Teie 04.09.2024 nr 1.2-2/83-1
Sotsiaalministeerium
[email protected] Meie 11.09.2024 nr 1.5-1/11874
Perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu kooskõlastamine ja ettepanekud
Tervisekassa kooskõlastab perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Muu hulgas
teeme ettepaneku antud muudatuste raames täiendada ravikindlustuse seadust ning Tervisekassa seadust.
1. Ravikindlustuse seaduse muudatused
15.05 jõustunud ravikindlustuse seaduse muudatusega viidi kergema töö eest makstava palgavahe
arvutamine kehtiva töötasu peale. Selle all mõeldi kindlat fikseeritud töötasu - nt kuupalk. Tööandjate poolt
makstav töötasu on tööandjate lõikes ja erinevates sektorites väga erinev. Kombinatsioone on põhipalgast
ja lisatasust, tunnitöö tasust ja lisatasust, aga ka tükitöö tasust ja tulemustasudest jne, mistõttu on kehtiva
töötasu mõiste sisustamine praktikas väga komplitseeritud. Selguse ja õiglase hüvitamise huvides, teeme
ettepaneku siduda kehtiva töötasu mõiste Vabariigi Valitsuse määrusega nr 91 Keskmise töötasu maksmise
tingimused ja kord. Tööandjatele on see selge ja igapäevatöös kasutusel olev metoodika. Selle alusel
arvutab tööandja välja ka näiteks haiguslehe tööandja vastutuspäevade (4.-8. päeva) hüvitise summa.
Eelolevale tuginedes teeme ettepaneku sisustada täpsemalt kehtinud töötasu mõistet ravikindlustuse
seaduse § 55 lõikes 9 järgmiselt:
Hetkel kehtiv: (9) Käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktides 3, 4 ja 41 sätestatud kindlustusjuhtumite puhul
arvutatakse kalendripäeva keskmine tulu, lähtudes haiguslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste
täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud töötasust.
Ettepanek: (9) Käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktides 3, 4 ja 41 sätestatud kindlustusjuhtumite puhul
haiguslehele märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval
kehtinud töötasu arvutatakse töölepingu seaduse § 29 lõige 8 alusel kehtestatud korras.
Lisaks on praktika käigus selgunud, et kehtivast seadusest tulenev arvutusskeem töötingimuste ajutisel
kergendamisel mitme tööandja puhul vajab spetsiifilisemat erisust. Oluline on luua soodsamad tingimused
isikute tööle naasmiseks ja vältida Tervisekassa poolt ajutise töövõimetuse hüvitise üle maksmist
olukorras, kus isiku kõikidel tööandjatel ei ole võimalik pakkuda tema terviseseisundile vastavaid
töötingimusi. Hetkel arvutab Tervisekassa mitme tööandja puhul palgavahe viisil, kus tööandjate poolt
märgitud töötasud enne haigestumist liidetakse ning sellest lahutatakse kergema töö tasud. Juhul, kui mõne
tööandja juures ei ole võimalik kergemaid tingimusi rakendada, hüvitab Tervisekassa sisuliselt töötaja
kogu töötasu selle tööandja juures. See on ravikindlustuse eelarve ebamõistlik kasutamine.
Sellest lähtuvalt teeme ettepaneku ravikindlustuse seaduse täiendamiseks ja lisada § 55 lõige 10 järgmiselt:
(10) Kui kindlustatud isikul on mitu tööandjat ja tal on õigus vähemalt ühe tööandja juures haigushüvitisele
käesoleva seaduse § 51 lg 1 p 41 alusel, siis nende tööandjate juures, kus isik ei ole terviseseisundile
vastavale tööle üle viidud, arvutab Tervisekassa 70% kalendripäeva keskmisest tulust vastavalt
haiguslehele märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval
kehtinud töötasust. Tööandja arvutab töötasu töölepingu seaduse § 29 lõige 8 alusel kehtestatud korras.
Paragrahv 55 lõike 10 rakendamise näide: Priidul on 2 töösuhet. Mõlema tööandja juures töötab ta
töölepingu alusel ning osakoormusega. Lisaks osutab ta teenust võlaõigusliku lepingu alusel. Pärast 60
päeva haiguslehel viibimist soovib Priit asuda tööle ajutiselt kergendatud töötingimustel:
• tööandja 1 võimaldab Priidule kergemat tööd, vähendades endist töökoormust 30% võrra;
• tööandjal 2 ei ole võimalik kergemat tööd pakkuda;
• vastavalt RaKS-le võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutavat inimest kergemale tööle üle viia ei
saa.
Tabel. Palgavahe hüvitise maksmine toodud näite põhjal.
Tööandja 1 (tööleping) Tööandja 2 (tööleping)
Kokku lepitud töökoormus 70% Kergemat tööd pakkuda ei
haigestumise eelsest töökoormusest ole võimalik.
Tööandja märgitud töötasu enne 1000 800
esmase haiguslehe algust.
Tööandja maksab kergemal tööl 700 0
töötamise aja eest
Tervisekassa maksab kergemal Palgavahe 300 70% tööandja märgitud
tööl töötamise aja eest töötasust 800 x 70% = 560
Hüvitiselt arvestatakse maha tulumaks.
Vältimaks ravikindlustusrahade võimalikku kuritarvitamist, soovime seletuskirjas täpsustada, et erisust
rakendatakse nende tööandjate juures, kus kindlustuskaitse on tekkinud enne haiguslehel märgitud töö- või
teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäeva. See välistab võimaluse, et vahetult enne
töötingimuste ajutist kergendamist sõlmitakse põhjendamatult uusi töölepinguid, kus Tervisekassa peab
hüvitama 70% tööandja märgitud töötasust, mille korrektsust ei ole võimalik kontrollida.
2. Tervisekassa seaduse muudatused
Eesmärgiks on täiendada Tervisekassa seaduses tagasinõudeõigust, mis suurendab laekuvate
rahaliste vahendite näol eelarve tulubaasi.
Alates TTKS-i muutmisest ning Tervisekassale kohustuse panemist, ravikindlustamata isikute vältimatu
abi korras osutatud teenuste eest tasumist Tervisekassa eelarvest, ei ole sätestatud Tervisekassale
tagasinõudeõigust kindlustamata isikute tervishoiuks tehtud kulutuste osas RaKS-is ega TerKS-is.
Kohustusliku ravikindlustusega kindlustatud isikule ja temaga võrdsustatud isikule (edaspidi
ravikindlustusega hõlmatud isik) osutatud vältimatu abi eest tasutakse riigieelarves ravikindlustuseks
ettenähtud vahenditest (TTKS § 6 lg 3).
Kuni 31.12.2018 tasuti ravikindlustusega hõlmamata isikutele osutatud vältimatu abi eest riigieelarvest
selleks ettenähtud vahenditest Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa vahel sõlmitud lepingu alusel
vastavalt ravikindlustuse seadusele (TTKS § 6 lg 4 ).
Alates 01.01.2019 tasutakse ravikindlustusega hõlmamata isikutele osutatud vältimatu abi eest
Tervisekassa eelarvest Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras
(TTKS § 6 lg 4 ).
Tervisekassa raviarvete andmekogu andmetel on aastatel 2019 kuni 2023 tervishoiuteenuse osutajatele
tasutud ravikindlustamata isikutele osutatud tervishoiuteenuste eest alljärgnevalt:
Kulu Raviarvete Kindlustamata
aasta summa inimesed,
kelle arved
2019 297053,67 603
2020 147024,27 364
2021 130486,95 315
2022 94875,04 347
2023 225486,03 319
Andmed sisaldavad ravikindlustamata isikute arveid, millel on vaid välispõhjusena rünne ehk
rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni (RHK-10) järgi kood vahemikust X85-Y09 . Tegemist on
arvetega, mis on esitatud seoses tervisekahjustuste tekitamise raviga.
Kuna Tervisekassa pädevuse alused ning ulatus on sätestatud TerKS-is ja RaKS reguleerib vaid
ravikindlustusega seonduvat, siis Tervisekassa eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise tagamiseks
ravikindlustamata isikute tervishoiuteenustega seotud kulude tagasinõudeõiguse sätteid ei ole kohane
kirjutada RaKS-i, vaid TerKS-i.
Muuta TerKS § 4 lõiget 3 ja täiendada lõikega 3¹ järgmiselt:
Hetkel kehtiv:
(3) Tervisekassa nõuab kindlustatult või sotsiaalmaksu maksjalt Tervisekassa kasuks sisse kulud
ravikindlustuse seaduses ettenähtud juhtudel.
Ettepanek:
(3) Tervisekassa nõuab kindlustatult või ravikindlustusega hõlmamata isikult või sotsiaalmaksu maksjalt
Tervisekassa kasuks sisse kulud ravikindlustuse seaduses või Tervisekassa seaduses ettenähtud juhtudel.
(3¹) Tervisekassal on tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab juhtumi toimumise eest, mille tõttu
Tervisekassa tasus ravikindlustusega hõlmamata isiku tervishoiuks tehtud kulutuste eest.
Mõjud: Nõudeõiguse kehtestamine suurendab laekuvate rahaliste vahendite näol eelarve tulubaasi. Eelarve
vaates puudub vajadus eristada ravikulusid.
Seaduse muudatusega ei kaasne Tervisekassale täiendavaid kulutusi.
Lõputervitus
(allkirjastatud digitaalselt)
Rain Laane
Juhatuse esimees
[Koostaja nimi] koostaja [tel nr]
[e-post]