EUROPEAN
COMMISSION
Brussels, 6.9.2023
COM(2023) 512 final
2023/0311 (COD)
Proposal for a
DIRECTIVE OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL
establishing the European Disability Card and the European Parking Card for persons
with disabilities
(Text with EEA relevance)
{SEC(2023) 305 final} - {SWD(2023) 289 final} - {SWD(2023) 290 final} -
{SWD(2023) 291 final}
EN EN
EXPLANATORY MEMORANDUM
1. CONTEXT OF THE PROPOSAL
• Reasons for and objectives of the proposal
The European Union (EU) is founded on the values of human dignity, freedom, and respect of
human rights and committed to combating discrimination, including on the grounds of
disability, as set out in the Treaty on European Union, the Treaty on the Functioning of the
European Union (TFEU) and the Charter of Fundamental Rights (Charter).
The right of EU citizens to move and reside freely within the European Union is one of the
EU’s most cherished achievements, and an important driver of its economy.
The EU and all its Member States are party to the UN Convention on the Rights of Persons
with Disabilities (UNCRPD). The purpose of the UNCRPD is to promote, protect and ensure
the full and equal enjoyment of all human rights and fundamental freedoms by all persons
with disabilities, and to promote respect for their inherent dignity. The UNCRPD contains
obligations for States Parties to recognise the rights of persons with disabilities to liberty of
movement on an equal basis with others. States Parties are also requested to take effective
measures to ensure personal mobility with the greatest possible independence for persons with
disabilities, including by facilitating the personal mobility of persons with disabilities in the
manner and at the time of their choice, and at affordable cost.
The European Pillar of Social Rights, proclaimed by the European Parliament, the Council,
and the European Commission at Gothenburg on 17 November 20171, provides that everyone,
regardless of disability, has the right to equal treatment and opportunities regarding access to
goods and services available to the public (principle 3). In addition, the European Pillar of
Social Rights recognises that persons with disabilities have the right to services that enable
them to participate in society (principle 17). The European Pillar of Social Rights Action Plan
refers to significant barriers that persons with disabilities still face, which are further
addressed in the Strategy for the Rights of Persons with Disabilities 2021-2030.
Persons with disabilities whose disability status is assessed and recognised by the competent
authorities in a Member State are often granted special conditions or preferential treatment in
the access to a variety of services, activities and facilities, including when these are provided
not for remuneration in that Member State, and whether provided by public authorities or
private operators, on the basis of national or local rules/legal obligations, and often provided
on a voluntary basis (in particular by private operators).
The most common special conditions or preferential treatment are offered or provided for
with respect to public and private transport, parking spaces, cultural events (e.g. museums),
leisure and sport centres or services, amusement parks, tourism. These may consist of free
access, reduced tariffs, reduced fees or user charges for toll roads/bridges/tunnels, priority
access, personal assistance, support (such as access to braille, audio guides), provision of aids,
extended parking or reserved (parking) spaces2. With respect to passenger transport services,
personal assistants or other persons accompanying or assisting persons with disabilities may
travel free of charge or be seated, where practicable next to the person with disabilities or to
1
Interinstitutional Proclamation on the European Pillar of Social Rights (OJ C 428, 13.12.2017, p. 10).
2
See for further examples Annex 6.4 Mapping of services providing preferential conditions in the EU,
Impact Assessment, SWD(2023) 289.
EN 1 EN
the person with reduced mobility3. Preferential treatment and special conditions are also
offered when accessing activities or facilities provided not for remuneration.
However, persons with a recognised disability status in their Member State of residence
travelling to another Member State may encounter difficulties with accessing special
conditions or preferential treatment offered in or provided for in the Member State they are
visiting, often due to a lack of recognition of their disability card or certificate issued by their
Member State of residence.
Alongside physical and other barriers in accessing both public and private spaces, high
travelling expenses are a key factor discouraging many persons with disabilities from
travelling4, because they have also specific needs which make their travel costs higher than
for persons without disabilities5. The Eurostat survey on persons not participating in tourism
confirms for the general population that financial reasons are a key argument for not
travelling, indicating that 44.83% of the total population did not participate in tourism “for
financial reasons” in 20196. Persons with disabilities have a higher poverty risk than persons
without disabilities. At EU level, about 21.1% of persons with disabilities aged 16 and over
faced a risk of poverty in 2021, compared with 14.9 % of persons without disabilities. The
percentage for all persons aged 16 and over was 16.4 %.
Having to deal with legal uncertainty and potential additional costs may impair the
possibilities of persons with disabilities to exercise their free movement rights fully and
effectively.
Furthermore, for many persons with disabilities, private car transport is the best or only option
for getting around independently. The possibility to park as close to their destination as
possible and the availability of reserved or extended parking facilities for persons with
disabilities is key in supporting their autonomy and facilitates the exercise of free movement
rights. The EU parking card for persons with disabilities was created by means of a Council
Recommendation establishing a standardised, common EU model/format in 19987 and is one
of the most visible and important achievements of EU disability policy. It is widely used by
all the Member States. However, despite this, cardholders are facing difficulties when using
the standardised, EU model parking card for persons with disabilities, such as uncertainties
about the rights granted and limited recognition of the card when travelling to other Member
States, as well as fines being imposed even when showing the EU parking card or when it is
displayed. In addition, national differences in the format and design as well as implementation
of the EU parking card for persons with disabilities hamper its use, increase (legal)
3
See for instance Article 23(1)(a) and (b) of Regulation (EU) 2021/782 of the European Parliament and
of the Council of 29 April 2021 on rail passengers’ rights and obligations OJ L 172, 17.5.2021, p. 1.
4
Findings from Final Report based on Survey targeted at EU-level CSOs; Shaw and Coles, ‘Disability,
holiday making and the tourism industry in the UK: a preliminary survey’, 25(3) Tourism Management
(2004) 397-403; Eugénia Lima Devile and Andreia Antunes Moura (2021), Travel by People With
Physical Disabilities: Constraints and Influences in the Decision-Making Process.
5
McKercher and Darcy (2018), Re-conceptualizing barriers to travel by people with disabilities, Tourism
Management Perspectives, 59-66.
6
Eurostat database, tour_dem_npsex. Available at:
https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/tour_dem_npsex/default/table?lang=en . 2019 was the
latest available year for this information.
7
Council Recommendation of 4 June 1998 on a parking card for persons with disabilities (98/376/EC),
OJ L167/25, 12.6.1998, as adapted by Council Recommendation of 3 March 2008 by reason of
accession of the Republic of Bulgaria, the Czech Republic, the Republic of Estonia, the Republic of
Cyprus, the Republic of Latvia, the Republic of Lithuania, the Republic of Hungary, the Republic of
Malta, the Republic of Poland, Romania, the Republic of Slovenia and the Slovak Republic, OJ L
63/43,7.3.2008.
EN 2 EN
uncertainty, and give rise to forgery risks or fraudulent actions, as well as enforcement
issues8.
Therefore, this initiative establishes the framework, rules, and common conditions, including
a common standardised model, for a European Disability Card as proof of a recognised
disability status and the European Parking Card for persons with disabilities, as proof of their
recognised right to parking conditions and facilities reserved for persons with disabilities
(“parking rights”). The objective of the initiative is to support the access on equal terms and
conditions in all Member States for holders of the European Disability Card or European
Parking Card for persons with disabilities to special conditions or preferential treatment with
respect to services, activities and facilities, including when provided not for remuneration, and
respectively parking conditions and facilities.
Mutual recognition of the European Disability Card and the European Parking Card for
persons with disabilities should facilitate and guarantee the exercise by persons with
disabilities, when travelling to or visiting another Member State, of their rights to receive and
benefit from special conditions and/or preferential treatment offered by private operators or
public authorities to access services, activities and facilities, including when provided not for
remuneration, as well as access to parking conditions and facilities reserved for persons with
disabilities, without discrimination on grounds of nationality or place of residence, on equal
terms and conditions as those provided for on the basis of national certificates, disability cards
or other formal documents recognising their disability status issued by the competent
authorities in the host country.
Establishing a framework of rules and common conditions for both the European Disability
Card and the European Parking Card for persons with disabilities will help ensure a more
effective and inclusive participation and inclusion in society of persons with disabilities.
The proposal to create a European Disability Card is one of the flagship initiatives of the
Strategy for the Rights of Persons with Disabilities 2021-20309:
“The Commission will propose creating a European Disability Card by end of 2023 with a view to be recognised
in all Member States. It will build on the experience of the ongoing EU Disability Card pilot project in eight
Member States and upon the European parking card for persons with disabilities.”
The intention to table a proposal on the European Disability Card was also set out in the
Communication on the Conference on the Future of Europe – Putting Vision into Concrete
Action10 and referred to by President von der Leyen in the context of her 2022 State of the
Union address11. The initiative is part of the Commission Work Programme 2023 – A Union
standing firm and united12.
The European Parliament called for the Card in three resolutions. In its Resolution of 18 June
2020 on the European Disability Strategy post-202013, it asked the Commission to expand the
existing pilot project of the EU Disability Card and to ensure that the EU parking card for
people with disabilities is fully observed in all Member States. The European Parliament
welcomed the plan to present an initiative on the European Disability Card to be recognised in
8
See for further information Annex 6.3 ‘Implementation analysis of the EU Parking Card for persons
with disabilities’ of the Impact Assessment, SWD(2023) 289.
9
COM (2021) 101
10
COM (2022) 404 final, 17.6.2022, Annex, pt. 5 Values and rights, rule of law and security.
11
State of the European Union 2022, Letter of Intent, 14 September 2022
12
COM (2022) 548 final, 18.10.2022, Annex 1 pt. 43 under the heading ‘A new push for European
Democracy’
13
https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2020-0156_EN.html
EN 3 EN
all Member States, with a view to scaling up the pilot projects for the EU Disability Card and
the EU model parking card for persons with disabilities in its Resolution of 7 October 2021 on
the protection of persons with disabilities through petitions14. It advocated in its Resolution of
13 December 2022 towards equal rights for persons with disabilities15, for a legally binding
and ambitious initiative, covering a range of different areas beyond culture, leisure and sport.
The European Economic and Social Committee also adopted a supportive exploratory
Opinion16 with respect to the European Disability Card, acknowledging with respect to the
EU Parking Card the importance of updating the legislation harmonising the characteristics,
issuing procedures and functioning of it.
• Consistency with existing policy provisions in the policy area
This initiative builds on two existing instruments.
As concerns the European Disability Card, the proposal builds on the related pilot project
expanding its scope to all Member States and covering a broader range of different policy
areas, not only services, but also activities and facilities, including when provided not for
remuneration. The pilot project was carried out on a voluntary basis in eight Member States
(Belgium, Cyprus, Estonia, Finland, Italy, Malta, Romania, and Slovenia) in 2016-2018 and
remained in place after the end of the project. The pilot provided a common format for a card
for mutual recognition on a voluntary basis among the eight participating Member States of
the disability status (as established in accordance with their respective national eligibility
criteria, rules, practices and procedures), for access to benefits and services in the areas of
culture, leisure, sport and, in some countries, transport17, when travelling to one of the
participating countries. National service providers in these sectors could voluntarily adhere to
the Card’s scheme. The package of benefits provided in each Member State depended on the
number and type of participating service providers. Once they joined the Card’s scheme,
service providers were obliged to offer the same benefits they provided to nationals with
disabilities also to cardholders from other participating Member States. Member States had to
maintain a record of the services that adhere to the system and update it regularly.
The EU Pilot clearly demonstrated the advantages for persons with disabilities in accessing
services in the areas of culture, leisure, sport, and, in some cases, transport, and supporting
their cross-border movement in the EU for a short period. In addition, the 2021 Study
assessing the implementation of the pilot action on the EU Disability Card and associated
benefits18 confirmed the EU added value of the card and concluded that there is potential for
larger-scale action.
Compared to the pilot project (which listed the four sectors covered and included (nationally)
elaborated lists of “participating providers” in a public database), the underlying
rationale/logic of this legislative proposal is different. By providing for the mutual recognition
of the European Disability Card in all Member States, this legislative proposal aims to grant
cardholders travelling to or visiting another Member State, with access on equal terms and
conditions to existing special conditions or preferential treatment in relation to a large variety
14
https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2021-0414_EN.pdf
15
https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2022-0435_EN.html
16
SOC/765, 27/04/2024
17
Private transport (CY, FI and MT) or public transport (FI and SI)
18
https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/4adbe538-0a02-11ec-b5d3-
01aa75ed71a1/language-en
EN 4 EN
of services, activities and facilities, including when provided not for remuneration. This
approach should significantly reduce the administrative burden in the pilot project for
Member States related to the need to maintain and update databases of service providers that
accept the European Disability Card.
For the European Parking Card for persons with disabilities, the initiative will replace the
system put in place by Council Recommendation 98/376/EC19 which provided for a voluntary
European model of a parking card for people with disabilities and facilitated the recognition
of the parking card across Member States. Specific national additions or deviations from the
recommended model have led to a proliferation of different cards20, hindering their cross-
border recognition as well as access of persons with disabilities to special parking conditions
and facilities reserved for persons with disabilities that hold a ‘local’ parking card. Moreover,
the Council Recommendation has not been updated to reflect developments in technology and
digitalisation, or to help Member States experiencing problems with fraud and forgery of the
cards to address them.
The proposal will provide the common rules and conditions governing the issuance of the
European Parking Card for persons with disabilities and its common template to be applied by
all Member States replacing all the multiple existing national parking cards.
Furthermore, in view of guaranteeing equal treatment with EU citizens, it is the Commission’s
intention to put forward a separate legal act extending the scope of this proposal to third
country nationals legally staying or residing in the territory of a Member State and that are
entitled to travel to other Member States in accordance with Union law.
• Consistency with other Union policies
This initiative aims to make it easier for persons with disabilities, when travelling to or
visiting another Member State to benefit from available special conditions and/or preferential
treatment when accessing services, activities and facilities, including when provided not for
remuneration, under equal conditions to residents with disabilities, thus facilitating the
exercise of their free movement rights within the EU.
With respect to services normally provided for remuneration in the internal market, this
proposal complements Directive 2006/123 on services in the internal market21. Furthermore, it
complements the European Accessibility Act (Directive 2019/882)22 and Web accessibility
Directive (Directive (EU) 2016/2102)23 which aim to eliminate and prevent barriers arising
from divergent accessibility requirements in the Member States.
The proposal complements and could facilitate the application of the EU passenger rights
legislation adopted between 2004 and 2021 in relation to four modes of transport: aviation,
19
Council Recommendation of 4 June 1998 on a parking card for persons with disabilities (98/376/EC),
OJ L167/25, 12.6.1998, as adapted by Council Recommendation 2008/205/EC by reason of accession
of the Republic of Bulgaria, the Czech Republic, the Republic of Estonia, the Republic of Cyprus, the
Republic of Latvia, the Republic of Lithuania, the Republic of Hungary, the Republic of Malta, the
Republic of Poland, Romania, the Republic of Slovenia and the Slovak Republic, OJ L63/43, 7.3.2008.
20
See for further information Annex 6.3 ‘Implementation analysis of the EU Parking Card for persons
with disabilities’ of the Impact Assessment, SWD(2023) 289.
21
OJ L376/36, 27.12.2006.
22
Directive (EU) 2019/882 on the accessibility requirements for products and services, OJ L150/70,
7.6.2019.
23
Directive (EU) 2016/2102 on the accessibility of the websites and mobile applications of public sector
bodies.
EN 5 EN
rail, waterborne, and bus and coach24. This legislation guarantees passengers with disabilities
and reduced mobility the right to non-discrimination in access to transport and to receive
assistance free of charge and, if necessary, adaptation of the transport services to their special
needs to allow them to use the four transport modes as any other citizen.
The initiative is also in line with the recent Directive (EU) 2022/362 25, which enables the
Member States to provide for reduced fees or user charges for toll roads/bridges/tunnels as
well as exemptions from the obligation to pay such fees or user charges for any vehicle used
or owned by persons with disabilities as concerns roads subject to road charging.
The proposal will equally help support a more effective and inclusive participation in society
of persons with disabilities as envisaged by the UNCRPD and contribute to the
implementation of the 2030 United Nations Agenda for Sustainable Development, as Goal 8
encourages policies that promote sustainable tourism and local culture; Goal 10 aims to
reduce inequalities; and Goal 11 aims at providing access to safe, affordable, accessible and
sustainable transport systems for all.
Moreover, the proposal provides a further building block for a wider European digital
certification infrastructure, which builds on the experience of the EU Digital Covid Certificate
and will link to the European Digital Identity Wallet after adoption of the proposed revised
Regulation.
2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY
• Legal basis
This proposal has multiple, interlinked objectives concerning several policy areas, such as
services, transport, and rights to free movement. Therefore, the use of different legal bases is
the most adequate and appropriate to cover the various objectives of this initiative.
Articles 53(1) and Article 62 TFEU (concerning services normally provided for remuneration
in the internal market) are relevant, as the proposal will grant cardholders the right to benefit
from preferential conditions/treatment when accessing services on an equal basis with persons
with a disability in the visited Member State.
With respect to special conditions and preferential treatment to access services in the field of
transport, including parking facilities, Article 91 TFEU provides the necessary legal base. In
addition, this Article is also relevant since it allowed for the adoption of the Council
Recommendation in 199826 which created the existing EU parking card voluntary scheme,
which will be replaced by the current initiative.
24
Regulation (EC) No 1107/2006 concerning the rights of disabled persons and persons with reduced
mobility when travelling by air, OJ L150/70, 7.6.2019; Regulation (EU) No 1177/2010 concerning the
rights of passengers when travelling by sea and inland waterway and amending Regulation (EC) No
2006/2004; Regulation (EU) No 181/2011 concerning the rights of passengers in bus and coach
transport and amending Regulation (EC) No 2006/2004, Regulation (EU) 2021/782 on rail passengers’
rights and obligations (recast). []
25
Directive (EU) 2022/362 of the European Parliament and of the Council of 24 February 2022 amending
Directives 1999/62/EC, 1999/37/EC and (EU) 2019/520, as regards the charging of vehicles for the use
of certain infrastructures, OJ L69/1, 4.3.2022.
26
Council Recommendation of 4 June 1998 on a parking card for persons with disabilities (98/376/EC),
OJ L167/25, 12.6.1998, as adapted by Council Recommendation 2008/205/EC by reason of accession
of the Republic of Bulgaria, the Czech Republic, the Republic of Estonia, the Republic of Cyprus, the
Republic of Latvia, the Republic of Lithuania, the Republic of Hungary, the Republic of Malta, the
Republic of Poland, Romania, the Republic of Slovenia and the Slovak Republic, OJ L63/43, 7.3.2008.
EN 6 EN
In order to cover those special conditions or preferential treatment provided when accessing
activities and facilities that do not fall into the categories of ‘services’ covered by the other
legal bases referred to above, in particular those activities and facilities not provided for
remuneration, Article 21(2) TFEU, as a residual legal base, provides for the possibility for the
European Union to act and adopt provisions to facilitate the right of EU citizens to move and
reside freely within the territory of the Member States. Moreover, family members, whichever
the(ir) nationality, of a Union citizen exercising his or her right to free movement in
accordance with Union rules are assimilated to Union citizens.
• Subsidiarity (for non-exclusive competence)
This proposal fully respects the principle of subsidiarity. The different, interlinked objectives
of this proposal cannot be sufficiently achieved by the Member States independently but can
rather, by reason of the scale and effects of the action, be better achieved at EU level. Action
at EU level is therefore necessary.
The problems identified have a cross-border dimension that cannot be solved by the Member
States on their own. The need for EU action is directly linked to cross-border travel and
related challenges faced by persons with disabilities in the EU, thus the need to ensure a
coordinated approach among the Member States to facilitate their access to special conditions
or preferential treatment on equal terms and conditions with the holders of a disability card or
certificate issued by the country being visited.
Absence to act at EU level would likely result in Member States adopting different systems,
resulting in continued difficulties with the recognition of disability cards and certificates, as
well as of the EU parking card, across borders. Should the EU not intervene, current
differences in national disability cards and certificates would likely also increase, and the
different treatment of persons with disabilities across the Member States would remain or
increase further, with adverse effects on their access to special conditions or preferential
treatment in relation to services, activities and facilities, including when provided not for
remuneration, which may negatively impact the exercise of their free movement rights.
The initiative does not seek to harmonise the eligibility criteria, conditions, or assessment
procedures to obtain a disability status in a Member State, for which Member States remain
competent. Therefore, this proposal does not affect Member States’ competences to determine
the conditions and procedures when assessing disability status for the purposes of granting a
European disability card and in recognising the right to parking conditions and facilities
reserved for persons with disabilities and issuing a certificate, disability or parking card for
persons with disabilities, or any other formal document, be it at local, regional or national
level.
Furthermore, the proposal does not impinge on national competences to determine whether or
not to grant special benefits or preferential conditions, such as free access, reduced tariffs, or
preferential treatment for persons with disabilities and, where applicable, person(s)
accompanying or assisting them. Neither does the proposal impose obligations on private
operators or public authorities as to whether to grant preferential conditions. It only ensures
that when such special conditions or preferential treatment are granted, these should be
available on equal terms and conditions to all persons with disabilities who are holders of a
European Disability Card or European Parking Card for persons with disabilities and that the
information in that regard is made available in accessible formats using the relevant
accessibility requirements for services set in Annex I of Directive 2019/882.
EN 7 EN
• Proportionality
Regarding the principle of proportionality, the form and content of the proposal does not
exceed or go beyond what is necessary and proportionate to achieve its various, interlinked
objectives.
General, common rules and a common standardised format/template for both cards are set.
However, taking into account national differences, circumstances and practices, the
assessment of disability status itself, establishing the necessary procedures to issue the cards
and determining the special conditions or preferential treatment for people with disabilities in
access to services, activities and facilities, including when provided not for remuneration, are
left to the Member States, unless provided otherwise by Union law.
• Choice of the instrument
In line with the identified legal bases, notably Articles 53(1) and 62, in combination with
Article 91 TFEU, and Article 21(2) TFEU, a Directive is regarded as the suitable,
proportionate, and effective instrument to deliver the different, interlinked objectives of the
initiative.
3. RESULTS OF EX-POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER
CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS
• Stakeholder consultations
An inter-service steering group on the European Disability Card was set up in July 2022 and
was actively involved in the preparation of the initiative, including its impact assessment.
In line with the Better Regulation Guidelines, a broad range of international, EU and national
stakeholders were consulted, namely (i) those with an interest in the matter (e.g., national
public authorities, service providers, NGOs; (ii) potential beneficiaries of the European
Disability Card or the European Parking Card for persons with disabilities (e.g., persons with
disabilities, personal assistants); and (iii) experts (e.g., researchers, consultancies and
advisors, international organisations).
The stakeholder consultation included: (a) a public consultation, (b) strategic and (c) targeted
interviews, (d) targeted online surveys, (e) three online workshops, (f) six focus groups with
service providers from selected Member States and (g) six case studies. Stakeholders could
also send comments on the Commission’s (h) call for evidence27.
The majority of the consultation activities were organised by an external contractor as part of
a study supporting the preparation of the impact assessment. The Commission also consulted
Member States’ authorities and Civil Society Organisations representing persons with
disabilities, which are members of the Disability Platform. The discussions in Platform
meetings and its specific sub-group on the European Disability Card were key to obtain
feedback for fine tuning the proposal.
• Impact assessment
The proposal for a Commission initiative setting the framework, rules and conditions for the
issuance and use of the European Disability Card and the European Parking Card for persons
with disabilities is accompanied by an impact assessment report28, a draft of which was
27
See for further details: the Synopsis report of the stakeholder consultation, Annex 2 to the Impact
Assessment Report, SWD (2023) 289.
28
SWD (2023) 289.
EN 8 EN
submitted to the Regulatory Scrutiny Board (RSB) on 21 June 2023. The RSB issued a
positive opinion with reservations on 19 July 2023. The impact assessment report was revised
in accordance with the Board’s findings and recommendations. The more detailed technical
comments of the RSB were also addressed.
The design of options and the decision to discard certain options is strongly based on
experience gained under the European Disability Card pilot project and of the experience of
the Council Recommendation 98/376/EC of 4 June 1998 on a parking card for people with
disabilities, together with feedback received from stakeholders and Member States.
The option of merging the European Disability Card and the European Parking Card for
persons with disabilities into one single card has been considered and then discarded due to a
lack of practical and technical feasibility29. The two cards have different eligibility criteria,
issuance procedure(s), scope and use. Not all holders of a European Disability Card would be
holders of a European Parking Card for persons with disabilities. Stakeholders consulted
pointed out that merging the two cards would limit the possibility of persons with disabilities
to use both cards simultaneously. In practice, the European Parking Card will typically be left
and displayed in the vehicle, while the European Disability Card will need to remain with the
cardholder. Therefore stakeholders considered that they should be kept as two distinct cards.
The assessment considered policy options aimed at facilitating mutual recognition of
disability status in the EU in relation to access to services when visiting another Member State
(A) and facilitating use and legal certainty in the use of the European Parking Card for
persons with disabilities (B), which, taken together, address the identified challenges.
Several other options such as voluntary arrangements30, covering only a selection of
services31, harmonising the definitions and eligibility criteria for assessing disability status32
or harmonising the procedures for issuing the relevant cards at EU level,33 were also
discarded.
The preferred option is a combination of policy option A2 (mandatory European Disability
Card model in all Member States for travel covering all service sectors) with option B2
(mandatory European Parking Card for persons with disabilities model).
Policy option A2 is the most effective at facilitating the mutual recognition of disability status
in relation to access to services when visiting another Member State, as it provides for the
creation of the European Disability Card, to be used precisely for that purpose and that can be
easily recognised across the Member States. The Card would eliminate uncertainty both for
service providers that currently have to check disability status of customers and for persons
with disabilities travelling or visiting other Member States.
Policy option B2 is the most effective at facilitating the recognition of the EU parking card.
As a binding legislative instrument, it makes mandatory the minimum requirements of the EU
29
On the option of merging the European Parking Card with the new European Disability Card, opinions
vary. There is strong consensus among MS and also civil society organisations representing persons
with disabilities that the European Parking Card should not be merged with the new EDC. In contrast,
individual respondents in the public consultation agreed that the European Parking Card should be
incorporated into the new EDC, possibly confusing a “single card” with a “single legal instrument”.
30
Which would imply bringing additional deviations in the standard (physical and/or digital) format of the
Card over time and associated difficulties for its recognition and use, as well as high uncertainty for
persons with disabilities.
31
Which would involve heavy administrative burden and not address the core issue of equal treatment of
persons with disabilities, regardless of where their disability is assessed,
32
Which would go beyond EU competence.
33
Idem.
EN 9 EN
common parking card model and its security format and features. The more homogeneous,
uniform format for national parking cards would reduce uncertainty linked to their recognition
for persons with disabilities, making their lives easier when travelling by car in the EU. This
would allow cardholders to travel by car, without uncertainty that their parking card may not
be recognised abroad. It would also lead to cost savings for the persons concerned, as they
would be able to use public parking slots reserved for persons with disabilities.
The preferred combination of policy options is expected to have positive social impacts and
strong positive impacts on ensuring fundamental rights within the EU (notably the right to
free movement, non-discrimination and integration of persons with disabilities). The
environmental impact of the combined policy options is likely to be small and insignificant in
magnitude, while it would entail limited positive digital impacts. The preferred policy options
are not expected to have any significant impact on competitiveness and SMEs and expected
administrative costs for businesses will be marginal34.
• Fundamental rights
The proposal would have a positive impact35 on several rights recognised in the Charter of
Fundamental Rights of the European Union.
By reducing the uncertainty about the recognition of disability cards and parking cards across
the EU it would facilitate the effective exercise of free movement rights by persons with
disabilities when travelling to or visiting another Member State than the one in which they
reside (Article 45 of the Charter).
Having access on equal terms and conditions to special conditions or preferential treatment
offered to persons with disabilities to services, activities and facilities, including when
provided not for remuneration, as well as parking conditions and facilities reserved for
persons with disabilities while travelling to or visiting another Member State should benefit
persons with disabilities, ensuring their independence, social integration, and participation in
the life of the community (Article 26 of the Charter).
The proposal would contribute to the principles of non-discrimination and equality in access
to services (Article 21 of the Charter). Being able to benefit from special conditions or
preferential treatment or parking conditions and facilities reserved for persons with disabilities
in all Member States on an equal basis with residents who are persons with a disability status
recognised in that country, without discrimination on grounds of nationality or place of
residence, are important factors determining their choice to use such services.
Establishing a framework of rules and common conditions for both the European Disability
Card and European Parking Card for persons with disabilities will also help to promote,
protect and ensure the full and equal enjoyment of all human rights and fundamental freedoms
by all persons with disabilities, and to promote respect of their inherent dignity. In turn, this
will ensure a more effective and inclusive participation in society of persons with disabilities
as envisaged by the UNCRPD.
This proposal implies the processing of personal data, in particular the data concerning the
card holder’s disability status. Processing the personal data of individuals, including the
collection, access, and use of personal data, affects the right to privacy and the right to
34
See for further details: Chapter 6 ‘What are the impacts of the policy options?’ and Annex 5:
Competitiveness check of the Impact Assessment Report, SWD(2023) 289.
35
Due to the lack of disaggregated data it is unfortunately not possible at this stage to measure any impact
on gender.
