Pöördumise edastamine

. Haridus- ja Teadusministeerium Sotsiaalministeerium Meie: 26.09.2024 nr 7-5.1/24-01465-2 Pöördumise edastamine Edastame peaministrile saabunud pöördumise nutiseadmete kasutamise reguleerimiseks koolides. Palume vastuse koopia saata ka Riigikantseleile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee  Lugupeetud peaminister Kristen Michal, Edastan teile avaliku kirja, mis on üleval ka Ees Koolipsühholoogide Ühingu kodulehel: h ps://koolipsyhholoogid.ee/kasulikku-infot/nu seadmete-moju-lastele/ Parimat! Vivian Puusepp Pöördumise algataja Avalik kiri nu seadmete kasutamise reguleerimiseks koolides Austatud Ees Vabariigi president Alar Karis, peaminister Kristen Michal, haridus- ja teadusminister Kris na Kallas, terviseminister Riina Sikkut! Väljendame muret olukorra pärast, kus paljudes Ees koolides puuduvad reeglid isiklike nu seadmete kasutamiseks või ei suudeta olemasolevaid reegleid jõustada. Üha kasvav hulk teadusuuringuid näitab seoseid nu seadmete piiramatu kasutamise ning laste vaimse ja füüsilise tervise halvenemise, õpiraskuste ning sotsiaalsete probleemide, sealhulgas küberkiusamise, vahel. Olukorra tõsidust rõhutab ka U NESCO mullune üleskutse (28) loobuda ülemaailmselt koolides isiklike nu seadmete kasutamisest. Peame oluliseks õppetöö käigus laste digipädevuste arendamist. Samas soovime juh da tähelepanu asjaolule, et vaatamata koolide pingutustele jäävad paljud lapsed koolivahetundides digitaalselt hooletusse. Haridusministeerium on seni antud valdkonna täpsemalt reguleerimata jätmist põhjendanud koolide autonoomiaga (13). Kuigi paljudes õppetööd puudutavates küsimustes on koolide autonoomia oluline, kutsume teid üles seoses õpilaste probleemse nu seadmekasutusega tõsiselt kaaluma üleriigilisi meetmeid. Palume, et riik töötaks hiljemalt järgmiseks õppeaastaks välja selged reeglid nu seadmete kasutamiseks koolikeskkonnas, et toetada meie laste vaimset ja füüsilist tervist, arengut, heaolu, õppeedukust ja turvalisust. Samu peame oluliseks, et riik toetaks ja nõustaks koole meetmete rakendamisel ning panustaks rohkem digihügieeni ja digipädevuste õpetamise arendamisse. Lisaks tuleks riigil tegeleda ühiskonna teadlikkuse tõstmisega nu seadmekasutuse ohtude osas. Omalt poolt julgustame koole keelustama õpilaste isiklike nu seadmete kasutamise koolipäeva jooksul (välja arvatud õppeotstarbel või erandjuhtudel, näiteks tervislikel põhjustel), et vahetundides saaksid lapsed puhata, omavahel suhelda, liikuda ja mängida ning tundides keskenduda õppimisele. Allakirjutajad: 1. Vivian Puusepp, lapsevanem, Tartu Ülikooli teoree lise filosoofia teadur 2. Karmen Maikalu, Ees Koolipsühholoogide Ühingu juht, lapsevanem 3. Anne Kleinberg, Ees Psühhiaatrite Seltsi juht, Tallinna Lastehaigla Laste Vaimse Tervise Keskuse juhataja, lapsevanem 4. Kenn Konstabel, Tervise Arengu Ins tuudi juh vteadur, Ees Psühholoogide Liidu president, arvu kasutaja, lapsevanem 5. Kätlin Konstabel, psühholoog, lapsevanem 6. Kris ina Tõnnisson, Tartu Ülikooli Johan Sky$e polii kauuringute ins tuudi juhataja, lapsevanem 7. Lemme Haldre, Tartu Laste tugikeskuse pediaater, kliiniline psühholoog 8. Kris Aria, Tõrvandi kooli direktor 9. Jonas Nahkor, Tõrvandi kooli õppejuht 10. Chris Pruunsild, Ees Lastears de Seltsi president, lastehaiguste kaasprofessor 11. Tanel Tammet, Tallinna Tehnikaülikooli rakendusliku tehisintellek professor, lapsevanem 12. Jaan Aru, Tartu Ülikooli arvu teaduse ins tuudi kaasprofessor, lapsevanem 13. Margit Korotkova, ema, vanaema ja Sillamäe Ees Põhikooli õpetaja 14. Reigo Reppo, Ees Psühhiaatrite Seltsi lastepsühhiaatria