodidena (võivad olla sagedased). Nende episoodide ajal on
tegutsemisvõime oluliselt vähenenud, vajalik on korduv statsionaarne
ravi. See on dokumenteeritud.
Pikaaegse taastusravi ja/või rehabilitatsiooni vajadus.
PVT-st tingitud Püsiv osaline või puuduv töövõime.
täiendava Võimeline sooritama vaid väga kergeid või väga piiratud toiminguid.
töövõimetuse aeg
Elukvaliteedi häire Üldiseloomustus: elukvaliteedi oluline halvenemine tingituna oluliste
ja/või funktsioonide (nägemine, kuulmine, käimisvõime, käe põhifunktsioonid)
funktsioonihäire või halvenemisest.
puue. Kaotatud Keskmine puue või sellele vastav terviseseisund – anatoomilise,
organ või kehaosa füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või
või selle funktsiooni kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik regulaarset kõrvalabi või
kaotus. juhendamist väljaspool oma elukohta vähemalt üks kord nädalas; sel
juhul on inimesel igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus
osalemine raskendatud.
Elundsüsteemides võivad esineda järgmised häired:
Jäsemed: käe jõud ja sõrmede osavus märkimisväärselt vähenenud.
Mitme sõrme või varba osaline või täielik kaotus. Veresoonte või
närvide kahjustus sellises ulatuses, mis põhjustab jäseme
põhifunktsiooni olulise häire. Suudab liikuda ainult abivahendile
tugevalt toetudes ja lühikesi teepikkusi korraga, liikumine tugevalt
piiratud mitmes liigeses.
Lülisammas: liikuvus kaelaosas tuntavalt piiratud, kahjulik väärasend,
olulised neuroloogilised leiud ülajäsemetes, võimalik pidev vajadus
toetava seadme järele. Püsiv raske rühiviga, lülisamba rindkere või
vaagnapiirkonna raske deformatsioon, lülisamba jäikus, riietumine
märkimisväärselt raskendatud, rasked mõlema alajäseme
neuroloogilised ärajäämanähud.
Pea: nägu moonutav deformatsioon nagu armidest põhjustatud
näojoonte või miimika tähelepanu äratav kõrvalekalle. Keele kahjustus
või kaotus – ei suuda arusaadavalt kõnelda.
Närvisüsteem:
Peaaju: tuvastatud ulatuslik raske ajukahjustus. Esinevad erineva
raskusastmega neuroloogilised ärajäämanähud, liikumist ja iseseisvat
tegutsemist kahjustavad halvatused ja artikulatsioonhäired on selgelt
äratuntavad ja piiravad.
Ravist hoolimata võib esineda korduvaid epilepsiahooge.
Seljaaju: liikumist ja iseseisvat tegutsemist kahjustavad halvatused
jäsemetes, spastilisus. Kontroll põie ja pärasoole tegevuse üle on
puudulik. Kaelapiirkonna närvide kahjustus: raske neelamishäire,
toitmine sondi kaudu.
Muu närvisüsteem: õlavarre põimiku täielik halvatus vm sarnase
raskusega kahjustusest põhjustatud halvatus.
Psüühika: esineb psüühikahäire, mis on kroonilise iseloomuga ja
tegutsemisvõime on vähenenud. Ravi on pikaajaline ja regulaarne,
patsient võib vajada aeg-ajalt statsionaarset ravi, kuid sellest hoolimata
ilmnevad pidevalt haigussümptomid või funktsioonihäired.
Meeleelundid:
Silmad: ühe silma või selle nägemisvõime kaotus. Silmavigastus, mis
põhjustab nägemisteravuse languse jääkväärtusega ühes silmas 0,2-ni
ja teises silmas 0,3-ni.
Kuulmine: kahe kõrva kuulmisteravuse langus (üle 40 dB), millega
kaasneb raske kõnehäire.
