Leping

Allkirjastatud digitaalselt SIHTASUTUSE RAKVERE TEATRIMAJA ASUTAJATE OTSUS Eesti Vabariik Kultuuriministeeriumi kaudu, mida esindab kultuuriminister Heidy Purga ja Rakvere linn, mida esindab Rakvere Linnavalitsuse kaudu linnapea Triin Varek, otsustavad sihtasutuste seaduse § 41 lõigete 1 ja 3 ning riigivaraseaduse § 108 lõike 10 alusel: 1. Muuta Sihtasutuse Rakvere Teatrimaja põhikirja alljärgnevalt: 1.1. Tunnistada kehtetuks põhikirja punktid 9.7, 10.2 ja 10.3. 1.2. Sõnastada põhikirja punkt 175 järgmiselt: „175. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastava nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on aluseks sihtasutuse eelarve koostamisel.“. 1.3. Tunnistada kehtetuks põhikirja punkt 181.6. 1.4. Täiendada põhikirja punktiga 221 järgmiselt: „221. Juhatuse liige tuleb valida avaliku konkurssi korras. Sõlmitud juhatuse liikme lepingut võib avalikku konkurssi korraldamata pikendada üks kord. Juhul, kui juhatuse liikme ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku konkursi korras täita, määrab nõukogu sihtasutuse asutajate nõusolekul juhatuse liikme avalikku konkurssi korraldamata kuni üheks aastaks.“. 1.5. Täiendada põhikirja punkti 232 kolmandat lauset järgmiselt: „, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud täiendavat tasu“. 1.6. Täiendada põhikirja punktiga 234 järgmiselt: „234. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust.“. 1.7. Tunnistada kehtetuks põhikirja punkt 31.14. 1.8. Täiendada põhikirja punkti 342 ja selle alapunkte ning sõnastada need järgmiselt: „342. Sihtasutuse Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on riigi asutatud sihtasutusega sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik: Allkirjastatud digitaalselt 342.1. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ega ole sihtasutuse kaasasutaja; 342.2. on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ning ta ise või tema osalusega täis- või usaldusühing ei ole sihtasutuse kaasasutaja; 342.3. omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ning ta ise või äriühing, mille osanik või aktsionär ta on, ei ole sihtasutuse kaasasutaja; 342.4. on sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga, selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on sihtasutuse kaasasutaja; 342.5. omab sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija.“. 1.9. Täiendada põhikirja punkti 42. kolmandat lauset peale sõna „kirjalikult“ sõnadega „või elektronposti“. 1.10. Jätta põhikirja punktist 46 välja lause „Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav Nõukogu esimehe hääl.“. 1.11. Jätta põhikirja punkti 47 viimasest lausest välja sõnad „poolt allkirjastatud kirjalikud“. 1.12. Muuta põhikirja punkti 53 teist lauset ja sõnastada see järgmiselt: „Loomenõukogu liikmed määratakse Juhatuse liikme poolt loomenõukogu põhikirjas sätestatud tingimustel.“. 1.13. Tunnistada kehtetuks põhikirja punktid 54 ja 55. 1.14. Täiendada põhikirja punkti 56 pärast esimest sõna sõnadega „moodustamise kord,“. 1.15. Jätta põhikirja punkti 64 esimesest lausest välja sõnad „hiljemalt nelja kuu jooksul“ ning täiendada punkti kolmanda lausega „Sihtasutus kohustub kinnitama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates.“. 1.16. Sõnastada põhikirja punkt 641 järgmiselt: „641. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse põhikirja punktis 232 nimetatud juhatuse liikmele makstud täiendav tasu.“ Allkirjastatud digitaalselt 2. Võttes arvesse otsuse punktis 1 nimetatud põhikirja muudatusi kinnitada Sihtasutuse Rakvere Teatrimaja põhikirja uue redaktsiooni terviktekst (lisatud). 3. Sihtasutuse juhatusel esitada asutajate otsus ning põhikirja uues redaktsioonis terviktekst mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile. 4. Otsus jõustub viimase digiallkirja andmise kuupäevast. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga Triin Varek  SIHTASUTUSE RAKVERE TEATRIMAJA PÕHIKIRI ÜLDSÄTTED 1. Sihtasutus Rakvere Teatrimaja (edaspidi Sihtasutus) on kasumit mittetaotlev, etendusi andev ja rahvakultuuri arenguks võimalusi loov eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutus on etendusasutus Etendusasutuse seaduse mõttes. 2. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Rakvere Teatrimaja. 3. Sihtasutuse asukoht on Eesti Vabariik. 4. Sihtasutuse asutajateks on Eesti Vabariik ja Rakvere linn (edaspidi Asutaja või koos Asutajad). 5. Sihtasutusel on oma pitsat ja embleem. 6. Sihtasutusel on pangaarve ja eelarve. 7. Oma tegevuses juhindub Sihtasutus Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, käesolevast põhikirjast ja Sihtasutuse nõukogu (edaspidi Nõukogu) ning Sihtasutuse juhatuse (edaspidi Juhatus) otsustest. 8. Sihtasutus on asutatud määramata ajaks. EESMÄRGID JA NENDE SAAVUTAMINE 9. Sihtasutuse eesmärkideks on: 9.1. luua kunstiliselt väärtuslikke professionaalseid lavastusi; 9.2. arendada loomingulist meeskonda läbi novaatorliku teatrikeele kasutamise, rakendades selleks lavastusmeeskondi nii Eestist kui välismaalt; 9.3. omada tasakaalustatud repertuaari, mis on suunatud erinevatele vaatajate sihtgruppidele; 9.4. tekitada dialoog publikuga läbi sotsiaalselt oluliste ja intrigeerivate teemade käsitlemise lavastustes; 9.5. jätkata professionaalse teatrikunsti viimist maakondadesse, tehes selleks spetsiaalselt ringreisitingimustele vastavaid lavastusi; 9.6. korraldada mistahes teatrikunsti ja laiemalt kultuuri populariseerivaid üritusi lisaks etendustele: kino, festivalid, koolitused, rahvusvahelised koostööprojektid, näitused, seminarid, erinevaid kunstialasid sünteesivad ettevõtmised jms; 9.7. (kehtetu); 9.8. renoveerida sihtasutusele kuuluv kinnisvara ja tagada edaspidi selle korrashoid. 10. Oma eesmärkide parimaks saavutamiseks Sihtasutus: 10.1. korraldab uuslavastuste ettevalmistamist ja väljatoomist avaliku etenduse vormis; 10.2. (kehtetu); 10.3. (kehtetu); 1 10.4. loob tingimused Sihtasutuse personali arenguks, sealhulgas kunstilise kollektiivi loominguliseks arenguks; 10.5. kasutab eesmärgipäraselt ja efektiivselt Sihtasutuse vara; 10.6. annab Sihtasutuse loomingulise eesmärgi saavutamiseks korraldatud avatud konkursside võitjatele sihtotstarbelisi stipendiume; 10.7. tutvustab teiste teatrite ja kunstiliste kollektiivide loomingut Eesti kultuuripildi rikastamise eesmärgil; 10.8. korraldab regulaarselt väljasõidu- ja külalisesinemisi Eesti Vabariigi piires; 10.9. otsib võimalusi külalisesinemiste korraldamiseks väljaspool Eesti Vabariiki, tutvustades eesti kultuuri rahvusvaheliselt, samuti välislavastuste ja rahvusvaheliste projektide toomiseks Eestisse; 10.10. korraldab ja vahendab õppe- ja praktikareise; 10.11. võtab vastu toetusi jms; 10.12. korraldab tulundusüritusi, näitusi ja muid üritusi, mis seonduvad Sihtasutuse eesmärkidega; 10.13. teeb õigusaktidega lubatud tehinguid oma varaga; 10.14. pakub toitlustus-, majutus- ja transporditeenuseid; 10.15. teeb muid Sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks vajalikke õigusaktidega kooskõlas olevaid toiminguid. SIHTASUTUSE ÕIGUSED 11. Sihtasutusel on õigus: 11.1. omada varalisi ja mittevaralisi õigusi ja kanda kohustusi, olla hagejaks või kostjaks kohtus; 11.2. asuda lepingulistesse suhetesse Eesti Vabariigi ning välisriikide juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii vahetult kui ka vahendusorganisatsioonide kaudu, arendada nendega koostöösidemeid, olla mittetulundusühingute ja välis- ning rahvusvaheliste organisatsioonide liige nõukogu otsuse alusel; 11.3. omandada, võõrandada, anda ja võtta kasutusse põhikirjaliseks tegevuseks vajalikku kinnis- ja vallasvara, teha muid Sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks vajalikke õigusaktidega kooskõlas olevaid toiminguid jms. VARA JA SELLE MAJANDAMINE NING EELARVE 12. Oma eesmärkide saavutamiseks tegeleb Sihtasutus majandustegevusega õigusaktidega lubatud piirides. 121. Sihtasutus osaleb üksnes äriühingus, mille tegevus on otseselt seotud Sihtasutuse eesmärgi saavutamisega. 13. Sihtasutus kasutab oma tulusid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning ei anna laenu ega tagatisi Asutajatele, Juhatuse ega Nõukogu liikmetele, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavatele isikutele, kui õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. 14. Sihtasutusele üleantava mitterahalise vara väärtus hinnatakse ekspertiisi- või hindamisaktiga, mis tellitakse vastavaid eriteadmisi ja -oskusi omavatelt ekspertiisi- või hindamisteenuseid osutavatelt isikutelt. Mitterahalise vara väärtuse hindamise õigsust kontrollib Sihtasutuse audiitor, kes esitab selle kohta oma kirjaliku arvamuse. Vara antakse Sihtasutusele üle vastava akti alusel, millele kirjutavad alla vara üleandev isik või tema volitatud esindaja ja Juhatuse liige. 2 15. Kui Sihtasutusele antakse vara üle kindla suunitlusega, siis korraldab Juhatus selle kasutamise vara üle andnud isiku näidatud tingimustel ja korras. 16. Sihtasutuse vara moodustab: 16.1. Asutajate poolt Sihtasutusele üleantav vara; 16.2. eraldised riigieelarvest; 16.3. eraldised linnaeelarvest; 16.4. varalised kingitused, annetused ja pärandused; 16.5. tulud põhitegevusest ja muust majandustegevusest; 16.6. toetused fondidest, abiprogrammidest jne; 16.7. muu õigusaktidega lubatud viisil omandatud vara. 17. Sihtasutus vastutab oma varaliste kohustuste eest talle kuuluva varaga. Asutajad ei kanna varalist vastutust Sihtasutuse varaliste kohustuste eest nii nagu Sihtasutus ei kanna vastutust Asutajate varaliste kohustuste eest. 171. Sihtasutus osaleb, omandab ja võõrandab osalusi äriühingutes, asutab teisi sihtasutusi, ühineb teise sihtasutusega või jaguneb üksnes kõigi asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel. 172. Sihtasutus võib võtta laenu ja sõlmida kapitalirendilepinguid üksnes kõigi nõukogu liikmete eelneva ühehäälse otsuse alusel. 173. Riigi poolt Sihtasutusele tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud vara kasutamisele ja käsutamisele kohaldatakse riigivaraseaduse §-s 33 sätestatut. 174. Sihtasutuse kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §- s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele. 175. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastava nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on aluseks sihtasutuse eelarve koostamisel. JUHTIMINE 18. Sihtasutuse kõrgeimaks juhtimisorganiks on Nõukogu. Sihtasutust juhib Juhatus. 181. Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik: 181.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti; 181.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise; 181.3. kellel on ärikeeld; 181.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule; 181.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud; 181.6. (kehtetu). 182. Põhikirja alapunktides 181.1-181.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist ning põhikirja alapunktis 181.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud. 3 19. Nõukogu moodustavad Asutajate poolt määratud Nõukogu liikmed. Juhatuse määrab Nõukogu. Nõukogu võib moodustada teisi Sihtasutuse struktuuriüksusi. 20. Sihtasutuse organite liikmetel ei tohi olla isiklikku huvi Sihtasutuse poolt jagatavate hüvede saamiseks. Huvide konflikti puhul, samuti kui otsustatakse Sihtasutuse organi liikme ja Sihtasutuse vahelise tehingu teostamise või tema vastu kohtuvaidluse alustamise või lõpetamise küsimust, ei osale Sihtasutuse organi antud liige vastava küsimuse otsustamisel ega hääleta selles küsimuses. JUHATUS 21. Sihtasutust juhib ja esindab Juhatus. 22. Juhatus koosneb ühest liikmest. Juhatuse liige määratakse Nõukogu poolt kolmeks aastaks. 