sektsiooni juhataja, SA TÜK Laste ja noorukite vaimse tervise keskuse juhataja, lapsevanem 15. Riina Pauklin, Tartu Kesklinna Kooli õppejuht, lapsevanem 16. Kadri Simm, Tartu Ülikooli prak lise filosoofia kaasprofessor 17. Riin Sirkel, Tartu Ülikooli an ikfilosoofia kaasprofessor, lapsevanem 18. Tiia Tulviste, TÜ arengupsühholoogia professor 19. Liina Õmblus, Ees Eripedagoogide Liidu juhatuse esimees, Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli õppealajuhataja 20. Karin Täht, TÜ psühhomeetria kaasprofessor 21. Dmitri Rozgonjuk, psühholoogiateadlane 22. Triinu Purru, SA Kiusamisvaba Kool tegevjuht, lapsevanem 23. Kris ina Treial, SA Kiusamisvaba Kool Arendus- ja kvaliteedijuht, lapsevanem 24. Külli Teder, Lüllemäe Põhikooli õpetaja, lapsevanem 25. Mart Kase, Lüllemäe Põhikooli direktor 26. Riin Seema, TLÜ, HTI, pedagoogilise nõustamise dotsent 27. Piret Visnapuu-Bernadt, Ees Väikelaste Vaimse Tervise Liidu president, Marienthali Kliiniku laste- ja noorukite psühhiaater, psühhoterapeut 28. Katrin Pruulmann, SA TÜK kliiniline lapsepsühholoog-psühhoterapeut, Ees Psühhoanalüü lise Lasteteraapia Seltsi juhatuse liige, vanaema 29. Grete Arro, TLÜ HTI, hariduspsühholoogia teadur 30. Meili Läänemets, Tartu Mart Reiniku Kooli õpetaja, lapsevanem 31. Kris na Viin, lapsevanem, kunstnik, luuletaja 32. Kris ina Ehin, kirjanik ja lapsevanem 33. Silver Sepp, muusik ja lapsevanem 34. Airiin Demir, kliiniline lastepsühholoog 35. Liis Sipsaka, SA TÜK kliiniline psühholoog, Lastepsühholoogide Ühingu juhatuse liige Pöördumise taust Üha kasvav hulk teadusuuringuid näitab, et piiramatu nu seadmete kasutamine mõjutab nega ivselt laste ja noorte vaimset ja füüsilist tervist, sotsiaalseid oskusi, suhteid ja õppeedukust (vt nt 1; 3; 4; 8; 9; 11; 19; 22; 23; 24; 25; 28) Erinevad uuringud näitavad, et nu seadmete kasutamine võib kiires muutuda probleemseks, nii et mõned autorid on nu seadmeid võrrelnud uue narkoo kumiga (12; 22). Lapsed on haavatavamas olukorras kui täiskasvanud, arvestades, et nende aju kontrollmehhanismid pole veel välja kujunenud. Lisaks ohustab laste nu seadmetega üksi jätmine nende privaatsust ja küberturvalisust ja soodustab küberkiusamist ning kokkupuuteid alaealistele sobimatu sisuga, näiteks pornograafiaga. Selle kõige valguses ei saa jä a vastutust nu seadmete kasutamise ning sellega kaasnevate ohtude maandamise üle lastele – on ühiskonna roll lapsi kaitsta ja toetada. Võrdlevad uuringud näitavad, et koolides, kus on olemas selged reeglid nu seadmete kasutamiseks ja kus neid reegleid tõepoolest järgitakse, on laste vaimne ja füüsiline tervis, suhted ning õppeedukus parem kui koolides, kus selliseid reegleid ei järgita (2; 4; 7; 10) Näiteks Haidt (8) kirjeldab eksperimente U SA koolides, kus nu seadmete keelustamine on laste vaimse tervise ja õppeedukuse toetamisel ning kiusamise vähendamisel andnud paremaid tulemusi kui eksper de (nt psühholoogide, eripedagoogide, sotsiaaltöötajate jne) osakaalu suurendamine, olles seejuures odavam lahendus. Valdav osa eksperte soovitab piirata koolilaste meelelahutuslikku nu aega päevas 0,5-2 tunnile, sõltuvalt vanusest (16; 17;30). Koolides, kus nu seadmete kasutamine on reguleerimata, mööduvad lastel vahetunnid paraku sageli nu seadmes, mistõ u saavad lapsed päevase “nu seadme doosi" kä e juba koolis. Samas ei kontrolli vahetundides keegi, mida lapsed nu seadmetes teevad. Ka lapsed ise väljendavad vahel rahulolematust selle üle, et vahetunnis ollakse peamiselt nu seadmes. Näiteks märkis üks üheksanda klassi õpilane ERRi uudistes (13): “Kui vaatan selle 15-minu lise vahetunni jooksul Tiktoki