Hingamisorganid: hingeldamist esineb ka kergel füüsilisel pingutusel
nagu tasasel pinnal normaalselt kõndides, ühe korrusevahe trepist
tõustes, kodustes igapäevatoimingutes; võimeline kõndima
normaalsest aeglasemas tempos tasasel pinnal. Vitaalkapatsiteedi
protsent norminäitajast väiksem (35–49).
Vereringeorganid: sümptomid esinevad ka kergel füüsilisel pingutusel
nagu tasasel pinnal normaalselt kõndides, ühe korrusevahe trepist
tõustes, kodustes igapäevatoimingutes; võimeline kõndima
normaalsest aeglasemas tempos tasasel pinnal.
Rindkere, kõhu- ja vaagnaorganid: kirurgilist ravi vajavad rindkere või
kõhukoopa elundite tüsistused (soolesulgus, vigastusest tingitud
kusejuha läbimatus vms).
Nahk: ulatuslik, püsiv ja üldisi kaebusi põhjustav pidevat ravi vajav
nahakahjustus.
Muud sama raskusastmega tervisekahjustused või vigastused.
5. Väga raskele tervisekahjustusele või kehavigastusele iseloomulikud tunnused
Lühiiseloomustus – tervisekahjud, mille korral esineb vähemalt üks järgmistest:
raske puue või sellele vastav tervisekahjustus, mille puhul esineb inimese
anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või
kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal
ööpäeval;
elukvaliteedi olulist halvenemist põhjustanud PVT.
Patsiendi vahetud Ei ole olulised raskusastme määramisel.
kannatused Tavaliselt vahetult pärast raske PVT teket operatsiooni(de) ja/või
intensiivravi vajadus, mille kestus võib olla väga erinev.
PVT-st tingitud Ei ole olulised raskusastme määramisel.
täiendava ravi aeg Vajalik võib olla korduv statsionaarne ravi.
Püsiva raske puude või sellele vastava terviseseisundi korral
igapäevase kõrvalabi vajadus.
PVT-st tingitud Püsiv või pikaajaline osaline või puuduv töövõime.
täiendava
töövõimetuse aeg
Elukvaliteedi häire Üldiseloomustus: raske puue või sellele vastav terviseseisund –
ja/või anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni
funktsioonihäire või kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik kõrvalabi,
puue. Kaotatud juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval. Igapäevaelus sõltub
organ või kehaosa peaaegu täielikult kõrvalisest abist. Võimeline sooritama aeg-ajalt vaid
või selle funktsiooni kõige elementaarsemaid toiminguid.
kaotus.
Elundsüsteemides võivad esineda järgmised häired:
Jäsemed: jäseme kaotus. Liigese proteesimist nõudvad
liigesevigastused. Veresoonte või närvide kahjustus sellises ulatuses,
mis põhjustab jäseme põhifunktsiooni kao.
Närvisüsteem:
Peaaju: kahjustused on raskekujulised ja nendega võib kaasneda
neuroloogilisi ärajäämanähte nagu artikulatsioonhäired, väljendunud
inertsus, algatusvõimetus, kriitikavõime halvenemine või tegevuse
läbimõtlematus. Epilepsiahood põhjustavad märgatavat sotsiaalset
kahju.
Seljaaju: liikumist ja iseseisvat tegutsemist takistavad halvatused nii
üla- kui alajäsemetes, häiriv spastilisus. Kontroll põie ja pärasoole
tegevuse üle puudub.
Psüühika: psüühikahäire on eriti raske, pideva ja püsiva iseloomuga
ning tegutsemisvõime on püsivalt nõrk. Ravi- ja hooldusvajadus on
ööpäevaringne.
Meeleelundid:
Silmad: silmavigastused, mis põhjustavad mõlema silma
nägemisteravuse languse kuni 0,2-ni.
Hingamisorganid: hingeldamist esineb vähimagi liigutuse või pingutuse
korral, näiteks pesemisel, riietumisel ja ajutiselt ka puhkeasendis.
Vitaalkapatsiteedi protsent norminäitajast väiksem (alla 35).
