Saatja: SM kantselei info <
[email protected]>
Saadetud: 25.09.2024 16:53
Adressaat: <
[email protected]>
Teema: FW: Määruse „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste
toetamine“ eelnõu arvamuse avaldamiseks
From: Anneli Vares <> Sent: Wednesday, September 25, 2024 4:09
PMTo: Marilin Sternhof - SOM <>Subject: Re: Määruse „Sotsiaal- ja
tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine eelnõu arvamuse avaldamiseks
Tere!
Edastan VATEKi tagasiside.
Suur tänu ka selgituste eest, mis jäi vist vastamata.
Heade soovidega
Anneli Vares
tegevjuht, juhatuse liige
+372 580 510 89
On Wed, Sep 11, 2024 at 11:17 AM Marilin Sternhof - SOM <> wrote:
Lugupeetud strateegilised partnerid
Edastan arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri ja terviseministri
määruse „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine eelnõu,
mille leiate manusest.
Ootame Teie tagasisidet 10 tööpäeva jooksul, hiljemalt 25.09.2024 23:59.
Peamised muudatused varasemaga võrreldes:
* Rakenduslikud ülesanded lähevad Sotsiaalministeeriumist Riigi
Tugiteenuste Keskusele (ennekõike maksete, aruannete menetlemine, vooru
läbiviimine, kontrollid jms).
* Olemasolevatele strateegilistele partneritele, kellel on täna
kehtivad/rahastatud projektid, kohaldatakse pärast 2024. aasta 31.
detsembrit läbi viidavale riigihanke- ja ostumenetlusele eelnõu §-i 46 ja
§ 49 lõike 2 punkti 11.
* Uued valdkondlikud programmid on:
7) laste ja perede heaolu ning vanemluse toetamise programm;
8) laste õiguste ja kaasatuse edendamise programm;
9) sotsiaalvaldkonna tööjõu arendamine;
10) vanemaealiste huvikaitse;
11) suitsiidiennetus.
Lisaks on muudetud 1) programmi, mis nüüdsest kannab nime sõltuvushäirete
programm. Ülejäänud eelnõus toodud programmid on samad (ehk olemasolevad
strateegilised partnerlused).
* Uue taotlusvooru tulemusena leitud uutele strateegilistele
partneritele (vabaühendustele) hakkab kulude hüvitamine toimuma
kindlasummalise makse alusel. Kindlasummaline makse on suunatud tulemuste
saavutamisele, mitte kulude kontrollimisele. Halduskoormus on väiksem,
nii toetuse andjale kui ka toetuse saajatele (strateegilistele
partneritele) kulusid, kuludokumente, ostumenetlusi ja hankeid ei
kontrollita.
Minimaalne kindlasummalise makse suurus on 20 000 eurot. Projektis võib
põhjendatud juhul olla üks kindlasummaline makse, mis on väiksem kui
minimaalne 20 000 eurot (sõltub projekti eelarvest). Projektis võib olla
mitu kindlasummalist makset. Seega, kogu projekti eelarve peab jagunema
vastavalt planeeritud tegevustele, kas üheks või mitmeks
kindlasummaliseks makseks. Taotleja ise otsustab mitu kindlasummalist
makset projektist tuleb. Ühe kindlasummalise makse raames võib teha mitut
tegevust, mis on tervikuna teostatavad. Taotleja peab taotluse esitamisel
arusaadavalt põhjendama ja tõendama, kuidas kindlasummaline makse
eeldatavate kulude eelarve kujuneb ning kuidas kindlasummalise makse
aluseks olevat tulemust hiljem tõendatakse ehk mis on tõendamise aluseks.
Taotleja peab kindlasummalise makse koostamisel lähtuma kulude
abikõlblikkuse nõuetest ja säästlikkusest, sealhulgas parimast hinna ja
kvaliteedi suhtest.
Täpsustan, et toetust makstakse välja kindlasummalise makse või
maksetena, kuid toetuse saajatele tehakse vastavalt lepingus kokku
lepitule ettemakseid (oluline, et rahavoog projekti elluviimiseks oleks
tagatud).
