Sihtasutuse Kultuurileht põhikirja muutmine

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 27.09.2023 nr 203 Sihtasutuse Kultuurileht põhikirja muutmine Sihtasutuste seaduse § 41 lõigete 1 ja 3 ning riigivaraseaduse § 108 lõike 10 alusel: 1. Täiendada põhikirja punkti 3.7 pärast sõna „vastava“ sõnadega „nõukogu kinnitatud“. 2. Täiendada põhikirja punktiga 3.8 ja sõnastada see järgnevalt: „3.8. Sihtasutus korraldab oma arvestusteenuseid Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu. Muul viisil võib Sihtasutus korraldada arvestusteenuseid üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga.“. 3. Tunnistada põhikirja punkt 4.3.6 kehtetuks. 4. Asendada põhikirja punktis 5.1.3 sõna „järgmise“ sõnaga „algava“ ning täiendada punkti peale sõna „tegevuseesmärgid“ sõnadega „ja eelarve“: 5. Muuta põhikirja punkti 5.1.4 jättes välja sealt sõnad „ja eelarve“. 6. Muuta põhikirja punkti 5.4 ning asendada sõnad „seitse (7)“ sõnadega „kaheksa (8)“. 7. Muuta põhikirja punkti 5.4.1 ja selle alapunkte, täiendada põhikirja alapunktiga 5.4.1.5 ning sõnastada need järgnevalt: „5.4.1. Sihtasutuse Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on Sihtasutusega sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik: 5.4.1.1. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui Sihtasutus; 5.4.1.2. on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega kui Sihtasutus; 5.4.1.3. omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui Sihtasutus; 5.4.1.4. on Sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga, või selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga; 5.4.1.5. omab Sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on Sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuse osutaja või tellija.“. 8. Muuta põhikirja punkti 5.6.1 sõnastust ja sõnastada see järgnevalt: „5.6.1. Nõukogu liikme tagasikutsumisel Nõukogust ei maksta talle hüvitist. Riigivaraseaduse § 84 lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud kohustuse mittetäitmisel võib tasu määranud isik otsustada peatada tasu maksmise Nõukogu esimehele või vähendada tasu proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei ole täidetud.“. 9. Muuta põhikirja punkti 5.12 neljanda lause sõnastust ja sõnastada see järgnevalt: „Nõukogu peab järgima riigivaraseaduse § 89 lõike 3 alusel rahandusministri kehtestatud nõudeid Nõukogu koosoleku protokolli kantavate andmete ja protokolli vormi, samuti riigivaraseaduse § 84 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud andmete esitamise kohta, kui need on kehtestatud.“. 10. Muuta põhikirja punkti 5.15 jättes välja sealt kolmanda lause. 11. Muuta põhikirja punkti 5.16 jättes välja sealt sõnad „poolt allkirjastatud kirjalikud“. 12. Muuta põhikirja punkti 6.2 ja asendada seal sõnad „kolmeks (3)“ sõnadega „kuni viieks (5)“. 13. Täiendada põhikirja punktiga 6.21 ja sõnastada see järgnevalt: „6.21. Sihtasutuse Juhatuse liige tuleb valida avaliku konkursi korras. Sõlmitud Juhatuse liikme lepingut võib avalikku konkurssi korraldamata pikendada üks kord. Juhul, kui Sihtasutuse Juhatuse liikme ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku konkursi korras täita, määrab Nõukogu Sihtasutuse asutaja nõusolekul Juhatuse liikme avalikku konkurssi korraldamata.“. 14. Täiendada põhikirja punkti 6.32 peale sõna „kuutasu“ sõnadega „, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud täiendavat tasu“. 15. Täiendada põhikirja punktiga 6.34 ja sõnastada see järgnevalt: „6.34. Juhatuse liikmele võib Nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast Juhatuse liikme volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgmise eest kuni 12 kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust.“. 