MUUDETUD (22.11.2023 nr 26) Riigieelarvest muuseumide tegevustoetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 11 Riigieelarvest muuseumide tegevustoetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse muuseumiseaduse § 21 lõike 4 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse riigieelarvest muuseumide tegevustoetuse (edaspidi ka toetus) taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord. (2) Määrust kohaldatakse: 1) ministeeriumile, kes teostab asutajaõigusi riigi sihtasutuse muuseumis; 2) ministeeriumile, kes on sõlminud muuseumiga, mida ei ole asutanud riik, muuseumiseaduse § 9 kohaselt halduslepingu riigile kuuluva muuseumikogu kasutamiseks; 3) valdkonna eest vastutavale ministeeriumile tegevustoetuse määramisel avalik-õigusliku isiku muuseumile, munitsipaalmuuseumile ja eramuuseumile, millega ei ole sõlmitud muuseumiseaduse § 9 kohaselt halduslepingut riigile kuuluva muuseumikogu kasutamiseks. (3) Määrust ei kohaldata ministeeriumile, kes toetab muuseumi tegevust sihtsuunitlusega temaatilistest taotlusvoorudest, mis ei ole suunatud ainult muuseumidele, või muul õiguslikul alusel. (4) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust. § 2. Mõisted Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) asutaja ootused – riigi kui sihtasutuse asutaja ja olemasolu korral kaasasutaja sõnastatud strateegilised eesmärgid ja põhimõtted sihtasutuse nõukogule sihtasutuse tulemuslikuks juhtimiseks. Asutaja ootused lähtuvad valdkonnaga seotud arengukavadest ja on alus sihtasutuse arengukava koostamisel. Asutaja ootuste täitmise aruanne on sisend asutajaõiguste teostajale, et hinnata sihtasutuse edukust eesmärkide täitmisel; 2) tegevustoetus – toetuseliik, millega toetatakse muuseumi põhitegevust ja arengut tervikuna, eesmärgiga säilitada või tõsta tema võimekust. Tegevustoetuse hulka ei loeta investeeringuid põhivarasse ega muid sihtotstarbelisi toetusi. § 3. Riigiabi reeglite kohaldamine (1) Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), artikli 3 mõistes, järgitakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (2) Ühele taotlejale eraldatava vähese tähtsusega abi kogusumma koos varem antud vähese tähtsusega abiga ei tohi kolme järjestikuse majandusaasta jooksul ületada komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 3 lõikes 2 nimetatud summat. (3) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt. (4) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. (5) Toetuse andmisel grupierandiga hõlmatud riigiabina järgitakse Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1– 78) (edaspidi grupierandi määrus), ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. (6) Vähese tähtsusega abi ja grupierandiga hõlmatud riigiabi andmist ja saamist käsitlevaid dokumente säilitatakse kümme aastat viimase üksikabi andmisest arvates. 2. peatükk Toetuse andmise eesmärgid, toetuse andjad ja kasutamine § 4. Toetuse andmise eesmärgid (1) Riigi sihtasutuse muuseumi tegevustoetust antakse põhikirjaliste eesmärkide ja asutaja ootuste täitmiseks. (2) Riigile kuuluvat muuseumikogu kasutava muuseumi, mida ei ole asutanud riik, tegevustoetust antakse halduslepingus sätestatud ülesannete täitmiseks. (3) Avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi ja eramuuseumi tegevustoetust antakse muuseumivaldkonna mitmekesisuse või muuseumiteenuste piirkondliku kättesaadavuse tagamiseks või seadusest tuleneva ülesande täitmiseks rahvusliku kultuuripärandi säilitamisel ja kättesaadavaks tegemisel. § 5. Toetuse andja (1) Käesoleva määruse § 4 lõikes 1 nimetatud toetuse andja on asutajaõigusi teostav ministeerium või volitatud asutus. (2) Käesoleva määruse § 4 lõikes 2 nimetatud toetuse andja on ministeerium, kes on halduslepinguga hõlmatud muuseumikogu kui riigivara valitseja riigivaraseaduse tähenduses. (3) Käesoleva määruse § 4 lõikes 3 nimetatud toetuse andja on Muinsuskaitseamet. § 6. Kulude abikõlblikkus (1) Muuseumi tegevustoetuse abikõlblikud kulud on otseselt muuseumi haldamise ja muuseumi põhitegevuse korraldamisega seotud toetuse kasutamise kalendriaasta tekkepõhised kulud taotluses määratletud eesmärkide ja tegevuste alusel. (2) Muuseumi tegevustoetuse mitteabikõlblikud kulud on: 1) toetuse andmise eesmärgiga mitteseotud, tegevuste elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud; 2) käibemaks, välja arvatud juhul, kui taotleja ei saa seda käibemaksuseaduse alusel tagasi; 3) kulud, mis on hüvitatud riigieelarve või muu avaliku sektori toetusest või välistoetusest; 4) ülikoolide üldkulu eraldis kesksete halduskulude katteks; 5) ehituslikud ja muud investeeringud. (3) Kui toetus on käsitletav käesoleva määruse § 3 lõikes 5 nimetatud abina, järgitakse abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude määratlemisel vastava kohalduva grupierandi määruse abiliigi abikõlblikkuse reegleid. (4) Toetuse andja võib toetuse otsuses abikõlblikke kulusid täiendavalt piirata. § 7. Toetuse piirmäärad ja osakaalud (1) Eraldatava toetuse alampiir taotleja kohta on 10 000 eurot aastas. (2) Eraldatav toetus ei tohi moodustada rohkem kui 80% taotleja aasta eelarvest. Kui taotleja põhitegevus ei ole muuseumi pidamine, ei tohi eraldatav toetus moodustada rohkem kui 80% muuseumi aasta eelarvest. (3) Riigi sihtasutuse muuseumi puhul määratakse eraldatava toetuse osakaal asutaja ootustes ning riigile kuuluvat muuseumikogu kasutava muuseumi puhul, mida ei ole asutanud riik, halduslepingus. (4) Käesoleva määruse § 4 lõikes 3 nimetatud toetus määratakse kolmeks järjestikuseks kalendriaastaks (edaspidi kolme aasta toetus) ning see jaguneb aastate vahel võrdselt, arvestades sealjuures käesoleva määruse § 13 lõikes 8 sätestatut. 3. peatükk Toetuse taotlemine ja nõuded taotlejale § 8. Toetuse taotlemine (1) Taotleja esitab toetuse andjale toetuse saamiseks elektroonilise taotluse digitaalselt allkirjastatuna või elektroonilise kanali kaudu, mis võimaldab toetuse andjal taotleja turvalisel viisil tuvastada (edaspidi e-keskkond). (2) Taotluses esitatakse: 1) üldandmed taotleja kohta, sealhulgas käibemaksukohustuslase number, info, kas tegemist on mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtjaga, pangakonto andmed ja kontaktisiku andmed; 2) taotleja eelarve tulude ja kulude prognoos toetuse kavandatavaks kasutusperioodiks aastate lõikes ning taotletava toetuse summa aastate lõikes; 3) ülevaade kavandatavatest tegevustest, eesmärkidest ja oodatavatest tulemustest; 4) muud taotlusvormil nõutud andmed. (3) Taotlusele lisatakse või tehakse veebis kättesaadavaks järgmised dokumendid: 1) arengukava, mis kehtib vähemalt taotluse esitamise aastale järgneval kalendriaastal; 2) arengukava finantsplaan, mis kehtib vähemalt taotluse esitamise aastale järgneval kalendriaastal; 3) kogumispõhimõtted; 4) teave käesoleva määruse § 9 lõike 1 punktides 3 ja 4 toodud tingimuste täitmise kohta. (4) Kolme aasta toetuse taotluse puhul peavad käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud dokumendid kehtima vähemalt kolm taotluse esitamise aastale järgnevat kalendriaastat. Kui dokumendid kehtivad nõutust vähem, peab taotleja lisama kinnituse, et esitab uuendatud arengukava ja finantsplaani järgnevate aastate kohta kas toetuse kasutamise teise või kolmanda aasta 1. jaanuariks. (5) Taotlusvooru avamisest, taotluste esitamise tähtajast ja eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. (6) Taotlus esitatakse käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt teatatud tähtpäevaks. (7) Kolme aasta toetuse taotlusvoor toimub igal kolmandal aastal. § 9. Nõuded taotlejale (1) Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele: 1) taotleja on muuseum muuseumiseaduse § 2 lõike 1 tähenduses; 2) taotleja on tegutsenud muuseumina ja olnud taotluse esitamise tähtpäevaks külastajatele avatud vähemalt kolm aastat; 3) muuseumis töötab taotluse esitamise tähtpäeva seisuga töölepingu alusel vähemalt üks kõrgharidusega kultuuritöötaja või töötaja, kellel on kultuuritöötaja 6. või kõrgema taseme kutse kutseseaduse tähenduses, või on muuseumil eelnimetatud nõuetele vastav juhatuse liige. Kui muuseumis ei ole tähtajatu töölepingu alusel töötavaid isikuid, peab olema vähemalt üks üheaastase koostöölepingu alusel tegutsev kõrgharidusega vabatahtlik; 4) taotleja tasuliste ja muuseumiseaduse § 20 lõike 3 punktis 1 nimetatud tasuta sihtrühmade külastuste arv oli taotlemisele eelneval aastal vähemalt 2000. Kui muuseum ei võta sissepääsutasu, vaid töötab ainult annetuste põhjal, loetakse tingimus täidetuks, kui annetuste aastane kogusumma võrdub 2000 külastaja arvestusliku piletituluga, võttes arvestuse aluseks 50% valdkonna keskmisest täispileti hinnast. Kui muuseum oli taotlemisele eelnenud aastal külastajatele suletud, võetakse arvesse aastat, millal muuseum oli viimati kogu aasta avatud; 5) taotleja on teinud avalikult kättesaadavaks muuseumi ja pakutavate põhiteenuste ligipääsetavuse kirjelduse; 6) taotlejal on arengukava ja selle elluviimise finantsplaan ning mõlemad kehtivad vähemalt taotluse esitamise aastale järgneval kalendriaastal; 7) kolme aasta toetuse taotlejal on arengukava ja selle elluviimise finantsplaan ning mõlemad kehtivad vähemalt kolm taotluse esitamise aastale järgnevat kalendriaastat. Kui dokumendid kehtivad nõutust vähem, peab taotleja lisama kinnituse, et esitab uuendatud arengukava ja finantsplaani järgnevate aastate kohta kas toetuse kasutamise teise või kolmanda aasta 1. jaanuariks; 8) taotleja on teinud avalikult kättesaadavaks muuseumi kogumispõhimõtted; 9) taotlejal ei ole riiklike maksude, maksete või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressivõlga, välja arvatud juhul, kui võla tasumine on ajatatud ja tasutud ajakava kohaselt; 10) taotlejal ei ole taotluse esitamise tähtpäeva seisuga majandusaasta aruande esitamise võlga; 11) taotlejal ei ole taotluse esitamise tähtpäeva seisuga tähtajaks täitmata kohustusi toetuse andja ees; 12) taotleja ja tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust. (2) Kui toetus on käsitletav käesoleva määruse § 3 lõikes 5 nimetatud abina, ei tohi taotleja olla raskustes olev ettevõtja grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses. (3) Kui toetus on käsitletav käesoleva määruse § 3 lõikes 5 nimetatud abina, ei tohi taotlejale olla esitatud Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsuse alusel, millega toetus on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks või ühisturuga kokkusobimatuks, täitmata korraldust toetuse tagasimaksmiseks. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 ei kohaldata riigi sihtasutuse muuseumile ega muule riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavale muuseumile. 4. peatükk Taotluste menetlemine § 10. Taotluste menetlemine (1) Taotlust menetletakse kuni 90 kalendripäeva taotlusvooru sulgemisest arvates. (2) Taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui seda ei esitata tähtaja jooksul või taotleja või taotlus ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele. (3) Kui taotleja on taotluse esitamise tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja omal algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud korras. (4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet, kui ta leiab, et taotluses esinevad puudused. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale tähtaja. Toetuse andja võib jätta taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks ja taotlus nõuetele vastavaks. (6) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks ja vaatab taotluse sisuliselt läbi, kui on täidetud kõik käesolevas määruses sätestatud nõuded. § 11. Riigi sihtasutuse muuseumi taotluse hindamine ja toetuse suuruse kindlaksmääramine (1) Toetuse taotlust hindab käesoleva määruse § 5 lõikes 1 nimetatud toetuse andja. (2) Toetuse andja hindab taotluse ja sellele lisatud dokumentide kooskõla taotleja põhikirjaliste eesmärkidega ja olemasolu korral sihtasutuse asutaja ootuste dokumendis sätestatuga. Toetust ei eraldata tegevuseks, mis ei ole eelnimetatud eesmärkide ja ootustega seotud või on nendega vastuolus. (3) Toetuse suurus kujuneb riigi sihtasutuse muuseumide tegevuse omavahelises võrdluses ning võttes aluseks varasema samast taotlusvoorust samale taotlejale eraldatud toetuse suuruse, juhindudes käesoleva määruse lisas 1 toodud metoodikast. (4) Kui taotlusvooru eelarve jääb võrreldes eelneva kalendriaastaga samaks, siis toetuse suuruse ümberhindamist lisas 1 toodud metoodika alusel ei tehta. (5) Kõrgharidusega kultuuritöötaja brutotöötasu alammäära tõusuga kaasneva lisatoetuse jaotuse otsustab toetuse andja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni TALO ja valdkonna eest vastutava ministeeriumi vahel sõlmitava kokkuleppe alusel. § 12. Riigile kuuluvat muuseumikogu kasutava muuseumi, mida ei ole asutanud riik, halduslepingus sätestatud ülesannete täitmise toetuse taotluse hindamine ja toetuse suuruse kindlaksmääramine (1) Toetuse taotlust hindab käesoleva määruse § 5 lõikes 2 nimetatud toetuse andja. (2) Toetuse andja hindab taotluse ja sellele lisatud dokumentide kooskõla halduslepingus sätestatud ülesannetega. Toetust ei eraldada tegevuseks, mis ei ole eelnimetatud ülesannetega seotud või on nendega vastuolus. (3) Toetuse suurus kujuneb võrdluses riigi sihtasutuse muuseumide tegevusega, juhindudes käesoleva määruse lisas 1 toodud metoodikast. Ainult riigile kuuluvat arheoloogiakogu kasutavate muuseumide taotlusi hinnatakse võrdluses teiste ainult arheoloogiakogu kasutavate muuseumidega. (4) Kui taotlusvooru eelarve ja taotlejad jäävad võrreldes eelneva kalendriaastaga samaks, siis toetuse suuruse ümberhindamist lisas 1 toodud metoodika alusel ei tehta. § 13. Avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi ja eramuuseumi kolme aasta toetuse taotluse hindamine ja toetuse suuruse kindlaksmääramine (1) Avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi ja eramuuseumi kolme aasta toetuse taotluse hindamiseks moodustab käesoleva määruse § 5 lõikes 3 nimetatud toetuse andja nõuandva komisjoni, mille volituste tähtaeg on viis aastat ja mille koosseis kooskõlastatakse valdkonna eest vastutava ministeeriumiga. (2) Komisjoni koosseisu ja töökorra kinnitab toetuse andja käskkirjaga ning avalikustab oma veebilehel. (3) Komisjoni liikmed ja eksperdid kinnitavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega hinnatava taotluse ja taotleja suhtes oma erapooletust ning sõltumatust. Seotuse olemasolu korral taandab komisjoni liige ja/või ekspert ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud tingimustel ja korras. (4) Komisjon hindab taotlejale ja taotlusele käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastavaid taotlusi käesoleva määruse lisas 2 esitatud metoodika alusel. Komisjon võib vajaduse korral taotluste hindamisse kaasata hääleõiguseta eksperte. (5) Kui taotlusvooru eelarve ja taotlejad jäävad võrreldes eelneva kalendriaastaga samaks, siis toetuse suuruse ümberhindamist lisas 2 toodud metoodika alusel ei tehta. (6) Komisjonil on vajaduse korral õigus kutsuda taotleja taotlust kaitsma või esitada taotlejale täpsustavaid küsimusi. Küsimustele vastates saab taotleja esitatud taotlust selgitada, kuid mitte muuta. (7) Komisjon teeb toetuse andjale põhjendatud ettepaneku taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta kolmeks järjestikuseks kalendriaastaks. (8) Komisjonil on õigus oma esialgne ettepanek ümber vaadata ning vastavalt teise ja kolmanda aasta toetuse eraldamise ettepanekut vähendada või suurendada, kui taotlusvooru eelarve maht on vähenenud või suurenenud, rakendades käesoleva määruse lisa 2 punktis 10 sätestatud metoodikat. (9) Komisjoni liikmete ja ekspertide tööd tasustatakse § 5 lõikes 3 nimetatud toetuse andja kehtestatud korra kohaselt. § 14. Toetuse otsus (1) Toetuse eraldamise või eraldamata jätmise otsustab toetuse andja käskkirjaga. (2) Avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi ja eramuuseumi kolme aasta toetuse puhul otsustatakse toetuse summa igal eelarveaastal eraldi käskkirjaga, võttes aluseks komisjoni ettepaneku. (3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui esitatud taotluste rahaline maht ületab selleks otstarbeks ette nähtud eelarve või taotluse täies mahus rahuldamine ei ole põhjendatud. (4) Taotluse osalisel rahuldamisel võrreldakse kõiki samaks tähtajaks esitatud taotlusi ning arvestatakse konkreetsele taotlusele antud punkte, varasemat samast taotlusvoorust samale taotlejale eraldatud toetuse suurust ning eelarveliste vahendite olemasolu. (5) Taotleja võib osalise toetuse vastu võtta tingimusel, et seda on taotluse osalise rahuldamise korral võimalik kasutada eesmärgipäraselt. (6) Taotluse võib jätta rahuldamata, kui: 1) taotleja või taotlus ei vasta käesolevas määruses nimetatud nõuetele; 2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida; 4) hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele; 5) taotleja ei ole nõus käesoleva paragrahvi lõike 5 kohase taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või kavandatud toetatava tegevuse muutmise kohta; 6) taotluses esitatud ja taotluse menetlemise käigus kogutud teavet hinnates ilmneb, et tegevuste eesmärgid on võimalik saavutada ilma toetuseta. 5. peatükk Toetuste maksmine, aruandlus ja toetuste tagasinõudmine § 15. Toetuse maksmine Toetus makstakse välja 14 tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates, kui taotluse rahuldamise otsusest ei tulene teisiti. § 16. Toetuse kasutamise aruanne (1) Toetuse saaja esitab toetuse andjale aruande digitaalselt allkirjastatuna või e-keskkonna kaudu. (2) Aruanne esitatakse toetuse kasutamise kalendriaastale ja kolme aasta toetuse puhul kolmanda toetuse kasutamise kalendriaastale järgneva aasta 15. veebruariks, kui toetuse otsusest ei tulene teisiti. (3) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja avalduse alusel pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud tähtaja saabumist. (4) Toetuse saaja tagastab toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega. (5) Aruande menetlemise tähtaeg on kuni 90 kalendripäeva aruande esitamisest arvates. (6) Aruande menetlemisel kontrollib toetuse andja, kas: 1) aruandes esineb puudusi; 2) toetuse saaja tegevus vastab toetuse kasutamise eesmärgile; 3) toetuse saamisega seotud kohustus või nõue on täidetud; 4) esitatud andmed on täielikud ja õiged. (7) Aruande menetlemise käigus on toetuse andjal õigus küsida toetuse kasutamise kuludokumente. (8) Kui aruandes esineb puudusi, annab toetuse andja toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks, mille võrra pikeneb aruande menetlemise tähtaeg. (9) Toetuse andja võib jätta aruande kinnitamata, kui: 1) määratud tähtpäevaks ei ole puudusi kõrvaldatud; 2) teadlikult on esitatud valeandmeid; 3) toetuse taotluses kirjeldatud tegevused on olulises mahus ellu viimata; 4) tegevuste toimumine ei ole tõendatud. (10) Toetuse andja teeb aruande kinnitamata jätmise otsuse teatavaks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (11) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata riigi sihtasutuse muuseumile, kes esitab tegevustoetuse kasutamise aruande majandusaasta aruande kooseisus koos ülevaatega asutaja ootuste täitmisest riigivaraseaduses sätestatud tähtajaks. § 17. Toetuse tagasinõudmine ja -maksmine (1) Toetuse andja võib toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui: 1) toetuse saaja ei ole toetust kasutanud eesmärgipäraselt; 2) toetuse saaja on toetust kasutanud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks; 3) toetuse saaja on jätnud aruande esitamata; 4) toetuse saaja on toetuse saamiseks nõutavad tingimused täitnud näiliselt, sealhulgas esitanud valeandmeid või andmeid varjanud; 5) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus; 6) esitatud aruannet ei ole kinnitatud. (2) Toetuse andja võib kolme aasta toetuse puhul väljamaksed peatada, kui toetuse saajal: 1) on esitamata käesoleva määruse § 9 lõike 1 punktis 7 nimetatud uuendatud arengukava või finantsplaan; 2) on esitamata majandusaasta aruanne seaduses ettenähtud korras ja tähtajal; 3) on riiklike maksude, maksete või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressivõlg, välja arvatud juhul, kui võla tasumine on ajatatud ja tasutud ajakava kohaselt. (3) Toetuse saaja tagastab toetuse selle tagasinõudmise otsuses nimetatud tähtpäevaks. (4) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates. Kui toetus on käsitletav käesoleva määruse § 3 lõikes 1 või 5 nimetatud abina, siis võib otsuse teha kümne aasta jooksul toetuse saajale toetuse eraldamisest arvates. (5) Kui toetuse tagasinõudmise otsuse alusel kuuluks tagasinõudmisele toetus suurusega kuni 500 eurot, kuid mitte rohkem kui kaks protsenti määratud toetusest, jäetakse toetuse tagasinõudmise otsus tegemata. (6) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtaja jooksul tagasi ei maksta, nõuab toetuse andja tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt. 6. peatükk Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused § 18. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja tagab käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise ning tegevuste eduka elluviimise käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tingimuste kohaselt, sealhulgas: 1) kasutab toetust eesmärgipäraselt; 2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ning toetuse kasutamise aruande; 3) tagab, et oleks täidetud käesoleva määruse § 9 lõike 1 punktis 3 sätestatud tingimus; 4) tagab muuseumisse tasuta sissepääsu muuseumiseaduse § 20 lõike 3 punktis 1 nimetatud sihtrühmadele; 5) järgib tegevuste elluviimisega seotud asjade või teenuste ostmisel riigihangete seaduses toodud põhimõtteid, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. Kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust, peab ta võtma vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb toetuse eest tehtavate tegevuste elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 10 000 euroga või ületab seda. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb aruandlusele lisada sellekohane põhjendus; 6) järgib riigiabi või vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need kohalduvad toetuse saamisel; 7) säilitab toetuse saamise aluseks olevaid dokumente ja muid tõendeid käesoleva määruse § 3 lõikes 6 nõutud aja jooksul, kui toetus eraldatakse riigiabina või vähese tähtsusega abina; 8) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või tegevuste elluviimisega seotud andmete muutumisest, tegevuste elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest ning toetusest soetatud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele; 9) tagastab tagasimaksmisele kuuluva toetuse tähtajaks; 10) võimaldab toetuse andjal toetuse kasutamist kontrollida ja osutab selleks igakülgset abi; 11) täidab muid õigusaktides sätestatud kohustusi. § 19. Toetuse saaja õigused Toetuse saajal on õigus: 1) saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud käesolevas määruses, muudes õigusaktides või toetuse otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega; 2) toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses; 3) esitada arvamus ja vastuväited haldusmenetluse seaduses §-s 40 toodud juhtudel. § 20. Toetuse andja kohustused Toetuse andja on kohustatud: 1) tagama riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmete kandmise riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse ning muude konkurentsiseaduse 6. peatükis sätestatud kohustuste täitmise, kui toetus eraldatakse riigiabina või vähese tähtsusega abina; 2) säilitama toetuse taotlemise ja andmisega seotud dokumente ning muid tõendeid käesoleva määruse § 3 lõikes 6 nõutud aja jooksul, kui toetus eraldatakse riigiabina või vähese tähtsusega abina; 3) tegema taotlus- ja aruandevormi ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel või asjakohases infosüsteemis; 4) teavitama toetuse saajat viivitamata käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest; 5) tegema muid käesolevas määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid. § 21. Toetuse andja õigused Toetuse andjal on õigus: 1) kontrollida toetuse kasutamist ja tegevuste elluviimist; 2) nõuda taotluses kirjeldatud tegevuste kestuse, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad tegevuste nõuetekohast elluviimist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 3) jätta toetus välja maksmata või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi. 7. peatükk Rakendussätted § 22. Määruse rakendamine (1) Määruses sätestatud korda rakendatakse valdkonna eest vastutavas ministeeriumis 2024. aasta ja sellele järgnevate aastate riigieelarvest eraldatavate vahendite suhtes ning muudes ministeeriumides 2027. aasta ja sellele järgnevate aastate riigieelarvest eraldatavate vahendite suhtes. (2) Määruse § 7 lõigetes 1–3 nimetatud toetuse piirmäära ja osakaalu nõuet ning § 9 lõike 1 punktis 4 sätestatud tingimusi rakendatakse 2027. aasta ja sellele järgnevate aastate riigieelarvest eraldatavate vahendite suhtes. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga Kristiina Alliksaar minister kantsler  Kultuuriministri …. määruse nr … „Riigieelarvest muuseumide tegevustoetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord“ lisa 1 Riigi sihtasutuse muuseumi ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutava muuseumi, mida ei ole asutanud riik, tegevusnäitajate võrdlemise metoodika 1. Toetuse suurus kujuneb muuseumide tegevuse omavahelises võrdluses ning võttes aluseks varasema samast taotlusvoorust samale taotlejale eraldatud toetuse suuruse, juhindudes seejuures järgmistest kriteeriumidest: Kriteerium ja selgitus Hindamisskaala 1) Riigi ja olemasolu korral muu kaasasutaja Mediaan või sellest ülespoole: 0 punkti tegevustoetus (koos Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (edaspidi RKAS) kuludeks Mediaanist allapoole kuni 50%: 5 punkti määratud toetusega, ilma investeeringute ja remondifondi ning muude ühekordsete Mediaanist allapoole rohkem kui 50%: toetusteta) külastaja kohta – mida suurem 10 punkti suhtarv, seda väiksem vajadus senise toetuse suurendamiseks. Külastajate hulka loetakse ainult tasulised külastajad, kes vastavad Statistikaameti küsitluslehe „Muuseum“1 definitsioonile: „Muuseumi püsinäituste ja ajutiste näituste (v.a väljaspool muuseumi ruume toimuvad) külastajaid, samuti muuseumi korraldatud üritustest (loengud, muuseumitunnid, haridusprogrammid jms, sh väljaspool muuseumi ruume toimuvad) osavõtjaid.“ 2) Riigi ja olemasolu korral muu kaasasutaja Mediaan või sellest ülespoole: 0 punkti tegevustoetuse (koos RKAS-i kuludeks määratud toetusega, ilma investeeringute ja Mediaanist allapoole kuni 50%: 5 punkti remondifondi ning muude ühekordsete toetusteta) osakaal kogukuludest – mida Mediaanist allapoole rohkem kui 50%: suurem suhtarv, seda väiksem vajadus senise 10 punkti toetuse suurendamiseks. 3) Omatulu (kaupade ja teenuste müük ehk Mediaan või sellest ülespoole ja samal ajal tulu ettevõtlusest) suurus – mida suurem arv, alapunkti 2 suhtarv mediaan või sellest seda väiksem vajadus senise toetuse ülespoole: 0 punkti suurendamiseks, kuid ainult sel juhul, kui käesoleva punkti alapunktis 2 nimetatud suhtarv on samuti suur (st mediaan või 1 https://www.stat.ee/et/kusimustikud/muuseum-2022-aasta sellest ülespoole) ja täispileti hind vastab Mediaan või sellest ülespoole, kuid sarnaste muuseumide keskmisele täispileti alapunkti 2 suhtarv mediaanist allpool: hinnale. 5 punkti Mediaanist allapoole (sõltumata alapunkti 2 suhtarvust) ja täispileti hind vastab sarnaste muuseumide keskmisele täispileti hinnale: 10 punkti 4) Arvestuslik tööjõukulu töötaja (taandatud Mediaanist ülespoole rohkem kui 25%: täistööaastatele, arvesse ei võeta 0 punkti võlaõiguslikke lepinguid) kohta – mida suurem arv, seda konkurentsivõimelisem Mediaanist ülespoole kuni 25%: 5 punkti asutus tööturul ning väiksem vajadus senise toetuse suurendamiseks. Mediaan või sellest allapoole: 10 punkti 5) Muuseumikogu suurus (museaalide arv) – Mediaan või sellest allapoole: 0 punkti mida väiksem arv, seda väiksemad säilitus- ja personalikulud ning väiksem vajadus Mediaanist ülespoole kuni 50%: 5 punkti senise toetuse suurendamiseks. Mediaanist ülespoole rohkem kui 50%: 10 punkti 6) Muuseumi põhitegevuseks ning seda Vähemalt 1 kinnistu kuulub RKAS-ile: toetavateks tegevusteks kasutatavad 0 punkti kinnistud, mis kuuluvad RKAS-ile – eelarveliselt on eelisseisus muuseumid, kelle Mitte ükski kinnistu ei kuulu RKAS-ile: kinnistu(d) kuuluvad RKAS-ile ning seega 10 punkti on nende puhul väiksem vajadus senise toetuse suurendamiseks. 7) Filiaalide või külastuskohtade (v.a 1 külastuskoht (st filiaale ei ole): 0 punkti ajutised) arv – mida rohkem, seda suurem vajadus senise toetuse suurendamiseks. 2 filiaali või külastuskohta: 5 punkti 3 või rohkem filiaali või külastuskohta: 10 punkti Vabaõhumuuseumi üksikobjektid ja piirkondlikud talukompleksid loetakse eraldi külastuskohtadeks. 8) Sihtasutuse omandis olevad Ei ole: 0 punkti kultuurimälestised ja välialad (arvesse ei lähe RKAS-i omandis olevad) – mida Vähemalt 2 kultuurimälestist või vähemalt rohkem, seda suurem vajadus senise toetuse 1 linnus või mõisa- või talukompleks või suurendamiseks. kirik või väliala: 10 punkti Välialaks loetakse vabaõhumuuseumid ja muud väliekspositsioonid, linnusehoovid,  pargid ja muud muuseumi põhitegevusega otseselt seotud territooriumid (v.a parklad ja haldusotstarbelised alad). 9) Väljaspool muuseumi rendipinnal (v.a Ei ole: 0 punkti RKAS-i omandis olevates hoonetes) asuvate hoidlate pindala – mida rohkem, seda Alla 200 m2: 5 punkti suurem vajadus senise toetuse suurendamiseks. 200 või rohkem m2: 10 punkti 10) Taotluse ja lisadokumentide sisuline ja Taotluse ja esitatud lisadokumentide vormiline kvaliteet. sisuline ja vormiline kvaliteet on madal (Kõik dokumendid või suur osa neist on Hindamisel valitakse punktisumma, mille kirjutatud ebaselgelt. Kõik eesmärgid või suur kirjelduses enamik aspekte vastab taotluses osa neist ei ole realistlikud või on vähese ja lisadokumentides esinevatele asjaoludele. ambitsiooniga. Kõik eesmärgid või suur osa neist ei ole asjakohased, arvestades muuseumi missiooni või visiooni, või ei ole mõõdetavad või sihistatud. Arengukava tegevussuunad sisaldavad suures osas rutiinseid tegevusi. Arengukava, finantsplaan, aasta tegevuskava ja/või eelarve ei ole omavahel loogilises seoses): 0 punkti Taotluse ja esitatud lisadokumentide sisuline ja vormiline kvaliteet on keskmine (Dokumentides on ebaselgelt kirjutatud osi. Mõned eesmärgid ei ole realistlikud või on vähese ambitsiooniga. Eesmärgid on üldiselt asjakohased, kuid ei ole kas mõõdetavad või sihistatud. Arengukava tegevussuunad sisaldavad eelkõige uusi algatusi, vähem rutiinseid tegevusi. Arengukava, finantsplaani, aasta tegevuskava ja/või eelarve vahel on mõned ebakõlad): 5 punkti Taotluse ja esitatud lisadokumentide sisuline ja vormiline kvaliteet on kõrge (Kõik dokumendid on kirjutatud selgelt ja konkreetselt. Eesmärkide realistlikkus ja ambitsioonikus on hästi tasakaalus. Eesmärgid on asjakohased, mõõdetavad ja sihistatud. Arengukava tegevussuunad sisaldavad ainult uusi algatusi, mitte rutiinseid tegevusi. Arengukava, finantsplaan, aasta tegevuskava ja eelarve on omavahel loogilises seoses): 10 punkti 2. Punktis 1 nimetatud kriteeriumide puhul kasutatakse andmeid taotlemise tähtpäeva seisuga, v.a alapunktid 1–5, mille puhul kasutatakse taotluse esitamisele eelneva kalendriaasta andmeid2. 3. Taotlused jagatakse saadud punktide alusel kolme rühma: 1) väike vajadus senise tegevustoetuse suurendamiseks (0–40 punkti) – toetussummat võib suurendada 5%, kuid mitte rohkem, kui taotleja taotles; 2) keskmine vajadus senise tegevustoetuse suurendamiseks (45–70 punkti) – toetussummat võib suurendada 15%, kuid mitte rohkem, kui taotleja taotles; 3) suur vajadus senise tegevustoetuse suurendamiseks (75–100 punkti) – toetussummat võib suurendada 25%, kuid mitte rohkem, kui taotleja taotles. 4. Kui hindamistulemuse põhjal ületab taotluste rahaline maht taotlusvooru eelarve, leitakse toetuse lõplik summa proportsionaalse vähendamise kaudu. Selleks vähendatakse punkti 3 alusel leitud muuseumi tegevustoetuse summat protsendimääras, mille võrra ületab tegevustoetuste kogusumma taotlusvooru eelarvet nii, et eraldatav kogusumma oleks võrdne taotlusvooru eelarvega. 2 Andmed võetakse majandusaasta aruandest ja taotleja poolt Statistikaametile esitatud aruandest „Muuseum“  Kultuuriministri …. määruse nr … „Riigieelarvest muuseumide tegevustoetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord“ lisa 2 Avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi ja eramuuseumi toetuse taotluse hindamise metoodika 1. Määruse alusel vastavuskontrolli läbinud taotlusi hinnatakse ja punktid määratakse järgmiste kriteeriumide alusel: Nr Hindamiskriteerium, alakriteeriumid ja hindamisskaala Hindaja või punktide määraja 1. Vastavus muuseumiseaduse § 21 lõikes 3 toodud toetuse eraldamise eesmärgile Taotlus peab saama vähemalt ühe alakriteeriumi osas nullist suurema tulemuse. Taotlused, mis saavad null punkti, ei kuulu rahastamisele. 