Taotlusvooru „Eesti kultuur maailmas“ hindamismetoodika kinnitamine

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 31.10.2023 nr 225 Taotlusvooru „Eesti kultuur maailmas“ hindamismetoodika kinnitamine Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2 punkti 5 ning kultuuriministri 23. novembri 2018. a määruse nr 8 „Eesti kultuuri rahvusvahelistumise ja tutvustamise toetamise tingimused ja kord“ § 12 lõike 21 alusel kinnitan taotlusvooru „Eesti kultuur maailmas“ hindamismetoodika (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga  Kinnitatud kultuuriministri 31.10.2023 käskkirjaga nr 225 Taotlusvooru „Eesti kultuur maailmas“ hindamismetoodika 1. KOMISJONI TÖÖKORD JA TAOTLUSTE HINDAMINE 1.1. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab kultuuriministri moodustatud hindamiskomisjon (edaspidi komisjon) punktis 2.2 sätestatud hindamiskriteeriumite ja osakaalude alusel ning lähtudes käesolevast komisjoni töökorrast. Taotlusvoorus ei kohaldata kultuuriministri 01.12.2015 käskkirjaga nr 248 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi toetuse taotluse menetlemise korda“. 1.2. Komisjon on kuni 7-liikmeline ning moodustatakse valdkonna ekspertidest ja Kultuuriministeeriumi esindaja(te)st. 1.3. Komisjoni liikmed nimetatakse maksimaalselt kolmeks järjestikuseks aastaks. 1.4. Komisjoni liikme määramise ettepaneku esitab ministrile kantsler kunstide osakonna ettepanekul. 1.5. Komisjoni töövorm on koosolek. Koosolek võib toimuda ka e-koosolekuna. Koosoleku kutsub kokku ja seda juhib komisjoni esimees. 1.6. Komisjon on otsustusvõimeline ja võib alustada tööd, kui koosolekust võtab osa üle poole liikmetest (sh komisjoni esimees või tema asendaja). 1.7. Komisjoni liikmed kinnitavad enne hindamist oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest taotlustest ja taotlejatest, allkirjastades vastava deklaratsiooni. Seotuse olemasolu fikseeritakse ning komisjoni liige taandab end otsustusprotsessist sh ei hinda taotlust ning lahkub ruumist, kui arutatakse temaga seotud taotlust. 1.8. Taotluse hindamisel võetakse arvesse nii taotluses sisalduv kui taotlejalt hindamise käigus täiendavalt küsitud lisateave, samuti muud komisjoni liikmetele ning kaasatud ekspertidele teadaolevad hindamist mõjutavad asjaolud. 1.9. Komisjoni hindab taotlusi punktiskaalal täisarvudes (1; 3; 5). Hindamisel valitakse hinne, mille kirjeldus vastab kõige enam taotluses nimetatud asjaoludele. Hindeid „1“, „3“ ja „5“ tuleb põhjendada. 1.10. Hindamiskriteeriumite hinded ja hindamise koondhinne arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. 1.11. Taotluse koondhinne moodustub punktis 2.2 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel antud hinnete kaalutud keskmisest. 1.12. Taotluste hindamisel kasutatakse väärtuspunktide meetodit, kus igale hindamiskriteeriumile on seatud suhteline osakaal (punktid 10-45), maksimaalselt on võimalik ühel taotlusel saada kokku 100 punkti. 1.13. Maksimaalse väärtuspunktide arvu saanud taotlusele omistatakse vastavalt hindamiskriteeriumile maksimumpunktid. Teised taotlused saavad punkte proportsionaalselt vähem. 1.14. Suhteline osakaal arvutatakse järgmise valemiga: „hindamiskriteeriumi maksimaalne punktide arv x hindajate hinne ja/või hindajate aritmeetiline keskmine / kõige kõrgem võimalik hinne taotluses“. 1.15. Aritmeetiliselt liidetakse kõikide hindamiskriteeriumite alusel saadavad punktid. Taotluse rahastamise kaalutlemiseks peab taotluse lõplik punktisumma olema vähemalt 70 punkti 100st. 1.16. Hinnang taotlusele loetakse negatiivseks ning taotlus ei kuulu rahuldamisele juhul kui sellele hindamisel antud kaalutud keskmine koondhinne jääb alla 2,5.  