EN 10 EN
protection of personal data under Article 7 and Article 8 of the Charter. Interference with
these fundamental rights is necessary and genuinely meets the objective of general interest
recognised by the Union law.
As regards the right to the protection of personal data, Member States authorities issuing the
cards will be the controllers of the data. Member States should ensure, when implementing
this Directive, that their national legislation provides for appropriate safeguards applicable to
the processing of personal data, in particular personal data concerning a card holder’s
disability status, in line with Regulation (EU) 2016/679 of the European Parliament and of the
Council36. The Member States should also ensure the security, authenticity and confidentiality
of the personal data collected and stored for the purpose of this Directive. Further security
measures for personal data may be provided for through an implementing act, when the digital
features and digital format will be set up. For the purposes of the proposed Directive, personal
data need only to be provided on the physical card and, once its format and specifications
have been set, included in the digital card issued.
4. BUDGETARY IMPLICATIONS
The proposal has very limited budgetary implications for the EU budget. The only operational
costs relate to the organisation of committee and expert group meetings, as well as support for
the checks of national transposition measures, i.e. operational appropriation of EUR 0.62
million under existing budget line, as well as administrative expenditure of around EUR 0.342
million per year. This expenditure will entail an internal redeployment of funds with no
increase in the amount.
5. OTHER ELEMENTS
• Implementation plans and monitoring, evaluation and reporting arrangements
In case the proposal is approved, Member States will have to notify to the Commission,
within six months after its entry into force, the body (or bodies) designated to issue, renew
and withdraw the European Disability Card and the European Parking Card for persons with
disabilities, as well as the conditions for issuing such cards or declaring the cards invalid.
Member States will have to communicate to the Commission all the information necessary for
the Commission to draw up its regular report to the European Parliament, the Council, the
Economic and Social Committee and the Committee of the Regions on the application of the
Directive.
• Explanatory documents (for directives)
The proposal does not require any explanatory documents for its transposition into national
law.
• Detailed explanation of the specific provisions of the proposal
Article 1 describes the subject matter.
Article 2 on scope relates to the material scope and describes which services, activities and
facilities, including when provided not for remuneration, are covered. It reiterates that
Member States remain competent to assess disability status and to issue the European
36
Regulation (EU) 2016/679 of the European Parliament and of the Council of 27 April 2016 on the
protection of natural persons with regard to the processing of personal data and on the free movement of
such data, and repealing Directive 95/46/EC (General Data Protection Regulation) (OJ L 119, 4.5.2016,
p. 1).
EN 11 EN
Disability Card and the European Parking Card for persons with disabilities, to determine the
procedures for issuing them respecting the common elements provided for in Articles 6 and 7,
and to decide whether or not to grant special benefits or specific, special conditions or
preferential treatment for persons with disabilities and, where applicable, person(s)
accompanying or assisting them. It also clarifies the subject matter by excluding social
security benefits.
Article 3 contains key definitions.
Article 4 lists the beneficiaries, while Article 5 provides for equal access to special conditions
or preferential treatment for holders of the European Disability Card and the European
Parking Card for persons with disabilities and person(s) accompanying or assisting them,
including those recognised as personal assistant(s) in accordance with national legislation or
practices.
Articles 6 and 7 set out the format, procedures and administrative formalities for the European
Disability Card and the European Parking Card for persons with disabilities respectively.
They relate to the introduction and validity of the cards and set out the respective formats that
are included in Annexes. Both articles empower the Commission to adopt delegated acts to set
out detailed provisions on the digitalisation of the Cards.
Article 8 provides for the possibility to adopt common technical specifications to further
specify the format of the cards as well as the format of future digital elements.
Article 9 sets out the relevant provisions for surveillance, compliance and accessible
information with respect to the use of the card, including in the case of risk of forgery or
fraud.
Article 10 requires Member States to identify the competent authorities that will issue the
cards.
Articles 11 and 12 set out the rules and procedures for the exercise of delegation by the
Commission and the implementing acts set out in articles 6, 7 and 8.
Articles 13 and 14 relate to enforcement and penalties, allowing organisations representing
persons with disabilities and other public bodies with legitimate interests also to take action to
ensure compliance with the Directive. Penalties should be accompanied by remedial action, as
it is important to remedy problems encountered in the use of the cards and to take steps for
future improvement.
Article 15 contains accompanying measures for access to information and awareness raising,
including accessibility of the information.
Article 16 relates to reporting and review and obligations for the first and subsequent reports
on the application of the Directive.
Article 17 stipulates that the current European parking card for persons with disabilities
recommendation shall become obsolete and ceases to apply.
Articles 18 and 19 provide for transposition and entry into force.
Annexes I and II describe respectively the European Disability Card and the European
Parking Card for persons with disabilities, and set out their format and design.
EN 12 EN
2023/0311 (COD)
Proposal for a
DIRECTIVE OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL
establishing the European Disability Card and the European Parking Card for persons
with disabilities
(Text with EEA relevance)
THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION,
Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular
Articles 53(1) and 62, Article 91 and Article 21(2) TFEU thereof,
Having regard to the proposal from the European Commission,
After transmission of the draft legislative act to the national parliaments,
Having regard to the opinion of the European Economic and Social Committee1,
Having regard to the opinion of the Committee of the Regions2,
Acting in accordance with the ordinary legislative procedure,
Whereas:
(1) The European Union is founded on the values of human dignity, freedom, and respect
of human rights and committed to combating discrimination, including on the grounds
of disability, as set out in the Treaty on European Union (TEU), the Treaty on the
Functioning of the European Union (TFEU) and the Charter of Fundamental Rights of
the European Union (the ‘Charter’).
(2) In Article 26 of the Charter, the Union recognises and respects the right of persons
with disabilities to benefit from measures designed to ensure their independence,
social and occupational integration and participation in the life of the community.
(3) Every citizen of the Union has the fundamental right to move and reside freely within
the territory of the Member States, subject to the limitations and conditions laid down
in the Treaties and by the measures adopted to give effect to them.
(4) According to the Court of Justice of the European Union, citizenship of the Union is
destined to be the fundamental status of nationals of the Member States when
exercising the right to move and reside within the territory of the Member States,
enabling those who find themselves in the same situation to enjoy, within the scope
ratione materiae of the TFEU, the same treatment in law irrespective of their
nationality, subject to such exceptions as are expressly provided for.
(5) The Union is a Party to the United Nations Convention on the Rights of Persons with
Disabilities (UNCRPD)3, and is bound by its provisions which are an integral part of
1
OJ C , , p. .
2
OJ C , , p. .
EN 1 EN
the Union legal order to the extent of its competences. All the Member States are
Parties to the UNCRPD and are bound by it also to the extent of their competences.
(6) The purpose of the UNCRPD is to promote, protect and ensure the full and equal
enjoyment of all human rights and fundamental freedoms by all persons with
disabilities, and to promote respect of their inherent dignity, thus ensuring their full
and effective participation and inclusion in society on an equal basis with others. The
UNCRPD also recognises the importance of the need to take appropriate measures to
ensure accessibility to persons with disabilities.
(7) The European Pillar of Social Rights, proclaimed by the European Parliament, the
Council and the European Commission at Gothenburg on 17 November 20174
provides that everyone, inter alia regardless of disability, has the right to equal
treatment and opportunities regarding, among others, access to goods and services
available to the public (principle 3). In addition, the European Pillar of Social Rights
recognises that persons with disabilities have the right to services that enable them to
participate in society (principle 17).
(8) Directive (EU) 2019/882 of the European Parliament and the Council 5 (the ‘European
Accessibility Act’) aims to improve access to products and services by eliminating and
preventing barriers arising from divergent accessibility requirements in the Member
States, thus contributing to increasing the availability of accessible products and
services in the internal market, including access to websites and mobile device based
service of certain public services6, and improve the accessibility of relevant
information. In addition, Union law also guarantees the right to non-discrimination in
access to transport and other rights such as the right to receive assistance free of
charge for passengers with disabilities and reduced mobility travelling by air 7, rail8,
waterborne means of transport9, or bus and coach10. Union law also enables the
Member States to provide for reduced fees or user charges for toll
roads/bridges/tunnels as well as exemptions from the obligation to pay such fees or
user charges for or any vehicle used or owned by persons with disabilities as concerns
the roads subject to road charging11.
3
Council Decision 2010/48/EC of 26 November 2009 concerning the conclusion, by the European
Community, of the United Nations Convention on the Rights of Persons with Disabilities, OJ L 23,
27.1.2010, p. 35.
4
Interinstitutional Proclamation on the European Pillar of Social Rights, OJ C 428, 13.12.2017, p. 10.
5
Directive (EU) 2019/882 of the European Parliament and of the Council of 17 April 2019 on the
accessibility requirements for products and services, (OJ L 150, 7.6.2019, p. 70).
6
In addition, Directive (EU) 2016/2102 on the accessibility of the websites and mobile applications of
public sector bodies, aims to improve the accessibility of public sector bodies websites and their mobile
apps.
7
Regulation (EC) No 1107/2006 of the European Parliament and of the Council of 5 July 2006
concerning the rights of disabled persons and persons with reduced mobility when travelling by air, OJ
L 204, 26.7.2006, p. 1.
8
Regulation (EU) 2021/782 of the European Parliament and of the Council of 29 April 2021 on rail
passengers’ rights and obligations OJ L 172, 17.5.2021, p. 1.
9
Regulation (EU) No 1177/2010 of the European Parliament and of the Council of 24 November 2010
concerning the rights of passengers when travelling by sea and inland waterway and amending
Regulation (EC) No 2006/2004, OJ L 334, 17.12.2010, p. 1.
10
Regulation (EU) No 181/2011 of the European Parliament and of the Council of 16 February 2011
concerning the rights of passengers in bus and coach transport and amending Regulation (EC) No
2006/2004 (OJ L 55, 28.2.2011, p. 1).
11
European Parliament and Council, Directive (EU 1999/62/EC and European Parliament and Council
Directive (EU) 2022/362 amending Directives 1999/62/EC, 1999/37/EC and (EU) 2019/520, as regards
the charging of vehicles for the use of certain infrastructures.
EN 2 EN
(9) Persons with disabilities may apply to competent authorities in the Member State in
which they reside for the recognition of disability status as this is a matter within their
competence. Each Member State and its respective competent authorities have a
disability assessment procedure which differs from Member State to Member State.
Where the competent authorities recognise the disability status of an applicant, they
issue a disability certificate, a disability card or other formal document recognising the
applicant’s disability status.
(10) Due to the lack of recognition of disability status between Member States, persons
with disabilities may face specific difficulties when exercising their fundamental rights
of free movement.
(11) Persons with disabilities moving for longer periods to other Member States for
employment, study or other purposes, except where otherwise provided by law or
agreed among Member States, may have their disability status assessed and formally
recognised by the competent authorities in the other Member State and may receive a
disability certificate, a disability card or any other formal document recognising their
disability status in accordance with applicable rules of that Member State.
(12) However, persons with recognised disability status travelling to or visiting for a short
period of time a Member States other than the Member State in which they reside, may
encounter significant difficulties, if their disability status is not recognised in the
Member State they travel to or visit and if they do not hold a certificate, disability card
or any other formal document recognising their disability status in the host Member
State, in order to benefit from special conditions and/or preferential treatment offered
there.
(13) In this case, persons with disabilities travelling to or visiting another Member State are
put at a disadvantage when exercising their free movement rights as compared to
persons with disabilities holding a disability certificate, a disability card or any other
formal document recognising their disability status in the Member State they travel to
or visit.
(14) Furthermore, not knowing whether and, if so, to what extent their disability status and
formal documents recognising this status may be recognised when travelling to or
visiting another Member State, creates uncertainty for them. Ultimately, persons with
disabilities may be deterred from exercising their rights of free movement.
(15) Alongside physical and other barriers in accessing both public and private spaces, high
expenses are a key factor discouraging many persons with disabilities from travel 12,
because they have specific needs and may also require person(s) accompanying or
assisting them including those recognised as personal assistant(s) in accordance with
national legislation or practices, making their travel costs higher than for persons
without disabilities13. The lack of recognition of disability status in other Member
States might limit their access to special conditions, such as free access or reduced
tariffs, or preferential treatment and has an impact on their travel costs, lives and
choices.
12
Findings from Final Report based on Survey targeted at EU-level CSOs; Shaw and Coles, ‘Disability,
holiday making and the tourism industry in the UK: a preliminary survey’, 25(3) Tourism Management
(2004) 397-403; Eugénia Lima Devile and Andreia Antunes Moura (2021), Travel by People With
Physical Disabilities: Constraints and Influences in the Decision-Making Process.
13
McKercher and Darcy (2018), Re-conceptualizing barriers to travel by people with disabilities, Tourism
Management Perspectives, 59-66. [More for Explanatory Memorandum?]
EN 3 EN
(16) Preferential treatment (such as personal assistance, priority access, etc.) offered with
or without remuneration may be important for persons with disabilities to be able to
access various services, activities or facilities and to better experience them. However,
due to the lack of recognition, in the Member State they visit or travel to, of their
disability status and of formal documents recognising this status issued in other
Member States, persons with disabilities may not be able to benefit from the special
conditions or preferential treatment offered by private operators or public authorities
in that Member State to holders of a disability certificate, disability card or any other
formal document recognising their disability status issued there.
(17) The Pilot Project on the EU Disability card launched in 2016 and carried out in eight
Member States, demonstrated the advantages for persons with disabilities in accessing
services in the areas of culture, leisure, sport, and, in some cases, transport, and
supporting their cross-border movement in the EU for a short period14. In addition, it
included other examples of services, activities and facilities which offer special
conditions or preferential treatment to persons with disabilities.
(18) On the basis of their disability status, persons with disabilities may apply for a parking
card to competent authorities in the Member State in which they reside for the
issuance of a parking card for person with disabilities which recognises the right to
certain parking conditions and facilities reserved for persons with disabilities. Each
Member State has in place an application procedure, be it at local, regional or national
level, to obtain a parking card for person with disabilities (or person(s) accompanying
or assisting them including personal assistant(s)) and criteria which must be fulfilled in
order to be eligible.
(19) Council Recommendation 98/376/EC15 has provided for a European model of a
parking card for persons with disabilities, which has facilitated the recognition of the
parking card across Member States. However, its implementation and the inclusion of
national specific additions or deviations from the recommended model have led to a
variety of different cards. This hinders the cross-border recognition of the cards across
Member States, hampering the access of persons with disabilities to parking conditions
provided and facilities reserved for persons with disabilities who are holders of a
parking card in other Member States. Moreover, the Council Recommendation has not
been updated to reflect ongoing technological and digitalisation developments.
Member States also experience problems with fraud and forgery of the cards, as the
format is usually quite simple and easily forged and in practice different in each
Member States, which makes it difficult to verify.
(20) In order to facilitate the access by persons with disabilities to special conditions or
preferential treatment related to services, activities and facilities, including when
provided not for remuneration, in other Member States, remaining barriers and
difficulties in travelling to or visiting another Member State due to the lack of
recognition of their disability status and of formal documents recognising this status
issued in other Member States and parking rights should be removed.
14
See also the Final Report of the Study assessing the implementation of the pilot action on the EU
Disability Card and associated benefits, published in May 2021, https://op.europa.eu/en/publication-
detail/-/publication/4adbe538-0a02-11ec-b5d3-01aa75ed71a1/language-en.
15
Council Recommendation of 4 June 1998 on a parking card for people with disabilities (OJ L 167,
12.6.1998, p. 25), as adapted by Council Recommendation of 3 March 2008 by reason of accession of
the Republic of Bulgaria, the Czech Republic, the Republic of Estonia, the Republic of Cyprus, the
Republic of Latvia, the Republic of Lithuania, the Republic of Hungary, the Republic of Malta, the
Republic of Poland, Romania, the Republic of Slovenia and the Slovak Republic OJ L 63/43,7.3.2008.
EN 4 EN
(21) Therefore, in view of facilitating the exercise by persons with disabilities when
travelling to or visiting another Member State for a short period, of the rights to access
special conditions or preferential treatment offered by private operators or public
authorities without discrimination on grounds of nationality on the same basis as
persons with disabilities in that Member State, and in view of facilitating the use of
transport and benefiting from parking conditions and facilities reserved for persons
with disabilities on the same basis as in that Member State, it is necessary to establish
the framework, rules and common conditions, including a common standardised
model, for a European Disability Card as proof of recognised disability status and for a
European Parking Card for persons with disabilities, as proof of their recognised right
to parking conditions and facilities reserved for persons with disabilities.
(22) Mutual recognition of the European Disability Card and the European Parking Card
for persons with disabilities should facilitate and guarantee persons with recognised
disability status in a Member State, access to special conditions or preferential
treatment offered by private operators or public authorities in a variety of services,
activities and facilities, including when not provided for remuneration, as well as
access to parking conditions and facilities reserved for persons with disabilities, on
equal terms and conditions as those provided for on the basis of national certificates,
disability cards or other formal documents recognising disability status and parking
cards for persons with disabilities issued by the competent authorities in the host
country.
(23) Beside parking conditions and facilities, the services, activities and facilities covered
by this Directive concern a wide variety of ever-changing activities, including
activities provided not for remuneration, by public authorities or private operators,
either on a mandatory (on the basis of national/local rules or legal obligations) but
often also on a voluntary basis (in particular by private operators) in a variety of policy
domains, such as culture, leisure, tourism, sports, public and private transport,
education.
(24) Examples of special conditions or preferential treatment include free access, reduced
tariffs, reduced fees or user charges for toll roads/bridges/tunnels, priority access,
designated seats in parks and other public areas, accessible seating in cultural or public
events, personal assistance, assistance animals, assistance on the beach to enter the
water, support (such as access to braille, audio guides, sign language interpretation),
provisions of aids or assistance, loan of a wheelchair, loan of a floating wheelchair,
obtaining tourist information in accessible formats, using a mobility scooter on roads
or a wheelchair in bike lanes without a fine, etc. Parking conditions and facilities
include extended parking or reserved parking spaces. With respect to passenger
transport services, in addition to the special conditions or preferential treatment
offered to persons with disabilities, in accordance with national legislation or
practices, assistance animals, personal assistants or other persons accompanying or
assisting persons with disabilities (or reduced mobility) may travel free of charge or be
seated, where practicable next to the person with disabilities.
(25) The issuance of the European Disability Card and the European Parking Card for
persons with disabilities in a Member State is to be determined by this Directive
together with that Member State’s applicable procedures and competences for the
assessment and recognition of disability status and parking rights for persons with
disabilities.
EN 5 EN
(26) In addition to the physical format, Member States should provide for a digital card
when format and specifications have been set via delegated and implementing acts,
after proposal by the Commission. Such proposal should build on the experience of
past and ongoing work at European level on digitalisation of certificates and
documents, such as the EU Digital COVID Certificate set up under Regulation (EU)
2021/953 and enable the use of the European Disability Card and the European
Parking Card via EU Digital Identity Wallets 16. Persons with disabilities should be
given the option to use either the digital or physical one, or both.
(27) The issuance of the European Disability Card and the European Parking Card for
persons with disabilities entails the processing of personal data, including in particular
the data concerning the card holder’s disability status, which constitutes ‘data
concerning health’ within the meaning of Article 4(15) of Regulation (EU) 2016/67917
and is a special category of personal data within the meaning of Article 9 of that
Regulation. Any personal data processing in the context of this Directive should
comply with applicable data protection legislation, in particular Regulation (EU)
2016/679. When transposing this Directive, the Member States should ensure that the
national legislation include appropriate safeguards applicable to the processing of
personal data, in particular special categories of personal data. The Member States
should also ensure the security, integrity, authenticity and confidentiality of the data
collected and stored for the purpose of this Directive
(28) The Member State responsible for issuing the European Disability Card or the
European Parking Card for persons with disabilities should be the one where the
person habitually resides within the meaning of Regulations (EC) Nos 883/2004 of the
European Parliament and of the Council18 and (EC) No 987/2009 of the European
Parliament and of the Council19 and received the assessment of their disability status.
Holders of a European Disability Card or European Parking Card for persons with
disabilities should be able to use the cards during their stay in any other Member State.
(29) In order to guarantee that workers with disabilities can effectively exercise their rights
to free movement fully and also enjoy services, activities and facilities offered by
Member States, including when provided not for remuneration, the European
Disability Card and the European Parking Card for persons with disabilities should
also be available to workers who travel to or visit another Member State for work-
related purposes.
(30) The envisaged framework for mutual recognition of the European Disability Card and
the European Parking Card for persons with disabilities does not impinge on the
competences of a Member State to assess and recognise the disability status and to
grant special conditions, such as free access, reduced tariffs or preferential treatment
for persons with disabilities and/or person(s) accompanying or assisting them
including personal assistant(s). It does not cover social security benefits, social
16
COM(2021) 281final
17
Regulation (EU) 2016/679 of the European Parliament and of the Council of 27 April 2016 on the
protection of natural persons with regard to the processing of personal data and on the free movement of
such data, and repealing Directive 95/46/EC (General Data Protection Regulation) (OJ L 119, 4.5.2016,
p. 1).
18
Regulation (EC) No 883/2004 of the European Parliament and of the Council of 29 April 2004 on the
coordination of social security systems (OJ L 166, 30.4.2004, p. 1)
19
Regulation (EC) No 987/2009 of the European Parliament and of the Council of 16 September 2009
laying down the procedure for implementing Regulation (EC) No 883/2004 on the coordination of
social security systems (OJ L 284, 30.10.2009, p. 1).
EN 6 EN
protection or social assistance covered by Article 24(2) of Directive 2004/38/EC of the
European Parliament and of the Council20.
(31) In order to raise awareness and facilitate access to special conditions or preferential
treatment, while travelling to or visiting another Member State, all relevant
information with respect to the conditions, rules, practices, and procedures applicable
to obtain the European Disability Card and/or the European Parking Card for persons
with disabilities and its subsequent use should be made publicly available in a clear,
comprehensive, user-friendly manner and accessible formats for persons with
disabilities respecting the relevant accessibility requirements for services established
in Annex I to Directive (EU) 2019/882. Private operators or public authorities granting
special conditions or preferential treatment to persons with disabilities should make
such information publicly available in a clear, comprehensive, user-friendly manner
and accessible formats, for persons with disabilities respecting the relevant
accessibility requirements for services established in Annex I to Directive (EU)
2019/882.
(32) Member States should take all the necessary steps to avoid any risk of forgery or fraud
when issuing the European Disability Card or the European Parking Card for persons
with disabilities and should actively combat fraudulent use and forgery of these cards.
(33) In order to ensure the proper application of this Directive, the power to adopt acts in
accordance with Article 290 TFEU should be delegated to the Commission to
supplement the directive to set the digital format of the European Disability Card and
the European Parking Card for persons with disabilities, and to amend Annexes I and
Annex II in order to modify the common features of the standardised format, adapt the
format to technical developments, prevent forgery and fraud and ensure
interoperability.
(34) In order to ensure uniform conditions for the implementation of this Directive,
implementing powers should be conferred on the Commission with regards to
establishing common technical specifications further specifying the respective formats
of the European Disability Card and the European Parking Card for persons with
disabilities, their respective security and digital features, as well as interoperability
matters. Those powers should be exercised in accordance with Regulation (EU) No
182/2011 of the European Parliament and of the Council21.
(35) Member States should ensure that adequate and effective means exist to ensure
compliance with this Directive and should therefore establish appropriate remedies,
including checks on compliance and administrative and judicial procedures, to
guarantee that persons with disabilities, person(s) accompanying or assisting them
including personal assistant(s), as well as public bodies or private associations,
organisations or other legal entities which have a legitimate interest may take action
on behalf of a person with disabilities under national law.
20
Directive 2004/38/EC of the European Parliament and of the Council of 29 April 2004 on the right of
citizens of the Union and their family members to move and reside freely within the territory of the
Member States amending Regulation (EEC) No 1612/68 and repealing Directives 64/221/EEC,
68/360/EEC, 72/194/EEC, 73/148/EEC, 75/34/EEC, 75/35/EEC, 90/364/EEC, 90/365/EEC and
93/96/EEC, OJ L 158, 30.4.2004, p. 77.
21
Regulation (EU) No 182/2011 of the European Parliament and of the Council of 16 February 2011
laying down the rules and general principles concerning mechanisms for control by Member States of
the Commission’s exercise of implementing powers (OJ L 55, 28.2.2011, p. 13).
EN 7 EN
(36) Member States should take appropriate measures and provide for effective,
proportionate and dissuasive penalties in the event of breaches or failure to comply
with the obligations laid down in this Directive and that relates to the rights which are
within its scope. Such penalties can include administrative and financial sanctions,
such as fines or the payment of compensation, as well as other types of penalties.
(37) This Directive respects the fundamental rights and observes the principles recognised
in particular by the Charter. Notably, this Directive seeks to ensure full respect for the
rights of persons with disabilities to benefit from measures designed to ensure their
independence, social and occupational integration and participation in the life of the
community and to promote the application of Article 26 of the Charter.
(38) Since the objective of this Directive, namely to enhance the possibilities for persons
with disabilities to travel to or visit another Member States, cannot be sufficiently
achieved by the Member States but can rather, by reason of the scale and effects of the
action establishing a framework with rules and common conditions, be better achieved
at Union level, the Union may adopt measures, in accordance with the principle of
subsidiarity as set out in Article 5 of the Treaty on European Union. In accordance
with the principle of proportionality, as set out in that Article, this Directive does not
go beyond what is necessary in order to achieve that objective,
HAVE ADOPTED THIS DIRECTIVE:
CHAPTER I
GENERAL PROVISIONS
Article 1
Subject matter
This Directive lays down:
(a) the rules governing the issuance of the European Disability Card and the European
Parking Card for persons with disabilities as proof respectively of a disability status
or of a right to parking conditions and facilities reserved for persons with disabilities,
in view of facilitating short stays of persons with disabilities in a Member State other
than that of which they are a resident, by granting them access to any special
conditions or preferential treatment with respect to services, activities or facilities,
including when provided not for remuneration, or parking conditions and facilities
offered to or reserved for persons with disabilities or person(s) accompanying or
assisting them including their personal assistant(s);
(b) common templates for the European Disability Card and the European Parking Card
for persons with disabilities.
Article 2
Scope
1. This Directive shall apply to parking conditions and facilities and to all situations
where special conditions or preferential treatment are offered by private operators or
public authorities to persons with disabilities as regards access to the following
services, activities and facilities:
- services within the meaning of Article 57 TFEU,
EN 8 EN
- passenger transport services,
- other activities and facilities, , including where not provided for remuneration.
2. This Directive does not apply to:
(a) benefits in the area of social security under Regulations (EC) No 883/2004 and
(EC) No 987/2009;
(b) special contributory or non-contributory cash benefits or benefits in kind in the
area of social security, social protection or employment;
(c) social assistance covered by Article 24(2) of Directive 2004/38/EC.
3. This Directive does not affect Member States’ competence to determine the
conditions for assessing and recognising disability status, or for granting the right to
parking conditions and facilities reserved for persons with disabilities. It does not
affect Member States’ competence to issue in addition at national, regional or local
level, a certificate, a disability card or any other formal document for persons with
disabilities.
4. This Directive does not impinge on national competences to grant or require to grant
special benefits or specific, preferential conditions, such as free access, reduced
tariffs, or preferential treatment for persons with disabilities and, where provided, for
person(s) accompanying or assisting them including their personal assistant(s).
5. This Directive shall be without prejudice to the rights that persons with disabilities or
person(s) accompanying or assisting them, including their personal assistant(s), may
derive from other provisions of Union law or national law implementing Union law,
including those granting specific benefits, special conditions, or preferential
treatment.
Article 3
Definitions
For the purpose of this Directive, the following definitions shall apply:
(a) “Union citizen” means any person having the nationality of a Member State;
(b) “family member of a Union citizen” means a member of the family, whichever
the(ir) nationality, of a Union citizen exercising his or her right to free
movement in accordance with Union rules;
(c) “persons with disabilities” means persons who have long-term physical,
mental, intellectual or sensory impairments which in interaction with various
barriers may hinder their full and effective participation in society on an equal
basis with others;
(d) “personal assistant” is a person accompanying or assisting persons with
disabilities who is recognised in accordance with the national legislation or
practices as such;
(e) “special conditions or preferential treatment” means specific conditions,
including those related to financial conditions, or differentiated treatment
related to assistance and support such as free access, reduced tariffs, priority
access, offered to persons with disabilities and/or, when applicable, to
EN 9 EN
person(s) accompanying or assisting them including personal assistant(s) or
assistance animals recognised in accordance with the national legislation or
practices as such, irrespective whether provided on a voluntary basis or
imposed by legal obligations;
(f) “parking conditions and facilities” means any parking space reserved for
persons with disabilities in general as well as associated parking benefits for, or
preferential conditions afforded to, persons with disabilities, such as free
parking, reduced tariffs, reduced fees or user charges for toll
roads/bridges/tunnels or extended parking spaces irrespective of whether
provided on a voluntary basis or imposed by legal obligations.
Article 4
Beneficiaries
This Directive shall apply to:
(a) Union citizens and family members of Union citizens whose disability status is
recognised by the competent authorities in the Member State of their residence
by means of a certificate, a card or any other formal document issued in
accordance with national competences, practices, and procedures, as well as,
when applicable, to person(s) accompanying or assisting them including
personal assistant(s),
(b) Union citizens and family members of Union citizens whose rights to parking
conditions and facilities reserved for persons with disabilities are recognised in
their Member State of residence by way of a parking card or another document
issued in accordance with national competences, practices, and procedures as
well as, when applicable, to person(s) accompanying or assisting them
including personal assistant(s).