1.1 Muuseumivaldkonna mitmekesisuse tagamine 1.1.1. Taotleja muuseumikogu olulisus Eesti kultuuripärandi jaoks ja Hindab toetuse temaatiline eristumine muuseumivaldkonna enamusest: andja - Ei eristu muuseumivaldkonna enamusest või moodustatud muuseumikogu on vähesel määral seotud Eesti komisjon kultuuripärandiga sõltumata temaatilisest eristumisest – 0 punkti - Eristub keskmiselt muuseumivaldkonna enamusest ja muuseumikogu on olulisel määral seotud Eesti kultuuripärandiga – 5 punkti - Eristub olulisel määral muuseumivaldkonna enamusest ja muuseumikogu on olulisel määral seotud Eesti kultuuripärandiga – 10 punkti 1.1.2. Taotleja tegevuse eristumine (st innovaatiliste meetodite või Hindab toetuse lahenduste kasutamine või uute/alakäsitletud sihtrühmadega andja tegelemine) muuseumivaldkonna enamusest: moodustatud - Ei eristu – 0 punkti komisjon - Eristub keskmiselt – 5 punkti - Eristub olulisel määral – 10 punkti 1.2 Muuseumiteenuste piirkondliku kättesaadavuse tagamine 1.2.1. Riigimuuseumide ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavate Määrab toetuse muuseumide arv taotlejaga samas kohalikus omavalitsusüksuses: andja - Rohkem kui üks – 0 punkti - Üks – 5 punkti - Puuduvad – 10 punkti 1.3 Seadusest tuleneva ülesande täitmine rahvusliku kultuuripärandi säilitamisel ja kättesaadavaks tegemisel 1.3.1. Taotleja tegevust reguleerib eraldi seadus, kus on vastav Määrab toetuse ülesanne – rahvusliku kultuuripärandi säilitamine ja andja kättesaadavaks tegemine – sätestatud: - Ei – 0 punkti - Jah – 5 punkti 2. Vastavus muuseumiseaduse § 1 lõikes 2 toodud seaduse eesmärgile luua tingimused kestlike, professionaalsete ja eetiliste muuseumide arenguks 2.1 Muuseumi ühiskondlik roll ja sotsiaalne vastutus: Hindab toetuse - Muuseumi tegevus on vähese või selgelt sõnastamata ja andja eesmärgistamata ühiskondliku mõjuga. Muuseum lähtub moodustatud oma tegevuses tavapärastest „kogun, säilitan, uurin, komisjon. vahendan“ funktsioonidest. Sihtrühmad on määratlemata või määratlus on väga kitsas. Muuseum ei arvesta Hindamisel teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende valitakse elukaare ulatuses või teeb seda minimaalselt. Muuseum ei punktisumma, seira oma keskkonnajalajälge ega pole seadnud mille kirjelduses eesmärgiks selle vähendamist. – 5 punkti enamik aspekte - Muuseum on sõnastanud oma tegevuse laiema vastab taotluses ühiskondliku eesmärgi, mis ulatub kaugemale ja tavapärastest „kogun, säilitan, uurin, vahendan“ lisadokumentides funktsioonidest, kuid selle elluviimisel on arenguruumi. esinevatele Muuseum arvestab enamuse teenuste pakkumisel asjaoludele. kasutajate vajadustega kogu nende elukaare ulatuses, kuid kõik kasutajagrupid või vajadused ei ole hõlmatud ja/või puudub realistlik tegevuskava kitsaskohtade lahendamiseks. Muuseum seirab teatud määral oma keskkonnajalajälge, kuid puuduvad eesmärgid ja/või tegevused selle vähendamiseks. – 10 punkti - Muuseumil on suur ühiskondlik mõju. Muuseum on kogukondlikult (nt paikkondlikud või maailmavaate, väärtuste, huvi- või tegevuspõhised kogukonnad) aktiivne. Muuseum analüüsib oma tegevust ja mõõdab tulemusi. Muuseum arvestab teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende elukaare ulatuses, kitsaskohtade lahendamiseks on koostatud realistlik tegevuskava. Muuseum seirab oma keskkonnajalajälge ja tegutseb aktiivselt selle vähendamise nimel. – 15 punkti  2.2 Külastajate huvi (taotlemisele eelneval aastal1): Määrab toetuse - Aastane külastajate arv alla 2000 – 0 punkti andja - Aastane külastajate arv 2000–9999 – 5 punkti - Aastane külastajate arv 10 000–29 999 – 10 punkti - Aastane külastajate arv 30 000 või suurem – 15 punkti Külastajate hulka loetakse ainult tasulised külastajad, kes vastavad Statistikaameti küsitluslehe „Muuseum“2 definitsioonile: „Muuseumi püsinäituste ja ajutiste näituste (v.a väljaspool muuseumi ruume toimuvad) külastajaid, samuti muuseumi korraldatud üritustest (loengud, muuseumitunnid, haridusprogrammid jms, sh väljaspool muuseumi ruume toimuvad) osavõtjaid.“ 2.3 Taotluse dokumentide kvaliteet: Hindab toetuse - Taotluse ja esitatud lisadokumentide sisuline ja vormiline andja kvaliteet on madal – 0 punkti. moodustatud Kõik dokumendid või suur osa neist on kirjutatud komisjon ebaselgelt. Kõik eesmärgid või suur osa neist ei ole realistlikud või on vähese ambitsiooniga. Kõik eesmärgid Hindamisel või suur osa neist ei ole asjakohased, arvestades valitakse muuseumi missiooni või visiooni, või ei ole mõõdetavad punktisumma, või sihistatud. Arengukava tegevussuunad sisaldavad mille kirjelduses suures osas rutiinseid tegevusi. Arengukava, finantsplaan, enamik aspekte aasta tegevuskava ja/või eelarve ei ole omavahel vastab taotluses loogilises seoses. ja - Taotluse ja esitatud lisadokumentide sisuline ja vormiline lisadokumentides kvaliteet on keskmine – 5 punkti. esinevatele Dokumentides on ebaselgelt kirjutatud osi. Mõned asjaoludele. eesmärgid ei ole realistlikud või on vähese ambitsiooniga. Eesmärgid on üldiselt asjakohased, kuid ei ole kas mõõdetavad või sihistatud. Arengukava tegevussuunad sisaldavad eelkõige uusi algatusi, vähem rutiinseid tegevusi. Arengukava, finantsplaani, aasta tegevuskava ja/või eelarve vahel on mõned ebakõlad. - Taotluse ja esitatud lisadokumentide sisuline ja vormiline kvaliteet on kõrge – 10 punkti. Kõik dokumendid on kirjutatud selgelt ja konkreetselt. Eesmärkide realistlikkus ja ambitsioonikus on hästi tasakaalus. Eesmärgid on asjakohased, mõõdetavad ja sihistatud. Arengukava tegevussuunad sisaldavad ainult uusi algatusi, mitte rutiinseid tegevusi. Arengukava, finantsplaan, aasta tegevuskava ja eelarve on omavahel loogilises seoses. 1 Kui muuseum oli taotlemisele eelnenud aastal külastajatele suletud, võetakse arvesse aastat, millal muuseum oli viimati kogu aasta avatud. 2 https://www.stat.ee/et/kusimustikud/muuseum-2022-aasta 2. Hindamise tulemusena võib taotlus saada 0–75 punkti. 3. Kui taotlus sai 1 hindamiskriteeriumi „Vastavus muuseumiseaduse § 21 lõikes 3 toodud toetuse eraldamise eesmärgile“ eest 0 punkti, siis taotlust edasi ei hinnata ja toetust ei eraldata. 4. Kui taotlus sai 2 hindamiskriteeriumi „Vastavus muuseumiseaduse § 1 lõikes 2 toodud seaduse eesmärgile luua tingimused kestlike, professionaalsete ja eetiliste muuseumide arenguks“ eest alla 10 punkti, siis toetust ei eraldata. 5. Kui taotlus sai 1 ja 2 hindamiskriteeriumi eest kokku alla 20 punkti, siis toetust ei eraldata. 6. Taotlused, mis said 1 hindamiskriteeriumi eesti vähemalt 5 punkti, 2 hindamiskriteeriumi eest vähemalt 10 punkti ning 1 ja 2 hindamiskriteeriumi eest kokku vähemalt 20 punkti, jagab toetuse andja kolme rühma punktis 7 toodud kriteeriumide ja hindamisskaala alusel: 1) väike vajadus senise tegevustoetuse suurendamiseks (0–20 punkti); 2) keskmine vajadus senise tegevustoetuse suurendamiseks (25–40 punkti); 3) suur vajadus senise tegevustoetuse suurendamiseks (45–60 punkti). 7. Vastavasse rühma kuulumine määratakse muuseumide tegevuse omavahelises võrdluses (hälbimine mediaanist) ning võttes arvesse taotlejale varasemalt eraldatud tegevustoetuse suurust, juhindudes seejuures järgmistest kriteeriumidest: 1) Riigi ja muuseumi asutaja Mediaan või sellest ülespoole: 0 punkti tegevustoetus külastaja kohta – mida suurem suhtarv, seda väiksem vajadus Mediaanist allapoole kuni 50%: 5 punkti senise toetuse suurendamiseks. Mediaanist allapoole rohkem kui 50%: 10 Külastajate hulka loetakse nii tasulised punkti kui ka tasuta külastajad, kes vastavad Statistikaameti küsitluslehe „Muuseum“3 Kui ei ole varem toetust saanud, siis vaikimisi definitsioonile: 5 punkti. „Muuseumi püsinäituste ja ajutiste näituste (v.a väljaspool muuseumi ruume toimuvad) külastajaid, samuti muuseumi korraldatud üritustest (loengud, muuseumitunnid, haridusprogrammid jms, sh väljaspool muuseumi ruume toimuvad) osavõtjaid.“ 2) Riigi ja muuseumi asutaja Mediaan või sellest ülespoole: 0 punkti tegevustoetuse osakaal kogukuludest – mida suurem suhtarv, seda väiksem Mediaanist allapoole kuni 50%: 5 punkti vajadus senise toetuse suurendamiseks. Mediaanist allapoole rohkem kui 50%: 10 punkti 3 https://www.stat.ee/et/kusimustikud/muuseum-2022-aasta  Kui ei ole varem toetust saanud, siis vaikimisi 5 punkti. 3) Omatulu (kaupade ja teenuste müük) Mediaan või sellest ülespoole ja samal ajal suurus – mida suurem arv, seda väiksem alapunkti 2 suhtarv mediaan või sellest vajadus senise toetuse suurendamiseks, ülespoole: 0 punkti kuid ainult sel juhul, kui käesoleva punkti alapunktis 2 nimetatud suhtarv on Mediaan või sellest ülespoole, kuid samuti suur (st mediaan või sellest alapunkti 2 suhtarv mediaanist allpool: 5 ülespoole) ja täispileti hind vastab punkti sarnaste muuseumide keskmisele täispileti hinnale. Mediaanist allapoole (sõltumata alapunkti 2 suhtarvust) ja täispileti hind vastab sarnaste muuseumide keskmisele täispileti hinnale: 10 punkti Kui ei ole varem toetust saanud, siis suhtarvu arvesse ei võeta (ainult omatulu suurus võrreldes mediaaniga). 4) Muuseumikogu suurus (museaalide Mediaan või sellest allapoole: 0 punkti arv) – mida väiksem arv, seda väiksemad kulud ning väiksem vajadus Mediaanist ülespoole kuni 50%: 5 punkti senise toetuse suurendamiseks. Mediaanist ülespoole rohkem kui 50%: 10 punkti 5) Muuseumi põhitegevuseks ning seda Ei ole: 0 punkti toetavateks tegevusteks kasutatavate kinnistute eripära – mida rohkem Vähemalt 2 kultuurimälestist või vähemalt kultuurimälestisi ja välialasid, seda 1 linnus või mõisa- või talukompleks või suurem vajadus senise toetuse kirik või suur tööstuspärandi objekt või suurendamiseks. väliala: 10 punkti Välialaks loetakse vabaõhumuuseumid ja muud väliekspositsioonid, linnusehoovid, pargid ja muud muuseumi põhitegevusega otseselt seotud territooriumid (v.a parklad ja haldusotstarbelised alad). 6) Filiaalide ja külastuskohtade (v.a 1 külastuskoht (st filiaale ei ole): 0 punkti ajutised) arv – mida rohkem filiaale, seda suurem vajadus senise toetuse 2 filiaali või külastuskohta: 5 punkti suurendamiseks. 3 või rohkem filiaali või külastuskohta: 10 punkti 8. Punktis 7 nimetatud kriteeriumide puhul kasutatakse taotluse esitamisele eelneva kalendriaasta andmeid4, v.a alapunktid 5 ja 6, mille puhul kasutatakse andmeid taotluse esitamise päeva seisuga5. 9. Lõplik toetussumma kujuneb järgmiselt: Punkti 7 alusel antud punktid: 0–20 25–40 45–60 Punkti 1 alusel 20–40 Toetusummat ei Toetussummat Toetussummat antud punktid: suurendata / Uus võib suurendada võib suurendada taotleja: 10 000 5%, kuid mitte 15%, kuid mitte eurot aastas, kuid rohkem, kui rohkem, kui mitte rohkem, kui taotleja taotles / taotleja taotles / taotleja taotles Uus taotleja: Uus taotleja: 11 000 eurot 12 000 eurot aastas, kuid mitte aastas, kuid rohkem, kui mitte rohkem, taotleja taotles kui taotleja taotles 45–75 Toetussummat Toetussummat Toetussummat võib suurendada võib suurendada võib suurendada 5%, kuid mitte 15%, kuid mitte 25%, kuid mitte rohkem, kui rohkem, kui rohkem, kui taotleja taotles / taotleja taotles / taotleja taotles / Uus taotleja: Uus taotleja: Uus taotleja: 11 000 eurot 12 000 eurot 13 000 eurot aastas, kuid mitte aastas, kuid mitte aastas, kuid rohkem, kui rohkem, kui mitte rohkem, taotleja taotles taotleja taotles kui taotleja taotles 10. Kui hindamistulemuse põhjal ületab taotluste rahaline maht taotlusvooru eelarve, leitakse toetuse lõplik summa proportsionaalse vähendamise kaudu. Selleks vähendatakse punkti 9 alusel leitud muuseumi tegevustoetuse summat protsendimääras, mille võrra ületab tegevustoetuste kogusumma taotlusvooru eelarvet nii, et eraldatav kogusumma oleks võrdne taotlusvooru eelarvega. 4 Andmed võetakse taotleja poolt Statistikaametile esitatud aruandest „Muuseum“ 5 Taotleja esitab vastavad andmed taotluses  Kultuuriministri määruse „Riigieelarvest muuseumide tegevustoetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskirja juurde Lisa 3 Märkuste tabel kultuuriministri määruse „Riigieelarvest muuseumide tegevustoetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord“ eelnõule Jrk Märkuse tegija ja sisu Arvestamine/mittearvestamine nr Tartu Ülikool 1. Määruse kavandist ega selle seletuskirjast ei selgu, millistest põhimõtetest lähtudes Selgitame: moodustatakse muuseumidele jaotatava tegevustoetuse fond ehk konkreetsete Taotlusvoorude määrused ei reguleeri riigieelarve koostamise taotlusvoorude eelarved. Palun selgitage, kuidas tagatakse, et järgmistes protsessi. taotlusvoorudes on era-, kohaliku omavalitsuse ja avalik-õiguslike isikute Taotlusvoorude mahud sõltuvad riigieelarve strateegiast muuseumidele jaotatav tegevustoetus vähemalt praeguses proportsioonis võrreldes (Vabariigi Valitsuse pädevuses), konkreetse eelarveaasta muud tüüpi muuseumidega. Et tagada nimetatud muuseumide jätkusuutlikkus ja riigieelarvest (Riigikogu pädevuses) ning kultuuripoliitilistest areng, on vaja, et tegevustoetuse summa kasvaks. Senise niigi ebapiisaval tasemel prioriteetidest (kultuuriministri pädevuses Kultuuriministeeriumi tegevustoetuse püsimine samal tasemel mitme aasta jooksul, mida inflatsioon valitsemisala eelarve raames). omakorda veel mõjutab, ei ole muuseumide arenguks piisav. 2. Määruse kavandi paragrahvi 7 lõikes 2 kasutatakse terminit „muuseumiüksus“. Arvestatud. Seda terminit ei ole kasutatud muuseumiseaduses ega ka mujal määruse kavandis ega ole üheski õigusaktis defineeritud. Seletuskirja leheküljel 7 on selgitatud, et mõeldud on juhtumeid, kus taotleja on näiteks ülikool ning muuseum on selle struktuuriüksus, ning et sel juhul ei arvutata osakaalu nõuet mitte kogu ülikooli aasta eelarve alusel, vaid muuseumi eelarve põhjal. Muuseumidele kättesaadavaks tehtud kultuuriministeeriumi muuseuminõuniku kommentaaris on viimane selgitanud muuseumiüksuse mõistet nii: „Nt kui Tartu Ülikool on taotleja, siis tema „muuseumiüksus“ on Tartu Ülikooli muuseumid.” Tartu Ülikooli koosseisus on kaks muuseumi: Tartu Ülikooli muuseum ja Tartu Ülikooli loodusmuuseum (struktuuriüksus asutuse Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed koosseisus). Need on mõlemad eraldi struktuuriüksused Tartu Ülikooli koosseisus, mingit ühtset muuseumiüksust nad ei moodusta. Teen ettepaneku asendada määruse kavandi paragrahvi 7 lõikes 2 sõna „muuseumiüksuse“ sõnaga 1  „muuseumi“. Muuseumi mõiste on määratletud muuseumiseaduse paragrahvi 2 lõikes 1 ja see on üheselt arusaadav. Ei ole ohtu, et tekib seletuskirjas viidatud probleem, just kui võiks muuseumi mõiste alla mahtuda kogu ülikool, sest eespool viidatud muuseumiseaduse sättes on selgelt öeldud, et muuseum võib olla kas iseseisev juriidiline isik või asutus, ning muuseumiseaduse paragrahvis 21 punktis 4 on 2 (2) defineeritud ka avalik-õigusliku isiku muuseum, milleks on kas avalik- õiguslik juriidiline isik või selle struktuuriüksus. Vajadusel on võimalik määruse kavandi seletuskirjas lahti kirjutada, et muuseumi all ei peeta mitte üheski olukorras, kaasa arvatud mitte määruse kavandi paragrahvi 7 lõikes 2, silmas kogu ülikooli. Lisaks sellele tuleks hea õigusloome praktika jälgimise huvides igatahes hoiduda selliste terminite kasutuselevõtmisest, mida ei ole õigusaktides defineeritud. Kui õigusakti tervikluse huvides on vajalik uus termin kasutusele võtta, tuleb see seal samas ka defineerida. 3. Teen ettepaneku täiendada määruse kavandi paragrahvi 10 lõiget 2 teise lausega Mittearvestatud. järgmises sõnastuses: „Taotluse läbi vaatamata jätmise tinginud puudused Kultuuriministeerium ei pea vajalikuks korrata määruses üle protokollitakse ning nendest teavitatakse taotlejat.“. Eesmärk on tagada muudest seadustest tulenevaid nõudeid. haldusmenetluse seaduse paragrahvi 14 lõikest 7 tulenevate nõuete täitmine. Lisasime selguse huvides § 1 uue sätte: Määruses reguleerimata Määruse kavandi praeguse sõnastuse puhul ei ole kindlust, et seda tehakse, sest ka küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust. seletuskirjas ei ole seadusest tulenevat protseduuri täpsemalt selgitatud, vaid on piirdutud määruse sätte ümberkirjutamisega. 4. Palun Lisas 2: „Avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi ja Arvestatud. eramuuseumi toetuse taotluse hindamise metoodika“ teha parandused rea 13 Juhime samas tähelepanu, et selles failis toodud muuseumi veergudes W ja X. Tartu Ülikooli loodusmuuseum tegutseb kahes andmetel ei ole praegu õiguslikku tähendust, vaid see tabel on kultuurimälestiseks olevas hoones: aadressil Vanemuise 46 (ehitismälestis nr loodud näidiseks, et süsteemi olemust paremini illustreerida. 30445) ja aadressil Lai 40 (ehitismälestis nr 6933). Seega peaks Tartu Ülikooli loodusmuuseum antud kriteeriumi hindamisel saama 0 punkti asemel 10 punkti. 5. Seletuskirjast ei nähtu, milline on määruse lisades toodud toetuse jaotamise Metoodika koostamise loogikat on selgitatud seletuskirjas lk 21– metoodika oodatav mõju, st millise analüüsi tulemustele tuginedes on otsustatud 22. Lisaks teatud määral ka lk 1. justnimelt sellist metoodikat rakendada. Palun seletuskirja selles küsimuses täiendada. SA Eesti Kaevandusmuuseum Kas peab olema kindlasti töölepinguga üks kõrgharidusega kultuuritöötaja või Arvestatud. võiks olla ka kõrgharidusega palgaline juhatuse liige, kellega ei ole sõlmitud töölepingut. 