(EIS) algatatud kooskõlastamine

Ministeeriumid 18.10.2023 nr 1-6/2851-1 Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks Esitame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja Andmekaitse Inspektsioonile, Kaitsepolitseiametile, Politsei- ja Piirivalveametile ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele arvamuse andmiseks siseministri määruse „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu põhimäärus“ eelnõu. Kooskõlastuskirju ja arvamusi ootame hiljemalt 3. novembriks 2023. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Sama: Andmekaitse Inspektsioon Kaitsepolitseiamet Politsei- ja Piirivalveamet Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Maret Saanküll [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 09.10.2023 SISEMINISTER MÄÄRUS 2023 nr Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu põhimäärus Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 111 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Andmekogu nimetus (1) Andmekogu ametlik nimetus on välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu (edaspidi andmekogu). (2) Andmekogu ametlik lühend on LTR andmekogu. (3) Andmekogu ingliskeelne nimetus on database of registering short-term employment of aliens in Estonia. § 2. Andmekogu pidamise eesmärk (1) Andmekogu pidamise eesmärk on tagada avalik kord ja riigi julgeolek välismaala ste lühiajalise Eestis töötamise seaduslike aluste ja tingimuste andmete töötlemise kaudu. (2) Andmekogu pidamise eesmärgi täitmiseks töödeldakse lühiajaliselt Eestis töötavate välismaalaste ja nende esitatud lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluste (edaspidi taotlus) ja lühiajalise töötamise registreerimise kehtetuks tunnistamise menetluste käigus antud haldusaktide ja sooritatud toimingute andmeid. (3) Andmekogu andmeid kasutatakse avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks sündmuste ennetamisel, avastamisel ja analüüsimisel ning statistilistel eesmärkidel koos infosüsteemide ga , mida kasutatakse Politsei- ja Piirivalveameti töös. § 3. Andmekogu vastutav ja volitatud töötleja (1) Andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi vastutav töötleja). (2) Andmekogu volitatud töötleja on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi volitatud töötleja). § 4. Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded (1) Vastutav töötleja: 1) vastutab andmekogu toimingute õiguspärasuse eest; 2) tagab andmekogu pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi; 3) tagab õigustatud isikutele juurdepääsu andmekogule; 4) tagab koos volitatud töötlejaga organisatsiooniliste ja tehniliste meetmete abil andmekogu andmete tervikluse, kaitse ja säilimise; 5) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest; 6) korraldab koos volitatud töötlejaga andmekogu arendamist; 7) peab arvestust andmete andmekogusse esitamise aja, andmekogu andmete väljastamise aja, andmekoosseisu, andmeandjate ja andmesaajate üle; 8) säilitab iga andmekogusse tehtud päringu või kande kohta vähemalt toimingu tegija tuvastamist võimaldavad andmed, kuupäeva ja kellaaja ning andmed toimingu liigi kohta. (2) Volitatud töötleja: 1) tagab andmekogu küberturvalisuse, sealhulgas andmekogu andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse, õigusaktides sätestatud nõuete järgi; 2) tagab andmekogu pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi ning andmekogu andmete kustutamise ja arhiveerimise tehnilise võimekuse; 3) arendab andmekogu vastutavalt töötlejalt saadud ettepanekute järgi ja teeb ise ettepanekuid andmekogu arendamiseks; 4) tagab teenuseintsidentide käsitlemise; 5) tagab andmekogu majutamiseks vajaliku infotehnoloogilise keskkonna ja selle tehnilise valmisoleku. § 5. Andmekogu pidamine ja andmekogu andmete kaitse (1) Kaitstakse andmekogu andmete: 1) käideldavust, tagades andmete kasutatavuse ja õigeaegse kättesaadavuse selleks volitatud isikutele; 2) terviklust, välistades andmete tahtmatu või tahtliku muutmise; 3) konfidentsiaalsust, tagades andmete kättesaadavuse üksnes volitatud isikutele. (2) Andmekogu andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse asjakohaseid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. (3) Andmekogu andmete turvaklass on K1T2S2 ja turbeaste keskmine (M). § 6. Andmekogu ülesehitus ja digiteerimine (1) Andmekogu koosneb elektroonsest andmebaasist ja arhiveeritud andmekogu andmetest. (2) Andmekogu andmed on elektroonsed. Andmekogu andmed kantakse elektroonsesse andmebaasi §-s 14 nimetatud alusdokumentide alusel. (3) Vastutav töötleja digiteerib paberil esitatud taotluse ja taotlusele lisatud dokumendid. Digiteerimine on paberdokumendi skaneerimine, menetlusega seostamine ja elektroonilisse toimikusse salvestamine. (4) Kõikidele skaneeritud dokumentidele lisab andmebaas automatiseeritult ajatempli. (5) Vastutav töötleja hävitab paberil esitatud taotluse ja tagastab taotlusele lisatud dokumendid andmeandjale. 2. peatükk Andmekogu andmed § 7. Välismaalase andmed Välismaalase kohta, kelle lühiajalise Eestis töötamise registreerimist taotletakse, kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) eesnimi või -nimed; 2) perekonnanimi või -nimed; 3) Eesti isikukood; 4) sünniaeg; 5) sugu; 6) sünniriik; 7) kodakondsus või kodakondsused; 8) kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress, e-posti aadress ja telefoninumber; 9) andmed reisidokumendi kohta, sealhulgas dokumendi liik ja number, väljaandmise kuupäev, kehtivuse lõppkuupäev ning väljaandnud riik; 10) foto või näokujutis; 11) Eestis viibimise alus. § 8. Tööandja andmed (1) Tööandja kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) füüsilisest isikust tööandja eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed ja registrikood või Eesti isikukood; 2) juriidilisest isikust tööandja nimi ja registrikood; 3) kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress, e-posti aadress ja telefoninumber. (2) Juriidilisest isikust tööandja esindusõigust omava isiku kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) eesnimi või -nimed; 2) perekonnanimi või -nimed; 3) Eesti isikukood või sünniaeg; 4) esindusõiguse alus. (3) Välisriigi tööandja andmed, sealhulgas füüsilisest isikust tööandja eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed, registrikood või isikukood või juriidilisest isikust tööandja nimi ja registrikood, kui lühiajalise töötamise registreerimist taotletakse töötamiseks lähetatud töötajana välismaalaste seaduse § 107 lõike 12 punkti 10 alusel. § 9. Taotluse esitamiseks volitatud isiku andmed Taotluse esitamiseks volitatud isiku olemasolu korral kantakse tema kohta andmekogusse järgmised andmed: 1) eesnimi või -nimed; 2) perekonnanimi või -nimed; 3) Eesti isikukood või sünniaeg; 4) e-posti aadress ja telefoninumber. § 10. Lühiajalise Eestis töötamise andmed Lühiajalise Eestis töötamise kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) kasutajaettevõtja eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed ja registrikood või Eesti isikukood; 2) kasutajaettevõtja või vastuvõtva üksuse nimi ja registrikood; 3) töötamise koha aadress; 4) lühiajalise töötamise taotlemise alus vastavalt välismaalaste seaduses sätestatud alusele; 5) tööandja, kasutajaettevõtja või vastuvõtva üksuse põhitegevusala; 6) töötamise eest makstava brutotöötasu suurus eurodes; 7) töökoha nimetus, millel välismaalane tööle asub; 8) töötamise planeeritav algus- ja lõpuaeg; 9) andmed ametikoha kohta, kui lühiajalise töötamise registreerimist taotletakse välismaala ste seaduse § 106 lõike 13 alusel töötamiseks ettevõtjasiseselt üleviidud töötajana; 10) märge ja andmed välismaalase majutuse kohta, kui lühiajalise töötamise registreerimist taotletakse välismaalaste seaduse § 106 lõike 10 alusel; 11) märge selle kohta, et välismaalasega on sõlmitud tähtajaline tööleping või tööpakkumine, kui lühiajalise töötamise registreerimist taotletakse välismaalaste seaduse § 106 lõike 10 alusel; 12) märge selle kohta, et välismaalasel on tervisekindlustusleping, mis tagab tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise perioodil, kui välismaalane ei ole riiklik u ravikindlustusega kaetud, kui lühiajalise töötamise registreerimist taotletakse välismaala ste seaduse § 106 lõike 10 alusel; 13) viide tegevusalale, millel välismaalane tööle asub, kui lühiajalise töötamise registreerimist taotletakse välismaalaste seaduse § 106 lõike 10 alusel; 14) märge ja andmed selle kohta, kui äriühing alustab tegevust riigi või erainvesteeringu toel, kui lühiajalise töötamise registreerimist taotletakse töötamiseks tippspetsialistina vastavalt välismaalaste seaduse § 106 lõike 14 punktile 3; 15) iduettevõtte määratlusele vastavuse hindamise ekspertkomisjoni taotluse number; 16) viide välislepingu sättele, kui lühiajalise töötamise registreerimist taotletakse välislep ingu alusel vastavalt välismaalaste seaduse § 106 lõikele 2; 17) märge selle kohta, et usuline ühendus tagab välismaalase ülalpidamise Eestis, kui elamisluba taotletakse töötamiseks vaimuliku, nunna või mungana välismaalaste seaduse § 107 lõike 12 punkti 8 alusel; 18) märge selle kohta, kui tööandja tegutseb renditöö vahendajana; 19) märge selle kohta, et töötamine praktika korras toimub õppe eesmärgil; 20) märge selle kohta, et praktika on seotud omandatud või omandatava haridusega. § 11. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse ja selle menetluse andmed Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse ja selle menetluse kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) taotluse esitamise kuupäev; 2) taotluse registreerimise kuupäev ja number ning menetlustähtaeg; 3) taotluse sisestanud ja menetlusse võtnud ametniku eesnimi või -nimed ja perekonnanimi või -nimed; 4) taotlusele lisatud dokumentide andmed; 5) andmed riigilõivu tasumise kohta; 6) andmed taotluse staatuse ja asukoha kohta; 7) otsuse tegemise kuupäev ja number; 8) otsuse liik ja selle põhjendus; 9) otsuse tegemise õiguslik alus; 10) otsuse teinud ametniku eesnimi või -nimed ja perekonnanimi või -nimed; 11) andmed otsuse edastamise kohta, sealhulgas kuupäev ja otsuse edastamise viis; 12) andmed menetluse käigus kogutud muude tähtsust omavate asjaolude ja dokumentide kohta. 3. peatükk Andmete andmekogusse kandmine ja andmevahetus teiste andmekogudega § 12. Andmeandja Andmekogu andmeandjad on: 1) füüsilisest või juriidilisest isikust tööandja – lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlemisega seotud andmed; 2) isikut tõendavate dokumentide andmekogu – isiku tuvastamise ja isikut tõendava dokumendi menetlusega seotud andmed; 3) automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu – välismaalase biomeetrilised andmed; 4) elamislubade ja töölubade register – välismaalase Eestis elamise ja töötamise menetluse ga seotud andmed; 5) Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu – Eestis ebaseadusliku viibimise ja Eestist lahkuma kohustamise menetlusega seotud andmed; 6) infosüsteem POLIS – otsimise andmestiku andmed; 7) Interpoli andmebaasid – varastatud ja kaotatud reisidokumentide andmed; 8) karistusregister – välismaalase karistamisega seotud andmed; 9) majandustegevuse register – tööandja tegevusloa andmed; 10) maksukohustuslaste register – tööandja maksudeklaratsioonide andmed, tööandja maksuvõla andmed, välismaalase ja tööandja Eestis töötamisega seotud andmed; 11) piirikontrolli infosüsteem – välismaalase piiriületusega seotud andmed; 12) rahvastikuregister – välismaalase isikuandmed; 13) riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem – automaatkalkulaatori andmed ja välismaa lase isikliku toimikuga ning sellega seotud riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmestikuga või andmestikega ning sisenemiskeeluandmestikuga seotud andmed; 14) riiklik rahvusvahelise kaitse andmise register – välismaalase rahvusvahelise kaitse või ajutise kaitse menetlusega seotud andmed; 15) Schengeni infosüsteemi riiklik register – loovutamise või väljaandmise eesmärgil tagaotsitava isiku andmed, välismaalase suhtes kohaldatud sissesõidukeelu andmed, lahkumisettekirjutuse või kohtulahendiga pandud lahkumiskohustuse andmed, kadunud isiku või sellise isiku andmed, kes on vaja tema enda turvalisuse huvides või kaitseks ohu eest ajutiselt paigutada turvalisse paika, ning varastatud, ebaseaduslikult omastatud või kaotatud dokumendiplangi ja kehtetuks tunnistatud isikut tõendava dokumendi andmed, mis on kantud Schengeni infosüsteemi riiklikusse registrisse arestimise, konfiskeerimise või kriminaalmenetluses asitõendi tagamiseks; 16) sissesõidukeeldude riiklik register – välismaalase suhtes kohaldatud sissesõiduk ee lu andmed; 17) Tervisekassa andmekogu – välismaalase kindlustuskaitse andmed; 18) viisainfosüsteem – lühiajalise viisa menetlusega seotud andmed; 19) viisaregister – välismaalase Eestis ajutise viibimise menetlusega seotud andmed; 20) äriregister – tööandjaga seotud andmed. § 13. Andmete andmekogusse kandmine ja andmekogu andmete õigsuse tagamine (1) Vastutav töötleja kannab andmekogusse andmed, mida ei kanta sellesse infosüstee mide andmevahetuskihi kaudu automaatselt muudest andmekogudest. (2) Vastutav töötleja määrab andmete andmekogusse kandmiseks õigustatud ametniku või töötaja. (3) Vastutav töötleja kannab välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse andmed ning muud andmed andmekogusse hiljemalt taotluse ja alusdokumentide vastuvõtmise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise päevale järgneval tööpäeval. (4) Kande kohta säilitatakse järgmised andmed: 1) kande tegija ees- ja perekonnanimi; 2) kande tegemise kuupäev ja kellaaeg. (5) Andmeandja vastutab tema esitatud andmete ning alusdokumentidel olevate andmete õigsuse eest alusdokumendi esitamise ajal. Andmekogu vastutav töötleja vastutab, et tema poolt andmekogusse kantud andmed vastavad andmeandja esitatud andmetele. Ametnik või töötaja, kes kannab andmed andmekogusse, vastutab nende õigsuse eest. (6) Kui vastutav töötleja avastab ebaõiged andmekogu andmed või talle on nendest teada antud või ta saab nendest muul moel teada, peab ta andmete õigsust kontrollima ja ebaõiged andmed viivitamata pärast ebaõigetest andmetest teadasaamist parandama. § 14. Andmete andmekogusse kandmise alusdokumendid Andmete andmekogusse kandmise alusdokumentideks on andmeandja poolt välismaala ste seaduse alusel välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlemisel esitatud ja välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise menetluse käigus kogutud dokumendid. 