Kinnitatud kultuuriministri 31.10.2023 käskkirjaga nr 225 1.17. Positiivse hinnangu saanud taotlused järjestatakse väärtuspunktide alusel pingeritta. Juhul, kui mitme taotluse koondhinne on võrdne, eelistatakse taotlusi, mis said hindamiskriteeriumite 1 ja 3 eest kokku kõrgema hinde. 1.18. Kultuuriminister teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse taotlusvooru määruse alusel ja lähtudes komisjoni tehtud ettepanekutest. 1.19. Taotluse rahastamise kaalutlemiseks peab taotlus saama vähemalt 70 punkti 100 punktist. Alla 70 punkti saanud taotluse puhul ja/või juhul kui taotlusvooru vahendid on eelmiste taotlustega lõppenud, teeb kultuuriminister taotluse rahuldamata jätmise otsuse. 1.20. Kui taotletud toetuse summa on võrdne miinimumsummaga, vähendamise % ei rakendata. 1.21. Komisjoni koosolekud protokollitakse. Protokoll koostatakse ja allkirjastatakse toetuste menetlemise keskkonnas. Protokolli allkirjastavad komisjoni esimees ja protokollija. Protokoll edastatakse toetuste menetlemise keskkonna kaudu kõigile komisjoni liikmetele viie tööpäeva jooksul selle allkirjastamisest. 1.22. Koosoleku protokolli märgitakse järgmised andmed: 1.22.1. koosoleku toimumise aeg ja koht; 1.22.2. koosolekul osalenud isikute nimed; 1.22.3. koosoleku juhataja ja protokollija nimed ja allkirjad; 1.22.4. komisjoni ettepanekud, koondhinded ja põhjendused; 1.22.5. eriarvamused nende olemasolul; 1.22.6. teave komisjoni liikmete erapooletuse ja sõltumatuse kohta ning seotuse olemasolul viide konkreetsele taotlejale ja taotlusele; 1.22.7. e-koosoleku puhul lisatakse protokollile komisjoni liikmete e-kirjad. 1.23. Komisjoni teenindab ministeeriumi kommunikatsiooni ja rahvusvahelise koostöö osakond. 1.24. Komisjoni koosolekul osaleb ministeeriumi töötaja, kes nõustab komisjoni finants- küsimustes. 1.25. Komisjoni liikmete tasustamine sätestatakse kantsleri käskkirjaga. 2. HINDAMISKRITEERIUMID JA NENDE KIRJELDUSED, SKAALAD, OSAKAALUD 2.1. Hindamisskaala (hindamine toimub hindamisskaala alusel täisarvudes): 1 – nõrk; 3 - rahuldav; 5 - väga hea. 2.2. Hindamiskriteeriumid ja osakaalud on lähtudes kultuuriministri 23. 11. 2018. a määruse nr 8 „Eesti kultuuri rahvusvahelistumise ja tutvustamise toetamise tingimused ja kord“ § 12 lõikest 2 järgmised: 1. Projekti sisu ja mõju taotlusvooru eesmärkide saavutamisele – osakaal 45% Hinnatakse projekti vastavust taotlusvooru eesmärgile, projekti ettevalmistuse põhjalikkust, läbimõeldust ning elluviimise teostatavust, lähtudes taotluses kirjeldatud tegevustest. Hinnatakse projekti eesmärgi seotust taotlusvooru eesmärgiga. Hinnatakse taotluses kirjeldatud tulemuste saavutamise realistlikkust nii projekti sisust, koostööpartneritest, sihtrühmast kui ka eelarvest lähtuvalt. Hinnatakse projekti kultuuridiplomaatilist aspekti, mõju Eesti tutvustamisele ja mainekujundusele välisriikides. Samuti hinnatakse projekti mõju valdkonna arengule ning rahvusvahelistumise hoogustamisele, sealhulgas taotletavate tulemuste laiemat ühiskondlikku tähendust ja tulevikku suunatud mõõdet.  Kinnitatud kultuuriministri 31.10.2023 käskkirjaga nr 225 Diasporaale suunatud projektide puhul hinnatakse projekti sisu mõjukust arvestades diasporaa kui sihtrühmaga ning tegevusi ja koostööpartnereid lähtuvalt diasporaa kaasamisest. Hindamisel arvestatakse järgmist: a. projekti aja- ja tegevuskava läbimõeldus b. sündmuse kunstilise programmi tase, välja arvatud valdkondlike konverentside, esitlusfestivalide ja messide puhul, professionaalsus ja esinduslikkus c. sündmuse toimumiskoha maine ja koht sihtriigi kultuurimaastikul arvestades prognoositavat publiku hulka ja sihtrühma suurust d. projekti mõju Eesti mainekujundusele, samuti kultuuridiplomaatiaga seotud tegevuste sisu ja haare ning kultuuridiplomaatiaga seotud sihtrühma mõjukus e. mõju