Kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17 muutmine

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 13 Kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17 muutmine Määrus kehtestatakse etendusasutuse seaduse § 16 lõike 6 ja § 17 lõike 4 alusel. § 1. Kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17 „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ muutmine Kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruses nr 17 „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 7 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Munitsipaal- ja eraetendusasutuse kalendriaasta tegevustoetuse alampiir on 90 000 eurot. Munitsipaaletendusasutuse kalendriaasta tegevustoetuse ülempiir on 1 350 000 eurot ning eraetendusasutuse kalendriaasta tegevustoetuse ülempiir on 600 000 eurot. (2) Munitsipaaletendusasutuse kalendriaasta tegevustoetuse maksimaalne toetuse osakaal abikõlblikest kuludest on 50%. Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata. (3) Riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse tegevustoetuse summa kalendriaastaks saadakse arvestades taotletava toetuse summat ning käesoleva määruse § 11 lõikes 3 nimetatud komisjoni hindamise tulemust kooskõlas käesoleva määruse § 12 lõikes 2 toodud hindamise aluseks olevate asjaoludega. (4) Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse summa kalendriaastaks saadakse arvestades taotletava toetuse summat ning käesoleva määruse § 11 lõikes 4 nimetatud komisjoni hindamise tulemust kooskõlas käesoleva määruse §-s 13 nimetatud hindamismetoodikaga ja teiste samas paragrahvis toodud hindamise aluseks olevate asjaoludega. (5) Kui komisjoni hindamistulemuse põhjal ületab etendusasutuse tegevustoetuse taotluste rahaline maht taotlusvooru eelarve vaba jäägi, leitakse tegevustoetuse summa proportsionaalse vähendamise kaudu. Selleks vähendatakse komisjoni hindamisetulemuse põhjal leitud etendusasutuse tegevustoetuse summat protsendimääras, mille võrra ületab tegevustoetuste kogusumma taotlusvooru eelarvet nii, et eraldatav kogusumma oleks võrdne taotlusvooru eelarvega. (6) Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetust ei eraldata, kui käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 toodud korras arvestatud toetuse suurus on väiksem kui 25 000 eurot. (7) Toetuse andjal on õigus munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotlusvooru eelarvest kuni 4% jagada nende käesoleva määruse § 13 lõikes 3 nimetatud tingimustele vastavate taotlejate vahel, kellel võrreldes eelmiseks kalendriaastaks määratud tegevustoetusega käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 toodud korras arvestatud tegevustoetuse summa väheneb. Suuremas proportsioonis toetatakse taotlejat, kelle tegevustoetuse summa väheneb rohkem ning vastupidi. (8) Kui toetus on käsitletav käesoleva määruse § 2 lõikes 5 nimetatud abina, arvestatakse toetuse osakaal abikõlblike kulude suhtes välja grupierandi määruse artikli 53 lõike 7 või 8 kohaselt.“; 2) paragrahvi 8 lõike 3 punktid 3, 5 ja 6 sõnastatakse järgmiselt: „3) toetuse kavandatavat kasutusaastat hõlmavate uuslavastuste, külastajate ja etenduste arv; 5) taotluse esitamise seisuga ning toetuse kavandatava kasutusaasta kohta etendusasutuse töökohtade koosseis ja töötajate arv; 6) munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotleja kahe taotlemisele eelneva majandusaasta kohta kirjeldus rahvusvahelisest tegevusest ja etendustegevuse panusest valdkonna mitmekesisusse;“; 3) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmiselt: „(31) Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetust saab taotleda üheks või kolmeks järjestikuseks kalendriaastaks. Kolmeks kalendriaastaks tegevustoetuse taotlus peab sisaldama käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nõutud teavet taotluse esitamisele järgneva kolme kalendriaasta kohta.“; (32) Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetust kolmeks järjestikuseks kalendriaastaks saab taotleda iga kolme aasta järel.“; 4) paragrahvi 9 lõikes 4 asendatakse sõna „kaks“ sõnaga „viis“; 5) paragrahvi 11 lõike 3 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks ning § 11 lõike 3 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5) kuni kaks Kultuuriministeeriumi nimetatud liiget.“; 6) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 7 järgmiselt: „(7) Kui käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1 ja 3–5 ning lõike 5 punktides 2 ja 3 nimetatud organisatsioon otsustab oma liiget komisjoni mitte nimetada või kui ta ei nimeta liiget Kultuuriministeeriumi kindlaks määratud tähtpäevaks, nimetab komisjoni liikme Kultuuriministeerium.“; 7) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) etendusasutuse loomingulise tegevusega seotud töö mahust, mis saadakse käesoleva määruse § 9 lõikes 5 nimetatud korras esitatud andmete alusel, sealhulgas välisriikides antud külalisetenduste ja kontsertide arvust ning rahvusvahelise tegevuse osakaalust etendusasutuse tegevuses;“; 8) paragrahvi 13 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetust ei eraldata etendusasutusele, kelle taotlus sai koondsummaks vähem kui 75 punkti 100-st võimalikust või kui hindamismetoodika 1. kriteeriumi hinnati alla 15. punkti või 2. kriteeriumi alla 12. punkti.“;  9) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 31 järgmiselt: „(31) Käesoleva määruse § 11 lõikes 4 nimetatud komisjon võib teha toetuse andjale ettepaneku munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse eraldamiseks kolmeks järjestikuseks kalendriaastaks kuni viiele käesoleva määruse § 13 lõikes 3 nimetatud tingimustele vastavale etendusasutusele. Etendusasutuse teise ja kolmanda kalendriaasta tegevustoetuse summa ei tohi olla suurem, kui esimeseks kalendriaastaks määratud summa.“; 10) paragrahvi 15 lõike 4 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 9 järgmiselt: „(9) Käesoleva määruse § 13 lõikes 31 sätestatud juhul esitab toetuse saaja toetuse kasutamise kalendriaasta 1. detsembriks toetuse kasutamise kohta vahearuande, kui taotluse rahuldamise otsusest ei tulene teisiti. Vahearuande menetlemise tähtaeg on kuni 30 kalendripäeva vahearuande esitamisest arvates ning vahearuandele kohalduvad käesolevas määruses aruandele kehtestatud nõuded.“; 12) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 2. Rakendussäte Paragrahvi 1 punkti 4 rakendatakse alates 2027. aastaks etendusasutuse tegevustoetuse taotlejatele. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga Kristiina Alliksaar minister kantsler  Kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17 „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17 „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ 1. novembril 2022 jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 18.10.2022, 6. Määrus kehtestatakse etendusasutuse seaduse § 16 lõike 6 ja § 17 lõike 4 alusel. 1. novembril 2022 jõustus etendusasutuse seaduse uus redaktsioon, millega anti muu hulgas kultuuriministrile volitusnorm kehtestada määrusega riigieelarvest etendusasutustele antavate toetuste liigid ning toetuste taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord. Lisaks kehtestati määrusega munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste hindamismetoodika. Määruse rakendamisel on tekkinud vajadus seda muuta ja täpsustada. Tingimusi ja hindamismetoodikat soovitakse täpsustada õigusselguse huvides ja selleks, et tagada määruse parem rakendatavus, ning sellest eelnõu lähtubki. Muudatused ja täpsustused puudutavad peamiselt munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotlemist, toetuse piirmäärasid ning hindamismetoodika alusel toetuse määramist. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi kantsler Kristiina Alliksaar ([email protected], tel 628 2203), Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna juhataja Katre Väli ([email protected], tel 628 2212), Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna teatrinõunik Laur Kaunissaare ([email protected], tel 628 2249) ja Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet ([email protected], tel 628 2224), kes tegi eelnõu juriidilise ekspertiisi. Eelnõu ja seletuskirja toimetas keeleliselt Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], tel 628 2220). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahv 1 koosneb 12 punktist, millega täiendatakse ja muudetakse kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määrust nr 17 „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ ning §-s 2 on rakendussäte. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse määruse § 7 tervikuna. Etendusasutuse seaduse § 16 lõike 4 kohaselt tuleb seaduses nimetatud eesmärkidel antavate toetuste määramisel kasutada võrreldava ühikuna etendusasutuse loomingulise tegevusega seotud töö mahtu. Muudatusega soovitakse lisada munitsipaal- ja eraetendusasutuste hindamismetoodikasse täiendav hindamiskriteerium (eelarve realistlikkus), mille alusel hinnatakse taotlusega esitatud etendusasutuse kalendriaasta eelarvet etendusasutuse loomingulise tegevusega seotud prognoositavat töö mahtu arvestades. Võrdlevalt kasutatakse taotleja eelmiste kalendriaastate andmeid. Määruse § 9 lõikes 5 nimetatud korras esitatud andmete (etenduste, uuslavastuste, publiku ja esitajate arvu) alusel soovitakse hinnata eelarve realistlikkust ehk kulutuste põhjendatust, tõhusust, selgust ja vastavust taotlusvooru eesmärkidele ning etendusasutuse organisatsioonilist jätkusuutlikkust. Eelarve realistlikkust hinnatakse nii piisavuse kui ka liiasuse alusel. Seni arvutas toetuse andja esitatud andmete alusel etendusasutuse tegevustoetuse vajaduse loomingulise tegevusega seotud töö mahu valemi abil, mis oli ka tegevustoetuse arvestamise alus. Praktikas ilmnes, et valem ei võimalda erinevate teatrite tegutsemisvorme soovitult võrrelda. Seoses mahu arvestuse muudatusega võetakse määrusest välja viis esimest lõiget ning ülejäänud sätete järjestust muudetakse. Sisulistest muudatustest vajab nimetamist, et eraetendusasutuse kalendriaasta tegevustoetuse senine ülempiir 900 000 eurot soovitakse langetada 600 000 eurole. Muudatus tehakse selleks, et taotletava toetuse ülempiir vastaks rohkem tegelikele tegevuskuludele, nende mahule ja eelarvetele ning oleks kooskõlas ka toetuse andja tegelike eelarvevõimalustega. Kehtivas redaktsioonis on taotletava toetuse ülempiir seotud loomingulise tegevusega seotud töö mahu valemi ja kultuuritöötaja miinimumtöötasu määraga, mida eelnõu alusel enam ei rakendata. Lisada soovitakse säte, millega antakse toetuse andjale õigus jagada munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotlusvooru eelarvest kuni 4% nende taotlejate vahel, kellel võrreldes eelmiseks kalendriaastaks määratud toetusega tegevustoetus väheneb. Sätet rakendatakse ainult nendele taotlejatele, kes on läbinud määruse alusel vastavuskontrolli ja sisulise hindamise ning proportsionaalse vähendamise ja arvutuse tulemusena on nende tegevustoetus vähenenud võrreldes eelmisel kalendriaastal eraldatud tegevustoetuse kogusummaga. Summa ei jagune võrdselt, vaid selliselt, et suuremas proportsioonis toetatakse taotlejat, kelle tegevustoetuse summa väheneb rohkem ning vastupidi. Tegemist ei ole taotlusvooru eelarvele lisanduva rahaga, vaid väljakuulutatud taotlusvooru eelarve sees 4% jaotusega ja seda rakendatakse pärast proportsionaalset vähendamist kui toetuse andja otsustab seda õigust kasutada. Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse § 8 lõike 3 punktide 3, 5 ja 6 sõnastust. Muudatus puudutab taotlusega esitatavate andmete ja dokumentide loendit ning on seotud muudetud hindamismetoodika ja selles sisalduvate kriteeriumidega. Punkti 5 muudatuse puhul on oluline rõhutada, et etendusasutuse töötajate hulka loetakse kõik koosseisulised ja ka mittekoosseisulised töötajad. Punkti 6 puhul on oluline rõhutada, et taotleja peab taotluses ise kirjeldama oma rahvusvahelisi tegevusi ja panust valdkonna mitmekesisusse. Toetuse andja ei ole rahvusvahelisi tegevusi ette andnud, vaid hindab taotluses kirjeldatut. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse määruse § 8 lõigetega 31 ja 32. Täiendustega soovitakse anda taotlejatele võimalus taotleda iga kolme aasta järel toetust kolmeks järjestikuseks kalendriaastaks. Nendele taotlejale, kes seda õigust soovivad kasutada, kehtestatakse nõue, et munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotlus peab sisaldama määruses nõutud teavet taotluse esitamisele järgneva kolme kalendriaasta kohta. Nõue on seotud eelnõu § 13 lõikega 31, kus komisjonile soovitakse anda volitus teha hindamismetoodika alusel kõrge koondhinde saanud kuni viie taotleja puhul toetuse määramise ettepanek kolmeks kalendriaastaks. Lõige 32 reguleerib kolmeks aastaks toetuse taotlemist ja seda saab teha iga kolme aasta järel, kui avatakse uuesti taotlemine kolmeks aastaks. Vaheaastal saab toetust taotleda üheks aastaks. Kui taotleja ületab lävendi, kuid tema suhtes ei tehta ettepanekut toetuse määramiseks kolmeks aastaks, tehakse talle ettepanek toetuse määramiseks üheks aastaks. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse määruse § 9 lõiget 4 ehk taotleja taotlemisele eelnenud etendusasutusena tegutsemise aja nõuet. Muudatusega soovitakse kaheaastane tegusemisaja nõue muuta viieaastaseks. Lähtudes taotlejate õigustatud ootusest seni kehtiva tegutsemisaja kohta, rakendatakse muudatus 2027. aastaks tegevustoetuste taotlejatele. Muudatus on vajalik, et suunata riigi toetus pikemat aega tegutsenud jätkusuutlikele etendusasutustele. Eelnõu § 1 punktiga 5 tunnistatakse määruse § 11 lõike 3 punkt 3 kehtetuks ning muudetakse punkti 5. Muudatus on seotud Kultuuriministeeriumi struktuuri muutumisega ja sellega, et ministeeriumis ei ole enam kunstide asekantsleri ametikohta. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse määruse § 11 lõikega 7. Täiendus on vajalik, et oleks reguleeritud olukord juhuks, kui organisatsioon, kes peab määruse alusel komisjoni liikme nimetama, seda ei tee. Kui määruses nimetatud organisatsioon otsustab oma liiget komisjoni mitte nimetada või kui ta ei tee seda Kultuuriministeeriumi määratud tähtpäevaks, teeb seda Kultuuriministeerium. Eelnõu § 1 punktiga 7 täpsustatakse määruse § 12 lõike 2 punkti 1 sõnastust ning võetakse sättest välja viide loomingulise tegevusega seotud töö mahu arvutamise valemile. Muudatuse põhjendust on selgitatud eelnõu § 1 punkti 1 sisuselgituses. Eelnõu § 1 punktiga 8 tõstetakse määruse § 13 lõikes 3 toodud koondhinne ehk lävend 70-lt 75-le ning lisatakse, et munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetust ei eraldata etendusasutusele, kelle puhul hindamismetoodika 1. kriteeriumi hinnati alla 15 punkti või 2. kriteeriumi alla 12 punkti. Lävendit on vajalik tõsta, sest piiratud eelarvevahendite tõttu taotlusvoorus ja aastast aastasse suureneva taotlejate arvu tõttu on põhjendatud toetuse täpsem sihistamine tugevaimate taotluste vahel. Etendusasutuste esindusorganisatsioonid on korduvalt rõhutanud kunstilise taseme kui ühe olulisema kriteeriumi hindamise vajadust, mistõttu ei ole põhjendatud toetada etendusasutusi, mille kunstilist taset on hinnatud metoodika kohaselt madala hindega. Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse määruse § 13 lõikega 31, andes komisjonile volituse teha kuni viie munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotleja puhul ettepanek määrata neile toetus kolmeks aastaks. Sellised etendusasutused on need, kes seda ise soovivad, kelle taotlus sai koondhindeks vähemalt 75 punkti 100-st võimalikust, keda ei hinnatud 1. kriteeriumi puhul hindega alla 15. punkti või 2. kriteeriumi puhul hindega alla 12. punkti ja kes valitakse hindamismetoodika alusel moodustatud paremusjärjestuse alusel. Ettepaneku puhul ei saa teise ja kolmanda kalendriaasta tegevustoetuse summa olla suurem esimeseks kalendriaastaks määratud summast. Kolmeaastase toetuse määramise ettepaneku puhul taotleja teiseks ja kolmandaks aastaks uut taotlust ei esita, kuid kohustub esitama eelnõu § 1 punktis 11 kirjeldatud vahearuande. Kui toetuse andja on vahearuande heaks kiitnud, makstakse teise ja vastavalt ka kolmanda kalendriaasta tegevustoetus välja. Toetuse andja teeb komisjoni ettepanekut arvestades esimese, teise ja kolmanda kalendriaasta kohta toetuse eraldamise otsused eraldi. Haldusakt toetuse eraldamise kohta antakse pärast vastava kalendriaasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning selle alusel kehtestatud kultuuriministri eelarvekäskkirja kinnitamist. Oluline on rõhutada, et teise ja kolmanda aasta toetuse saab toetuse andja teha ettepanekus toodud summas pärast vastava kalendriaasta riigieelarvest toetuse andjale vastavas mahus toetuse eraldamist. Kui eelarve vahendid vähenevad, vähendatakse ettepanekus toodud summat. Eelnõu § 1 punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks määruse § 15 lõike 4 punkt 5, mida ei saa toetuse määramise metoodikat arvestades rakendada. Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse määruse § 17 lõikega 9, mis sisaldab vahearuande regulatsiooni. Kui komisjon teeb ettepaneku määrata taotlejale toetus kolmeks aastaks, esitab toetuse saaja toetuse kasutamise kalendriaasta 1. detsembriks toetuse kasutamise kohta vahearuande. Vahearuande menetlemise tähtaeg on kuni 30 kalendripäeva selle esitamisest arvates. Kui toetuse andja vahearuande kinnitab, saab teha toetuse saajale toetuse väljamakse teiseks ja vastavalt ka kolmandaks kalendriaastaks. Eelnõu § 1 punktiga 12 kehtestatakse määruse lisa „Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste hindamismetoodika“ uues sõnastuses. Muudatusega on lisatud metoodikasse uus punktisüsteem ja vahepealsed hinnangud. Hindamisel valitakse punktisumma, mille kirjelduses enamik aspekte taotluses toodud asjaoludele vastab. Lisaks soovitakse lisada eelnõu § 1 punkti 1 sisukirjelduses mainitud eelarve realistlikkuse kriteerium, mida hinnatakse etendusasutuse loomingulise tegevusega seotud töö mahu alusel. Kriteerium on vajalik ka avalike vahendite tõhusa kasutamise hindamiseks. Hindamismetoodikas tehtud muudatused lähtuvad soovist muuta hindamissüsteem selgemaks ning valdkonna eripärasid arvestavamaks. Seetõttu on ühendatud senised kriteeriumid „Uute algupärandite osakaal uuslavastuste hulgas“ ja „Etendustegevuse eristumine valdkonna enamusest“ ning moodustatud uus kriteerium „Senise etendustegevuse panus valdkonna mitmekesisusse“. Selle kriteeriumi puhul hinnatakse näiteks žanrilist või sihtgrupilist mitmekesisust või tööd algupäranditega, tegevusi laste ja noortega ning publikuprogramme ja teisi taotleja enda poolt taotluses esile toodud asjaolusid. Taotleja peab oma panust valdkonna mitmekesisusse taotluses kirjeldama. Etendusasutuse senise loomingulise tegevuse kunstilist taset hinnatakse sarnaselt varasemaga. Senine lisa- ja välistegevuste kriteerium on muudetud rahvusvaheliste tegevuste mõju kriteeriumiks, kus soovitakse varasemaga võrreldes hinnata ka imporditegevusi ehk näiteks välisesinejate külalisetenduste korraldamist Eestis või külalislavastajate või kunstnike kaasamist, rahvusvahelisi koostöölavastus jne. Palume taotlejal endal oma rahvusvahelise tegevuse sisu ja panust taotluses kirjeldada ja seda siis vastavalt ka hinnatakse. Senise etendustegevuse piirkondliku kättesaadavuse kriteeriumi täpsustatakse nõuetega statsionaarse etenduspaiga asukohale ning muudetud on ka maakondades antavate etenduste arvusid. Kriteeriumide eest saadavad punktid moodustavad koondsumma, mis saab maksimaalselt olla 100 punkti ja mis võrdub omakorda 100 protsendiga taotletud toetusest. Seejärel toimub vajaduse korral proportsionaalne vähendamine. Eelnõu §-ga 2 kehtestatakse rakendussäte eelnõu § 1 punktis 4 toodud nõude rakendamiseks. Nõude sisu on selgitatud eelnõu § 1 punkti 4 sisukirjelduses. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 4. Eelnõu mõjud Eelnõus kajastatud määruse muudatused on seotud rakendamise käigus esile kerkinud kitsaskohtadega. Muudatused aitavad kaasa toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse saavutamisele. Mõju muudele valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. 5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega täiendavaid tulusid ega kulusid ei kaasne. 6. Eelnõu jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Etendusasutuste Liidule, Eesti Teatriliidule, Eesti Tantsunõukogule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liidule. Arvamust eelnõu osas avaldasid Eesti Etendusasutuste Liit, Eesti Teatriliit, Eesti Tantsunõukogu ja Eesti Linnade ja Valdade Liit.  Lisa Kultuuriministri 14.10.2022. a määruse nr 17 „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord” juurde Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste hindamismetoodika 1. Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste hindamiskriteeriumid 1.1 Rahvuskultuuri edendamine: 1.1.1 senise etendustegevuse kunstiline tase; 1.1.2 loominguliste plaanide kunstiline huvitavus ning veenvus; 1.1.3 senise rahvusvahelise tegevuse mõju valdkonna arengule. 1.2 Mitmekesisus: 1.2.1 senise etendustegevuse panus valdkonna mitmekesisusse. 1.3 Piirkondliku kättesaadavus: 1.3.1 senise etendustegevuse piirkondlik kättesaadavus. 1.4 Loomingulise tegevusega seotud töö maht: 1.4.1 Eelarve realistlikkus 2. Kriteeriumide punktiskaalad ja kirjeldused 5 punkti 10 punkti 15 punkti 20 punkti 25 punkti 1. Senise Kahe taotlemisele Vahepealne Kahe taotlemisele eelneva Vahepealne Kahe taotlemisele eelneva majandusaasta etendustegevuse eelneva hinnang majandusaasta hinnang etendustegevuse kunstiline ambitsioon, kunstiline tase majandusaasta etendustegevuse ajakohasus ja loominguline teostus on etendustegevuse kunstiline ambitsioon, kõrge. kunstiline ajakohasus ja ambitsioon, loominguline teostus on ajakohasus ja keskmine. loominguline teostus on madal. 4 punkti 8 punkti 12 punkti 16 punkti 20 punkti 2. Loominguliste Toetuse Vahepealne Toetuse kavandatava Vahepealne Toetuse kavandatava kasutusaasta plaanide kavandatava hinnang kasutusaasta hinnang loomingulised plaanid on kunstiliselt kunstiline kasutusaasta loomingulised plaanid on huvitavad ja veenvad ning taotleja huvitavus, loomingulised kunstiliselt keskmiselt võimekus neid teostada on väga hea. veenvus plaanid ei ole huvitavad ja veenvad ning Tegevused on hästi läbimõeldud. kunstiliselt taotleja võimekus neid huvitavad ja teostada on tõenäoline. veenvad ning taotleja võimekus neid teostada on ebatõenäoline. 