(EIS) algatatud kooskõlastamine

Kooskõlastamiseks: 28.09.2023 nr 8-2/23/4309 Justiitsministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kultuuriministeerium Siseministeerium Arvamuse avaldamiseks: Keeleamet Integratsiooni Sihtasutus Politsei- ja Piirivalveamet Andmekaitse Inspektsioon Töötukassa Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri 13. juuni 2011. a määruse nr 24 „Eesti keele tasemeeksamite ülesehitus ja läbiviimise kord“ muutmise eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister Lisad: 1. ministri määruse eelnõu.pdf 3. Seletuskiri.pdf Margit Kiin 735 0199 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse „Haridus- ja teadusministri 13. juuni 2011. a määruse nr 24 „Eesti keele tasemeeksamite ülesehitus ja läbiviimise kord“ muutmine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Käesoleva määruse eelnõuga muudetakse haridus- ja teadusministri 13. juuni 2011. a määrust nr 24 „Eesti keele tasemeeksamite ülesehitus ja läbiviimise kord” (edaspidi määrus). Muudatuste eesmärk on ajakohastada eesti keele tasemeeksamite läbiviimine ning tulla toime järsult kasvanud eksaminandide hulga eksamineerimisega. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna peaekspert Pille Põiklik (735 0223, [email protected]), õigusnõunik Margit Kiin (tel 735 0199, [email protected]), Haridus- ja Noorteameti testide ja hindamise osakonna testide ja uuringute korraldamise büroo juht Epp Müil (735 0613, [email protected]), eesti keele kui riigikeele ja teise keele ning võõrkeelte hindamise valdkonnajuht Auli Udde (735 0560, [email protected]), eesti keele tasemeeksamite ekspert Pilvi Alp (735 0671, [email protected]), taseme- ja kodakondsuseksamite peaspetsialist Sulvi Bötker (735 0565, [email protected]), jurist Marko Soll (735 0500, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruses tehakse järgmised muudatused. Eelnõu punkt 1 – määruse § 3 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „üleriigilise levikuga venekeelses ajalehes ja“. Muudatus on tingitud asjaolust, et Eestis ei ole enam üleriigilise levikuga venekeelset ajalehte. Kogu teave edastatakse Haridus- ja Noorteameti (edaspidi Harno) kodulehel. Eelnõu punkt 2 – muudatuse kohaselt saab eksamile registreeruda kirjalikult või testide andmekogu kaudu ning välja jäetakse võimalus registreerida vastava elektroonilise lahenduse kaudu internetis, kuna tegemist on ebatäpse sõnastusega. Eelnõu punkt 3 – muudatuse kohaselt saab isik, kelle eksami tulemus jääb alla 45 protsendipunkti võimalikust punktisummast, uuesti eksami sooritada mitte varem kui kuue kuu möödumisel eksami toimumisest. Senini on kehtinud 35 protsendipunkti piir. Viimaste aastate andmed näitavad, et korduvsooritustel on keeletaseme saavutajate osakaal väga väike (perioodil 2018–2023 I kvartal oli nende korduvsooritajate seas, kelle eelnev tulemus oli alla 45 protsendipunkti, positiivse eksamitulemuse saanute osakaal 6%). Esmasoorituste puhul saavutati keeletase 64% juhtudest. Korduvsoorituste puhul erineb keeletaseme saavutamiste osakaal oluliselt lähtuvalt sellest, kas eelmine tulemus jäi alla või üle 45 protsendipunkti. Kõigi tasemete (A2–C1) peale kokku saavutas järgmise kvartali eksamil (sama taseme korduvsooritusel) keeletaseme 36% sooritajatest, kelle eelmine tulemus oli olnud üle 45 protsendipunkti. Analüüsist selgub, et 45 protsendipunkti piir on optimaalne ega diskrimineeri eksaminande, kuivõrd sellest sooritusest madalama tulemuse saanud eksaminandid kahel järjestikusel eksamikorral oluliselt oma tulemust ei paranda ega taset ei saavuta (olenemata sellest, millist keeleoskustaset soovitakse tõendada). Andmed viitavad, et väga suur osa eesti keele tasemeeksamite korduvsooritajatest ei arvesta oma keeleoskusele saadud hinnanguga või käivad eksamitel muudel motiividel (näiline tegelemine keeleoskuse parandamisega, drillimine, eksamimaterjalide kogumine). Tuleb arvestada, et eesti keele tasemeeksami ülesanded on rangelt salastatud. Ülesannete põhjendamatu eksponeerimine keeletaseme poolest ebasobivale sihtrühmale avaldab negatiivset mõju testisaladuse hoidmisele ning see omakorda võib kaasa tuua testitulemuste usaldusväärsuse languse. Seetõttu