16. Muuta põhikirja punkti 9.3 jättes välja sealt sõnad „hiljemalt nelja kuu jooksul“ ning täiendada punkti kolmanda lausega sõnastuses „Sihtasutus kohustub kinnitama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile kolme (3) kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates.“. 17. Muuta põhikirja punkti 9.31 ja sõnastada see järgmiselt: „9.31. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on Sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale Nõukogu ja Juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse põhikirja punktis 6.32 nimetatud Juhatuse liikmele makstud täiendavat tasu.“. 18. Võttes arvesse käskkirja punktides 1–17 nimetatud põhikirja muudatusi kinnitada Sihtasutuse Kultuurileht põhikirja uus redaktsioon (lisatud). 19. Sihtasutuse Kultuurileht juhatusel esitada käesolev käskkiri ja põhikirja uues redaktsioonis terviktekst mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga  SIHTASUTUSE KULTUURILEHT PÕHIKIRI 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Kultuurileht (edaspidi Sihtasutus). 1.2. Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik (edaspidi Asutaja), kelle nimel teostab asutajaõigusi Kultuuriministeerium. 1.3. Sihtasutuse asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn. 2. SIHTASUTUSE EESMÄRK 2.1. Sihtasutuse eesmärk on kultuuriajakirjanduse väljaannete kirjastamine ja levitamine. 2.2. Sihtasutus tegeleb Nõukogu poolt kinnitatud ajakirjade ja ajalehtede väljaandmise ning selleks rahaliste vahendite kogumise eesmärgil. 2.3. Eesmärgi saavutamiseks Sihtasutus: 2.3.1. kindlustab materiaalsete ressursside aruka kasutamise; 2.3.2. korraldab ja tagab kõigi toimetuste tööks vajalikud tingimused ja korraldab autorite honoreerimise; 2.3.3. tegeleb e-ajakirjade arendamise ning väljaannete vanade aastakäikude digitaliseerimise ja avaldamisega; 2.3.4. loob toimetustele tingimused ajakirjade intellektuaalse sisukuse tagamiseks; 2.3.5. korraldab toimetustöötajatele koolitust, tagab autoritele honoraritaseme ja kindlustab toimetuskolleegiumide kaudu väljaannete sisulise kvaliteedi; 2.3.6. tagab ajakirjade ilmumise perioodilisuse ja katkematuse; 2.3.7. sõlmib kokkulepped väljaannete trükkimiseks, levitamiseks ja tellimuste vastuvõtuks. 3. SIHTASUTUSE VARA JA EELARVE 3.1. Sihtasutuse vara moodustub: 3.1.1. asutamisel üleantud varast; 3.1.2. varalistest annetustest ja eraldistest kõigilt juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt (sh eraldised riigieelarvest); 3.1.3. Sihtasutuse põhikirjalistest eesmärkidest tulenevate ürituste korraldamisest ning Sihtasutuse väljaannete kirjastamisest ja levitamisest saadavast tulust; 3.1.4. muust seadustega lubatud viisil saadud varast. 3.2. Sihtasutusele üleantav raha kantakse üle Sihtasutuse pangaarvele. Sihtasutuse Juhatus teavitab Nõukogu raha laekumisest kord kolme kuu jooksul. 3.3. Sihtasutus võib oma tulusid kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutus ei või anda laenu, tagada kolmandate isikute kohustusi, 1  sõlmida krediidi- või finantseerimisasutustega hoiulepinguid ega paigutada oma rahalisi vahendeid finantsvarasse, sealhulgas väärtpaberitesse. 3.4. Riigi poolt Sihtasutusele tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud vara kasutamisele ja käsutamisele kohaldatakse riigivaraseaduse §-s 33 sätestatut. 3.5. Sihtasutus hoiab kõiki oma rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis, teeb rahaliste vahendite arvelt makseid Rahandusministeeriumi kaudu ja võib omada kontot krediidi- või finantseerimisasutuses üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga. 3.6. Sihtasutuse kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama Sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele. 3.7. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastava Nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on aluseks Sihtasutuse eelarve koostamisel. 