2 punkti 4 punkti 6 punkti 8 punkti 10 punkti 3. Senise Kahe taotlemisele Vahepealne Kahe taotlemisele eelneva Vahepealne Kahe taotlemisele eelneva majandusaasta rahvusvahelise eelneva hinnang majandusaasta hinnang rahvusvahelise tegevuse mõju valdkonna tegevuse mõju majandusaasta rahvusvahelise tegevuse rahvusvahelistumisele on suur. valdkonna rahvusvahelise mõju valdkonna arengule tegevuse mõju rahvusvahelistumisele on valdkonna keskmine. rahvusvahelistumis ele on väike.  4 punkti 8 punkti 12 punkti 16 punkti 20 punkti 4. Senise Kahe taotlemisele Vahepealne Kahe taotlemisele eelneva Vahepealne Kahe taotlemisele eelneva majandusaasta etendustegevuse eelneva hinnang majandusaasta hinnang etendustegevusega on panustatud oluliselt panus valdkonna majandusaasta etendustegevuse panus valdkonna mitmekesisusse. mitmekesisusse etendustegevuse valdkonna panus valdkonna mitmekesisusse on mitmekesisusse on keskmine. väike. 2 punkti 4 punkti 6 punkti 8 punkti 10 punkti 5. Senise Kahe taotlemisele Vahepealne Kahe taotlemisele Vahepealne Kahe taotlemisele eelneva majandusaasta etendustegevuse eelneva hinnang eelneva majandusaasta hinnang jooksul on antud etendusi viies või piirkondlik majandusaasta jooksul on antud rohkemas maakonnas ja etendusasutusel kättesaadavus jooksul on antud etendusi vähemalt on statsionaarne etenduspaik Tartus, etendusi ainult kolmes, kuid vähem kui Pärnus, Kuressaares, Viljandis või Harju maakonnas. viies maakonnas või Rakveres või etendusasutusel on kahe taotlemisele eelneva majandusaasta statsionaarne etenduspaik jooksul on antud etendusi kümnes või Tartus, Pärnus, rohkemas maakonnas või etendusasutusel Kuresaares, Viljandis ja on statsionaarne etenduspaik linnas Rakveres. väljaspool Tallinna, Tartut, Pärnut, Kuressaaret, Viljandit ja Rakveret. 3 punkti 6 punkt 9 punkti 12 punkti 15 punkti 6. Eelarve Toetuse Vahepealne Toetuse kavandatava Vahepealne Toetuse kavandatava kasutusaasta eelarve realistlikkus kavandatava hinnang kasutusaasta eelarve on hinnang on selge, põhjalik ja kuluefektiivne. kasutusaasta selge, kuid tegevusteks Kuluartiklid on taotlusega planeeritud eelarve ei ole selge planeeritud kulud ei ole uuslavastuste, etenduste ja esitajate arvust ja läbipaistev ning nende elluviimiseks lähtuvalt põhjendatud ja mõistlikud. tegevusteks optimaalsed ja on Publiku hulk ja piletimüügi prognoos on planeeritud kulud planeeritud realistlik. On planeeritud piisavad ei ole põhjendatud. uusalavastuste, etenduste omafinantseeringu ja lisarahastuse Eelarves välja ja esitajate arvust allikad. toodud kulud ei ole lähtuvalt osaliselt realistlikud, toetuse põhjendamata. Publiku  kasutamine pole hulk ja piletimüügi kuluefektiivne ega prognoos ei ole täis mõistlik. Publiku mahus realistlik. On hulk ja piletimüügi planeeritud vähesel prognoos ei ole määral omafinantseeringu realistlik. Ei ole ja lisarahastuse allikad. planeeritud piisavalt omafinantseeringu ja lisarahastuse allikaid. 3. Taotluste hindamise kord 3.1 Meetme tingimustele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab käesoleva määruse § 11 lõikes 4 nimetatud komisjon (valdkondlikud asjatundjad ja Kultuuriministeeriumi töötajad) käesolevas hindamismetoodikas kirjeldatud kuue kriteeriumi lõikes punktide alusel. 3.2 Vahepealsete hinnangute puhul valitakse punkt, mille kirjelduses enamik aspekte vastab taotluses toodud asjaoludele. Taotleja poolt iga kriteeriumi eest saadud punktid liidetakse omavahel. Maksimaalne koondsummana saadav punktide arv on 100 (100 punkti võrdub 100% taotletud summast). 3.3 Taotluse hindamisel võetakse arvesse nii taotluses sisalduv, kui taotlejalt täiendavalt saadud lisainformatsioon, samuti muud ekspertidele, Kultuuriministeeriumi töötajatele ja hindamiskomisjoni liikmetele teadaolevad hindamist mõjutavad tõendatud asjaolud. 3.4 Taotlused, mis said koondsummaks vähem kui 75 punkti 100-st võimalikust või kui hindamismetoodika 1. kriteeriumi hinnati alla 15 punkti või 2. kriteeriumi alla 12 punkti, jäetakse rahuldamata. 3.5 Kui komisjoni hindamistulemuse põhjal ületab etendusasutuse tegevustoetuse taotluste rahaline maht taotlusvooru eelarve vaba jäägi, leitakse toetuse summa proportsionaalse vähendamise kaudu.  Kultuuriministeeriumi seisukohad kultuuriministri määruse „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu kohta esitatud arvamustele Arvamuse tegija Arvamuse sisu Kultuuriministeeriumi seisukoht Eesti Etendusasutuste Liit Eelnõu § 1 muudetakse määruse § 7 tervikuna. Neist olulisim on Kultuuriministeerium ei nõustu, et eelnõu määruse lõikes 2 sätestatud valemist loobumine põhjendusega, et muudatustega taganetakse etendusasutuse see ei võimalda erinevate teatrite tegutsemisvorme soovitult seaduses kehtestatud mahupõhisuse võrrelda. Ehkki erinevat tüüpi etendusasutuste (eeskätt mudelite tingimusest. Etendusasutuse seaduse § 16 trupp, trupp+maja, maja ehk etenduskunstikeskus) erisustega on lõike 4 kohaselt tuleb seaduses nimetatud vaja rohkem arvestada, taganetakse selle punktiga Etendusasutusteeesmärkidel antavate toetuste määramisel seaduses kehtestatud mahupõhisuse tingimusest. Eelarve kasutada võrreldava ühikuna realistlikkuse hindamine on vajalik, ent selle hindamine antud etendusasutuse loomingulise tegevusega mudeli järgi jääb subjektiivseks ning rahastamisest kaovad seotud töö mahtu. Küll ei anna seadus piisavad mõõdetavad alused. EETEALi seisukoht on olnud terve piire, mil viisil mahu arvestust kasutada läbirääkimiste perioodi vältel, et rahastamismudel peab ühendama tuleb. Kehtivas määruses kasutatud mõõdetavate ja kunstiliste kriteeriumite hindamise mõistlikul moel AITA-põhine mahuarvestus lähtub tagades erinevate teatrimudelite (trupp, trupp+maja, maja) uuslavastuste, etenduste, publiku hulga ja elujõulisuse. truppide suurusest ning valemist, mille järgi arvutatakse AITA-de arv, millele omakorda antakse rahaline väärtus. Eelnõuga soovitakse seda süsteemi küll muuta ja valemist loobuda, kuid mõõdetavad alused jäävad võrreldavalt samaks. Eelnõu § 1 punktiga 1 määratakse tegevustoetuse alampiiriks 90 Kultuuriministeerium on seisukohal, et 000 eurot ning ülempiiriks munitsipaaletendusasutustel 1 350 000 samas taotlusvoorus osalevatel ja samade eurot ning eraetendusasutustel 600 000 eurot. Erinevad piirid sisutingimuste alusel hinnatavatel era- ja loovad eelduse, et aluseks on teistsugune arvutamise mudel, mida munitsipaalteatritel ei pea olema ei ole aga selgitatud või põhjendatud. Samas voorus sarnastel tingimata kõik täpselt samad tingimused alustel osalevaid etendusasutusi tuleb hinnata võrdsetel toetuse saamiseks. Munitsipaalteatrite tingimustel. Etendusasutuse eelarve kasvuks on kehtestatud 20%. toimemudel on oluliselt erinev erateatrite Rõhutame, et eelarve tõusu arvestamisel tuleb võtta aluseks ilma omast, mistõttu on esimesele seatud lisaks proportsionaalse vähendamiseta toetuse summa. Proportsionaalne ka omafinantseeringu nõue, mida vähendamise järgne summa ei kajasta teatri toimimiseks vajalike erateatritel ei ole. vahendite tegelikku määra, vaid sõltub konkreetse aasta taotluste Juhime tähelepanu, et 11.09.2023 arvust. Kui arvestatakse proportsionaalselt vähendatud toetust, arvamuse avaldamiseks saadetud eelnõu läheb alampiir vastuollu eelmisel aastal