Kiri

Eesti Kooriühingu (KÜ), Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi (ERRS) ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA (ELT SA) nõupidamine teemal MÄÄRUSE EELNÕU: Maakondlike ja maakondade üleste laulu- ja tantsupidude toetamise tingimused ja kord 30. august 2023, TALLINN Osalesid: Hirvo Surva ja Kaie Tanner (KÜ), Karel Johannes Vähi (ERRS), Ave Sopp, Kersti Seitam, Andi Einaste, Vaike Rajaste ja Sten Weidebaum (ELT SA) Taustast Nõupidamisel osalejad tõdesid, et arusaamatuks jääb soov ära kaotada senine regionaalse kultuuritegevuse toetusmeede. Samuti jäi arusaamatuks, miks ei ole vastava otsuse langetamisse ega käesoleva dokumendi koostamisse kaasatud rahvakultuuri keskseltse ega toimunud muud avalikku arutelu. Tõdeti, et ehkki senisest regionaalse kultuuritegevuse toetusmeetmest vahendite taotlemine on viimastel aastatel muutunud üha keerukamaks ning sageli on sellest keerukuse tõttu ka loobutud, oli see siiski äärmiselt vajalik ning niigi alarahastatud valdkonnast sellise ressursi kadumine mõjutab valdkonda negatiivselt, demotiveerivalt ning annab valdkonnas tegutsejaile sõnumi, et nende tegevust riiklikul tasandil väärtustatakse üksnes sõnades – tegusid jääb aina vähemaks. See omakorda pärsib nii rahvakultuuri arengut laiemalt kui ka kitsalt rahvatantsu ja koorilaulu mitmekesisust. Kokkutulnud leidsid samas, et on väga positiivne, kui riik leiab täiendavad võimalused ning pakub koorimuusika, rahvatantsu ning rahva- ja orkestrimuusika harrastajatele täiendavaid väljundeid laulu- ja tantsupeo liikumises osalemiseks. Osalejad tõdesid, et hetkel eelnõus sõnastatud maakondliku ja maakondade ülese määratluse asemel võiks lähtuda printsiibist toetada liikumist pigem piirkondlikult ja valdkondlikult. Samuti oleks ettepanek läbivalt kasutada mitte mõistet „laulu- ja tantsupidu“, kuna sellega üldjuhul tähistatakse siiski üleriigilisi laulu- ja tantsupidusid, ning pigem kaaluda sõna laulu- ja/või tantsupäev või lihtsamalt öeldes „sündmus“ kasutust käesolevas määruses . Eelnõu arutelu Järgnevalt on lisatud kommentaarid paragrahvide ja lõigete kaupa. Muudatusettepanekud, mis on sõnastatud dokumendi sisse, on markeeritud kollase taustavärviga. § 3. Toetatav tegevus Selleks, et toetus toetaks vaid laulu- ja tantsupeo liikumist, tuleks see siinkohal sõnaselgelt välja öelda: Toetus on mõeldud tegevustele, mis kanna vad üleriigilise laulu- ja tantsupeo liikumisega samu väärtusi ja lähtu vad sarnastest väljakujunenud traditsioonidest. Toetust saab taotleda laulu- ja tantsupeo protsessis osalejatele (koorilauljad, rahvatantsijad, puhkpilli- ja sümfooniaorkestrid ning rahvamuusikud) suunatud piirkondlike ja/või valdkondlike laulu- ja tantsupäevade korraldamiseks. Punktis 2 hetkesõnastuses kasutusel olev a rahvamuusika nõu d e kavas palume kindlasti eeltingimuste hulgast välja võtta. Se e tingimus läheb vastuollu reaalselt kollektiivide repertuaaris oleva loominguga – näiteks, kuna Eesti rahvamuusika on olemuselt ühehäälne, välistaks selline nõue koorilaulupäevade toetamise käesolevast meetmest. Punktis 5 sõnastatud nõue juurdepääsu tagamiseks erivajadustega inimestele peaks olema käesolevas dokumendis arusaadavalt selgitatud . Erivajadustega inimestele tingimuste loomine on elementaarne ja vajalik, kuid samas väga spetsiifiline valdkond ning miinimumnõuded selles valdkonnas võiksid olla üleriigiliselt sarnaste sündmuste korraldajate jaoks valdkonna ekspertide poolt kokku lepitud ja sõnastatud. Punktides 7 ja 8 kasutatavad mõisted maakondlik pidu ja maakonna ülene pidu ei vasta valdkonna reaalsetele vajadustele. Eesti on maakondade mõistes niivõrd erinev , et dokumendi koostajate poolt välja pakutud arvväärtused siinkohal ei ole kaugeltki võrdselt võimetekohased täitmiseks näiteks Hiiumaale ja Harjumaale. Seetõttu palume maakondlikkuse printsiibist siin dokumendis loobuda ja asendada see mõiste te ga piirkondlik ja valdkondlik. Piirkondlik tähistaks siis kas maakonda, mitut maakonda või ka kohalike omavalitsuste territooriumitel toimuvaid laulu- ja tantsupäevi. Valdkond tähistaks erinevatele kollektiiviliikidele korraldatavaid laulu- ja tantsupäevi – nt naiste tantsupidu, segakooride laulupäev , vaimulik laulupidu jms. Punktis 9 hetkel sõnastatud 200 külastaja nõue on taas väga suure küsitavusega, viidates nt piirkondade erinevale suurusele (Hiiumaa/Harjumaa nt). Seetõttu teeme ettepaneku muuta selles punktis sõnastust. Toetuse taotlemise eeltingimused