valdkonna rahvusvahelistumisele või diasporaale, taotleja tulevikule ning arengule f. programmi professionaalsus, esinduslikkus, põhjendatus, mitmekesisus ja mõjukus Hinnete kirjeldus 5 Sisu vastab täielikult eesmärgile, on põhjalikult ja läbimõeldult lahti kirjutatud, kaasatud on professionaalsed partnerid, vastab täielikult toetuse andja ootustele. Projekti mõju on kõrge ja sündmusel on lai ühiskondlik, kultuuridiplomaatiline ja mainekujunduslik tähendus. Tegemist on sündmusega, millel on tulevikku mõjutav mõõde. Sündmuse kunstilise programmi tase ja professionaalsus on kõrge. Sündmuse toimumiskoht ja maine sealses kultuurimaastikul on samuti kõrge, prognoositav publik ja sihtrühm on professionaalselt läbi mõeldud. 3 Sisu vastab osaliselt eesmärgile. Projekt on rahuldaval viisil lahti kirjutatud. Osaliselt on kaasatud professionaalsed partnerid, kuid mõnes tegevussuunas on partnerid vähese mõjuga või puuduvad. Projekti sisu mõju valdkonna arengule ja taotleja edasistele tegevustele ei ole selgelt mõõdetav või põhjendatav. Sündmuse toimumise koht on sihtriigi kultuurimaastikul keskmise tähtsusega ning keskpärase mõjuga valdkonna arengule. Prognoositav publiku hulk ja sihtrühm ei ole piisavalt põhjendatud. Projekti mõju Eesti tutvustamisele ja mainekujundusele välisriikides on keskpärane. Vastab keskmiselt toetuse andja ootustele. 1 Sisu ei vasta eesmärgile või vastab eesmärgile vähesel määral. Ei ole piisavalt põhjalikult ja läbimõeldult lahti kirjutatud. Professionaalseid partnereid ei ole kaasatud. Projekti mõju ei ole võimalik mõõta ega põhjendada. Sündmuse toimumise koht ei ole sihtriigi kultuurimaastikul mõjukas ning selle mõju valdkonna arengule on nõrk või puudub. Prognoositav publiku hulk ja sihtrühm on ebarealistlikud või alahinnatud. Projekti mõju Eesti tutvustamisele ja mainekujundusele välisriikides on nõrk või puudub. Vastab vähesel määral toetuse andja ootustele. 2. Taotleja võimekus projekti ellu viia – osakaal 10% Hinnatakse taotleja kvalifikatsiooni ja professionaalsust, mis võimaldab projekti ellu viia kõrgel kunstilisel tasemel ja kvaliteetse tehnilise teostusega. Hinnatakse taotleja eelnevat valdkonnas töötamise kogemust, sh on olulised taotleja varasemad siseriiklikud saavutused ja tunnustused. Hinnatakse projektide elluviimise korrektsust ja üldist haldusvõimekust, mis väljendub korraldaja pikaajalises korrektses finantskäitumises ja projektijuhtimise võimekuses, samuti taotluses kirjeldatud meeskonna võimekuses. Hinnatakse ka taotleja võimekust ja valmisolekut koostööks erinevate institutsioonidega Eesti rahvusvahelise kuvandi kujundamisel ja kultuuridiplomaatiliste tegevuste läbiviimisel.  Kinnitatud kultuuriministri 31.10.2023 käskkirjaga nr 225 Hindamisel arvestatakse järgmist: a. valdkonnas tegutsemise kogemus, eelnev kogemus sarnaste projektide läbiviimisel, sh rahvusvaheline erialane tegevus b. meeskonnaliikmete professionaalsus c. kõigi projekti õnnestumiseks vajalike ülesannetega arvestamine projektimeeskonna loomisel ja eelarve koostamisel d. eritüübiliste ressursside kasutamise oskus, st rahaline ressurss, koostööpartnerid, teenused, kliendibaasid, vabatahtlike kaasamine jne e. oskus leida projekti läbiviimises võimalusi siduda projekt Eesti tutvustamise ja kultuuridiplomaatiaga Hinnete kirjeldus 5 Taotlejal on pikaajaline projektide elluviimise kogemus sh varasemad siseriiklikud saavutused ja tunnustused (projekti kirjelduses loetletud) ja need on otseselt seostatavad projektiga. Taotleja varasemad valdkondlikud ja rahvusvahelise koostööga seotud projektid on olnud edukad, korraldaja pikaajaline finantskäitumine on korrektne. Meeskond ja eritüübiliste ressursside oskuslik kasutamine projekti edukuseks vastab täielikult toetuse andja ootustele. 