221. Juhatuse liige tuleb valida avaliku konkurssi korras. Sõlmitud juhatuse liikme lepingut võib avalikku konkurssi korraldamata pikendada üks kord. Juhul, kui juhatuse liikme ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku konkursi korras täita, määrab nõukogu sihtasutuse asutajate nõusolekul juhatuse liikme avalikku konkurssi korraldamata kuni üheks aastaks. 23. Juhatuse liikmeks võib olla teovõimeline füüsiline isik, kelle alaline elukoht on Eesti Vabariigis. Juhatuse liikmeks ei või olla Nõukogu liige ega pankrotivõlgnik. Nõukogu sõlmib Juhatuse liikmega tähtajalise lepingu, milles fikseeritakse muuhulgas Juhatuse liikme õigused, kohustused ja vastutus ning tasu Juhatuse liikme ülesannete täitmise eest. 231. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud Juhatuse liikme lepingu alusel. Kui Juhatuse liige täidab lisaks Sihtasutuse Juhatuse liikme ülesannetele muid Sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud Juhatuse liikme lepingus. 232. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab Sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada Juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud täiendavat tasu. 233. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel Nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta Juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses. 234. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust. 24. Juhatuse liikme tagasikutsumise otsustab Nõukogu. Nõukogu võib Juhatuse liikme igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda ja temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ning kohustused lõpevad vastavalt lepingule. 25. Juhatus järgib Sihtasutuse juhtimisel Nõukogu korraldusi, kusjuures tehinguid, mis väljuvad Sihtasutuse igapäevase tegevuse raamest, võib Juhatus teha ainult Nõukogu nõusolekul. 4 26. Juhatus on kohustatud vähemalt neli korda aastas esitama Nõukogule ülevaate Sihtasutuse loomingulisest tegevusest, majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti teatama koheselt Sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest Sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. 27. Juhatusel on õigus esindada Sihtasutust õigustoimingutes vastavalt õigusaktidega, käesoleva põhikirjaga ja Nõukogu otsustega kehtestatud pädevusele. Juhatuse õigust esindada Sihtasutust võib piirata Nõukogu otsusega. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Juhatuse liikmel on õigus määrata enda ajutise eemalviibimise ajaks (lähetus, puhkus jne) esindaja volikirja alusel. Volikirjas määratakse muu hulgas volituse ulatus ja ajaline kehtivus ning see kooskõlastatakse eelnevalt kirjalikult nõukogu esimehega. 28. Juhatuse liige vastutab õigusaktide või käesoleva põhikirja nõuete rikkumise, samuti oma kohustuste täitmatajätmise või mittenõuetekohase täitmisega Sihtasutusele tekitatud kahju eest Sihtasutuste seaduses ja temaga sõlmitud lepingus sätestatud korras. 29. Juhatus: 29.1. esindab Sihtasutust kõigis õigustoimingutes; 29.2. võtab tööle ja vabastab töölt Sihtasutuse töötajaid, määrab nende palgatingimused; 29.3. otsustab Sihtasutuse vahendite kasutamise, s.h. Sihtasutusele vara ostmise või muul viisil hankimise, Sihtasutuse nimel laenude võtmise või laenude andmise Nõukogu poolt kehtestatud piirides ja korras; 29.4. peab läbirääkimisi, teeb tehinguid ja kindlustab tehtud tehingute täitmise; 29.5. teeb muid käesoleva põhikirja ja õigusaktide alusel tema pädevusse kuuluvaid toiminguid. 