3.8. Sihtasutus korraldab oma arvestusteenuseid Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu. Muul viisil võib Sihtasutus korraldada arvestusteenuseid üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga. 4. SIHTASUTUSE JUHTIMINE 4.1. Sihtasutuse kõrgeimaks juhtorganiks on Nõukogu. Sihtasutust juhib Juhatus. 4.2. Nõukogu moodustavad Asutaja poolt määratud Nõukogu liikmed. Juhatuse määrab Nõukogu. 4.3. Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik: 4.3.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti; 4.3.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise; 4.3.3. kellel on ärikeeld; 4.3.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule; 4.3.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud. 4.3.6. (kehtetu). 4.4. Põhikirja alapunktides 4.3.1-4.3.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist ning põhikirja alapunktis 4.3.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud. 5. NÕUKOGU 5.1. Nõukogu: 5.1.1. teostab järelevalvet Juhatuse tegevuse üle; 2 5.1.2. kinnitab Juhatuse poolt esitatud Sihtasutuse arengukava; 5.1.3. kinnitab hiljemalt majandusaasta alguseks Sihtasutuse algava aasta tegevuseesmärgid ja eelarve; 5.1.4. kinnitab Sihtasutuse majandusaasta aruande; 5.1.5. kinnitab Sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise üldise korra; 5.1.6. määrab Juhatuse liikme tasu suuruse ning sõlmib lepingu Juhatuse liikmega; 5.1.7. annab nõusoleku Sihtasutuse omandis oleva kinnisvara võõrandamiseks ja asjaõigusega koormamiseks; 5.1.8. annab nõusoleku registrisse kantud vallasasjade võõrandamiseks; 5.1.9. annab nõusoleku ühehäälse otsuse alusel laenu võtmiseks ja kapitalirendilepingute sõlmimiseks; 5.1.10. kinnitab Sihtasutuse poolt väljaantavate ajakirjade ja ajalehtede nimekirja; 5.1.11. annab nõusoleku muude tehingute teostamiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest; 5.1.12. kinnitab Sihtasutuse pitsati ja embleemi kujunduse ja kasutamise korra; 5.1.13. teeb muid käesoleva põhikirja ja õigusaktide alusel tema pädevusse kuuluvaid toiminguid; 5.1.14. kehtestab Nõukogu töökorra; 5.1.15. annab nõusoleku Sihtasutusele astuda mittetulundusühingute ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks. 5.2. Oma ülesannete täitmiseks on Nõukogul õigus tutvuda kõigi Sihtasutuse dokumentidega ja kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti Sihtasutuse tegevuse vastavust õigusaktidele, käesolevale põhikirjale ja Nõukogu otsustele. Nõukogu liikmetel on õigus osaleda Juhatuse koosolekutel. 5.3. Nõukogu esindab Sihtasutust vaidlustes ja tehingute tegemisel Juhatuse liikmega. 5.4. Nõukogul on kuni kaheksa (8) liiget. Nõukogu liikmed määrab Asutaja kolmeks aastaks. Nõukogu liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja Nõukogu liikme tagasikutsumise otsustab Asutaja. Nõukogu liikmete arvu määramisel tuleb lähtuda Sihtasutuse eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada Nõukogu ülesannete efektiivne täitmine Sihtasutuse tegevuse kavandamisel, korraldamisel ja Juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamisel. 5.4.1. Sihtasutuse Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on Sihtasutusega sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik: 5.4.1.1. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui Sihtasutus; 5.4.1.2. on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega kui Sihtasutus; 5.4.1.3. omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui Sihtasutus; 5.4.1.4. on Sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga; 3 5.4.1.5. omab Sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on Sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuse osutaja või tellija. 5.5. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab Nõukogu tegevust. 