võiksid olla järgmised : laulu- ja/või tantsupäev toimub Eestis ja selles osalevad kollektiivid; laulu- ja/või tantsupäeval toimuvad valdavalt kollektiivide ühisetteaste d ; laulu- ja/või tantsupäev on piiritletud toimumisaja ja -kohaga; laulu- ja/või tantsupäeva le on tagatud juurdepääs erivajadustega inimestele ; NB! Palume siia lisada miinimumnõuded, mida korraldaja peaks täitma. laulu- ja/või tantsupäeva l osalev ad kollektiiv id on valdavalt Eestis t ning alaliselt ja regulaarselt siin tegutsev ad ; vastavalt laulu- ja/või tantsupäeva kontseptsioonile osaleb piirkondlikul või valdkondlikul sündmusel arvestatav hulk piirkonnas või vald konnas tegutsevaid rahvatantsu- ja/või koori- ja/või rahvamuusika- ja/või orkestrikollektiive, ning osavõt uinfo on avalikult kättesaadav; l aulu- ja/või tantsupäev a le peaks olema tagatud ligipääs minimaalselt 200 külastajale. Järgnevates punktides on küsimused ja muudatused sõnastatud dokumendi sisse. § 5. Nõuded taotlusele (3) Taotlus peab muu hulgas sisaldama järgmis i andmeid ja dokumente: § 5. Nõuded taotlusele (3) Taotlus peab muu hulgas sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente: 1) andmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimi, eesmärk, peol osalevate kollektiivide arv, projekti tegevuste kirjeldus ning elluviimise aeg ja koht, sihtrühm, oodatavad tulemused, planeeritud teavitustegevused, taotletava toetuse summa ja projekti täielik eelarve, sealhulgas planeeritavate kulude selgitused ning omafinantseeringu summa erinevate rahastajate ja rahastusallikate lõikes; viide maakonna strateegiale, arengukavale või tegevuskavale, millega projekt seotud on; 2) projekti meeskonna kirjeldus, sealhulgas projektijuhi kvalifikatsioon ja kogemus projekti elluviimisel ja haldamisel ning ülevaade taotleja kolmel viimasel aastal korraldatud kultuurisündmustest , sealhulgas osalejate arvust; 4) tegevuskava peo kättesaadavuse ja ligipääsetavuse tagamiseks, sealhulgas erivajadustega inimestele; E t taotleja aru saaks, mida ta täpselt rahastuse saamiseks tegema peab, tuleks siin miinimumnõuded ära kirjeldada . 5) sisuline kontseptsioon ja peo kava või näited repertuaarist ; Taotluse hindajad saavad läbi kontseptsiooni ja repertuaarinäidete anda hinnangu, kas pidu vastab laulu- ja tantsupeo liikumisele seatud põhimõtetele , mida ainult kava nimekiri alati ei väljenda. Lisaks ei pruugi kogu peo kava taotluse koostamise hetkel täielikult valmis olla. 6) tegevuskava kesk konnasäästlikkuse tagamiseks; E t taotleja aru saaks, mida ta rahastuse saamiseks tegema peab, tuleks siin miinimumnõuded ära kirjeldada. 3. peatükk Kulude abikõlblikkus ja toetuse summa § 7. Kulude abikõlblikkus (2) M itteabi kõlbulik kulu- 5) peo eelproovidega seotud kulu; Kuna peo eelproovid on oluline ja ka kuludega seotud osa peo ettevalmistusprotsessist, sh dirigentide ja lavastajate tööjõukulust, siis peaks saama neid kulusid käesolevast meetmest toetada. Soovitame antud punkti väljavõtmist määrusest. § 8. Projekti abikõlblikkuse periood Projekti abikõlblikkuse periood tekitas elavat arutelu. Praegune sõnastus (kalendriaastapõhine) ei arvesta laulu- ja tantsupeo liikumise toimimisloogikat, mis on pigem hooajapõhine. Samuti ei toeta hetkel kasutuses olev sõnastus laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kollektiivide üht suurt valukohta: loomingu tellimine, laulu- ja tantsupäeva idee sõnastamine ja viimistlemine – kavandatavale sündmusele kunstilise väärtuse andmine. Selleks, et tekiks uusi väärtusi loovad peod, mis sisuliselt ka toetaks id üleriigilisi pidusid, on vaja pikemat ettevalmistusaega ning ka see vajab eraldi tähelepanu ja toetust. Seega teeme ettepaneku muuta käesoleva paragrahvi lõikes 2 sõnastust selliselt, et terve laulu- ja tantsupäeva ettevalmistusprotsess oleks käesoleva meetme mõistes aktsepteeritud ja kaetud . V õttes arvesse kõikvõimalikke kalendriaasta lõpul toimuvaid sündmusi ( nt talvised laulu- ja tantsupäevad), on käesoleva para grahvi lõige 3 igati asjakohane, kuid selles osas tuleb seletuskirja täiendada. (2) Projekti abikõlblikkuse periood võib alata kavandatava peo toimumise le eelneva aasta 1. jaanuarist, kuid ei või kesta kauem kui peo aasta 31. detsembrini. Projekti abikõlblikkuse periood kinnitatakse taotluse rahuldamise otsusega. Kaie Tanner Eesti Kooriühing Margus Toomla Eesti Laulu-ja Tantsupeo Sihtasutus Karel Johannes Vähi Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts