Ministri määrus

MINISTRI MÄÄRUS 23.09.2024 nr 34 Tervisevaldkonna määruste muutmine Määrus kehtestatakse alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse § 50 lõike 7 ja § 51 lõike 2 alusel ning kooskõlas sama seaduse § 50 lõikega 6, meretöö seaduse § 32 lõike 8, perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 15 lõike 2, ravikindlustuse seaduse § 32, Tartu Ülikooli seaduse § 7 lõike 2 ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 42 lõigete 3 ja 6, § 43 lõike 5, § 8 lõigete 46 ja 61, § 10, § 19 lõike 2, § 232 lõike 3, § 235 lõike 3 ja § 238 lõike 3, § 264 lõike 2, § 34 lõike 1, § 38 lõike 2, § 502 lõigete 6 ja 7, § 56 lõike 1 punktide 1, 4 ja 7, § 581 lõike 3, § 59 lõike 1, 592 lõike 2 ja § 593 lõike 22 alusel. § 1. Sotsiaalministri 4. aprilli 2003. a määruse nr 60 „Apteegist piirituse väljastamise kord ja tingimused“ muutmine Sotsiaalministri 4. aprilli 2003. a määruse nr 60 „Apteegist piirituse väljastamise kord ja tingimused“ § 1 lõikes 1 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 2. Sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määruse nr 112 „Avaliku konkursi kord perearsti nimistu moodustamise õiguse andmiseks“ muutmine Sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määruses nr 112 „Avaliku konkursi kord perearsti nimistu moodustamise õiguse andmiseks“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“; 2) paragrahvi 4 lõikes 1 asendatakse sõnad „vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes“ sõnadega „Tervisekassa veebilehel“; 3) paragrahvi 4 lõike 4 esimeses lauses asendatakse sõna „ajalehes“ sõnadega „Tervisekassa veebilehel“. § 3. Tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määruse nr 72 „Kiirabi ja meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise tingimused ja kord“ muutmine Tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määruse nr 72 „Kiirabi ja meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise tingimused ja kord“ § 13 lõikes 5 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 4. Sotsiaalministri 6. novembri 2020. a määruse nr 46 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud  2 kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“ muutmine Sotsiaalministri 6. novembri 2020. a määruse nr 46 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“ pealkirjas ja §-des 1–4 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 5. Sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määruse nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Tervisekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“ muutmine Sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määruses nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Tervisekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“ asendatakse läbivalt sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 6. Sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määruse nr 116 „Nõuded perearsti tegevuskoha ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile“ muutmine Sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määruse nr 116 „Nõuded perearsti tegevuskoha ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile“ § 2 lõikes 1 ja § 3 lõike 1 punktis 5 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 7. Sotsiaalministri 6. jaanuari 2010. a määruse nr 2 „Perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhend“ muutmine Sotsiaalministri 6. jaanuari 2010. a määruses nr 2 „Perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhend“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 7 lõike 22 ja § 8 lõike 61 alusel.