Article 5
Equal access to special conditions or preferential treatment and to parking conditions and
facilities for persons with disabilities
1. Member States shall take the necessary measures to ensure that holders of a
European Disability Card, while travelling to or visiting a Member State other than
that of which they are a resident, shall be granted access on equal terms and
conditions as those provided to persons with disabilities who are holders of a
disability certificate, disability card or any other formal document recognising their
disability status in that Member State, to any special conditions or preferential
treatment offered with respect to the services, activities and facilities referred to in
Article 2(1).
2. Member States shall take the necessary measures to ensure that holders of a
European Parking Card for persons with disabilities while travelling to or visiting a
Member State other than that of which they are a resident, shall be granted access to
parking conditions and facilities reserved for persons with disabilities on equal terms
and conditions as those provided for in that Member State to its holders of parking
cards issued in that Member State.
EN 10 EN
3. Unless specified otherwise in the relevant provisions of this Directive or in other
Union law, Member States shall take the necessary measures to ensure that:
(a) when special conditions or preferential treatment referred to in paragraph 1 of
this Article include favourable conditions for person(s) accompanying or
assisting them including personal assistant(s) or specific conditions for
assistance animals, these favourable or specific conditions are granted on equal
terms and conditions to the person(s) accompanying or assisting them,
including personal assistant(s) or assistance animals of the holder of a
European Disability Card;
(b) when parking conditions and facilities referred to in paragraph 2 of this Article
include favourable conditions for person(s) accompanying or assisting them
including personal assistant(s), these favourable conditions are granted on
equal terms and conditions to the person(s) accompanying or assisting them,
including personal assistant(s) of the holder of the European Parking Card for
persons with disabilities.
CHAPTER II
EUROPEAN DISABILITY CARD AND EUROPEAN PARKING CARD FOR
PERSONS WITH DISABILITIES
Article 6
Format, mutual recognition, issue and validity of the European Disability Card
1. Each Member State shall introduce the European Disability Card following the
common standardised format set out in Annex I. Member States shall introduce
digital features in physical cards using electronic means addressing fraud-prevention
as part of the European Disability Card, as soon as the requirements concerning the
digital features referred to in Annex I, are laid down by the Commission in the
technical specifications referred to in Article 8. The digital storage medium shall not
contain more personal data than the data provided for the European Disability Card
in Annex I.
2. European Disability Cards issued by Member States shall be mutually recognised in
all Member States.
3. Competent authorities in the Member States shall issue, renew or withdraw the
European Disability Card in accordance with their national rules, procedures and
practices. Without prejudice to Regulation (EU) 2016/679, Member States shall
ensure the security, integrity, authenticity and confidentiality of the data collected
and stored for the purpose of this Directive. The competent authority responsible for
issuing the European Disability Card shall be considered as the controller referred to
in Article 4(7) of Regulation (EU) 2016/679 and shall have responsibility for the
processing of personal data. Cooperation with external service providers shall not
exclude any liability on the part of a Member State which may arise under Union or
national law in respect of breaches of obligations with regard to personal data.
4. The European Disability Card shall be issued or renewed by the Member State of
residence directly or upon application by the person with disabilities. It shall be
issued and renewed within the same period set in the applicable national legislation
EN 11 EN
for issuing disability certificates, disability cards or any other formal document
recognising the disability status of a person with disabilities.
5. The European Disability Card shall be issued as a physical card and shall be
complemented by a digital format upon adoption of the delegated acts referred to in
paragraph 7. Persons with disabilities shall be given the option to use either the
digital or physical card, or both.
6. The validity of the European Disability Card issued by a Member State shall be at
least for the same duration as that of the disability certificate, disability card or any
other formal document with the longest duration recognising their disability status
issued to the person concerned by the competent authority of the Member State in its
territory.
7. The Commission is empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 11
to supplement this Directive in order to set the digital format of the European
Disability Card and ensure interoperability, and to amend Annex I in order to modify
the common features of the standardised format, adapt the format to technical
developments, introduce digital features in order to prevent forgery and fraud,
address abuse or misuse and ensure interoperability.
Article 7
Format, mutual recognition, issue and validity of the European Parking Card for persons
with disabilities
1. Each Member State shall introduce the European Parking Card for persons with
disabilities following the common standardised format set out in Annex II. Member
States shall introduce digital features in physical cards using electronic means
addressing fraud-prevention as part of the European Parking Card for persons with
disabilities, as soon as the requirements concerning the digital features referred to in
Annex II, are laid down by the Commission in the technical specifications referred to
in Article 8. The digital storage medium shall not contain more personal data than the
data provided for the European Disability Card in Annex II.
2. European Parking Cards for persons with disabilities issued by Member States shall
be mutually recognised in all Member States.
3. Competent authorities in the Member States shall issue, renew, or withdraw the
European Parking Card for persons with disabilities in accordance with their national
rules, procedures and practices. Without prejudice to Regulation (EU) 2016/679,
Member States shall ensure the security, authenticity and confidentiality of the
personal data collected and stored for the purpose of this Directive. The competent
authority responsible for issuing the European parking Card for persons with
disabilities shall be considered as the controller referred to in Article 4(7) of
Regulation (EU) 2016/679 and shall have responsibility for the processing of
personal data. Cooperation with external service providers shall not exclude any
liability on the part of a Member State which may arise under Union or national law
in respect of breaches of obligations with regard to personal data.
4. The European Parking Card for persons with disabilities shall be issued or renewed
by the Member State of residence upon application by the person with disabilities. It
shall be issued or renewed within a reasonable period from the date of the application
which shall not exceed 60 days.
EN 12 EN
5. Member States shall take the necessary measures to ensure that the European Parking
Card for persons with disabilities replaces all existing valid parking cards, issued in
accordance with the Council Recommendation on parking cards for persons with
disabilities22 at national, regional or local level at the latest by dd/mm/yy [date of
application of this Directive].
6. The European Parking Card for persons with disabilities shall be issued or renewed
as a physical card and shall be complemented by a digital format upon adoption of
the delegated acts referred to in paragraph 7. Persons with disabilities shall be given
the option to use either the digital or physical card, or both.
7. The Commission is empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 11
to supplement the Directive in order to set the digital format of the European Parking
Card for persons with disabilities and ensure interoperability, including through the
development and deployment of digital tools, and to amend Annex II in order to
modify the common features of the standardised format, adapt the format to technical
developments, prevent forgery and fraud, address abuse or misuse and ensure
interoperability, including through the development and deployment of digital tools.
CHAPTER III
COMMON PROVISIONS
Article 8
Common technical specifications
1. The Commission shall adopt implementing acts establishing common technical
specifications for further specifying the formats of the European Disability Card and
European Parking Card for persons with disabilities, their respective security and
state of the art digital features including their specific format and, the data contained
therein, including the appropriate security measures for the personal data, as well as
interoperability matters, such as common EU applications for reading the data
contained in digital features in physical cards using electronic means addressing
fraud-prevention, as well as for defining the technical specifications of the digital
card storage medium, for matters such as verifying the validity of the cards and their
number, for controlling their authenticity, for preventing forgery and fraud, reading
of the card(s) between Member States, for their use in the EU Digital Identity Wallet
as well as for ensuring accessibility for persons with disabilities to any data in the
cards.
2. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the examination
procedure referred to in Article 12(2).
Article 9
Surveillance, compliance, accessibility of information and awareness raising
22
Council Recommendation of 4 June 1998 (98/376/EC) OJ L 167/25,12.6.1998 as adapted by Council
Recommendation of 3 March 2008 by reason of accession of the Republic of Bulgaria, the Czech
Republic, the Republic of Estonia, the Republic of Cyprus, the Republic of Latvia, the Republic of
Lithuania, the Republic of Hungary, the Republic of Malta, the Republic of Poland, Romania, the
Republic of Slovenia and the Slovak Republic OJ L 63/43,7.3.2008.
EN 13 EN
1. Member States shall make the conditions and rules, practices, and procedures to
issue, renew or withdraw a European Disability Card and a European Parking Card
for persons with disabilities publicly available in accessible formats, including in
digital formats, and upon request in assistive formats requested by persons with
disabilities.
2. Member States shall take appropriate measures to raise awareness among the public
and inform persons with disabilities, including in accessible ways, about the
existence and conditions to obtain, use, or renew the European Disability Card and
the European Parking Card for persons with disabilities.
3. Member States shall take all necessary steps to avoid the risk of forgery or fraud and
shall actively combat the fraudulent use and forgery of the European Disability Card
and European Parking Card for persons with disabilities.
4. Member States shall take the necessary measures to ensure that holders of a
European Disability Card or European Parking Card for persons with disabilities
return their cards to the competent authority once the conditions under which they
were issued are no longer fulfilled.
5. Member States shall take the necessary measures to ensure that in case they
encounter cases of abuse or misuse of the cards issued by another Member State on
their territory, the competent authorities in the Member State who issued the
European Disability Card or European Parking Card for persons with disabilities are
informed. The Member State of issuance shall ensure appropriate follow-up in
accordance with national law or practice.
6. Member States shall carry out checks on compliance with the obligations deriving
from the European Disability Card or European Parking Card for persons with
disabilities and with the corresponding rights of persons with disabilities holding
those cards and person(s) accompanying or assisting them including their personal
assistant(s).
7. The information referred to in paragraph 1 and 2 of this Article shall be made
available free of charge in a clear, comprehensive, user-friendly and easily accessible
way, including through private operators’ or public authorities’ official website
where available, or by other suitable means, in accordance with the relevant
accessibility requirements for services set in Annex I of Directive (EU) 2019/882.
Article 10
Competent authorities
By dd/mm/yy [within six months after the entry into force of this Directive], Member States
shall notify to the Commission the competent authorities designated to issue, renew and
withdraw the European Disability Card and the European Parking Card for persons with
disabilities.
CHAPTER IV
DELEGATED AND IMPLEMENTING POWERS
Article 11
Exercise of the delegation
EN 14 EN
1. The power to adopt delegated acts is conferred on the Commission subject to the
conditions laid down in this Article.
2. The power to adopt delegated acts referred to in Article 6(7) and Article 7(7) shall be
conferred on the Commission for an indeterminate period of time from [date of entry
into force of this directive].
3. The delegation of power referred to in Articles 6(7) and Article 7(7) may be revoked
at any time by the European Parliament or by the Council. A decision to revoke shall
put an end to the delegation of the power specified in that decision. It shall take
effect the day following the publication of the decision in the Official Journal of the
European Union or at a later date specified therein. It shall not affect the validity of
any delegated acts already in force.
4. Before adopting a delegated act, the Commission shall consult experts designated by
each Member State in accordance with the principles laid down in the
Interinstitutional Agreement of 13 April 2016 on Better Law-Making.
5. As soon as it adopts a delegated act, the Commission shall notify it simultaneously to
the European Parliament and to the Council.
6. A delegated act adopted pursuant to Article 6(7) and Article 7(7) shall enter into
force only if no objection has been expressed either by the European Parliament or
by the Council within a period of two months of notification of that act to the
European Parliament and the Council or if, before the expiry of that period, the
European Parliament and the Council have both informed the Commission that they
will not object. That period shall be extended by two months at the initiative of the
European Parliament or of the Council.
Article 12
Committee procedure
1. The Commission shall be assisted by a committee. That committee shall be a
committee within the meaning of Regulation (EU) No 182/2011.
2. Where reference is made to this paragraph, Article 5 of Regulation (EU) No
182/2011 shall apply.
CHAPTER V
FINAL PROVISIONS
Article 13
Enforcement
1. Member States shall ensure that adequate and effective means exist to ensure
compliance with this Directive.
2. The means referred to in paragraph 1 shall include:
(a) provisions whereby persons with disabilities may take action under national
law before the courts or before the competent administrative bodies in case of
violations of their rights under this Directive and in national provisions
implementing this Directive;
EN 15 EN
(b) provisions whereby public bodies or private associations, organisations or other
legal entities which have a legitimate interest in ensuring that the provisions of
this Directive are complied with may take action in accordance with national
law and procedures before the courts or before the competent administrative
bodies on behalf or in support of a person with disabilities, with his or her
approval, in any judicial or administrative proceedings provided for the
enforcement of obligations under this Directive.
Article 14
Penalties
1. Member States shall lay down the rules on penalties applicable to violations of the
national provisions adopted pursuant to this Directive and shall take all measures
necessary to ensure that they are implemented.
2. The penalties provided for must be effective, proportionate and dissuasive and be
accompanied by effective remedial action.
3. Member States shall notify the Commission of these provisions no later than by
dd/mm/yy [date of transposition] and without delay of any subsequent amendments
to them.
Article 15
Access to information
1. Member States shall ensure that private operators or public authorities make
information on any special conditions or preferential treatment pursuant to Article 5
publicly available in accessible formats.
2. Member States shall encourage private operators or public authorities to voluntarily
provide special conditions or preferential treatment for persons with disabilities.
3. The information referred to in paragraph 1 of this article shall be made available free
of charge in a clear, comprehensive, user-friendly and easily accessible way,
including through the private operators or public authorities’ official website where
available, or by other suitable means, in accordance with the relevant accessibility
requirements for services set in Annex I of Directive (EU) 2019/882.
Article 16
Reporting and review
1. By dd/mm/yy [three years after the date of application of this Directive], and every
five years thereafter, the Commission shall submit to the European Parliament, the
Council, the Economic and Social Committee and the Committee of the Regions a
report on the application of this Directive.
2. The report shall address, inter alia, in the light of social, economic developments the
use of the European Disability Card and European Parking Card for persons with
disabilities with a view to assessing the need to review this Directive.
3. Member States shall communicate to the Commission, at its request and in due time,
all the information necessary for the Commission to draw up such a report.
EN 16 EN
4. The Commission’s report shall take into account the viewpoints of persons with
disabilities, economic stakeholders and relevant non-governmental organisations,
including organisations representing persons with disabilities.
Article 17
Obsolescence of Council Recommendation 98/376/EC
Council Recommendation 98/376/EC shall become obsolete with effect from dd/mm/yy [the
date of application of this Directive] and shall cease to be applied from that date.
Article 18
Transposition
1. Member States shall adopt and publish, by dd/mm/yy [within 18 months after the
entry into force of this Directive] at the latest, the laws, regulations and
administrative provisions necessary to comply with this Directive. They shall
forthwith communicate to the Commission the text of those provisions.
2. They shall apply those provisions from dd/mm/yy [30 months from the date of entry
into force of this Directive].
3. When Member States adopt those provisions, they shall contain a reference to this
Directive or be accompanied by such a reference on the occasion of their official
publication. Member States shall determine how such reference is to be made.
Article 19
This Directive shall enter into force on the twentieth day following that of its publication in
the Official Journal of the European Union.
Article 20
This Directive is addressed to the Member States.
Done at Brussels,
For the European Parliament For the Council
The President The President
EN 17 EN
LEGISLATIVE FINANCIAL STATEMENT
Contents
1. FRAMEWORK OF THE PROPOSAL/INITIATIVE ................................................. 3
1.1. Title of the proposal/initiative ...................................................................................... 3
1.2. Policy area(s) concerned .............................................................................................. 3
1.3. The proposal/initiative relates to: ................................................................................. 3
1.4. Objective(s) .................................................................................................................. 3
1.4.1. General objective(s) ..................................................................................................... 3
1.4.2. Specific objective(s) ..................................................................................................... 3
1.4.3. Expected result(s) and impact ...................................................................................... 4
1.4.4. Indicators of performance ............................................................................................ 4
1.5. Grounds for the proposal/initiative .............................................................................. 4
1.5.1. Requirement(s) to be met in the short or long term including a detailed timeline for
roll-out of the implementation of the initiative ............................................................ 4
1.5.2. Added value of Union involvement (it may result from different factors, e.g.
coordination gains, legal certainty, greater effectiveness or complementarities). For
the purposes of this point 'added value of Union involvement' is the value resulting
from Union intervention which is additional to the value that would have been
otherwise created by Member States alone. ................................................................. 4
1.5.3. Lessons learned from similar experiences in the past .................................................. 5
1.5.4. Compatibility with the Multiannual Financial Framework and possible synergies
with other appropriate instruments............................................................................... 6
1.5.5. Assessment of the different available financing options, including scope for
redeployment ................................................................................................................ 6
1.6. Duration and financial impact of the proposal/initiative ............................................. 7
1.7. Management mode(s) planned ..................................................................................... 7
2. MANAGEMENT MEASURES................................................................................... 8
2.1. Monitoring and reporting rules .................................................................................... 8
2.2. Management and control system(s) ............................................................................. 8
2.2.1. Justification of the management mode(s), the funding implementation mechanism(s),
the payment modalities and the control strategy proposed .......................................... 8
2.2.2. Information concerning the risks identified and the internal control system(s) set up
to mitigate them............................................................................................................ 8
2.2.3. Estimation and justification of the cost-effectiveness of the controls (ratio of "control
costs ÷ value of the related funds managed"), and assessment of the expected levels
of risk of error (at payment & at closure) .................................................................... 8
2.3. Measures to prevent fraud and irregularities ................................................................ 8
3. ESTIMATED FINANCIAL IMPACT OF THE PROPOSAL/INITIATIVE .............. 9
EN 1 EN
3.1. Heading(s) of the multiannual financial framework and expenditure budget line(s)
affected ......................................................................................................................... 9
3.2. Estimated financial impact of the proposal on appropriations ................................... 10
3.2.1. Summary of estimated impact on operational appropriations.................................... 10
3.2.2. Estimated output funded with operational appropriations ......................................... 13
3.2.3. Summary of estimated impact on administrative appropriations ............................... 14
3.2.4. Compatibility with the current multiannual financial framework................................ 1
3.2.5. Third-party contributions ............................................................................................. 1
3.3. Estimated impact on revenue ....................................................................................... 2
EN 2 EN
1. FRAMEWORK OF THE PROPOSAL/INITIATIVE
1.1. Title of the proposal/initiative
Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council establishing
the European Disability Card and the European Parking Card for persons with
disabilities
1.2. Policy area(s) concerned
Rights of persons with disabilities
Access to services, passenger transport services, activities and facilities of persons
with disabilities
Free movement of persons with disabilities
1.3. The proposal/initiative relates to:
a new action
a new action following a pilot project/preparatory action59
the extension of an existing action
a merger or redirection of one or more actions towards another/a new action
1.4. Objective(s)
1.4.1. General objective(s)
The general objective of the proposal is to facilitate the free movement of holders of a
European Disability and/or Parking Card when visiting or travelling to another Member
State by the mutual recognition of their disability status and grant access to services,
activities and facilities or parking conditions and facilities for persons with disabilities in
the EU on equal terms and conditions as those provided to persons with disabilities in
that Member State.
1.4.2. Specific objective(s)
Specific objective 1: The proposal aims to provide holders of the European Disability
Card with access on equal terms and conditions in the Member State visited or of
travel to any special preferential conditions or preferential treatment with respect to
services, activities and facilities offered to persons with disabilities.
Specific objective 2: The proposal aims to provide holders of the European Parking
Card for persons with disabilities with access on equal terms and conditions in the
Member State visited or of travel to any parking conditions and facilities offered to
or reserved for persons with disabilities.
59
As referred to in Article 58(2)(a) or (b) of the Financial Regulation.
EN 3 EN
1.4.3. Expected result(s) and impact
Specify the effects which the proposal/initiative should have on the beneficiaries/groups targeted.
Increased number of persons with disabilities benefitting from special conditions
and/or preferential treatment offered to persons with disabilities with respect to
services, activities and facilities when visiting or travelling to other Member States;
Increased number of persons with disabilities benefitting from any parking
conditions and facilities offered to or reserved for persons with disabilities when
visiting or travelling to other Member States;
Increased number of persons with disabilities travelling to or visiting other Member
States.
1.4.4. Indicators of performance
Specify the indicators for monitoring progress and achievements.
Number of Member States having transposed the Directive to date
Number of European Disability Cards issued by Member States
Number of European Parking Cards for persons with disabilities issued by Member
States
1.5. Grounds for the proposal/initiative
1.5.1. Requirement(s) to be met in the short or long term including a detailed timeline for
roll-out of the implementation of the initiative
The main requirement to be met in the short term is reaching an agreement on the
legislative proposal by the co-legislators, in the course of 2024. The proposal
contains a [18-months deadline] for the transposition of the adopted legal act by the
Member States.
The proposal also envisages the adoption of delegated and implementing acts.
1.5.2. Added value of Union involvement (it may result from different factors, e.g.
coordination gains, legal certainty, greater effectiveness or complementarities). For
the purposes of this point 'added value of Union involvement' is the value resulting
from Union intervention, which is additional to the value that would have been
otherwise created by Member States alone.
EU action is needed and justified to facilitate the free movement of persons with
disabilities to access special conditions and/or preferential treatment for services,
activities and facilities as well as parking conditions and facilities across all Member
States on an equal basis with residents of the country they are visiting, and, by doing
so, to improve the functioning of the single market for services,activities and
facilities at EU level.
The problem identified has a cross-border dimension that cannot be solved by the
Member States on their own. Since the introduction of the EU parking card in 1998,
EN 4 EN
the Member States have included national specific additions or deviations from the
EU model parking card, which has led to a variety of cards across Member States. In
addition, Member States have experienced problems with fraud and forgery of the
cards. Moreover, the Council Recommendation has not been updated to reflect
ongoing technological and digitalisation developments.
While the EU Disability Card pilot project worked among the 8 participating
Member States, it lacked a broader EU-wide dimension, creating significant
uncertainty and unequal treatment of persons with disabilities travelling and visiting
different Member States. As the pilot project card and its model are voluntary, the
same problems of divergence as with the parking card would likely develop over
time.
The necessity of EU action is directly linked to the cross-border nature of travel and
related challenges faced by persons with disabilities travelling in the EU, thus the
need to ensure an adequate coordinated approach among Member States in
facilitating access to preferential conditions offered by services on an equal basis to
residents in their country. As such, should the EU not intervene, current differences
in national disability cards would increase, thus the different treatment of persons
with disabilities across the Member States and inherent uncertainty (including legal
incertainty) would remain, with adverse effects on the exercise of their free
movement rights.
EU action adds value by introducing a mutually recognised instrument (the European
Disability Card), facilitating the free of movement for persons with disabilities in the
EU and their equal treatment when accessing services, activities and facilities
compared to residents with disabilities across Member States. The evaluation study
on the pilot EU Disability Card showed that in the eight Member States participating
in the project, the EU action has enabled mutual recognition of disability status that
would not have been achieved by Member States acting alone. In this light, the
intervention of the European Commission contributed to the implementation of the
European Disability Strategy 2010-2020.
1.5.3. Lessons learned from similar experiences in the past
The European Disability Card builds on two instruments already in place: the EU
parking card and the EU Disability Card pilot. The EU parking card for people
with disabilities was created by Council recommendation 98/376/EC and amended
in 2008. It provides for a standardised model of EU parking card with a view of
ensuring its mutual recognition across the Member States, hence facilitating the free
movement of persons with disabilities by car. Despite its positive role, users are
facing difficulties in the use of the EU parking card. From 2018 to 2022, around 260
enquiries about the EU parking card were submitted on the SOLVIT platform. Such
complaints mainly regarded uncertainties as to the rights granted by the card to
persons with disabilities when travelling to other Member States (around 30% of
cases), mutual recognition of national parking cards, issued based on the EU model
(around 25% of cases), as well as the justification for fines received even when
showing the EU parking card (around 12% of cases).
The EU Disability Card pilot project, tested following the EU Citizenship Report
2013, was carried out in eight Member States (Belgium, Cyprus, Estonia, Finland,
Italy, Malta, Romania and Slovenia) in 2016-2018 and remained in place after the
end of the project. The pilot provides a common format for a card for voluntary
mutual recognition among the participating Member States of the disability status, as
EN 5 EN
established in accordance with national eligibility criteria or rules, for access to
benefits and services in the areas of culture, leisure, sport and, in some countries,
transport. In case of no action the recognition of their national disability cards and
certificates will remain voluntary and limited when it comes to preferential
conditions when accessing services, activities and facilities.
1.5.4. Compatibility with the Multiannual Financial Framework and possible synergies
with other appropriate instruments
The proposal is compatible with the European Pillar of Social Rights, the Strategy
for the Rights of Persons with Disabilities and the UN Convention on the Rights of
Persons with Disabilities. It is compatible with the Multiannual Financial Framework
2021-2027.
1.5.5. Assessment of the different available financing options, including scope for
redeployment
The implementation of this legislative proposal requires the organisation of meetings
with the Member States on its transposition, as well as meetings with the Member
States on the adoption of delegated and implementing acts. The necessary
expenditure for the organisation of the meetings, i.e. travel costs of delegates, is
covered by the European Social Fund Plus – EaSI strand (direct management).
EN 6 EN
1.6. Duration and financial impact of the proposal/initiative
limited duration
– in effect from [DD/MM]YYYY to [DD/MM]YYYY
– Financial impact from YYYY to YYYY for commitment appropriations and
from YYYY to YYYY for payment appropriations.
X unlimited duration
– Implementation with a start-up period from 2023 to 2027,
– followed by full-scale operation.
1.7. Method(s) of budget implementation planned60
X Direct management by the Commission
– X by its departments, including by its staff in the Union delegations;
– by the executive agencies
Shared management with the Member States
Indirect management by entrusting budget implementation tasks to:
– third countries or the bodies they have designated;
– international organisations and their agencies (to be specified);
– the EIB and the European Investment Fund;
– bodies referred to in Articles 70 and 71 of the Financial Regulation;
– public law bodies;
– bodies governed by private law with a public service mission to the extent that
they are provided with adequate financial guarantees;
– bodies governed by the private law of a Member State that are entrusted with
the implementation of a public-private partnership and that are provided with
adequate financial guarantees;
– bodies or persons entrusted with the implementation of specific actions in the
CFSP pursuant to Title V of the TEU, and identified in the relevant basic act.
– If more than one management mode is indicated, please provide details in the ‘Comments’ section.
Comments
The proposal’s budgetary impact is limited and can be fully covered by the resources already
available in the Multiannual Financial Framework 2021-2027, both for staff and for credits, as
redeployment opportunities have been identified.
After 2027, a very limited impact is expected too, which would be taken into account when
elaborating the post-2027 Multiannual Financial Framework.
60
Details of budget implementation methods and references to the Financial Regulation may be found on
the BUDGpedia site: https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-
implementation/Pages/implementation-methods.aspx
EN 7 EN
2. MANAGEMENT MEASURES
2.1. Monitoring and reporting rules
Specify frequency and conditions.
Within [three years after the date of application of the Directive], and every five
years thereafter, the Commission will submit to the European Parliament, the
Council, the Economic and Social Committee and the Committee of the Regions a
report on its application.
2.2. Management and control system(s)
2.2.1. Justification of the management mode(s), the funding implementation mechanism(s),
the payment modalities and the control strategy proposed
Direct management, as per article 62.1(a) of the Financial Regulation, is the
preferable mode as the actions will be implemented by the European Commission, in
particular DG EMPL, which will ensure the coordination with the Member States
and the various stakeholders.
2.2.2. Information concerning the risks identified and the internal control system(s) set up
to mitigate them
The controls are part of DG EMPL internal control system. These new activities will
be covered by the same approach to identify risks and mitigate them.
2.2.3. Estimation and justification of the cost-effectiveness of the controls (ratio of "control
costs ÷ value of the related funds managed"), and assessment of the expected levels
of risk of error (at payment & at closure)
The controls are part of DG EMPL internal control system. These new activities will
generate non-significant additional costs of control at DG level.
2.3. Measures to prevent fraud and irregularities
Specify existing or envisaged prevention and protection measures, e.g. from the Anti-Fraud Strategy.
The Commission shall ensure that, when actions financed are implemented, the
financial interests of the Union are protected by the application of preventive
measures against fraud, corruption and any other illegal activities, by effective
checks and by the recovery of the amounts unduly paid and, if irregularities are
detected, by effective, proportional and dissuasive penalties. The Commission is
authorised to carry out checks and verifications in situ under this Decision, in
compliance Council Regulation (Euratom, EC) No 2185/96 of 11 November 1996
concerning on-the-spot checks and inspections carried out by the Commission in
order to protect the European Communities financial interests against fraud and other
irregularities. If need be, investigations shall be carried out by the European Anti-
Fraud Office and shall be governed by Regulation (EC) No 1073/1999 of the
European Parliament and of the Council of 25 May 1999 concerning investigations
conducted by the European Anti-Fraud Office (OLAF).
EN 8 EN
3. ESTIMATED FINANCIAL IMPACT OF THE PROPOSAL/INITIATIVE
3.1. Heading(s) of the multiannual financial framework and expenditure budget
line(s) affected
• Existing budget lines
In order of multiannual financial framework headings and budget lines.
Type of
Budget line expenditure
Contribution
Heading of from
multiannual candidate
Number 2b from
financial countries fromother
Diff./Non- EFTA other assigned
framework and third
diff.61 countries revenue
62 potential countries
candidates
63
07 02 04 00 – ESF+ EaSI strand
Diff. YES/ YES YES NO
61
Diff. = Differentiated appropriations / Non-diff. = Non-differentiated appropriations.