2 SA Iisaku Kihelkonna Muuseum Väikesel muuseumi puhul äkki sobiks ka, et juhatuse palgaline liige on Arvestatud. kõrgharidusega kultuuritöötaja? Või taotletud kutsestandard, kultuurikorraldaja vähemalt tase 6? SA Rannarootsi Muuseum 1. Tegevustoetuse arvestamisel palume võtta arvesse muuseumi omandis olevad Mittearvestatud. veesõidukid ja sõidukid. Igal muuseumil on nende temaatilisest Põhjendus: eripärast/asukohast/muuseumikogust vmt tulenev asjaolu, mis justkui õigustaks toetuse suurendamist. Neid kõiki aga kirja panna SA Rannarootsi Muuseumi paadikogus on 13 puupaati, nii originaale kui ka ei ole mõttekas. Mida rohkem kriteeriume, seda väiksem on iga koopiaid, millel on oluline kultuurilooline väärtus rannarootslaste ning kogu kriteeriumi mõju koondhindele, mis muudab ebaotstarbekaks nii Läänemere merekultuuripärandi seisukohast. detailse arvestuse. Puupaadid vajavad iga-aastast hooldust, remonti ja hoidmiseks sobilikke tingimusi, mida ilma täiendava tegevustoetuseta on muuseumil iga aasta keerulisem tagada. Muuseumi efektiivse töö tagamiseks ja paatide transpordiks on muuseum soetanud minibussi ja paadihaagise, mis samuti vajavad iga-aastaselt ekspluateerimiseks rahalisi vahendeid: tehniline ülevaatus, liikluskindlustus, kaskokindlustus, hooldus, remont ja kütus. 2. Tegevustoetuse arvestamisel palume võtta arvesse muuseumi omandis olevat Arvestatud. muinsuskaitselist objekti (Korsi talu Ruhnus), mille vastu võtmisel andis Eesti Selgitame: Seletuskirja lisas 1 on juba vastava Vabariik lubaduse kinkijale, võttes endale kohustuse taastada Korsi talu. hindamiskriteeriumi puhul (nr 8: sihtasutuse omandis olevad kultuurimälestised või välialad) Rannarootsi Muuseumile märgitud maksimaalsed punktid. Juhime samas tähelepanu, et selles failis toodud muuseumi andmetel ei ole praegu õiguslikku tähendust, vaid see tabel on loodud näidiseks, et süsteemi olemust paremini illustreerida. Lisaks märgime, et selle määruse alusel antav tegevustoetus ei ole mõeldud investeeringuteks. Eesti Juudi Muuseum 3 1. Oleks hea saada seletuse järgmisele sättele § 9 (1) 4): Selgitame: Kui muuseum ei võta sissepääsutasu, vaid töötab ainult annetuste põhiselt, Kultuuriministeerium saab selle numbri Statistikaametilt (iga loetakse tingimus täidetuks, kui annetuste aastane kogusumma võrdub 2000 aasta juunis eelmise aasta kohta) ja nii nagu külastajate arvu külastaja arvestusliku piletituluga, võttes arvestuse aluseks 50% valdkonna puhul, võetakse ka selle puhul arvesse taotlemisele eelnevat keskmisest täispileti hinnast. aastat. Kes määrab 50% keskmisest täispileti hinnast, mis periood võetakse aluseks ja kus Seda tingimust rakendatakse alates 2027. aasta riigieelarve seda fikseeritakse? Kas see number ilmub taotlusvooru tingimustes või iga taotleja vahendite jaotamisest. Taotlemine toimub 2026. aasta sügisel ja ise rehkendab oma teadmiste põhjal kui suur see summa on? Ma leidsin ainult arvestuse aluseks on seega 2025. aasta keskmine. spordimuuseumi poolt avaldatud Tartu muuseumide piletihindade statistika aastat Kui 2027 voor avaneb, siis vooru avamise teates saab 2025. aasta 2017 keskmine piletihind ka kindlasti kirjas olema. 4  Kultuuriministri määruse „Riigieelarvest muuseumide tegevustoetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse muuseumiseaduse (edaspidi MuuS) § 21 lõike 4 alusel. Määruse koostamise eesmärk on luua kõigile osapooltele üheselt mõistetav, tulemuspõhine ja riigieelarveliste vahendite kasutuse läbipaistvust tagav rahastamismudel. Määrus ei mõjuta seda, kui suur on taotlusvoorude eelarve, vaid reguleerib põhimõtteid, kuidas olemasolevat raha taotlejate vahel jagatakse. 01.05.2023 jõustusid MuuS-i muudatused, millega eristati riigi sihtasutuse muuseumide, halduslepinguga muuseumikogu kasutavate muuseumide, mis ei ole riigi sihtasutused, ja muude muuseumide tegevustoetuste süsteem. MuuS-is nimetatakse põhimõtted, mis eesmärgil riik muuseume toetab: 1) Riigipoolne baasfinantseerimine on tagatud riigi asutatud sihtasutusena tegutsevatele muuseumidele põhimõttel, et riik toetab nende põhikirjaliste eesmärkide ja asutaja või asutajate sõnastatud ootuste täitmist. 2) Halduslepinguga muuseumikogu kasutavate muuseumide, mis ei ole riigi sihtasutused, puhul on halduslepingu sõlmijal kohustus tagada toetus halduslepinguga antud ülesannete täitmiseks. 3) Muudel juhtudel eelistatakse toetuse eraldamisel muuseume, mille tegevus toetab muuseumi teenuste paremat regionaalset kättesaadavust ja valdkondlikku mitmekesisust. Lisaks on MuuS-is eraldi välja toodud muuseumid, kellel on seadusest1 tulenev ülesanne rahvusliku kultuuripärandi säilitamisel ja kättesaadavaks tegemisel. Määrus kehtestab kõigi kolme rühma puhul tegevustoetuse taotlemise ja hindamise tingimused ja korra. Lisaks MuuS-i §-s 21 toodud põhimõtetele on taotlemise nõuete ja hindamiskriteeriumide koostamisel lähtutud MuuS-i üldisest eesmärgist luua tingimused kestlike, professionaalsete ja eetiliste muuseumide arenguks, kes: 1) tugevdavad üksikisikute ja kogukondade arusaama kultuurist, ajaloost ja keskkonnast; 2) aitavad kaasa kriitilisele mõtlemisele mälust ja identiteedist; 3) hoiavad kultuuri- ja loodusväärtusi tulevastele põlvkondadele; 4) edendavad kogukonnatunnet ja kultuurilist mitmekesisust; 5) loovad uusi teadmisi ja inspireerivad; 6) edendavad haridust, heaolu, võrdseid võimalusi ja demokraatiat; 7) arvestavad teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende elukaare ulatuses. Erinevalt kuni 30.04.2023 kehtinud kultuuriministri määrusega „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile muuseumide tegevustoetuseks eraldatud vahendite taotlemise ja määramise kord“ kohaldub uus määrus lisaks Kultuuriministeeriumile (edaspidi KuM) teistelegi ministeeriumidele, kelle haldusalas on riigi sihtasutuse muuseume või muid muuseume, kes kasutavad riigile kuuluvaid muuseumikogusid. Praegu on selliseid ministeeriume üks – Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (edaspidi ReM) –, kes hakkab määrust rakendama alates 2027. aasta riigieelarvest eraldatavate toetuste määramisel. KuM rakendab määrust 2024. aasta riigieelarvest eraldatavate vahendite suhtes. 1 Praegu on selliseid seadusi, kus on vastav säte, üks: Tartu Ülikooli seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/103032011023?leiaKehtiv § 2 lg 4. 1 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud KuM-i kultuuriväärtuste osakonna muuseuminõunik Marju Reismaa ([email protected], 628 2335) ja personali- ja õigusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], 628 2225). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb seitsmest peatükist ja 22 paragrahvist ning kahest lisast. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1. Üldsätted 2. Toetuse andmise eesmärgid, toetuse andjad ja kasutamine 3. Toetuse taotlemine ja nõuded taotlejale 4. Taotluste menetlemine 5. Toetuste maksmine, aruandlus ja toetuste tagasinõudmine 6. Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused 7. Rakendussätted 1. peatükk. Üldsätted Paragrahviga 1 kehtestatakse eelnõu reguleerimis- ja kohaldamisala. Lõikes 1 sätestatakse, et määrusega kehtestatakse riigieelarvest muuseumide tegevustoetuse (edaspidi ka toetus) taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord. Lõikes 2 loetletakse ministeeriumid, kellele määrust kohaldatakse. Nendeks on: 1) Ministeerium, kes teostab asutajaõigusi riigi sihtasutuse muuseumis. Praegu on selliseid ministeeriume kaks: ReM, kes teostab asutajaõigusi ühes riigi sihtasutuse muuseumis (SA Eesti Maaelumuuseumid), ning KuM, kes teostab asutajaõigusi 13-s riigi sihtasutuse muuseumis: 1. SA A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel 2. SA Eesti Ajaloomuuseum 3. SA Eesti Kunstimuuseum 4. SA Eesti Meremuuseum 5. SA Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum 6. SA Eesti Tervishoiu Muuseum 7. SA Eesti Vabaõhumuuseum 8. SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid 9. SA Hiiumaa Muuseumid 10. SA Narva Muuseum 11. SA Pärnu Muuseum 12. SA Saaremaa Muuseum 13. SA Virumaa Muuseumid Lisaks loetakse siia gruppi SA Rannarootsi Muuseum, kes ei ole küll riigivara seaduse mõttes riigi asutatud sihtasutus, kuid on siiski riigi valitseva mõju all Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteemi (ESA2010) metoodika järgi ning ka 01.05.2023 jõustunud MuuS-i uue redaktsiooni kohaselt loetakse neid MuuS-i mõistes riigi sihtasutuse muuseumiks. 2 2) Ministeerium, kes on sõlminud muuseumiga, mida ei ole asutanud riik, MuuS-i § 9 kohaselt halduslepingu riigile kuuluva muuseumikogu kasutamiseks. Praegu on selliseid ministeeriume samuti kaks: ReM – haldusleping Sihtasutusega Eesti Piimandusmuuseum. KuM – haldusleping kolme muuseumiga: 1. SA Ajakeskus Wittenstein 2. SA Juuru ja Hageri Kihelkonna Muuseumid 3. Harjumaa Muuseum 3) Valdkonna eest vastutav ministeerium tegevustoetuse määramisel avalik-õigusliku isiku muuseumile, munitsipaalmuuseumile ja eramuuseumile, millega ei ole sõlmitud MuuS-i § 9 kohaselt halduslepingut riigile kuuluva muuseumikogu kasutamiseks. Selle punkti all mõeldaks KuM-i, kes on ka varasemalt riigiga mitte seotud muuseumidele tegevustoetust eraldanud. 2023. aastal oli selles grupis tegevustoetust saavaid muuseume 20: 1. Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseum 2. Kehtna Vallavalitsus: Järvakandi Klaasimuuseum 3. Kihnu Vallavalitsus: Kihnu Muuseum 4. Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus: Vabamu 5. Mittetulundusühing Eesti Jalgrattamuuseum 6. Mittetulundusühing Eesti Juudi Muuseum 7. Mittetulundusühing Eesti Mootorispordi Ajalugu: MOMU Mootorispordi muuseum 8. Mittetulundusühing TYPA 9. Muhu Vallavalitsus: Muhu muuseum 10. Peipsiääre Vallavalitsus: Liivi Muuseum/Tubina Muuseum 11. Põltsamaa Vallavara OÜ: Põltsamaa Muuseum 12. Setomaa Vallavalitus: Setomaa Muuseumid 13. Sihtasutus Eesti Kaevandusmuuseum 14. sihtasutus Eesti Lennundusmuuseum 15. Sihtasutus Iisaku Kihelkonna Muuseum 16. Sihtasutus Uue Kunsti Muuseum 17. Tallinna Tehnikaülikool: TalTechi muuseum 18. Tartu Ülikool: TÜ loodusmuuseum 19. Tartu Ülikool: TÜ muuseum 20. Valga Vallavalitsus: Valga Muuseum Taotlejate ja toetuse saajate arv on viimasel viiel aastal olnud suhteliselt stabiiline, kõikudes aastati paari-kolme muuseumi piires. 2023. aastal ei eraldatud toetust kahele taotlejale. Lõikes 4 märgitakse selguse huvides, et määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust. Paragrahvis 2 tuuakse välja kaks mõistet: asutaja ootused ja tegevustoetus. Asutaja ootuste termini võeti kasutusele 01.05.2023 jõustunud MuuS-i viimatise redaktsiooni § 21 lõikes 1, mis sätestab, et riigi sihtasutuse muuseumile määratakse riigieelarvest tegevustoetus muuseumi põhikirjaliste eesmärkide ja sihtasutuse asutaja või asutajate sõnastatud ootuste täitmiseks asutajaõigusi teostava ministeeriumi kaudu. Eeskujuks on võetud riigivaraseaduses olev mõiste „omaniku ootused“, mida kasutatakse riigi äriühingute puhul (st riigi kui omaniku ootused oma äriühingutele). Riigivaraseaduse järgi on 3 omaniku ootuste sõnastamine kohustuslik ainult riigi osalusega äriühingutele, kuid Rahandusministeeriumi koostatud riigi osaluspoliitika rohelises ja valges raamatus2 peetakse mõistlikuks laiendada sama süsteemi ka riigi sihtasutustele. AS PricewaterhouseCoopers Advisors analüüsis 2019.–2020. aastal KuM-i juhtimissüsteemi, mille käigus koostas ka asutaja ootuste põhimõtete kontseptsiooni, mida on muuseumide eeskujul plaanis rakendada kõigile KuM-i asutatud sihtasutustele. Asutaja ootused on riigi kui sihtasutuse asutaja (olemasolu korral koos kaasasutajaga) sõnastatud strateegilised eesmärgid ja põhimõtted sihtasutuse nõukogule sihtasutuse tulemuslikuks juhtimiseks. Asutaja ootused lähtuvad valdkonnaga seotud arengukavadest ja on alus sihtasutuse arengukava koostamisel. Asutaja ootuste täitmise aruanne on sisend asutajaõiguste teostajale, et hinnata sihtasutuse edukust eesmärkide täitmisel. Tegevustoetus on toetuseliik, millega toetatakse muuseumi põhitegevust ja arengut tervikuna, eesmärgiga säilitada või tõsta tema võimekust. Tegevustoetuse hulka ei loeta investeeringuid põhivarasse ega muid sihtotstarbelisi toetusi (nt KuM-i remondifondi toetused). Samuti ei loeta määruse mõistes tegevustoetuse hulka toetusi Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile kuuluvate kinnistute haldus-, hooldus- ja heakorrakulude katmiseks. Paragrahviga 3 kehtestatakse riigiabi reeglite kohaldumine. Lõikes 1 sätestatakse vähese tähtsusega abi andmise õiguslik alus ning antakse viide vastavatele regulatsioonidele. Eelnõu kohaselt võib toetuse andmine kvalifitseeruda vähese tähtsusega abiks konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. Konkurentsiseaduse § 30 lõige 1 sätestab, et riigiabiks loetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi. Riigiabi konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu toimimise leping ei anna, kuid artikli 107 lõike 1 järgi on riigiabi igasugune liikmesriigi või riigi ressurssidest ükskõik millisel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Vähese tähtsusega abi hinnatakse samade kriteeriumide alusel kui riigiabi. Kõikide taotluste puhul hindab toetuse andja, kas toetus loetakse käesoleva paragrahvi lõike 5 sisukirjelduses nimetatud grupierandiga hõlmatud riigiabiks või vähese tähtsusega abiks või ei ole toetus neist kumbki. Lõikes 2 sätestatakse, et vähese tähtsusega abi andmisel tuleb muu hulgas jälgida, et ühele ettevõtjale (taotlejale) antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei ületaks mis tahes kolme majandusaasta pikkuse ajavahemiku jooksul komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 3 lõikes 2 nimetatud summat. Kuni 31.12.2023 kehtiva regulatsiooni kohaselt on kogusumma 200 000 eurot, kuid see soovitakse tõsta 275 000 euroni. Kogusumma all mõeldakse kogu avaliku sektori toetust kokku. Kui vähese tähtsusega abina kvalifitseeruvat toetust taotletakse suuremas summas, kui taotleja on õigustatud saama, ning grupierandiga hõlmatud riigiabi anda ei saa (taotleja ei vasta grupierandi määruses sätestatud nõutele), vähendab toetuse andja taotleja nõusolekul toetuse summat kuni vähese tähtsusega abi ülemmäärani. Kui piirmäär on täis, siis jäetakse taotlus HMS-i kohaselt läbi vaatamata. Lõike 3 kohaselt loetakse vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel üheks ettevõtjaks kõik sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud vähese tähtsusega abi määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Selle järgi hõlmab „üks ettevõtja“ kõik ettevõtted, mille vahel on vähemalt üks järgmistest tunnustest: 1) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust; 2) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-, juht-, või järelevalveorgani liikmetest; 2 Vt https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/document_files/riigivara/osaluspoliitika_roheline_raamat_juuli _2015.pdf ja https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/document_files/riigivara/osaluspoliitika_valge_raamat_07_07_ 2016.pdf 4 3) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale; 4) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust. Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, mis on eelmainitud punktides 1–4 kirjeldatud suhtes ühe või enama muu ettevõtte kaudu. Vähese tähtsusega abi maksimaalse määra väljaselgitamisel vaadeldakse ettevõtete seoseid riigipõhiselt. Euroopa Komisjon on „ühe ettevõtja“ mõiste sisustamisel lähtunud asjaolust, et konkurentsieeskirjade kohaldamisel on ettevõtja igasugune majandustegevusega tegelev üksus, olenemata tema õiguslikust seisundist ja rahastamisviisist ning Euroopa Liidu Kohus on otsustanud, et kõiki sama üksuse (õiguslikult või faktiliselt) kontrollitavaid üksusi tuleks käsitleda ühe ettevõtjana. Lõike 4 kohaselt võetakse toetuse andmisel arvesse vähese tähtsusega abi määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreeglid. See tähendab, et üldise, põllumajandusliku ja kalamajandusliku vähese tähtsusega abi summad ei tohi praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt kokku ületada 200 000 eurot kolmeks majandusaastaks. Nimetatud kumuleerumisreegleid on arvesse võetud ka riigiabi ja vähese tähtsusega abi registris, mis tähendab, et sealt nähtub, millist liiki ja kui palju vähese tähtsusega abi on ettevõtjale antud. Kumuleerimisreegleid tuleb arvesse võtta ka grupierandiga hõlmatud riigiabi andmisel. Eelnõu alusel taotletavat/eraldatavat toetust võib kumuleerida mistahes muu riigiabiga, kui meetmed on seotud erinevate kindlaksmääratavate abikõlblike kuludega. Kui erinevad abiallikad on seotud samade, osaliselt või täielikult kattuvate kindlaksmääratavate abikõlblike kuludega, on kumuleerimine lubatud kuni ei ületata suurimat abi osakaalu või abisummat, mida grupierandi määruse kohaselt abi suhtes kohaldatakse. Lõike 5 kohaselt võib eelnõu alusel toetuse andmine kvalifitseeruda riigiabiks konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes ning sellist abi saab anda grupierandiga hõlmatud riigiabina. Sättes antakse grupierandiga hõlmatud riigiabi andmisel järgitavad õiguslikud alused ning viited vastavatele regulatsioonidele. Lõike 6 kohaselt tuleb vähese tähtsusega abina või grupierandiga hõlmatud abina saadud või antud toetustega seotud dokumentatsiooni säilitada vähemalt kümme aastat abi saamisest või andmisest arvates. Nimetatud nõue on nii toetuse andjal kui ka toetuse saajal. Toetuse andmise ja saamise aluseks olevate dokumentide ja tõendite säilitamise kohustus nõutud aja jooksul tuleneb sellest, et tõendada vajaduse korral toetuse andmise või saamise õiguspärasust. Grupierandiga hõlmatud riigiabi või vähese tähtsusega abi saamisel ja andmisel tuleb dokumente säilitada alates toetuse määramisest ehk abi andmise otsuse tegemisest. 2. peatükk. Toetuse andmise eesmärgid, toetuse andjad ja kasutamine. Paragrahvis 4 loetletakse õigusselguse huvides üles MuuS-i §-s 21 nimetatud toetuse andmise eesmärgid toetuse saajate lõikes ning paragrahvis 5 see, kes on iga eesmärgi ja toetuse saaja puhul toetuse andja: Eesmärk (tuleneb MuuS-ist) ja Toetuse Toetuse saaja Näide muuseumist selgitused andja Riigi sihtasutuse Muuseumi põhikirjaliste eesmärkide ja Nt SA Eesti Meremuuseum, KuM muuseum sihtasutuse asutaja või asutajate SA Narva Muuseum, SA sõnastatud ootuste (olemasolu korral) Rannarootsi Muuseum jt (sh koos kohaliku täitmiseks. omavalitsuse või kellegi SA Eesti Maaelumuuseumid ReM teisega asutatud Asutaja(te) ootused tuleb vastavalt sihtasutus ning ka riigi Vabariigi Valitsuse 28.04.2022 5  sihtasutuse asutatud kabinetiistungi otsusele kinnitada kõigil sihtasutus) ministeeriumidel hiljemalt 31.12.2024. Riigile kuuluvat Halduslepingus ettenähtud ülesannete SA Ajakeskus Wittenstein, SA KuM muuseumikogu kasutav täitmiseks (ülesanded on: täiendada, Juuru ja Hageri Kihelkonna muuseum, mida ei ole säilitada, uurida ja vahendada Muuseumid, SA Harjumaa asutanud riik muuseumikogu üldsusele hariduslikel, Muuseum teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel – vajaduse korral täpsustame edaspidi SA Eesti Piimandusmuuseum ReM halduslepingus ülesandeid, pikemas perspektiivis koostame halduslepingutele lisad: muuseumikogu omaniku ootused, sarnane riigi sihtasutustele sõnastatavate asutaja ootustega, kuid suurem rõhk muuseumikogul) Avalik-õigusliku isiku Muuseumivaldkonna mitmekesisuse Nt Tartu Ülikooli muuseum, Muinsus- muuseum, Muhu Muuseum, Vabamu jt kaitse- munitsipaalmuuseum ja või amet eramuuseum muuseumiteenuste piirkondliku kättesaadavuse tagamiseks või seadusest tuleneva ülesande täitmiseks rahvusliku kultuuripärandi säilitamisel ja kättesaadavaks tegemisel Paragrahviga 6 kehtestatakse kulude abikõlblikkuse reeglid. Kulu on abikõlblik, kui on tegevuste elluviimiseks vajalik ja põhjendatud, tekib toetuse kasutamise kalendriaastal ning on kooskõlas nii Euroopa Liidu kui ka riigisisese õigusega, sealhulgas riigihangete seadusega (edaspidi RHS). Tegemist on kulu abikõlblikuks lugemise üldpõhimõtetega. Sõltumata, millal toimub arveldamine, peab kulude tekkimine jääma toetuse kasutamise kalendriaastasse. Kulu tekkimine on põhjendatud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus ettenähtud eesmärkide saavutamiseks ning tekib nende eesmärkide saavutamiseks tehtavate tegevuste käigus. Kulu on sobiv, kui see soodustab eesmärgipäraste tegevuste elluviimist. Kulu on vajalik, kui muu kuluga ei ole võimalik eesmärke ellu viia ning kulu on tõhus, kui selle maksumus kajastab parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja saavutatud eesmärkide vahel. Kulu loetakse tekkinuks, kui on tõendatud, et kulu aluseks olev tegevus on tehtud, ehk töö on tehtud, kaup kätte saadud või teenus osutatud. Lõike 1 kohaselt on muuseumi tegevustoetuse abikõlblikud kulud otseselt muuseumi haldamise ja muuseumi põhitegevuse korraldamisega seotud toetuse kasutamise kalendriaasta tekkepõhised kulud taotluses määratletud eesmärkide ja tegevuste alusel. Lõikega 2 kehtestatakse muuseumi tegevustoetuse mitteabikõlblike kulude loend. Mitteabikõlblikud on: 1) toetuse andmise eesmärgiga mitteseotud, tegevuste elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud; 2) käibemaks, välja arvatud juhul, kui taotleja ei saa seda käibemaksuseaduse alusel tagasi (st et kui taotleja on käibemaksukohuslane ja küsib sisendkäibemaksu riigilt tagasi, tuleb taotluses esitada eelarve ilma käibemaksuta); 3) kulud, mis on hüvitatud riigieelarve või muu avaliku sektori toetusest või välistoetusest; 4) ülikoolide üldkulu eraldis kesksete halduskulude katteks (nn üldkululõiv); 5) ehituslikud ja muud investeeringud. 6 Lõikes 3 sätestatakse, et kui toetus on käsitletav grupierandiga hõlmatud riigiabina, järgitakse abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude määratlemisel grupierandi määruse artikli 53 lõikes 5 toodud abikõlblikkuse reegleid. Kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks mõeldud abiliiki ja selles lubatud tegevuskulusid saab kasutada, kui eelnõus toodud tingimused on täidetud ehk kulu ka eelnõu alusel abikõlblik. Tegevusabi abikõlblikud kulud artikli 53 alusel on järgmised: kultuuriasutuse ja pärandiobjekti kulud, mis seonduvad pideva või korrapärase tegevusega, sealhulgas näituste, etenduste ja üritustega ning sarnase kultuurilise tegevusega tavapärase tegevuse käigus; kulud, mis on seotud kultuuri ja kunstiga seotud haridustegevuse ning avalikkuse teavitamisega kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise tähtsusest haridusprogrammide ja teadlikkuse tõstmise programmidega, sealhulgas uute tehnoloogiate abil; kulud, mille eesmärk on parandada üldsuse juurdepääsu kultuuriasutustele või pärandiobjektidele ja kultuurilisele tegevusele, sealhulgas digiteerimise ja muu uue tehnoloogia kasutamise kulud ning kulud puudega isikute juurdepääsu parandamiseks; kultuuriprojekti või -tegevusega otseselt seotud tegevuskulud, näiteks kinnisvara ja kultuuriasutuste rendikulud, reisikulud, kulud kultuuriprojekti või -tegevusega otseselt seotud materjalidele ja tarvikutele, näituste ja dekoratsioonide arhitektuurilistele struktuuridele, tööriistade, tarkvara ja varustuse laenu-, rendi- ja amortisatsioonikulu, kulud seoses juurdepääsuõigustega autoriõigustega kaitstud teostele ja muule intellektuaalomandiõigustega kaitstud sisule, reklaamikulu ja kulud, mis on kantud vahetult projekti või tegevuse tulemusel; amortisatsioonikulud ja rahastamiskulud on abikõlblikud ainult siis, kui need ei ole hõlmatud investeeringuteks ettenähtud abiga; kultuuriasutuse ja pärandiobjekti või projekti töötajatega seonduvad personalikulud; väliskonsultantide ja sisseostetud teenuste pakkujate osutatud nõustamis- ja tugiteenuste kulud, mis on kantud vahetult projekti tulemusel. Lõige 4 annab toetuse andjale õiguse toetuse otsuses abikõlblikke kulusid täiendavalt piirata. Paragrahviga 7 kehtestatakse toetuse piirmäärad ja osakaalud. Lõikega 1 kehtestatakse eraldatava toetuse alampiiriks taotleja kohta 10 000 eurot aastas. Sätte eesmärk on mitte rahastada projektitoetuse iseloomuga taotlusi, milleks on olemas muud taotlusvoorud, vaid tagada muuseumide püsikulude katmise abil nende pidev ja korrapärane tegevus. Mõne tuhande euro suuruse toetuse puhul ei ole korrektne rääkida tegevustoetusest, sest selle eraldamise või mitteeraldamise mõju on pikas perspektiivis muuseumile sisuliselt olematu. Lõikes 2 sätestatakse, et eraldatav toetus ei tohi moodustada rohkem kui 80% taotleja aasta eelarvest. „Aasta eelarve“ all peetakse silmas seda aastat, milleks toetust taotletakse. Nõutud 20% oma- või kaasrahastuse alla loetakse nii majandustegevusest teenitav tulu, annetused, muuseumi asutaja või omaniku toetus ning ka ühekordsed projektitoetused. Osakaalu nõue tuleneb eeldusest, et muuseumide rahastamine on eeskätt nende omanike või asutajate ülesanne ning riigi toetus saab olla üksnes täiendus sellele. Seega on 20% nõue suhtelist madal lävend. Eesmärk ei ole riigi toetust vähendada, vaid muude rahastusallikate osakaalu suurendada Kui taotleja põhitegevus ei ole muuseumi pidamine, ei tohi eraldatav toetus moodustada rohkem kui 80% muuseumi aasta eelarvest. Mõeldud on juhtumeid, kus taotleja on nt ülikool ning muuseum on selle struktuuriüksus. Sel juhul ei arvutata osakaalu nõuet mitte kogu ülikooli aasta eelarve alusel, vaid muuseumi eelarve põhjal. Lõikes 3 sätestatakse, et riigi sihtasutuse muuseumi puhul määratakse eraldatava toetuse osakaal asutaja ootustes ning riigile kuuluvat muuseumikogu kasutava muuseumi puhul, mida ei ole asutanud riik, halduslepingus. Sõltuvalt sellest, kui palju on riik muuseumisse investeerinud, võib ka omatulu ootus olla suurem kui käesolevas määruses muudele muuseumidele kehtestatud 20/80 osakaal. Või ka vastupidi: mitmetelt 7 praegu riigiasutusena toimivatelt muuseumidelt, mis ei ole veel sihtasutuseks muudetud, ei pruugi esimestel sihtasutuse tegevusaastatel nii suurt omatulu osakaalu olla võimalik tagada. Lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatut rakendatakse 2027. aasta ja sellele järgnevate aastate riigieelarvest eraldatavate vahendite suhtes, et anda muuseumidele ja nende omanikele piisav aeg võimalikeks ümberkorraldusteks, et nõutud osakaal tagada. Lõikes 4 sätestatakse, et määruse § 4 lõikes 3 nimetatud toetus (st avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi ja eramuuseumi tegevustoetus) määratakse kolmeks järjestikuseks kalendriaastaks ning see jaguneb aastate vahel võrdselt, arvestades seejuures määruse § 13 lõikes 8 sätestatut. See tähendab, et komisjonil on õigus oma esialgne ettepanek ümber vaadata ning vastavalt teise ja kolmanda aasta toetuse eraldamise ettepanekut vähendada või suurendada, kui taotlusvooru eelarve maht on vähenenud või suurenenud. Seejuures rakendades käesoleva määruse lisa 2 punktis 10 sätestatud metoodikat. 3. peatükk. Toetuse taotlemine ja nõuded taotlejale Paragrahviga 8 kehtestatakse nõuded toetuste taotlemiseks. Lõikes 1 tuuakse taotluse esitamise regulatsioon. Taotleja peab esitama toetuse saamiseks toetuse andjale elektroonilise taotluse digitaalselt allkirjastatuna või elektroonilise kanali kaudu, mis võimaldab toetuse andjal taotleja turvalisel viisil tuvastada. KuM kasutab selleks taotluste menetlemise infosüsteemi3. ReM võtab praegu taotlusi vastu e-kirja teel. Lõikes 2 sätestatakse, milliseid andmeid peab taotlus sisaldama: 1) Üldandmed taotleja kohta, sealhulgas käibemaksukohustuslase number, info, kas tegemist on mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtjaga (Euroopa liidu õiguse mõistes), pangakonto andmed ja kontaktisiku andmed. 2) Taotleja eelarve tulude ja kulude prognoos toetuse kavandatavaks kasutusperioodiks aastate lõikes ning taotletava toetuse summa aastate lõikes. 3) Ülevaade kavandatavatest tegevustest, eesmärkidest ja oodatavatest tulemustest. 4) Muud taotlusvormil nõutud andmed. Nt andmed, mis on vajalikud taotluse hindamiseks määruse lisas toodud metoodika alusel. Lõikes 3 sätestatakse, millised dokumente peab tegevustoetuse taotlus lisaks eelnõu § 8 lõikes 2 toodule sisaldama. Suures osas on tegemist on tavapäraste, ka seni kehtinud määruses nõutud dokumentidega: arengukava ja selle finantsplaan ning kogumispõhimõtted. Arengukava peab olema konkreetne, kokkuvõtlik ja lühike, orienteeritud tegevustele, määratlema hetkeolukorra ja probleemid, selgitama kasu ja oodatavaid muutusi, olema kirjutatud lihtsas keeles. Arengukavas ei kirjeldata rutiinsed tegevusi. Vt soovitusi nt https://www.mtyabi.ee/nouanded/organisatsiooni-arendamine/arengukava-koostamine/ Rõhutame, et arengukava finantsplaani all ei ole käesolevas määruses mõeldud seda dokumenti, mida riigi sihtasutused esitavad riigieelarve seaduse alusel saldoandmike süsteemi kaudu 30. juuniks Rahandusministeeriumile, vaid see on arengukava elluviimise tegevuskava koos ressursside 3 https://toetused.kul.ee/et/login 8 prognoosiga. St et erinevalt Rahandusministeeriumile esitatavast finantsplaanist tohib ja peab arengukava ning selle finantsplaan sisaldama ka n-ö unistusi. Kogumispõhimõtted on muuseumikogu eesmärgipärase täiendamise aluseks olevad suunised, mis annavad muuseumikogu täiendamiseks selged valikukriteeriumid. Kogumispõhimõtete koostamisel lähtutakse olemasoleva muuseumikogu ülevaatest ning juurdekasvuvõimaluste ja säilitustingimuste analüüsist, arvestades muu hulgas sama piirkonna või sarnase ainevaldkonna muuseumide ja teiste kultuuripärandiasutuste tegevust. Samuti tuleb lisada teave käesoleva määruse § 9 lõike 1 punktides 3 ja 4 toodud tingimuste täitmise kohta: st külastajate arv ja andmed kõrgharidusega kultuuritöötaja või sellega samaväärse isiku kohta. Lõige 4 võimaldab kolme aasta toetuse taotluse puhul paindlikkust arengukava ja selle finantsplaani esitamisel. Sätte kohaselt peavad need dokumendid kehtima vähemalt ühe aasta (st see kalendriaasta, milleks toetust taotletakse) ning puuduoleva(te) aasta(te) kohta saab esitada uuendatud versiooni jooksvalt juurde. Kui taotleja seda siiski ei tee, siis vastava aasta toetuse väljamakse peatatakse. Nt 2023. aasta sügisel taotlust esitades peab arengukava kehtima vähemalt 2024. aastal ning hiljemalt 1. jaanuariks 2025 peab taotleja esitama uue, mis kehtiks ka aastatel 2025–2026. Antud säte ei puuduta riigi sihtasutusi, sest neil on üheaastased toetused. Lõigete 5 ja 6 kohaselt teavitab toetuse andja taotlusvooru avamisest, taotluste esitamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest oma veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva ning taotlus tuleb esitada lõike 5 kohaselt teatatud tähtpäevaks. Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata, kui seda ei ole tähtajaks esitatud. Kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, võib haldusorgan oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada. Kui taotluse esitamisel esineb elektroonilises keskkonnas tehniline viga ja selle tõttu ei ole võimalik taotlust tähtpäevaks esitada, loetakse taotlus siiski tähtpäevaks esitatuks, kui see on toetuse andjale saadetud tehnilise vea likvideerimise järgsel tööpäeval. Tavapärast on voor avatud oktoobris (u 3–4 nädalat), kuid paindlikkuse huvides ei sätestata konkreetset aega määruses. Lõige 7 sätestab, et kolme aasta toetuse taotlusvoor toimub igal kolmandal aastal. St 2023. aasta sügisel, 2026. aasta sügisel, 2029. aasta sügisel jne. Kui muuseum esimesel aastal erinevatel põhjustel toetuse saajaks ei kvalifitseeru, siis on järgmine võimalus riigipoolsele toetusele kandideerida kolme aasta pärast. Kuna uute taotlejate arv on viimastel aastatel olnud väga väike, siis ei ole sellel suurt mõju, et voor ei toimu igal aastal. Kui tegemist on juba tegutseva muuseumiga ja ta ei ole varem riigilt toetust saanud, siis järelikult ei ole see toetus möödapääsmatult vajalik. Riigi toetus oleks lihtsalt täiendus, mis võimaldab teha tööd kvaliteetsemalt. Kui on tegu täiesti uue muuseumiga, siis on nn ooteaeg vajalik, et tõestada oma vajalikkust ja ühiskonna huvi. Avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi ja eramuuseumi asutajal ei saa olla õigustatud ootust, et riik kindlasti talle tegevustoetust eraldab. Paragrahviga 9 kehtestatakse nõuded taotlejale. Lõikega 1 kehtestatakse üldtingimused kõikidele tegevustoetuste taotlejatele: Punkti 1 kohaselt saab taotlejaks olla muuseum MuuS-i § 2 lõike 1 tähenduses. Viidatud sätte kohaselt on muuseum juriidiline isik või asutus: 1) kellel on muuseumikogu, mille museaalidest vähemalt poolte omanik on muuseum või vähemalt poolte kohta on sõlmitud vähemalt 50-aastane kasutusleping või riigile kuuluva muuseumikogu kasutamise tähtajatu leping; 9 2) kes kogub eesmärgipäraselt vaimset või materiaalset kultuuri- või looduspärandit; 3) kes peab museaalide üle arvestust, lähtudes muuseumide rahvusvahelistest dokumenteerimispõhimõtetest; 4) kes tagab muuseumikogu pikaajalise säilimise; 5) kelle muuseumikogu on huvilistele kättesaadav; 6) kes teeb muuseumikoguga seotud uurimis- või teadustööd ja esitab regulaarselt selle tulemusi avalikkusele näituste, haridustegevuste või -sündmuste ja teaduslike või populaarteaduslike publikatsioonide vahendusel; 7) kes ei jaota kasumit. Selgitame järgnevalt iga nõuet täpsemalt: 1) Uue punktina on Hollandi eeskujul sisse toodud muuseumikogu omandiõigust puudutav säte. MuuS-i kohaselt peab muuseumil olema muuseumikogu, millesse kuuluvatest museaalidest peab vähemalt pool kuuluma muuseumile või peab vähemalt poolte museaalide kohta olema sõlmitud vähemalt 50-aastane kasutusleping või riigile kuuluva muuseumikogu kasutamise tähtajatu leping. See säte puudutab eelkõige füüsiliste isikute asutatud muuseume, kes on seni kasutanud skeemi, kus kollektsionäärist füüsiline isik asutab juriidilise keha, mis tegutseb n-ö muuseumina, kuid museaalide kogumine toimub endiselt füüsilisele isikule. Üldjuhul ei ole selle erakogu kasutamine ja edasine saatus, kui juriidiline isik peaks tegevuse lõpetama, kuidagi reguleeritud. Sellisel juhul ei ole aga riigieelarvest tegevustoetuse eraldamine põhjendatud, sest muuseumi põhitegevuse üks eesmärke on kultuuripärandi pikaajaline säilitamine tulevastele põlvedele (mitte pelgalt muuseumi asutaja pärijatele). Muuseum ei saa seda tagada, kui tal puudub kontroll nimetatud vara üle. Kui erakollektsionäär ei soovi oma kogu muuseumile üle anda või pikaajalist kasutuslepingut sõlmida, siis muuseumil ei ole õigust tegevustoetusele. 