4. peatükk Juurdepääs andmekogu andmetele ning andmekogu andmete väljastamine § 15. Juurdepääs andmekogu andmetele (1) Andmekogus sisalduvad andmed on juurdepääsupiiranguga ja on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. (2) Juurdepääs andmekogu andmetele on vastutava töötleja kindlaks määratud ametnikul või töötajal talle teenistus- või tööülesannete täitmiseks määratud ulatuses ja järelevalveasutuse kindlaks määratud teenistujal talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Juurdepääsuõiguse võib määrata kasutajarühmade kaupa või isikuliselt. (3) Juurdepääs andmekogule on volitatud töötleja kindlaks määratud töötajal talle tööülesannete täitmiseks määratud ulatuses. (4) Juurdepääs andmekogule on andmekogu arendajal või hooldajal arendus- või hoolduslepingus sätestatud ulatuses ja tingimustel. (5) Vastutav töötleja annab kolmandale isikule andmekogu andmetele juurdepääsu üksnes juhul, kui selleks on seadusest tulenev alus. Juurdepääs antakse kooskõlas isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktidega. Juurdepääsu andmiseks sõlmitakse andmesaajaga leping, milles kajastatakse juurdepääsu andmise õiguslik alus, andmed, millele juurdepääs antakse, ning andmetele juurdepääsu andmise eesmärk, tingimused, kord ja viis. (6) Kolmandale isikule võimaldatakse infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu andmetele juurdepääs tehniliste võimaluste piires mahus, mis ei takista vastutavale või volitatud töötlejale pandud ülesannete täitmist. (7) Vastutav töötleja võib avalikul veebilehel võimaldada kontrollida lühiajalise Eestis töötamise registreerimist, avaldamata seejuures välismaalase isikuandmeid. § 16. Andmekogust andmete väljastamine ja logimine (1) Andmekogu vastutav töötleja väljastab andmekogusse kantud andmeid: 1) andmesubjektile või tema seaduslikule esindajale andmesubjekti kohta käivaid isikuandmeid; 2) andmeandjale kirjaliku taotluse alusel tema poolt andmekogusse esitatud andmeid; 3) kolmandale isikule kirjaliku taotluse alusel andmeid, mille väljastamiseks on seaduses sätestatud alus. (2) Andmekogu andmeid väljastatakse tasuta. (3) Andmekogu andmete töötlemine logitakse. (4) Logiandmeid säilitatakse kümme aastat päringu või kande tegemisest arvates. 5. peatükk Andmekogu andmete säilitamine, järelevalve andmekogu pidamise üle ning andmekogu rahastamine ja likvideerimine § 17. Andmekogu andmete säilitamine (1) Andmekogusse kantud andmeid säilitatakse aktiivselt kümme aastat andmete andmekogusse kandmisest arvates, pärast seda kantakse andmed andmekogu arhiiviosasse, kus neid säilitatakse 15 aastat. (2) Andmekogu arhiiviosale kehtestatakse juurdepääsupiirangud ja arhiiviand me id tavakasutajale ei kuvata. (3) Lõikes 1 nimetatud andmekogu arhiiviosas säilitustähtaja möödumisel andmed kustutatakse. (4) Paragrahvi 7 punktis 10 nimetatud andmed, mis on kantud elektroonsesse andmebaasi, kustutatakse viivitamata pärast isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrollimise võrdlusuuringu tegemist. § 18. Järelevalve andmekogu pidamise üle (1) Järelevalvet andmekogu pidamise üle teostavad vastutav töötleja ja avaliku teabe seaduse §-s 44 nimetatud asutused õigusaktides sätestatud pädevuse piires. (2) Vastutav töötleja teostab vähemalt üks kord kalendriaastas andmekogu kasutamise üle järelevalvet, mille käigus kontrollitakse, kas andmekogu andmete töötlemisel peetakse kinni seadustest, käesolevast määrusest ning vastutava töötleja juhistest ja korraldustest. (3) Kontrollitavad isikuandmete töötlemise toimingud valitakse juhusliku valiku põhimõttel või muul asjakohasel viisil. § 19. Andmekogu rahastamine Andmekogu pidamise kulu kaetakse vastutavale ja volitatud töötlejale riigieelarvest selleks eraldatud rahast. § 20. Andmekogu likvideerimine Andmekogu likvideeritakse seaduse alusel. 6. peatükk Rakendussätted § 21. Enne 2024. aasta 1. jaanuari paberil esitatud andmete säilitamine ja hävitamine Enne 2024. aasta 1. jaanuari paberil esitatud taotluse ja sellele lisatud dokumentide säilitamis e le ning hävitamisele kohaldatakse taotluse esitamise ajal kehtinud tingimusi ja korda. § 22. Siseministri 20. detsembri 2007. aasta määruse nr 83 „Piirikontrolli andmekogu põhimäärus“ muutmine Siseministri 20. detsembri 2007. aasta määruse nr 83 „Piirikontrolli andmekogu põhimäär use “ § 101 lõiget 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21 ) välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu;“. § 23. Määruse kehtetuks tunnistamine Siseministri 10. detsembri 2015. aasta määrus nr 72 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks. § 24. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits kantsler  Siseministri määruse „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu põhimäärus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Siseministri määruse „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu põhimäärus“ eelnõu (edaspidi eelnõu) on välja töötatud, kuna Politsei- ja Piirivalvea met (edaspidi PPA) on ellu viimas arendustegevusi, mille tulemusena viiakse välismaa lase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise (edaspidi LTR) menetlus uude LTR menetluskeskkonda, ajakohastatakse x-tee päringuid teistesse andmekogudesse ning muudetakse LTR menetlus PPA-s paberivabaks. LTR andmekogu pidamise eesmärk on tagada avalik kord ja riigi julgeolek välismaala ste lühiajalise Eestis töötamise seaduslike aluste ja tingimuste andmete töötlemise kaudu. Praegu viib PPA LTR-i menetlusi läbi aegunud infosüsteemis, mis ei toeta LTR menetluste läbiviimist ning nõuab ebamõistlikult palju käsitööd, mis ei ole otstarbekas. Muudatuste tulemusel on LTR menetluste läbiviimine edaspidi lihtsam ja kiirem. Uue LTR menetluskeskkonna kasutuselevõ tt võimaldab PPA-l LTR menetlusi viia läbi senisest tõhusamalt ja vältida ressursside raiskamist. Eelnõuga kehtestatakse uus LTR andmekogu põhimäärus, tunnistatakse kehtetuks siseministr i 10. detsembri 2015. aasta määrus nr 72 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu“ ja muudetakse siseministri 20. detsembri 2007. aasta määrust nr 83 „Piirikontrolli andmekogu põhimäärus“ (edaspidi PIKO põhimäärus). Uus LTR andmekogu põhimäärus kehtestatakse välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 111 lõike 1 alusel. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Eva Lille mäe ([email protected]) ja õigusnõunik Maret Saanküll (maret.saankü[email protected]). Eelnõu ja seletuskiri on keeleliselt toimetamata. Eelnõu ja seletuskiri toimetatakse keeleliselt pärast kooskõlastusringi. 1.3. Märkused Eelnõu on seotud PPA rändemenetlusinfosüsteemi (RIS)1 arendamisega, mis valmib etappide kaupa ja mille suurem eesmärk on muuta nii LTR, kui ka elamisloa ning elamisõiguse taotluste esitamine, menetlemine ja sellega seotud andmevahetus erinevate asutuste vahel üheks terviklikuks, tõhusaks protsessiks, kus ükski osapool (välismaalased, tööandjad, muud kutsujad ja seotud asutused) ei pea tegema asjatuid tegevusi ning vastavaid menetlusi viiakse läbi kaasaegses keskkonnas, mis võimaldab tegevuste automatiseerimist. 1 RIS on infosüsteem rändetaotluste menetlemiseks, kus toimub menetluseks vajalik andmevahetus teiste andmekogudega ning selle juurde kuulub ka iseteeninduskeskkond, mille kaudu saab esitada taotlusi, jälgida menetluse käiku, suhelda menetlejaga ning edastada teavitusi ja otsuseid. 1 Praeguseks on valminud RIS I etapi arendused (LTR iseteeninduskeskkonna arendused) ja realiseerimisel on RIS II etapi I osa (kõnesolevad muudatused, mille käigus luuakse uus PPA LTR menetluskeskkond). Arendustegevused jätkuvad aastatel 2024–2029 (RIS II etapi teine osa, RIS III ja IV etapp2 ). Eelnõu toetab järgmistes dokumentides seatud eesmärkide täitmist: 1) "Valitsusliidu programm aastateks 2023–2027" mis näeb ette, et seaduste tasemel tuleb sisse viia nii eraisikute kui ettevõtete jaoks andmete ühekordse esitamise printsiip, luua erinevate riigi andmekogude ristkasutuse võimalusi ja kasutajasõbralikke juurdepääse. Samuti eesmärgiga muuta töötamise regulats ioo n kaasaegseks ja paindlikuks 3 ; 2) "Siseturvalisuse arengukava 2020–2030" mis näeb ette, et tuleb tagada kõrget lisandväärtust loovate oskustööliste ja tippspetsialistide sisserände ja Eestis seadusliku viibimise reeglite paindlikkus ning inimesekeskne lähenemine nii lühi- kui ka pikemaajaliseks saabumiseks ja viibimiseks. Samuti võtta kasutusele tõhusad meetmed ebaseadusliku rände ennetamiseks ja avastamiseks ning selliste juhtude menetlemiseks4 . 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on tagada uue LTR menetluskeskkonna kasutuselevõtt ning muuta LTR menetlus PPA-s paberivabaks. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 24 paragrahvist ja on jagatud kuueks peatükiks: 1. peatükk – „Üldsätted“ (§-d 1–6); 2. peatükk – „Andmekogu andmed“ (§-d 7–11); 3. peatükk – „Andmete andmekogusse kandmine ja andmevahetus teiste andmekogude ga “ (§-d 12–14); 4. peatükk – „Juurdepääs andmekogu andmetele ja andmekogu andmete väljastamine“ (§-d 15 ja 16); 5. peatükk – „Andmekogu andmete säilitamine, järelevalve andmekogu pidamise üle ning andmekogu rahastamine ja likvideerimine“ (§-d 17–20); 6. peatükk – „Rakendussätted“ (§-d 21–24). Eelnõu 1. peatükis esitatakse LTR andmekogu eesti- ja ingliskeelne nimetus ning lühend, reguleeritakse LTR andmekogu pidamise eesmärki ning andmete töötlemist ja kasutamist, määratakse vastutav ja volitatud töötleja ning nende ülesanded. Samuti nähakse ette LTR andmekogu pidamise nõuded, andmete kaitse ja andmekogu ülesehitus. Eelnõu §-s 1 esitatakse LTR andmekogu eesti- ja ingliskeelne nimetus ning lühend. LTR andmekogu ametlik eestikeelne nimetus on välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu, ingliskeelne nimetus database of registering short-term employment of aliens in Estonia ja lühend LTR andmekogu. 2 Põhjalikum ülevaade toodud seletuskirja kulude osas . 3 https://www.valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe 4 https://www.siseministeerium.ee/stak2030 2 Eelnõu §-s 2 määratakse kindlaks LTR andmekogu pidamise eesmärk ning andmete töötlemine ja kasutamine. LTR andmekogu pidamise eesmärk on sätestatud VMS-i § 111 lõikes 2, mille kohaselt on eesmärk tagada avalik kord ja riigi julgeolek välismaalaste lühiajalise Eestis töötamise seaduslike aluste ja tingimuste andmete töötlemise kaudu. VMS-i § 111 lõikes 3 sätestatakse, et LTR andmekogu pidamise eesmärgi täitmiseks töödeldakse Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus, seaduses ja määruses sätestatud ülesannete täitmise käigus lühiajaliselt Eestis töötavate välismaalaste ja nende esitatud lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluste ja lühiajalise töötamise registreerimise kehtetuks tunnista mise menetluste käigus antud haldusaktide ja sooritatud toimingute andmeid. LTR andmekogu pidamise eesmärk ja see, milliseid andmeid eesmärgi täitmiseks töödeldakse, tuuakse selguse huvides samas sõnastuses välja ka eelnõus. Eelnõu §-des 3 ja 4 määratakse kindlaks vastutav ja volitatud töötleja ning nende ülesanded LTR andmekogu pidamisel. AvTS § 434 lõike 2 kohaselt võib andmekogu vastutav töötleja volitada andmekogu majutamise teisele riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusele. AvTS- i § 435 lõikes 1 on sätestatud, et andmekogu põhimääruses sätestatakse andmekogu pidamise kord, sealhulgas andmekogu vastutav töötleja (haldaja) ja vajaduse korral volitatud töötleja, andmekogusse kogutavate andmete koosseis, andmeandjad ja vajaduse korral muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused. LTR andmekogu vastutav töötleja on PPA, kelle ülesanded on sätestatud eelnõu § 4 lõikes 1, ning volitatud töötleja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT), kelle ülesanded on sätestatud eelnõu § 4 lõikes 2. Eelnõu §-s 5 nähakse ette LTR andmekogu pidamise nõuded ja LTR andmekogu andmete kaitse. Kaitstakse LTR andmekogu andmete 1) käideldavust, tagades andmete kasutatavuse ja õigeaegse kättesaadavuse selleks volitatud isikutele, 2) terviklust, välistades andmete tahtmatu või tahtliku muutmise, ning 3) konfidentsiaalsust, tagades andmete kättesaadavuse üksnes volitatud isikutele. LTR andmekogu andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaals use tagamiseks rakendatakse asjakohaseid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilis i turvameetmeid. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2022. aasta määrusest nr 121 „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ on LTR andmekogu andmete turbeaste keskmine ehk M ning turvaklass käideldavuse alusel K1, terviklikkuse alusel T2 ja konfidentsiaalsuse alusel S2. Eelnõu §-s 6 nähakse ette, et andmekogu koosneb elektroonsest andmebaasist ja arhiveer itud andmekogu andmetest. Samuti sätestatakse, et andmekogu andmed on elektroonsed ning andmekogu andmed kantakse elektroonsesse andmebaasi §-s 14 nimetatud alusdokumentide alusel. Võrreldes varasemaga ei teki LTR andmekogu koosseisu enam paberil menetlustoimikuid vaid andmekogu andmed on LTR andmekogus elektroonselt. Eelnõu §-s 6 sätestatakse ka see, kuidas PPA digiteerib paberil esitatud taotluse ja taotlusele lisatud dokumendid. Kui andmeandja esitab paberil taotluse ja lisadokumendid, siis PPA skaneerib need, seostab menetlusega ja salvestab elektroonsesse andmebaasi, misjärel hävitab paberil esitatud taotluse ja tagastab taotlusele lisatud dokumendid andmeandjale. Muudatuse eesmärk on muuta LTR menetlus PPA-s paberivabaks. Käesoleva aasta 1. septembri seisuga on 88% LTR taotlustest esitatud iseteeninduses, 11% LTR taotlustest e-posti või posti teel ning alla 1% LTR taotlustest PPA teeninduses. Seega valdav osa LTR taotlustest esitatakse juba praegu LTR iseteeninduskeskkonna kaudu, mis on kõige mugavam ja kiirem viis taotluse 3 esitamiseks. Muudatuse tulemusena muutub LTR menetlus PPA-s paberivabaks, mis omakorda muudab LTR menetluste läbiviimise senisest tõhusamaks ja aitab vältida ressursside raiskamist. Eelnõu 2. peatükis määratakse kindlaks, mis andmed LTR andmekogusse kantakse. LTR andmekogusse kantakse andmed välismaalase kohta, kelle lühiajalise Eestis töötamise registreerimist taotletakse, tööandja ja taotluse esitamiseks volitatud isiku andmed, lühiaja lise Eestis töötamise andmed ning välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse ja selle menetluse andmed. Eelnõu §-s 7 nähakse ette, et välismaalase kohta, kelle lühiajalise Eestis töötamise registreerimist taotletakse, kantakse LTR andmekogusse 1) eesnimi või -nimed; 2) perekonnanimi või -nimed; 3) Eesti isikukood; 4) sünniaeg; 5) sugu; 6) sünniriik; 7) kodakondsus või kodakondsused; 8) kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress, e-posti aadress ja telefoninumber; 9) andmed reisidokumendi kohta, sealhulgas dokumendi liik ja number, väljaandmise kuupäev, kehtivuse lõppkuupäev ning väljaandnud riik; 10) foto või näokujutis; 11) Eestis viibimise alus. Võrreldes kehtiva LTR andmekogu põhimäärusega ei ole andmekoosseisus muudatusi tehtud. PPA vajab neid välismaalase andmeid, et viia läbi LTR taotluse menetlus. Eelnõu §-s 8 määratakse kindlaks andmed, mis kantakse LTR andmekogusse tööandja kohta. Tööandja kohta kantakse LTR andmekogusse 1) füüsilisest isikust tööandja eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed ja registrikood või Eesti isikukood, 2) juriidilisest isikust tööandja nimi ja registrikood ja 3) kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress, e-posti aadress ja telefoninumber. Lisaks kantakse juriidilisest isikust tööandja esindusõigust omava isiku kohta LTR andmekogusse 1) eesnimi või -nimed, 2) perekonnanimi või -nimed, 3) Eesti isikukood või sünniaeg ja 4) esindusõiguse alus. Kui LTR-i taotletakse töötamiseks lähetatud töötajana välismaalaste seaduse § 107 lõike 12 punkti 10 alusel, siis kantakse LTR andmekogusse ka välisriigi tööandja andmed, sealhulgas füüsilisest isikust tööandja eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed, registrikood või isikukood või juriidilisest isikust tööandja nimi ja registrikood. Võrreldes kehtiva LTR andmekogu põhimäärusega ei ole andmekoosseisus tehtud muid muudatusi, kui see, et märge selle kohta, et tööandja tegutseb renditöö vahendajana, on viidud eelnõu § 10 punkti 18 (lühiajalise Eestis töötamise andmed). Muudatuse tulemusel koondatakse erinevad andmekogusse tehtavad lühiajalise Eestis töötamisega seotud märked ühte regulatsioo ni. Sarnaselt välismaalase