62
EFTA: European Free Trade Association.
63
Candidate countries and, where applicable, potential candidates from the Western Balkans.
EN 9 EN
3.2. Estimated financial impact of the proposal on appropriations
3.2.1. Summary of estimated impact on operational appropriations
– The proposal/initiative does not require the use of operational appropriations
– X The proposal/initiative requires the use of operational appropriations, as explained below:
EUR million (to three decimal places)
Heading of multiannual financial
Number 2b
framework
Year Year Year Year Year
DG: EMPL 2023 2024 2025 2026 2027
TOTAL
Operational appropriations
Commitments (1a) 0,560 0,060 0,620
Budget line64 07 02 04 00
Payments (2a) 0,060 0,310 0,250 0,620
Commitments (1b)
Budget line
Payments (2b)
Appropriations of an administrative nature financed from the
envelope of specific programmes65
=1a+1b
Commitments +3 0,560 0,060 0,620
TOTAL appropriations
for DG EMPL =2a+2b 0,250
Payments 0,060 0,310 0,620
+3
64
According to the official budget nomenclature.
65
Technical and/or administrative assistance and expenditure in support of the implementation of EU programmes and/or actions (former ‘BA’ lines), indirect research, direct research.
EN 10 EN
Commitments (4)
TOTAL operational appropriations
Payments (5)
TOTAL appropriations of an administrative nature (6)
financed from the envelope for specific programmes
TOTAL appropriations Commitments =4+ 6 0,560 0,060 0,620
under HEADING 2b 0,250
of the multiannual financial framework Payments =5+ 6 0,060 0,310 0,620
If more than one operational heading is affected by the proposal / initiative, repeat the section above:
TOTAL operational appropriations (all Commitments (4)
operational headings) Payments (5)
TOTAL appropriations of an administrative nature financed
from the envelope for specific programmes (all operational
headings) (6)
TOTAL appropriations Commitments =4+ 6 0,560 0,060 0,620
under HEADINGS 1 to 6
of the multiannual financial framework Payments =5+ 6 0,060 0,310 0,250 0,620
(Reference amount)
EN 11 EN
Heading of multiannual financial
7 ‘Administrative expenditure’
framework
This section should be filled in using the 'budget data of an administrative nature' to be firstly introduced in the Annex to the Legislative
Financial Statement (Annex 5 to the Commission decision on the internal rules for the implementation of the Commission section of the general
budget of the European Union), which is uploaded to DECIDE for interservice consultation purposes.
EUR million (to three decimal places)
Year Year
2025 2026 2027 TOTAL
2023 2024
DG: EMPL
Human resources 0,342 0,342 0,342 0,342 0,342 1,710
Other administrative expenditure
TOTAL DG EMPL Appropriations 0,342 0,342 0,342 0,342 0,342 1,710
TOTAL appropriations
(Total commitments =
under HEADING 7 Total payments)
0,342 0,342 0,342 0,342 0,342 1,710
of the multiannual financial framework
EUR million (to three decimal places)
Year Year Year Year Year
TOTAL
2023 2024 2025 2026 2027
TOTAL appropriations Commitments 0,342 0,342 0,902 0,402 0,342 2,330
under HEADINGS 1 to 7
Payments 0,342 0,342 0,402 0,652 0,592 2,330
of the multiannual financial framework
EN 12 EN
3.2.2. Estimated output funded with operational appropriations
Commitment appropriations in EUR million (to three decimal places)
Year Year Year Year Year
TOTAL
2023 2024 2025 2026 2027
Indicate
objectives and OUTPUTS
outputs
Avera
Type66 Total Total
No
No
No
No
No
No
No
No
ge Cost Cost Cost Cost Cost Cost Cost Cost
No cost
cost
SPECIFIC OBJECTIVES No 1 and No 267
- Output Meetings with the Member States 4 0,060 4 0,060 8 0,120
- Output Check of national transposition 1 0,250 1 0,250 2 0,500
measures
Subtotal for specific objective No 1
TOTALS 4 0,060 5 0,310 1 0,250 10 0,620
66
Outputs are products and services to be supplied (e.g.: number of student exchanges financed, number of km of roads built, etc.).
67
Planned activities will support the achievement of both specific objectives.
EN 13 EN
3.2.3. Summary of estimated impact on administrative appropriations
– The proposal/initiative does not require the use of appropriations of an
administrative nature
– X The proposal/initiative requires the use of appropriations of an administrative
nature, as explained below:
EUR million (to three decimal places)
2023 2024 2025 2026 2027 TOTAL
HEADING 7
of the multiannual
financial framework
Human resources 0,342 0,342 0,342 0,342 0,342 1,710
Other administrative
expenditure
Subtotal HEADING 7
of the multiannual 0,342 0,342 0,342 0,342 0,342 1,710
financial framework
Outside HEADING 768
of the multiannual
financial framework
Human resources
Other expenditure
of an administrative
nature
Subtotal n.a. n.a. n.a. n.a. n.a.
outside HEADING 7
n.a.
of the multiannual
financial framework
TOTAL 0,342 0,342 0,342 0,342 0,342 1,710
The appropriations required for human resources and other expenditure of an administrative nature will be met by
appropriations from the DG that are already assigned to management of the action and/or have been redeployed within the
DG, together if necessary with any additional allocation which may be granted to the managing DG under the annual
allocation procedure and in the light of budgetary constraints.
68
Technical and/or administrative assistance and expenditure in support of the implementation of EU programmes
and/or actions (former ‘BA’ lines), indirect research, direct research.
EN 14 EN
3.2.3.1. Estimated requirements of human resources
– The proposal/initiative does not require the use of human resources.
– X The proposal/initiative requires the use of human resources, as explained
below:
Estimate to be expressed in full time equivalent units
2023 2024 2025 2026 2027
Establishment plan posts (officials and temporary staff)
20 01 02 01 (Headquarters and Commission’s Representation
2 2 2 2 2
Offices)
20 01 02 03 (Delegations)
01 01 01 01 (Indirect research)
01 01 01 11 (Direct research)
Other budget lines (specify)
External staff (in Full Time Equivalent unit: FTE)69
20 02 01 (AC, END, INT from the ‘global envelope’)
20 02 03 (AC, AL, END, INT and JPD in the delegations)
- at Headquarters
XX 01 xx yy zz 70
- in Delegations
01 01 01 02 (AC, END, INT - Indirect research)
01 01 01 12 (AC, END, INT - Direct research)
Other budget lines (specify)
TOTAL 2 2 2 2 2
XX is the policy area or budget title concerned.
The human resources required will be met by staff from the DG who are already assigned to management of the
action and/or have been redeployed within the DG, together if necessary with any additional allocation which
may be granted to the managing DG under the annual allocation procedure and in the light of budgetary
constraints.
Description of tasks to be carried out:
Officials and temporary staff 2 AD will support the negotiations in the adoption process, organise the meetings with
the Member States and produce implementing and delegated legislative acts as needed.
External staff
69
AC= Contract Staff; AL = Local Staff; END= Seconded National Expert; INT = agency staff;
JPD= Junior Professionals in Delegations.
70
Sub-ceiling for external staff covered by operational appropriations (former ‘BA’ lines).
EN 15 EN
3.2.4. Compatibility with the current multiannual financial framework
The proposal/initiative:
– X can be fully financed through redeployment within the relevant heading of the Multiannual
Financial Framework (MFF).
The necessary appropriations can be programmed under the ESF+ direct management strand for 2025-2027.
– requires use of the unallocated margin under the relevant heading of the MFF and/or use of
the special instruments as defined in the MFF Regulation.
Explain what is required, specifying the headings and budget lines concerned, the corresponding amounts, and the
instruments proposed to be used.
– requires a revision of the MFF.
Explain what is required, specifying the headings and budget lines concerned and the corresponding amounts.
3.2.5. Third-party contributions
The proposal/initiative:
– does not provide for co-financing by third parties
– X provides for the co-financing by third parties estimated below:
Appropriations in EUR million (to three decimal places)
2025 2026 2027 Total
EEA countries p.m. p.m. p.m. p.m.
TOTAL appropriations
p.m. p.m. p.m. p.m.
co-financed
EN 1 EN
3.3. Estimated impact on revenue
– X The proposal/initiative has no financial impact on revenue.
– The proposal/initiative has the following financial impact:
– on own resources
– on other revenue
– please indicate, if the revenue is assigned to expenditure lines
EUR million (to three decimal places)
Appropriations Impact of the proposal/initiative71
available for
Budget revenue line:
the current Year Year Year Year Enter as many years as necessary to show
financial year N N+1 N+2 N+3 the duration of the impact (see point 1.6)
Article ………….
For assigned revenue, specify the budget expenditure line(s) affected.
Other remarks (e.g. method/formula used for calculating the impact on revenue or any other information).
71
As regards traditional own resources (customs duties, sugar levies), the amounts indicated must be net amounts, i.e.
gross amounts after deduction of 20 % for collection costs.
EN 2 EN
EUROPEAN
COMMISSION
Brussels, 6.9.2023
COM(2023) 512 final
ANNEXES 1 to 2
ANNEXES
to the
Proposal for a
DIRECTIVE OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL
establishing the European Disability Card and the European Parking Card for persons
with disabilities
{SEC(2023) 305 final} - {SWD(2023) 289 final} - {SWD(2023) 290 final} -
{SWD(2023) 291 final}
EN EN
ANNEX I
EUROPEAN DISABILITY CARD FORMAT
FRONT SIDE text European Disability Card in English
BACK SIDE National information in the national language or national languages to be
decided by the issuing Member State.
1. The size of the European Disability Card shall be in accordance with ISO 7810.
2. The Format shall be ID-1 and the Dimensions 85.6 x 53.98 mm.
3. The card shall have:
• a picture of the card holder;
• the surname and forename of the card holder;
• the date of birth of the card holder;
• the serial number of the card.
4. The colour of the card shall be light and dark blue, as set in the picture and with
references:
• Dark blue: CMYK 100, 90, 10, 0
RGB 0, 68, 148
• Lighter: CMYK 94, 63, 7, 1
RGB 0, 110, 183
5. The card shall indicate the expiry date.
6. The card shall contain a country code with the blue circle around it.
7. Letters shall be type font ARIAL Regular.
8. The words European Disability Card shall be displayed using Arial font and in braille
using the Marburg code dimensions.
9. The optional letter “A” (+braille sign) can be added when the card entitles
accompanying by a personal assistant.
EN 1 EN
10. A digital feature/digital features using electronic means addressing fraud-prevention
to be added following adoption of the technical specifications referred to in Article
6(1).
EN 2 EN
ANNEX II
EUROPEAN PARKING CARD FOR PERSONS WITH DISABILITIES FORMAT
FRONT
BACK
1. The size of the European Parking Card for persons with disabilities shall be:
• height: 106 mm
• width: 148 mm
2. The colour of the card shall be dark blue and yellow, as set in above picture and with
references:
• Dark blue: CMYK 100, 90, 10, 0
RGB 0, 68, 148
• Yellow: CMYK 94, 63, 7, 1
RGB 255, 237, 0
3. The European Parking Card for persons with disabilities shall be divided vertically
into two parts on both the front and reverse.
EN 3 EN
(a) The left-hand side of the front shall contain:
• the wheel-chair user symbol in dark blue on a yellow background;
• the date of expiry of the parking card;
• the serial number of the parking card;
• the name and stamp of the issuing authority/organisation;
• where the card is associated to a vehicle its number plate shall be visible.
(b) The right-hand side of the front shall contain:
• in capital letters, the words ‘European Parking Card for persons with
disabilities’ in the language(s) of the Member State issuing the card; after
a suitable space, it shall appear in small type in the other languages of the
European Union;
• as background, the distinguishing code of the Member State issuing the
parking card surrounded by the ring of stars symbolising the European
Union.
(c ) The left-hand side of the reverse shall contain:
• the card holder’s surname;
• the card holder’s forename(s);
• the date of birth of the card holder;
• the expiry date of the card;
• a photograph of the card holder;
• the serial number of the parking card;
• the card holder’s signature or other authorised mark, if allowed under
national legislation.
(d) The right-hand side of the reverse shall contain:
• the statement: ‘This card entitles the holder to local parking conditions
and facilities reserved for persons with disabilities available in the
Member State concerned’;
• the statement: ‘When in use, the card is to be displayed at the front of the
vehicle in such a way that the front of the card is clearly visible for
checking purposes’.
4. With the exception of the right-hand side of the front, entries shall be shown in the
language or languages of the Member State issuing the parking card. If a Member
State wishes to make the entries in a national language other than one of the
following: Bulgarian, Croatian, Czech, Danish, Dutch, English, Estonian, Finnish,
French, German, Greek, Hungarian, Irish, Italian, Latvian, Lithuanian, Maltese,
Polish, Portuguese, Romanian, Slovak, Slovenian, Spanish, Swedish, it shall draw up
a bilingual version of the card using one of the aforementioned languages, without
prejudice to the other provisions of this Annex. If a Member State wishes to make
entries in Bulgarian or Greek, it shall draw up a bilingual version of the card using
one of the aforementioned languages, which use Latin characters.
EN 4 EN
5. A digital feature/digital features using electronic means addressing fraud-prevention
to be added following adoption of the technical specifications referred to in Article
7(1).
EN 5 EN
EUROOPA
KOMISJON
Brüssel, 6.9.2023
COM(2023) 512 final
2023/0311 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,
millega luuakse Euroopa puudega isiku kaart ja Euroopa puudega isiku parkimiskaart
(EMPs kohaldatav tekst)
{SEC(2023) 305 final} - {SWD(2023) 289 final} - {SWD(2023) 290 final} -
{SWD(2023) 291 final}
ET ET
SELETUSKIRI
1. ETTEPANEKU TAUST
• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Euroopa Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikus, vabadus ja inimõiguste austamine
ning on pühendunud diskrimineerimise, muu hulgas puude alusel diskrimineerimise vastu
võitlemisele, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingus, Euroopa Liidu toimimise lepingus ja
põhiõiguste hartas.
ELi kodanike õigus Euroopa Liidus vabalt liikuda ja elada on üks liidu hinnatumaid saavutusi
ning liidu majanduse oluline mootor.
EL ja kõik selle liikmesriigid on ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni osalised.
ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni eesmärk on edendada ja kaitsta kõiki
inimõigusi ja põhivabadusi ning tagada, et kõik puuetega inimesed saaksid neid täielikult ja
võrdselt kasutada, samuti edendada puuetega inimeste loomupärase väärikuse austamist. ÜRO
puuetega inimeste õiguste konventsioonis sisaldub osalisriikide kohustus tunnustada puuetega
inimeste õigust liikumisvabadusele teistega võrdsetel alustel. Ühtlasi palutakse osalisriikidel
võtta tõhusaid meetmeid, et tagada puuetega inimestele võimalikult sõltumatu isiklik liikuvus,
sealhulgas tuleks hõlbustada puuetega inimeste isiklikku liikuvust nende valitud viisil ja ajal
ning taskukohase hinnaga.
Euroopa sotsiaalõiguste sambaga, mille Euroopa Parlament, nõukogu ja Euroopa Komisjon
kuulutasid välja 17. novembril 2017 Göteborgis,1 on ette nähtud, et olenemata puudest, on
igaühel õigus võrdsele kohtlemisele ja võrdsetele võimalustele seoses juurdepääsuga
kaupadele ja teenustele (3. põhimõte). Lisaks tunnistatakse Euroopa sotsiaalõiguste sambas, et
puuetega inimestel on õigus teenustele, mis võimaldavad neil ühiskonnaelus osaleda (17.
põhimõte). Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas viidatakse olulistele tõketele, millega
puuetega inimesed endiselt silmitsi seisavad ja mida käsitletakse täiendavalt puuetega
inimeste õiguste strateegias aastateks 2021–2030.
Puuetega inimestele, kelle puudestaatust hindavad ja tunnustavad liikmesriigi pädevad
asutused, võimaldatakse juurdepääsu mitmesugustele teenustele, tegevustele ja rajatistele
sageli eritingimustel või eeliskohtlemise alusel, sealhulgas juhul, kui neid teenuseid, tegevusi
või rajatisi ei pakuta selles liikmesriigis tasu eest, ning olenemata sellest, kas neid osutavad
riigiasutused või eraettevõtjad riiklike või kohalike eeskirjade / juriidiliste kohustuste
kohaselt, ning sageli pakutakse neid vabatahtlikult (eelkõige eraettevõtjate poolt).
Kõige levinum on pakkuda või ette näha ühistranspordi, parkimiskohtade, kultuuriürituste (nt
muuseumid), vabaaja- ja spordikeskuste või -teenuste, lõbustusparkide ja turismiga seotud
eritingimusi või eeliskohtlemist. Need võivad hõlmata tasuta juurdepääsu, vähendatud tariife,
tasuliste teede/sildade/tunnelite vähendatud tasusid või kasutusmakse, eelisjuurdepääsu,
isiklikku abi, tuge (nt punktkirja, audiogiidide kättesaadavus), abivahendite pakkumist,
laiendatud või reserveeritud (parkimis-)kohti2. Reisijateveoteenuste puhul võivad isiklikud
abistajad või muud puuetega inimesi saatvad või abistavad isikud reisida tasuta või istuda
võimaluse korral puudega isiku või piiratud liikumisvõimega isiku kõrval 3. Eeliskohtlemist ja
eritingimusi pakutakse ka tasuta pakutavatele tegevustele või rajatistele juurdepääsul.
1
Institutsioonide ühine teadaanne Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta (ELT C 428, 13.12.2017, lk 10).
2
Täiendavate näidetega tutvumiseks vt lisa 6.4 „Mapping of services providing preferential conditions in
the EU“ (ELis soodustingimusi pakkuvate teenuste kaardistamine), mõjuhinnang, SWD(2023) 289.
3
Vt näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määruse (EL) 2021/782 (rongireisijate
õiguste ja kohustuste kohta) (ELT L 172, 17.5.2021, lk 1) artikli 23 lõike 1 punktid a ja b.
ET 1 ET
Teise liikmesriiki reisivatel isikutel, kellel on oma elukohaliikmesriigis tunnustatud puue,
võib siiski tekkida raskusi külastatavas liikmesriigis pakutavatele või seal ette nähtud
eritingimustele või eeliskohtlemisele juurdepääsul, sageli seetõttu, et nende
elukohaliikmesriigi väljastatud puudega isiku kaarti või tõendit ei tunnustata.
Lisaks füüsilistele ja muudele takistustele juurdepääsul nii avalikele kui ka eraruumidele on
suured reisikulud peamine tegur, mis pärsib paljude puuetega inimeste reisimist,4 sest neil on
erivajadused, mistõttu nende reisikulud on puueteta inimeste omadest suuremad5. Eurostati
uuring turismis mitteosalevate isikute kohta kinnitab üldelanikkonna puhul, et rahalised
põhjused on peamine argument reisimisest hoidumiseks, ja uuringust nähtub, et 2019. aastal ei
käinud rahalistel põhjustel turismireisidel 44,83 % kogu elanikkonnast6. Puuetega inimeste
vaesusrisk on suurem kui puueteta inimestel. ELi tasandil ohustas vaesus 2021. aastal
ligikaudu 21,1 % 16-aastastest ja vanematest puuetega inimestest, puueteta inimeste puhul oli
see osakaal 14,9 %. Kõigi 16-aastaste ja vanemate inimeste puhul oli see osakaal 16,4 %.
Õiguskindlusetuse ja võimalike lisakuludega toimetulek võib pärssida puuetega inimeste
võimalusi kasutada oma vaba liikumise õigust täiel määral ja tulemuslikult.
Puuetega inimeste jaoks on isikliku auto kasutamine sageli parim või ainus võimalus
iseseisvalt ringi liikuda. Võimalus parkida oma sihtkohale võimalikult lähedal ja puuetega
inimestele reserveeritud või laiendatud parkimiskohtade kättesaadavus toetavad nende
autonoomiat olulisel määral ja hõlbustavad vaba liikumise õiguse kasutamist. ELi
parkimiskaart puuetega inimestele loodi nõukogu soovitusega, millega kehtestati 1998. aastal
ja ühtne ELi standardvorm,7 ning see on ELi puuetega inimesi käsitleva poliitika üks
nähtavamaid ja olulisemaid saavutusi. See on kõikides liikmesriikides laialdaselt kasutusel.
Sellest hoolimata on kaardiomanikel raskusi standardse ELi näidisele vastava puuetega
inimeste parkimiskaardi kasutamisel, näiteks ollakse teistesse liikmesriikidesse reisimisel
ebakindlad antud õiguste suhtes, kaarti tunnustatakse piiratud ulatuses ning trahve määratakse
isegi ELi puuetega inimeste parkimiskaardi esitamisel või siis, kui see on nähtaval. Lisaks
takistavad puuetega inimestele mõeldud ELi parkimiskaardi vormi ja ülesehituse ning
rakendamise erinevused riikide vahel selle kasutamist, suurendavad (õiguslikku) ebakindlust
ning põhjustavad võltsimisohtu või pettusi, samuti nõuete täitmise tagamise probleeme8.
Seepärast kehtestatakse käesoleva algatusega raamistik, eeskirjad ja ühtsed tingimused,
sealhulgas ühtne standardnäidis Euroopa puudega isiku kaardi jaoks, mis tõendab tunnustatud
puuet, ning Euroopa puudega isiku parkimiskaardi jaoks, mis tõendab nende tunnustatud
õigust puuetega inimestele ettenähtud parkimistingimustele ja -rajatistele (edaspidi
4
Lõpparuande järeldused: Findings from Final Report based on Survey targeted at EU-level CSOs (ELi
tasandi kodanikuühiskonna organisatsioonidele suunatud uuring); Shaw ja Coles, „Disability, holiday
making and the tourism industry in the UK: a preliminary survey“, 25(3) Tourism Management (2004)
397–403; Eugénia Lima Devile ja Andreia Antunes Moura (2021), Travel by People With Physical
Disabilities: Constraints and Influences in the Decision-Making Process.
5
McKercher ja Darcy (2018), Re-conceptualizing barriers to travel by people with disabilities, Tourism
Management Perspectives, 59–66.
6
Eurostati andmebaas, tour_dem_npsex. Kättesaadav aadressil
https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/tour_dem_npsex/default/table?lang=en. Viimane
kättesaadav teave oli 2019. aasta kohta.
7
Nõukogu 4. juuni 1998. aasta soovitus puuetega inimeste parkimiskaardi kohta (98/376/EÜ) (EÜT L
167/25, 12.6.1998), mida on kohandatud nõukogu 3. märtsi 2008. aasta soovitusega 2008/205/EÜ
seoses Bulgaaria Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu
Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Rumeenia, Sloveenia Vabariigi ja
Slovakkia Vabariigi ühinemisega (ELT L 63/43, 7.3.2008).
8
Lisateabe saamiseks vt mõjuhinnangu lisa 6.3 „Implementation analysis of the EU Parking Card for
persons with disabilities“ (Puuetega inimeste ELi parkimiskaardi rakendamise analüüs), SWD(2023)
289.
ET 2 ET
„parkimisõigused“). Algatuse eesmärk on toetada kõigis liikmesriikides Euroopa puudega
isiku kaardi või Euroopa puudega isiku parkimiskaardi omanike võrdsetel tingimustel
juurdepääsu eritingimustele või eeliskohtlemisele seoses teenuste, tegevuste ja rajatistega,
sealhulgas juhul, kui neid pakutakse tasuta, ning vastavalt ka seoses parkimistingimuste ja -
rajatistega.
Euroopa puudega isiku kaardi ja Euroopa puudega isiku parkimiskaardi vastastikune
tunnustamine peaks võimaldama ja tagama puuetega inimestele teise liikmesriiki reisides või
seda külastades nende õiguse saada eritingimusi ja/või eeliskohtlemist, mida pakuvad
eraettevõtjad või avaliku sektori asutused, et nendel inimestel oleks võimalik kasutada
teenuseid ja rajatisi ning osaleda tegevustes, sealhulgas juhul, kui neid pakutakse tasuta,
samuti selleks, et neil oleks juurdepääs puuetega inimestele ettenähtud parkimistingimustele
ja -rajatistele ilma kodakondsuse või elukoha alusel diskrimineerimiseta ja võrdsetel
tingimustel nendega, mis on ette nähtud vastuvõtva riigi pädevate asutuste väljastatud riiklike
tõendite, puudega isiku kaartide või muude puudestaatust tõendavate ametlike dokumentide
alusel.
Euroopa puudega isiku kaardi ja Euroopa puudega isiku parkimiskaardi eeskirjade ja ühtsete
tingimuste raamistiku kehtestamine aitab tagada puuetega inimeste tõhusama osalemise ja
ühiskonda kaasamise.
Ettepanek luua Euroopa puudega isiku kaart on üks puuetega inimeste õiguste 2021.–2030.
aasta strateegia9 juhtalgatusi:
„Komisjon teeb ettepaneku luua 2023. aasta lõpuks ELi puudega isiku kaart, mida tunnustataks kõigis
liikmesriikides. Sellega seoses tuginetakse kogemustele, mis on saadud käimasolevast ELi puudega isiku kaardi
katseprojektist kaheksas liikmesriigis, ning ELi puudega isiku parkimiskaardile.“
Kavatsus esitada ettepanek Euroopa puudega isiku kaardi kohta on sätestatud ka teatises
„Euroopa tuleviku konverents – visioonist reaalsuseks“10 ning president von der Leyen viitas
sellele oma 2022. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus11. Algatus on osa komisjoni 2023.
aasta tööprogrammist „Kindel ja üheskoos tegutsev liit“12.
Euroopa Parlament nõudis kaardi kasutuselevõttu kolmes resolutsioonis. Oma 18. juuni 2020.
aasta resolutsioonis Euroopa 2020. aasta järgse puuetega inimeste strateegia kohta 13 palus
parlament komisjonil laiendada olemasolevat ELi puudega isiku kaardi katseprojekti ja
tagada, et ELi puuetega inimeste parkimiskaarti võetakse täielikult arvesse kõigis
liikmesriikides. Oma 7. oktoobri 2021. aasta resolutsioonis puuetega inimeste kaitse kohta
petitsioonide abil14 väljendas Euroopa Parlament heameelt kavatsuse üle esitada algatus, mis
hõlmab Euroopa puudega isiku kaarti, mida tuleks tunnustada kõigis liikmesriikides,
eesmärgiga laiendada ELi puudega isiku kaardi ja ELi puuetega inimeste parkimiskaardi
näidist käsitlevaid katseprojekte. Parlament toetas oma 13. detsembri 2022. aasta
resolutsioonis puuetega inimeste võrdsete õiguste kohta15 õiguslikult siduvat ja ambitsioonikat
algatust, mis hõlmaks erinevaid valdkondi peale kultuuri, vaba aja veetmise ja spordi.
9
COM(2021) 101.
10
COM(2022) 404 final, 17.6.2022, lisa, punkt 5. Väärtused ja õigused, õigusriik, julgeolek ja turvalisus.
11
2022. aasta kõne olukorrast Euroopa Liidus, kavatsusavaldus, 14. september 2022.
12
COM(2022) 548 final, 18.10.2022, I lisa punkt 43 pealkirja „Uus hoog Euroopa demokraatiale“ all.
13
https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2020-0156_ET.html
14
https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2021-0414_ET.pdf
15
https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2022-0435_ET.html
ET 3 ET
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis samuti vastu toetava ettevalmistava arvamuse16
Euroopa puudega isiku kaardi kohta, tunnistades ELi puuetega inimeste parkimiskaardi puhul,
kui oluline on ajakohastada õigusakte, millega ühtlustatakse parkimiskaardi omadusi,
väljastamise korda ja toimimist.
• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Käesolev algatus tugineb kahele olemasolevale vahendile.
Mis puudutab Euroopa puudega isiku kaarti, siis põhineb ettepanek sellega seotud
katseprojektil ning ettepanekuga laiendatakse selle kohaldamisala kõigile liikmesriikidele ja
see hõlmab suuremat hulka erinevaid poliitikavaldkondi, mitte ainult teenuseid, vaid ka
tegevusi ja rajatisi, sealhulgas juhul, kui neid pakutakse tasuta. Katseprojekt viidi aastatel
2016–2018 vabatahtlikkuse alusel ellu kaheksas liikmesriigis (Belgia, Eesti, Itaalia, Küpros,
Malta, Rumeenia, Sloveenia ja Soome) ning see jäi püsima ka pärast projekti lõppu.
Katseprojektiga nähti ette ühtne vorm kaardi jaoks, mille alusel tunnustatakse kaheksas
osalevas liikmesriigis vabatahtlikult vastastikku puudega isiku staatust (mis on kehtestatud
osalevate riikide vastavate riiklike kriteeriumide, eeskirjade, tavade ja menetluste kohaselt), et
puuetega inimestel oleks mõnda osalevasse riiki reisimisel juurdepääs hüvitistele ja teenustele
kultuuri, vaba aja, spordi ja mõnes riigis ka transpordi valdkonnas17. Nendes sektorites
tegutsevad riiklikud teenuseosutajad võisid vabatahtlikult kaardisüsteemiga liituda. Igas
liikmesriigis pakutavate soodustuste pakett sõltus osalevate teenuseosutajate arvust ja liigist.