3 Taotlejal on vähene eelnev kogemus sarnaste projektide elluviimisel või on varasemate siseriiklike saavutuste ja tunnustuste seos projektiga kaudne. Meeskonnal on vähene rahvusvahelise koostöö kogemus, kuid neil on pikaajaline siseriiklik valdkondlik töökogemus ja professionaalsed teadmised oma töölõigu eest vastutamisel. Eelnevad projektid on ellu viidud, kuid korraldaja pikaajalises finantskäitumises esineb vajakajäämisi lähtuvalt toetuse andja poolt eraldatud eelnevate toetuste kasutamisest ja aruandlusest. Projektis ei ole kasutatud eritüübiliste ressursside kogu potentsiaali, sh Eesti maine kujundamise ja kultuuridiplomaatiaga seotud tegevustes. 1 Taotlejal puudub eelnev kogemus sh varasemad siseriiklikud saavutused ja tunnustused ning sarnaste projektide läbiviimise kogemus. Taotlejal puudub eelnev valdkondlik rahvusvahelise koostöö kogemus. Taotleja poolt eelnevate toetuse andja poolt rahastavate projektide elluviimises esines puudusi, mis selgusid toetuse andja poolt eraldatud eelnevate toetuste kasutamisest ja aruandlusest. Meeskonna komplekteerimisel ei ole arvestatud projekti edukuse tagamiseks vajalike ametite ning kompetentsidega. Projektis ei ole nähtud võimalusi eritüübiliste ressursside kasutamiseks. Koostööpartnerite valik on puudulik või madala kvaliteediga. Projektis ei ole arvestatud Eesti mainekujunduse ja kultuuridiplomaatiaga ning puuduvad selleks vastavad kompetentsid ja ressursid. 3. Välismaiste koostööpartnerite olemasolu ja asjakohasus – osakaal 20 % Hinnatakse välismaiste koostööpartnerite olemasolu, rolli ja asjakohasust, nende mainet, usaldusväärust ja taset ning rahvusvahelise koostöö kogemust vastavas valdkonnas, samuti sisulist ja rahalist panust. Koostööpartneriks kvalifitseeruvad nii valdkondlikud organisatsioonid kui ka projekti õnnestumiseks vajalikke tugiteenuseid pakkuvad organisatsioonid. Koostööpartneriteks ei kvalifitseeru organisatsioonid, kes rahastavad projekti, kuid sisuliste tegevustega seotud ei ole. Hindamisel arvestatakse järgmist:  projekti koostööpartnerite professionaalsus, valdkondlik mõju ning nende eelnev rahvusvahelise koostöökogemus  koostööpartnerite sisuline panus  koostööpartnerite sobivus tulevikukoostöödeks  Kinnitatud kultuuriministri 31.10.2023 käskkirjaga nr 225  koostööpartnerite avatus erinevateks koostöövormideks, sh Eesti tutvustamisel ja kultuuridiplomaatia edendamisel  Kas välismaiste koostööpartnerite rahaline panus on piisav ja valdkonna või sündmuse eripärast lähtuvalt asjakohane? Hinnete kirjeldus 5 Välismaine sündmuse korraldaja ja koostööpartnerid vastavad täielikult toetuse andja ootustele ja nende rahvusvaheline koostöökogemus ning valdkondlik mõju on tugev. Koostööpartnerid panustavad erinevate teenustega ja ressurssidega. Nad on avatud erinevateks koostöövormideks. 3 Välismaine sündmuse korraldaja ja koostööpartnerid vastavad osaliselt toetuse andja ootustele, olles kas vähese rahvusvahelise koostöö kogemusega või nende valdkondlik mõju on keskpärane, kuid projekti korraldamiseks piisav. Projektis ei ole kasutatud kogu koostööpartnerite võimekust. Koostööpartnerite rahaline panus on olemas, kuid ebaproportsionaalselt väike võrreldes võimaliku panusega. 1 Välismaine sündmuse korraldaja või koostööpartner ei osale projektis või tal puudub valdkondlik mõju ja rahvusvahelise koostöö kogemus. Koostööpartner ei ole avatud erinevateks koostöövormideks. Puudub välismaiste koostööpartnerite panus. 4. Projekti eelarve realistlikkus – osakaal 10 % Hinnatakse eelarve realistlikkust ja kuluartiklite põhjendatust lähtuvalt projektis kirjeldatust, kaasfinantseeringu struktuuri ja omafinantseeringu määra kogu eelarves kooskõlas riigiabi reeglitega. Hindamisel arvestatakse järgmist:  Kas projekti eelarve on läbipaistev ja kõik kulud põhjendatud ning abikõlblikud?  