andmetega vajab PPA neid andmeid, et viia läbi LTR menetlus. Eelnõu §-s 9 määratakse kindlaks andmed, mis kantakse LTR andmekogusse taotluse esitamiseks volitatud isiku kohta. Volitatud isiku kohta kantakse LTR andmekogusse 1) eesnimi või -nimed; 2) perekonnanimi või -nimed; 3) Eesti isikukood või sünniaeg; 4) e-posti aadress ja telefoninumber. Võrreldes kehtiva LTR andmekogu põhimäärusega ei ole andmekoosseisus muudatusi tehtud. Eelnõu §-s 10 määratakse kindlaks andmed, mis kantakse LTR andmekogusse lühiaja lise Eestis töötamise kohta. Need on 1) kasutajaettevõtja eesnimi või -nimed, perekonnanimi või - nimed ja registrikood või Eesti isikukood; 2) kasutajaettevõtja või vastuvõtva üksuse nimi ja registrikood; 3) töötamise koha aadress; 4) lühiajalise töötamise taotlemise alus vastavalt välismaalaste seaduses sätestatud alusele; 5) tööandja, kasutajaettevõtja või vastuvõtva üksuse põhitegevusala; 6) töötamise eest makstava brutotöötasu suurus eurodes; 7) töökoha nimetus, millel välismaalane tööle asub; 8) töötamise planeeritav algus- ja lõpuaeg; 9) andmed 4 ametikoha kohta, kui lühiajalise töötamise registreerimist taotletakse välismaalaste seaduse §106 lõike 13 alusel töötamiseks ettevõtjasiseselt üleviidud töötajana; 10) märge ja andmed välismaalase majutuse kohta, kui lühiajalise töötamise registreerimist taotletakse välismaala ste seaduse § 106 lõike 10 alusel; 11) märge selle kohta, et välismaalasega on sõlmitud tähtajaline tööleping või tööpakkumine, kui lühiajalise töötamise registreerimist taotletakse välismaala ste seaduse § 106 lõike 10 alusel; 12) märge selle kohta, et välismaalasel on tervisekindlustusleping, mis tagab tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise perioodil, kui välismaalane ei ole riikliku ravikindlustusega kaetud, kui lühiajalise töötamise registreerimist taotletakse välismaalaste seaduse § 106 lõike 10 alusel; 13) viide tegevusala le, millel välismaalane tööle asub, kui lühiajalise töötamise registreerimist taotletakse välismaalaste seaduse § 106 lõike 10 alusel; 14) märge ja andmed selle kohta, kui äriühing alustab tegevust riigi või erainvesteeringu toel, kui lühiajalise töötamise registreerimist taotletakse töötamiseks tippspetsialistina vastavalt välismaalaste seaduse § 106 lõike 14 punktile 3; 15) iduettevõtte määratlusele vastavuse hindamise ekspertkomisjoni taotluse number; 16) viide välislepingu sättele, kui lühiajalise töötamise registreerimist taotletakse välislepingu alusel vastavalt välismaalaste seaduse § 106 lõikele 2; 17) märge selle kohta, et usuline ühendus tagab välismaalase ülalpidamise Eestis, kui elamisluba taotletakse töötamiseks vaimuliku, nunna või mungana välismaalaste seaduse § 107 lõike 1 2 punkti 8 alusel; 18) märge selle kohta, kui tööandja tegutseb renditöö vahendajana; 19) märge selle kohta, et töötamine praktika korras toimub õppe eesmärgil; 20) märge selle kohta, et praktika on seotud omandatud või omandatava haridusega. Võrreldes kehtiva LTR andmekogu põhimäärusega on lisandunud täiendavaid andmed (punktid 9, 11-12, 15 ja 19-20), mida PPA LTR andmekogusse kannab. Need lisaandmed kantakse ja märked tehakse LTR andmekogusse selleks, et PPA saaks tõhusamalt läbi viia vastaval VMS-is sätestatud alusel (töötamine ettevõtjasiseselt üleviid ud töötajana, töötamine iduettevõttes, töötamine hooajatööna, töötamine praktika eesmärgil) LTR menetlust. Eelnõu §-s 11 määratakse kindlaks andmed, mis kantakse LTR andmekogusse lühiaja lise Eestis töötamise registreerimise taotluse ja selle menetluse kohta. Need on 1) taotluse esitamise kuupäev; 2) taotluse registreerimise kuupäev ja number ning menetlustähtaeg; 3) taotluse sisestanud ja menetlusse võtnud ametniku eesnimi või -nimed ja perekonnanimi või -nimed; 4) taotlusele lisatud dokumentide andmed; 5) andmed riigilõivu tasumise kohta; 6) andmed taotluse staatuse ja asukoha kohta; 7) otsuse tegemise kuupäev ja number; 8) otsuse liik ja selle põhjendus; 9) otsuse tegemise õiguslik alus; 10) otsuse teinud ametniku eesnimi või -nimed ja perekonnanimi või -nimed; 11) andmed otsuse edastamise kohta, sealhulgas kuupäev ja otsuse edastamise viis; 12) andmed menetluse käigus kogutud muude tähtsust omavate asjaolude ja dokumentide kohta. Võrreldes kehtiva LTR andmekogu põhimäärusega on lisandunud täiendavad andmed punkti 3 ja 8, nendeks on taotluse sisestanud ametniku eesnimi ja perekonnanimi ning otsuse liik. Eelnõu 3. peatükis määratakse kindlaks andmeandja, reguleeritakse andmekogudevahe list andmevahetust ning sätestatakse andmete LTR andmekogusse kandmise ja LTR andmekogus andmete õigsuse tagamise nõuded. Eelnõu §-s 12 määratakse kindlaks LTR andmekogu andmeandjad. Võrreldes kehtiva LTR andmekogu põhimäärusega on regulatsiooni ajakohastatud. Andmeandjad on toodud välja senisest detailsemalt, kuna see tagab andmetöötluse läbipaistvuse ja parema kooskõla avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) andmekogude sätetega. LTR andmekogu andmeandjad on füüsilisest või juriidilisest isikust tööandjad ja teised andmekogud. Füüsilisest või juriidilise st 5 isikust tööandja on andmeandjaks, sest ta taotleb välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimist. Samuti saab LTR andmekogu andmeid järgmistest andmekogudest: 1) automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogust saab LTR andmekogu välismaalase foto või näokujutise; 2) isikut tõendavate dokumentide andmekogust saab LTR andmekogu välismaalase, tööandja ja tema volitatud isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrollimisega seotud andmeid ning isikut tõendava dokumendi andmeid; 3) elamislubade ja töölubade registrist saab LTR andmekogu välismaalase Eestis elamise ja töötamise menetlusega seotud andmeid, sealhulgas välismaalase nimi, sünniaeg, isikukood, sünnikoht, sugu, kodakondsus, kontaktandmed, isikut tõendava dokumendi andmeid, elamis loa või elamisõiguse taotlemise, saamise ja omamisega seotud andmeid ning välismaalase kutsuja andmeid; 4) Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogust saab LTR andmekogu Eestis ebaseadusliku viibimise ja Eestist lahkuma kohustamise menetlusega seotud andmeid, sealhulgas ettekirjutuse tegemise ja täitmise andmeid; 5) infosüsteemist POLIS saab LTR andmekogu otsimise andmestiku andmeid; 6) Interpoli andmebaasist saab LTR andmekogu varastatud ja kaotatud reisidokumentide andmeid; 7) karistusregistrist saab LTR andmekogu välismaalase karistamisega seotud andmeid; 8) majandustegevuse registrist saab LTR andmekogu tööandja tegevusloa andmeid; 9) maksukohustuslaste registrist, sealhulgas töötamise registrist, saab LTR andmekogu välismaalase Eestis töötamisega seotud andmeid, sealhulgas välismaalase ametikoha ja ametinimetuse andmeid, töötamise algus- ja lõppkuupäeva, töötamise asukoha andmeid, töötamise peatamise ja lõpetamise andmeid, maksudeklaratsioonide ning tööandja maksuvõla andmeid; 10) piirikontrolli infosüsteemist saab LTR andmekogu välismaalase ja tema piiriületuse ga seotud andmeid; 11) rahvastikuregistrist saab LTR andmekogu välismaalase isikuandmeid, sealhulgas isikukood, isikunimi, kodakondsus, sünniaeg, sugu, surmaandmeid; 12) riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemist saab LTR andmekogu automaatkalkulaato r i andmeid ja välismaalase isikliku toimikuga ning sellega seotud riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmestikuga või andmestikega ning sisenemiskeeluandmestikuga seotud andme id; 13) riiklikust rahvusvahelise kaitse andmise registrist saab LTR andmekogu välismaa lase rahvusvahelise kaitse või ajutise kaitse menetlusega seotud andmeid, sealhulgas välismaa lase nimi, isikukood ning rahvusvahelise kaitse või ajutise kaitse taotlemise, saamise ja omamise ga seotud andmeid; 14) Schengeni