videoid, siis mul on tunne, et aju on juba järgmise tunni alguses ülekoormatud." Samas kirjeldas see õpilane nõiaringi, et kui ta soovib vahetunnis teistega ju u ajada, aga kõik sõbrad on telefonis, siis sukeldub ta ka ise telefoni. Hilju ses New York Times’i küsitluses (26) väljendasid mitmed U SA õpilased oma poolehoidu nu seadmete keelustamisele koolis. Peamiste põhjustena tõid õpilased välja, et nu seadmed häirivad õppimist ja omavahelist suhtlemist ning soodustavad küberkiusamist. Lapsevanema rollis olles oleme h kohanud argumen , et lapsevanem võiks kaitsta oma last sellega, et lihtsalt ei soeta oma lapsele nu seadet, ei luba lapsel seadet kooli kaasa võ a või paneb sellele peale digitaalsed piirangud. Paraku ei taga need meetmed, et lapsed ei oleks vahetunnis ninapidi kellegi teise telefonis. Keskkonnas, kus enamikel lastel on nu telefonid vabalt kasutada, on telefonita lapsel oht sa uda üksildusse ja isolatsiooni, mis omakorda mõjutab halvas tema vaimset tervist ja sotsiaalseid suhteid. Kuigi Ees õpilaste akadeemilised tulemused on PISA-tes des head, näitavad PISA-andmed ka seda, et nu seadmed segavad õppimist ja õpilaste heaolu (6). Ees õpilaste kooli kuuluvustunne ja õpilase- õpetaja suhete kvaliteet on madalad ja meie õpilased kogevad kiusamist OECD keskmisest sagedamini (27). TAI 2021/2022. aasta põhikooliõpilaste tervisekäitumise uuringust (18) teame, et ligi kümnendikul Ees lastest esineb sotsiaalmeedia sõltuvuse sümptomeid ja see näitaja on kasvutrendis. Kasvanud on ka õpilaste osakaal, kes eelistavad interne suhtlust silmast silma suhtlusele, kusjuures interne suhtluse eelistajatel ilmneb sagedamini sotsiaalmeedia sõltuvuse tunnuseid ja nad saavad vähem sõprade toetust kui need, kes eelistavad silmast silma suhtlemist. Probleemne nu seadmekasutus on muuhulgas seotud laste ärevuse kasvuga - ka ärevusega Rajaleidjasse pöördumist on varasemast aina rohkem (29). 2023. aasta juulis avaldatud U NESCO raport "Hariduses kasutatav tehnoloogia — tööriist kelle ngimustel?" (28) kutsub üles ülemaailmselt keelustama nu seadmete kasutamise koolides. Rapor s märgitakse, et umbes iga seitsmes riik maailmas on juba keelustanud koolides nu telefonide kasutamise, mille tulemusel on neis koolides paranenud õppeedukus, iseäranis õpiraskustega õpilaste puhul. Näiteks Rootsi ja Holland otsustasid hilju muuta koolid nu seadmevabaks ning Soomes valmistatakse e e seadust nu seadmete kasutamise piiramiseks koolis. Riigi roll ja vastutus Pöördumise algatajad on korduvalt juh nud haridusministeeriumi tähelepanu nu seadmete probleemi tõsidusele (vt nt 21), kuid Ees s pole siiani välja töötatud riiklikul tasandil meetmeid probleemse nu seadmekasutuse ennetamiseks koolides. Otsused isiklike nu seadmete kasutamise reguleerimise osas on jäetud iga kooli enda teha ning puudub ülevaade erinevate koolide olukorrast ning prak katest. Mitmed koolid on meile tagasisidet andnud, et kuigi nad sooviksid nu seadmete kasutamist paremini reguleerida, kardetakse reeglite kehtestamisel ja jõustamisel laste ja lapsevanemate vastuseisu. Probleemiks on ka ebaselgus selle osas, millised meetmed on tõhusad ja lubatud. Koolid vajavad siinkohal riigi tuge. Õpetajad on meile väljendanud muret selle üle, et õppetöö ja õpetaja-õpilase suhe kannatab, kui õpetaja peab tunnis pidevalt "nu politseinik" olema. Näiteks ühe kooli juhtkond on tabavalt väljendanud “tungivat soovi väl da senist olukorda, mil koridorid on tulvil kreve poosis virtuaalookeani uppunud lapsi ning ka veel tunni alguses peab õpetaja tegelema sellega, et õpilasi pärismaailma sikutada.” Riigi taandumine antud valdkonnaga tegelemisest on meie hinnangul vastuolus ka mitmete õigusnormidega, näiteks mitmete punk dega ÜRO Lapse õiguste konventsioonist (14), Lastekaitseseadusest (15) ning Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest (20). Nende alusdokumen de järgi on riigi ülesanne hoolitseda selle eest, et koolid ennetaksid lapse heaolu ja arengut ohustavaid riske ning tagaksid õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse, rõhutades, et laps vajab oma ebaküpsuse tõ u erilist kaitset ja hoolt. Meie hinnangul ei ole praegune olukord nende põhimõtetega kooskõlas, mis osutab vajadusele, et riik antud valdkonda selgemalt reguleeriks ja koordineeriks. Viited: 1. Abi-Jaoude, E., jt. (2020). Smartphones, social media use and youth mental health. CMAJ, 192(6), E136-E141. h ps://doi.org/10.1503/cmaj.190434 2. Abrahamsson, S. (2024). Smartphone bans, student outcomes and mental health. NHH Dept. of Economics Discussion Paper No. 01. h ps://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=4735240 3. Alotaibi, T. jt. (2020) The Rela onship between Technology U se and Physical Ac vity among Typically- Developing Children. Healthcare: 17;8(4):488. h ps://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/ar cles/PMC7712844/ 4. Aru, J. & Rozgonjuk, D. (2022). The effect of smartphone use on mental effort, learning, and crea vity. Trends in Cogni ve Sciences, 26(10), 821-823. DOI:10.1016/j. cs.2022.07.002 5. Beneito, P. & Vicente-Chirivella, Ó. (2022). Banning mobile phones in schools: Evidence from regional- level policies in Spain. Applied Economic Analysis, Vol. 30 No. 90, pp. 153-175. h ps://doi.org/10.1108/AEA-05-2021-0112) 6. Busch, B. (toim.) (2022). 2022 results: The impact of digital distrac ons on classroom learning. Educa on resources blog. h ps://www.innerdrive.co.uk/blog/pisa-2022-digital-distrac ons/ 7. Bö ger, T. & Zierer, K. (2024). To ban or not to ban? A rapid review on the impact of smartphone bans in schools on social well-being and academic performance. Educa on Sciences 14(8): 906. h ps://doi.org/10.3390/educsci14080906 8. Haidt, J. (2024a). Anxious genera on: How the great rewiring of childhood is causing an epidemic of mental illness. Penguin Books. Vt: h ps://www.anxiousgenera on.com/book 9. Haidt, J. (2024b). End the phone-based childhood now: The environment in which kids grow up today is hos le to human development. The Atlan c, 13.03.2024. h ps://www.theatlan c.com/technology/archive/2024/03/teen-childhood-smartphone-use-mental- health-effects/677722/ 10. Haidt, J., Rausch, Z. & J. Lebwohl. 2024. The Effects of Phone-Free Schools: A Collabora ve Review. h ps://docs.google.com/document/d/1uBKqzszvrU m6eK4-TbcEGKsYBPrvaxO8IbMh3v7JLJU /edit Külastatud 5.09.2024. 11. Hansen, A. (2020). Ekraaniaju: Kuidas digisõltuvus meie tervist ja heaolu mõjutab. Varrak. 12. Hartogsohn, I. & A. Vudka. (2022). Technology and addic on: What drugs can teach us about digital media. Transcult Psychiatry. 2023 Aug; 60(4): 651-661. doi: 10.1177/13634615221105116 13. Kangur, M. (2024). Ministeerium nu seadmeid koolis piirama ei hakka. ERR, 07.06.2024. h ps://www.err.ee/1609363463/ministeerium-nu seadmeid-koolis-piirama-ei-hakka 14. Lapse õiguste konventsioon. (1996). Riigi Teataja. Kasutatud 26.08.2024. h ps://www.riigiteataja.ee/akt/24016 15. Lastekaitseseadus. (06.01.2023). Riigi Teataja. Kasutatud 26.08.2024 h ps://www.riigiteataja.ee/akt/LasteKS 16. Laste ja noorte digisõltuvus – kuidas seda märgata ja mida teha? tarkvanem.ee 19.05.2016. h ps://tarkvanem.ee/digimaailm-ar klid/laste-ja-noorte-digisoltuvus-kuidas-seda-margata-ja-mida- teha/ 17. Marciano, L., & Camerini, A. L. (2021). Recommenda ons on screen me, sleep and physical ac vity: Associa ons with academic achievement in Swiss adolescents. Public Health, 198, 211-217. h ps://doi.org/10.1016/j.puhe.2021.07.027 18. Oja L, Piksööt J, Haav A, jt. (2023). Ees kooliõpilaste tervisekäitumine. 