Pärast kaardisüsteemiga liitumist olid teenuseosutajad kohustatud pakkuma samu soodustusi,
mida nad pakkusid oma riigi puuetega kodanikele, ka teiste osalevate liikmesriikide
kaardiomanikele. Liikmesriigid pidid pidama süsteemi järgivate teenuste kohta arvestust ja
ajakohastama seda korrapäraselt.
ELi katseprojekt tõi selgelt välja eelised, mida puuetega inimesed said kasutada juurdepääsul
teenustele kultuuri, vaba aja veetmise, spordi ja mõnel juhul transpordi valdkonnas ning
nende lühiajalise piiriülese liikumise toetamisel ELis. Lisaks kinnitas 2021. aasta uuring,
milles hinnati ELi puudega isiku kaarti käsitleva katsemeetme rakendamist ja sellega seotud
hüvesid,18 kaardi ELi lisaväärtust ja selles jõuti järeldusele, et on võimalik võtta
ulatuslikumaid meetmeid.
Võrreldes katseprojektiga (milles loetleti neli hõlmatud sektorit ja lisati (riiklikult) koostatud
osalevate teenuseosutajate nimekirjad avalikku andmebaasi), on käesoleva seadusandliku
ettepaneku aluspõhimõtted/loogika erinev. Käesoleva seadusandliku ettepanekuga nähakse
ette Euroopa puudega isiku kaardi vastastikune tunnustamine kõigis liikmesriikides ja seega
on ettepaneku eesmärk anda teise liikmesriiki reisivatele või seda külastavatele
kaardiomanikele võrdsetel tingimustel juurdepääs olemasolevatele eritingimustele või
eeliskohtlemisele mitmesuguste teenuste ja rajatiste kasutamisel ning tegevustes osalemisel,
sealhulgas juhul, kui neid pakutakse tasuta. See lähenemisviis peaks võrreldes katseprojektiga
märkimisväärselt vähendama liikmesriikide halduskoormust, mis on seotud vajadusega hallata
ja ajakohastada Euroopa puudega isiku kaarti aktsepteerivate teenuseosutajate andmebaase.
Euroopa puudega isiku parkimiskaardi puhul asendab algatus nõukogu soovitusega
98/376/EÜ19 kehtestatud süsteemi, millega nähti ette puuetega inimeste parkimiskaardi
16
SOC/765, 27.4.2024.
17
Eratransport (CY, FI ja MT) või ühistransport (FI ja SI).
18
https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/4adbe538-0a02-11ec-b5d3-
01aa75ed71a1/language-en
19
Nõukogu 4. juuni 1998. aasta soovitus puuetega inimeste parkimiskaardi kohta (98/376/EÜ) (EÜT L
167/25, 12.6.1998), mida on kohandatud nõukogu soovitusega 2008/205/EÜ seoses Bulgaaria
ET 4 ET
vabatahtlik Euroopa mudel ja võimaldati parkimiskaardi tunnustamist kõigis liikmesriikides.
Konkreetsed riiklikud täiendused või kõrvalekalded soovitatud näidisest on toonud kaasa
arvukalt erinevaid kaarte,20 mis takistab nende piiriülest tunnustamist ning puuetega inimeste
juurdepääsu parkimisega seotud eritingimustele ja rajatistele, mis on ette nähtud puuetega
inimestele, kellel on kohalik parkimiskaart. Lisaks ei ole nõukogu soovitust ajakohastatud, et
kajastada tehnoloogia ja digitaliseerimise arengut või aidata liikmesriikidel, kellel on
probleeme pettuste ja kaartide võltsimisega, neid probleeme lahendada.
Ettepanekuga nähakse ette Euroopa puudega isiku parkimiskaardi väljastamise ühtsed
eeskirjad ja tingimused ning kaardi ühtne vorm, mida kõik liikmesriigid peavad kohaldama ja
millega asendatakse kõik olemasolevad riiklikud parkimiskaardid.
Et tagada võrdne kohtlemine ELi kodanikega, kavatseb komisjon esitada eraldi õigusakti,
millega laiendatakse käesoleva ettepaneku kohaldamisala kolmandate riikide kodanikele, kes
viibivad või elavad seaduslikult liikmesriigi territooriumil ja kellel on liidu õigusaktide
kohaselt õigus reisida teistesse liikmesriikidesse.
• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Algatuse eesmärk on aidata puuetega inimestel, kes reisivad teise liikmesriiki reisides või
külastavad seda, saada kasu kehtivatest eritingimustest ja/või eeliskohtlemisest teenustele,
tegevustele ja rajatistele juurdepääsul, sealhulgas juhul, kui neid pakutakse tasuta, selle riigi
puuetega elanikega võrdsetel tingimustel, ning võimaldada neil seega kasutada oma vaba
liikumise õigust ELis.
Mis puudutab siseturul tavaliselt tasu eest osutatavaid teenuseid, siis täiendab käesolev
ettepanek direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul21. Lisaks täiendab see Euroopa
ligipääsetavuse akti (direktiiv (EL) 2019/882)22 ja veebi juurdepääsetavuse direktiivi
(direktiiv (EL) 2016/2102),23 mille eesmärk on kõrvaldada ja ära hoida takistusi, mis
tulenevad erinevatest ligipääsetavusnõuetest liikmesriikides.
Ettepanekuga täiendatakse aastatel 2004–2021 vastu võetud reisijate õigusi käsitlevaid ELi
õigusakte nelja transpordiliigi puhul ja see võiks hõlbustada nende kohaldamist. Kõnealused
transpordiliigid on lennundus, raudtee, veetransport ja bussitransport24. Selle õigusaktiga
tagatakse puuetega ja piiratud liikumisvõimega reisijatele õigus mittediskrimineerimisele
juurdepääsul transpordile ja õigus saada tasuta abi ning vajaduse korral transporditeenuste
kohandamine vastavalt nende erivajadustele, et neil oleks võimalik kasutada nelja
transpordiliiki nagu kõigil teistel kodanikel.
Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi,
Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Rumeenia, Sloveenia Vabariigi ja Slovakkia
Vabariigi ühinemisega (ELT L 63/43, 7.3.2008).
20
Lisateabe saamiseks vt mõjuhinnangu lisa 6.3 „Implementation analysis of the EU Parking Card for
persons with disabilities“ (Puuetega inimeste ELi parkimiskaardi rakendamise analüüs), SWD(2023)
289.
21
ELT L 376/36, 27.12.2006.
22
Direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 150/70, 7.6.2019).
23
Direktiiv (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste
juurdepääsetavust.
24
Määrus (EÜ) nr 1107/2006 puudega ja liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul (ELT L
150/70, 7.6.2019); määrus (EL) nr 1177/2010, mis käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi ning
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004; määrus (EL) nr 181/2011, mis käsitleb bussisõitjate
õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004; määrus (EL) 2021/782 rongireisijate
õiguste ja kohustuste kohta (uuesti sõnastatud). []
ET 5 ET
Mis puudutab teede maksustamist, siis on algatus kooskõlas ka hiljutise direktiiviga (EL)
2022/362,25 mis võimaldab liikmesriikidel kehtestada mis tahes sõiduki puhul, mida kasutab
või omab puudega isik, teemaksuga teedele/sildadele/tunnelitele vähendatud tasusid või
kasutusmakse ning vabastusi kohustusest maksta selliseid tasusid või kasutusmakse.
Samuti toetatakse ettepanekuga puuetega inimeste tõhusamat ja kaasavamat osalemist
ühiskonnas, nagu on ette nähtud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis, ning
aidatakse kaasa ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamisele, kuna eesmärk nr 8
toetab säästvat turismi ja kohalikku kultuuri edendavat poliitikat; eesmärk nr 10 aitab
vähendada ebavõrdsust ning eesmärk nr 11 aitab tagada kõigile juurdepääsu ohututele,
taskukohastele, kättesaadavatele ja kestlikele transpordisüsteemidele.
Lisaks luuakse ettepanekuga täiendav baas laiemale Euroopa digitõendite taristule, mis
tugineb ELi digitaalse COVID-tõendiga saadud kogemustele ja mis seotakse pärast
kavandatud läbivaadatud määruse vastuvõtmist Euroopa digiidentiteedikukruga.
2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
• Õiguslik alus
Ettepanekul on mitu omavahel seotud eesmärki eri poliitikavaldkondades, nagu teenused,
transport ja vaba liikumise õigus. Seetõttu on käesoleva algatuse eri eesmärkide
saavutamiseks kõige sobivam ja asjakohasem erinevate õiguslike aluste kasutamine.
Asjakohased on ELi toimimise lepingu artikli 53 lõige 1 ja artikkel 62 (mis käsitlevad
siseturul üldjuhul tasu eest osutatavaid teenuseid), kuna ettepanekuga antakse
kaardiomanikele õigus saada külastatavas liikmesriigis teenustele juurdepääsul
soodustingimusi/eeliskohtlemist võrdsetel alustel asjaomases riigis elava puudega isikuga.
Transpordi valdkonnas osutatavatele teenustele, sealhulgas parkimisrajatistele juurdepääsu
eritingimuste ja eeliskohtlemise osas on ELi toimimise lepingu artiklis 91 sätestatud vajalik
õiguslik alus. Lisaks on see artikkel asjakohane, kuna see võimaldas võtta 1998. aastal vastu
nõukogu soovituse,26 millega loodi kehtiv ELi parkimiskaartide vabatahtlik süsteem, mis
asendatakse käesoleva algatusega.
Selleks et hõlmata neid eritingimusi või eeliskohtlemist, mida pakutakse juurdepääsul
tegevustele ja rajatistele, mis ei kuulu muude eespool nimetatud õiguslike alustega hõlmatud
teenuste kategooriasse, eelkõige nende tegevuste ja teenuste puhul, mida pakutakse tasuta,
näeb ELi toimimise lepingu artikli 21 lõige 2 kui täiendav õiguslik alus Euroopa Liidule ette
võimaluse tegutseda ja võtta vastu sätteid, et võimaldada liidu kodanikele õigus liikuda ja
elada vabalt liikmesriikide territooriumil. Lisaks koheldakse sarnaselt liidu kodanikega sellise
liidu kodaniku pereliikmeid, olenemata kodakondsusest, kes kasutab oma vaba liikumise
õigust kooskõlas liidu õigusnormidega.
25
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. veebruari 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/362, millega muudetakse
direktiive 1999/62/EÜ, 1999/37/EÜ ja (EL) 2019/520 seoses sõidukite maksustamisega teatavate
taristute kasutamise eest (ELT L 69, 4.3.2022, lk 1).
26
Nõukogu 4. juuni 1998. aasta soovitus puuetega inimeste parkimiskaardi kohta (98/376/EÜ) (EÜT L
167/25, 12.6.1998), mida on kohandatud nõukogu soovitusega 2008/205/EÜ seoses Bulgaaria
Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi,
Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Rumeenia, Sloveenia Vabariigi ja Slovakkia
Vabariigi ühinemisega (ELT L 63/43, 7.3.2008).
ET 6 ET
• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Ettepanek on täielikult kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Liikmesriigid ei suuda
käesoleva ettepaneku erinevaid, omavahel seotud eesmärke piisavalt saavutada ning seetõttu
on neid meetme ulatuse ja toime tõttu parem saavutada liidu tasandil. Seepärast tuleb võtta
meetmeid ELi tasandil.
Kindlakstehtud probleemidel on piiriülene mõõde ja liikmesriigid üksi ei suuda neid
probleeme lahendada. Vajadus ELi meetmete järele on otseselt seotud piiriülese reisimise ja
sellega seotud probleemidega, millega puuetega inimesed ELis kokku puutuvad, mistõttu on
vaja tagada liikmesriikidevaheline kooskõlastatud lähenemisviis, et puuetega inimestel oleks
võimalik saada kasu eritingimustest või eeliskohtlemisest võrdsetel tingimustel külastatava
riigi väljastatud puudega isiku kaardi või tõendi omanikega.
ELi tasandil meetmete võtmata jätmine viiks tõenäoliselt selleni, et liikmesriigid võtavad
kasutusele erinevad süsteemid, mis tooks kaasa jätkuvaid probleeme puudega isiku kaartide ja
tõendite ning ELi puuetega inimeste parkimiskaardi piiriülesel tunnustamisel. Kui EL ei
sekku, suureneksid tõenäoliselt ka riiklike puudega isiku kaartide ja tõendite praegused
erinevused ning puuetega inimeste erinev kohtlemine eri liikmesriikides säiliks või suureneks
veelgi, mis mõjutaks omakorda negatiivselt puuetega inimeste juurdepääsu eritingimustele või
eeliskohtlemisele teenuste, tegevuste ja rajatiste puhul, sealhulgas juhul, kui neid pakutakse
tasuta, mis võib negatiivselt mõjutada nende vaba liikumise õiguse kasutamist.
Algatuse eesmärk ei ole ühtlustada kriteeriume, tingimusi ega hindamismenetlusi liikmesriigis
puudestaatuse saamiseks, mis jääb liikmesriikide pädevusse. Seetõttu ei mõjuta käesolev
ettepanek liikmesriikide pädevust määrata kindlaks tingimused ja menetlused puudestaatuse
hindamiseks Euroopa puudega isiku kaardi väljastamise eesmärgil, puuetega inimestele
ettenähtud parkimistingimuste ja -rajatiste kasutamise õiguste tunnustamiseks ning puuetega
inimestele tõendi, puude- või parkimiskaardi või mis tahes muu ametliku dokumendi
väljastamiseks nii kohalikul, piirkondlikul kui ka riiklikul tasandil.
Lisaks ei mõjuta ettepanek liikmesriikide pädevust määrata kindlaks, kas anda puuetega
inimestele ja, kui see on kohaldatav, neid saatva(te)le või abistava(te)le isiku(te)le
erisoodustusi või soodustingimusi, nagu tasuta juurdepääs, vähendatud tariifid või
eeliskohtlemine. Samuti ei panda ettepanekuga eraettevõtjatele ega avaliku sektori asutustele
soodustingimuste kehtestamist käsitlevaid kohustusi. Ettepanekuga tagatakse üksnes, et kui
sellised eritingimused või eeliskohtlemine on tagatud, peaksid need olema võrdsetel
tingimustel kättesaadavad kõigile puuetega inimestele, kellel on Euroopa puudega isiku kaart
või Euroopa puudega isiku parkimiskaart, ning et teave selle kohta tehakse kättesaadaval
kujul ligipääsetavaks, kasutades direktiivi (EL) 2019/882 I lisas teenuste suhtes kehtestatud
asjakohaseid ligipääsetavusnõudeid.
• Proportsionaalsus
Proportsionaalsuse põhimõtte osas tuleb märkida, et ettepaneku vorm ja sisu ei lähe
kaugemale sellest, mis on vajalik ja proportsionaalne selle erinevate, omavahel seotud
eesmärkide saavutamiseks.
Mõlema kaardi jaoks kehtestatakse üldised ühised eeskirjad ja ühtne standardvorm/näidis.
Võttes arvesse riikide erinevusi, asjaolusid ja tavasid ning kui liidu õiguses ei ole sätestatud
teisiti, jäetakse liikmesriikide pädevusse puudestaatuse hindamine, kaartide väljastamiseks
vajalike menetluste kehtestamine ning puuetega inimeste eritingimuste või eeliskohtlemise
kindlaksmääramine teenustele, tegevustele ja rajatistele juurdepääsul, sealhulgas juhul, kui
neid pakutakse tasuta.
ET 7 ET
• Vahendi valik
Kooskõlas kindlaksmääratud õiguslike alustega, eelkõige ELi toimimise lepingu artikli 53
lõikega 1 ja artikliga 62 koostoimes artikliga 91 ja artikli 21 lõikega 2, peetakse direktiivi
sobivaks, proportsionaalseks ja tõhusaks vahendiks algatuse erinevate, omavahel seotud
eesmärkide saavutamisel.
3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU
HINDAMISE TULEMUSED
• Konsulteerimine sidusrühmadega
2022. aasta juulis loodi Euroopa puudega isiku kaardi talitustevaheline juhtrühm, kes osales
aktiivselt algatuse ettevalmistamises, sealhulgas selle mõju hindamises.
Kooskõlas parema õigusloome suunistega konsulteeriti paljude rahvusvaheliste, ELi ja
riiklike sidusrühmadega, nimelt i) nendega, kes on teemast huvitatud (nt riiklikud
ametiasutused, teenuseosutajad, vabaühendused; ii) Euroopa puudega isiku kaardi või
Euroopa puudega isiku parkimiskaardi võimalike kasutajatega (nt puuetega inimesed,
isiklikud abistajad) ning iii) ekspertidega (nt teadlased, konsultatsioonifirmad ja nõustajad,
rahvusvahelised organisatsioonid).
Sidusrühmadega konsulteerimine hõlmas järgmist: a) avalik konsultatsioon, b) strateegilised
ja c) sihtintervjuud, d) suunatud veebiküsitlused, e) kolm veebiseminari, f) kuus teemarühma,
kus osalesid valitud liikmesriikide teenuseosutajad, ja g) kuus juhtumiuuringut. Sidusrühmad
võisid saata ka märkusi komisjoni h) tagasisidekorje kohta27.
Enamiku konsultatsioonidest korraldas mõjuhinnangu koostamist toetava uuringu raames
välistöövõtja. Komisjon konsulteeris ka liikmesriikide ametiasutuste ja puuetega inimesi
esindavate kodanikuühiskonna organisatsioonidega, kes on puuetega inimeste platvormi
liikmed. Platvormi koosolekutel ja selle spetsiaalses Euroopa puudega isiku kaardi alarühmas
peetud arutelud olid olulised, et saada tagasisidet ettepaneku paremaks kohandamiseks.
• Mõjuhinnang
Komisjoni algatuse ettepanekule, millega kehtestatakse Euroopa puudega isiku kaardi ja
Euroopa puudega isiku parkimiskaardi väljaandmise ja kasutamise raamistik, eeskirjad ja
tingimused, on lisatud mõju hindamise aruanne,28 mille kavand esitati õiguskontrollikomiteele
21. juunil 2023. Õiguskontrollikomitee esitas reservatsioonidega positiivse arvamuse
19. juulil 2023. Mõju hindamise aruanne vaadati läbi vastavalt komitee järeldustele ja
soovitustele. Samuti käsitleti õiguskontrollikomitee üksikasjalikumaid tehnilisi märkusi.
Poliitikavariantide kavandamine ja otsus jätta teatavad variandid kõrvale tuginevad suurel
määral ELi puudega isiku kaardi katseprojekti raames saadud kogemustele ja nõukogu 4.
juuni 1998. aasta soovituse 98/376/EÜ (puuetega inimeste parkimiskaardi kohta) rakendamise
kogemustele ning sidusrühmadelt ja liikmesriikidelt saadud tagasisidele.
Kaaluti võimalust ühendada Euroopa puudega isiku kaart ja Euroopa puudega isiku
parkimiskaart üheks kaardiks, kuid see jäeti praktilise ja tehnilise teostamatuse tõttu kõrvale29.
27
Vt lisateave: sidusrühmadega konsulteerimise kokkuvõtlik aruanne, mõjuhinnangu 2. lisa, SWD(2023)
289.
28
SWD(2023) 289.
29
Euroopa puudega isiku parkimiskaardi ja uue Euroopa puudega isiku kaardi ühendamist käsitlevad
arvamused on erinevad. Liikmesriigid ja puuetega inimesi esindavad kodanikuühiskonna
organisatsioonid on üksmeelel, et Euroopa puudega isiku parkimiskaarti ei tohiks uue Euroopa puudega
isiku kaardiga ühendada. Seevastu avalikus konsultatsioonis osalejad nõustusid, et Euroopa puudega
ET 8 ET
Kahel kaardil on erinevad saamiskriteeriumid, väljaandmise menetlus(ed), kohaldamisala ja
kasutus. Mitte kõik Euroopa puudega isiku kaardi omanikud ei oleks Euroopa puudega isiku
parkimiskaardi omanikud. Sidusrühmad, kellega konsulteeriti, juhtisid tähelepanu sellele, et
kahe kaardi ühendamine piiraks puuetega inimeste võimalust kasutada mõlemat kaarti
samaaegselt. Praktikas jäetakse Euroopa puudega isiku parkimiskaart tavaliselt sõidukisse
nähtavale kohale, samas kui Euroopa puudega isiku kaart peab olema kaardi omanikuga
kaasas. Seetõttu leidsid sidusrühmad, et need peaksid olema jätkuvalt kaks eraldi kaarti.
Hindamisel kaaluti poliitikavariante, mille eesmärk on võimaldada ELis puudestaatuse
vastastikust tunnustamist teenustele juurdepääsul, kui külastatakse teist liikmesriiki (A) ning
hõlbustada Euroopa puudega isiku parkimiskaardi kasutamist ja kasutamise õiguskindlust (B),
mis üheskoos lahendavad tuvastatud probleemid.
Oli ka mitu muud varianti, mis jäeti kõrvale, näiteks vabatahtlikud kokkulepped, 30 ainult
teatavate teenuste kaasamine,31 mõistete ja kriteeriumide ühtlustamine puudestaatuse
hindamiseks32 või asjaomaste kaartide väljastamise korra ühtlustamine ELi tasandil33.
Eelistatud variant on kombinatsioon poliitikavariandist A2 (kohustuslik Euroopa puudega
isiku kaardi näidis kõigis liikmesriikides; kaart on ette nähtud reisimiseks ja hõlmab kõiki
teenindussektoreid) ja variandist B2 (kohustuslik Euroopa puudega isiku parkimiskaardi
näidis).
Poliitikavariant A2 hõlbustab kõige tõhusamalt puudestaatuse vastastikust tunnustamist
seoses juurdepääsuga teenustele teises liikmesriigis, kuna sellega kavatsetakse luua Euroopa
puudega isiku kaart, mida kasutatakse just sel eesmärgil ja mida on lihtne tunnustada kõigis
liikmesriikides. Kaart kõrvaldaks nii nende teenuseosutajate ebakindluse, kes peavad praegu
kontrollima klientide puudestaatust, kui ka teise liikmesriiki reisivate või teisi liikmesriike
külastavate puuetega inimeste kõhklused.
Poliitikavariant B2 on Euroopa puudega isiku parkimiskaardi tunnustamise hõlbustamiseks
kõige tõhusam vahend. Siduva õigusaktina muudetakse sellega kohustuslikuks Euroopa ühtse
parkimiskaardi näidise ning selle turvavormingu ja -elementide miinimumnõuded. Ühtlasem
ja ühtsem riiklike parkimiskaartide vorm vähendaks puuetega inimeste ebakindlust kaartide
tunnustamisel, muutes nende elu ELis autoga reisimisel lihtsamaks. See võimaldaks
kaardiomanikel reisida autoga, ilma et nad peaksid muretsema, kas nende parkimiskaarti
välismaal tunnustatakse või mitte. See tooks asjaomastele isikutele kaasa ka kulude
kokkuhoiu, kuna nad saaksid kasutada puuetega inimestele reserveeritud avalikke
parkimiskohti.
Eelistatud poliitikavariantide kombinatsioonil on eeldatavasti positiivne sotsiaalne mõju ja
tugev positiivne mõju ELis põhiõiguste tagamisele (eelkõige vaba liikumise õigus,
mittediskrimineerimine ja puuetega inimeste lõimimine). Kombineeritud poliitikavariantide
keskkonnamõju on tõenäoliselt väike ja tähtsusetu, samas oleks sellel teatav positiivne
isiku parkimiskaart tuleks ühendada uude Euroopa puudega isiku kaarti, ajades ehk segamini „ühe
kaardi“ ja „ühe õigusakti“.
30
Mis tähendaks aja jooksul täiendavate kõrvalekallete tekitamist kaardi standardses (füüsilises ja/või
digitaalses) vormingus ning sellega seotud raskusi kaardi tunnustamisel ja kasutamisel, samuti suurt
ebakindlust puuetega inimeste jaoks.
31
Mis tooks kaasa suure halduskoormuse ega käsitleks puuetega inimeste võrdse kohtlemise
põhiküsimust, olenemata sellest, kus nende puudestaatust hinnatakse.
32
Mis väljuks ELi pädevuse piiridest.
33
Idem.
ET 9 ET
digimõju. Eelistatud poliitikavariantidel ei ole eeldatavasti märkimisväärset mõju
konkurentsivõimele ja VKEdele ning ettevõtjate eeldatavad halduskulud on marginaalsed34.
• Põhiõigused
Ettepanekul oleks positiivne mõju35 mitmele Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud
õigusele.
Kuna väheneks ebakindlus puudega isiku kaartide ja parkimiskaartide kõikjal ELis
tunnustamise suhtes, võimaldaks see puuetega inimestel tõhusalt kasutada oma vaba liikumise
õigust, kui nad reisivad muusse kui oma elukohaliikmesriiki või külastavad seda (harta
artikkel 45).
Puuetega inimesed peaksid saama kasu sellest, et teise liikmesriiki reisides või seda
külastades kehtivad neile kohalikega võrdsetel alustel eritingimused või eeliskohtlemine
juurdepääsul teenustele, tegevustele ja rajatistele, sealhulgas juhul, kui neid pakutakse tasuta,
samuti juurdepääsul puuetega inimestele ettenähtud parkimistingimustele ja -rajatistele; see
tagaks nende sõltumatuse, sotsiaalse lõimumise ja osalemise ühiskonnaelus (harta artikkel
26).
Ettepanek aitaks teenustele juurdepääsul järgida mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise
põhimõtteid (harta artikkel 21). Võimalus saada kasu eritingimustest või eeliskohtlemisest ja
kasutada puuetega inimestele ettenähtud parkimistingimusi või -rajatisi kõikides
liikmesriikides võrdsetel alustel elanikega, kellel on selles riigis tunnustatud puudestaatus,
ilma et puuetega inimesi diskrimineeritaks kodakondsuse või elukoha alusel, on olulised
tegurid, mis määravad kindlaks nende valiku selliseid teenuseid kasutada.
Euroopa puudega isiku kaarti ja Euroopa puudega isiku parkimiskaarti käsitlevate eeskirjade
ja ühtsete tingimuste raamistiku kehtestamine aitab samuti edendada, kaitsta ja tagada kõigi
inimõiguste ja põhivabaduste täielikku ja võrdset kasutamist kõigi puuetega inimeste poolt
ning edendada nende loomupärase väärikuse austamist. See omakorda tagab puuetega
inimeste tõhusama ja kaasavama osalemise ühiskonnas, nagu on ette nähtud ÜRO puuetega
inimeste õiguste konventsioonis.
Käesolev ettepanek hõlmab isikuandmete, eelkõige kaardi omaniku puudestaatust käsitlevate
andmete töötlemist. Üksikisikute isikuandmete töötlemine, sealhulgas isikuandmete
kogumine, isikuandmetega tutvumine ja isikuandmete kasutamine, mõjutab harta artikli 7 ja
artikli 8 kohast õigust eraelu puutumatusele ja õigust isikuandmete kaitsele. Nendesse
põhiõigustesse sekkumine on vajalik ja vastab tegelikult liidu õiguses tunnustatud üldist huvi
pakkuvale eesmärgile.
Mis puudutab õigust isikuandmete kaitsele, siis on andmete vastutavad töötlejad kaarte
väljastavad liikmesriikide ametiasutused. Liikmesriigid peaksid käesoleva direktiivi
rakendamisel tagama, et nende siseriiklikes õigusaktides on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrusega (EL) 2016/67936 sätestatud asjakohased kaitsemeetmed, mida
34
Vt lisateave: 6. peatükk „What are the impacts of the policy options“ (Milline on poliitikavariantide
mõju?) ja 5. lisa: mõjuhinnangu konkurentsivõime kontroll, SWD(2023) 289.
35
Disagregeeritud andmete puudumise tõttu ei ole praeguses etapis kahjuks võimalik mõõta mingit mõju
soolisele võrdõiguslikkusele.
36
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse
kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks
tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
ET 10 ET
kohaldatakse isikuandmete, eelkõige kaardi omaniku puudestaatust käsitlevate isikuandmete
töötlemise suhtes. Liikmesriigid peaksid ühtlasi tagama käesoleva direktiivi otstarbel kogutud
ja salvestatud isikuandmete turvalisuse, ehtsuse ja konfidentsiaalsuse. Kui luuakse
digielemendid ja digitaalne vorming, võib rakendusaktiga ette näha täiendavad isikuandmete
turvameetmed. Kavandatava direktiivi kohaldamisel tuleb isikuandmed lisada ainult
füüsilisele kaardile ning väljaantavale digitaalsele kaardile pärast seda, kui on kehtestatud
selle vorming ja tehniline kirjeldus.
4. MÕJU EELARVELE
Ettepaneku finantsmõju ELi eelarvele on väga piiratud. Ainsad tegevuskulud on seotud
komiteede ja eksperdirühmade koosolekute korraldamisega ning riiklike ülevõtmismeetmete
kontrollimise toetamisega, st tegevusassigneering 0,62 miljonit eurot olemasolevalt
eelarverealt, samuti ligikaudu 0,342 miljonit eurot halduskulusid aastas. Need kulud
hõlmavad vahendite sisemist ümberpaigutamist ilma summat suurendamata.
