Kultuuriminister Heidy Purga Suur-Karja 23, 15076 Tallinn
[email protected] Eesti Rahvakultuuri Keskuse direktor Kalle Vister Leola 15a, Viljandi 71020
[email protected] PÖÖRDUMINE 6. september 2023 Lp Eesti Vabariigi kultuuriminister Heidy Purga Lp Eesti Rahvakultuuri Keskuse direktor Kalle Vister Seoses meile teatavaks saanud plaaniga asendada 2024. aastast Regionaalse kultuuritegevuse meede tervikuna uue, Maakondlike ja maakondade üleste laulu- ja tantsupidude toetamise meetmega, pöördume teie poole, et saada vastus järgmistele küsimustele: Kuidas jätkab riik kõikide regionaalsete rahvakultuuri tegevuste toetamist? Kas ja kuidas on analüüsitud, millist mõju avaldab Regionaalse kultuuritegevuse meetme kaotamine kohalikele kogukondadele ja rahvakultuuri elujõulisusele maakondades? Miks ei kaasatud toetusprogrammide muutuste aruteludesse kõiki rahvakultuuri keskseltse , kelle liikmes- ja kogukondasid muutus mõjutab? Eesti Kultuuriministeeriumi eestvedamisel loodud „Kultuuri arengukava 2021-2030 (Kultuur 2030)“ sõnastab: „Eesti rahvakultuuri tugevus on rikkalik pärand ja inimesed, kes väärtustavad ja kannavad paikkondlikke kombeid ja elulaadi ning annavad seda edasi järgmistele põlvkondadele, hoides rahvakultuuri seeläbi elujõulisena.“ Seega on pärandi elujõulisus seotud selle mitmekesisuse, loomingulise ja praktilise väljundiga ning tegutsejate ja ettevõtmiste toetamisega. Kultuuriministeeriumi partnerorganisatsioonidena ja rahvakultuuri keskseltsidena töötame igapäevaselt selle nimel, et rahvakultuur oleks ligipääsetav sõltumata sellest, kus inimesed elavad või millised on nende huvi eelistused (rahvatants, -muusika, harrastusteater, folkloor, koorilaul, käsitöö vms). Vaid nii on võimalik tagada Eesti kultuuriruumi elujõulisus, inimeste heaolu ja sotsiaalselt sidus ühiskond. Seni on kõike seda toetanud ka 2019. aastal Eesti Rahvakultuuri Keskuse juures avatud taotlusvoor Regionaalse kultuuritegevuse toetuseks. Toetusmeetme eesmärk on olnud luua võimalusi erinevatest regionaalsetest kultuurisündmustest osasaamiseks: „Luues ja säilitades kultuuris osalemist soodustame kultuurielu kestlikkust ja arengut. Projekti tegevustesse tuleb kaasata kogukonda, lapsi ning noori. Ainult nii saame kaasa aidata kogukondliku kultuuritegevuse väärtustamisele ning hoidmisele.“ Uus, Eesti Kultuuriministeerium i ja Eesti Rahvakultuuri Keskus e välja töötatud meede suunab senise regionaalse kultuuritegevuse toetuseks mõeldud rahastuse vaid laulu- ja tantsupeoliikumisse. Selline määrus ja rahastussüsteem seab tugevalt ohtu teised rahvakultuuri valdkonnad ja muud kultuurisündmused kohalikul kogukondlikul tasandil. Sel aastal läbiviidud Kultuuripärandi teadlikkuse uuringu küsitluses selgus, et enim, ligi kaks kolmandikku (63%) vastanutest peavad Eesti kultuuripärandi säilimise eest vastutavaks seltse, kogukondasid ja valitsusväliseid organisatsioone. Samas on öeldud: „Nii pakub kultuuripärandi hoidmise küsimuses tuge kõrge usaldus raamatukogude, muuseumide ja arhiivide (91%), aga ka pärandiga tegelevate seltside, kogukondade ja vabaühenduste (82%) vastu ning seega on nendele asutustele oluline senisest suurem riigi ja kohalike omavalitsuste poolne tugi kultuuripärandi hoidmisel (selle väitega on nõus 68% vastanutest). Samal ajal võib märgata, et kultuuripärandiga seotud tegevusi rahastavatest institutsioonidest on just kohalikud omavalitsused (56% vastanutest) ning Euroopa Liit (37% vastanutest) pälvinud kõige vähem usaldust.“ Arvestades kohalike omavalitsuste piiratud võimalusi, on just Regionaalse kultuuritegevuse toetus aidanud kohalikul tasandil korraldada väga erinevaid sündmusi, mis mitmekesistavad kohalikku kultuurielu ja / või toetavad kohaliku kogukonna inimesi saamaks osa erinevatest tegevustest, ning mille ellujäämine on suure küsimärgi all, kui toetusprogramm lõpetab. Rahvakultuuri valdkonna elujõulisuse taga on inimeste, seltside ja kogukondade vabatahtlik panus, aga siiski vajab iga vähegi suurem ettevõtmine ka rahalist toetust. Projektipõhises kultuurikorralduses on iga võimalus osalisekski toetuseks eri valdkondade ettevõtmistele eluliselt oluline. Oleme veendumusel, et kõik keskseltsid kui Kultuuriministeeriumi partnerorganisatsioonid peavad olema kaasatud rahvakultuuri erinevate toetusprogrammide muutuste aruteludesse, et selgitada ühiselt välja terve valdkonna vajadused, mis on jätkusuutlikkuse eelduseks. Pöördume teie poole, et saada vastus, kuidas jätkab riik kõikide regionaalsete rahvakultuuri tegevuste toetamist, sest hetkel tehtav muudatus saadab meie liikmes- ja kogukondadele sõnumi , et riik prioritiseerib ühe alavaldkonna rahastamist teiste ees. Ühe laia taotlusvooru asendamine kitsamaga süvendab olukorra jätkumist, kus kultuuri kättesaadavus eri sihtgruppide ja valdkondade lõikes ja regionaalselt on piiratud. (Kultuur 2030, olulisimad lahendamist vajavad väljakutsed). Selline regionaalse rahastuse vähenemine hävitab rahvakultuuri laiemalt. Eesti Folkloorinõukogu (juhatuse esimees Lauri Õunapuu) Eesti Harrastusteatrite Liit (juhatuse esimees Tiina Tegelmann ) Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit (juhatuse esimees Liina Veskimägi- Iliste ) Eesti Rahvamajade Ühing (juhatuse esinaine Ülle Välimäe) Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (juhatuse esimees Kadri Tiis )