infosüsteemi riiklikust registrist saab LTR andmekogu loovutamise või väljaandmise eesmärgil tagaotsitava isiku andmeid, välismaalase suhtes kohaldatud sissesõidukeelu andmeid, lahkumisettekirjutuse või kohtulahendiga pandud lahkumiskohus tuse andmeid, kadunud isiku või sellise isiku andmeid, kes on vaja tema enda turvalisuse huvides või kaitseks ohu eest ajutiselt paigutada turvalisse paika, ning varastatud, ebaseaduslik ult omastatud või kaotatud dokumendiplangi ja kehtetuks tunnistatud isikut tõendava dokumendi andmeid, mis on kantud Schengeni infosüsteemi riiklikusse registrisse arestimise, konfiskeerimise või kriminaalmenetluses asitõendi tagamiseks; 15) sissesõidukeeldude riiklikust registrist saab LTR andmekogu välismaalase suhtes kohaldatud sissesõidukeelu andmeid; 16) Tervisekassa andmekogust saab LTR andmekogu välismaalase kindlustuskaitse andmeid; 17) viisainfosüsteemist saab LTR andmekogu lühiajalise viisa menetlusega seotud andmeid; 18) viisaregistrist saab LTR andmekogu välismaalase Eestis ajutise viibimise menetluse ga seotud andmeid, sealhulgas välismaalase nimi, sünniaeg, endised nimed, viisa taotlemise, 6 saamise ja omamisega seotud andmed ning muu isikuga, kelle juurde välismaalane tuleb, seotud andmeid; 19) äriregistrist saab LTR andmekogu tööandja andmeid, sealhulgas juhatuse liikme andmeid ja ettevõtte detailandmeid. Isikut tõendavate dokumentide andmekogust, elamislubade ja töölubade registrist ning sissesõidukeeldude riiklikust registrist saanud andmeid LTR andmekogusse praegu ei salvestata. Neid andmeid kasutatakse andmete õigsuse kontrollimiseks või fakti kinnitamiseks päringu tulemusel saadud esitlusinfona. LTR andmekogu teeb päringuid ja saab andmeid ka erinevatest Euroopa Liidu ja rahvusvahelistest infosüsteemidest kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktide ja rahvusvaheliste lepingutega. Eelnõu §-s 13 määratakse kindlaks, kuidas kantakse LTR andmekogusse andmeid ja tagatakse LTR andmekogu andmete õigsus. Vastutav töötleja kannab LTR andmekogusse andmed, mida ei kanta sellesse infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu automaatselt muudest andmekogudest. PPA kui vastutav töötleja määrab ametniku või töötaja, kellel on õigus andmeid LTR andmekogusse kanda. Ametnik või töötaja, kes kannab andmed LTR andmekogusse, vastutab nende õigsuse eest. PPA kui vastutav töötleja kannab lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse andmed ning muud andmed LTR andmekogusse hilje ma lt taotluse ja alusdokumentide vastuvõtmise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise päevale järgneval tööpäeval. Võrreldes kehtiva LTR andmekogu põhimäärusega on antud regulatsiooni muudetud. Muudatus on seotud asjaoluga, et valdavalt esitatakse LTR taotlusi elektrooniliselt iseteeninduskeskkonnas ning sellisel juhul kantakse taotluse andmed LTR andmekogusse ja võetakse taotlus menetlusse hiljemalt selle PPA-sse saabumise päevale järgneval tööpäeval. Kui PPA avastab LTR andmekogus ebaõiged andmed või talle on nendest teada antud või ta saab muul moel nendest teada, peab ta andmete õigsust kontrollima ja ebaõiged andmed viivitamata parandama. Kande või selle muudatuse või täienduse tegemise aeg ning tegija ees- ja perekonnanimi salvestatakse logiandmetes. Eelnõu §-s 14 nähakse ette, et andmete andmekogusse kandmise alusdokumentideks on andmeandja poolt välismaalaste seaduse alusel LTR taotlemisel esitatud ja LTR menetluse käigus kogutud dokumendid. Võrreldes kehtiva LTR andmekogu põhimäärusega ei ole regulatsioonis muudatusi tehtud. Eelnõu 4. peatükis käsitletakse LTR andmekogu andmetele juurdepääsu ja nende väljastamist. Eelnõu §-s 15 reguleeritakse juurdepääsu LTR andmekogu andmetele. Lõike 1 kohaselt on LTR andmekogu andmed juurdepääsupiiranguga ning tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. LTR on piiratud juurdepääsuga ja LTR- i andmed on asutusesiseseks kasutamiseks. Samuti on LTR-i andmed AvTS-i ja teiste isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktide kohaselt juurdepääsupiiranguga. LTR-i andmed on juurdepääsupiiranguga teave näiteks AvTS-i § 35 lõike 1 punktide 11 ja 12 tähenduses. Selle põhimõtte tõttu võivad LTR andmekogu andmeid töödelda üksnes need isikud ja asutused, kellel on õigus pääseda juurde asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabele. AvTS-is on reguleeritud juurdepääs asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabele §-s 38 ja isikuand me id sisaldavale teabele §-s 39. Neid põhimõtteid kohaldatakse ka LTR andmekogu andmete väljastamisele või nendele muul viisil juurdepääsu võimaldamisele. Näiteks tuleneb AvTS-i § 8 lõikest 3 universaalne põhimõte, mille kohaselt on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud teabele juurdepääsu õigus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikul või 7 töötajal oma teenistus- või tööülesannete täitmiseks. Sellist teavet ei tohi edastada kolmanda le isikule ilma juurdepääsupiirangu kehtestanud asutuse loata. Samuti on sama paragrahvi lõikes 31 pandud teavet küsivale riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikule või töötajale kohustus teatada teabevaldajale teabele seaduses sätestatud juurdepääsu alus ja eesmärk, kui avalike ülesannete täitmiseks taotletakse juurdepääsu asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud teabele. Seda kohustust peab täitma nii teabe küsija kui ka andmekogust teabe väljastaja. Viimane peab veenduma, et seaduses nõutud andmed on taotluses esitatud, ja kui küsija on jätnud need esitamata, paluma taotlusest see puudus kõrvaldada. Lõikes 2 sätestatakse, et juurdepääs LTR andmekogu andmetele on vastutava töötleja kindlaks määratud ametnikul või töötajal talle teenistus- või tööülesannete täitmiseks määratud ulatuses ja järelevalveasutuse kindlaks määratud teenistujal talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Lõikes 3 sätestataks, et juurdepääs andmekogule on volitatud töötleja kindlaks määratud töötajal talle tööülesannete täitmiseks määratud ulatuses ning lõikes 4 nähakse ette, et juurdepääs andmekogule on andmekogu arendajal või hooldajal arendus- või hoolduslepingus sätestatud ulatuses ja tingimustel. Lõikes 5 sätestatakse juurdepääsu regulatsioon kolmandatele isikutele ning nähakse ette, et vastutav töötleja annab kolmandale isikule LTR andmekogu andmetele juurdepääsu üksnes juhul, kui selleks on seadusest tulenev alus. Juurdepääs antakse kooskõlas isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktidega. Juurdepääsu andmisel sõlmitakse andmesaajaga leping, milles kajastatakse juurdepääsu andmise õiguslik alus, andmed, millele juurdepääs antakse, ning andmetele juurdepääsu andmise eesmärk, tingimused, kord ja viis. Termin kolmas isik on määratletud isikuandmete kaitse üldmääruse5 artikli 4 punktis 10, mille kohaselt on kolmas isik füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori asutus, amet või organ, välja arvatud andmesubjekt, vastutav töötleja, volitatud töötleja ja isikud, kes võivad isikuandmeid töödelda vastutava või volitatud töötleja otseses alluvuses. Seega on kolmas isik igaüks, kes ei ole vastutav ega volitatud töötleja ega andmesubjekt. Lõikes 6 nähakse ette, et kolmandale isikule võimaldatakse infosüsteemide andmevahetusk ihi kaudu andmetele juurdepääs tehniliste võimaluste piires mahus, mis ei takista vastutavale või volitatud töötlejale pandud ülesannete täitmist ning lõikes 7 sätestatakse, et vastutav töötleja võib avalikul veebilehel võimaldada kontrollid a lühiajalise Eestis töötamise registreerimist, avaldamata seejuures välismaalase isikuandmeid. Võrreldes kehtiva LTR põhimäärusega ei ole juurdepääsu regulatsioonides muudatusi tehtud. Eelnõu §-s 16 reguleeritakse LTR andmekogust andmete väljastamist ja logimist. LTR andmekogust andmete väljastamise õigus on vastutaval töötlejal, kes määrab kindlaks andmete töötlemise eesmärgid, st otsustab, kas ja kellele ta andmeid väljastab. Kolmandale isikule võib LTR andmeid väljastada üksnes juhul, kui selleks on seaduses sätestatud alus. Isikuand me id sisaldava teabe väljastamisel tuleb järgida kõiki asjakohaseid õigusakte: haldusmenetluse seadust, AvTS-i, isikuandmete kaitse seadust ja muid isikuandmete töötlemist reguleeriva id õigusakte. LTR andmekogu andmeid väljastatakse tasuta. LTR andmekogu andmete töötlemine logitakse. Kuna logiandmed sisaldavad isikuandme id, sätestatakse eelnõus, et logiandmeid säilitatakse kümme aastat päringu või kande tegemisest arvates. Kümne aastane tähtaeg on vajalik, et tagada PPA sisekontrolli eesmärkide täitmine, 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). – ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88. 