5. MUU TEAVE
• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Kui ettepanek kiidetakse heaks, peavad liikmesriigid teavitama komisjoni kuue kuu jooksul
pärast selle jõustumist, milline asutus (või millised asutused) on määratud väljastama,
pikendama ja tühistama Euroopa puudega isiku kaarti ja Euroopa puudega isiku
parkimiskaarti, samuti tuleb teada anda, millised on selliste kaartide väljastamise või
kehtetuks tunnistamise tingimused.
Liikmesriigid peavad edastama komisjonile kogu vajaliku teabe, et komisjon saaks koostada
Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide
Komiteele korrapäraseid aruandeid direktiivi kohaldamise kohta.
• Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)
Ettepanek ei nõua selgitavaid dokumente selle ülevõtmiseks siseriiklikku õigusesse.
• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Artiklis 1 on kirjeldatud reguleerimiseset.
Kohaldamisala käsitlev artikkel 2 on seotud sisulise kohaldamisalaga ning selles kirjeldatakse,
millised teenused, tegevused ja rajatised on hõlmatud, sealhulgas juhul, kui neid ei osutata
tasu eest. Selles korratakse, et liikmesriikidele jääb pädevus hinnata puudestaatust ning
väljastada Euroopa puudega isiku kaarti ja Euroopa puudega isiku parkimiskaarti, määrata
kindlaks nende väljastamise kord, järgides artiklites 6 ja 7 sätestatud ühiseid elemente, ning
otsustada, kas pakkuda puuetega inimestele ja, kui see on kohaldatav, neid saatva(te)le või
abistava(te)le isiku(te)le erihüvesid, eritingimusi või eeliskohtlemist või mitte. Samuti
selgitatakse artiklis reguleerimiseset, jättes välja sotsiaalkindlustushüvitised.
Artikkel 3 sisaldab põhimõisteid.
Artiklis 4 on loetletud soodustatud isikud ning artiklis 5 on sätestatud, et Euroopa puudega
isiku kaardi ja Euroopa puudega isiku parkimiskaardi omanikel ja neid saatva(te)l või
abistava(te)l isiku(te)l, sealhulgas neil, keda tunnustatakse siseriiklike õigusaktide või tavade
kohaselt isiklike abistajatena, on võrdne juurdepääs eritingimustele või eeliskohtlemisele.
ET 11 ET
Artiklites 6 ja 7 on sätestatud vastavalt Euroopa puudega isiku kaardi ja Euroopa puudega
isiku parkimiskaardi vorming, asjaomased menetlused ja haldusformaalsused. Need on seotud
kaartide kasutuselevõtu ja kehtivusega ning neis on sätestatud lisades esitatud vastavad
vormingud. Mõlema artikliga antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et
kehtestada üksikasjalikud sätted kaartide digiteerimise kohta.
Artikliga 8 on ette nähtud võimalus võtta vastu ühtsed tehnilised kirjeldused, et täpsustada
kaartide ja tulevaste digielementide vormingut.
Artiklis 9 on sätestatud asjakohased sätted kaardi kasutamisega seotud järelevalve, nõuetele
vastavuse ja teabe kättesaadavuse kohta, sealhulgas võltsimise või pettuse ohu korral.
Artikliga 10 on ette nähtud, et liikmesriigid peavad kindlaks määrama kaarte väljastavad
pädevad asutused.
Artiklites 11 ja 12 on sätestatud eeskirjad ja menetlused artiklites 6, 7 ja 8 sätestatud
komisjoni delegeeritud volituste kasutamiseks ning rakendusaktide vastuvõtmiseks.
Artiklites 13 ja 14 on käsitletud nõuete täitmise tagamist ja karistusi, mis võimaldavad
puuetega inimesi esindavatel organisatsioonidel ja muudel õigustatud huviga avalik-õiguslikel
asutustel võtta meetmeid, et tagada direktiivi järgimine. Karistustega peaksid kaasnema
parandusmeetmed, kuna oluline on lahendada kaartide kasutamisel tekkinud probleemid ja
leida lahendused olukorra parandamiseks tulevikus.
Artikkel 15 sisaldab kaasnevaid meetmeid, mis käsitlevad teabele juurdepääsu ja teadlikkuse
suurendamist, sealhulgas teabe kättesaadavust..
Artiklis 16 käsitletakse aruandlust ja läbivaatamist ning direktiivi kohaldamist käsitlevate
esimeste ja järgnevate aruannete esitamisega seotud kohustusi.
Artiklis 17 on sätestatud, et kehtiv soovitus, mis käsitleb ELi parkimiskaarti puuetega
inimestele, aegub ja selle kohaldamine lõpetatakse.
Artiklites 18 ja 19 on sätestatud ülevõtmine ja jõustumine.
I ja II lisas on kirjeldatud vastavalt Euroopa puudega isiku kaarti ja Euroopa puudega isiku
parkimiskaarti ning sätestatud nende vorming ja kujundus.
ET 12 ET
2023/0311 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,
millega luuakse Euroopa puudega isiku kaart ja Euroopa puudega isiku parkimiskaart
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 53 lõiget 1 ja artiklit 62,
artiklit 91 ning artikli 21 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust1,
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust2,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1) Euroopa Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikus, vabadus ja inimõiguste
austamine ning on pühendunud diskrimineerimise, sealhulgas puude alusel
diskrimineerimise vastu võitlemisele, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingus (ELi
leping), Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELi toimimise leping) ja Euroopa Liidu
põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“).
(2) Harta artikliga 26 tunnustab ja austab liit puuetega inimeste õigust saada kasu
meetmetest, mille eesmärk on tagada nende iseseisvus, sotsiaalne ja tööalane
lõimimine ning osalemine ühiskonnaelus.
(3) Igal liidu kodanikul on põhiõigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil,
kui aluslepingutega ja nende rakendamiseks võetud meetmetega kehtestatud
piirangutest ja tingimustest ei tulene teisiti.
(4) Euroopa Liidu Kohtu sõnul on liidu kodaniku staatus liikmesriikide kodanike
põhistaatus, kui nad teostavad õigust liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil, mis
teeb võimalikuks selle, et samas olukorras olevaid kodanikke koheldakse ELi
toimimise lepingu esemelisse kohaldamisalasse kuuluvates olukordades seaduse ees
võrdselt, sõltumata nende kodakondsusest ja ilma et see piiraks selles osas sõnaselgelt
ette nähtud erandite kohaldamist.
(5) Liit on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni3
osaline ja selle sätted, mis on liidu õiguskorra lahutamatu osa, on liidule tema
1
ELT C , , lk .
2
ELT C , , lk .
ET 1 ET
pädevuse ulatuses siduvad. Kõik liikmesriigid on ÜRO puuetega inimeste õiguste
konventsiooni osalised ja see on neile samuti nende pädevuse ulatuses siduv.
(6) ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni eesmärk on edendada, kaitsta ja tagada
kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielikku ja võrdset teostamist kõigi puuetega
inimeste poolt ning edendada lugupidamist nende loomupärase väärikuse suhtes,
tagades seeläbi nende täieliku ja tõhusa osalemise ühiskonnas teistega võrdsetel
alustel. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis tunnistatakse ka seda, kui
oluline on võtta asjakohaseid meetmeid, et tagada puuetega inimestele juurdepääs.
(7) Euroopa sotsiaalõiguste sambaga, mille Euroopa Parlament, nõukogu ja Euroopa
Komisjon kuulutasid välja 17. novembril 2017 Göteborgis,4 on ette nähtud, et muu
hulgas olenemata puudest, on igaühel õigus võrdsele kohtlemisele ja võrdsetele
võimalustele seoses muu hulgas juurdepääsuga kaupadele ja teenustele (3. põhimõte).
Lisaks tunnistatakse Euroopa sotsiaalõiguste sambas, et puuetega inimestel on õigus
teenustele, mis võimaldavad neil ühiskonnaelus osaleda (17. põhimõte).
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/8825 (Euroopa ligipääsetavuse
akt) eesmärk on parandada juurdepääsu toodetele ja teenustele, kaotades ja vältides
tõkkeid, mis tulenevad liikmesriikide erinevatest ligipääsetavusnõuetest, aidates
seeläbi suurendada ligipääsetavate toodete ja teenuste kättesaadavust siseturul,
sealhulgas juurdepääsu teatavate avalike teenuste veebisaitidele ja
6
mobiilirakendustele, ning tõhustada asjakohase teabe kättesaadavust. Ühtlasi on liidu
õigusega tagatud mittediskrimineerimise õigus transpordile juurdepääsul ja muud
õigused, näiteks lennuki,7 rongi,8 laeva9 või bussiga10 reisivate puudega ja piiratud
liikumisvõimega reisijate õigus saada tasuta abi. Mis puudutab teede maksustamist,
siis võimaldab liidu õigus liikmesriikidel kehtestada mis tahes sõiduki puhul, mida
kasutab või omab puudega isik, teemaksuga teedele/sildadele/tunnelitele vähendatud
tasusid või kasutusmakse ning vabastusi kohustusest maksta selliseid tasusid või
kasutusmakse11.
(9) Puuetega inimesed võivad taotleda oma elukohaliikmesriigi pädevatelt asutustelt
puudestaatuse tunnustamist, kuna see on nende asutuste pädevuses. Igal liikmesriigil ja
selle vastavatel pädevatel asutustel on puude hindamise menetlus, mis liikmesriigiti
3
Nõukogu 26. novembri 2009. aasta otsus 2010/48/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega
inimeste õiguste konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 23, 27.1.2010,
lk 35).
4
Institutsioonide ühine teadaanne Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta (ELT C 428, 13.12.2017, lk 10).
5
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste
ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 150, 7.6.2019, lk 70).
6
Lisaks on direktiivi (EL) 2016/2102 (mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja
mobiilirakenduste juurdepääsetavust) eesmärk parandada avaliku sektori asutuste veebisaitide ja nende
mobiilirakenduste juurdepääsetavust.
7
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2006 puudega ja
liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul (ELT L 204, 26.7.2006, lk 1).
8
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/782 rongireisijate õiguste ja
kohustuste kohta (ELT L 172, 17.5.2021, lk 1).
9
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1177/2010, mis käsitleb
meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L
334, 17.12.2010, lk 1).
10
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 181/2011, mis käsitleb
bussisõitjate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 55, 28.2.2011, lk 1).
11
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/62/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
(EL) 2022/362, millega muudetakse direktiive 1999/62/EÜ, 1999/37/EÜ ja (EL) 2019/520 seoses
sõidukite maksustamisega teatavate taristute kasutamise eest.
ET 2 ET
erineb. Kui pädevad asutused tunnustavad taotleja puudestaatust, väljastavad nad
puudetõendi, puudekaardi või muu taotleja puudestaatust tõendava ametliku
dokumendi.
(10) Kuna eri liikmesriikide vahel puudestaatust alati ei tunnustata, võivad puuetega
inimesed vaba liikumise põhiõiguste kasutamisel sattuda erilistesse raskustesse.
(11) Välja arvatud juhul, kui seaduses või liikmesriikide vahel on kokku lepitud teisiti,
võivad nende puuetega inimeste puudestaatust, kes kolivad töötamise, õppimise või
muudel eesmärkidel pikemaks ajaks teise liikmesriiki, hinnata ja ametlikult tunnustada
teise liikmesriigi pädevad asutused ning nad võivad saada puudetõendi, puudega isiku
kaardi või mis tahes muu ametliku dokumendi, millega tunnustatakse nende
puudestaatust kooskõlas selles liikmesriigis kohaldatavate eeskirjadega.
(12) Tunnustatud puudestaatusega isikutel, kes reisivad liikmesriiki või külastavad lühikese
aja vältel liikmesriiki, mis ei ole nende elukohaliikmesriik, võib siiski tekkida
märkimisväärseid raskusi seal pakutavatest eritingimustest ja/või eeliskohtlemisest
kasu saamisel, kui nende puudestaatust ei tunnustata liikmesriigis, kuhu nad reisivad
või mida nad külastavad, ja kui neil ei ole tõendit, puudega isiku kaarti või mis tahes
muud ametlikku dokumenti, millega tõendatakse nende puudestaatust vastuvõtvas
liikmesriigis.
(13) Sellisel juhul seatakse teise liikmesriiki reisivad või teist liikmesriiki külastavad
puuetega inimesed vaba liikumise õiguse kasutamisel ebasoodsasse olukorda võrreldes
puuetega inimestega, kellel on puudetõend, puudega isiku kaart või muu ametlik
dokument, mis tõendab nende puudestaatust liikmesriigis, kuhu nad reisivad või mida
külastavad.
(14) Lisaks tekitab nende jaoks ebakindlust teadmatus, kas ja mil määral tunnustatakse
nende puudestaatust ja seda staatust tõendavaid ametlikke dokumente teise liikmesriiki
reisides või seda külastades. Lõppkokkuvõttes võivad puuetega inimesed hoiduda oma
vaba liikumise õiguse kasutamisest.
(15) Lisaks füüsilistele ja muudele takistustele juurdepääsul nii avalikele kui ka
eraruumidele on suured kulud peamine tegur, mis pärsib paljude puuetega inimeste
reisimist,12 kuna neil on erivajadused ning nad võivad vajada ka neid saatvaid või
abistavaid isikuid, sealhulgas neid, keda tunnustatakse siseriiklike õigusaktide või
tavade kohaselt isiklike abistajatena, mistõttu nende reisikulud on puueteta inimeste
reisikuludest suuremad13. Puudestaatuse mittetunnustamine teistes liikmesriikides võib
piirata nende juurdepääsu eritingimustele, nagu tasuta juurdepääs, vähendatud tariifid
või eeliskohtlemine, ning see mõjutab nende reisikulusid, elu ja valikuid.
(16) Tasu eest või tasuta pakutav eeliskohtlemine (näiteks isiklik abistamine,
eelisjuurdepääs jne) võib olla oluline selleks, et puuetega inimestel oleks juurdepääs
mitmesugustele teenustele, tegevustele või rajatistele ning võimalus neid paremini
kogeda. Kuna aga võib juhtuda, et liikmesriigis, mida nad külastavad või kuhu
reisivad, ei tunnustata puudestaatust ega teistes liikmesriikides väljastatud ja
puudestaatust tõendavaid ametlikke dokumente, ei pruugi puuetega inimestel olla
12
Lõpparuande järeldused: Findings from Final Report based on Survey targeted at EU-level CSOs (ELi
tasandi kodanikuühiskonna organisatsioonidele suunatud uuring); Shaw ja Coles, „Disability, holiday
making and the tourism industry in the UK: a preliminary survey“, 25(3) Tourism Management (2004)
397–403; Eugénia Lima Devile ja Andreia Antunes Moura (2021), Travel by People With Physical
Disabilities: Constraints and Influences in the Decision-Making Process.
13
McKercher ja Darcy (2018), Re-conceptualizing barriers to travel by people with disabilities, Tourism
Management Perspectives, 59–66. [More for Explanatory Memorandum?]
ET 3 ET
võimalik kasu saada eritingimustest või eeliskohtlemisest, mida selle liikmesriigi
teenuseosutajad, eraettevõtjad või avaliku sektori asutused pakuvad puudetõendi,
puudega isiku kaardi või mis tahes muu seal väljastatud ja puudestaatust tõendava
ametliku dokumendi omanikele.
(17) 2016. aastal käivitatud ja kaheksas liikmesriigis läbi viidud ELi puudega isiku kaardi
katseprojekt tõi välja eelised, mida puuetega inimesed saavad kasutada kultuuri-, vaba
aja veetmise, spordi- ja mõnel juhul ka transporditeenustele juurdepääsul ning mis
toetavad nende lühiajalist piiriülest liikumist ELis14. Lisaks sisaldas see muid näiteid
teenustest, tegevustest ja rajatistest, mille puhul puuetega inimestele pakutakse
eritingimusi või eeliskohtlemist.
(18) Puuetega inimesed võivad oma puudestaatuse alusel taotleda oma elukohaliikmesriigi
pädevatelt asutustelt puudega isiku parkimiskaarti, milles tõendatakse õigust
teatavatele puuetega inimestele mõeldud parkimistingimustele ja -rajatistele. Igal
liikmesriigil on kas kohalikul, piirkondlikul või riiklikul tasandil kehtestatud kord
puudega isiku (või teda saatva(te) või abistava(te) isiku(te), sealhulgas isikliku abistaja
/ isiklike abistajate) parkimiskaardi taotlemiseks ning kriteeriumid, mis peavad olema
kaardi saamise tingimustele vastamiseks täidetud.
(19) Nõukogu soovituses 98/376/EÜ15 on esitatud Euroopa puuetega isikutele mõeldud
parkimiskaardi näidis, mis on hõlbustanud parkimiskaardi tunnustamist kõigis
liikmesriikides. Kuid selle rakendamine ja riiklike konkreetsete täienduste lisamine
soovitatud näidisele või näidisest kõrvale kaldumine on kaasa toonud erinevate
kaartide kasutuselevõtu. See takistab kaartide piiriülest tunnustamist kõigis
liikmesriikides ning pärsib parkimiskaardi omanikest puuetega inimeste juurdepääsu
puuetega inimestele ette nähtud parkimistingimustele ja -rajatistele teistes
liikmesriikides. Lisaks ei ole nõukogu soovitust ajakohastatud, et võtta arvesse
tehnoloogia ja digitaliseerimise arengut. Liikmesriikidel on probleeme ka kaartide
võltsimise ja pettusega, sest vorming on tavaliselt üsna lihtne ja kergesti võltsitav ning
liikmesriigiti erinev, mis omakorda raskendab kontrollimist.
(20) Selleks et hõlbustada puuetega inimeste juurdepääsu teistes liikmesriikides
eritingimustele või eeliskohtlemisele, mis on seotud teenuste, tegevuste ja rajatistega,
sealhulgas juhul, kui neid ei pakuta tasu eest, tuleks kõrvaldada teise liikmesriiki
reisimisel või selle külastamisel esinevad takistused ja raskused, mis on tingitud
sellest, et ei tunnustata nende inimeste puudestaatust ning teistes liikmesriikides
väljastatud puudestaatust tõendavaid ametlikke dokumente ja parkimisõigusi.
(21) Selleks, et puuetega inimesed saaksid lühikeseks ajaks teise liikmesriiki reisides või
seda külastades hõlpsamini kasutada õigust saada eritingimusi või eeliskohtlemist,
mida pakuvad eraettevõtjad või avaliku sektori asutused, ilma kodakondsuse alusel
diskrimineerimiseta ja samadel alustel kui puuetega inimesed asjaomases liikmesriigis,
ning selleks, et hõlbustada transpordi ning puuetega inimestele mõeldud
parkimistingimuste ja -rajatiste kasutamist samadel alustel kui selles liikmesriigis, on
vaja kehtestada raamistik, eeskirjad ja ühtsed tingimused, sealhulgas ühtne
14
Vt ka ELi puudega isiku kaarti ja sellega seotud hüvesid käsitleva katsemeetme rakendamise hindamise
uuringu lõpparuanne, mis avaldati 2021. aasta mais https://op.europa.eu/en/publication-detail/-
/publication/4adbe538-0a02-11ec-b5d3-01aa75ed71a1/language-en.
15
Nõukogu 4. juuni 1998. aasta soovitus puuetega inimeste parkimiskaardi kohta (EÜT L 167, 12.6.1998,
lk 25), mida on kohandatud nõukogu 3. märtsi 2008. aasta soovitusega seoses Bulgaaria Vabariigi,
Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari
Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Rumeenia, Sloveenia Vabariigi ja Slovakkia Vabariigi
ühinemisega (ELT L 63/43, 7.3.2008).
ET 4 ET
standardnäidis, Euroopa puudega isiku kaardi kui tunnustatud puudestaatuse tõendi
jaoks ja Euroopa puudega isiku parkimiskaardi jaoks, mis tõendab nende tunnustatud
õigust kasutada puuetega inimestele mõeldud parkimistingimusi ja -rajatisi.
(22) Euroopa puudega isiku kaardi ja Euroopa puudega isiku parkimiskaardi vastastikune
tunnustamine peaks võimaldama ja tagama liikmesriigis tunnustatud puudestaatusega
puuetega inimestele juurdepääsu eritingimustele või eeliskohtlemisele, mida pakuvad
eraettevõtjad või avaliku sektori asutused paljude teenuste, tegevuste ja rajatiste puhul,
sealhulgas juhul, kui neid ei pakuta tasu eest, samuti peaks see tagama puuetega
inimeste juurdepääsu neile ettenähtud parkimistingimustele ja -rajatistele võrdsetel
tingimustel nendega, mis on ette nähtud vastuvõtva riigi pädevate asutuste väljastatud
riiklike tõendite, puudega isiku kaartide või muude puudestaatust tõendavate ametlike
dokumentide ja puudega isiku parkimiskaartidega.
(23) Lisaks parkimistingimustele ja -rajatistele hõlmavad käesolevas direktiivis käsitletud
teenused, tegevused ja rajatised mitmesuguseid avaliku sektori asutuste või
eraettevõtjate poolt kas kohustuslikus korras (riiklike/kohalike eeskirjade või
juriidiliste kohustuste alusel), kuid sageli ka vabatahtlikkuse alusel (eelkõige
eraettevõtjate poolt) osutatavaid pidevalt muutuvaid tegevusi, sealhulgas tegevusi,
mida ei osutata tasu eest, mitmesugustes valdkondades, nagu kultuur, vaba aja
veetmine, turism, sport, avalik ja eratransport, haridus.
(24) Eritingimuste või eeliskohtlemise näited on tasuta juurdepääs, vähendatud tariifid,
tasuliste teede/sildade/tunnelite vähendatud tasud või kasutusmaksud, eelisjuurdepääs,
parkides ja muudes avalikes kohtades ettenähtud istekohad, juurdepääsetavad
istekohad kultuuri- või avalikel üritustel, isiklik abi, abiloomad, abistamine rannas
vette minekul, tugi (nt punktkirja, audiogiidide, viipekeelse tõlke kättesaadavus),
abivahendite või abi pakkumine, ratastooli laenutamine, ujuva ratastooli laenutamine,
kättesaadavas vormingus turismiteabe olemasolu, skuutri kasutamine teedel või
ratastooli kasutamine jalgrattaradadel, ilma et seejuures peaks trahvi maksma jne.
Parkimistingimused ja -rajatised hõlmavad laiendatud või reserveeritud parkimiskohti.
Reisijateveoteenuste puhul võivad lisaks puuetega inimestele mõeldud eritingimustele
või eeliskohtlemisele ja riiklike õigusnormide või tavade kohaselt reisida abiloomad,
isiklikud abistajad või muud puudega isikuid (või piiratud liikumisvõimega isikuid)
saatvad või abistavad isikud tasuta või istuda, kui see on teostatav, puudega isiku
kõrval.
(25) Euroopa puudega isiku kaardi ja Euroopa puudega isiku parkimiskaardi väljastamine
liikmesriigis määratakse kindlaks käesoleva direktiiviga koos selles liikmesriigis
kohaldatavate menetluste ja pädevustega puuetega inimeste puudestaatuse ja
parkimisõiguste hindamiseks ja tunnustamiseks.
(26) Lisaks füüsilisele vormingule peaksid liikmesriigid ette nägema digitaalse kaardi, kui
selle vorming ja tehnilised kirjeldused on pärast komisjoni ettepanekut kehtestatud
delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktidega. Selline ettepanek peaks tuginema
kogemustele, mis on saadud Euroopa tasandil tehtud ja käimasolevast tööst tõendite ja
dokumentide digiteerimise valdkonnas, näiteks määruse (EL) 2021/953 alusel loodud
ELi digitaalne COVID-tõend, ning võimaldama Euroopa puudega isiku kaardi ja
Euroopa puudega isiku parkimiskaardi kasutamist Euroopa digiidentiteedikukru abil16.
Puuetega inimestele tuleks anda võimalus kasutada kas digitaalset või füüsilist kaarti
või mõlemat.
16
COM(2021) 281 final.
ET 5 ET
(27) Euroopa puudega isiku kaardi ja Euroopa puudega isiku parkimiskaardi väljastamine
puuetega inimestele hõlmab isikuandmete, sealhulgas eelkõige kaardi omaniku
puudestaatusega seotud andmete töötlemist; nimetatud andmed kujutavad endast
terviseandmeid määruse (EL) 2016/67917 artikli 4 punkti 15 tähenduses ja kuuluvad
kõnealuse määruse artikli 9 tähenduses isikuandmete eriliiki. Igasugune käesoleva
direktiivi kontekstis toimuv isikuandmete töötlemine peab olema kooskõlas
kohaldatavate andmekaitsealaste õigusaktidega, eelkõige määrusega (EL) 2016/679.
Käesoleva direktiivi ülevõtmisel peaksid liikmesriigid tagama, et siseriiklikud
õigusaktid sisaldavad asjakohaseid kaitsemeetmeid, mida kohaldatakse isikuandmete,
eelkõige isikuandmete eriliikide töötlemise suhtes. Liikmesriigid peaksid ühtlasi
tagama käesoleva direktiivi otstarbel kogutud ja salvestatud andmete turvalisuse,
tervikluse, ehtsuse ja konfidentsiaalsuse.
(28) Liikmesriik, kes vastutab Euroopa puudega isiku kaardi või Euroopa puudega isiku
parkimiskaardi väljastamise eest, peaks olema see liikmesriik, kus isik Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 883/200418 ja (EÜ) nr 987/200919 tähenduses
tavaliselt elab ning kus ta sai oma puudestaatuse kohta hinnangu. Euroopa puudega
isiku kaardi ja Euroopa puudega isiku parkimiskaardi omanikel peaks olema võimalik
kasutada neid kaarte mis tahes muus liikmesriigis viibimise ajal.
(29) Tagamaks, et puuetega töötajad saavad tõhusalt kasutada oma vaba liikumise õigust
ning nautida ka liikmesriikide pakutavaid teenuseid, tegevusi ja rajatisi, sealhulgas
juhul, kui neid ei pakuta tasu eest, peaksid Euroopa puudega isiku kaart ja Euroopa
puudega isiku parkimiskaart olema kättesaadavad ka töötajatele, kes reisivad teise
liikmesriiki või külastavad seda tööalasel eesmärgil.
(30) Euroopa puudega isiku kaardi ja Euroopa puudega isiku parkimiskaardi vastastikuse
tunnustamise kavandatav raamistik ei mõjuta liikmesriigi pädevust hinnata ja
tunnustada puudestaatust ning kehtestada eritingimusi, nagu puuetega inimeste ja/või
neid saatva(te) või abistava(te) isiku(te), sealhulgas isikliku abistaja / isiklike
abistajate tasuta juurdepääs, vähendatud tariifid või eeliskohtlemine. See ei kata
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/38/EÜ20 artikli 24 lõikega 2 hõlmatud
sotsiaalkindlustushüvitisi, sotsiaalkaitset ega sotsiaalabi.
(31) Selleks et suurendada teadlikkust ja võimaldada juurdepääsu eritingimustele või
eeliskohtlemisele teise liikmesriiki reisides või seda külastades, tuleks kogu
asjakohane teave tingimuste, eeskirjade, tavade ja menetluste kohta, mida
kohaldatakse Euroopa puudega isiku kaardi ja/või Euroopa puudega isiku
parkimiskaardi saamiseks ja kasutamiseks, teha üldsusele kättesaadavaks selgel,
terviklikul ja kasutajasõbralikul viisil ning puuetega inimestele juurdepääsetavas
vormingus, järgides direktiivi (EL) 2019/882 I lisas teenustele kehtestatud
17
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse
kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks
tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
18
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004
sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 1).
19
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 987/2009, milles
sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta)
rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1).
20
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa
Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning
millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ,
68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja
93/96/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77).
ET 6 ET
asjakohaseid ligipääsetavusnõudeid. Eraettevõtjad või avaliku sektori asutused, kes
pakuvad puuetega inimestele eritingimusi või eeliskohtlemist, peaksid tegema sellise
teabe puuetega inimestele avalikult kättesaadavaks selgel, terviklikul,
kasutajasõbralikul ja juurdepääsetaval kujul, järgides direktiivi (EL) 2019/882 I lisas
teenustele kehtestatud asjakohaseid ligipääsetavusnõudeid.
(32) Liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, et vältida Euroopa puudega
isiku kaardi ja Euroopa puudega isiku parkimiskaardi väljastamisel võltsimise või
pettuse ohtu, ning võitlema aktiivselt nende kaartide petturliku kasutamise ja
võltsimise vastu.
(33) Selleks et tagada käesoleva direktiivi nõuetekohane kohaldamine, peaks komisjonil
olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud
õigusakte, et täiendada direktiivi, millega kehtestatakse Euroopa puudega isiku kaardi
ja Euroopa puudega isiku parkimiskaardi digitaalne vorming, ning muuta I ja II lisa, et
kohandada standardvormi ühtseid elemente, kohandada vormingut tehnika arenguga,
vältida võltsimist ja pettust ning tagada koostalitlusvõime.
(34) Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühetaolised rakendamistingimused, tuleks
komisjonile anda rakendamisvolitused, et kehtestada ühtsed tehnilised kirjeldused,
milles täpsustatakse Euroopa puudega isiku kaardi ja Euroopa puudega isiku
parkimiskaardi vastavaid vorminguid, nende vastavaid turva- ja digielemente ning
koostalitlusvõime küsimusi. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201121.