30. Nõukogu võib delegeerida Juhatuse pädevusse kõigi Sihtasutuse tegevust puudutavate küsimuste otsustamise sellises mahus, mis on õigusaktidega lubatud. NÕUKOGU 31. Nõukogu: 31.1. teostab järelevalvet Juhatuse tegevuse üle; 31.2. kinnitab Juhatuse poolt esitatud Sihtasutuse arengukava; 31.3. kinnitab Sihtasutuse järgmise aasta tegevuseesmärgid hiljemalt majandusaasta alguseks.; 31.4. kinnitab Sihtasutuse majandusaasta aruande ja eelarve; 31.5. kinnitab Sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise üldise korra; 31.6. määrab Juhatuse liikme tasu suuruse ning sõlmib lepingud Juhatuse liikmega; 31.7. kinnitab Juhatuse poolt esitatud Sihtasutuse personali tulemustasustamise põhimõtted ja Juhatuse liikme tulemustasu suuruse; 31.8. teeb ettepaneku Asutajale Sihtasutuse poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamiseks ja lõpetamiseks, samuti nendes osalemiseks või osaluse lõpetamiseks; 31.9. annab nõusoleku Sihtasutuse omandis oleva kinnisvara võõrandamiseks ja asjaõigusega koormamiseks; 31.10. annab nõusoleku registrisse kantud vallasasjade võõrandamiseks; 31.11. annab nõusoleku laenu vms võtmiseks; 31.12. annab nõusoleku kolmandate isikute kohustuste täitmise tagamiseks; 31.13. annab nõusoleku muude tehingute teostamiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest; 31.14. (kehtetu); 31.15. teeb muid käesoleva põhikirja ja õigusaktide alusel tema pädevusse kuuluvaid toiminguid. 31.16. kehtestab Nõukogu töökorra. 5 32. Oma ülesannete täitmiseks on Nõukogul õigus tutvuda kõigi Sihtasutuse dokumentidega ja kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti Sihtasutuse tegevuse vastavust õigusaktidele, käesolevale põhikirjale ja Nõukogu otsustele. Nõukogu liikmetel on õigus osaleda Juhatuse koosolekutel. 33. Nõukogu esindab Sihtasutust vaidlustes ja tehingute tegemisel Juhatuse liikmetega. 34. Nõukogul on viis (5) liiget. Nõukogu liikmed määratakse Asutaja poolt kolmeks (3) aastaks. 341. Nõukogu liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja Nõukogu liikme tagasikutsumise otsustavad asutajad oma otsusega põhikirjas sätestatud nõukogu liikme kohtade jaotuse kohaselt asutajate vahel. Nõukogu liikmete arvu määramisel tuleb lähtuda sihtasutuse eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada Nõukogu ülesannete efektiivne täitmine sihtasutuse tegevuse kavandamisel, korraldamisel ja juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamisel. 342. Sihtasutuse Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on riigi asutatud sihtasutusega sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik: 2 34 .1. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ega ole sihtasutuse kaasasutaja; 2 34 .2. on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ning ta ise või tema osalusega täis- või usaldusühing ei ole sihtasutuse kaasasutaja; 342.3. omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ning ta ise või äriühing, mille osanik või aktsionär ta on, ei ole sihtasutuse kaasasutaja; 342.4. on sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga, selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on sihtasutuse kaasasutaja; 342.5. omab sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija. 35. Nõukogu liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, et Eesti Vabariik määrab kolm (3) ja Rakvere linn määrab kaks (2) liiget. 36. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab Nõukogu tegevust. 37. Sihtasutuse Nõukogu liikmetele määravad tasu asutajad ühiselt. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu Nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist Nõukogu koosolekutel ja Nõukogu organi tegevuses. 371. Nõukogu liikme tagasikutsumisel Nõukogust ei maksta talle hüvitist. Riigivaraseaduse § 84 lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud kohustuse mittetäitmisel võib tasu määranud isik või organ rahandusministri määrusega sätestatud korra kohaselt otsustada tasu maksmise peatamise Nõukogu esimehele või tasu vähendamise proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud. 372. Nõukogu liikmel on eelarvevahendite olemasolul õigus põhjendatud kulude hüvitamisele, kui see on teiste nõukogu liikmetega eelnevalt kirjalikult taasesitatavas vormis kooskõlastatud. 6 373. Nõukogu liikmega töövõtulepingu või muus vormis tasustatud töösuhte alustamiseks on vajalik eelnevalt kõigi nõukogu liikmete kirjalikult taasesitavas vormis antud nõusolek. 