on oluline vältida suurt hulka ebaõnnestunud (sh korduvaid) sooritusi ja vähendada nende isikute eksamile registreerumist, kelle keeleoskus ei luba vastava taseme eksamit sooritada. Ühtlasi annab see kokkuhoidu eksamite korraldamisel. Eelnõu punkt 4 – määruse § 5 lõike 5 muudatuse kohaselt teatab eksamile registreerunud isikule eksameid korraldav asutus eksami toimumise aja ja koha kirjalikult või e-posti teel hiljemalt 14 päeva enne eksami toimumist. Senine 30 päeva on liiga pikk ajavahemik, sest eksaminandil on õigus oma eksamile registreering tühistada. See omakorda loob vajaduse eksamigruppide ümbertegemiseks. Et tagada ressursside (inimeste tööaeg ja raha) efektiivne kasutamine, moodustab Harno 22-liikmelised eksamigrupid. Kui eksaminandid on registreeringu tühistanud, siis ei moodusta Harno väiksemaid gruppe, vaid liidab grupid kokku. Eksaminandid saavad 14 päeva enne eksamit ühe teate konkreetse eksami aja ja kohaga, mis ei muutu. Muudatuse tulemusena kaob vajadus saata meeldetuletusi. Eelnõu punkt 5 – määruse § 6 lõike 3 muudatuse kohaselt peavad eksami läbiviijad olema läbinud eksameid korraldava asutuse täiendkoolituse ja lisaks peab eksami suulise osa läbiviija olema erialase filoloogilise haridusega. Eesti keele tasemeeksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast. Kirjalikus osas peab olema kaks läbiviijat. Seejuures on oluline, et läbiviijad on läbinud Harno korraldatud täiendkoolituse, määrav ei ole nende erialane filoloogiline haridus. Kirjalikus osas tuleb väga täpselt järgida eksami läbiviimise korda. Eksami suuline osa tuleb läbi viia kindlat struktuuri järgides ja tasemekohaseid erisusi arvestades, samuti peab suulise osa läbiviijal olema pädevus eksaminandi suulist vastust hinnata (suulise osa esimene hindamine toimub eksami ajal, suuline osa hinnatakse teist korda ja kirjalik eksamitöö hinnatakse pärast eksami toimumist, mitte kohapeal). Sellest johtuvalt peab eksami suulise osa läbiviija olema erialase filoloogilise haridusega ning läbinud Harno korraldatud täiendkoolituse. Eelnõu punkt 6 – määruse § 7 lõikes 1 asendatakse sõna „„Keeleseaduse““ sõnaga „keeleseaduse“. Eelnõu punkt 7 – Sarnaselt eksami läbiviijatega täpsustatakse ka määruse § 7 lõikes 1 hindaja nõudeid, mille kohaselt peab eksami hindaja olema erialase filoloogilise haridusega ja läbinud eksameid korraldava asutuse korraldatud täienduskoolituse. Hindaja nõuded ei ole piisavalt selgelt kirjeldatud, mistõttu on täpsustatud sõnastust. Eelnõu punkt 8 – määruse § 7 lõikes 6 pikendatakse eksamitulemusest teavitamise tähtaega 30-lt päevalt 40-le päevale arvates eksami toimumisest. Senine praktika on osutanud, et eksamitööde hindamiseks on vaja rohkem aega, et tagada hindamise kvaliteet. Eksamitulemuste järelkontrolliks ei ole seni olnud piisavalt aega. Eriti olulised on täiendavad hindamispäevad tavapärasest suurema eksaminandide hulga korral. Eelnõu punkt 9 – määruse § 7 lõike 7 muudatuse kohaselt pikendatakse eksaminandi täidetud eksamitööde säilitamistähtaega 5-lt aastalt 20-le aastale. Muudatus tuleneb ennekõike Politsei- ja Piirivalveameti vajadustest ning Harnole edastatud palvest pikendada tasemeeksamite säilitamise tähtaega. Eesti keele tasemeeksamid on aluseks Eesti kodakondsuse taotlemisele ning ka Eesti kodakondsuse äravõtmiseks. PPA kasutab tasemeeksamite töid vajadusel käekirja ekspertiisiks juhtudel, kus on kahtlusi, et kodakondsus on taotletud/saadud pettuse teel. Säilivustähtaja pikendamine 20 aastani loob õigusliku aluse ning on praktilise tegevusega kooskõlas. Eelnõu punktid 10 ja 11 – määruse § 8 lõike 1 punktides 1 ja 3 täpsustatakse erivajadusega isiku eksami sooritamise erisusi. Punkti 1 muudatuse kohaselt võimaldatakse erivajadustega isikule samas eksamipunktis ja samal ajal sooritada eksam väiksemas grupis või individuaalselt. Eksami ajad kinnitatakse Harno peadirektori käskkirjaga, samuti toimub eksam kindlates eksamipunktides. Punkti 3 muudatuse kohaselt ei vabastata erivajadustega isikuid mõne ülesande, vaid terve osaoskuse sooritamisest, kui isiku puue selle osaoskuse täitmist ei võimalda. Nt vaegkuulja vabastatakse kuulamise osast või vaegkõneleja rääkimise