5.6. Sihtasutuse Nõukogu liikmetele määrab tasu asutajaõiguste teostaja. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu Nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist Nõukogu koosolekutel ja Nõukogu organi tegevuses. 5.6.1. Nõukogu liikme tagasikutsumisel Nõukogust ei maksta talle hüvitist. Riigivaraseaduse § 84 lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud kohustuse mittetäitmisel võib tasu määranud isik otsustada peatada tasu maksmise Nõukogu esimehele või vähendada tasu proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei ole täidetud. 5.6.2. Nõukogu liikmel on eelarvevahendite olemasolul õigus põhjendatud kulude hüvitamisele, kui see on teiste Nõukogu liikmetega eelnevalt kirjalikult taasesitatavas vormis kooskõlastatud. 5.6.3. Nõukogu liikmega töövõtulepingu või muus vormis tasustatud töösuhte alustamiseks on vajalik eelnevalt kõigi Nõukogu liikmete kirjalikult taasesitatavas vormis antud nõusolek. 5.7. Nõukogu liikme tagasikutsumise otsustab Asutaja. Asutaja võib Nõukogu liikme igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. 5.8. Nõukogul on õigus teha Asutajale ettepanek Nõukogu liige tagasi kutsuda, kui nimetatud liige puudub regulaarselt Nõukogu koosolekutelt või on kahjustanud Sihtasutuse eesmärkide elluviimist või mainet, jätnud oma kohustused korduvalt täitmata või kui see liige on muul põhjusel võimetu osalema Nõukogu töös. 5.9. Nõukogu liikmest tagasiastumiseks peab Nõukogu liige esitama teda määranud Asutajale kirjaliku avalduse, millest on teavitatud Nõukogu. 5.10. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul Nõukogu poolt määratud ajal ja kohas. Nõukogu koosolekute toimumise aeg, koht ja päevakord teatatakse Nõukogu liikmetele kirjalikult ette. 5.11. Nõukogu erakorraline koosolek kutsutakse kokku Sihtasutuse audiitori, Nõukogu liikme või Juhatuse kirjalikul nõudel. Nimetatud nõudes peab olema näidatud kokkukutsutaval koosolekul arutamisele tulevate küsimuste ring. Teade erakorralise koosoleku toimumisest saadetakse posti või elektronposti teel igale Nõukogu liikmele tema poolt näidatud aadressil vähemalt seitse (7) päeva enne koosoleku toimumise aega. 5.12. Iga Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokoll peab sisaldama Nõukogu otsuseid ning selle ärakirjad peavad olema kättesaadavad kõigile Nõukogu liikmetele. Koosoleku protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud Nõukogu liikmed. Nõukogu peab järgima riigivaraseaduse § 89 lõike 3 alusel rahandusministri kehtestatud nõudeid Nõukogu koosoleku protokolli kantavate andmete ja protokolli 4  vormi, samuti riigivaraseaduse § 84 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud andmete esitamise kohta, kui need on kehtestatud. 5.13. Nõukogu koosolekut juhatab Nõukogu esimees, esimehe eemalviibimisel aga tema poolt määratud teda asendav Nõukogu liige. 5.14. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole Nõukogu liikmetest. 5.15. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud Nõukogu liikmetest. Igal Nõukogu liikmel on üks hääl. 5.16. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult üle poole Nõukogu liikmetest. Nõukogu liikmete arvamused lisatakse protokollile. 5.17. Nõukogu liige vastutab õigusaktide või käesoleva põhikirja nõuete rikkumise, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise läbi Sihtasutusele tekitatud kahju eest Sihtasutuste seaduses sätestatud korras. 6. JUHATUS 6.1. Sihtasutust juhib ja esindab Juhatus. 6.2. Juhatus koosneb ühest (1) liikmest. Juhatuse liige määratakse Nõukogu poolt kuni viieks (5) aastaks. 