Vereringeorganid: sümptomid esinevad kergema liigutuse või pingutuse
korral, näiteks pesemisel, riietumisel ja ajutiselt ka puhkeasendis.
Kõhu- ja vaagnaorganid: jääv soole- või kusejuha uuris. Suguelundite
kahjustuse järgne sigimisvõimetus ja suguühtevõime kaotus.
Muud sama raskusastmega tervisekahjustused või vigastused.
6. Eriti raskele tervisekahjustusele või kehavigastusele või surmale iseloomulikud
tunnused
Lühiiseloomustus – tervisekahjud, mille korral esineb üks järgmistest:
sügav puue või sellele vastav terviseseisund, mille puhul esineb inimese
anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või
kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik pidevat ööpäevaringset kõrvalabi,
juhendamist või järelevalvet,
patsient suri.
PVT-st tingitud Ei ole olulised raskusastme määramisel.
vahetud kannatused Tavaliselt vahetult pärast raske PVT teket intensiivravi vajadus, mille
kestus võib olla väga erinev.
PVT-st tingitud Ei ole olulised raskusastme määramisel.
täiendava ravi aeg Püsiv sügav puue või sellele vastav terviseseisund, seega
ööpäevaringse pideva kõrvalabi vajadus.
PVT-st tingitud Püsiv puuduv töövõime.
täiendava
töövõimetuse aeg
Elukvaliteedi häire Üldiseloomustus: sügav puue või sellele vastav tervisekahjustus –
ja/või puue. anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni
Kaotatud organ või kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik pidevat
kehaosa või selle ööpäevaringset kõrvalabi või järelevalvet; sel juhul on igapäevane
funktsiooni kaotus. tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine täielikult takistatud.
Kahjustused ja vigastused, mis põhjustavad pidevat tugevat valu.
Jäsemed: jäsemete amputatsioon.
Peaaju: posthüpoksiline kooma, püsiv vegetatiivne seisund, apalliline
sündroom.
Seljaaju: alajäseme täielik halvatus ja raske halvatus ülajäsemetes.
Muud sama raskusastmega tervisekahjustused või vigastused.
Surm PVT, mis põhjustab vahetult patsiendi surma, kuulub alati eriti raske
raskusastmega PVT-de hulka, kui surma vahetu ja peamine põhjus oli
PVT.
Siia kuuluvad ka juhud, kus patsiendi surm saabub lühikese perioodi
vältel pärast statsionaarset ravi (nt on patsient suunatud hooldus- või
põetusravile) ja surm saabub vastavas raviasutuses.
Siia kuuluvad juhud, kus surm saabus kahe kuu jooksul fataalse PVT
tekkest.
Terviseministri määruse „Tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmed ja
iseloomulikud tunnused“ seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõu eesmärk on kehtestada tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse
seaduse (TOKVS) § 19 lõike 5 alusel kindlustusjuhtumi toimumise korral mittevaralise kahju
hüvitamisel arvesse võetavad tervishoiuteenuse osutamise tulemusena tekkinud
tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmed ja iseloomulikud tunnused.
TOKVS näeb ette, et õigustatud isikul on lisaks varalise kahju hüvitamisele õigus mittevaralise
kahju hüvitamisele. Mittevaralise kahju hüvitamise põhimõte tuleneb VÕS § 128 lõikest 5, mille
järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning
kannatusi. TOKVS-i kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju ühekordse maksena kuni 30 000
euro ulatuses olenevalt tervisekahjustuse või kehavigastuse raskusastmest ja muudest
asjaoludest. Kindlustusandjal on kaalutlusõigus hinnata kas ja kui palju tuleks hüvitada,
arvestades kahjujuhtumi asjaolusid, eelkõige tervisekahjustuse või kehavigastuse raskusastet
ja töölt eemaloleku aega. Seaduses on teatud raskusastmele vastava tervisekahjustuse või
kehavigastuse korral makstava mittevaralise kahju suurus kindlaks määratud. See tähendab
seda, et mittevaralise kahju suurust arvestatakse ja hüvitis makstakse välja vastavalt
tervisekahjustuse raskusastmele (keskmine, raske, väga raske ja eriti raske tervisekahjustus).