alla 75 000 euro toetuse eelarve kasvu piirangut ei sisalda. saanud etendusasutuste õigustatud ootustega, kuna kehtivas määruses ei ole 20% kasvupiir seotud eelarve, vaid loomingulise tegevuse mahuga. Plaanitav muudatus ei võimalda neil üldse taotlust esitada. Eelnõu § 1 punkti 5 ning 7 sõnastused võimaldavad mitmeti Kultuuriministeerium ei nõustu, et eelnõu tõlgendatavust, kus jääb ebaselgeks, kuidas mõjub 4% § 1 punkti 1 lõigete 5 ja 7 sõnastused on rakendamine proportsionaalsele vähendamisele. Näiteks, kas 4% mitmeti tõlgendatavad, sest lõike 7 käsitletakse lisatoetusena, mis lisandub taotlusvoorus eraldatavale sisuselgituse kohta ütleb seletuskiri, et see summale või suurendab 4% ülejäänud etendusasutuste toetuste reguleerib toetuse andja õigust jagada proportsionaalse vähendamise protsenti. kuni 4% taotlusvooru eelarvest nendele taotlejatele, kes on läbinud määruse alusel vastavuskontrolli, sisulise hindamise ning proportsionaalse vähendamise ja arvutuse tulemusena on nende tegevustoetus vähenenud võrreldes eelmisel kalendriaastal eraldatud tegevustoetuse kogusummaga. Tegemist ei ole taotlusvooru eelarvele lisanduva rahaga, vaid väljakuulutatud taotlusvooru eelarve sees 4% jaotusega ja seda rakendatakse pärast lõikes 5 nimetatud proportsionaalset vähendamist, kui  toetuse andja otsustab vastavat õigust kasutada. Täiendame vastavalt ka seletuskirja. Eelnõu § 1 punktis 8 välja jätta täpsustus „võlaõiguslike lepingute Kultuuriministeerium muudab eelnõu § 1 alusel“, kuna see ei vasta tegelikule olukorrale, kus loomingulise punktis 2 reguleeritud määruse § 8 lõike 3 töö mahtu mõjutavad eriti etenduskunstikeskuste, tantsuteatrite ja punkti 5 sõnastust järgmiselt: „5) taotluse loominguliste ühenduste puhul nii Kultuurkapitali toetused kui esitamise seisuga ning toetuse omavahelised koostöölepingud. kavandatava kasutusaasta kohta etendusasutuse töökohtade koosseis ja töötajate arv;“ ning jätab eelnõust välja lause osa „võlaõiguslike lepingute alusel“. Seletuskirja lisame selgituseks, et siin on mõeldud erinevate lepingute alusel nii etendusasutuse koosseisulisi kui ka mittekoosseisulisi töötajaid. Punktis 8 esitatud hindamismetoodika ettepanek, kus lisatakse Kultuuriministeerium kinnitab, et pingereale 75 punkti lävend ning hindamismetoodika kriteeriumite eelnõuga lävendi tõstmine kannab 1 ja 2 lävend, on dubleeriv. 75 punkti lävend ei ole vastavuses soovitud eesmärki, et rahastuse saaksid kriteeriumite arvu vähenemisega võrreldes eelmise aasta parimad etendusasutused. taotlusvooruga ning ei ole seega põhjendatud. Teeme ettepaneku Etendusasutused on ka ise korduvalt kehtestada lävendiks 70 punkti. Kunstilise tasemega seotud rõhutanud lävendi ja kunstilise taseme kui kriteeriumitele eraldi lävendi seadmine olukorras, kus ei ole ühe olulisema kriteeriumi hindamise esitatud hindajatele mõeldud küsimustikke ning komisjoni esiletõstmise vajadust. liikmetel ei ole teadolevalt kohustust vaadata taotlevate teatrite Hindamiskomisjon koosneb etendusi, tekitab küsimuse, millega tagatakse teatrite hindamise etendusasutuse seaduse § 17 lõike 3 objektiivsus ja läbipaistvus. Kriteeriumilävendite seadmisega kohaselt valdkondlike saavutatavaid eesmärke täidab pingerea moodustamine. esindusorganisatsioonide ettepanekul nimetatud asjatundjatest. Kultuuriministri 14.10.2022 määruse nr 17 § 11 lõike 4 punkti 1 kohaselt võib Eesti Etendusasutuste Liit nimetada komisjoni kuni 2 liiget. Soovitame kõikidel  esindusorganisatsioonidel esitada hindamiskomisjoni liikmed, kelle kaudu tagada maksimaalsel võimalikul moel etendusasutuste hindamise objektiivsus. Punktis 9 jääb selgusetuks, kas esimeseks kalendriaastaks Esimeseks kalendriaastaks määratud määratud toetuse summa, mis on aluseks teise ja kolmanda aasta toetuse summa kujuneb eelnõu § 1 toetuse määramisele, on proportsionaalselt vähendatud või punktis 1 reguleeritud lõike 4 kohaselt vähendamata summa. Samuti, kas kolmeks aastaks määratud arvestades lõikes 1 toodud piirmäärasid summat vähendatakse igal aastal proportsionaalselt vastavalt ehk taotletava toetuse summat, sisulise selleks aastaks laekunud taotlustele. Üheaastaste tegevustoetuste hindamise käigus tekkinud pingerida ja puhul saab kasv olla 20% eelmise aasta summast, selgitamata on, komisjoni ettepanekut toetuse suuruse milline on kasv kolmeaastase tegevustoetuse lõppemise järel uut osas ning lõikes 5 kirjeldatud juhul ka toetust taotledes. proportsionaalset vähendamist. Teise ja kolmanda aasta toetus ei saa vastavalt eelnõu § 1 punktis 9 kirjeldatule olla suurem kui esimeseks aastaks määratud summa, kuid ta võib olla väiksem kui vahearuandest selgub, et toetuse saaja ei ole viinud ellu lubatud tegevusi lubatud mahus või kui toetuse andjale ei eraldata riigieelarvest piisavalt vahendeid. Eelnõus puudub regulatsioon eelarve kasvu piirangu kohta ning selle kohta, et kolmeks aastaks määratud summa igal järgneval aastal proportsionaalselt väheneks. Ehkki lähtudes õiguskantsleri hinnangust (11.09.2023) on riigil Kultuuriministeerium juhib tähelepanu, et õigus seada rahastamiseks erinevaid kriteeriumeid, ei ole eelnõule lisatud muudetud põhjendatud, miks on mõjus valdkonna arengule hindamismetoodika kohaselt saab mh (hindamismetoodika 1.1.3, tabelis kriteerium 3) eraldi välja toodud tööd lastega ja noortega hinnata rahvusvaheline tegevus, mitte aga näiteks õiguskantsleri poolt kriteeriumi 4 „„Senise etendustegevuse välja pakutud ligipääsetavus või töö laste ja noortega. Kui panus valdkonna mitmekesisusse“ juures. kriteeriumiks on rahvusvahelisus, siis on vaja täpsustada, milliseid Selle kriteeriumi puhul hinnataksegi ootuseid riik sellele esitab (Eesti kultuuri tutvustamine, Eesti seletuskirja selgituse kohaselt näiteks kogukonna ühendamine ja kultuuri säilitamine, osalemine žanrilist või sihtgrupilist mitmekesisust rahvusvahelises koostöös, panustamine rahvusvahelisse või tööd algupäranditega ja teisi taotleja enda poolt taotluses esile toodud loometegevusse vms). Teiseks käsitletakse rahvusvahelisust kitsalt külalisetenduste andmise või korraldamisega asjaolusid. Taotleja peab oma panust ning rahvusvahelistes võrgustikes osalemisega jättes tähelepanuta valdkonna mitmekesisusse taotluses ise koostöölavastused ja teised rahvusvahelised projektid, kirjeldama. Laiendame seletuskirjas residentuuriprogrammid, külalislavastajate kaasamise jt. Jääb toodud näidete loendit. selgusetuks, millisel kaalutlusel põhineb osakaal 5-15% Kultuuriministri 14.10.2022 määruse nr repertuaari mahust. Kriteerium 3 ei arvesta võrdselt kõiki17 § 8 lõike 3 punkti 1 kohaselt peab etendusasutusi lähtudes nende toimimisviiside erinevustest (trupp, taotleja esitama taotlusega trupp+maja, maja). Mainitud teatrimudelite spetsiifika mõjutab ligipääsetavuse ja keskkonnamõju nende panustamisviise valdkonna arengusse. Rahvusvahelisuse rakendamise tegevuskava. Kavade kõrval on arvestamata töö laste ja noortega, kogukonna- jaolemasolu on seatud etendusasutusele publikuprogrammid, konkursid, koostöö teiste vastavuskontrolli nõudeks. Ilma nendeta organisatsioonidega jt. riigi toetusele ei kvalifitseeru. Muudame eelnõule lisatud hindamismetoodika kriteeriumi 3 „Senine rahvusvahelise tegevuse maht ja mõju valdkonna arengule“ sarnaseks kriteeriumi 4 hindepunktide kirjeldustega, kus anname kvalitatiivse hinnangu ning palume taotlejal endal oma rahvusvahelise tegevuse sisu ja panust taotluses kirjeldada. Muudatusest tulenevalt muudame ka