* Taotluste hindamine muutub läbipaistvamaks.
Küsimuste korral võtke julgelt ühendust.
Parimate soovidega
Marilin SternhofosakonnajuhatajaSotsiaalministeeriumSuur-Ameerika 110122
Tallinn
25.09.2024 nr 24-4 Terviseminister Riina Sikkut Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo Sotsiaalministeerium Koopia: Sotsiaalministeerium Marilin Sternhof (
[email protected] ) Määruse „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine“ eelnõu arvamuse avaldamiseks Lugupeetud Riina Sikkut ja Signe Riisalo Viidatud määrus on oluline edasiminek Sotsiaalministeeriumi ja vabaühenduste strateegilise partnerluse arendamisel. Kindlasummalise makse sisseseadmine strateegiliste partnerite tegevustega seotud kulude hüvitamiseks ning nende ja tegevuste tulemuspõhine toetamine vähendab vabaühenduste halduskoormust. Peame väga oluliseks sellist koostöö tugevdamist ja usalduse loomist, kuna strateegilise partnerluse peamiseks sisuks on ministeeriumi valitsemisalal tulemuseesmärkide saavutamise toetamine ning sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna poliitikate kujundamisse ja elluviimisesse panustamine. Juhime tähelepanu, et käesolevas eelnõus on pakutud tingimused ja kord endiselt sõnastatud projektitoetusena ning kuigi määrust projektitingimustena vaadates on tegu üldiselt heade ettepanekutega, moonutab seesugune kord strateegilise partnerluse kontseptsiooni eesmärke. Antud tingimused pärsivad sisulise partnerluse kujunemist ministeeriumi ja vabaühenduse vahel, loovad osapoolte vahele kontrolliva suhte ning piiravad eesmärgipärast kohanemist muutlikele tingimustele. VATEK on sellele ka varasemalt tähelepanu juhtinud. Strateegilise partnerluse vallas on erinevatel ametkondadel häid praktikaid, näiteks Haridus- ja Teadusministeerium annab oma valdkonna katusorganisatsioonidele võimaluse esitada koostööpakkumine, et saada poliitikakujundamise partneriks. Partneri staatusega kaasneb ka tegevustoetuse määramine. Hindaksime, kui Sotsiaalministeerium avaks selgemalt oma eesmärke ja ootusi strateegilise partnerluse programmile ning sõnastaks ka tingimused sellele vastavalt. Ettepanekus olevatele projektitingimustele teeme aga otsesemalt järgmised ettepanekud: Välisprojektide omafinantseeringu toetamine on äärmiselt oluline. Juhime taaskord tähelepanu, et omafinantseeringu taotlusvoorud ning eri välisprojektide taotlusvoorud tõenäoliselt ei kattu ajaliselt. Seetõttu on toetuse kasutusvõimalused ebamõistlikult piiratud. Antud määruse raames rahastatud projektides tuleks võimaldada toetuse kasutamist välisprojektide omafinantseeringuna ka siis, kui see pole esialgsesse taotlusse sisse kirjutatud, kuid välisprojekt toetab sarnaste eesmärkide saavutamist ja see on ka ministeeriumi poolt kinnitatud. Hindame omafinantseeringu määra olulist vähendamist. Julgustaksime siiski omafinantseeringust täielikult loobumist , k una rahastatavad projektid ei ole tulu tootvad ja omafinantseering nõuab ressursse, mis muidu võimaldaks vabaühendustel kasvatada finantspuhvrit või katta omafinantseeringut muudes projektides. Varasemalt on VATEK soovitanud tagada komisjonile pädevus erandkorras ja läbirääkimiste järel rahuldada taotlusi, mille koondhinne on vähem kui 16 punkti ja/või mõne hindamiskriteeriumi väärtuseks on 0 punkti. See aitab tagada, et taotlusvoor oleks edukas ning sobiv partner leitakse. Samuti maandab see ohtu, et kutsungis ja hindamiskriteeriumites seatud ootused ning eraldatud eelarvevahendid ei ole omavahel vastavuses. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Anneli Vares tegevjuht, juhatuse liige Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon VATEK