2) „Kogumise“ ja „eesmärgipärasuse“ tõlgendamisel tuleb arvesse võtta MuuS-i § 2 lõikes 4 toodud kogumispõhimõtete definitsiooni. Seega ei saa muuseumis toimuv kogumistegevus olla lihtsalt asjade kokkutoomine, vaid muuseum peab olema koostanud kogumispõhimõtted, mis on muuseumikogu eesmärgipärase täiendamise aluseks olevad suunised, mis annavad muuseumikogu täiendamiseks selged valikukriteeriumid. Samuti peab kogumisel arvestama teiste muuseumide ja muude kultuuripärandiasutuste tegevusega. Võrreldes MuuS-i eelmise redaktsiooniga on lisaks kultuuripärandile sisse toodud looduspärandi mõiste. Kuigi kultuuripärandit võib tõlgendada ka laiemalt nii, et muuseumisse kogutud pärand on musealiseeritud, st seda vaadatakse alati läbi inimese prisma ja seega sisaldab vaikimisi kultuuri komponenti, siis selguse huvides on nüüd seaduses eraldi mainitud ka looduspärand. 3) Museaalide üle arvestuse pidamise nõue, lähtudes muuseumide rahvusvahelistest dokumenteerimispõhimõtetest, oli samas sõnastuses ka MuuS-i eelmises redaktsioonis, sest korrektne ja põhjalik muuseumikogu dokumenteerimine on aluseks muuseumi muude ülesannete täitmisele. Muuseumivaldkonnas on vastavaks alusdokumendiks „Statement of principles of museum documentation“4, mille koostas Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu ICOM dokumenteerimise alakomitee CIDOC (International Committee for Documentation). 4) Muuseumikogu pikaajalise säilimise tagamise nõue tähendab, et muuseum peab tagama, et hoidlate ja näituseruumide tehnilised ja kliimatingimused ning museaalide transportimise korraldus on piisavad, et hoida ära museaalide kahjustumine ja hävimine nii tava- kui ka võimalikus ohuolukorras. Seega peab muuseum läbi mõtlema sellega seotud töökorralduse, tegema riskianalüüsi, kehtestama asjakohased korrad (nt ruumide temperatuuri- ja niiskusrežiimi registreerimise korra, hoidlate kasutamise korra, muuseumikogu kasutamise korra jms) ning tegevustoetuse taotlemisel tõendama nende kordade olemasolu ja täitmist. 5) Muuseumikogu huvilistele kättesaadavaks tegemise nõue tähendab, et näiteks üliõpilastel, kodu- uurijatel, teadlastel on võimalik kokkuleppel muuseumiga tutvuda hoidlas olevate museaalidega. Seda nõuet ei asenda muuseumikogu tutvustamine veebis või näitustel, v.a erandjuhud, kui püsinäitusel ongi eksponeeritud terve muuseumikogu. 4 https://cidoc.mini.icom.museum/working-groups/documentation-standards/principles-of-museum-documentation/ 10 6) Muuseumikoguga seotud uurimis- või teadustöö tähendab minimaalsel tasemel seda, et muuseum kogub ja süstematiseerib museaalidega seotud andmeid, muudab need võrreldavaks ja elektrooniliselt analüüsitavaks (see tähendab andmete sisestamist nt MuIS-i või muusse infosüsteemi). Selle töö tulemusi peab muuseum avalikkusele esitama näituste, hariduslike tegevuste või sündmuste ja teaduslike või populaarteaduslike publikatsioonide vahendusel. Näitused võivad olla kas ainult püsinäitused või ainult ajutised näitused või ka mõlemad. Haridustegevuste või -sündmuste alla loetakse muuseumitunde, giidituure, loenguid, töötubasid, seminare jms. Populaarteaduslikud publikatsioonid tähendavad minimaalselt muuseumi mõnda uurimisteemat käsitlevat artiklit, mille on kirjutanud kas muuseumi töötaja või muuseumi otsene koostööpartner ning mis on ilmunud avalikus meedias. Kokkuvõttes on miinimumnõudeks kogudel põhinev uurimistöö. Lisaks võib muuseum teha uurimis- ja teadustööd oma teemavaldkonnas laiemalt, mis omakorda annab lisateavet täiendavaks kogumiseks, süstematiseerimiseks, analüüsiks, kuid see ei ole eeltingimus tegevustoetuse saamiseks. 7) MuuS-i eelmises redaktsioonis oli majandusliku kasumi mittetaotlemise tingimus. Muudatusega täpsustati, et keelatud ei ole kasumi teenimine, kui see suunatakse muuseumi arendusse, vaid kasumi jaotamine (puudutab äriühinguid). Tulu teenimine on muuseumidele kindlasti vajalik, sest majanduslikult jätkusuutlik muuseum suudab edukamalt oma sisulisi eesmärke täita. Lisaks näitab omatulu teenimise võimekus seda, kas ühiskonnas üldse on nõudlus selle teenuse järele. Seega muuseum võib ja peab teenima tulu, kuid võib seda kasutada ainult oma sisuliste eesmärkide saavutamiseks, mitte jaotama kasumina omanikele või asutajatele. Muuseumi mõiste uus sõnastus on konkreetsem ja võimaldab objektiivsemalt hinnata muuseumi tegevuse vastavust seaduses toodud nõuetele. MuuS-i muutmisel lähtuti avalikust huvist toetada professionaalseid muuseume, kes panustavad nii Eesti kultuuripärandi säilimisse, uurimisse kui ka vahendamisse ning laiemalt ühiskonna valupunktide lahendamisse. Muuseumi mõiste alla ei ole seega hõlmatud külastuskeskused ja teemapargid, kes võivad küll kasutada muuseumi nimetust (see ei ole keelatud), kuid on võimelised tegutsema isemajandavatena, sest ei pea täitma kõiki n-ö klassikalise muuseumi ülesandeid, millest eelkõige töö kogudega ei ole otseselt rahalist tulu toov tegevus. Punkt 2 seab tingimuseks, et taotleja on tegutsenud muuseumina ja olnud taotluse esitamise tähtpäevaks külastajatele avatud vähemalt kolm aastat. Nõude mõte seisneb selles, et toetada tegevustoetusega järjepidevalt tegutsenud muuseume. Vähemalt kolme eelneva tegutsemisaasta nõude eesmärk on võimaldada tegevustoetust taotlema tulla end juba muuseumimaastikul tõestanud muuseumidel, kelle puhul saab hindamisel tugineda nende varasemale tegevusele. Eelnõu § 9 lõige 4 täpsustab, et seda punkti ei kohaldata riigi sihtasutuse muuseumile ega muule riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavale muuseumile, sest esimeste puhul on tegemist endiste riigimuuseumidega ning teiste puhul on riik juba halduslepingu sõlmimise hetkel hinnanud nende jätkusuutlikkust. Punkti 3 kohaselt peab muuseumis töötama taotluse esitamise tähtpäeva seisuga töölepingu alusel vähemalt üks kõrgharidusega kultuuritöötaja või töötaja, kellel on kultuuritöötaja 6. või kõrgema taseme kutse kutseseaduse tähenduses, või on muuseumil eelnimetatud nõuetele vastav juhatuse liige. Kui muuseumis ei ole üldse töölepingu alusel töötavaid isikuid (st kogu muuseum tegutseb vabatahtlike abil või on ainult hooajaliselt palgatud ajutised töötajad), peab olemalt vähemalt üks üheaastase koostöölepingu alusel tegutsev kõrgharidusega vabatahtlik, kes tagab muuseumi töös järjepidevuse ja kvaliteedi. Punkt 4 sätestab nõude, et taotleja tasuliste ja MuuS-i § 20 lõike 3 punktis 1 nimetatud tasuta sihtrühmade külastuste arv kokku oli taotlemisele eelneval aastal vähemalt 2000. Kui muuseum ei võta sissepääsutasu, vaid töötab ainult annetuste põhjal, loetakse tingimus täidetuks, kui annetuste aastane kogusumma võrdub 2000 külastaja arvestusliku piletituluga, võttes arvestuse aluseks 50% valdkonna keskmisest täispileti hinnast. Kultuuriministeerium saab andmed piletihindade kohta 11 Statistikaametilt (iga aasta juunis eelmise aasta kohta) ja nii nagu külastajate arvu puhul, võetakse ka selle puhul arvesse taotlemisele eelnevat aastat. Seda tingimust rakendatakse alates 2027. aasta riigieelarve vahendite jaotamisest, et anda muuseumidele piisav aeg oma tegevuse ümberkorraldamiseks, et vastavat nõuet täita. Taotlemine toimub 2026. aasta sügisel ja arvestuse aluseks on seega 2025. aasta andmed. Kui muuseum oli taotlemisele eelnenud aastal külastajatele suletud (nt renoveerimiseks), võetakse arvesse aastat, millal muuseum oli viimati kogu aasta avatud. Viidatud MuuS-i säte nimetab tasuta sihtrühmadena:  kaheksa-aastased ja nooremad lapsed;  puudega kuni 16-aastased isikud ja saatja;  sügava puudega 16-aastased ja vanemad isikuid ning saatja. „Külastajana“ lähevad arvesse Statistikaameti küsitluslehe „Muuseum“5 definitsioonis nimetatud isikud: Muuseumi püsinäituste ja ajutiste näituste (v.a väljaspool muuseumi ruume toimuvad) külastajaid, samuti muuseumi korraldatud üritustest (loengud, muuseumitunnid, haridusprogrammid jms, sh väljaspool muuseumi ruume toimuvad) osavõtjaid. Kehtestatav lävend on kindlasti vajalik, sest kõiki Eesti muuseume (u 170 kokku) ei oleks võimalik riigieelarvest toetada. Seetõttu on riik teinud valiku, et toetab neid muuseume, mis on tõestanud oma olulisust ühiskonna jaoks (st inimesed on huvitatud nende külastamisest ja on valmis ka rahaliselt panustama, ostes selleks pileti). Nii hiljuti läbiviidud pärandibaromeetri uuring6 kui ka mõned aastad tagasi läbi viidud muuseumide külastajate ja mittekülastajate uuring7 näitavad, et inimesed on valmis panustama piletiostuga pärandi hoidmisesse. Piletihind ei ole määrusega ette kirjutatud ja võib olla ka sümboolne, st lähtuda muuseumi põhisihtgrupist ja selle maksevõimest. Punkt 5 näeb ette, et taotleja on teinud avalikult kättesaadavaks muuseumi ja pakutavate põhiteenuste ligipääsetavuse kirjelduse. Siin peetakse silmas nii seda, kas pakutakse näiteks kirjeldus- või kirjutustõlget, punktkirjas materjale, audiogiide, katsutavaid eksponaate kui ka seda, kuidas liikumispuudega või -raskustega või lapsekäruga külastajad muuseumisse siseneda ja sealt väljuda ning selle piires liikuda saavad (näiteks kas hoonel on välistrepp, kas selle juures on kaldtee, kas majas on lift, kas lapsevankri või ratastooliga pääseb fuajeest edasi ka näitusesaali, WC-sse jne). Nõutav ligipääsetavuse kirjeldus võib seisneda ka tõdemuses, et muuseum ei ole erivajadustega inimestele ligipääsetav, kuid ka sellise teabe avalikustamisel on väärtus, mis seisneb selles, et asjakohane info on eelnevalt kättesaadav ja selle põhjal on võimalik otsustada, kas näitusele või üritusele üldse minna, kas minna koos saatjaga jne. Säte lähtub Riigikantselei juures tegutseva ligipääsetavuse rakkerühma ülesandest liikuda kõikidele inimestele ligipääsetava ühiskonna, avaliku ruumi ja teenuste suunas ning tõsta ühiskonnas läbivalt ligipääsetavuse alast teadlikkust ja pädevust. Vt soovitusi ja abimaterjale nt https://www.muuseum.ee/ligipaasetavus/. Punkt 6 sätestab, et taotlejal peab olema arengukava ja selle elluviimise finantsplaan ning mõlema kehtivus on vähemalt taotluse esitamise aastale järgnev kalendriaasta. Punkt 7 sätestab erisuse kolme aasta toetuse puhul: taotlejal peab olema arengukava ja selle elluviimise finantsplaan ning mõlema kehtivus on vähemalt kolm taotluse esitamise aastale järgnevat kalendriaastat. Kui dokumendid kehtivad nõutust vähem, peab taotleja lisama kinnituse, et esitab 5 https://www.stat.ee/et/kusimustikud/muuseum-2022-aasta 6 https://www.kul.ee/media/4974/download 7 https://www.kul.ee/media/335/download 12 uuendatud arengukava ja finantsplaani järgnevate aastate kohta kas toetuse kasutamise teise või kolmanda aasta 1. jaanuariks Punkt 8 kohustab taotlejat tegema avalikult kättesaadavaks muuseumi kogumispõhimõtted. Punktis 9 sätestatakse, et taotlejal ei tohi taotluse esitamise tähtpäeva seisuga olla ajatamata maksu- või maksevõlga riigi ees. Selliste ajatamata võlgade olemasolul ei ole nimetatud nõue täidetud. Maksu- või maksevõla puudumisega arvestamise eesmärk on toetada taotlejat, kellel ei ole riigi ees rahalist võlga. Punktis 10 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla taotluse esitamise tähtpäeva seisuga äriregistrile majandusaasta aruande esitamise võlga. Punkti 11 kohaselt ei tohi taotlejal olla taotluse esitamise tähtpäeva seisuga toetuse andja ees tähtajaks täitmata kohustusi. Näiteks, kui taotlejale on tehtud tagasinõudmise otsus mõne varasema toetuse raames ja tagasinõudmise otsuse kohaselt on tagasimaksmisele kuuluv toetus tagasi maksmata. Silmas peetakse sellist olukorda, kus toetuse tagasimaksmiseks ette nähtud tähtaeg on möödunud, sealhulgas ajatamisgraafiku alusel, kuid toetust ei ole ette nähtud mahus tähtaja jooksul tagasi makstud. Nõude mõte ei ole kohustada tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksma enne tagasimakse tähtaega, vaid sellega ajendatakse tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksma tähtajaks. Selle hulka kuulub ka näiteks aruande esitamise kohustus. Punkti 12 kohaselt kontrollitakse, et taotleja ja tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole taotluse esitamise tähtpäeva seisuga välja kuulutatud pankrotti, ta ei ole likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole äriregistrist kustutamise hoiatust. Kui selgub vastupidine, eeldatakse, et puudub tegevuste elluviimiseks vajalik finantssuutlikkus, samuti vajalik haldus- ja toimimissuutlikkus. Teavet pankroti, likvideerimise ja sundlõpetamise menetluse kohta saab äriregistrist, samuti väljaandest Ametlikud Teadaanded. Lõikega 2 sätestatakse taotlejale nõue, et kui tema toetus on käsitletav grupierandiga hõlmatud riigiabina, ei tohi ta olla Euroopa Liidu õiguse kohaselt raskustes. Raskuses oleva ettevõtja definitsioon on toodud grupierandi määruse artikli 2 punktis 18. Taotleja ei tohi vastata järgmistele tunnustele: 1. Tegemist on piiratud vastutusega äriühinguga (v.a alla kolme aasta tegutsenud väikese/keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE)), kes on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma märgitud osa- või aktsiakapitalist. Nii on see juhul, kui akumuleeritud kahjumi mahaarvamine reservidest (ning kõikidest muudest elementidest, mida üldiselt peetakse äriühingu omavahendite osaks) annab negatiivse tulemuse, mis ületab poole märgitud osa- või aktsiakapitalist. Piiratud vastutusega äriühinguteks loetakse osaühing, millel on osadeks jaotatud osakapital ja aktsiaselts, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. 2. Tegemist on äriühinguga (v.a alla kolme aasta tegutsenud VKE), kus vähemalt mõnel liikmel on piiramatu vastutus äriühingu võlgade eest ja kes on kaotanud kogunenud kahjumi tõttu üle poole oma arvetel olevast kapitalist. 3. Asjaomase ettevõtja suhtes on võlausaldajate soovil algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus või ettevõtja vastab riigisisese õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumidele. Maksejõuetus on nähtus, mis iseloomustab ettevõtte majanduslikku seisundit, kuid ei tähenda iseenesest veel isiku pankrotti (mida reguleerib pankrotiseadus). Maksejõuetuse põhitunnus on, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse kontrollimisel tuleb lähtuda ettevõtte majandusaasta aruandest (bilansist). 13 4. Ettevõtja on saanud päästmisabi ning ei ole veel laenu tagasi maksnud või garantiid lõpetanud või on saanud ümberkorraldusabi ning tema suhtes kohaldatakse endiselt ümberkorraldamiskava. Riigid võivad anda kahte sorti riigiabi: päästmisabi ja restruktureerimisabi. Neid antakse raskuses olevale ettevõttele selleks, et ta raskustest välja tuua. Abi võib anda kümne aasta jooksul ühe korra. Restruktureerimisabi on ümberkorraldusabi. 5. Ettevõtja puhul, kes ei ole VKE, kui viimase kahe aasta jooksul: 1) on ettevõtja arvestuslik finantsvõimendus olnud suurem kui 7,5 ja 2) on ettevõtja EBITDA suhe intressimaksete kattevarasse olnud alla 1,0. Selle toetuse sihtrühmaks võivad olla vaid VKE-d. Lõikega 3 kehtestatakse nõue, et kui toetus on käsitletav grupierandiga hõlmatud riigiabina, ei saa toetust anda taotlejale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsuse alusel, millega Eesti riigi poolt antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks. Nimetatud nõue tuleneb riigiabi reeglitest ning seal ei saa rakendada võimalust, et kui tagasimaksmise nõue on küll esitatud, kuid tähtaeg ei ole saabunud, võib uut toetust taotleda. Toetust ei saa, kui varasema nõude kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus on tagasi maksmata, olenemata sellest, kas tähtaeg on saabunud või mitte. 