8 kuna andmekogus on välismaalase kohta konfidentsiaalseid andmeid ning tema kohta tehtud otsus puudutab ja võib mõjutada tema õiguslikku seisundit. Seega peab PPA-l olema vajaduse korral võimalik võtta logiandmeid välja kümme aastat, et näha otsuse teinud teenistuja andmeid. Säilitustähtaeg on seotud süütegude aegumise tähtaegadega. Eelnõu 5. peatükis nähakse ette LTR andmekogu andmete säilitamise, LTR andmekogu pidamise järelevalve ning LTR andmekogu rahastamise ja likvideerimise põhimõtted. Eelnõu §-s 17 reguleeritakse LTR andmekogu andmete säilitamist. LTR andmekogu andmeid säilitatakse aktiivselt kümme aastat andmete andmekogusse kandmisest arvates, pärast seda kantakse andmed andmekogu arhiiviosasse, kus neid säilitatakse 15 aastat. Andmekogu arhiiviosale kehtestatakse juurdepääsupiirangud ja arhiiviandmeid tavakasutajale ei kuvata. Lõikes 1 nimetatud andmekogu arhiiviosas säilitustähtaja möödumisel andmed kustutatakse. LTR andmekogu aitab pädevatel asutustel ennetada süütegusid, tagada avalikku korda ja riigi julgeolekut välismaalaste lühiajalise Eestis töötamise seaduslike aluste ja tingimuste le vastamise andmete töötlemise kaudu. Kolmandate riikide kodanike kohta, kes Euroopa Liitu ja Eestisse saabuvad ning tööle asuvad, ei pruugi Eesti riigil olla rohkem andmeid, kui need, mis tööandja esitab välismaalase lühiajalise töötamise registreerimise taotluses (nt välismaalased, kes saabuvad Eestisse tööle viisavaba viibimisõiguse alusel). Õiguskaitse- ja ka julgeolekuasutuste igapäevatöös on esinenud juhtumeid, kus lühiajalise töötamise registreerimise taotlemisel esitatavad lisadokumendid (nt isikuandmed, reisidokume nd i isikuandmete lehe koopia, foto) on aidanud kaasa isiku tuvastamisele ning seeläbi avaliku korra ja riigi julgeoleku tõhusale tagamisele. Seega on vajalik LTR andmekogu andmeid säilitada aktiivselt kümme aastat andmete andmekogusse kandmisest arvates, pärast mida kantakse andmed andmekogu arhiiviosasse, kus neid säilitatakse 15 aastat. Kui andmetele kehtestada lühem säilitusaeg, siis vähenevad võimalused kindlaks teha isikuid, kes võivad kujutada ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Eelnõu §-s 18 reguleeritakse järelevalvet LTR andmekogu pidamise üle. Järelevalvet LTR andmekogu pidamise üle teostavad vastutav töötleja ja AvTS-i §-s 44 nimetatud asutused õigusaktides sätestatud pädevuse piires. AvTS-i § 44 kohaselt teostavad AvTS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon, Riigi Infosüstee mi Amet, Statistikaamet ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Järelevalvet teostama volitatud isikul on õigus tutvuda LTR andmekogu andmetega, siseneda ruumidesse, kus andmeid töödeldakse või kus paiknevad selleks kasutatavad seadmed, ning saada vastutava lt töötlejalt teavet andmete väljastamise ja kasutamise kohta. LTR andmekogu pidamise järelevalve tulemusel avastatud puudused on vastutav töötleja kohustatud kõrvaldama järelevalvaja ettekirjutuses määratud tähtajaks. Eelnõuga ei panda ühelegi asutusele kohustusi, mida neil kehtivate õigusaktide kohaselt pole. Andmekaitse Inspektsiooni, Riigi Infosüstee mi Ameti, Statistikaameti ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalvekohus tus tuleneb muust kehtivast õigusaktist. Lõikega 2 pannakse vastutavale töötlejale kohustus teha vähemalt üks kord kalendriaastas LTR andmekogu kasutamise üle järelevalvet, mille käigus kontrollitakse, kas LTR andmekogu andmete töötlemisel peetakse kinni seadustest, LTR-i põhimäärusest ning vastutava töötleja juhistest ja korraldustest. 9 Lõike 3 kohaselt tuleb kontrollitavad isikuandmete töötlemise toimingud valida juhuslik u valiku põhimõttel või muul asjakohasel viisil, näiteks automaatseid lahendusi kasutades või konkreetse pöördumise alusel. Eelnõu §-s 19 reguleeritakse LTR andmekogu rahastamist. LTR andmekogu pidamise kulu kaetakse vastutavale ja volitatud töötlejale riigieelarvest selleks eraldatud rahast. Eelnõu § 20 kohaselt likvideeritakse LTR andmekogu seaduse alusel. Kuna LTR andmekogu asutamiseks ettenähtud volitusnorm asub VMS-is, otsustab LTR andmekogu olemasolu üle seadusandja. Eelnõu 6. peatükis nähakse ette rakendussätted. Eelnõu §-s 21 reguleeritakse, kuidas PPA toimib enne 2024. aasta 1. jaanuari paberil esitatud taotluse ja sellele lisatud dokumentide säilitamise ja hävitamisega. Rakendussättes nähakse ette, et enne 2024. aasta 1. jaanuari paberil esitatud taotluse ja sellele lisatud dokumentide säilitamisele ning hävitamisele kohaldatakse taotluse esitamise ajal kehtinud tingimusi ja korda. Eelnõu § 22 kohaselt täiendatakse siseministri 20. detsembri 2007. aasta määruse nr 83 „Piirikontrolli andmekogu põhimäärus“ § 101 lõiget 2 punktiga 21 ja nähakse ette, et piirikontrolli andmekogu vahetab andmeid LTR andmekoguga. Eelnõu § 23 tunnistatakse kehtetuks praegu kehtiv siseministri 10. detsembri 2015. aasta määrus nr 72 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu põhimäärus“. Eelnõu §-s 24 nähakse ette, et uus LTR andmekogu põhimäärus jõustub 1. jaanuaril 2024. a, sest selleks ajaks on kõik vajalikud eeltööd uue LTR menetluskeskkonna kasutuselevõ tuks tehtud. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga ei võeta üle ega rakendata Euroopa Liidu õigust. 5. Määruse mõjud Arendustegevuse tulemusena võtab PPA kasutusele uue LTR menetluskeskkonna ning välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise menetlus muutub PPA-s paberivabaks. Sihtrühm:  tööandjad, kes taotlevad LTR-i ning välismaalased, kellele taotletakse LTR- i. 01.10.2023 seisuga on kehtiv LTR 5870 välismaalasel. 2023. aasta alguse seisuga oli Eesti rahvaarv 1 365 8846 . Võrreldes Eesti rahvaarvuga on sihtrühm väike. Sihtrühma le ei kaasne muudatustega uusi kohustusi ega kohanemisvajadust.  PPA ametnikud ja töötajad, kes menetlevad LTR taotlusi või puutuvad PPA-s kokku rändemenetlustega on kokku umbes 200. Avalikus teenistuses töötas 2022. aastal 6 Statistikaamet. Rahvaarv. 10  27 935 teenistujat7 . Seega on muudatusest mõjutatud ametnike ja töötajate arv võrreldes Eesti avaliku sektori ametnike ja töötajate koguarvuga väike. Tabel 1. LTR taotlused aastatel 2017–2023 seisuga 01.10.2023 (allikas: PPA) 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 (01.10) LTR taotlused 8377 21 753 34 842 26 143 37 743 29 481 8641 LTR taotlemine on alates 2017. aastast kuni käesoleva aastani olnud tõustrendis. Kui 2017. aastal esitati 8377 taotlust, siis 2021. aastal juba 37 743, mis on üle nelja korra rohkem, ja 2022. aastal 29 481 taotlust (vt tabel 1). 2020. aastal mõjutas LTR-i COVID-19 pandeemia ja sellest tingitud takistused piiriülesel liikumisel. Alates 2022. aastast on avaldanud mõju sõjaline konflikt Ukrainas ja Venemaa Föderatsiooni ning Valgevene Vabariigi kodanike suhtes kehtestatud rahvusvahelised sanktsioonid. I. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Mõju ulatus. Praegu viib PPA LTR menetlusi läbi aegunud infosüsteemis, mis ei toeta taotluste tõhusat menetlemist ja nõuab ebamõistlikult palju käsitööd. LTR menetluskeskko nna kaasajastamine tagab võimaluse viia läbi ressursisäästlikke ja kliendisõbralikke lühiaja lise töötamise registreerimise menetlusi. Samuti muutub menetlus PPA-s paberivabaks. LTR uue menetluskeskkonna kasutuselevõtt aitab tagada piiratud tööjõu ja vahendite tingimus tes tõhusama menetluse ning asendada käsitsi kontrollimisele ja andmesisestusele kuluv aeg digitaalse andmevahetuse ning automaatsete päringutega. Lisaks võimaldab LTR menetluskeskkonna ajakohastamine arendada seda edaspidi tõhusamalt ja paindlikuma lt. Seeläbi hoitakse kokku ka arenduskulusid. Seega mõjutab LTR andmekogu ja selle regulatsiooni kaasaajastamine PPA töökorraldust positiivselt. Mõju ulatus on väike, sest PPA põhiülesandeid ei muudeta, vaid ta jätkab samade ülesannete täitmist. Seega ei kaasne vajadust muudatusega kohanemiseks. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna PPA ülesandeid eelnõuga ei muudeta ja võimalik ud töökorraldusmuudatused on ühekordsed. Ebasoovitava mõju esinemise risk on keskmine. Arendustöödega kaasnevad riskid, mis võivad mõjutada avaliku teenuse osutamist. Riski aitavad maandad tõhus infovahetus, põhjalik arendustegevus ja muudatuste rakendamine etapikaupa. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusega kaasneb sihtrühmale oluline positiivne mõju: paraneb riigi andmete kogumise, haldamise ja vahetamise võimekus. II. Mõju riigi julgeolekule Mõju ulatus. Muudatuste rakendumisel tõhustub PPA töö ja väheneb töökoormus LTR taotluste menetlemisel. See omakorda parandab rändekontrolli võimekust ja avaldab positiivset mõju riigi sisejulgeolekule. LTR menetluskeskkonna kaasajastamine aitab PPA tööd tõhustada ja parandab haldusorganite menetlusvõimekust, mis omakorda aitab senisest tõhusamalt tagada avalikku korda, turvalisust ja sisejulgeolekut, sealhulgas ennetada võimalikke ohte. Seeläbi mõjub muudatus positiivselt ka elanike turvatundele ja elukeskkonna turvalisusele. Seega on 7 Avaliku teenistuse aastaraamat 2022, lk 14. 11 muudatusel positiivne mõju Schengeni ala toimimisele, sealhulgas liikmes riik ide sisejulgeoleku tagamisele. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna muudatus ei mõjuta Eesti elanike igapäevast elukorraldust ega senist toimimist ega eelda sihiteadlikku ümberkohanemist. Samuti on Eesti elanike kokkupuude muudatusega ebaregulaarne ja juhuslik. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Pigem on mõju Eesti elanikele positiivne, sest info liikumine on tõhusam ning asutustevaheline andmevahetus tõhusamalt korraldatud. See aitab efektiivsemalt avastada ja kiiremini reageerida väärkasutusele ning rikkumistele, mis võivad Eesti elanikke ohustada. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus avaldab olulist positiivset mõju Eesti riigi sisejulgeolekule ja -turvalisusele, arvestades riigi majanduslikke ning välispoliitilisi huve. Mõju on positiivne, kuna riik võtab läbi LTR menetluskeskkonna kaasajastamise tõhusaid meetmeid oma elanike turvatunde tagamiseks ja riskide maandamiseks. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk Eesti elanike elukorraldusele ja turvalisusele suureneks, kui jätta muudatus tegemata. III. Andmekaitsemõju Eelnõu koostamisel on arvestatud ka isikuandmete töötlemise põhimõtteid, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (edaspidi isikuandmete kaitse üldmäärus). Isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 35 sätestatud andmekaitsealane mõjuhinnangut ei ole vaja koostada. Kasutusele võetakse uus LTR menetluskeskkond, mis võimaldab läbi viia ressursisäästlikke ja kliendisõbralikke lühiajalise töötamise registreerimise menetlusi, aga isikuandmeid töödeldakse jätkuvalt seaduses sätestatud alustel, st isikuandmete töötlemine peab olema vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks isikuandmete kaitse üldmäär use artikli 6 lõike 1 punkt e tähenduses. Samuti ei muutu andmete töötlemise laad, ulatus, kontekst ega eesmärk isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 35 lõike 1 tähenduses. 6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamis e eeldatavad tulud Muudatuste rakendamine toob kaasa: 1) infosüsteemide arendamise ja haldamise kulud ning 2) koolitus- ja teavitustegevuste kulud. Muudatuste rakendamine eeldab infotehnoloogilisi arendustöid. PPA on ellu viimas arendusi rändemenetlusinfosüsteemi kaasajastamiseks, mis hõlmab nii LTR andmekogu kui ka elamislubade ja töölubade registri arendamist. RIS arendustööd realiseeritakse etapikaupa ja neid on plaanitud rahastada samuti etapikaupa riigieelarvest ning Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondi meetme „Digiriik“ tegevustest (edaspidi struktuurifond). RIS-i arendustööd algasid 2021. aastal. I etapis valmis LTR-i iseteeninduskeskkond. Praegu on töös RIS-i II etapi esimene osa. LTR-i iseteeninduskeskkonna arendustööde maksumus oli 12 483 595,60 eurot8 ja töid rahastati riigieelarvest. RIS-i II etapi esimene osa, mille käigus luuakse uus PPA LTR menetluskeskkond, maksab 587 520 eurot ja seda rahastatakse struktuurifondist (314 159,88 eurot) ning riigieelarvest (273 360,12 eurot). Arendustööde elluviimise tähtaeg on 31.12.2023. RIS arendustööd jätkuvad aastatel 2024–2029 (RIS-i II etapi teine osa, RIS-i III ja IV etapp). Tulevikuarendustööde maksumus selgub arendusetapi elluviimise eel. Praegu teadaoleva info kohaselt viiakse RIS-i II etapi teise osa arendustööd ellu 2024. ja 2025. aastal. Nende tulemusena valmivad LTR-i menetluskeskkonna jätkuarendustööd, LTR- i andmevahetuslahendused Maksu- ja Tolliameti ning Tööinspektsiooni andmekogudega ning ühe akna lahendus lähetatud töötajate andmete edastamiseks Tööinspektsioonile. RIS-i III etapi arendustööd viiakse ellu aastatel 2025–2028. Nende tulemusena valmib elamislubade registri iseteeninduskeskkond, kaasajastatud elamislubade registri menetluskeskkond ning andmevahetuslahendused Maksu- ja Tolliameti, Tööinspektsioo ni, Töötukassa ning Haridus- ja Teadusministeeriumi andmekogudega. RIS-i IV etapi arendustööd viiakse ellu 2029. aastal ja nende tulemusena valmib IKT-lahendus tõhusaks konsultatsioonimenetluse läbiviimiseks. Otsest mõõdetavat tulu muudatuse rakendamisega ei kaasne. LTR menetlusinfosüstee mi kaasajastamine tagab paindlikkuse, mis võimaldab tulevikus rakendada selles tõhusama lt erinevaid muudatusi. Seeläbi hoitakse kokku ka arenduskulusid. Eelnõu rakendamisega seotud rahalist tulu ei ole. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. a. Jõustumisaeg on seotud RIS-i projekti II etapi I osa arendustegevuse lõpptähtajaga ning nimetatud kuupäevast on planeeritud kasutusele võtta täismahus uus LTR menetluskeskkond. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumid e le ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Kaitsepolitseiametile, PPA-le ja SMIT-ile. LTR andmekogu dokumentatsioon kooskõlastatakse ka riigi infosüsteemi halduse infosüsteemi (RIHA) kaudu Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2008. aasta määruse nr 58 „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“ §-s 7 ettenähtud korras. 8 Summad on siin ja edaspidi ilma käibemaksuta. 13 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/23-1370 - Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu põhimäärus Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 03.11.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7fd694a2-b1ac-49fb-ad41-bbbdad3fa569 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7fd694a2-b1ac-49fb-ad41-bbbdad3fa569?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main