kriteeriumi nimetust: "Senise rahvusvahelise tegevuse mõju valdkonna arengule". Teeme ettepaneku hinnata kriteeriumis 4 hinnatakse panust Kultuuriministeerium juhib tähelepanu, et valdkonna arengusse täpsemalt kui määratlustega „väike“, kultuuriministri 14.10.2022 määruse nr „keskmine“ ja „suur“. Jääb ebaselgeks, miks hinnatakse panust 17 § 9 lõike 4 kohaselt peab olema ainult kahe majandusaasta lõikes. Arvestades, et kandideerida etendusasutuse tegevustoetuse taotleja saavad ka kolmandat aastat tegutsevad etendusasutused, on kahe tegutsenud etendusasutusena vähemalt aasta hindamine põhjendatud, ent pikema pikem ajalooga teatrite viimased kaks aastat enne taotluse puhul on otstarbekas vaadata panust valdkonda pikema perioodi esitamist. Eelnõuga soovitakse seda vältel. tingimust alates 2027. aastaks toetuse taotlejatele muuta, kuid kahe aasta hindamine vähemalt 2027. aastani on põhjendatud hetkel kehtiva nõude tõttu ning taotlejate võrdse kohtlemise printsiipi arvestades. Kriteeriumis 5 hindamisel tuleb arvestada, et kahe taotlemise Kultuuriministeerium nõustub, et 2021 ja eelneva aasta (2021 ja 2022) etendustegevust mõjutas koroona, mis 2022 olid etendusasutustele rasked seadis piirangud ka külalisetenduste andmisele. Kui tavapärases aastad, kuid need olid ühtviisi rasked olukorras on kriteeriumi hindamine põhjendatud, siis kahe viimase kõikide etendusasutuste jaoks. aasta lõikes seab see Tallinnas ja Harjumaal tegutsevad teatrid Koroonapandeemia järelmõjud ebavõrdsesse olukorda. puudutasid kindlasti ka aastat 2022. Ükski etendusasutus ei ole toodud aastate alusel näitajate arvestuses ebavõrdses olukorras. Hindamismetoodikas esitatud kriteeriumid on kirjeldatud Kultuuriministeerium nõustub ja tegutseb pinnapealselt, „vahepealse hinnangu“ kirjeldus puudub. Peame igapäevaselt selle nimel, et vajalikuks, et tabelite täitmise toeks koostataks küsimustikud, mis menetlemisprotsessid oleksid loovad kriteeriumite hindamiseks ühised alused ning moodustavad läbipaistvad ja toonitab, et lahutamatu osa hindamismetoodikast. Komisjoni kohtumised otsustusprotsess on alati mingil määral teatritega peaksid toimuma samuti küsimustiku alusel, mis tagab subjektiivne. Seetõttu ongi teatrite andmete võrreldavuse ning aitab tagada, et komisjon saaks kogu tegevustoetuste taotluste hindamisse hindamiseks vajaliku informatsiooni. Mõlemad materjalid peavad kaasatud just valdkonna olema taotlejale kättesaadavad. Teeme ettepaneku muuta taotluse esindusorganisatsioonide nimetatud menetlemise taotlejale läbipaistvamaks nii komisjoni töö kui eksperdid. Soovitame ministeeriumi menetlemisprotsessi erinevate etappide osas. Senini esindusorganisatsioonidel esitada on ebaselge, kuidas tagatakse teatrite hindamise objektiivsus ja hindamiskomisjoni liikmed, kes oleksid läbipaistvus: eeskätt hinnete põhinemine taotletavate teatrite piisavalt kursis teatrite individuaalse etenduste vaatamisel, kursisolek teatrite individuaalse tehnilise, tehnilise, administratiivse ja loomingulise administratiivse ja loomingulise toimimisprotsessiga. toimimisprotsessiga ning näinud etendusi, mille põhjal hinnang anda. Muudetud hindamismetoodikasse lisatud vahepealsed hinnangud on ilma kirjelduseta ja neid ei ole sisustatud teadlikult. Vahepealne hindepunkt valitakse kui taotluses kirjeldatud asjaolud sobituvad sisult kõrgema hindepunki kirjelduses toodud aspektide ja madalama hindepunkti kirjelduses toodud aspektide vahele. Kultuuriministeerium on seda ka eelnõu seletuskirja § 1 punktis 12 selgitanud. Hajutamaks subjektiivsuse osakaalu hindamisel teeme ettepaneku Kultuuriministeerium leiab, et 7 suurendada komisjoni liikmete arvu ning laiendada punktiskaalat. komisjoni liiget on optimaalne arv, et tagada töö kõrge kvaliteet ja tulemuslikkus selleks ettenähtud ajaga. Rõhutame veelkord, et taotluste hindamine on alati teatud määral subjektiivne, kuid seetõttu ongi tegevustoetuste taotluste hindamisse kaasatud just valdkonna esindusorganisatsioonide nimetatud eksperdid. Kriteeriumite punktiskaalade ja kirjelduste punktis 3.3. Igasugune ekspertidele, KUM-i sätestatakse, et taotluse hindamisel võetakse arvesse „ekspertidele, töötajatele või komisjoni liikmetele Kultuuriministeeriumi töötajatele ja hindamiskomisjoni liikmetele teatavaks saanud teave, mis võib teadaolevad hindamist mõjutavad tõendatud asjaolud”. On mõjutada toetuse määramise ja ebaselge, kuidas ja mil määral mõjutavad need hindamist ning otsustusprotsesside kvaliteeti ning kuidas saavad neist teadlikuks taotlevad teatrid. Lisainfot saab läbipaistvust ja luua paremad eeldused, et  arvestada ainult konkreetsete kriteeriumite hindamisel kindla tehtud otsused avaldavad soovitud mõju, metoodika alusel. tuleks esitada. Olenevalt teabe sisust võib mõju olla ka hindamisele ja selle tulemusele ning taotleja, keda see puudutab, saab selle info haldusorganilt, kes tema taotlust menetleb. Selline teave võib olla seotud näiteks valeandmete esitamisega või mingi muu õigusvastase käitumisega taotleja poolt. Teave peab olema tõendatud ja selle sisu, ulatust ja võimalikku tagajärge tuleb haldusorganil hinnata. Eesti Linnade ja Valdade Liit Olulisima muudatusena toetame eelnõu punkti 3, millega (Tallinna linn) Kultuuriministeeriume ei nõustu, et täiendatakse määruse § 8 lõikega 31 ja antakse võimalus taotleda eelnõu punktis 3 toodud lõiget 32 saab ning määrata tegevustoetus ka kolmeks aastaks. Segaseks jääb aga tõlgendada üheks aastaks toetuse sama paragrahvi täiendus lõikega 32, mida annab tõlgendada ka nii, küsimise piiranguna kui kolmeks aastaks et kui etendusasutus taotleb tegevustoetust kolmeks aastaks, kuid toetust küsides taotleja lävendit ei ületa. lävendit ei ületa, saab ta üldse järgmine kord taotluse esitada alles Kui taotleja lävendit ei ületa, ei saa ta kolme aasta pärast. toetust ei üheks ega kolmeks aastaks, kuid saab sellele järgneval aastal uue taotluse esitada. Antud säte eelnõus reguleerib kolmeks aastaks toetuse taotlemist ja seda saab teha iga kolme aasta järel, kui avatakse uuesti taotlemine kolmeks aastaks. Vaheaastal saab toetust küsida üheks aastaks. Täiendame vastava infoga seletuskirja. Eelnõu puhul teeb aga jätkuvasti suurimat muret, et rahastamiskord Eelnõus toodud rahastamismudel lähtub lähtub ka edaspidi ennekõike etendusasutuse juriidilisest staatusest 1. novembril 2022 jõustunud ega sea esikohale etendusasutuste tegevuse sisu. Käeoleva aasta etendusasutuse seadusest (EAS), mille § mais arvamuse avaldamiseks esitatud määruse eelnõu versioonis nähti ette munitsipaaletendusasutuste tegevuse toetamine lahus 16 eristab õiguslikult (sh juriidilise vormi eraetendusasutustest, kuid nüüdses versioonis on sellest loobutud. järgi) etendusasutused ja nimetab, mis Nii konkureerivadki taas omavahel erinevates toetusvoorudes eesmärkidel toetust antakse. läbisegi erineva toimimisviisiga etendusasutused. Eriti selgelt Kultuuriministeerium on seisukohal, et diskrimineerib see lähenemine Tallinna Linnateatrit, mis oma samas taotlusvoorus osalevaid ja samade olemuselt sarnaneb igati just riigi asutatud sihtasutustega ning sisutingimuste alusel hinnatavaid era- ja selline on olnud aastaid ka riigi ja linna ootus Tallinna munitsipaaletendusasutusi saab hinnata Linnateatrile. sama metoodika alusel, kuid just toimemudeli erinevuse tõttu, erinevate On raske näha, kuidas loob juriidilisest vormist lähtuv liigitamine, nõuetega omafinantseeringule, kus suuremale osale etendusasutustest (riigi asutatud sihtasutused) abikõlblikele kuludele ja toetuse seatakse vaid kvantitatiivsed kriteeriumid ja väiksemale osale (era- suurusele. ja munitsipaaletendusasutused) ka kvalitatiivsed, konkurentsi avaliku sektori toetustele, mis oleks peamiseks tõukeks meie teatripildi mitmekesisuse kasvamisel. Meie hinnangul on jätkuvasti teatripildi mitmekesisuse huvides luua rahastusmudel, mis käsitleks omavahel võrdlevalt justnimelt sisult samataolisi etendusasutusi: 1. oma maja ja suure püsitrupiga repertuaariteatrid, 2. väikese püsitrupiga ja valdavalt projektikeskselt tegutseva etendusasutused, 3. ilma trupita, kuid kureeritud tegevusega teatrikeskused / - platvormid. Kultuuriministeerium nõustub, et riigi Juhime tähelepanu, et kestev riigi asutatud või riigi osalusel asutatud sihtasutused on võrreldes asutatud sihtasutuste eelistamine teistele omandivormidele on sellises protsessis väga erandlik ning lisaks vastuolus ka munitsipaal- ja eraetendusasutusega hindamise ning rahastamise aluste 2023. aastal sõlmitud koalitsioonileppe kultuurivaldkonna punktiga number 12 „Lõpetame kultuuri ja loomeettevõtluse arvestamise osas erinevas olukorras, kuid vastuolu viidatud koalitsioonileppe teineteisest lahutamise riigiametite ja agentuuride silmis, mis punktiga 12 ei näe, pigem vastupidi. takistab kultuurivaldkonna arengut. Kaasame teadlikumalt Etendusasutuse seaduse § 16 lõike 1 erasektorit kultuuripoliitikasse ja -strateegiatesse.“ Seega loodame, et töö parema etendusasutusute seaduse ja selle alusel kohaselt määratakse riigi asutatud kehtestatava etendusasutuse toetamise tingimuste ja korra sihtasutusena tegutsevale määrusega jätkub. etendusasutusele riigieelarvest toetus etendusasutuse põhikirjaliste eesmärkide täitmise tagamiseks. Riigi poolt seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmise tagamiseks ehk konkreetsete strateegiliste eesmärkide täitmiseks, peab riik seisma selle eest, et sihtasutusel oleks reaalne võimekus neile pandud eesmärke täita. Kui riik annab ülesande, tuleb selle ülesande täitmiseks ka vahendid anda. Eelnõu on kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega, mille sisuks ei ole mitte kõigi (jur)isikute võrdne kohtlemine, vaid võrdsete kohtlemine võrdselt ja ebavõrdsete kohtlemine ebavõrdselt. Munitsipaal- ja eraetendusasutuste eesmärgid määratlevad nende omanikud, kes peavad tagama enda seatud eesmärkide täitmiseks vajalikud vahendid. Ülaltoodust tulenevalt on riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste ning munitsipaal- ja eraetendusasutuste puhul erinevatest põhimõtetest lähtumine põhjendatud. Meie ettepanek on kujundada välja mehhanism, kus eelarve Selgitame, et AITA-põhist mahuarvestust realistlikkus pole mitte subjektiivselt hinnatav kriteerium teiste valemi alusel, ei rakendata enam ka riigi kriteeriumite hulgas, vaid sarnaselt riigi sihtasutuste asutatud sihtasutusena tegutsevatele tegevustoetuste määramisele objektiivselt hinnatav kriteerium etendusasutustele toetuse määramisel. (nagu selle sätestab eelnõu punktis 7 esitatud määruse § 12 lõike 2 Seda tehakse sarnaselt munitsipaal- ja eraetendusasutustega, kus hinnatakse punkti 1 muudatus), mida siis vajadusel kõigi lävendi ületavate etendusasutuse loomingulise tegevusega etendusasutuste puhul proportsionaalselt vähendatakse. seotud töö mahtu taotlusega esitatud eelarve alusel. Lisaks palume tõsiselt kaaluda hindamiskriteeriumite lisa punkti 3 Muudame eelnõule lisatud („rahvusvahelise tegevuse maht ja mõju“) täpsemat sisustamist. hindamismetoodika kriteeriumi 3 „Senine Praeguste selgituste järgi kvalifitseerub rahvusvaheliseks rahvusvahelise tegevuse maht ja mõju tegevuseks vaid osalemine võrgustikes, repertuaari esitamine valdkonna arengule“ sarnaseks kriteeriumi 4 hindepunktide välismaal ja külalisetenduste toomine Eestisse. Taaskord on meie hinnangul tegemist Tallinna Linnateatrit diskrimineeriva punktiga, kirjeldustega, kus anname kvalitatiivse sest sama ei eeldata teistelt suurtelt repertuaariteatritelt. Võib hinnangu ning palume taotlejal endal oma arutleda, kas seda peaks rakendama kõigile või mitte kellelegi rahvusvahelise tegevuse sisu ja panust puhul, kuid antud hetkel paneb see linnateatri ebavõrdsesse seisu. taotluses kirjeldada. Muudatusest Lisaks on igati tervitatavat rahvusvahelist koostööd võimalik tulenevalt muudame ka kriteeriumi arendada sisuliselt ka mitmel muul viisil peale eelnõu lisas nimetust: "Senise rahvusvahelise tegevuse mõju valdkonna arengule". sõnastatu: näiteks välislavastajate (ja teiste lavastusmeeskondade liikmete) kasutamine uuslavastuste väljatoomises. Kohaliku omavalitsuse toetus Viimase nüansina soovime välja tuua, et paragrahvi 7 uue lõike 2 etendusasutusele on käsitletav sõnastuse teine lause peaks sisaldama lisaks omafinantseeringule omafinantseeringuna eelnõu mõistes, mis ka kaasfinantseeringu mõistet. Vastasel juhul tekib segadus, kuidas tähendab, et puudub vajadus mõiste ja kas käsitletakse etendusasutuste eelarveid hinnates ning kaasfinantseering lisamiseks. abikõlbulikke kulusid mõõtes kohalike omavalitsuste toetust oma Omafinantseeringu hulka saab lugeda nii munitsipaaletendusasutustele. KOV-i enda panuse kui erasektori panuse. Selline lähenemine on kooskõlas EL riigiabi reeglitega, sest munitsipaaletendusasutuste tegevustoetust riigiabiks ei loeta. Riigiabi saajate puhul kehtib põhimõte, et omafinantseering ei tohi sisaldada teisi avalikke vahendeid, antud juhul ei ole see piirang kohane. Eesti Teatriliit Palume kehtestada korrastatud ja üheselt mõistetav Kultuuriministeerium juhib tähelepanu, et etendusasutuste rahastamismudel. Rahastamise põhimõte peab kirjeldatud mudelit rakendati 2023. aasta sisaldama mõistetavaid ja põhjendatud tingimusi, millele tegevustoetuste määramisel. Kogu see riigieelarvelist toetust taotlev etendusasutus peab vastama. protsess sai ulatuslikku kriitikat etendusasutustelt ning Eesti Eesti Teatriliit on koostöös Eesti Etendusasutuste Liiduga välja Etendusasutuste Liit esitas sellele ja töötanud arvestusliku inimtööaasta ehk AITA-põhise täiendatud mudelile 2023. aasta kevadel rahastamismudeli, teatriliit on esitanud mudelit põhimõttelisi kommentaare, millega Eesti Kultuuriministeeriumile ja Vabariigi Valitsusele etendusasutuste Teatriliit nõustus. Käesolevas eelnõus on riigipoolse rahastamise põhimõttena alates 2007. aastast. AITA on valdav osa nimetatud kriitikast uuslavastuste väljatoomiseks ja lavastuste esitamiseks vajaliku rakendatud ning tegevustoetuse tööhulga mõõtühik, mis vastab täistööajaga töötaja töömahule määramine on viidud kooskõlla kalendriaastas. Vajalik töömaht saadakse koosseisuliste töötajate etendusasutuste reaalsete ning koosseisuväliste töötajate töö ja sisseostetud teenustega. tegutsemismudelitega, mida ei ole Töömahu näitajad on uuslavastuste arv, etenduste arv ja külastajate võimalik üheselt määratleda kirjeldatud arv, mille alusel arvestatakse teatrite baastoetusi sõltuvalt teatri AITA mudeliga. AITA-mudel, mis on tegevusvormist (repertuaariteater, projektiteater vms) ja -liigist loodud trupipõhist teatritoimimist (muusikateater, sõnateater, tantsuteater, nukuteater vms). Selle arvestades ei ole nii universaalne. Oleme toetusprintsiibi järgi töötavad tänapäevani etendusasutused püüdnud leida paindlikumat lahendust Põhjamaades. Ka Soome riik on võtnud kohustuse teatreid seaduse mahupõhisuse kriteeriumi kaudu sellisel kujul rahastada. Tänu riigi kindlale