(EIS) algatatud kooskõlastamine

Ministeeriumid Meie 11.09.2023 nr 1.1-10.1/5784-1 Riigieelarve seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus Esitame kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks riigieelarve seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Dokumendid on leitavad eelnõude infosüsteemist EIS ning palume need kooskõlastada või nende kohta märkused esitada hiljemalt 15. septembriks 2023. a. Eelnõu kiireloomulisuse tõttu palume Justiitsministeeriumil käesoleva kooskõlastuse raames võimaluse korral teostada korraga nii eelnõu sisuline analüüs kui ka selle normitehniline kontroll. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisad: 1. RES_EN 2. RES_SK 3. Riigi rahavoo juhtimise põhimõtted määrus_EN Lisaadressaadid: Eesti Pank Eelarvenõukogu Raamatupidamise Toimkond Janno Luurmees 6113045 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU september 2023 Riigieelarve seaduse, raamatupidamise seaduse ja riigivara seaduse muutmise seadus § 1. Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse 6. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Riigi rahavoog“; 2) paragrahvi § 65 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Riigi likviidsed finantsvarad on riigile kuuluv või riigi hoitav raha, väärtpaberid ja muu finantsvara.“; 3) seaduse 6. peatüki 4. jagu tunnistatakse kehtetuks. § 2. Raamatupidamise seaduse muutmine Raamatupidamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 38 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 38 lõike 10 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) rahavood investeerimistegevusest kokku, välja arvatud riigieelarve seaduse § 65 lõikes 2 nimetatud riigi likviidsete finantsvarade paigutamisega seotud tehingute rahavood;“. § 3. Riigivaraseaduse muutmine Riigivaraseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva seaduse § 77 lõiget 2 ning käesolevas seaduses aktsiate ja osade omandamise ja võõrandamise kohta sätestatut ei kohaldata riigi likviidsete finantsvarade haldamisele riigieelarve seaduse kohaselt ning sellise tegevuse eesmärgil omandatud aktsiate ja osade suhtes.“; 2) paragrahvi 75 lõike 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn 2023 Algatab Vabariigi Valitsus 2023 (allkirjastatud digitaalselt)  Riigieelarve seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri I. Sissejuhatus 1. Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärgiks on ühendada stabiliseerimisreserv likviidsusreserviga, et hoida kokku riigieelarvest kaetavatelt intressikuludelt. Hinnangu kohaselt väheneb riigi intressikulu aastas selle tulemusena umbes 2 miljoni euro võrra. Stabiliseerimisreservi seniste eesmärkide täitmiseks on riigil olemas piisavalt suur likviidsusreserv ning viimastel aastatel on oluliselt paranenud ka riigi võime võlakohustuste võtmiseks. Eelnõuga muudetakse riigieelarve seadust ja sellega seonduvalt teisi seadusi, milles stabiliseerimisreserv on ära märgitud. 2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Janno Luurmees ([email protected]; tel 6113 045). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected]; tel 5885 1493). Eelnõu toimetas keeleliselt sama osakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected]; tel 5885 1468). 3. Märkused Eelnõuga muudetakse riigieelarve seaduse 10. detsembril 2022. a jõustunud redaktsiooni avaldamise märkega RT I, 13.03.2014 (edaspidi RES), raamatupidamise seaduse 1. veebruaril 2023. a jõustunud redaktsiooni avaldamise märkega RT I 2002, 102, 600 (edaspidi RPS) ja riigivara seaduse 1. juulil 2023. a jõustunud redaktsiooni, avaldamise märkega RT I, 30.06.2023, 67 (edaspidi RVS). Eelnõu on seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusaktidega. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. II. Seaduse eesmärk Stabiliseerimisreserv loodi 1997. aastal eesmärgiga maandada riigi rahastamisega seotud riske kriisiolukordades. Riigieelarve seaduse §71 lõige 1 loetleb stabiliseerimisreservi eesmärgid: 1) üldmajanduslike riskide vähendamine; 2) sotsiaal-majanduslike kriiside vältimine või leevendamine; 3) eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või muu erakorralise olukorra või olulise mõjuga kriisi lahendamine või ennetamine või kollektiivse enesekaitse lepingus ettenähtud kohustuste täitmine; 4) finantsasutustele likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamine või ennetamine. Riigieelarve seaduse § 71 lõike 2 punkt 2 ja raamatupidamise seaduse § 38 lõiked 7–10 reguleerivad riigi konsolideerimata rahavoolise ülejäägi arvestust ja selle jaotamist. Riigikogu võib otsustada selle kandmise stabiliseerimisreservi, kui riigi majandusaasta konsolideerimata 1 tulem on positiivne ja korrigeeritud konsolideerimata rahavoog on ülejäägis. Struktuurse eelarvetasakaalu reegli täitmise korral tekib üldjuhul majandustsükli kõrgfaasis eelarveülejääk ning langusfaasis vastavalt puudujääk. Majanduse tsüklilisuse tõttu on need kõikumised tavapärased ja riigil peab olema piisavalt paindlikkust eelarvepuudujäägi finantseerimiseks kogunenud reservide arvel. Samas on stabiliseerimisreservi kasutamise tingimused piiratud ning kui näiteks kogu tekkiv ülejääk sinna paigutada, puudub erinevalt struktuurse tasakaalu reegli loogikast võimalus reservi sujuvaks kasutuselevõtuks majanduse jahenemise tingimustes. Viimati kasutati stabiliseerimisreservi vahendeid 224 miljoni euro ulatuses 2009. aasta majanduskriisi ajal. Peale seda on reserv suurenenud peamiselt Eesti Panga kasumieraldise arvelt. 2015. aastal suunati siiski lisaks sellele stabiliseerimisreservi ka 2014. aasta rahavooline ülejääk summas 24,7 miljonit eurot. 30. juuni 2023. a seisuga oli reservi maht 428,6 miljonit eurot. 3 500 2,5% 3 000 2,0% 2 500 mln EUR 2 000 1,5% 1 500 1,0% 1 000 0,5% 500 0 0,0% Likviidsusreserv Stabiliseerimisreserv Stabiliseerimisreservi sissemaksed Stabiliseerimisreserv % SKPst (p.s.) Graafik 1 Riigi finantsreservid, *30.juuni 2023 seisuga Stabiliseerimisreservi maht väheneb suhtena SKP-sse kuna sissemaksed on väga väikesed või puuduvad üldse ning konservatiivsete investeerimispiirangute tõttu on tootlus suhteliselt madal. Investeerimispiirangud tulenevad riigieelarve seaduses märgitud reservi eesmärkidest, et tagada reservi vahendite väärtuse säilimine ning võimalus neid kiirelt kasutusele võtta. Stabiliseerimisreservi mahu vähenemine eelarve ja majanduse suhtes jätkub ka edaspidi, mistõttu on reservi panus riigi rahastamisse seaduses sätestatud kriiside korral oluliselt vähenenud. Samal ajal on koos majanduse kasvuga suurenenud likviidsusreservi maht, mis 30. juuni 2023. a seisuga oli 2 026,6 miljonit eurot. Stabiliseerimisreservi liitmisel likviidsusreserviga saab seda raha paindlikult kasutada riigi likviidsuse juhtimiseks, selle võrra riigile vähem laenu võtta ning hoida seega kokku intressikuludelt. Stabiliseerimisreservi liitmist likviidsusreserviga on 2022. aastal muude teemade hulgas käsitletud riigieelarve seaduse väljatöötamiskavatsuses, mis on kooskõlastatud kõigi ministeeriumite ja teiste asjassepuutuvate osapooltega. Sellel teemal VTK kooskõlastamise käigus täiendusi ega kommentaare ei laekunud. 2 Eelnõuga liidetakse stabiliseerimisreserv likviidsusreserviga ja kaotatakse seadustest mõiste stabiliseerimisreserv. Muudetakse ka teiste seaduste kehtivaid sätteid, milles stabiliseerimisreservile viidatakse. III. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs § 1. Riigieelarve seaduse muutmine Seaduses muudetakse ja tunnistatakse kehtetuks sätted, mis sätestavad stabiliseerimisreservi. Punktiga 1 muudetakse 6. peatüki pealkirja, millest jäetakse välja sõnad „ja stabiliseerimisreserv“. Pealkirjaks jääb: „Riigi rahavoog“. Punktiga 2 muudetakse RES § 65 lõiget 2. Välja jäetakse viide stabiliseerimisreservile ja muudetud sõnastuseks jääb: „Riigi likviidsed finantsvarad on riigile kuuluv või riigi hoitav raha, väärtpaberid ja muu finantsvara.“. Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks RES 6. peatüki 4. jagu „Stabiliseerimisreserv“, milles on kirjeldatud stabiliseerimisreservi eesmärgid, selle rahastamise allikad, haldamise ülpõhimõtted, vahendite kasutamise ning aruandluse põhimõtted. Stabiliseerimisreservi likvideerimisel ei ole vastavad sätted enam asjakohased. § 2. Raamatupidamise seaduse muutmine Punktiga 1 muudetakse RPS § 38 ja tunnistatakse selle lõige 9 kehtetuks. Seni otsustas Riigikogu käesoleva paragrahvi lõike 10 kohaselt arvutatud riigi majandusaasta korrigeeritud konsolideerimata rahavoolise ülejäägi osalise või täieliku suunamise stabiliseerimisreservi või jätmise riigi likviidsetesse finantsvaradesse. Punkti 2 kohaselt muudetakse ka punkti 10, kuivõrd stabiliseerimisreservi liitmisel likviidsusreserviga Riigikogule enam sellist valikut ei jää ja kui tekib konsolideerimata rahavooline ülejääk, jääb see likviidsusreservi. § 3. Riigivaraseaduse muutmine RVS § 2 lõikest 1 jäetakse välja stabiliseerimisreserviga seonduv tulenevalt RES muudatusest stabiliseerimisreservi likvideerida. Muudetud sõnastus on järgmine: „(1) Käesoleva seaduse § 77 lõiget 2 ning käesolevas seaduses aktsiate ja osade omandamise ja võõrandamise kohta sätestatut ei kohaldata riigi likviidsete finantsvarade haldamisele riigieelarve seaduse kohaselt ning sellise tegevuse eesmärgil omandatud aktsiate ja osade suhtes.“. Stabiliseerimisreservi likvideerimisega seonduvalt tunnistatakse kehtetuks ka RVS § 75 lõike 2 punkt 2, kuivõrd see viitab osaluse omandamise erandile RES § 71 lõike 1 punktis 4 sätestatud eesmärgil, kuid vastav RES säte tunnistatakse kehtetuks. § 4. Seaduse jõustumine Raamatupidamisliku arvestuse ja aruandluse selguse seisukohast on mõistlik, et stabiliseerimisreservi liitmine likviidsusreserviga toimub uue majandusaasta alguses 1. jaanuaril 2024. aastal. Samuti võtab see arvesse, et eelnõu on seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõuga ning planeeritud intressikulu kokkuhoid rakenduks 2024. aasta algusest. 3 IV. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid V. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. VI. Seaduse mõjud 1) Mõju kriiside lahendamisele ja nendest taastumisele Stabiliseerimisresevi peamine eesmärk on maandada riigi rahastamisega seotud riske kriisiolukordades. Kõiki seaduses märgitud eesmärke saab juba täna piisavalt hästi täita ning riske maandada likviidsusreservi vahendite abil või erinevaid paindlikke laenuinstrumente kasutades. Võrreldes 2009. aastaga, kui reservi viimati kasutati, on riigi võime võlakohustuste kaasamiseks oluliselt paranenud: 1) Eesti krediidireiting on kõrge: kehtiv AA- S&P, mis 2009. aastal oli A- (3 astme võrra madalam); 2) Eesti on eurotsooni liige ja riigi võlakirjad on sobilikud tagatiseks pankade tehingutes Euroopa Keskpangaga; 3) riigil on piisava suurusega likviidsusreserv, mille mahust piisab isegi juhul, kui rahvusvahelised finantsturud on Eesti jaoks mõneks ajaks kinni, 2008-2009. aastaga sarnase majanduslanguse stsenaariumi korral kuueks kuuks. Likviidsusreservi maht kasvab koos riigi majandusega. 4) riigikassal on tänaseks olemas 2,5 miljardilise mahuga T-billide (lühiajaliste võlakirjade) programm, sellele lisandus käesoleval aastal kommertspaberite programm kiireks lühiajaliste võlakirjade emiteerimiseks rahvusvahelisel turul ning on olemas kogemus pikaajaliste võlakirjade (eurobond) emiteerimisega rahvusvahelisel kapitaliturul. 