38. Nõukogu liikme tagasikutsumise otsustab Nõukogu liikme määranud Asutaja. Asutaja võib Nõukogu liikme igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. 39. Nõukogul on õigus teha Asutajale ettepanek tema poolt määratud Nõukogu liige tagasi kutsuda, kui nimetatud liige puudub regulaarselt Nõukogu koosolekutelt või on kahjustanud Sihtasutuse eesmärkide elluviimist või mainet, jätnud oma kohustused korduvalt täitmata või kui see liige on muul põhjusel võimetu osalema Nõukogu töös. 40. Nõukogu liikmest tagasiastumiseks peab Nõukogu liige esitama teda määranud Asutajale kirjaliku avalduse, millest on teavitatud Nõukogu. 41. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul Nõukogu poolt määratud ajal ja kohas. Nõukogu koosolekute toimumise aeg, koht ja päevakord teatatakse Nõukogu liikmetele kirjalikult ette. 42. Nõukogu erakorraline koosolek kutsutakse kokku Sihtasutuse audiitori, Nõukogu liikme või Juhatuse kirjalikul nõudel. Nimetatud nõudes peab olema näidatud kokkukutsutaval koosolekul arutamisele tulevate küsimuste ring. Teade erakorralise koosoleku toimumisest saadetakse posti või elektronposti teel igale Nõukogu liikmele tema poolt näidatud aadressil vähemalt (7) seitse päeva enne koosoleku toimumise aega. 43. Iga Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokoll peab sisaldama Nõukogu otsuseid ning selle ärakirjad peavad olema kättesaadavad kõigile Nõukogu liikmetele. Koosoleku protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud Nõukogu liikmed. Nõukogu peab järgima riigivaraseaduse § 88 lõike 3 alusel rahandusministri kehtestatud nõudeid riigi asutatud sihtasutuse Nõukogu koosoleku protokolli koostamise ja protokolli kantavate andmete kohta, samuti riigivaraseaduse § 84 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud andmete esitamise kohta, kui need on kehtestatud. Teisel Sihtasutuse asutajal on õigus saada informatsiooni Nõukogu päevakorra kohta ning tutvuda Nõukogu koosoleku protokolliga. 44. Nõukogu koosolekut juhatab Nõukogu esimees, esimehe eemalviibimisel aga tema poolt määratud teda asendav Nõukogu liige. 45. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt neli (4) Nõukogu liiget. 46. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud Nõukogu liikmetest. Käesolevas põhikirjas p.31.1., p.31.2, p.31.4, p.31.6, p.31.8, p.31.9, p.31.10, 31.11, 31.12 ja 31.13 ettenähtud juhtudel loetakse Nõukogu otsus vastu võetuks kui selle poolt hääletas vähemalt neli nõukogu liiget. Igal Nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või erapooletuks jääda, välja arvatud põhikirjas või õigusaktides sätestatud juhud, mil Nõukogu liige ei võta osa hääletamisest. 47. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult vähemalt neli (4) Nõukogu liiget. Nõukogu liikmete arvamused lisatakse protokollile. 48. Nõukogu liige vastutab õigusaktide või käesoleva põhikirja nõuete rikkumise, samuti oma kohustuste täitmatajätmise, mittenõuetekohase täitmise Sihtasutusele tekitatud kahju eest Sihtasutuste seaduses sätestatud korras. 7 LOOMINGULINE JUHT JA LOOMENÕUKOGU 49. Sihtasutuse loominguline juht on teatri kunstiline juht (edaspidi Loominguline juht). 50. Loominguline juht: 50.1. korraldab Sihtasutuse repertuaarivalikut ning koostab repertuaariplaani ja esitab selle läbivaatamiseks loomenõukogule; 50.2. korraldab loominguliste töötajate valikut ja rakendamist; 50.3. tagab etendusasutuse loominguliste eesmärkide täitmise. 51. Loomingulise juhi ametikoha täitmine: 51.1. Loominguline juht valitakse avaliku konkursi korras. 51.2. Loomingulise juhi valimiseks moodustab Juhatus komisjoni. 51.3. Avalik konkurss Loomingulise juhi valimiseks kuulutatakse välja vähemalt kuus kuud enne Loomingulise juhi kehtiva töölepingu tähtaja saabumist. Juhul kui Loomingulise juhi kehtiv tööleping lõpeb enne selles märgitud tähtaja saabumist, kuulutatakse avalik konkurss välja esimesel võimalusel. 51.4. Nõukogu ja juhatuse kokkuleppel võib Loomingulise juhi kehtiva töölepingu tähtaega pikendada avaliku konkurssi korraldamata. 51.5. Loomingulise juhiga sõlmib töölepingu Juhatus. 51.6. Loomingulise juhiga sõlmitakse tööleping kuni viieks aastaks. 51.7. Nõukogu otsuse alusel võib Loomingulise juhi ülesandeid täita juhatuse liige. 52. Sihtasutusel on loomenõukogu (edaspidi Loomenõukogu). 53. Loomenõukogu koosneb kuni kaheksast (8) liikmest. Loomenõukogu liikmed määratakse Juhatuse liikme poolt loomenõukogu põhikirjas sätestatud tingimustel. 54. (kehtetu). 55. (kehtetu). 56. Loomenõukogu moodustamise kord, pädevus, töökord ja muud tegevusega seotud tingimused sätestatakse Loomenõukogu põhikirjas, mille kinnitab Nõukogu. 57. Loomenõukogu põhikiri kinnitatakse 3 aastaks. STRUKTUUR 58. Sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitab Nõukogu Juhatuse ettepanekul. ARENGUKAVA 59. Sihtasutusel on arengukava (edaspidi Arengukava), mis koostatakse vähemalt neljaks (4) aastaks. 60. Arengukavas nähakse ette Sihtasutuse missioon ja eesmärgid ning nende täitmiseks kavandatav tegevus ja vahendid. 8 61. Arengukava koostamist ja muutmist korraldab Juhatus. Arengukava või selle muudatused kinnitab Nõukoguja see saadetakse teadmiseks asutajale. ARUANDLUS JA KONTROLL 62. Sihtasutuse raamatupidamist korraldab Juhatus lähtudes õigusaktidest. 63. Sihtasutuse majandusaasta algab l. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 64. Pärast majandusaasta lõppu koostab Juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab selle koos Sihtasutuse audiitori otsusega Nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu peab enne majandusaasta aruande heakskiitmist ära kuulama raamatupidamise aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori. Sihtasutus kohustub kinnitama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. 641. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse põhikirja punktis 232 nimetatud juhatuse liikmele makstud täiendav tasu. 65. Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust. 66. Sihtasutusel on audiitor (edaspidi Audiitor). 67. Audiitori määrab Nõukogu kolmeks (3) aastaks. 68. Audiitoriks ei või olla Juhatuse või Nõukogu liige ega Sihtasutuse töötaja, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omav isik. 69. Audiitori tagasikutsumise otsustab Nõukogu. Nõukogu võib Audiitori igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. 70. Audiitori tasustamise otsustab Nõukogu. 701. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ja moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust, kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui kaks miljonit eurot. Töölepingu siseaudiitoriga sõlmib Nõukogu esimees. 702. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest, kui see võib Nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada teiste asutajatega. 9 PÕHIKIRJA MUUTMINE 71. Pärast Sihtasutuse registrisse kandmist võib põhikirja muuta üksnes muutunud asjaolude arvesse võtmiseks, järgides Sihtasutuse eesmärki. 72. Sihtasutuse põhikirja võivad muuta Asutajad kokkuleppel. SIHTASUTUSE JAGUNEMINE JA ÜHINEMINE 73. Sihtasutus võib jaguneda või ühineda vajaduse ilmnemisel seaduses sätestatud korras. SIHTASUTUSE LÕPETAMINE 74. Sihtasutus lõpetatakse või ühendatakse teise sihtasutusega riigi nõudmisel. Sihtasutust ei või lõpetada või teise sihtasutusega ühendada ilma riigi nõusolekuta. 75. Asutajal on õigus Sihtasutus lõpetada järgmistel põhjustel: 75.1. Sihtasutus ei järgi seaduse ja põhikirjaga kehtestatud nõudeid ning vaatamata Nõukogule saadetud kirjalikele hoiatustele on selline rikkumine olnud kalendriaasta jooksul korduv; 75.2. Sihtasutus on kaotanud oma vara ja piisava vara omandamine lähitulevikus ei ole reaalne. 76. Sihtasutuse lõpetamisel pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist jaotatakse allesjäänud vara Asutajate vahel proportsionaalselt lähtudes Asutaja poolt Sihtasutustele eraldatud vahendite suurusest. 10