(35) Liikmesriigid peaksid tagama, et käesoleva direktiivi täitmise tagamiseks on olemas
piisavad ja tõhusad vahendid, ning seetõttu peaksid nad kehtestama asjakohased
õiguskaitsevahendid, sealhulgas nõuete täitmise kontroll ning haldus- ja
kohtumenetlused, tagamaks, et puuetega inimesed, neid saatvad või abistavad isikud,
sealhulgas isiklik(ud) abistaja(d), samuti avalik-õiguslikud asutused või eraõiguslikud
ühendused, organisatsioonid või muud juriidilised isikud, kellel on õigustatud huvi,
võivad siseriikliku õiguse alusel võtta puudega isiku nimel meetmeid.
(36) Liikmesriigid peaksid võtma asjakohaseid meetmeid ning nägema ette mõjusad,
proportsionaalsed ja hoiatavad karistused käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste
rikkumise või täitmata jätmise korral, mis on seotud direktiivi kohaldamisalasse
kuuluvate õigustega. Sellised karistused võivad hõlmata haldus- ja rahalisi karistusi,
nagu trahvid või hüvitise maksmine, ning muud liiki karistusi.
(37) Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu
põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige on käesoleva direktiivi eesmärk
tagada, et täielikult austataks puuetega inimeste õigusi saada kasu meetmetest, mille
eesmärk on tagada nende iseseisvus, sotsiaalne ja tööalane lõimimine ning osalemine
ühiskonnaelus, ning edendada harta artikli 26 kohaldamist.
(38) Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt parandada puuetega inimeste võimalusi
reisida teise liikmesriiki või seda külastada, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada,
küll aga saab seda eeskirjade ja ühtsete tingimustega raamistiku loomise meetme
ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid
kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega.
21
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega
kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli
mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55,
28.2.2011, lk 13).
ET 7 ET
Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev
direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesoleva direktiiviga kehtestatakse:
(a) eeskirjad, millega reguleeritakse puudestaatust tõendava Euroopa puudega isiku
kaardi väljastamist ning õigust puuetega inimestele ettenähtud parkimistingimustele
ja -rajatistele tõendava Euroopa puudega isiku parkimiskaardi väljastamist, et
hõlbustada puuetega inimeste lühiajalist viibimist muus kui nende
elukohaliikmesriigis, võimaldades neile juurdepääsu eritingimustele või
eeliskohtlemisele seoses teenuste, tegevuste või rajatistega, sealhulgas juhul, kui neid
ei pakuta tasu eest, ning parkimistingimustele ja -rajatistele, mida pakutakse või mis
on ette nähtud puuetega inimestele või neid saatva(te)le või abistava(te)le isiku(te)le,
sealhulgas nende isiklikule abistajale / isiklikele abistajatele;
(b) Euroopa puudega isiku kaardi ja Euroopa puudega isiku parkimiskaardi ühtsed
näidised.
Artikkel 2
Kohaldamisala
1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse parkimistingimuste ja -rajatiste ning kõigi
olukordade suhtes, kus eraettevõtjad või avaliku sektori asutused pakuvad puuetega
inimestele eritingimusi või eeliskohtlemist seoses juurdepääsuga järgmistele
teenustele, tegevustele ja rajatistele:
– teenused ELi toimimise lepingu artikli 57 tähenduses,
– reisijateveoteenused,
– muud tegevused ja rajatised, sealhulgas juhul, kui neid ei pakuta tasu eest.
2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmise suhtes:
(a) määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 kohased
sotsiaalkindlustushüvitised;
(b) spetsiaalsed osamakselised või mitteosamakselised rahalised või mitterahalised
hüvitised sotsiaalkindlustuse, sotsiaalkaitse või tööhõive valdkonnas;
(c) direktiivi 2004/38/EÜ artikli 24 lõikega 2 hõlmatud sotsiaalabi.
3. Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide pädevust määrata kindlaks puudestaatuse
hindamise ja tunnustamise tingimused või tingimused, mille alusel antakse õigus
puuetega inimestele ettenähtud parkimistingimustele ja -rajatistele. Direktiiv ei
mõjuta liikmesriikide pädevust väljastada puuetega inimestele täiendavalt riiklikul,
piirkondlikul või kohalikul tasandil tõendit, puudega isiku kaarti või mis tahes muud
ametlikku dokumenti.
ET 8 ET
4. Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide pädevust tagada puuetega inimestele ja,
kui see on ette nähtud, neid saatva(te)le või abistava(te)le isiku(te)le, sealhulgas
nende isiklikule abistajale / isiklikele abistajatele, erisoodustusi või konkreetseid
soodustingimusi, nagu tasuta juurdepääs, vähendatud tariifid või eeliskohtlemine, ega
liikmesriikide pädevust nende tagamist nõuda.
5. Käesolev direktiiv ei piira õigusi, mida puuetega inimesed või neid saatev või abistav
isik / neid saatvad või abistavad isikud, sealhulgas nende isiklik(ud) abistaja(d),
võivad tuletada muudest liidu õiguse või liidu õigust rakendavate siseriiklike
õigusaktide sätetest, sealhulgas nendest, millega tagatakse erisoodustused,
eritingimused või eeliskohtlemine.
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
(a) „liidu kodanik“ – isik, kellel on mõne liikmesriigi kodakondsus;
(b) „liidu kodaniku pereliige“ – liidu õigusnormide kohaselt vaba liikumise õigust
kasutava liidu kodaniku pereliige, olenemata kodakondsusest;
(c) „puuetega inimesed“ – isikud, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne,
intellektuaalne või meeleline kahjustus, mis koostoimel mitmesuguste
takistustega võib tõkestada nende täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus
teistega võrdsetel alustel;
(d) „isiklik abistaja“ – isik, kes saadab või abistab puuetega inimesi ning keda
tunnustatakse sellena vastavalt siseriiklikele õigusaktidele või tavadele;
(e) „eritingimused või eeliskohtlemine“ – konkreetsed, sealhulgas rahaliste
tingimustega seotud tingimused, või abi ja toetusega seotud erikohtlemine,
nagu tasuta juurdepääs, vähendatud tariifid, eelisjuurdepääs, mida pakutakse
puuetega inimestele ja/või, kui see on kohaldatav, neid saatva(te)le või
abistava(te)le isiku(te)le, sealhulgas isiklikule abistajale / isiklikele abistajatele
või abiloomadele, keda tunnustatakse sellistena siseriiklike õigusaktide või
tavade kohaselt, olenemata sellest, kas eritingimusi ja eeliskohtlemist
pakutakse vabatahtlikkuse alusel või need on kehtestatud õiguslike
kohustustega;
(f) „parkimistingimused ja -rajatised“ – mis tahes parkimiskoht, mis on ette
nähtud puuetega inimestele üldiselt, samuti sellega seotud parkimissoodustused
või soodustingimused puuetega inimestele, nagu tasuta parkimine, vähendatud
tariifid, vähendatud tasud või kasutusmaksud tasuliste teede/sildade/tunnelite
või laiendatud parkimiskohtade eest, olenemata sellest, kas neid pakutakse
vabatahtlikkuse alusel või need on kehtestatud õiguslike kohustustega.
Artikkel 4
Soodustatud isikud
Käesolevat direktiivi kohaldatakse:
(a) liidu kodanike ja nende pereliikmete suhtes, kelle puudestaatust on
elukohaliikmesriigi pädevad asutused tunnustanud tõendi, kaardi või muu
ametliku dokumendiga, mis on välja antud vastavalt riigi pädevustele, tavadele
ET 9 ET
ja menetlustele, ning, kui see on kohaldatav, neid saatva(te) või abistava(te)
isiku(te), sealhulgas isikliku abistaja / isiklike abistajate suhtes;
(b) liidu kodanike ja nende pereliikmete suhtes, kelle õigust puuetega inimestele
ettenähtud parkimistingimustele ja -rajatistele tunnustatakse nende
elukohaliikmesriigis parkimiskaardi või muu dokumendi abil, mis on välja
antud vastavalt riigi pädevustele, tavadele ja menetlustele, ning, kui see on
kohaldatav, neid saatva(te) või abistava(te) isiku(te), sealhulgas isikliku
abistaja / isiklike abistajate suhtes.
Artikkel 5
Võrdne juurdepääs puuetega inimestele mõeldud eritingimustele või eeliskohtlemisele ning
parkimistingimustele ja -rajatistele
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et Euroopa puudega isiku kaardi
omanikele, kes reisivad liikmesriiki või külastavad liikmesriiki, mille elanikud nad ei
ole, antakse juurdepääs artikli 2 lõikes 1 osutatud teenuste, tegevuste ja rajatistega
seotud eritingimustele või eeliskohtlemisele võrdsetel tingimustel nendega, mis on
ette nähtud puuetega inimestele, kellel on puudetunnistus, puudega isiku kaart või
mis tahes muu ametlik dokument, mis kinnitab nende puudestaatust selles
liikmesriigis.
2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et Euroopa puudega isiku
parkimiskaardi omanikele, kes reisivad liikmesriiki või külastavad liikmesriiki, mille
elanikud nad ei ole, antakse juurdepääs puuetega inimestele mõeldud
parkimistingimustele ja -rajatistele võrdsetel tingimustel nendega, mis on selles
liikmesriigis ette nähtud seal välja antud parkimiskaartide omanikele.
3. Kui käesoleva direktiivi asjakohastes sätetes või muudes liidu õigusaktides ei ole
sätestatud teisiti, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed selle tagamiseks, et:
(a) kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eritingimused või eeliskohtlemine
hõlmavad soodustingimusi puuetega inimesi saatva(te)le või neid abistava(te)le
isiku(te)le, sealhulgas isiklikule abistajale / isiklikele abistajatele, või
konkreetseid tingimusi abiloomadele, tagatakse need soodus- või eritingimused
neid saatva(te)le või abistava(te)le isiku(te)le, sealhulgas isiklikule abistajale /
isiklikele abistajatele või abiloomadele, võrdsetel tingimustel Euroopa puudega
isiku kaardi omanikuga;
(b) kui käesoleva artikli lõikes 2 osutatud parkimistingimused ja -rajatised
hõlmavad soodustingimusi puuetega inimesi saatva(te)le või neid abistava(te)le
isiku(te)le, sealhulgas isiklikule abistajale / isiklikele abistajatele, tagatakse
need soodustingimused neid saatva(te)le või abistava(te)le isiku(te)le,
sealhulgas isiklikule abistajale / isiklikele abistajatele, võrdsetel tingimustel
Euroopa puudega isiku parkimiskaardi omanikuga.
II PEATÜKK
EUROOPA PUUDEGA ISIKU KAART JA EUROOPA PUUDEGA ISIKU
PARKIMISKAART
ET 10 ET
Artikkel 6
Euroopa puudega isiku kaardi vorm, vastastikune tunnustamine, väljastamine ja kehtivus
1. Iga liikmesriik võtab kasutusele Euroopa puudega isiku kaardi, järgides I lisas
sätestatud ühtset standardvormi. Liikmesriigid võtavad füüsilistel kaartidel
kasutusele digielemendid, kasutades Euroopa puudega isiku kaardi puhul
elektroonilisi vahendeid pettuste ennetamiseks, niipea kui komisjon on artiklis 8
osutatud tehnilises kirjelduses kehtestanud I lisas osutatud digielemente käsitlevad
nõuded. Digitaalne andmekandja ei tohi sisaldada rohkem isikuandmeid kui I lisas
Euroopa puudega isiku kaardi jaoks ette nähtud andmed.
2. Liikmesriikide väljastatud Euroopa puudega isiku kaarte tunnustatakse vastastikku
kõigis liikmesriikides.
3. Liikmesriikide pädevad asutused väljastavad, pikendavad või tühistavad Euroopa
puudega isiku kaardi kooskõlas oma siseriiklike eeskirjade, menetluste ja tavadega.
Ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/679 kohaldamist, tagavad liikmesriigid
käesoleva direktiivi otstarbel kogutud ja salvestatud andmete turvalisuse, tervikluse,
ehtsuse ja konfidentsiaalsuse. Euroopa puudega isiku kaardi väljastamise eest
vastutavat pädevat asutust loetakse määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 7
osutatud vastutavaks töötlejaks ning ta vastutab isikuandmete töötlemise eest.
Koostöö väliste teenusepakkujatega ei välista liidu või liikmesriigi õigusest tulenevat
liikmesriigi vastutust isikuandmetega seotud kohustuste rikkumise eest.
4. Euroopa puudega isiku kaardi väljastab või seda pikendab elukohaliikmesriik otse
või puudega isiku taotluse alusel. See väljastatakse ja seda uuendatakse sama
ajavahemiku jooksul, mis on sätestatud kohaldatavates siseriiklikes õigusaktides
puudetunnistuste, puudega isiku kaartide või puudega isiku puudestaatust tõendavate
muude ametlike dokumentide väljastamiseks.
5. Euroopa puudega isiku kaart väljastatakse füüsilise kaardina ja seda täiendatakse
digitaalse vorminguga pärast lõikes 7 osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist.
Puuetega inimestele antakse võimalus kasutada kas digitaalset või füüsilist kaarti või
mõlemat.
6. Liikmesriigi väljastatav Euroopa puudega isiku kaart peab kehtima vähemalt sama
kaua kui pikima kehtivusajaga puudetunnistus, puudega isiku kaart või mis tahes
muu puudestaatust tunnustav ametlik dokument, mille on asjaomasele isikule
väljastanud liikmesriigi pädev asutus oma territooriumil.
7. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 11 vastu delegeeritud õigusakte
käesoleva direktiivi täiendamiseks, et kehtestada Euroopa puudega isiku kaardi
digitaalne vorming ja tagada koostalitlusvõime, ning õigus muuta I lisa, et muuta
standardvormi ühtseid elemente, kohandada vormingut tehnika arenguga, võtta
kasutusele digielemente, et vältida võltsimist ja pettust, tegeleda kuritarvitamise või
väärkasutusega ning tagada koostalitlusvõime.
Artikkel 7
Euroopa puudega isiku parkimiskaardi vorm, vastastikune tunnustamine, väljastamine ja
kehtivus
1. Iga liikmesriik võtab kasutusele Euroopa puudega isiku parkimiskaardi, järgides II
lisas sätestatud ühtset standardvormi. Liikmesriigid võtavad füüsilistel kaartidel
kasutusele digielemendid, kasutades Euroopa puudega isiku parkimiskaardi puhul
ET 11 ET
elektroonilisi vahendeid pettuste ennetamiseks, niipea kui komisjon on artiklis 8
osutatud tehnilises kirjelduses kehtestanud II lisas osutatud digielemente käsitlevad
nõuded. Digitaalne andmekandja ei tohi sisaldada rohkem isikuandmeid kui II lisas
Euroopa puudega isiku parkimiskaardi jaoks ette nähtud andmed.
2. Liikmesriikide väljastatud Euroopa puudega isiku parkimiskaarte tunnustatakse
vastastikku kõigis liikmesriikides.
3. Liikmesriikide pädevad asutused väljastavad, pikendavad või tühistavad Euroopa
puudega isiku parkimiskaarte kooskõlas oma siseriiklike eeskirjade, menetluste ja
tavadega. Ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/679 kohaldamist, tagavad
liikmesriigid käesoleva direktiivi otstarbel kogutud ja salvestatud isikuandmete
turvalisuse, ehtsuse ja konfidentsiaalsuse. Euroopa puudega isiku parkimiskaardi
väljastamise eest vastutavat pädevat asutust loetakse määruse (EL) 2016/679 artikli 4
punktis 7 osutatud vastutavaks töötlejaks ning ta vastutab isikuandmete töötlemise
eest. Koostöö väliste teenusepakkujatega ei välista liidu või liikmesriigi õigusest
tulenevat liikmesriigi vastutust isikuandmetega seotud kohustuste rikkumise eest.
4. Euroopa puudega isiku parkimiskaardi väljastab või seda pikendab
elukohaliikmesriik puudega isiku taotluse alusel. See väljastatakse või seda
uuendatakse mõistliku aja jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast, kuid mitte
rohkem kui 60 päeva jooksul.
5. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et Euroopa puudega isiku
parkimiskaart asendab hiljemalt pp/kk/aa [käesoleva direktiivi kohaldamise
alguskuupäev] kõik olemasolevad kehtivad parkimiskaardid, mis on väljastatud
riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil kooskõlas nõukogu soovitusega
puuetega inimeste parkimiskaardi kohta22.
6. Euroopa puudega isiku parkimiskaart väljastatakse ja seda uuendatakse füüsilise
kaardina ning täiendatakse digitaalse vorminguga pärast lõikes 7 osutatud
delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist. Puuetega inimestele antakse võimalus
kasutada kas digitaalset või füüsilist kaarti või mõlemat.
7. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 11 vastu delegeeritud õigusakte
käesoleva direktiivi täiendamiseks, et kehtestada Euroopa puudega isiku
parkimiskaardi digitaalne vorming ja tagada koostalitlusvõime, sealhulgas
digivahendite arendamise ja kasutuselevõtu kaudu, ning õigus muuta II lisa, et muuta
standardvormi ühtseid elemente, kohandada vormingut tehnika arenguga, ennetada
võltsimist ja pettust, tegeleda kuritarvitamise või väärkasutusega ning tagada
koostalitlusvõime, sealhulgas digivahendite arendamise ja kasutuselevõtu kaudu.
III PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 8
Ühtsed tehnilised kirjeldused
22
Nõukogu 4. juuni 1998. aasta soovitus 98/376/EÜ (EÜT L 167/25, 12.6.1998), mida on kohandatud
nõukogu 3. märtsi 2008. aasta soovitusega seoses Bulgaaria Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose
Vabariigi, Leedu Vabariigi, Läti Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Rumeenia, Slovakkia
Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Tšehhi Vabariigi ja Ungari Vabariigi ühinemisega (ELT L 63/43,
7.3.2008).
ET 12 ET
1. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse ühtsed tehnilised
kirjeldused, et täpsustada Euroopa puudega isiku kaardi ja Euroopa puudega isiku
parkimiskaardi vorminguid, nende vastavat turvaelemente ja tehnika tasemele
vastavaid digielemente, sealhulgas nende konkreetset vormingut ja neis sisalduvaid
andmeid, kaasa arvatud asjakohaseid isikuandmete turvameetmeid, ning
koostalitlusvõimega seotud küsimusi, nagu ELi ühtsed rakendused füüsiliste kaartide
digielementides sisalduvate andmete lugemiseks elektrooniliste vahendite abil,
millega ennetada pettusi; samuti selleks, et määrata kindlaks digitaalse kaardi
andmekandja tehnilised kirjeldused sellistes küsimustes nagu kaartide kehtivuse ja
numbri kontrollimine, nende ehtsuse kontrollimine, võltsimise ja pettuse
ärahoidmine, kaartide lugemine liikmesriikide vahel ja nende kasutamine Euroopa
digiidentiteedikukrus, ning selleks, et tagada puuetega inimestele juurdepääs kaardil
olevatele andmetele.
2. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 12 lõikes 2 osutatud
kontrollimenetlusega.
Artikkel 9
Järelevalve, nõuetele vastavus, teabe kättesaadavus ja teadlikkuse suurendamine
1. Liikmesriigid teevad Euroopa puudega isiku kaardi ja Euroopa puudega isiku
parkimiskaardi väljastamise, pikendamise või kehtetuks tunnistamise tingimused ja
eeskirjad, tavad ja menetlused avalikult kättesaadavaks ligipääsetavas vormingus,
sealhulgas digitaalses vormingus, ning taotluse korral puuetega inimeste nõutud
abistavas vormingus.
2. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, et suurendada üldsuse teadlikkust ja
teavitada puuetega inimesi, sealhulgas ligipääsetavatel viisidel, Euroopa puudega
isiku kaardi ja Euroopa puudega isiku parkimiskaardi olemasolust ning nende
saamise, kasutamise ja uuendamise tingimustest.
3. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et vältida võltsimise või pettuse riski,
ning võitlevad aktiivselt Euroopa puudega isiku kaardi ja Euroopa puudega isiku
parkimiskaardi petturliku kasutamise ja võltsimise vastu.
4. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et Euroopa puudega isiku kaardi
või Euroopa puudega isiku parkimiskaardi omanikud tagastavad oma kaardid
pädevale asutusele, kui nende väljastamise tingimused ei ole enam täidetud.
5. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et teise liikmesriigi väljastatud
kaartide kuritarvitamise või väärkasutamise juhtumitest nende territooriumil
teavitatakse selle liikmesriigi pädevaid asutusi, kes Euroopa puudega isiku kaardi või
Euroopa puudega isiku parkimiskaardi väljastas. Kaardi väljastanud liikmesriik tagab
asjakohased järelmeetmed kooskõlas siseriikliku õiguse või tavaga.
6. Liikmesriigid kontrollivad Euroopa puudega isiku kaardist või Euroopa puudega
isiku parkimiskaardist tulenevate kohustuste täitmist ning neid kaarte omavate
puuetega inimeste ja neid saatva(te) või abistava(te) isiku(te), sealhulgas isikliku
abistaja / isiklike abistajate vastavate õiguste järgimist.
7. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud teave tehakse tasuta kättesaadavaks selgel,
terviklikul, kasutajasõbralikul ja kergesti kättesaadaval viisil, sealhulgas
eraettevõtjate või avaliku sektori asutuste ametliku veebisaidi kaudu, kui see on
ET 13 ET
olemas, või muude sobivate vahendite abil kooskõlas direktiivi (EL) 2019/882 I lisas
teenuste suhtes kehtestatud asjakohaste ligipääsetavusnõuetega.
Artikkel 10
Pädevad asutused
Liikmesriigid teavitavad komisjoni hiljemalt pp/kk/aa [kuue kuu jooksul pärast käesoleva
direktiivi jõustumist] pädevatest asutustest, kelle nad on määranud Euroopa puudega isiku
kaarti ja Euroopa puudega isiku parkimiskaarti väljastama, pikendama ja tühistama.
IV PEATÜKK
DELEGEERITUD VOLITUSED JA RAKENDAMISVOLITUSED
Artikkel 11
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis
sätestatud tingimustel.
2. Artikli 6 lõikes 7 ja artikli 7 lõikes 7 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud
õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva direktiivi
jõustumise kuupäevast].
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 6 lõikes 7 ja artikli 7 lõikes 7 osutatud
volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse
otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast
selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval.
See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli
2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud
põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal
teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6. Artikli 6 lõike 7 ja artikli 7 lõike 7 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub
üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast
õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes
vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist
komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu
algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Artikkel 12
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab komitee. See komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011
tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
ET 14 ET
V PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 13
Täitmise tagamine
1. Liikmesriigid tagavad käesoleva direktiivi täitmise tagamiseks vajalike piisavate ja
tõhusate vahendite olemasolu.
2. Lõikes 1 osutatud vahendid peavad sisaldama järgmist:
(a) sätted, mille kohaselt puuetega inimesed võivad siseriikliku õiguse alusel
pöörduda kohtute või pädevate haldusasutuste poole, kui rikutakse käesolevast
direktiivist ja seda rakendavatest siseriiklikest sätetest tulenevaid õigusi;
(b) sätted, mille kohaselt avalik-õiguslikud asutused või eraõiguslikud ühingud,
organisatsioonid või muud juriidilised isikud, kellel on õigustatud huvi tagada
käesoleva direktiivi sätete järgimine, võivad kooskõlas liikmesriigi õiguse ja
menetlustega pöörduda kohtusse või pädevate haldusasutuste poole ning
puudega isiku nõusolekul esineda tema nimel või tema toetuseks kohtu- või
haldusmenetluses, mis toimub käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste
täitmise eesmärgil.
Artikkel 14
Karistused
1. Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi
alusel vastu võetud siseriiklike sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud
meetmed, et tagada kõnealuste sätete rakendamine.
2. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning
nendega peavad kaasnema tõhusad parandusmeetmed.
3. Liikmesriigid teatavad nendest sätetest komisjonile hiljemalt pp/kk/aa [ülevõtmise
kuupäev] ja viivitamata nende hilisematest muudatustest.
Artikkel 15
Teabe kättesaadavus
1. Liikmesriigid tagavad, et eraettevõtjad ja avaliku sektori asutused teevad teabe artikli
5 kohaste eritingimuste või eeliskohtlemise kohta üldsusele ligipääsetaval kujul
kättesaadavaks.
2. Liikmesriigid julgustavad eraettevõtjaid ja avaliku sektori asutusi pakkuma puuetega
inimestele vabatahtlikult eritingimusi või eeliskohtlemist.
3. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teave tehakse tasuta kättesaadavaks selgel,
terviklikul, kasutajasõbralikul ja kergesti kättesaadaval viisil, sealhulgas
eraettevõtjate või avaliku sektori asutuste ametliku veebisaidi kaudu, kui see on
olemas, või muude sobivate vahendite abil kooskõlas direktiivi (EL) 2019/882 I lisas
teenuste suhtes kehtestatud asjakohaste ligipääsetavusnõuetega.
ET 15 ET
Artikkel 16
Aruandlus ja läbivaatamine
1. Komisjon esitab hiljemalt pp/kk/aa [kolm aastat pärast käesoleva direktiivi
kohaldamise alguskuupäeva] ja seejärel iga viie aasta tagant Euroopa Parlamendile,
nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele
aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta.
2. Aruandes käsitletakse muu hulgas sotsiaalset ja majanduslikku arengut silmas
pidades Euroopa puudega isiku kaardi ja Euroopa puudega isiku parkimiskaardi
kasutamist, et hinnata käesoleva direktiivi läbivaatamise vajadust.
3. Liikmesriigid edastavad komisjonile viimase taotlusel ja õigeaegselt kogu vajaliku
teabe, et komisjon saaks sellise aruande koostada.
4. Komisjoni aruandes võetakse arvesse puuetega inimeste, majanduslike sidusrühmade
ning asjaomaste vabaühenduste, sealhulgas puuetega inimesi esindavate
organisatsioonide seisukohti.
Artikkel 17
Nõukogu soovituse 98/376/EÜ aegumine
Nõukogu soovitus 98/376/EÜ aegub alates pp/kk/aa [käesoleva direktiivi kohaldamise
alguskuupäev] ja selle kohaldamine lõpetatakse alates nimetatud kuupäevast.
Artikkel 18
Ülevõtmine
1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud
õigus- ja haldusnormid hiljemalt pp/kk/aa [18 kuu jooksul pärast käesoleva direktiivi
jõustumist]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.
2. Nad kohaldavad kõnealuseid norme alates pp/kk/aa [30 kuud pärast käesoleva
direktiivi jõustumist].
3. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või
nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise
viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
Artikkel 19
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu
Teatajas.
Artikkel 20
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
ET 16 ET
FINANTSSELGITUS
Sisukord
1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK .............................................................. 3
1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus ........................................................................................ 3
1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad ................................................................................. 3
1.3. Ettepanek/algatus käsitleb ............................................................................................ 3
1.4. Eesmärgid ..................................................................................................................... 3
1.4.1. Üldeesmärgid ............................................................................................................... 3
1.4.2. Erieesmärgid ................................................................................................................ 3
1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju ...................................................................................... 4
1.4.4. Tulemusnäitajad ........................................................................................................... 4
1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused ................................................................................ 4
1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse
rakendamise üksikasjalik ajakava ................................................................................ 4
1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest
saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva
punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu
sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud. .. 4
1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid ......................................................... 5
1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude
asjakohaste vahenditega ............................................................................................... 6
1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite
ümberpaigutamise võimaluste hinnang ........................................................................ 6
1.6. Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju................................................................... 7
1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid ................................................................................ 7
2. HALDUSMEETMED .................................................................................................. 8
2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid ................................................................................. 8
2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) .................................................................................... 8
2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise
korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus ......................................................... 8
2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud
sisekontrollisüsteemi(de) kohta .................................................................................... 8
2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate
vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja
sulgemise ajal). ............................................................................................................. 8
2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed ......................................... 8
3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU ......................... 9
3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub9
ET 1 ET
3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele ........................................... 10
3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade.......................................... 10
3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund ....................................... 13
3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade ........................................... 14
3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga................................................... 1
3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus .............................................................................. 1
ET 2 ET
1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse Euroopa
puudega isiku kaart ja Euroopa puudega isiku parkimiskaart
1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad
Puuetega inimeste õigused
Puuetega inimeste juurdepääs teenustele, reisijateveoteenustele, tegevustele ja
rajatistele
Puuetega inimeste vaba liikumine
1.3. Ettepanek/algatus käsitleb
uut meedet
uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest59
olemasoleva meetme pikendamist
ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või
ühendamist teise või uue meetmega
1.4. Eesmärgid
1.4.1. Üldeesmärgid
Ettepaneku üldeesmärk on puudestaatuse vastastikuse tunnustamisega hõlbustada
Euroopa puudega isiku kaardi ja/või parkimiskaardi omanike vaba liikumist teise
liikmesriigi külastamisel või sinna reisimisel ning anda puuetega inimestele ELis
juurdepääs teenustele, tegevustele ja rajatistele või puuetega inimestele ette nähtud
parkimistingimustele ja -rajatistele võrdsetel tingimustel nendega, mida pakutakse
puuetega inimestele asjaomases liikmesriigis.
1.4.2. Erieesmärgid
Erieesmärk nr 1. Ettepaneku eesmärk on tagada Euroopa puudega isiku kaardi
omanikele liikmesriigis, mida nad külastavad või kuhu nad reisivad, võrdsetel
tingimustel juurdepääs mis tahes soodustingimustele või eeliskohtlemisele seoses
puuetega inimestele pakutavate teenuste, tegevuste ja rajatistega.