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna
tervishoiuvõrgu ekspert (endine tervisesüsteemi arendamise osakonna tervishoiuvõrgu juht)
Heli Paluste (
[email protected], 516 0802) ja Sotsiaalministeeriumi tervishoiukorralduse
osakonna juhataja (endine terviseõiguse juht) Ebe Sarapuu (
[email protected], 5912
9275), kes on teinud ka eelnõu juriidilise ekspertiisi. Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud
Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge
Tammaru (
[email protected], 5919 9274).
Eelnõu koostamisse olid kaasatud Eesti Kindlustusseltside Liit ja dr Marko Murruste
arstiteaduse eksperdina.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist.
Eelnõu § 1 sätestab määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse TOKVS § 19 lõike 5
alusel kindlustusjuhtumi toimumise korral mittevaralise kahju hüvitamisel arvesse võetavad
tervishoiuteenuse osutamise tulemusena tekkinud tervisekahjustuse ja kehavigastuse
raskusastmed ja iseloomulikud tunnused.
Tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmed ja iseloomulikud tunnused on vaja
kehtestada selleks, et hinnata mittevaralise kahju hüvitamisel kindlustusjuhtumi korral
ühetaolistest põhimõtetest lähtuvalt tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastet.
Mittevaralise kahju summad on kehtestatud TOKVS §-s 19 järgmiselt:
1) keskmise raskusega kergema tervisekahjustuse või kehavigastuse korral kuni 500 eurot;
2) keskmise raskusega raskema tervisekahjustuse või kehavigastuse korral kuni 2000 eurot;
3) raske tervisekahjustuse või kehavigastuse korral kuni 5000 eurot;
4) väga raske tervisekahjustuse või kehavigastuse korral kuni 15 000 eurot;
5) eriti raske tervisekahjustuse või kehavigastuse või surma korral kuni 30 000 eurot.
Mittevaralise kahju hüvitis TOKVS §-s 19 sätestatud määras lisandub varalise kahju summale.
Õigustatud isikule hüvitatakse kindlustusjuhtumist tingitud järgmine varaline kahju (vt loetelu
TOKVS § 12 lg-s 3):
1) ravikulud, sealhulgas kulud ravimitele;
2) kulud, mis on tekkinud patsiendi vajaduste suurenemisest, sealhulgas kulud abivahenditele
ja meditsiiniseadmetele;
3) osalisest või puuduvast töövõimest või ajutisest töövõimetusest tekkinud kahju;
4) matusekulud;
5) ülalpidamise äralangemisest tekkinud kahju;
6) muu varaline kahju, mis kuulub hüvitamisele võlaõigusseaduse §-de 129 ja 130 kohaselt.
Varalise kahju hüvitamine toimub lähtuvalt TOKVS-s §-des 12–18 sätestatud põhimõtetest.
Eelnõu § 2 sätestab tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmed, lähtudes seaduse
tasemel kehtestatud jaotusest kuude astmesse:
1) väike tervisekahjustus või kehavigastus;
2) keskmise raskusega kergem tervisekahjustus või kehavigastus;
3) keskmise raskusega raskem tervisekahjustus või kehavigastus;
4) raske tervisekahjustus või kehavigastus;
5) väga raske tervisekahjustus või kehavigastus;
6) eriti raske tervisekahjustus või kehavigastus või surm.
Määruse lisas täpsustatakse ja kirjeldatakse tervisekahjustusele või kehavigastusele
iseloomulikke tunnuseid eraldi iga raskusastme kohta. Iga raskusastme kirjelduses tuuakse
välja potentsiaalselt välditava tervisekahjustuse (edaspidi PVT) raskusastmele iseloomulikud
tunnused (lühiiseloomustusena), patsiendi vahetute kannatuste kirjeldused, ajalised piirid
(PVT-st tingitud täiendava ravi aeg ja PVT-st tingitud täiendava töövõimetuse aeg) koos
elukvaliteedi häire ja/või funktsioonihäire kirjeldusega elundsüsteemide ja kehaosade kaupa.