2021/2022. õppeaasta uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu Ins tuut. 19. Panje -Madan, Vaishnavi N., and Prakash Ranganathan. (2023). Impact of screen me on children’s development: Cogni ve, language, physical, and social and emo onal domains" Mul modal Technologies and Interac on 7, no. 5: 52. h ps://doi.org/10.3390/m 7050052 20. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. 26.04.2024. Riigi Teataja. h ps://www.riigiteataja.ee/akt/13332410 21. Puusepp, V .(2024). Nu seadmete liigtarvitamisest ei tohi mööda vaadata. ERR 07.06.2024 h ps://www.err.ee/1609363388/vivian-puusepp-nu seadmete-liigtarvitamisest-ei-tohi-mooda-vaadata 22. Rozgonjuk, D. (2019). Problema c smartphone use: Behavioral, psychopathological, disposi onal, and educa onal correlates. (Disserta ones Psychologicae U niversita s Tartuensis 55). U niversity of Tartu Press. h ps://dspace.ut.ee/handle/10062/64579 23. Santos, R. M. S., Mendes, C. G., Bressani, G. Y. S., Ventura, S. A., Nogueira, Y. J. A., Miranda, D. M., & Romano-Silva, M. A. (2023). The associa ons between screen me and mental health in adolescents: A systema c review. BMC Psychology, 11(127). h ps://doi.org/10.1186/s40359-023-01166-7 24. Sohn, S. Y., Rees, P., Wildridge, B., Kalk, N. J., & Carter, B. (2019). Prevalence of problema c smartphone usage and associated mental health outcomes amongst children and young people: A systema c review, meta-analysis, and GRADE of the evidence. BMC Psychiatry, 19(356). h ps://doi.org/10.1186/s12888-019-2350-x 25. Sunday, O. J., Adesope, O. O., & Maarhuis, P. L. (2021). The effects of smartphone addic on on learning: A meta-analysis. Computers in Human Behavior Reports, 4, 100114. h ps://doi.org/10.1016/j.chbr.2021.100114 26. The Learning Network. (2023). What students are saying about school cellphone bans. New York Times, 30.11.2023. h ps://www.ny mes.com/2023/11/30/learning/what-students-are-saying-about- school-cellphone-bans.html 27. Täht, K., & Konstabel, K. (2023). Kuidas tunnevad meie 15aastased õpilased end koolis? Sirp, 22.12.2023. h ps://sirp.ee/s1-ar klid/c21-teadus/kuidas-tunnevad-meie-15aastased-opilased-end- koolis/ 28. U NESCO raport 2023: Global Educa on Monitoring Report Team. (2023). Global educa on monitoring report, 2023: Technology in educa on: A tool on whose terms? h ps://doi.org/10.54676/U ZQV8501 29. Vapper, T. (toim.) (2024.) Rajaleidja juht Tiina Kü : “Ärevaid lapsi on varasemast märkimisväärselt rohkem.” Õpetajate Leht, 03.09.2024. h ps://opleht.ee/2024/09/rajaleidja-juht- ina-ku -arevaid-lapsi- on-varasemast-markimisvaarselt-rohkem/ 30. Welch, A. (2018). Health experts say parents need to dras cally cut kids' screen me. CBS News, 06.08.2018. h ps://www.cbsnews.com/news/parents-need-to-dras cally-cut-kids-screen- me-devices- american-heart-associa on/ _________________________________________________________________________________ From: Vivian Puusepp <[email protected]> Date: 24. September 2024 at 15:07:55 EEST Subject: Avalik kiri nu seadmete kasutamise reguleerimiseks koolides Lugupeetud peaminister Kristen Michal, Edastan teile avaliku kirja, mis on üleval ka Ees Koolipsühholoogide Ühingu kodulehel: h ps://koolipsyhholoogid.ee/kasulikku-infot/nu seadmete-moju-lastele/ Parimat! Vivian Puusepp Pöördumise algataja tel. 56904855