4. peatükk. Taotluste menetlemine Paragrahviga 10 kehtestatakse taotluste menetlemise regulatsioon. Lõikes 1 sätestatakse, et toetuse andja menetleb taotlust kuni 90 kalendripäeva taotlusvooru sulgemisest arvates. Tähtaeg on kehtestatud arvestusega, et taotlusvoor on avatud oktoobris ning taotluse hindamine toimub kuni detsembri keskpaigani, sest tegemist on mahukate materjalidega. Toetuse andja ei saa teha toetuse eraldamise otsust enne, kui Riigikogu on riigieelarve vastu võtnud ning selle alusel on kinnitatud ministeeriumi valitsemisala eelarve. Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarved on viimastel aastatel üldjuhul kinnitatud detsembri lõpus, kui mõnel aastal ka alles jaanuaris. Seetõttu on menetlusaega arvestatud igaks juhuks ka teatav varu. Lõike 2 kohaselt jäetakse taotlus läbi vaatamata, kui seda ei esitata tähtaja jooksul, taotleja või taotlus ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele. Lõige 3 sätestab, et kui taotleja on taotluse esitamise tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja omal algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse (edaspidi HMS) seaduse §-s 34 sätestatud korras. Lõike 4 kohaselt võib toetuse andja nõuda taotluse menetlemise käigus taotlejalt selgitusi ja lisateavet, kui ta leiab, et taotluses esinevad puudused. Lõige 5 täpsustab, et puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale tähtaja. Toetuse andja võib jätta taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks ja taotlus nõuetele vastavaks. Lõike 6 kohaselt tunnistab toetuse andja taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks ja vaatab taotluse sisuliselt läbi, kui on täidetud kõik käesolevas määruses sätestatud nõuded. Paragrahviga 11 kehtestatakse täpsemaid nõudeid riigi sihtasutuse muuseumi taotluse hindamisele ja toetuse suuruse kindlaksmääramisele. Lõike 1 kohaselt hindab riigi sihtasutuse muuseumi taotlust käesoleva määruse § 5 lõikes 1 nimetatud toetuse andja ehk asutajaõigusi teostav ministeerium või volitatud asutus. 14 Riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate muuseumide toetuse üle otsustamiseks komisjoni moodustamise kohustust ette ei nähta, kuna nende puhul ei hinnata näiteks muuseumikogu olulisust Eesti kultuuripärandi jaoks või nende ühiskondlikku rolli, eeldades ühelt poolt, et kõnealused sihtasutused ongi riik asutanud nimetatud kriteeriume silmas pidades, ning arvestades teisalt asjaolu, et asutajaõiguste teostaja ise on pädevaim otsustamaks riigi kui asutaja seatud eesmärkide täitmiseks vajalike vahendite üle. Muuseumi ühiskondlikku rolli, sotsiaalset vastutust ja sisulisi tegevusnäitajaid sihistatakse ja seiratakse seega asutaja ootuste kaudu8. Kuivõrd ministril on Vabariigi Valitsuse seaduse § 46 lõikest 6 tulenevalt õigus nõuandvaid komisjone igal ajal moodustada, sõltumata sellest, kas käesolev määrus seda ette näeb, saab vajaduse korral ka riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate muuseumide rahastamisküsimuste otsustamisse kaasata valdkonna asjatundjaid väljastpoolt ministeeriumi. Lõike 2 kohaselt hindab toetuse andja taotluse ja sellele lisatud dokumentide kooskõla taotleja põhikirjaliste eesmärkidega ja olemasolu korral sihtasutuse asutaja ootuste dokumendis sätestatuga. Toetust ei eraldata tegevuseks, mis ei ole eelnimetatud eesmärkide ja ootustega seotud või on nendega vastuolus. Seni, kuni sihtasutusele ei ole veel asutaja ootusi kinnitatud, lähtutakse ainult põhikirjast. Lõige 3 sätestab, et toetuse suurus kujuneb riigi sihtasutuse muuseumide tegevuse omavahelises võrdluses. Aluseks võetakse varasema, samast taotlusvoorust samale taotlejale eraldatud toetuse suurus, juhindudes käesoleva määruse lisas 1 toodud metoodikast. Lõikes 4 täpsustatakse, et kui taotlusvooru eelarve jääb võrreldes eelneva kalendriaastaga samaks (st ei suurene ega vähene), siis toetuse suuruse ümberhindamist lisas 1 toodud metoodika alusel ei tehta. Kui vooru siseneb uue sihtasutusena endine riigiasutus, siis sellega tuleb kaasa ka endise riigiasutuse eelarve ning seda ei loeta taotlusvooru eelarve suurenemiseks. Lõige 5 näeb ette erisuse, et kõrgharidusega kultuuritöötaja brutotöötasu alammäära tõusuga kaasneva lisatoetuse jaotuse otsustab toetuse andja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni TALO ja valdkonna eest vastutava ministeeriumi vahel sõlmitava kokkuleppe alusel. St et nimetatud lisaraha ei jaotata käesoleva määruse alusel, kui just kokkuleppes nii ei otsustata. Kui TALO-ga kokkulepet ei sõlmita, siis alammäära ei tõsteta ja lisatoetust ei eraldata. Paragrahviga 12 kehtestatakse täpsemaid nõuded riigile kuuluvat muuseumikogu kasutava muuseumi, mida ei ole asutanud riik, halduslepingus sätestatud ülesannete täitmise toetuse taotluse hindamisele ja toetuse suuruse kindlaksmääramisele. Lõike 1 kohaselt hindab taotlust käesoleva määruse § 5 lõikes 2 nimetatud toetuse andja ehk ministeerium, kes on halduslepinguga hõlmatud muuseumikogu kui riigivara valitseja riigivaraseaduse tähenduses. Lõike 2 kohaselt hindab toetuse andja taotluse ja sellele lisatud dokumentide kooskõla halduslepingus sätestatud ülesannetega. Toetust ei eraldada tegevuseks, mis ei ole eelnimetatud ülesannetega seotud või on nendega vastuolus. Lõige 3 sätestab, et toetuse suurus kujuneb võrdluses riigi sihtasutuse muuseumide tegevusega, juhindudes käesoleva määruse lisas 1 toodud metoodikast. Ainult riigile kuuluvat arheoloogiakogu kasutavate muuseumide taotlusi hinnatakse võrdluses teiste ainult arheoloogiakogu kasutavate muuseumidega. Praegu on selliseid muuseume üks – Keila linnale kuuluv Harjumaa Muuseum – kellega on MuuS-i § 9 alusel haldusleping sõlmitud. Tulevikus peaks üle vaatama ka teiste 8 Vt asutaja ootuste üldvorm KuM-i haldusala muuseumidele: https://tinyurl.com/4tbwyhdf 15 munitsipaalmuuseumide kogud, kuhu on varasemalt antud muinsuskaitseseaduse alusel riigile kuuluvaid arheoloogilisi leide, kuid mille üleandmist ei ole vormistatud MuuS-i alusel. Lõige 4 sätestab, et kui taotlusvooru eelarve ja taotlejad jäävad võrreldes eelneva kalendriaastaga samaks, siis toetuse suuruse ümberhindamist lisas 1 toodud metoodika alusel ei tehta. Paragrahviga 13 kehtestatakse täpsemad nõuded avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi ja eramuuseumi kolme aasta toetuse taotluse hindamisele ja toetuse suuruse kindlaksmääramisele. Lõike 1 kohaselt moodustab käesoleva määruse § 5 lõikes 3 nimetatud toetuse andja ehk Muinsuskaitseamet avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi ja eramuuseumi kolme aasta toetuse taotluse hindamiseks nõuandva komisjoni, mille volituste tähtaeg on viis aastat ja mille koosseis kooskõlastatakse valdkonna eest vastutava ministeeriumiga. Kuna voor toimub üle kolme aasta, siis saab viie aastase volituste perioodi puhul komisjon taotlusi hinnata kaks korda. Lõige 2 täpsustab, et komisjoni koosseisu ja töökorra kinnitab toetuse andja käskkirjaga ning avalikustab oma veebilehel. Lõige 3 kohustab komisjoni liikmeid ja eksperte kinnitama kooskõlas korruptsioonivastase seadusega hinnatava taotluse ja taotleja suhtes oma erapooletust ning sõltumatust. Seotuse olemasolu korral taandab komisjoni liige ja/või ekspert ennast HMS-i §-s 10 toodud tingimustel ja korras. Lõige 4 sätestab, et komisjon hindab taotlejale ja taotlusele käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastavaid taotlusi käesoleva määruse lisas 2 esitatud metoodika alusel. Komisjon võib vajaduse korral taotluste hindamisse kaasata hääleõiguseta eksperte. Lõike 5 kohaselt ei tehta toetuse suuruse ümberhindamist lisas 2 toodud metoodika alusel, kui taotlusvooru eelarve ja taotlejad jäävad võrreldes eelneva kalendriaastaga samaks. Kõnealuse vooru puhul on see siiski väga ebatõenäoline, et hindamist ei toimu, sest taotlejate arv on varasemalt iga aasta muutunud. Lõikega 6 antakse komisjonile õigus vajaduse korral kutsuda taotleja taotlust kaitsma või esitada taotlejale täpsustavaid küsimusi. Küsimustele vastates saab taotleja esitatud taotlust selgitada, kuid mitte muuta. Lõike 7 kohaselt teeb komisjon toetuse andjale põhjendatud ettepaneku taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta kolmeks järjestikuseks kalendriaastaks. Vastavalt määruse § 7 lõikele 4 peab toetus jagunema aastate vahel võrdselt. Lõike 8 kohaselt on komisjonil õigus oma esialgne ettepanek ümber vaadata ning vastavalt teise ja kolmanda aasta toetuse eraldamise ettepanekut vähendada või suurendada, kui taotlusvooru eelarve maht on vähenenud või suurenenud. Seejuures rakendatakse määruse lisa 2 punktis 10 sätestatud metoodikat. Lõige 9 sätestab, et komisjoni liikmete ja ekspertide tööd tasustatakse toetuse andja kehtestatud korra kohaselt. Paragrahviga 14 nähakse ette taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord. Lõikes 1 sätestatakse, et toetuse eraldamise või eraldamata jätmise otsustab toetuse andja käskkirjaga. Lõikega 2 täpsustatakse, et avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi ja eramuuseumi kolme aasta toetuse puhul otsustatakse toetuse summa igal eelarveaastal eraldi käskkirjaga. Seejuures võetakse aluseks komisjoni kolme aasta toetuse ettepanek. Kuna õiguslik alus (st vastava aasta 16 riigieelarve seadus) haldusakti andmiseks sel hetkel veel puudub, ei saa teise ja kolmanda aasta toetust esimese aasta toetuse käskkirjaga ette ära otsustada. Lõige 3 näeb ette, et taotluse võib rahuldada osaliselt, kui esitatud taotluste rahaline maht ületab selleks otstarbeks ette nähtud eelarve või taotluse täies mahus rahuldamine ei ole põhjendatud. Lõige 4 täpsustab, et taotluse osaliselt rahuldamisel võrreldakse kõiki samaks tähtajaks esitatud taotlusi, samuti arvestatakse konkreetsele taotlusele antud punkte, varasemat samast taotlusvoorust samale taotlejale eraldatud toetuse suurust ning eelarveliste vahendite olemasolu. Lõike 5 kohaselt võib taotleja osalise toetuse vastu võtta tingimusel, et seda on sellegipoolest võimalik kasutada eesmärgipäraselt (st vastavalt määruse §-s 4 toodud eesmärkidele). Lõige 6 sätestab, et taotluse võib jätta rahuldamata, kui: 1) taotleja või taotlus ei vasta käesolevas määruses nimetatud nõuetele; 2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida; 4) hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele; 5) taotleja ei ole nõus käesoleva paragrahvi lõike 5 kohase taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või kavandatud toetatava tegevuse muutmise kohta; 6) taotluses esitatud ja taotluse menetlemise käigus kogutud teavet hinnates ilmneb, et tegevuste eesmärgid on võimalik saavutada ilma toetuseta. 5. peatükk. Toetuste maksmine, aruandlus ja toetuste tagasinõudmine Paragrahviga 15 sätestatakse toetuse maksmise tingimused. Toetus makstakse välja 14 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist, kui taotluse rahuldamise otsusest ei tulene teisiti. Kõik toetused makstakse üldjuhul välja ettemaksena, kuid taotluse rahuldamise otsusega võib näha ette toetuse osade kaupa maksmist. Paragrahviga 16 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruande esitamise põhimõtted. Lõigetega 1 ja 2 sätestatakse toetuse saajale aruande esitamise kohustus. Aruanne tuleb esitada toetuse kasutamise kalendriaastale järgneva aasta 15. veebruariks. Kolme aasta toetuse puhul iga aasta kohta eraldi aruannet ei esitata, vaid esitatakse koondaruanne kolme aasta kohta korraga. Taotluse rahuldamise otsusega võib vajaduse korral näha ette lühema või pikema perioodi aruande esitamiseks. Lõikes 3 antakse võimalus aruande esitamise tähtaega pikendada, kui toetuse saaja on esitanud põhjendatud pikendamise avalduse enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud tähtaja saabumist. Lõikes 4 rõhutatakse, et toetuse saaja peab koos aruandega tagastama toetuse kasutamata jäägi. Lõigetes 5 ja 6 sätestatakse toetuse andjale aruande menetlustähtaeg ning nimetatakse asjaolud, mida toetuse andja aruande menetlemisel kontrollib. Lõike 7 kohaselt on toetuse andjal õigus aruande menetlemise käigus küsida toetuse kasutamise kuludokumente. Lõikes 8 sätestatakse, et toetuse andja võib juhul, kui aruande läbi vaatamise käigus selgub, et aruandes esinevad puudused, küsida toetuse saajalt selgitusi ja lisadokumente aruandes esitatud andmete kohta või nõuda aruande täiendamist ehk puuduste kõrvaldamist. Puuduste kõrvaldamiseks 17 võib toetuse andja toetuse saajale anda kuni kümme tööpäeva, mille võrra aruande menetlustähtaeg pikeneb. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Lõigetes 9 ja 10 sätestatakse aruande kinnitamata jätmise ning sellest teavitamise alused. Lõige 11 sätestab, et käesolevat paragrahvi ei kohaldata riigi sihtasutuse muuseumile, kes esitab tegevustoetuse kasutamise aruande majandusaasta aruande kooseisus koos ülevaatega asutaja ootuste täitmisest riigivaraseaduses sätestatud tähtajaks (praegu 31. märts). Paragrahviga 17 reguleeritakse toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist ja toetuse tagasimaksmist nimetatud otsuse alusel. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse eraldamise tingimustega, sh kohustusega maksta toetus tagasi, kui toetust on saadud mitteabikõlbliku kulu katteks või muul toetuse tagasinõudmise aluse esinemisel. Toetuse tagasinõudmise otsuse puhul on tegemist HMS-i tähenduses haldusaktiga. Lõikes 1 sätestatakse, millal tehakse otsus toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta ehk tuuakse toetuse tagasinõudmise alused. Lõikes 2 sätestatakse väljamakse peatamise alused kolme aasta toetuse puhul. Lõike 3 kohaselt tuleb toetuse saajal tagastada toetus selle tagasinõudmise otsuses sätestatud ajaks. Toetuse saaja peab toetuse tagasi maksma toetuse tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtajaks. Kui toetuse tagasinõudmise otsuse sisuks on kogu toetus tühistada, tuleb taotluse rahuldamise otsus tunnistada kehtetuks. Seda seetõttu, et kui määratud toetust toetuse tagasinõudmise otsuse tõttu saada ei ole, lõpevad taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel ka toetuse saaja muud kohustused, näiteks kohustus viia toetatavad tegevused lõpuni. Toetuse tagasinõudmise otsus kui haldusakt hakkab HMS-i § 61 lõike 1 järgi kehtima alates selle teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest koostoimes HMS-i § 62 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt tuleb haldusakt teha menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem haldusakt tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse. Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb anda toetuse saajale võimalus asjaolusid selgitada ehk ta HMS-i kohaselt ära kuulata. Sellega tagatakse, et toetuse saaja on tema suhtes käimas olevast menetlusest teadlik ning ta on saanud otsustamisel teada olevaid asjaolusid selgitada ja toetuse andja on saanud neid otsuse tegemisel arvesse võtta. Lõike 4 kohaselt võib toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest, välja arvatud ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi korral. Sellisel juhul võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist. Ebaseaduslikuks riigiabiks loetakse nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (kodifitseeritud tekst) (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9–29), artikli 1 punktis f nimetatud abi. Riigiabi väärkasutamiseks loetakse nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589 artikli 1 punktis g sätestatut. Ebaseaduslik riigiabi on uus abi, mis ei ole eraldatud kooskõlas riigiabi reeglitega. Väärkasutatud abi on abi, mida ei ole kasutatud kooskõlas toetuse andmise tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega. Ebaseadusliku riigiabi korral tuleb toetus tagasi maksta koos intressiga toetuse väljamaksmisest arvates vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.03.1999, lk 1–9), artikli 14 lõikele 2, mille rakendamissätted on komisjoni määruse nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.03.1999, lk 1–9), artiklites 9–11. 18 Toetuse saaja turupositsiooni taastamiseks tuleb toetus tagastada koos liitintressiga ehk eelneval aastal kogunenud intressilt tuleb samuti tasuda intressi, mille rakendamise nõue tuleneb Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 artiklist 11. Aluseks tuleb võtta toetuse maksmise ajal rakendatud Euroopa Liidu Teatajas avaldatud intressimäär. Toetust saanud toetatavate tegevuste puhul tuleb ebaseaduslik riigiabi seega tagastada liitintressiga alates päevast, kui ebaseaduslik abi maksti, ning intressi määraks tuleb võtta komisjoni riigiabi viite- ja diskontomäär. Liitintressi tuleb maksta kuni toetuse tagasimaksmiseni. Lõige 5 sätestab, et kui toetuse tagasinõudmise otsuse alusel kuuluks tagasinõudmisele toetus suurusega kuni 500 eurot, kuid mitte rohkem kui kaks protsenti määratud toetusest, jäetakse toetuse tagasinõudmise otsus tegemata. Lõige 6 sätestab, et kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi ei maksta võib toetuse andja nõuda üleantud rahalisi vahendeid tagasi HMS-i § 69 lõike 1 ja võlaõigusseaduse § 1028 alusel (alusetu rikastumise sätete alusel). See tähendab, et toetuse tagasinõudmise otsus on täidetav üksnes tsiviilkohtu kaudu. 