Erieesmärk nr 2. Ettepaneku eesmärk on tagada Euroopa puudega isiku
parkimiskaardi omanikele liikmesriigis, mida nad külastavad või kuhu nad reisivad,
võrdsetel tingimustel juurdepääs puuetega inimestele pakutavatele või neile
ettenähtud parkimistingimustele ja -rajatistele.
59
Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.
ET 3 ET
1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju
Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.
Rohkem puuetega inimesi saab teisi liikmesriike külastades või sinna reisides kasu
puuetega inimestele pakutavatest eritingimustest ja/või eeliskohtlemisest seoses
teenuste, tegevuste ja rajatistega;
rohkem puuetega inimesi saab teisi liikmesriike külastades või sinna reisides
kasutada parkimistingimusi ja -rajatisi, mida pakutakse puuetega inimestele või mis
on neile ette nähtud;
rohkem puuetega inimesi reisib teistesse liikmesriikidesse või külastab neid.
1.4.4. Tulemusnäitajad
Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.
Direktiivi selleks ajaks üle võtnud liikmesriikide arv
Liikmesriikide väljastatud Euroopa puudega isiku kaartide arv
Liikmesriikide väljastatud Euroopa puudega isiku parkimiskaartide arv
1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused
1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse
rakendamise üksikasjalik ajakava
Peamine lühiperspektiivis täidetav nõue on, et kaasseadusandjad jõuaksid
seadusandliku ettepaneku suhtes kokkuleppele 2024. aasta jooksul. Ettepanek
sisaldab [18-kuulist tähtaega] vastuvõetud õigusakti ülevõtmiseks liikmesriikides.
Ettepanekuga nähakse ette ka delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide
vastuvõtmine.
1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest
saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva
punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu
sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.
ELi meetmed on vajalikud ja põhjendatud puuetega inimeste vaba liikumise
hõlbustamiseks, et neil oleks teenuste, tegevuste ja rajatiste ning parkimistingimuste
ja -rajatiste puhul juurdepääs eritingimustele ja/või eeliskohtlemisele kõigis
liikmesriikides võrdsetel alustel külastatava riigi elanikega, ning et parandada seeläbi
teenuste, tegevuse ja rajatiste ühtse turu toimimist ELi tasandil.
Kindlakstehtud probleemil on piiriülene mõõde ja liikmesriigid üksi ei suuda seda
lahendada. Alates puuetega inimestele mõeldud ELi parkimiskaardi kasutuselevõtust
1998. aastal on liikmesriigid lisanud konkreetseid riigisiseseid täiendusi või ELi
parkimiskaardi näidisest kõrvale kaldunud, mistõttu on liikmesriikides kasutusel
mitmesugused kaardid. Ka on liikmesriikidel olnud probleeme kaartide võltsimise ja
ET 4 ET
pettustega. Lisaks ei ole nõukogu soovitust ajakohastatud, et võtta arvesse
tehnoloogia ja digitaliseerimise arengut.
Kuigi ELi puudega isiku kaardi katseprojekt oli kaheksas osalevas liikmesriigis
tulemuslik, puudus sellel laiem kogu ELi hõlmav mõõde, mis tekitas eri
liikmesriikides reisivatele ja neid külastavatele puuetega inimestele märkimisväärset
ebakindlust ja nende ebavõrdset kohtlemist. Kuna katseprojektis kasutatud kaart ja
selle näidis on vabatahtlikud, tekivad aja jooksul tõenäoliselt samad
lahknevusprobleemid nagu parkimiskaardi puhul.
Vajadus ELi meetmete järele on otseselt seotud reisimise piiriülese olemusega ja
sellega seotud probleemidega, millega ELis reisivad puuetega inimesed silmitsi
seisavad, mistõttu on vaja tagada liikmesriikide vahel asjakohane koordineeritud
lähenemisviis, et võimaldada oma riigi elanikega võrdsetel alustel juurdepääs
teenuste puhul pakutavatele soodustingimustele. Seega, kui EL ei sekkuks, siis
praegused liikmesriikide puudega isiku kaartide erinevused suureneksid, mistõttu
säiliks puuetega inimeste erinev kohtlemine liikmesriikides ja sellega kaasnev
ebakindlus (sealhulgas õiguslik ebakindlus), mis mõjutaks negatiivselt nende vaba
liikumise õiguse kasutamist.
ELi meetmed annavad lisaväärtust, kuna võetakse kasutusele vastastikku tunnustatud
vahend (Euroopa puudega isiku kaart), mis hõlbustab puuetega inimeste vaba
liikumist ELis ja nende võrdset kohtlemist teenustele, tegevustele ja rajatistele
juurdepääsul, võrreldes puuetega kohalike elanikega igas liikmesriigis. ELi puudega
isiku kaardi katseprojekti hindamisuuringust nähtus, et kaheksas projektis osalenud
liikmesriigis on ELi meede võimaldanud puudestaatust vastastikku tunnustada, mida
liikmesriigid üksi ei oleks saavutanud. Sellega seoses aitas Euroopa Komisjoni
sekkumine kaasa Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020 rakendamisele.
1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid
Euroopa puudega isiku kaart põhineb kahel juba olemasoleval vahendil: ELi
parkimiskaart puuetega inimestele ja ELi puudega isiku kaardi katseprojekt. ELi
parkimiskaart puuetega inimestele loodi nõukogu soovitusega 98/376/EÜ ja seda
muudeti 2008. aastal. Sellega nähti ette ELi parkimiskaardi standardmudel, et tagada
selle vastastikune tunnustamine kõigis liikmesriikides ja hõlbustada seega puuetega
inimeste vaba liikumist autoga. Vaatamata ELi parkimiskaardi positiivsele rollile on
kasutajatel selle kasutamisega probleeme. Aastatel 2018–2022 esitati SOLVITi
platvormil ELi parkimiskaardi kohta ligikaudu 260 päringut. Nendes kaebustes
käsitleti peamiselt ebakindlust seoses õigustega, mille kaart annab puuetega
inimestele teistesse liikmesriikidesse reisimisel (ligikaudu 30 % juhtudest), samuti
käsitleti ELi näidise alusel väljastatud riiklike parkimiskaartide vastastikust
tunnustamist (ligikaudu 25 % juhtudest) ning isegi ELi parkimiskaardi esitamisel
saadud trahvide põhjendusi (ligikaudu 12 % juhtudest).
ELi puudega isiku kaardi katseprojekt, mis toimus pärast ELi kodakondsust
käsitlevat 2013. aasta aruannet, viidi aastatel 2016–2018 ellu kaheksas liikmesriigis
(Belgia, Eesti, Itaalia, Küpros, Malta, Rumeenia, Sloveenia, ja Soome) ning kaart jäi
püsima ka pärast projekti lõppu. Katseprojektiga nähti ette ühtne vorm kaardile,
millega osalevad liikmesriigid tunnustavad vastastikku vabatahtlikult puudestaatust
(mis on kehtestatud riiklike kriteeriumide ja eeskirjade kohaselt), et võimaldada
juurdepääsu hüvedele ja teenustele kultuuri, vaba aja, spordi ja mõnes riigis ka
transpordi valdkonnas. Kui meetmeid ei võeta, jääb nende riiklike puudega isiku
ET 5 ET
kaartide ja tunnistuste tunnustamine seoses soodustingimustega teenustele,
tegevustele ja rajatistele juurdepääsul vabatahtlikuks ja piiratuks.
1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude
asjakohaste vahenditega
Ettepanek on kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba, puuetega inimeste õiguste
strateegia ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga. See on kooskõlas
mitmeaastase finantsraamistikuga aastateks 2021–2027.
1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite
ümberpaigutamise võimaluste hinnang
Käesoleva seadusandliku ettepaneku rakendamiseks on vaja korraldada koosolekuid
liikmesriikidega selle ülevõtmise teemal ning delegeeritud õigusaktide ja
rakendusaktide vastuvõtmise teemal. Koosolekute korraldamiseks vajalikud kulud, st
delegaatide sõidukulud, kaetakse Euroopa Sotsiaalfond+ tööhõive ja sotsiaalse
innovatsiooni harust (otsene eelarve täitmine).
ET 6 ET
1.6. Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju
Piiratud kestusega
– hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA
– finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–
AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.
X Piiramatu kestusega
– Rakendamise algusperiood hõlmab ajavahemikku 2023–2027,
– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.
1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid60
X Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt
– X tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat
komisjoni personali;
– rakendusametite kaudu
Jagatud eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega
Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:
– kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;
– rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);
– Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;
– finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;
– avalik-õiguslikele asutustele;
– avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile
antakse piisavad finantstagatised;
– liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku
ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;
– asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu
V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja
kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.
– Kui märgitud on mitu eelarve täitmise viisi, esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.
Märkused
Ettepaneku mõju eelarvele on piiratud ja seda saab nii töötajate kui ka assigneeringute osas
täielikult katta mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027 juba olemasolevatest vahenditest,
kuna on kindlaks tehtud ümberpaigutamisvõimalused.
Mõju on eeldatavalt väga väike ka pärast 2027. aastat ja seda võetakse 2027. aasta järgse
mitmeaastase finantsraamistiku väljatöötamisel arvesse.
60
Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud BUDGpedia veebisaidil
https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-
implementation/Pages/implementation-methods.aspx
ET 7 ET
2. HALDUSMEETMED
2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid
Märkige sagedus ja tingimused.
Komisjon esitab [kolme aasta jooksul pärast direktiivi kohaldamise alguskuupäeva]
ja seejärel iga viie aasta tagant Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa
Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele aruande direktiivi
kohaldamise kohta.
2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)
2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise
korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus
Otsene eelarve täitmine on finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti a kohaselt
eelistatav viis, kuna meetmeid rakendab Euroopa Komisjon, eelkõige hariduse ja
kultuuri peadirektoraat (DG EMPL), kes tagab koordineerimise liikmesriikide ja
erinevate sidusrühmadega.
2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud
sisekontrollisüsteemi(de) kohta
Kontrollid on osa tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi
sisekontrollisüsteemist. Nende uute tegevuste suhtes kohaldatakse sama
lähenemisviisi riskide kindlakstegemiseks ja leevendamiseks.
2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate
vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja
sulgemise ajal).
Kontrollid on osa tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi
sisekontrollisüsteemist. Kõnealuse uue tegevusega kaasnevad peadirektoraadi
tasandil ebaolulised täiendavad kontrollikulud.
2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed
Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse
strateegias esitatud meetmed.
Komisjon tagab, et rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve
pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetavate meetme
kohaldamisega, tõhusa kontrollimisega ja alusetult väljamakstud summade
sissenõudmisega ning juhul, kui tuvastatakse eeskirjade eiramine, tõhusate,
proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega. Komisjon on volitatud korraldama
käesoleva otsuse alusel kohapealseid kontrolle vastavalt nõukogu 11. novembri 1996.
aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat
kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve
pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest. Euroopa Pettustevastane Amet
(OLAF) viib vajaduse korral läbi uurimisi, mida reguleeritakse Euroopa Parlamendi
ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa
Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta.
ET 8 ET
3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju
avaldub
• Olemasolevad eelarveread
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees
eelarveridade kaupa
Kulu
Eelarverida liik
Rahaline osalus
Mitmeaasta
se kandidaatrii
finantsraam Nr 2b gid ja
Liigendatu muud muu
istiku EFTA potentsiaals
d/liigendam kolmanda sihtotstarbeline
rubriik riigid62 ed
ata61 d riigid tulu
kandidaadi
d63
07 02 04 00 – ESF+ EaSI haru Liigendat
JAH/ JAH JAH EI
ud
61
Liigendatud = Liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.
62
EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.
63
Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.
ET 9 ET
3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele
3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade
– Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist
– X Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Mitmeaastase finantsraamistiku
Nr 2b
rubriik
Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta
DG: EMPL 2023 2024 2025 2026 2027
KOKKU
Tegevusassigneeringud
Kulukohustused (1a) 0,560 0,060 0,620
Eelarverida64 07 02 04 00
Maksed (2a) 0,060 0,310 0,250 0,620
Kulukohustused (1b)
Eelarverida
Maksed (2b)
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud65
= 1a +
Kulukohustused 1b + 3 0,560 0,060 0,620
DG EMPLi
= 2a + 0,250
assigneeringud KOKKU 2b
Maksed 0,060 0,310 0,620
+3
64
Eelarve ametliku liigenduse kohaselt.
65
Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.
ET 10 ET
Kulukohustused (4)
Tegevusassigneeringud KOKKU
Maksed (5)
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad (6)
haldusassigneeringud KOKKU
Mitmeaastase finantsraamistiku Kulukohustused =4+6 0,560 0,060 0,620
RUBRIIGI 2b 0,250
assigneeringud KOKKU Maksed =5+6 0,060 0,310 0,620
Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki, tuleb eelmist punkti korrata
Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik Kulukohustused (4)
rubriigid) Maksed (5)
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad
haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid) (6)
Mitmeaastase finantsraamistiku Kulukohustused =4+6 0,560 0,060 0,620
RUBRIIKIDE 1‒6
assigneeringud KOKKU Maksed =5+6 0,060 0,310 0,250 0,620
(vajalikud vahendid)
ET 11 ET
Mitmeaastase finantsraamistiku
7 „Halduskulud“
rubriik
Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud õigusaktile lisatava finantsselgituse lisas (Euroopa
Liidu üldeelarve komisjoni jao täitmise sise-eeskirju käsitleva komisjoni otsuse 5. lisa), ja laadida see üles DECIDE’i talitustevaheliseks
konsulteerimiseks.
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Aasta Aasta
2025 2026 2027 KOKKU
2023 2024
DG: EMPL
Personalikulud 0,342 0,342 0,342 0,342 0,342 1,710
Muud halduskulud
DG EMPL KOKKU Assigneeringud 0,342 0,342 0,342 0,342 0,342 1,710
Mitmeaastase finantsraamistiku (Kulukohustuste
RUBRIIGI 7 kogusumma = maksete 0,342 0,342 0,342 0,342 0,342 1,710
assigneeringud KOKKU kogusumma)
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta
KOKKU
2023 2024 2025 2026 2027
Mitmeaastase finantsraamistiku Kulukohustused 0,342 0,342 0,902 0,402 0,342 2,330
RUBRIIKIDE 1‒7
Maksed 0,342 0,342 0,402 0,652 0,592 2,330
assigneeringud KOKKU
ET 12 ET
3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund
kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta
KOKKU
2023 2024 2025 2026 2027
Märkige
eesmärgid ja VÄLJUNDID
väljundid
Välju
Kesk ndite
Väljundi liik66 Kulu Kul Kulud
Arv
Arv
Arv
Arv
Arv
Arv
Arv
Arv
mine Kulu Kulu Kulu Kulu
u
Kulu Kulu arv
kokku
kulu kokk
u
ERIEESMÄRGID nr 1 ja 267
- Väljund Liikmesriikidega peetud koosolekud 4 0,060 4 0,060 8 0,120
- Väljund Riiklike ülevõtmismeetmete 1 0,250 1 0,250 2 0,500
kontrollimine
Erieesmärk nr 1 kokku
KOKKU 4 0,060 5 0,310 1 0,250 10 0,620
66
Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).
67
Kavandatud tegevused toetavad mõlema erieesmärgi saavutamist.
ET 13 ET
3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade
– Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist
– X Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub
järgmiselt:
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
2023 2024 2025 2026 2027 KOKKU
Mitmeaastase
finantsraamistiku
RUBRIIK 7
Personalikulud 0,342 0,342 0,342 0,342 0,342 1,710
Muud halduskulud
Mitmeaastase
finantsraamistiku
0,342 0,342 0,342 0,342 0,342 1,710
RUBRIIGI 7 kulud
kokku
Mitmeaastase
finantsraamistiku
RUBRIIGIST 768 välja
jäävad kulud
Personalikulud
Muud
halduskulud
Mitmeaastase ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata
finantsraamistiku
RUBRIIGIST 7 välja ei kohaldata
jäävad
kulud kokku
KOKKU 0,342 0,342 0,342 0,342 0,342 1,710
Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane
peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud
assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile
eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.
68
Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read),
kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.
ET 14 ET
3.2.3.1. Hinnanguline personalivajadus
– Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist
– X Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:
Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina
2023 2024 2025 2026 2027
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 2 2 2 2 2
20 01 02 03 (delegatsioonides)
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)
01 01 01 11 (otsene teadustegevus)
Muud eelarveread (märkige)
Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)69
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide
lähetatud eksperdid ja renditööjõud)
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud
eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides)
- peakorteris
XX 01 xx yy zz 70
- delegatsioonides
01 01 01 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja
renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas)
01 01 01 12 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja
renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas)
Muud eelarveread (märkige)
KOKKU 2 2 2 2 2
XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.
Personalivajadused kaetakse peadirektoraadi töötajatega, kes on juba määratud meedet haldama, ja/või paigutades
töötajaid ümber peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite
eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.
Ülesannete kirjeldus:
Ametnikud ja ajutised töötajad Kaks ametnikku toetavad läbirääkimisi vastuvõtmisprotsessis, korraldavad
koosolekuid liikmesriikidega ning koostavad vajaduse korral rakendusakte ja
delegeeritud õigusakte.
Koosseisuvälised töötajad
69
Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored spetsialistid
delegatsioonides.
70
Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiir (endised BA read).
ET 15 ET
3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
Ettepanek/algatus:
– X on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite
ümberpaigutamise kaudu.
Vajalikud assigneeringud saab kavandada ESF+ eelarve otsese täitmise harust aastateks 2025–2027.
– tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või
mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu.
Selgitage, mis on vajalik, märkides asjaomased rubriigid, eelarveread ja summad ning nimetades kasutatavad
rahastamisvahendid.
– nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.
Selgitage, mis on vajalik, märkides asjaomased rubriigid, eelarveread ja summad.
3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus
Ettepanek/algatus:
– ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist
– X näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on
järgmine:
assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
2025 2026 2027 Kokku
EMP riigid Täidetak Täidetak Täidetak Täidetakse
se hiljem se hiljem se hiljem hiljem
Kaasrahastatavad Täidetak Täidetak Täidetak Täidetakse
assigneeringud KOKKU se hiljem se hiljem se hiljem hiljem
ET 1 ET
3.3. Hinnanguline mõju tuludele
– X Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele
– Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:
– omavahenditele
– muudele tuludele
– palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Jooksval Ettepaneku/algatuse mõju71
eelarveaastal
Tulude eelarverida
kättesaadavad Aasta Aasta Aasta Aasta Lisage vajalik arv aastaid, et näidata
assigneeringud N N+1 N+2 N+3 finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
Artikkel ….
Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.
Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).
71
Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma
pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.
ET 2 ET
EUROOPA
KOMISJON
Brüssel, 6.9.2023
COM(2023) 512 final
ANNEXES 1 to 2
LISAD
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,
millega luuakse Euroopa puudega isiku kaart ja Euroopa puudega isiku parkimiskaart
{SEC(2023) 305 final} - {SWD(2023) 289 final} - {SWD(2023) 290 final} -
{SWD(2023) 291 final}
ET ET
I LISA
EUROOPA PUUDEGA ISIKU KAARDI VORMING
ESIKÜLJE tekst „European Disability Card“ inglise keeles
TAGAKÜLJEL riigikeeles või -keeltes esitatav riiklik teave, mille üle otsustab kaarti
väljastav liikmesriik.
1. Euroopa puudega isiku kaardi suurus peab vastama standardile ISO 7810.
2. Vorming on ID-1 ja mõõtmed 85,6 x 53,98 mm.
3. Kaardil on:
• kaardiomaniku foto;
• kaardiomaniku perekonna- ja eesnimi;
• kaardiomaniku sünniaeg;
• kaardi seerianumber.
4. Kaardi värv on hele- ja tumesinine, nagu on osutatud pildil ja vastavalt allpool
esitatud viidetele.
• Tumesinine: CMYK 100, 90, 10, 0
RGB 0, 68, 148
• Heledam sinine: CMYK 94, 63, 7, 1
RGB 0, 110, 183
5. Kaardil on märgitud kehtivuse lõppkuupäev.
6. Kaardil on esitatud riigikood, mille ümber on sinine ring.
7. Tähed on kirjatüübis ARIAL Regular.
8. Sõnad „European Disability Card“ kuvatakse kirjatüübis Arial ja punktkirjas,
kasutades Marburgi standardi mõõtmeid.
9. Valikulise tähe „A“ (ja selle vaste punktkirjas) võib lisada, kui kaart annab õiguse
saatvale isiklikule abistajale.
ET 1 ET
10. Artikli 6 lõikes 1 osutatud tehniliste kirjelduste vastuvõtmise järel lisatakse
digitaalne element / digitaalsed elemendid, milles kasutatakse elektroonilisi
vahendeid pettuste ennetamiseks.
ET 2 ET
II LISA
EUROOPA PUUDEGA ISIKU PARKIMISKAARDI VORMING
ESIKÜLG
TAGAKÜLG
1. Euroopa puudega isiku parkimiskaardi suurus on järgmine:
• kõrgus: 106 mm
• laius: 148 mm
2. Kaardi värv on tumesinine ja kollane, nagu on osutatud pildil ja vastavalt allpool
esitatud viidetele.
• Tumesinine: CMYK 100, 90, 10, 0
RGB 0, 68, 148
• Kollane: CMYK 94, 63, 7, 1
RGB 255, 237, 0
3. Euroopa puudega isiku parkimiskaart jagatakse nii esi- kui ka tagaküljel vertikaalselt
kaheks.
ET 3 ET
a) Esikülje vasakul poolel on esitatud:
• tumesinine ratastoolikasutaja sümbol kollasel taustal;
• parkimiskaardi kehtivuse lõppkuupäev;
• parkimiskaardi seerianumber;
• kaarti väljastava asutuse või organisatsiooni nimi ja tempel;
• kui kaart on seotud sõidukiga, peab selle registreerimisnumber olema
nähtav.
b) Esikülje paremal poolel on esitatud:
• suurtähtedega sõnad „Euroopa puudega isiku parkimiskaart“ kaardi
väljastanud liikmesriigi keel(t)es; jättes sobiva vahe, esitatakse see
väikeses kirjas teistes Euroopa Liidu keeltes;
• taustaks parkimiskaardi väljastanud liikmesriigi eralduskood, mida
ümbritseb Euroopa Liitu sümboliseerivate tähtede ring.
c) Tagakülje vasakul poolel on esitatud:
• kaardiomaniku perekonnanimi;
• kaardiomaniku eesnimi/eesnimed;
• kaardiomaniku sünniaeg;
• kaardi kehtivuse lõppkuupäev;
• kaardiomaniku foto;
• parkimiskaardi seerianumber;
• kaardiomaniku allkiri või muu lubatud märk, kui see on siseriiklike
õigusaktidega ette nähtud.
d) Tagakülje paremal poolel on esitatud:
• lause: „See kaart annab selle omanikule õiguse kasutada asjaomases
liikmesriigis kättesaadavaid puuetega inimestele ette nähtud kohalikke
parkimistingimusi ja -rajatisi“;
• lause: „Kui kaarti kasutatakse, tuleb see asetada sõiduki esiossa nii, et
kaardi esikülg on kontrollimiseks selgelt nähtav.“
4. Kirjed, välja arvatud need, mis on esikülje paremal pool, tehakse parkimiskaardi
väljastanud liikmesriigi keeles või keeltes. Kui liikmesriik soovib teha kandeid
riigikeeles, mis ei ole bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise,
itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa,
slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi või ungari keel, koostab ta kaardi kahes
keeles, kasutades üht eespool nimetatud keeltest, ilma et see piiraks muude käesoleva
lisa sätete kohaldamist. Kui liikmesriik soovib teha kirjeid bulgaaria või kreeka
keeles, koostab ta kaardi kakskeelse versiooni, kasutades üht eespool nimetatud
keeltest, milles kasutatakse ladina tähestikku.
5. Artikli 7 lõikes 1 osutatud tehniliste kirjelduste vastuvõtmise järel lisatakse
digitaalne element / digitaalsed elemendid, milles kasutatakse elektroonilisi
vahendeid pettuste ennetamiseks.
ET 4 ET
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Sotsiaalministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/23-01897
Resolutsiooni teema: Euroopa puudega isiku kaart
Adressaat: Sotsiaalministeerium
Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse
reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgneva
algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli:
- EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega luuakse Euroopa puudega isiku
kaart ja Euroopa puudega isiku parkimiskaart, COM(2023) 512.
EISi toimiku nr: 23-0390
Tähtaeg: 23.10.2023
Adressaat: Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ülesanne: Palun esitada oma sisend Sotsiaalministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud
eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu).
Tähtaeg: 06.10.2023
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 02.11.2023 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi §
6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (25.10.2023) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid
EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 23.10.2023.
Kinnitaja: Merli Vahar, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja
Kinnitamise kuupäev: 28.09.2023
Resolutsiooni koostaja: Elen Nurme
[email protected], 693 5201
ANDMED Nimetus
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega luuakse Euroopa
ALGATUSE puudega isiku kaart ja Euroopa puudega isiku parkimiskaart
KOHTA
Eelnõu nr COM(2023) 512 Esitamise kuupäev: 06.09.2023 Menetluskord EL-is: tavamenetlus
1
RKKTS § 152 lg 1
1. p1
- algatuse/teatise reguleerimisala nõuab seaduse või Riigikogu otsuse vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks tunnistamist
SEISUKOHA 2. RKKTS § 1521 lg 1
- algatuse/ vastuvõtmisega või teatises toodud meetmete rakendamisega kaasneb oluline majanduslik , sotsiaalne või muu mõju
VALITSUSSE p2
TOOMISE ALUS 3. RKKTS § 1521 lg 2 - Euroopa Liidu asjade komisjoni või väliskomisjoni nõue
4. VVS § 201 lg 1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab VV pädevusse kuuluva otsuse vastuvõtmist (määruse vastuvõtmine, muutmine, tühistamine)
5. VVS § 201 lg 2 - seisukoha võtmist algatuse/teatise osas peab oluliseks peaminister või minister (on poliitiliselt oluline või tundlik (Eestis või EL-is))
VALITSUSELE
Kuupäev
25.10 KOK, 02.11 EL menetluse
ESITAMINE VV ajakava
MKM, KUM
SISERIIKLIK Vastutav Kaasatud Sotsiaalpartnerid, Kaasata kõik asjasse puutuvad
MENETLUS min SOM ministeeriumid (sisendi andmise huvigrupid partnerid ja huvigrupid
tähtaeg 06.10)
EELNÕU ÜLEVAADE
KOKKUV Direktiiviga võetakse kasutusele standardiseeritud Euroopa puuetega inimeste kaart ja täiustatakse
ÕTE praegust Euroopa parkimiskaarti puuetega inimestele. Mõlemat kaarti tunnustatakse kogu ELis.
EELÕU Euroopa puuetega inimeste kaart on tõend puude olemasolu kohta kogu ELs, tagades võrdse
SISUST juurdepääsu eritingimustele ja sooduskohtlemisele avalikes ja erateenustes, sealhulgas näiteks
JA transpordis, kultuuriüritustel, muuseumides, vabaaja- ja spordikeskustes või lõbustusparkides. Selle
EESMÄR väljastavad riiklikud pädevad asutused ja see täiendab olemasolevaid riiklikke kaarte või
KIDEST sertifikaate.
Olemasoleva Euroopa parkimiskaardi muudatused võimaldavad puuetega inimestel kasutada
samasuguseid parkimisõigusi, mis on saadaval teises liikmesriigis. Luuakse ühtne vorm, mis
asendab riiklikud puuetega inimeste parkimiskaardid ja mida tunnustatakse kogu ELis. Direktiiviga
kohustatakse liikmesriike:
- väljastama mõlemaid kaarte nii füüsilises kui digitaalses versioonis;
- tegema kaartide väljastamise tingimused avalikult ja ligipääsetavas vormis kättesaadavaks;
- tagama, et teenusepakkujad pakuksid juurdepääsetavas vormingus teavet puuetega inimeste
eritingimuste ja sooduskohtlemise kohta;
- tagama direktiivi tingimuste täitmine kohaste jõustamismeetmete läbi.
PIIRIÜ
ONVÕIMALIKUD
SOTS-MAJ. MÕJUD
VÕIMALIKUD
ÕIGUSLIKUD
MUUDATUSED
MÕJU EELARVELE
KOMMENTAARID
SEISUKOHAD
EESTI
SEISUKOHT
TEISTE RIIKIDE
SEISUKOHAD
KOMMENTAARID
1/1 Alustatud: 09/27/2023 Muudetud: 28.09.2023
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: 18.1.1/23-0390 - COM(2023) 512 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega luuakse Euroopa puudega isiku kaart ja Euroopa puudega isiku parkimiskaart
Arvamuse andmine eelnõu kohta Sotsiaalministeeriumile vastavalt Riigikantselei 28.09.2023 resolutsioonile.
Osapooled: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Kultuuriministeerium
Tähtaeg: 06.10.2023 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2d7ba6f1-5271-4648-b0fe-b59e95d89d21
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2d7ba6f1-5271-4648-b0fe-b59e95d89d21?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main