5) kriiside korral on võimalik võtta laenu rahvusvahelistelt investeerimispankadelt (nagu näiteks võeti 2020. aasta märtsis NIB-ilt) või väga halva stsenaariumi korral muudelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt (näiteks ESM või IMF). 2) Mõju riigieelarvele Stabiliseerimisreservi liitmisel likviidsusreserviga väheneb riigieelarve puudujäägi finantseerimiseks vajalik laenusumma ja see toob kokkuhoiu intressikuludelt (väiksema netointressi). Reservi investeerimisel teenitakse küll praegu tulu, kuid konservatiivsete investeerimisreeglite tõttu jääb tulusus suhteliselt madalaks. Samal ajal laenab riik turult raha kõrgema intressiga. Investeerimisel teenitavat tulususe määra on teoreetiliselt võimalik pikemas horisondis tõsta, kuid see tähendaks senisest oluliselt kõrgemat intressi-, krediidi- ja/või likviidsusriski taset: 1) kõrgema intressiriski korral kasvaks tõenäosus, et reservi investeeringud tuleb realiseerida ebasobival hetkel, kui reservi tulusus on madal või negatiivne; 2) kõrgema krediidiriski korral kasvaks tõenäosus, et mõne reservi investeeringute hulgas oleva väärtpaberi emitent muutub maksejõuetuks ning investeering tuleb osaliselt või täies mahus maha kanda; 4 3) kõrgema likviidsusriski korral kasvab tõenäosus, et reservi investeeringuid ei õnnestu üldse mitte või suures mahus lühikese ajaperioodi jooksul realiseerida; 4) kõrgema riskitasemega kaasneb täiendav mainerisk kuna kasvavaid lühiajalisi kaotusi peab avalikkusele põhjendama. See tähendaks, et oluliselt kõrgema riskitaseme korral ei saa reservi tõenäoliselt vajalikul hetkel piisavalt paindlikult kasutusele võtta või osutub see väga kulukaks ning reservil ei ole kokkuvõttes võimalik täita talle seadusega seatud eesmärke. Kui riik oleks aastatel 2020–2022 hoidnud stabiliseerimisreservi võrra vähem finantsreserve ning seetõttu saanud laenata keskmiselt 425 mln euro võrra vähem, oleks intressikulu igal aastal olnud 4,5 miljonit eurot madalam. Arvutust illustreerib järgmine tabel: 2020-2022 keskmine, % Stabiliseerimisreservi tulusus -0,84 Võlaportfelli intress 0,23 Vahe 1,07 Intressitasemed finantsturul muutuvad, kuid laenamise intress jääb ka edaspidi kõrgemaks, kui stabiliseerimisreservi investeerimise tulusus. Konservatiivselt hinnates on see vahe laenamise intressi ja stabiliseerimisreservi tulususe vahel tulevikus vähemalt 0,5%, mis tähendab, et stabiliseerimisreservi hoidmise intressikulu on suurusjärgus 2 miljonit eurot aastas (EUR 425 mln x 0,5%). Stabiliseerimisreservi liitmisel likviidsusreserviga võetakse stabiliseerimisreservi vahendid kasutusele riigi igapäevaseks likviidsuse juhtimiseks. Selle tulemusena väheneb keskvalitsuse finantsreservide maht ja laenumaht kõigil järgnevatel aastatel Rahandusministeeriumi 2023. aasta suveprognoosiga võrreldes keskmiselt 470 miljoni euro võrra, mis omakorda tähendab säästu intressikuludes. Tabel 1 Võlaportfell ja finantsvarad stabiliseerimisreservi ja likviidsusreservi liitmise korral Rahandusministeeriumi 2023. aasta suveprognoosiga võrreldes 2023 2024 2025 2026 2027 Keskvalitsuse võlaportfell1 5 999 7 421 9 212 10 867 12 678 Keskvalitsuse võlaportfelli muutus 0 -451 -464 -477 -490 stabiliseerimisreservi mahu võrra Keskvalitsuse võlaportfell peale stabiliseerimisreservi ja likviidsusreservi 5 999 6 970 8 748 10 390 12 188 ühendamist Riigikassa finantsvarad2 1 870 1 933 2 042 2 120 2 232 Riigikasse finantsvarade muutus 0 -451 -464 -477 -490 stabiliseerimisreservi mahu võrra 1 Rahandusministeeriumi suveprognoos 2023 2 Likviidsusreserv, stabiliseerimisreserv ja sotsiaalkindlustusfondid, Rahandusministeeriumi suveprognoos 2023 5 Riigikassa finantsvarad peale stabiliseerimisreservi ja likviidsusreservi 1 870 1 482 1 578 1 643 1 742 ühendamist VII. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Täiendavaid kulusid seaduse rakendamine kaasa ei too. VIII. Rakendusaktid Eelnõuga ei anta uusi volitusnorme määruste kehtestamiseks, kuid muutmist vajab Vabariigi Valitsuse 21. märtsi 2014. aasta määrus nr 44 „Riigi rahavoo juhtimise ja stabiliseerimisreservi haldamise põhimõtted“. Seoses stabiliseerimisreservi kaotamisega tuleb määrusest eemaldada viited stabiliseerimisreservile. Rakendusakti kavand on lisatud seletuskirjale. Stabiliseerimisreservi investeeringud tõstetakse riigieelarve seaduse muudatuste jõustumisel raamatupidamislikult ümber likviidsusreservi koosseisu ning edaspidi toimub nende finantsvarade haldus likviidsusreservi haldamise reeglite alusel. Täiendavaid tegevusi muudatusega seoses ei ole vaja teha. IX. Seaduse jõustumine Eelnõu on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2024. X. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Samuti esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks Eesti Pangale, eelarvenõukogule, Raamatupidamise Toimkonnale. 6  Seletuskirja lisa Rakendusakti kavand Vabariigi Valitsuse 21. märtsi 2014. a määruse nr 44 „Riigi rahavoo juhtimise ja stabiliseerimisreservi haldamise põhimõtted” muutmine Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 66 lõike 5 ja § 70 lõike 5 alusel. Vabariigi Valitsuse 21. märtsi 2014. a määruses nr 44 „Riigi rahavoo juhtimise ja stabiliseerimisreservi haldamise põhimõtted” tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt; „Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 66 lõike 5 ja § 70 lõike 5 alusel“; 2) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Riigi rahavoo juhtimise haldamise põhimõtted“; 3) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Määrusega sätestatakse riigi likviidsete finantsvaradega tehingute tegemise, riigile võlakohustuste võtmise ja nende tegevustega seonduvate finantsriskide juhtimise põhimõtted ja tingimused.“; 4) paragrahv 2 sõnastatakse järgmiselt: „§ 2. Likviidsete finantsvarade ja võlakohustuste jaotumine portfellidesse (1) Riigieelarve seaduse § 65 lõikes 2 nimetatud riigi likviidsed finantsvarad (edaspidi vahendid) moodustavad likviidsusreservi. (2) Riigieelarve seaduse § 70 alusel riigile võetud võlakohustused moodustavad võlaportfelli (edaspidi võlaportfell).“; 5) paragrahvi 4 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 5 lõikes 1 asendatakse sõnad „Likviidsusreservi vahendite“ sõnaga „Vahendite“; 7) paragrahvi 5 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 8 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „ja stabiliseerimisreservi“; 9) paragrahvi 13 lõikes 3 ja § 16 lõigetes 2 ja 5 asendatakse sõnad „likviidsusreservi vahendid“ sõnaga „vahendid“ vastavas käändes; 10) paragrahvi 13 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 14 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 16 lõiked 3 ja 7 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahv 17 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 17 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „Lõigetes 1 ja 2“ tekstiosaga „Lõikes 1“; 15) paragrahvi 17 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Lõikes 1 nimetatud piiranguid ei kohaldata vahendite paigutamisel, kui vahendite turuväärtus on väiksem kui 800 miljonit eurot.“. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/23-1192 - Riigieelarve seaduse, raamatupidamise seaduse ja riigivara seaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 15.09.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2c84b805-8860-4cf4-8d8e-6e681a1f4e1c Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2c84b805-8860-4cf4-8d8e-6e681a1f4e1c?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main