“; 2) määruses asendatakse läbivalt sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“; 3) määrust täiendatakse §-ga 6 järgmises sõnastuses: „§ 6. Nimistuväline teenindamine (1) Perearstiabi võib lisaks § 2 lõikes 2 nimetatule osutada teise nimistusse kuuluvale isikule järgmistel juhtudel: 1) teenust osutatakse samas äriühingus või tervisekeskuses, kus isiku perearst nimistu alusel tegutseb; 2) isik kuulub nimistusse, millel ei ole kinnitatud perearsti ega asendajat; 3) teenust osutatakse isiku perearstiabi osutaja tööaja välisel ajal. (2) Nimistuväliseid isikuid võib teenindada sellises mahus ja viisil, mis ei takista nimistusse kuuluvatele isikutele nõuetekohase teenuse osutamist. (3) Tervisekassa võib leppida perearstiabi osutajaga kokku teenuse korralduse lõike 1 punktis 2 nimetatud olukorras ja tagab sellisel juhul nimistusse kuuluvate isikute teavitamise teenuse korraldusest.  3 (4) Järjepidevuse hoidmiseks peab lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul olema perearstiabi osutavas äriühingus või tervisekeskuses tagatud, et isiku perearst oleks teadlik, kui tema nimistu patsiendile on perearstiabi osutanud teise nimistu arst.“. § 8. Sotsiaalministri 7. detsembri 2012. a määruse nr 47 „Perearsti nimistu moodustamise, muutmise ja võrdlemise alused ja kord ning perearsti nimistute piirarv“ muutmine Sotsiaalministri 7. detsembri 2012. a määruses nr 47 „Perearsti nimistu moodustamise, muutmise ja võrdlemise alused ja kord ning perearsti nimistute piirarv“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) nimistu piirsuurust ületavasse nimistusse kantud isiku või ilma perearsti või asendajata nimistusse kuuluva isiku teise perearsti nimistusse.“; 2) paragrahvis 8 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 9. Sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määruse nr 111 „Perearsti nimistut puudutavate dokumentide üleandmise kord“ muutmine Sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määruses nr 111 „Perearsti nimistut puudutavate dokumentide üleandmise kord“ asendatakse läbivalt sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 10. Sotsiaalministri 17. detsembri 2019. a määruse nr 70 „Residentuuri raamnõuded ja korraldamise tingimused“ muutmine Sotsiaalministri 17. detsembri 2019. a määruse nr 70 „Residentuuri raamnõuded ja korraldamise tingimused“ § 5 lõikes 4 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 11. Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“ muutmine Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“ § 5 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 12. Tervise- ja tööministri 13. märtsi 2018. a määruse nr 5 „Tervisekeskuste kaasajastamine“ muutmine Tervise- ja tööministri 13. märtsi 2018. a määruse nr 5 „Tervisekeskuste kaasajastamine“ §-s 2 asendatakse läbivalt sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 13. Tervise- ja tööministri 7. juuli 2022. a määruse nr 59 „Tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimäärus“ muutmine Tervise- ja tööministri 7. juuli 2022. a määruses nr 59 „Tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimäärus“ asendatakse läbivalt sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 14. Sotsiaalministri 7. detsembri 2012. a määruse nr 51 „Tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ning esitamise kord“ muutmine  4 Sotsiaalministri 7. detsembri 2012. a määruse nr 51 „Tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ning esitamise kord“ § 3 lõikes 5 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 15. Sotsiaalministri 16. mai 2008. a määruse nr 27 „Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni töökord, tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmise kord ja komisjoni moodustamine“ muutmine Sotsiaalministri 16. mai 2008. a määruse nr 27 „Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni töökord, tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmise kord ja komisjoni moodustamine“ § 4 lõike 1 punktis 11 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 16. Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“ muutmine Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruses nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõike 2 punktis 15, § 21 sissejuhatavas lauseosas ja § 29 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 251 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) õendusdiagnoos;“; 3) paragrahvi 29 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) eriõde võib lähtuvalt teenuse sisust vormistada lisaks käesoleva lõike punktides 2 ja 3 sätestatule saatekirja, et suunata patsient tervishoiutöötaja vastuvõtule patsiendi seisundi hindamiseks, e-konsultatsioonile, raviteekonnal kokkulepitud uuringutele ja analüüsidele, haiglasse või õendushaiglasse.“; 4) paragrahvi 1061 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Õendusabi dokumenteeritakse õendusdiagnoosi, õendustegevuste ja õendustulemustena järgmises tähenduses: 1) õendusdiagnoos on õe poolt inimese terviseseisundi kohta tehtud kliiniline otsus, mis tugineb rahvusvahelisele õendusdiagnooside klassifikatsioonile NANDA (North American Nursing Diagnosis Association International); 2) õendustegevused on õe korraldatud tegevused, mis tuginevad õendusdiagnoosile ja teiste spetsialistide kliinilistele otsustele õendustulemuste saavutamiseks ning rahvusvahelisele klassifikatsioonile NIC (Nursing Intervention Classification); 3) õendustulemus on abivajaja hinnatav seisund, käitumine või taju, mis saavutatakse õendussekkumiste tulemusena ja mis tugineb rahvusvahelisele klassifikatsioonile NOC (Nursing Outcome Classification).“; 5) paragrahvi 1064 lõike 1 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt: „8) õendusdiagnoos;“; 6) paragrahvi 1066 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) õendusdiagnoos;“; 7) paragrahvi 1066 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;  5 8) paragrahvi 1066 lõike 1 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5) õendustulemus;“; 9) paragrahvi 10610 lõike 5 punkt 13 sõnastatakse järgmiselt: „1) õendusdiagnoos õendusabi osutamise lõppemisel;“. § 17. Sotsiaalministri 7. aprilli 2003. a määruse nr 62 „Tervishoiuteenuse osutamisel ja hoolekandeasutuses hooldamisel kasutatava piirituse kulunormid“ muutmine Sotsiaalministri 7. aprilli 2003. a määruse nr 62 „Tervishoiuteenuse osutamisel ja hoolekandeasutuses hooldamisel kasutatava piirituse kulunormid“ punktis 1 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 18. Tervise- ja tööministri 15. märtsi 2019. a määruse nr 27 „Tervishoiuteenuse osutamisel osalevad isikud ja tervise infosüsteemile juurdepääsu ulatus“ muutmine Tervise- ja tööministri 15. märtsi 2019. a määruse nr 27 „Tervishoiuteenuse osutamisel osalevad isikud ja tervise infosüsteemile juurdepääsu ulatus“ § 2 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 19. Sotsiaalministri 15. detsembri 2004. a määruse nr 128 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded“ muutmine Sotsiaalministri 15. detsembri 2004. a määruse nr 128 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded“ § 7 lõikes 5 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 20. Tervise- ja tööministri 27. detsembri 2018. a määruse nr 73 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“ muutmine Tervise- ja tööministri 27. detsembri 2018. a määruse nr 73 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“ § 2 punktis 1 ning § 5 lõigetes 15 ja 16 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 21. Terviseministri 21. septembri 2023. a määruse nr 54 „Füsioteraapia, logopeedilise ravi ja psühholoogilise ravi iseseisev osutamine“ muutmine Terviseministri 21. septembri 2023. a määruse nr 54 „Füsioteraapia, logopeedilise ravi ja psühholoogilise ravi iseseisev osutamine“ § 2 lõigetes 2–4 asendatakse sõnad „üld- ja“ sõnadega „pere- ja“. § 22. Rakendussätted (1) Määruse § 16 punkti 4 rakendatakse hiljemalt 1. jaanuarist 2035. a. (2) Määruse § 1, § 2 punkti 1, paragrahve 3–6, § 7 punkti 2, § 8 punkti 2, paragrahve 9–15, § 16 punkti 1 ja paragrahve 17–21 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. juulist 2024. a. (allkirjastatud digitaalselt)  6 Riina Sikkut terviseminister (allkirjastatud digitaalselt)’ Maarjo Mändmaa kantsler  Terviseministri määruse „Tervisevaldkonna määruste muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga tehakse muudatusi tervisevaldkonna määrustes. Enamik muudatusi on seotud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega, mis jõustus 01.07.2024 ja millega asendati termin „üldarstiabi“ terminiga „perearstiabi“. Lisaks täpsustatakse perearstiabi reguleerivates määrustes seda, millistel juhtudel võib perearstiabi osutada teiste nimistute inimestele ja et edaspidi toimub perearstikonkursist teavitamine ajalehe asemel Tervisekassa veebilehe kaudu. Eelnõuga luuakse eriõdedele õigus vormistada saatekiri teise spetsialisti ambulatoorsele vastuvõtule, e-konsultatsioonile, uuringutele ja analüüsidele, haiglasse või õendushaiglasse suunamiseks. Muudatus on vajalik seoses eriõdede suuremate õigustega. Eriõde iseloomustab suurem kliiniline pädevus ja valmisolek töötada nii interdistsiplinaarses meeskonnas kui iseseisvalt. Saatekirja õiguste laiendamine tagab teenuste parema toimimise. Samuti vajavad eriõed e-konsultatsioonide tegemise võimalust. Need muudatused parandavad tervishoiuteenuste kättesaadavust, loovad raviteekonna ja hoiavad kokku tervishoiutöötajate ressurssi. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunikud Leena Kalle ([email protected]) ja Kaily Susi ([email protected]). Eelnõu mõjude analüüsi on koostanud analüüsi ja statistika osakonna juhataja Hede Sinisaar ([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud õigusosakonna õigusloome- ja isikuandmete kaitse nõunik Lily Mals ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse 21 määrust. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja 4. punktis. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 22 paragrahvist. Eelnõu §-ga 1, § 2 punktiga 1, §-dega 3–6, § 7 punktiga 2, § 8 punktiga 2, §-dega 9–15, § 16 punktiga 1 ja §-dega 17–21 asendatakse määrustes läbivalt (v.a rakendussätetes) sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. Sama muudatus tehti tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (401 SE, jõustus 01.07.2024) nendes seadustes, kus oli üldarstiabi mõistet kasutatud. Seni nimetati õigusaktides perearsti nimistu alusel pakutavat teenust üldarstiabiks. Nüüd on tervishoiuteenuste korraldamise seaduses (TTKS) sätestatud kahte liiki arstiabi: perearstiabi (endine üldarstiabi) ja eriarstiabi. Mõiste muutmine on tehniline – muudeti termini nimetust, mis on vajalik õigusselguse huvides. Seni kasutatud sõnastuse alusel võis arvata, et peremeditsiiniteenuse osutamiseks nimistu alusel piisab üldarsti kompetentsist. See ei vasta tõele. Nimistu saab olla kinnitatud vaid peremeditsiini erialaga arstile. Eelnõu § 2 punktidega 2 ja 3 muudetakse vabanenud perearstinimistule uue perearsti leidmise konkursi väljakuulutamise viisi. Seni nõudis määrus kuulutuse avaldamist üleriigilise levikuga  2 ajalehes. Kuna konkursse korraldab Tervisekassa, on loogiline ja hõlpsasti leitav koht konkursiteate avaldamiseks nende veebileht, kus saab info ajakohasena hoida. Ka edaspidi võib konkursiteadet lisaks veebilehele levitada muudes kanalites. Eelnõu § 7 punktiga 1 täiendatakse sotsiaalministri 6. jaanuari 2010. a määruse nr 2 „Perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhend“ (edaspidi määrus nr 2) preambulit lisandunud volitusnormiga vastavalt TTKS § 7 lõikele 22. Volitusnorm võimaldab ministril määrusega kehtestada nimistuvälise teenindamise tingimused, ulatuse ja korra. Eelnõu § 7 punktiga 3 täiendatakse määrust nr 2 §-ga 6, milles sätestatakse nimistuvälise teenindamise tingimused, ulatus ja kord. Selle lõikes 1 loetletakse olukorrad, kus perearst võib osutada perearstiabi teistesse nimistutesse kuuluvatele isikutele. Punkti 1 alusel võib teenust osutada, kui seda tehakse samas äriühingus või tervisekeskuses, kus isiku perearst nimistu alusel tegutseb. Perearstiabi on muutunud üha enam meeskonnapõhiseks. Ligi pool nimistuid teenindavatest perearstidest tegutseb tervisekeskustes, kus on koos lisateenustega ühe katuse all mitu perearsti. Kuigi ka tervisekeskustes kehtib põhimõte, et inimesel on oma perearst ja abi osutatakse nimistupõhiselt, leidub tegevusi, milles võiks ülesandeid jagada. Üheks näiteks on erakorraliste patsientide vastuvõtmine. Ägeda terviseseisundi puhul tuleks inimene võtta vastu pöördumise päeval. Paljude haigusseisundite puhul ei ole vajalik põhjalik sekkumine ning esmaseks konsultatsiooniks ja haiguslehe avamiseks on teenuse kiire kättesaadavus olulisem kui nimistupõhine lähenemine. Kuna peremeditsiinis on oluline ravisuhte järjepidevus, täpsustatakse eelnõuga, et isiku perearst peab olema teadlik, kui tema nimistu patsiendile osutab perearstiabi teise nimistu arst. Selline teavitamine võib toimuda ravijuhu põhiselt, aga võib olla ka tervisekeskuses töökorralduslikult kokku lepitud. Teavitamine võib toimuda ka tagantjärele mõistliku aja jooksul. Teenuse osutamine tuleb igal juhul dokumenteerida tervise infosüsteemis, milles olev info on inimese perearstile kättesaadav, ja seega ei toimu inimese terviseandmete senisest mahukamat jagamist. Punkti 2 alusel võib nimistuvälisele isikule perearstiabi osutada, kui ta kuulub nimistusse, millel ei ole kinnitatud perearsti ega asendajat. Need on erakorralised olukorrad, kui perearst on nimistust loobunud ja veel ei ole leitud konkursi korras ei uut perearsti ega ajutist asendust pakkuvat teenuseosutajat. Et nimistusse kuuluvad inimesed ei jääks abita, tuleb võimaldada olemasolevate ressursside paindlikku kasutamist, näiteks nende inimeste teenindamist lähemate perearstide poolt. Perearst võib olla nõus ajutise töökoormuse suurenemisega ja osade perearstita inimeste teenindamisega ka siis, kui ta ei soovi võtta kogu nimistu asendamise vastutust või kui tema enda nimistusse enam uusi inimesi ei mahu. Praegu ei oleks selline täiendav tegevus perearstile tasustatud, aga nimetatud punkt loob aluse vajaduse korral lisada vastav teenus Tervisekassa tervishoiuteenuste loetellu ja seda Tervisekassa eelarvest rahastada. Kui perearstita nimistusse kuuluvatele inimestele on vaja perearstiabi pakkuda ajutiselt teiste perearstide meeskondade abil, võib Tervisekassa nende perearstidega selle korraldamiseks kokkuleppe sõlmida. Tervisekassa peab sellisel juhul tagama ka nimistu inimeste teavitamise sellest, mismoodi nad perearstiabi saavad. Teavitamine tuleb korraldada vastavalt konkreetsele olukorrale mõistlikul viisil, kaasates ajutiselt abi pakkuvaid teenuseosutajaid. Punkti 3 alusel võib nimistuvälisele isikule perearstiabi osutada siis, kui isiku enda tavapärasel perearstiabi osutajal ei ole parasjagu tööaeg. Ka selline tegevus ei ole praegu tervishoiuteenuste loetelu kohaselt tasustatud, aga nimetatud punkti alusel saab vajaduse korral lisada vastava teenuse Tervisekassa tervishoiuteenuste loetellu ja seda Tervisekassa eelarvest rahastada. Seoses erakorralise meditsiini osakondade ülekoormusega on räägitud valveteenuse vajadusest esmatasandil. Sellist teenust võiks perearstid pakkuda piirkondlikus koostöös, mis tähendaks, et teenust osutataks ka teiste nimistute ja asutuste patsientidele. Paragrahvi 6 lisamise eesmärk ei ole luua süsteemi, kus kõik perearstid võivad inimesi nimistusse kuulumisest olenemata läbisegi teenindada. Eesmärk on tuua paindlikkust sinna, kus seda on  3 teenuse vajaduspõhise kättesaadavuse tagamiseks tarvis. Üldine põhimõte nii rahastamisel kui teenuse osutamisel on ka edaspidi nimistupõhisus. Kehtima jääb ka määruse nr § 2 lõige 2, mille alusel osutatakse vältimatut abi teeninduspiirkonnas elavale või ajutiselt viibivale isikule, kes ei kuulu perearsti nimistusse. Eelnõu § 8 punktiga 1 muudetakse sotsiaalministri 7. detsembri 2012. a määruse nr 47 „Perearsti nimistu moodustamise, muutmise ja võrdlemise alused ja kord ning perearsti nimistute piirarv“ § 8 lõiget 1, mille sisu ja sõnastus viiakse kooskõlla TTKS-is sätestatuga. Seaduses tehti muudatus, mille alusel võib Tervisekassa määrata isiku teise nimistusse, kui tema nimistule ei ole leitud perearsti ega asendajat. Eelnõu §-ga 16 muudetakse sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määrust nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 56), mille eesmärk on viia õendusabi osutamise dokumenteerimine vastavusse praktikas välja kujunenud vajadustega. Punktidega 2, 5, 6 ja 9 asendatakse vastavalt määruse nr 56 §-des 251, 1064, 1066 ja 10610 sõna „õendusprobleem“ sõnaga „õendusdiagnoos“. Õendusprotsesside areng on muutnud õendusterminoloogiat ning praktikas on välja kujunenud vajadus vastavad mõisted ümber nimetada. Varem kasutusel olnud õendusprobleemi kirjeldatakse nüüd tõenduspõhise klassifikaatori abil. Punktiga 3 täiendatakse määruse nr 56 § 29 lõiget 2 punktiga 4, mille kohaselt laiendatakse eriõe õigusi saatekirja väljastamisel, et suunata patsient teise tervishoiutöötaja vastuvõtule, e- konsultatsioonile, uuringutele ja analüüsidele, haiglasse või õendushaiglasse. Tegemist on eriõe laiema õigusega lisaks sellele, mis tal on õe õiguste hulgas. Kõik eriõele lisatavad õigused parandavad tervishoiuteenuse toimimist ja kättesaadavust, loovad loogilisema struktuuri patsiendi raviteekonnal ning hoiavad kokku tervishoiutöötajate ressurssi. Eriõel peab olema võimalus oma vastuvõtu raames otsustada, kas ja kelle juurde on vaja patsient edasi suunata, selleks on eriõel kliiniline kompetents olemas. Saatekirja vormistamise õigus annab eriõele võimaluse küsida nõu nii arstidelt, eriõdedelt kui ka teistelt asjaomastelt spetsialistidelt. Täpsemad eriõe võimalused saata analüüsidele ja uuringutele otsustatakse ravimeeskonnas vastavalt rahvusvahelistele ja riiklikele ravijuhistele, patsiendi vajadusele ja tema raviteekonnale ning tervishoiuteenuse osutaja võimekusele. Näiteks võib eriõde suunata patsiendi meditsiinikiirituse protseduurile, kui tegevus toimub arsti vastutusel ja raviteekonna kokkulepete alusel. Sarnane põhimõte on ka patsiendi suunamisel haiglaravile ja õendushaiglasse. Punktiga 4 täiendatakse määruse nr 56 § 1061 õendusabi dokumenteerimise põhimõtetega. Õendusdiagnoosi tegevuste ja tulemuste määramisel võetakse Eestis aluseks rahvusvahelised klassifikaatorid NANDA, NIC ja NOC ehk 3N klassifikaatorid. NANDAt on Eestis õendusvaldkonnas esmakordselt tutvustatud aastal 2007 ning alates aastast 2011 integreeriti see õe põhiõppesse, millega paralleelselt on Eestis järjepidevalt tõlgitud ja väljastatud NANDA klassifikaatorite raamatuid. Eesti õendusjuhtide ja -pedagoogide vahel sõlmiti konsensuslik kokkulepe, et standardiseerida õenduskeel ja võtta kasutusele tõenduspõhised ja rahvusvaheliselt tunnustatud 3N klassifikaatorid. 2016. aastal pandi alus 3N töörühmale. 09.11.2017 sõlmisid Eesti Õdede Liit, Eesti Õendusjuhtide Ühing, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool ühise deklaratsiooni, mille eesmärk oli 3N terviksüsteemi rakendamine Eestis. Tänaseni ei ole jõutud lahenduseni, kuidas oleks võimalik 3N terviksüsteemi Eestile luua. Sotsiaalministeerium, Tervisekassa ja Eesti Õdede Liit jõudsid kokkuleppele, et kokku kutsutakse 3N juhtrühm ning määruse jõustumisest alates on Eestis võimalik 3N testperiood, et leida võimalused kuidas jõuda 3N rakendamiseni. Üleminekuperiood elektroonsele 3N terviksüsteemile on kümme aastat. Üleminekuperioodil võib uusi dokumenteerimise põhimõtteid rakendada, aga kohustuslikuks muutub see üleminekuperioodi lõppedes.  4 Punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 56 § 1066 lõike 1 punkt 4, kuna praktikas planeeritakse õendustegevused vastavalt tõenduspõhisele klassifikaatorile ning planeeritud ja tehtud õendustegevusi ei ole enam vaja eristada. Punktiga 8 asendatakse määruse nr 56 § 1066 lõike 1 punktis 5 sätestatud sõnad „õe hinnang enda õendustegevustele“ sõnaga „õendustulemus“. Õendusprotsesside areng on muutnud õendusterminoloogiat ning praktikas on välja kujunenud vajadus vastavad mõisted ümber nimetada. Varem kasutusel olnud õe enda hinnangut õendustegevusele kirjeldatakse nüüd tõenduspõhise klassifikaatori abil. Eelnõu § 22 lõikes 1 kehtestatakse rakendussäte elektroonilisele 3N terviksüsteemile üleminekuks. Kümme aastat on piisav aeg, et jõuda toimiva süsteemi rakendamiseni. Alates 1. jaanuarist 2035 minnakse Eestis üle ühtsele elektroonilisele tõenduspõhisele õendustegevuse dokumenteerimisele, mis põhineb klassifikaatoritel NANDA, NIC ja NOC. Eelnõu § 22 lõikes 2 sätestatakse üldarstiabi mõiste muutumisega seotud muudatuste rakendamine tagasiulatuvalt alates 01.07.2024, mil jõustusid määruste muutmise aluseks olevad tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muudatused. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud ELi õigusega. 4. Määruse mõjud Võib eeldada, et eelnõuga kaasneb sotsiaalne mõju. Sotsiaalne mõju Teenuste paremaks toimimiseks on eriõdedele vajalikud õdedest suuremad õigused saatekirjade vormistamisel. Eriõde on õde, kes on lõpetanud spetsialisti- või magistriõppe. Eriõed tegutsevad neljas valdkonnas: terviseõendus (kuhu alla kuuluvad peremeditsiin, kooliõendus, töötervishoid ja koduõendus), vaimse tervise õendus, intensiivõendus ja kliiniline õendus (kuhu alla kuuluvad kõik teised meditsiinivaldkonnad). Üleminekumeetmena on nähtud pädevushindamise läbimise võimalust, mis annab võimaluse just pikalt valdkonnas töötanud ja laialdaste praktiliste oskustega õdedele, kes ei ole veel jõudnud eriõeks õppima minna, hinnata oma kompetentsust ja osutada teenust eriõele loodud tingimustes. Kokkuvõttes võib muudatus potentsiaalselt mõjutada kõiki neid, kes praegu töötavad õena – Tervise Arengu Instituudi (TAI) statistika kohaselt oli 2022. aastal kokku 8882 õena töötavat isikut.1 Seega moodustab potentsiaalne sihtrühm kõikidest tervishoiuvaldkonnas töötavatest isikutest 38% (sihtrühma suurus on seega keskmine). Muudatustega kokkupuude on igapäevane (mõju avaldumise sagedus suur), kuid pole teada kui palju kordi päevas on vaja saatekirju koostada. Teisalt aitab muudatus vähendada mitmekordset pöördumist ning aitab tagada õigeaegsema abi, mis omakorda võib vähendada töökoormust. Lisaks parandavad muudatused tervishoiuteenuse kättesaadavust, loovad loogilisema struktuuri patsiendi raviteekonnal ning hoiavad kokku tervishoiutöötajate ressurssi. Seega avaldab muudatus kaudselt mõju kõikidele tervishoiuteenuste tarbijatele, kuivõrd luuakse eeldused tervishoiuteenuste kvaliteedi parandamiseks. Kokkuvõttes on muudatusest mõjutatud sihtrühm keskmine, mõju ulatus keskmine ja mõju avaldumise sagedus igapäevane, kuid muudatusega ei kaasne ebasoovitavate mõjude riski. 1 Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. Tervishoiutöötajad, täidetud ametikohad ja ületunnid ameti järgi. (28.05.2024https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__04THressursid__05Tootajad/THT001.px/tab le/tableViewLayout2/.  5 Perearstiabi kättesaadavuse parandamiseks ja paindlikumaks tegemiseks vajalikud muudatused võimaldavad lisanduvaid lahendusi inimestele esmatasandi arstiabi pakkumisel ka siis, kui perearste ei ole piisavalt. See tähendab inimeste jaoks arstiabi kättesaadavuse tagamist. Uute lahenduste kasutamine võib olla vajalik mistahes nimistu puhul, seega võivad kaudselt olla mõjutatud kõik Eesti inimesed. Samas on mõju harvaesinev. Kokkuvõttes on perearstiabiga seotud muudatusest mõjutatud võimalik sihtrühm suur, mõju ulatus on keskmine ja mõju avaldumise sagedus harv, kuid muudatusega ei kaasne ebasoovitavate mõjude riski. Mõjuvaldkond – riigivalitsemine Muudatustega ei kaasne mõju riigivalitsemisele. Vajadus kasutada lepingutes, muudes dokumentides ja infosüsteemides edaspidi sõna „perearstiabi“ tuleneb juba vastu võetud seadusemuudatustest. Andmekaitsealane mõjuhinnang Eelnõu § 7 punktiga 3 täpsustatakse, mis juhtudel tohib perearstiabi osutada teise nimistusse kuuluvatele isikutele. Terviseandmete töötlemist tervishoiuteenuste osutamisel reguleerib TTKS § 41. Tervishoiutöötaja võib teenuse osutamisel inimese terviseandmeid teenuse osutamiseks vajalikul määral töödelda ja on kohustatud osutatud teenust kajastava dokumentatsiooni edastama tervise infosüsteemi. Samuti on isikuandmete töötlemine tervise infosüsteemis jälgitav. Käesoleva muudatusega täpsustatakse olukordi, kus tervishoiutöötajad võivad osutada teenust olenemata sellest, kas inimene kuulub nende nimistusse. Isikuandmete töötlemist puudutav üldine regulatsioon, mis ei sõltu inimeste perearstinimistusse kuuluvusest, kehtib nimistuväliselt inimeste teenindamisel samamoodi nagu mistahes eriarstiabiteenuse puhul. Perearstikeskuses, kus nimistuvälistele isikutele abi osutatakse, peavad olema toimivad praktilised ja tehnilised lahendused, mis võimaldavad tagada isikuandmete kaitse tavapäraste nõudmiste kohaselt. TTKS § 41 lõikes 12 sätestatakse, et perearstiabi osutamisel on tervishoiuteenuse osutajal tervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks õigus töödelda terviseandmeid. Nimistuväliste isikute teenindamisele saab seda õigust laiendada juhul, kui ühe nimistu arst tegutseb teise nimistusse kuuluvate patsientidega nimistupõhiselt lähenedes ehk tagades ka ennetuslikke ja muid nimistust lähtuvalt planeerimist vajavaid tegevusi. Perearstikeskustele ei teki õigust töödelda juhusliku nimistu patsientide isikuandmeid. Andmekaitsealane mõjuhinnang seoses eriõdede õigustega lähtub sellest, et praegu on võimalik õdedel piiratud juhtudel saatekirju väljastada, mis tähendab, et juba praegu töödeldakse isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses isikuandmeid ning andmeesitajad rakendavad juba praegu kõiki kehtivaid isikuandmetega seotud nõudeid. Käesoleva eelnõuga antakse eriõdedele suuremad õigused saatekirju väljastada. Eelnõu § 16 punktis 3 sätestatud juhtudel töödeldakse isikuandmeid (sh eriliiki isikuandmeid), juhul kui eriõde vormistab patsiendile saatekirja ehk tervishoiuteenuse osutamise käigus. Saatekiri on tervishoiutöötaja otsuse alusel vormistatav dokument või andmete kogum, mis on aluseks patsiendi saatmisel uuringule, protseduurile, lahangule või ambulatoorset või statsionaarset tervishoiuteenust saama ning patsiendilt võetud proovimaterjali edastamisel uuringuks või analüüsiks ja patsiendi terviseandmete edastamisel e-konsultatsiooniks. Tervishoiutöötajal on isikuandmete töötlemise õigus TTKS § 41 lõigetes 1–12 sätestatud eesmärkidel ja korras. Tervishoiuteenuse osutaja edastab infosüsteemi andmed TTKS § 592 lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatud andmekoosseisus, sealhulgas saatekirja andmeväljad. Isikuandmete töötlemine toimub isiku pöördumise (saatekiri) alusel, menetlust on õigusaktides täpselt kirjeldatud, mistõttu on isiku põhiõiguste riive väike ja andmete töötlemise eesmärgiga proportsionaalne. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud  6 Määruse rakendamisega kulusid ei kaasne ja tulusid ei prognoosita. 6. Määruse jõustumine Määruse sätteid, mis puudutavad üldarstiabi nimetamist perearstiabiks, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.07.2024, kuna sel kuupäeval jõustusid seadusmuudatused, mis on muudatuste aluseks. Ülejäänud muudatused jõustuvad üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Tervisekassale, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Eesti Õdede Liidule, Eesti Õendusjuhtide Ühingule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liidule ja Eesti Radioloogia Ühingule. Eelnõu kooskõlastati kommentaaridega, mis on esitatud kooskõlastustabelis.