6. peatükk. Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused Paragrahviga 18 kehtestatakse toetuse saaja kohustused, mis rakenduvad alates taotluse rahuldamise otsuse jõustumisest. Punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja viima tegevused ellu heaks kiidetud taotluse kohaselt ehk seal nimetatud eesmärkidel kavandatud tegevuste abil ning saavutama tema enda kavandatud tulemused. Punkti 2 kohaselt on toetuse saajal kohustus, mis hõlmab üldist korrektsust teabe ja aruannete esitamisel, sealhulgas ettenähtud vorminõuete järgimist, arusaadavate selgituste andmist, õigete andmete ja nõutud dokumentide tähtaegset esitamist. Punkti 3 kohaselt on toetuse saajal kohustus tagada, et toetuse kasutamisel ajal on jätkuvalt täidetud käesoleva määruse § 9 lõike 1 punktis 3 sätestatud tingimus. See tähendab, et muuseumis peab töötama töölepingu alusel vähemalt üks kõrgharidusega kultuuritöötaja või töötaja, kellel on kultuuritöötaja 6. või kõrgema taseme kutse kutseseaduse tähenduses, või on muuseumil eelnimetatud nõuetele vastav juhatuse liige. Kui muuseumis ei ole tähtajatu töölepingu alusel töötavaid isikuid, peab olema vähemalt üks üheaastase koostöölepingu alusel tegutsev kõrgharidusega vabatahtlik. Punkti 4 kohustab toetuse saajat tagama muuseumisse tasuta sissepääsu MuuS-i § 20 lõike 3 punktis 1 nimetatud sihtrühmadele. Vastav säte ei ole küll mitteriiklikele muuseumidele MuuS-i alusel kohustuslik, kuid on põhjendatud seada see nõue rahastamise määruses. Ka külastaja vaatest on hea ühtne lähenemine. Punkti 5 kohaselt peab toetuse saaja järgima teenuste ostmisel RHS-i põhimõtteid ka siis, kui ta ei ole hankija RHS-i tähenduses. Kui ta seda ei ole, peab ta tõendama, et toetuse eest tehtavate tegevuste elluviimiseks üheliigiliste ostude või teenuste maksumuse kujunemisel on järgitud RHS-i §-s 3 sätestatud nõudeid. RHS-i tähenduses mittehankijate kohustust ühtlustatakse RHS-i tähenduses hankijate kohustusega, sest mõlemal juhul on tegemist avaliku ressursi kasutamisega. Toetuse saaja peab võtma vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist tehingute puhul, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 10 000 euroga või ületab seda. Punkti 6 kohaselt tuleb toetuse saajal järgida riigiabi reegleid, kui toetuse kujul on tegemist sellise abi saamisega. Nimetatud reeglitest tuleneva kohustuse rikkumine võib kaasa tuua toetuse vähendamise ja toetuse tagasinõudmise, sest tegemist oleks toetuse kasutamisega seotud Euroopa Liidu õigusaktide, sealhulgas Euroopa Liidu huvide rikkumisega. 19 Punkti 7 kohaselt on toetuse saajal kohustus säilitada kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid raamatupidamisseaduses kehtestatud tingimuste kohaselt. Sellist kohustust tuleb rakendada nii, et kui muust seadusest või näiteks Euroopa Liidu riigiabi reeglitest tuleneb siiski pikem dokumentide või andmete säilitamise kohustus, siis tuleb järgida pikemaid tähtaegu. Punkti 8 kohaselt peab toetuse saaja teavitama viivitamata kirjalikult toetuse andjat taotluses esitatud või tegevuste elluviimisega seotud andmete muutumisest. Toetuse andja hindab saadud teabe alusel, kas tegevuste rakendamistingimused või toetuse andmise eeldused on endised või vajab taotluse rahuldamise otsus muutmist. Toetuse saaja peab taotlema nõusolekut toetuse kasutamise tingimuste, sealhulgas tegevuste, tulemuste, eelarve ja tähtaegade muutmiseks, kui muudatus eeldab taotluse rahuldamise otsuse muutmist. Punkti 9 kohaselt peab toetuse saaja tagastama koos aruandega toetuse kasutamata jäägi ja toetuse tagasinõudmise otsuse kohase toetuse. Punkti 10 kohaselt peab toetuse saaja aitama kaasa toetuse andja kontrollitegevusele, sest eelkõige on toetuse saaja kohustatud tõendama kulude abikõlblikkust ning esitatud teabe õigsust või paikapidavust, sealhulgas peab toetuse saaja esitama asjakohased raamatupidamis- ja pangadokumendid, lepingud ja juhtimisotsused, et veenda toetuse andjat, et tegemist ei ole pettuse ega topeltfinantseerimisega ning täiendavat tuluallikat ei ole tekkinud. Nimetatud kohustuse rikkumine võib kaasa tuua toetuse vähendamise ja toetuse tagasinõudmise eelkõige seetõttu, et kulu abikõlblikkuses või kohustuste täitmises ei saa veenduda. Punkti 11 kohaselt peab toetuse saaja täitma ka muid kohalduvates õigusaktides sätestatud kohustusi. Paragrahviga 19 kehtestatakse toetuse saaja õigused. Punkti 1 kohaselt on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud toetuse kasutamist puudutavates õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Toetuse saaja võib pöörduda toetuse andja poole, et saada juhiseid tegevuste nõuetekohaseks elluviimiseks, sealhulgas eelhinnangut kavandatavatele muudatustele, selgitusi kulude abikõlblikkuse ja muude eelnõus sätestatud tingimuste kohta jms. Punktis 2 rõhutatakse üle toetuse saaja õigus toetusest igal ajal loobuda ja toetus tagastada. Punkti 3 kohaselt on toetuse saajal õigus arvamuse ja vastuväidete ärakuulamisele HMS-i §-is 40 toodud juhtudel. Ärakuulamisõigus haldusmenetluses eeldab, et puudutatud isikul oleks võimalik oma arvamust asjassepuutuvas küsimuses piisavalt selgitada ja vajaduse korral võtta seisukoht haldusorgani poolt tema asja menetlemisel esitatud dokumentide suhtes. Paragrahviga 20 kehtestatakse toetuse andja kohustused. Punktiga 1 kehtestatakse toetuse andjale kohustus järgida riigiabi või vähese tähtsusega abi andmise korral konkurentsiseaduse 6. peatükist tulenevaid kohustusi. Nimetatud peatükk kehtestab riigiabi andmise reeglid ja sätestab, mida tuleb abi andjal teha vähese tähtsusega abi või grupierandiga hõlmatud riigiabi andmisel. Punkti 2 kohaselt on toetuse andjal kohustus säilitada kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Punkti 3 kohaselt on toetuse andjal kohustus koostada taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid ja teha need taotlejale / toetuse saajale kättesaadavaks. 20 Punkti 4 kohaselt peab toetuse andja, kas omal või toetuse saaja algatusel, selgitama toetuse andmist ja kasutamist puudutavaid reegleid ning teavitama toetuse saajat viivitamatult reeglites toimunud muudatustest. Punkti 5 kohaselt kohustub toetuse andja tegema muid toiminguid, mis tulenevad eelnõust ja kohalduvatest õigusaktidest. Paragrahviga 21 kehtestatakse toetuse andja õigused. Punktidega 1 ja 2 sätestatakse toetuse andja õigus kontrollida tegevuste elluviimist ning nõuda asjakohaste täiendavate andmete esitamist. Punkti 3 kohaselt on toetuse andjal õigus tunnistada taotluse rahuldamise otsus või selle osa kehtetuks ning teha toetuse tagasinõudmise otsus (sisuliselt toetuse vähendamise või tühistamise otsuseid) ning teha teisi eelnõus sätestatud otsuseid. 7. peatükk. Rakendussäte Paragrahviga 22 kehtestatakse määruse rakendussätted. Lõike 1 kohaselt rakendatakse määruses sätestatud korda valdkonna eest vastutavas ministeeriumis 2024. aasta ja sellele järgnevate aastate riigieelarvest eraldatavate vahendite suhtes ning muudes ministeeriumides 2027. aasta ja sellele järgnevate aastate riigieelarvest eraldatavate vahendite suhtes: st et KuM-is ja Muinsuskaitseametis alates 2023. aasta sügisest, kui menetletakse 2024. aasta tautlusi, ning ReM-is alates 2026. aasta sügisest, kui menetletakse 2027. aasta taotlusi. Lõikega 2 antakse muuseumidele ja nende omanikele pikem üleminekuaeg teatud nõuete (rahastamise osakaalud ja külastajate miinimumnõue) täitmisel. Määruse § 7 lõigetes 1–3 sätestatut ja § 9 lõike 1 punktis 4 sätestatud tingimusi rakendatakse 2027. aasta ja sellele järgnevate aastate riigieelarvest eraldatavate vahendite suhtes. 3. Eelnõu lisad Lisa 1: Riigi sihtasutuse muuseumi ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutava muuseumi, mida ei ole asutanud riik, tegevusnäitajate võrdlemise metoodika Lisa 2: Avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi ja eramuuseumi toetuse taotluse hindamise metoodika Mõlemad metoodikad on üles ehitatud sarnasel põhimõttel, et toetussummasid ei kalkuleerita konkreetseteks kuludeks, vaid hinnatakse üldist tulude/kulude/ressursside/tulemuste suhet muuseumide omavahelises võrdluses (hälbimist mediaanist). 2020. aastal tehti muuseumide tõhustamiskava raames analüüs, kus võrreldi riigiga seotud muuseumide erinevaid arvulisi näitajaid. See näitas, et muuseumid on väga erinevad oma tegevussuundade ja -mahtude, töötajate arvu, kogude, kinnisvara ja omatulu teenimise võimekuse poolest ning neid erinevuste kombinatsioone on selleks liiga palju, et saaks luua sarnaste muuseumide gruppe, keda siis sarnastel põhimõtetel ja sarnases mahus rahastada. Ehk et muuseumide liigitamine mõne üksiku näitaja baasil ei anna õiglast tulemust. Seetõttu on nüüdses süsteemis võrdlusesse võetud võimalikult palju erinevaid kriteeriume, et katta võimalikult palju aspekte, mis võivad ühe või teise muuseumi asetada eelarveliselt eelisseisu. Iga kriteeriumi puhul saab rohkem punkte see muuseum, kes hälbib mediaanist rohkem ning kelle puhul on seetõttu põhjendatud toetuse suurendamine. Samas ei tähenda ühe kriteeriumi „halb“ tulemus seda, et toetust automaatselt vähendatakse, ja teise kriteeriumi „hea“ tulemus seda, et toetust suurendatakse. 21 Ükski kriteerium üksi ei ole otsustav (seetõttu ei ole halduskoormuse mõttes otstarbekas ka detailselt hinnata nt museaalide liigilist või materjalipõhist jaotust), vaid erinevad kriteeriumid tasakaalustavad üksteist. Nt on ühel muuseumil väga suured kogud, aga teisel muinsuskaitse all olev kinnisvara või palju filiaale. Või on mõnel muuseumil Riigi Kinnisvara AS-i „eelis“, aga samas vähe töötajaid. Lõpptulemus sõltub sellest, kui paljudes kriteeriumides muuseum mediaanist hälbib ehk et milline on tervik. Selle alusel jagatakse muuseumid gruppidesse: 1) väike vajadus senise tegevustoetuse suurendamiseks – toetussummat võib suurendada 5%, kuid mitte rohkem, kui taotleja taotles; 2) keskmine vajadus senise tegevustoetuse suurendamiseks – toetussummat võib suurendada 15%, kuid mitte rohkem, kui taotleja taotles; 3) suur vajadus senise tegevustoetuse suurendamiseks – toetussummat võib suurendada 25%, kuid mitte rohkem, kui taotleja taotles. Avalik-õigusliku isiku muuseumide, munitsipaalmuuseumide ja eramuuseumide puhul hinnatakse lisaks ka nende sisutegevust ning need punktid kombineeritakse ülalkirjeldatud süsteemiga. Riigi sihtasutuse muuseumide ühiskondlikku rolli, sotsiaalset vastutust ja sisulisi tegevusnäitajaid sihistatakse ja seiratakse asutajate ootuste kaudu individuaalselt ning seetõttu nad siinses metoodikas ei kajastu. Eespool nimetatud protsentide alusel jagatakse laiali summa, mille võrra on vooru eelarve suurenenud. Kui vooru eelarve peaks vähenema, siis toimub toetuse vähendamine tagurpidi loogikaga: st kolmanda grupi omadel vähendatakse proportsionaalselt kõige vähem ja esimese grupi omadel kõige rohkem. Kui vastavate protsentide alusel arvutatud toetussumma ei mahu vooru eelarvesse, vähendatakse arvestuslikku uut toetussummat kõigil proportsionaalselt. Kui vooru eelarve või taotlejate arv ei muutu, siis hindamist ei tehta ja senist toetussummat ei muudeta. See põhimõte lähtub eeldusest, et senine toetuste jaotus (alates 2013) on olnud üldjoontes õiglane ja põhjendatud ning see on muuseumivaldkonna arengule kaasa aidanud, mitte seda takistanud. See omakorda tugineb järgmistel faktidel:  Muuseumikülastuste arvu kasv ja püsimine 3,2–3,5 miljoni kandis (v.a 2020-2022, mille puhul on languse taga objektiivsed asjaolud nagu koroonakriis ja sõda Ukrainas).  Muuseumikülastajate ja mittekülastajate positiivsed hoiakud muuseumide suhtes (2018 uuring).  Muuseumide aastaaruanded, millest loeb välja, et püsitatud eesmärgid on igal aastal suures osas saavutatud. Lisaks rakendas KuM oma haldusala riigi sihtasutuste puhul sarnast süsteemi 2023. aasta toetuste puhul ehk et baastaset juba ongi õiglasemaks korrigeeritud. Täiesti eraldi teema on kogude säilitamine ja selle rahastamine, mida analüüsiti eraldi ja selle tulemuseks oli ühiste pärandihoidlate rajamise ettepanek ehk et seda probleemi ei ole võimalik lahendada muuseumide tegevustoetuse tõstmise abil. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vähese tähtsusega abi ja grupierandiga hõlmatud riigiabi puudutavad sätted on Euroopa Liidu vastava regulatsiooniga kooskõlas. 5. Määruse mõjud Eelnõusse kavandatud muudatused ei mõjuta riigi julgeolekut, välissuhteid, majandust, keskkonda ega regionaalarengut. Tuvastatud on mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste 22 korraldusele ning sotsiaalsed mõjud. Neid hinnati juba MuuS-i muutmisel ning käesoleval määrusel ei ole sellele täiendavat mõju. Täiendavalt hinnati eelnõu lõplikul viimistlemisel määruse mõju seni toetust taotlenud muuseumidele9. Kuna uue hindamismetoodikaga kaasneb põhimõte, et toetussumma jääb samaks, kui voorude eelarve või taotlejate arv ei muutu, siis on maandatud riskid, et seni riigieelarvest toetust saanud muuseumide toetused võiksid väga suures mahus väheneda. Avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi ja eramuuseumi kolme aasta toetuse puhul on siiski väga tõenäoline, et vooru siseneb uusi taotlejaid, mis toob kaasa selle, et osadel muuseumidel võib toetus hakata proportsionaalselt iga kolme aasta tagant vähenema, kui nad ei paranda oma tulemusi. Samas sõltuvad need arvud väga suures osas ikkagi sellest, millised on taotlused, kuidas komisjon neid hindab ja kui palju tuleb uusi taotlejaid, kes läbivad hindamise positiivse tulemusega. Määrus ei mõjuta aga seda, kui suur on taotlusvoorude eelarve, vaid reguleerib põhimõtteid, kuidas olemasolevat raha taotlejate vahel jagatakse, sest taotlusvoorude määrused ei reguleeri riigieelarve koostamise protsessi. Taotlusvoorude mahud sõltuvad riigieelarve strateegiast, konkreetse eelarveaasta riigieelarvest ning kultuuripoliitilistest prioriteetidest. 7. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks on vaja muuta KuM-i taotluste menetlemise infosüsteemis taotlusvormi, millega ei kaasne täiendavaid kulusid. ReM hakkab määrust rakendama 2027. aasta riigieelarve vahendite eraldamisel, mis annab piisav aja otsustamaks, kas soovitakse samuti kasutada KuM-i e- keskkonda või jätkatakse taotluste vastuvõtmisega e-posti kaudu. Eelnõu rakendamisega täiendavaid tulusid ei kaasne. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Kultuuriministeerium kaasas eelnõu ettevalmistamisesse huvirühmade esindajaid. Algne eelnõu oli kooskõlastusringil koos MuuS-i muutmise eelnõuga 2022. aasta septembris, mille käigus esitasid määruse eelnõule märkusi MTÜ Eesti Muuseumiühing ja MTÜ Eesti Jalgrattamuuseum10. Eelnõu uuendatud versioon oli enne ametlikku kooskõlastusringi muuseumidele kommenteerimiseks avatud 9.–22. juuni 2023. Lisaks toimus 8. juunil selgitav infotund ning toimusid eraldi kohtumised Eesti Muuseumiühingu (28.06) ja Eesti Muuseumide Liiduga (06.07). Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule, kes kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks muuseumidele, Tartu Ülikoolile ja Tallinna Tehnikaülikoolile, Eesti Muuseumiühingule, Eesti Muuseumide Liidule ja ICOM Eesti Rahvuskomiteele. Märkused ja ettepanekud saatsid Tartu Ülikool, SA Rannarootsi Muuseum, Eesti Juudi Muuseum, SA Iisaku Kihelkonna Muuseum, SA Eesti Kaevandusmuuseum, millega osaliselt 9 Vt seletuskirja lisa 1 (riigi sihtasutused ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavad muuseumid) ja lisa 2 (muud muuseumid). Nimetatud lisades toodud muuseumide andmetel ei ole õiguslikku tähendust, vaid need tabelid on loodud näidiseks, et süsteemi olemust paremini illustreerida. 10 Ülevaade märkustega arvestamisest on kättesaadav eelnõude infosüsteemis Vabariigi Valitsusele esitatud materjalide hulgas (lisa 6) https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ab399ded-aa52-4f58-ad61-56ee783fb3cc 23 on arvestatud (vt seletuskirja lisa 3: Märkuste tabel kultuuriministri määruse „Riigieelarvest muuseumide tegevustoetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord“ eelnõule). Täiendav arutelu muuseumijuhtide ja muuseumivaldkonna katusorganisatsioonidega toimus vahetult enne ametliku kooskõlastusperioodi lõppu, 10. augustil. Eelnõud täiendati ja parandati ka selle kohtumise käigus tehtud ettepanekute alusel. 24