Tunnuste kirjeldamisel on lähtutud tervishoiu asjatundja eksperthinnangust ning
liikluskindlustuse sarnase eesmärgiga kehtestatud regulatsiooni üldpõhimõtetest ja senisest
praktikast, et kindlustuse lähenemisviis tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmetele
oleks kindlustuse eri liikide korral sarnane, kuid võtaks samas arvesse
patsiendiohutusjuhtumite kõiki aspekte.
Mittevaralise kahju raskuksastet hindab kahjumenetluse käigus määruse lisa põhimõtetele
toetudes ja kriteeriumite alusel kindlustusandja, kaasates vajaduse korral asjaomaseid
eksperte.
Eelnõu § 3 sätestab määruse jõustumise aja, milleks on 1. november 2024. a.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Määrusega ei kaasne muid mõjusid, kui on välja toodud TOKVS-i eelnõu seletuskirjas, kus on
esitatud põhjalik mõjude hindamine seoses seaduse rakendamisega. TOKVS-i seletuskirja
viimane versioon on leitav Riigikogu kodulehel TOKVS 522 SE menetluse dokumentide juures:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/13fc4462-95c1-4bc8-b101-
089d9a253cbe/tervishoiuteenuse-osutaja-kohustusliku-vastutuskindlustuse-seadus/.
Tervishoiuteenuse osutaja (edaspidi TTO) kohustusliku vastutuskindlustuse süsteemi loomine
aitab kaasa senisest selgema tervishoiutöötaja, TTO ja patsiendi vahelise suhte kujunemisele
ning patsiendi seisukohast õiglasema ja lihtsama välditava kahju hüvitamisele, kui teenuse
osutamise käigus on tekkinud kahjujuhtum. Õiglast ja tervishoiutöötaja süüdi mõistmist mitte-
eeldavat hüvitamise süsteemi omakorda peetakse oluliseks osaks patsiendiohutuse olukorra
parandamisel riigi tervishoiusüsteemis.
Tervishoid on kõrge riskitasemega valdkond ja ka hästi korraldatud tervishoiusüsteemis esineb
eksimusi ehk patsiendiohutusjuhtumeid, mistõttu ei ole võimalik välditava kahju tekitamist
patsiendile täielikult välistada. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel saab hinnanguliselt
iga kümnes hospitaliseeritud patsient haiglas välditavat kahju. TOKVS-i koostamisel sisendina
kasutatud OECD 2017. aastal valminud analüüsi „The economics of patient safety“ andmetel
moodustavad kõige suurema osa sellest kahjust haiglanakkused, sageduselt järgnevad
venoosne trombemboolia, lamatised, ravimitega seotud eksimused ja vale või hilinenud
diagnoos. Eestis kõikehõlmav patsiendiohutusjuhtumite ja patsientidele hüvitatud juhtumite
riiklik statistika praegu puudub ning lähtuda saab tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni
statistikast. Patsiendiohutuse süsteemi korraldamine on seni olnud TTO pädevus ja kohustus
ning õigusaktides on patsiendiohutust puudutav regulatsioon väga üldine. Kahjunõuete
lahendamine ja hüvitamine toimub enamasti patsiendi ja TTO vahelise kokkuleppe alusel.
Tervishoiuga seotud kohtulahendeid on väga vähe (vähesed juhtumid, kus tervishoiutöötaja on
tunnistatud süüdi ning patsiendile on mõistetud kahjuhüvitis). Kuigi juba praegu on suurel osal
tervishoiutöötajatel ja ka TTO-del vabatahtlik vastutuskindlustus, ei ole seda siiski kõigil ning
sellega kaetus on erinev.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega kaasnevad kulud kindlustusandjatele seoses saadud
tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmete hindamisega, mis kaetakse vastavalt
kindlustuse põhimõtetele kindlustusvõtjate poolt kindlustusmaksete kaudu.