rakendamiseks. Punktis 3 nimetatud toetuspõhimõttele on majanduse halvematel aegadel päästetud erinevad etendusasutuste liigid on mitme teatri olemasolu. Mahuarvestuse ehk AITA valem sisaldab paindlikuma lähenemisega kaetud ning kõige olulisemaid teatritegemise komponente ehk arvnäitajaid, kõigil on võimalus tegevustoetust mille teater on välja arvutanud. taotleda. Lisaks tuleb arvestada, et etendustegevust toetab ka 1) AITA-põhise toetuse arvestamisel, tegevustoetuse Kultuurikapitali näitekunsti sihtkapital eraldamisel tuleb arvestada töötasu kokkuleppeid ning riigi tegevustoetus peaks olema ametiühingute keskorganisatsiooni TALO ja Vabariigi suunatud pigem tugevamatele Valitsuse vahel, milles on järgitud järgmist printsiipi: institutsioonidele, mitte iga ükskiku  Etendusasutuse seaduse alusel tegutseva etendusasutuse ja lavastuse väljatoomiseks loodud avalikõigusliku etendusasutusega töösuhtes olevate produktsioonidele. kõrgharidusega kultuuritöötajate ja kõrgema Kultuuriministri 14.10.2022 määruse nr kutsekvalifikatsiooniga atesteeritud tehniliste spetsialistide 17 §-s 7 kasutatud AITA-põhine miinimumtöötasu täistööaja korral peab olema võrdne riigi mahuarvestus lähtub uuslavastuste, keskmise brutotöötasuga. etenduste, publiku hulga ja truppide suurusest ning valemist, mille järgi 2) AITA-põhine rahastamismudel vajab teatritöötajate arvutatakse AITA-de arv, millele antakse palgamaatriksi süsteemi sisseseadmist ja sidumist AITA- rahaline väärtus. Eelnõuga soovitakse ga, tegevustoetuse pearahaga, mis annab AITA-le tegeliku seda süsteemi küll muuta ja valemist väärtuse. Süsteem tagab teatud töötasu alammäära loobuda, kuid mõõdetavad alusel jäävad kindlustamise ning jätab tööandjale vabaduse töötasusid võrreldavalt samaks. vastavalt töötulemustele suurendada või vähendada. Alamastme töötasud kehtestatakse kvalifikatsioonipõhiselt. Kindlustatud on ametikoha minimaalne töötasu ja esile toodud palgatõusu võimalused. Maatrikstabel on töötasu kulude arvestamiseks üks paremaid mooduseid vajalike rahaliste vahendite suuruse arvutamisel, seda saab siduda uute kokkulepetega nii riikliku alampalga muutumisel kui ka TALO ja Vabariigi valitsuse vahel sõlmitud töötasu kokkulepetega kõrgharidusega töötaja miinimumtöötasu määramisel. Palgamaatriks annab võimaluse arvestada tegevustoetuse tegelikku vajadust, mille alusel eraldatakse riigieelarvest vahendeid etendusasutustele. Vastuolu ongi riigi toetuse mittevastavuses AITA muutunud väärtusega, mis struktuurse süsteemi rakendamisel on silmanähtav. Toetuse jagamine AITA valemiga ei taga riikliku toetuse saamise kindlust, kuid muudab raha jaotuse selgemaks. 3) Riigitoetuse eraldamine peab arvestama etendusasutuste vajadusi ja erinevat institutsionaalset ülesehitust, milleks on 1) majadega trupid, 2) majad truppideta, 3) ilma majadeta trupid, 4) produktsiooniorganisatsioonid (toetus  etendajale, kes pakub oma produktsiooni erinevatele etendamispaikadele). Eesti Tantsunõukogu Kogu eelneva määruse ja etendusasutuste rahastamise muudatuse Kultuuriministeerium ei nõustu, et eelnõu aluseks oli kujundada ühine alus teatrite võrdlemiseks selliselt, et muudatustega on loobutud see põhineks teatri loomingulisel ja mahupõhisel rahastamisel. See etendusasutuse seaduses kehtestatud annaks võrreldava aluse teatrite tegevuse hindamiseks ja mahupõhisuse tingimusest ja see on toetamiseks. Kogu sellest alusideest on nüüdseks loobutud. määrusest eemaldatud. Etendusasutuse Määruse muudatuse kohaselt jääb etendusasutuste rahastamine seaduse § 16 lõike 4 kohaselt tuleb põhinema ajaloolistele ja hierarhilisele alusele ning põhineb teatri seaduses nimetatud eesmärkidel antavate eelneval toetusssummal. Tantsunõukogu ei ole nõus, et toetuste määramisel kasutada võrreldava mahupõhise rahastamise põhimõte on määrusest eemaldatud. ühikuna etendusasutuse loomingulise tegevusega seotud töö mahtu. Küll ei anna seadus piire, mil viisil mahu arvestust kasutada tuleb. Kultuuriministri 14.10.2022 määruses nr 17 kasutatud AITA-põhine mahuarvestus lähtub uuslavastuste, etenduste, publiku hulga ja truppide suurusest ning valemist, mille järgi arvutatakse AITA-de arv, millele omakorda antakse rahaline väärtus. Eelnõuga soovitakse seda süsteemi küll muuta ja valemist loobuda, kuid mõõdetavad alusel jäävad võrreldavalt samaks. Positiivne on erateatrite töömahu arvestusse lisaks töölepingutele Kultuuriministeerium muudab eelnõu § 1 ka võlaõiguslike lepingute lisamine. Samas on arvestamata jäetud, punktis 2 reguleeritud määruse § 8 lõike 3 et suur osa erateatrite tegevusest toimub koostöölepingute, punkti 5 sõnastust järgmiselt: „5) taotluse partnerluse, Kultuurkapitali jt fondide otsetoetuste, arvete jms esitamise seisuga ning toetuse koostööpõhimõtete alusel, mis ei ole võlaõiguslikud lepingud ega kavandatava kasutusaasta kohta ka töölepingud. Seetõttu antud muudatusettepanek ei arvesta teatri etendusasutuse töökohtade koosseis ja töötajate arv;“ ning jätab eelnõust välja kogu töömahtu ja annab vaid osalise teadmise teatri tegelikust töö lause osa „võlaõiguslike lepingute mahust ning selles ei väljendu teatri tegelik loomingulise töö maht alusel“. Seletuskirja lisame selgituseks, et siin on mõeldud erinevate lepingute alusel nii etendusasutuse koosseisulisi kui ka mittekoosseisulisi töötajaid. Muudatusettepanekus on kogu lisategevus taandatud vaid Kultuuriministeerium juhib tähelepanu, et rahvusvahelisele tegevusele, kuid määruse väljatöötamise ajal sai eelnõule lisatud muudetud palju räägitud, et lisategevused ei ole vaid rahvusvahelised hindamismetoodika kohaselt saab mh tegevused, vaid on ka muudel eesmärkidel tehtavaid lisategevusi tööd lastega ja noortega hinnata nn töö (noore) publikuga, valdkondlik arendustegevus jms, mis kriteeriumi 4 „„Senise etendustegevuse praeguses määruse muudatusettepanekus jääb arvesse võtmata panus valdkonna mitmekesisusse“ juures. Selle kriteeriumi puhul hinnataksegi seletuskirja selgituse kohaselt näiteks žanrilist või sihtgrupilist mitmekesisust või tööd algupäranditega ja teisi taotleja enda poolt taotluses esile toodud asjaolusid. Taotleja peab oma panust valdkonna mitmekesisusse taotluses ise kirjeldama. Laiendame seletuskirjas toodud näidete loendit. Rahvusvahelisuse hindamiskriteeriumis jääb arusaamatuks, kuidas Muudame eelnõule lisatud kujuneb 15% nõue rahvusvahelises etendustegevuses. Millel see hindamismetoodika kriteeriumi 3 „Senine põhineb? rahvusvahelise tegevuse maht ja mõju valdkonna arengule“ sarnaseks kriteeriumi 4 hindepunktide kirjeldustega, kus anname kvalitatiivse hinnangu ning palume taotlejal endal oma rahvusvahelise tegevuse sisu ja panust taotluses kirjeldada. Muudatusest tulenevalt muudame ka kriteeriumi nimetust: "Senise rahvusvahelise tegevuse mõju valdkonna arengule".  Munitsipaaletendusasutuse kalendriaasta tegevustoetuse ülempiir Kultuuriministeerium hinnangul saab on 1 350 000 eurot ning eraetendusasutuse kalendriaasta toetuse ülempiir olla seotud eelkõige tegevustoetuse ülempiir 600 000 eurot. Meie ettepaneku kohaselt etendusasutuse tegelike tegevuskuludega, võiks ülempiir võiks olla seotud mingi dünaamilise muutujaga, mis tema mahu ja eelarvega ning peab mh on korrelatsioonis ühiskonna muudatustega näiteks kultuuritöötaja olema kooskõlas ka toetuse andja tegelike alampalgaga või mõne teise konkreetse näitajaga. eelarvevõimalustega. Eesti Väike- ja Tähtajaks tagasisidet eelnõule ei Projektiteatrite Liit laekunud.