Kas planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud projekti eesmärkide saavutamiseks? Hinnete kirjeldus 5 Projekti eelarve on põhjalikult lahti kirjutatud ja kõik kulud on põhjendatud (selgub kaas- ja omafinantseeringu määr ning koostööpartnerite rahaline panus). Projekti eelarve vastab turuhindadele. Planeeritud kulud on projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikud ja mõistlikud. 3 Projekti eelarve on selge, kuid planeeritud kulud ja nende proportsioonid on vaid osaliselt põhjendatud. Eelarve vastab üldiselt turuhindadele. Planeeritud kulud on projekti eesmärkide saavutamiseks osaliselt vajalikud ja mõistlikud, soovitud tulemus oleks saavutatav ka soodsama või teistsuguse lahendusega. 1 Projekti eelarve ei ole läbipaistev ja tegevusteks planeeritud kulud ei ole piisavalt põhjendatud. Enamus eelarves planeeritud kuludest on turuhindadega võrreldes oluliselt üle- või alahinnatud. Planeeritud kulud ei ole projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikud ja mõistlikud. 5. Teavitustegevuste läbimõeldus – osakaal 15 % Hinnatakse teavitustegevusi, mille hulka kuuluvad nii turundus- kui ka kommunikatsioonitegevused. Hinnatakse meediaplaani mahtu ja põhjalikkust välismaal ning Eestis. Hinnatakse plaanis esitatud eesmärke, ajamõõdet, tegevuste ja kanalite loetelu ning koostööpartnereid omavahelistes seostes. Hinnatakse taotlejapoolseid planeeritavaid tegevusi, sh teavitustegevused koostööpartnerite kanalites, pressiteadete saatmine, intervjuude ja artiklite initsieerimine, muud meediakajastused, tegevused sotsiaalmeedias nii Eestis kui välismaal. Kui kommunikatsiooni- ja turundustegevusi viib ellu ainult välismaine sündmuse korraldaja või koostööpartner, tuleb see taotluses märkida ning lisada, milliseid teavitustegevusi lisaks teeb taotleja ise. Valdkondlike projektide puhul on välja toodud välisriigi publikule suunatud salvestused, raadio- või teleülekanded.  Kinnitatud kultuuriministri 31.10.2023 käskkirjaga nr 225 Hindamisel arvestatakse järgmist:  teavitustegevuste läbimõeldus, maht ja põhjalikkus välismaal ning Eestis, planeeritavate kanalite kvaliteet, valdkondlik mõjukus ja Eesti tutvustamise potentsiaal  kui kommunikatsiooni- ja turundustegevusi viib sihtriigis ellu ainult välismaine sündmuse korraldaja või koostööpartner, siis kanalite ja sihtrühmade tutvustus  visuaalsete või muude vormide ja väljundite vahendusel taotlejat ja Eestit tutvustavate lahenduste kasutamine sündmuse toimumise kohas ja koostööpartnerite teavitustegevustes Hinnete kirjeldus 5 Teavitustegevuste kava on mitmekesine ja strateegiliselt koostatud. Meediaplaan on põhjalik. Visuaalselt kasutatakse nii taotlejat kui Eestit tutvustavaid lahendusi. Välismaine sündmuse korraldaja või koostööpartner osaleb aktiivselt teavitustegevustes, välja on toodud taotlejat puudutavad teavitustegevused nii Eestis kui ka välismaal ning koostööpartnerite infokanalite kasutus. 3 Teavitustegevuste kava on olemas, kuid see on ühekülgne või pealiskaudne. Meediaplaanis esineb üksikuid puudusi. Välismaine sündmuse korraldaja või koostööpartner osaleb projektis, kuid välja ei ole toodud taotlejat puudutavad teavitustegevused ning Eesti kui sihtkoha tutvustamine. Eristatud ei ole teavitustegevusi Eestis ja välismaal. 1 Teavitustegevuste plaan on juhusliku sisuga või puudub. Meediaplaani koostamisel ei ole arvestatud esitatud nõuetega. Taotlejat ja Eestit tutvustavad visuaalsed lahendused puuduvad. Välismaine sündmuse korraldaja või koostööpartner ei osale projektis või ei ole tema roll teavitustegevustel välja toodud. Ei selgu konkreetsed teavitustegevused kas Eestis või välismaal või mõlemal juhul.