Eelnõu rakendamisega täiendavaid kulusid riigieelarvele ei kaasne.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2024. aasta 1. novembril.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks eelnõude infosüsteemi EIS
kaudu Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Haiglate Liidule, Eesti
Arstide Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Hambaarstide Liidule, Eesti Õdede Liidule,
Eesti Ämmaemandate Ühingule, Eesti Eratervishoiuasutuste Liidule, Eesti Kiirabi Liidule,
Tervisekassale, Terviseametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele ja Eesti
Kindlustusseltside Liidule, samuti arstlike erialade kirurgiliste, sisemeditsiiniliste, psühhiaatria,
kliinilis-konsultatiivsete ja hambaravi arstlike erialade põhinõunikele.
Eelnõu kohta esitasid arvamuse Eesti Perearstide Selts, Eesti Haiglate Liit, Eesti Õdede Liit,
Eesti Ämmaemandate Ühing, Eesti Arstide Liit ja Eesti Kiirabi Liit. Eesti Õdede Liidul ja Eesti
Ämmaemandate Ühingul eelnõu kohta märkusi ei olnud. Teiste arvamuse avaldajate märkused
on esitatud seletuskirja lisas.
Terviseministri määruse „Tervisekahjustuse ja kehavigastuse
raskusastmete liigitus ja iseloomulikud tunnused“ seletuskirja lisa
Kooskõlastustabel
Märkuse esitaja/märkus Seisukoht märkuse kohta
Eesti Perearstide Selts
Arvestades asjaolu, et Tervisekassa esitab Ettepanek ei ole seotud antud määruse
vastutuskindlustuse kulumudeli novembris, sisuga.
ei ole võimalik sätestada
perearstiabi/üldarstiabi teenuste osutajatele
kohustust omada vastutuskindlustust alates
1.12.2024.a. EPS ei kooskõlasta esitatud
määrust ja kui ei leita rahalist katet, siis
tuleb teha Tervishoiuteenuste osutaja
kohustusliku vastutuskindlustuse
seadusesse muudatus, et nimetatud seadus
ei kohandu perearstiabi/üldarstiabi teenuse
osutajale.
Eesti Haiglate Liit
Määruses „Tervisekahjustuse ja Arvestatud, määruse lisa täpsustatud.
kehavigastuse raskusastmete liigitus ja
iseloomulikud tunnused“ kasutatakse
mõistet „potentsiaalselt välditav
ravitüsistus“. Samas tervishoiuteenuse
osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse
seadus (edaspidi TOKVS) sellist mõistet ei
kasuta.
TOKVS § 10 lg 1 p 2 kohaselt vastutab
tervishoiuteenuse osutaja tekkinud kahju
eest võlaõigusseaduse alusel.
Võlaõigusseaduse § 770 lg 1 kohaselt
vastutab tervishoiuteenuse osutaja oma
kohustuste süülise rikkumise eelkõige
diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi
teavitamise ja tema nõusoleku saamise
kohustuse rikkumise eest. § 770 lg 4
kohaselt, kui tegemist on diagnoosi- või
raviveaga ja patsiendil tekib terviserike,
mida oleks saanud tavapärase raviga
ilmselt vältida, eeldatakse, et kahju tekkis
vea tagajärjel. Kasutatud on mõistet
„terviserike“, mitte „tüsistus“, „ravitüsistus“.
TOKVS § 10 defineerib kindlustusjuhtumid.
Tüsistused siia alla ei kuulu.
Leiame, et määruses teistes õigusaktides
kasutamata ning samal ajal tervishoius laialt
kasutusel oleva ning üldjuhul vastutust mitte
kaasa toova mõiste „tüsistus“ kasutamine
tekitab määruse tõlgendamisel olulisi
probleeme. Samuti ei vasta määruses uue,
seaduses kajastamata mõiste sissetoomine
õigusloome heale tavale.