osast. (Viipekeel on eraldi keel ning selle oskamine ei mõõda eesti keele oskust.) Eelnõu punkt 12 – määruse § 9 lõiget 1 täiendatakse teise lausega selliselt, et konsultatsioonile lubatakse isikut tõendavate dokumentide seaduses sätestatud isikut tõendava dokumendi alusel. Eksamieelsel konsultatsioonil osalejaid on vaja tuvastada, kuid seni puudub selleks õiguslik alus. Muudatus loob selleks võimaluse. Eelnõu punkt 13 – määruse § 9 lõike 2 muudatusega jäetakse konsultatsiooni eesmärkide hulgast välja eksamil kontrollitavate teadmistest ja oskustest teavitamine. Senine sõnastus vajab täpsustamist, sest eksamieelses konsultatsioonis ei õpetata eesti keelt, vaid keskendutakse eksami ülesehitusele ja eksamikorrale. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse muudatustega reguleeritakse eesti keele tasemeeksamite korraldamine ja hindamine selliselt, et need vastavad tegelikule olukorrale. Eelnõuga plaanitavate muudatustega ei kaasne olulist mõju. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Täiendavaid kulusid ja tulusid muudatusega ei kaasne. Eesti keele tasemeeksamite koostamise ja läbiviimise eelarve tuleneb planeeritud riigieelarvelistest vahendtest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Keeleametile, Integratsiooni Sihtasutusele, Politsei- ja Piirivalveametile, Andmekaitse Inspektsioonile ning Töötukassale. Andero Adamson keelepoliitika osakonna juhataja  EELNÕU 28.09.2023 MÄÄRUS [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri 13. juuni 2011.a määruse nr 24 „Eesti keele tasemeeksamite ülesehitus ja läbiviimise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse keeleseaduse § 24 lõike 3 alusel. Haridus- ja teadusministri 13. juuni 2011. a määruses nr 24 „Eesti keele tasemeeksamite ülesehitus ja läbiviimise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „üleriigilise levikuga venekeelses ajalehes ja“; 2) paragrahvi 5 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõnad „vastava elektroonilise lahenduse kaudu internetis“ sõnadega „testide andmekogu kaudu“; 3) paragrahvi 5 lõike 3 teises lauses asendatakse arv “35” arvuga “45”; 4) paragrahvi 5 lõikes 5 asendatakse arv „30“ arvuga „14“; 5) paragrahvi 6 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Eksami viivad läbi keeleseaduse § 24 lõike 2 alusel haridus- ja teadusministri poolt kinnitatud kaks eksami läbiviijat (edaspidi läbiviija), kes on läbinud eksameid korraldava asutuse täienduskoolituse. Eksami suulise osa läbiviija peab lisaks olema erialase filoloogilise haridusega.“; 6) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse sõna „„Keeleseaduse““ sõnaga „keeleseaduse“; 7) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Eksami hindaja peab olema erialase filoloogilise haridusega ja läbinud eksameid korraldava asutuse korraldatud täienduskoolituse.“; 8) paragrahvi 7 lõike 6 esimeses lauses asendatakse arv „30“ arvuga „40“; 9) paragrahvi 7 lõikes 7 sõna „viis“ asendatakse arvuga „20“; 10) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) sooritada eksam väiksemas grupis või individuaalselt;“;  2 11) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) saada vabastus nendest osaoskustest, mille sooritamist tema puue ei võimalda.“; 12) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: “Konsultatsioonile lubatakse isikut tõendavate dokumentide seaduses sätestatud isikut tõendava dokumendi alusel.“; 13) paragrahvi 9 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Konsultatsioonide eesmärgiks on anda eksamile registreerinud isikule teavet eksami ülesehituse ja eksami korra kohta.“. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas (allkirjastatud digitaalselt) minister Kristi Vinter-Nemvalts kantsler EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/23-1290 - Haridus- ja teadusministri 13. juuni 2011.a määruse nr 24 „Eesti keele tasemeeksamite ülesehitus ja läbiviimise kord“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 12.10.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c771e2b2-8159-44f2-82a3-a20bb4ef777c Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c771e2b2-8159-44f2-82a3-a20bb4ef777c?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main