Märgime ka, et seletuskirja kohaselt: Silmas on peetud süü tuvastamist ja süüdi
„Õiglast ning tervishoiutöötaja „süüdi“ mõistmist kohtus, mis praegu on kohtu
mõistmist mitte eeldavat hüvitamise kaudu hüvitise saamise eelduseks.
süsteemi omakorda peetakse oluliseks
osaks patsiendiohutuse olukorra
parandamisel riigi tervishoiusüsteemis.“
Seega seletuskirja kohaselt küll süüd ei
eeldata, kuid TOKVS kohaselt kuulub
kahjujuhtum hüvitamisele võlaõigusseaduse
alusel ehk süü olemasolul.
Määruses „Tervisekahjustuse ja Teksti täpsustatud.
kehavigastuse raskusastmete liigitus ja
iseloomulikud tunnused“ kasutatakse
tervisekahjustuse raskusastmete ühe
määratlusena „tagajärgede likvideerimine
on madala/keskmise/suure riskiga“. Palume
täpsustada, kas ja millistes allikates (nt
meditsiinilises kirjanduses) on kasutatud
mõisteid avatud? Millele tuginedes toimub
nende riskide hindamine? Õigusselguse
huvides peame vajalikuks määruses
kasutatud mõistete täiendavat avamist.
Lõpetuseks soovime Eesti Haiglate Liidu Kommentaar ei ole seotud antud määruse
nimel väljendada jätkuvat muret seoses sisuga.
1.novembrist 2024. a jõustuva
tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku
vastutuskindlustuse seadusega.
Kindlustusseltside poolse madala huvi tõttu
oleme põhjendatult murelikud mõistlike
kindlustusvõimaluste leidmise osas.
Eeltoodust tulenevalt palume tagasisidet,
milline on Sotsiaalministeeriumi edasine
tegevusplaan tervishoiuteenuse osutaja
kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse
rakendamisega seonduvalt tekkinud
kitsaskohtade lahendamiseks.
Eesti Õdede Liit
Eesti Õdede Liidul ei ole eelnõu Kommentaar ei ole seotud antud määruse
täiendamise ettepanekuid. sisuga.
Tunneme siirast muret, et rakendusaktide
eelnõud valmivad nii vahetult enne seaduse
jõustumist. See loob suurt ebakindlust
teenuse osutajates, sest tervikvaade
puudub.
Eesti Arstide Liit
Teeme ettepaneku lisada määrusesse Määrust täpsustatud, terminit muudetud.
„Tervisekahjustuse ja kehavigastuse
raskusastmete liigitus ja iseloomulikud
tunnused“ mõiste „potentsiaalselt välditav
ravitüsistus“ definitsioon.
Ravitüsistust ega potentsiaalselt välditavat
ravitüsistust ei ole õigusaktides defineeritud.
Ravitüsistus on meditsiinitermin, mida
kasutatakse nt haiguste klassifitseerimisel
ja on arusaadav tervishoiutöötajatele. Kuna
ravitüsistuse raskusaste ning tüsistuse
välditavus saab määravaks kahju suuruse
kindlakstegemisel, peaks see mõiste olema
võimalikult üheselt arusaadav ka
tavainimesele ehk patsiendile, kes
kahjunõude esitab, samuti
kindlustusandjatele.
Eesti Kiirabi Liit
Eesti Kiirabi Liit ei kooskõlasta Ettepanek ei ole seotud antud määruse
vastutuskindlustuse seaduse sisuga.
rakendusmäärust.
Põhjendus tänase teadmise kohaselt on
tekkinud oluline turuhäire, kus
vastutuskindlustust hakkab pakkuma ainult
üks teenuseosutaja. Tekkinud
monopoolne turusituatsioon jätab hinna
kujundamise kindlustuse müüjale
loominguliseks.