6.21. Sihtasutuse Juhatuse liige tuleb valida avaliku konkursi korras. Sõlmitud Juhatuse liikme lepingut võib avalikku konkurssi korraldamata pikendada üks kord. Juhul, kui Sihtasutuse Juhatuse liikme ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku konkursi korras täita, määrab Nõukogu Sihtasutuse asutaja nõusolekul Juhatuse liikme avalikku konkurssi korraldamata. 6.3. Juhatuse liikmeks võib olla teovõimeline füüsiline isik, kelle alaline elukoht on Eesti Vabariigis. Juhatuse liikmeks ei või olla Nõukogu liige ega pankrotivõlgnik. Nõukogu sõlmib Juhatuse liikmega tähtajalise lepingu, milles fikseeritakse muuhulgas Juhatuse liikme õigused, kohustused ja vastutus ning tasu Juhatuse liikme ülesannete täitmise eest. 6.31. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud Juhatuse liikme lepingu alusel. Kui Juhatuse liige täidab lisaks Sihtasutuse Juhatuse liikme ülesannetele muid Sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud Juhatuse liikme lepingus. 6.32. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab Sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada Juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud täiendavat tasu. 6.33. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel Nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta Juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses. 6.34. Juhatuse liikmele võib Nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast Juhatuse liikme volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgmise eest kuni 12 kuu 5  jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust. 6.4. Juhatuse liikme tagasikutsumise otsustab Nõukogu. Nõukogu võib Juhatuse liikme igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda ja temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ning kohustused lõpevad vastavalt lepingule. 6.5. Juhatus järgib Sihtasutuse juhtimisel Nõukogu korraldusi, kusjuures tehinguid, mis väljuvad Sihtasutuse igapäevase tegevuse raamest, võib Juhatus teha ainult Nõukogu nõusolekul. 6.6. Juhatus on kohustatud vähemalt neli korda aastas esitama Nõukogule ülevaate Sihtasutuse loomingulisest tegevusest, majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti teatama koheselt Sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest Sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. 6.7. Juhatusel on õigus esindada Sihtasutust õigustoimingutes vastavalt õigusaktidega, käesoleva põhikirjaga ja Nõukogu otsustega kehtestatud pädevusele. Juhatuse õigust esindada Sihtasutust võib piirata Nõukogu otsusega. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Juhatuse liikmel on õigus määrata enda ajutise eemalviibimise ajaks (lähetus, puhkus jne) esindaja volikirja alusel. Volikirjas määratakse muu hulgas volituse ulatus ja ajaline kehtivus ning see kooskõlastatakse eelnevalt kirjalikult Nõukogu esimehega. 6.8. Juhatuse liige vastutab õigusaktide või käesoleva põhikirja nõuete rikkumise, samuti oma kohustuste täitmatajätmise või mittenõuetekohase täitmisega Sihtasutusele tekitatud kahju eest Sihtasutuste seaduses ja temaga sõlmitud lepingus sätestatud korras. 6.9. Juhatus: 6.9.1. esindab Sihtasutust kõigis õigustoimingutes; 6.9.2. võtab tööle ja vabastab töölt Sihtasutuse töötajaid, määrab nende palgatingimused; 6.9.3. otsustab Sihtasutuse vahendite kasutamise, sh Sihtasutusele vara ostmise või muul viisil hankimise; 6.9.4. peab läbirääkimisi, teeb tehinguid ja kindlustab tehtud tehingute täitmise; 6.9.5. teeb muid käesoleva põhikirja ja õigusaktide alusel tema pädevusse kuuluvaid toiminguid. 7. PEATOIMETAJAD 7.1. Sihtasutuse poolt väljaantavate ajakirjade ja ajalehtede peatoimetajad on valitavad konkursi korras kuni viieks (5) aastaks. 7.2. Peatoimetaja valimise kuulutab välja ja korraldab Sihtasutuse Juhatus. Sihtasutuse Juhatus moodustab peatoimetaja valimiseks komisjoni, kuhu kuuluvad ka väljaande kolleegiumi, vastava loomeliidu ja Nõukogu esindajad. 7.3. Peatoimetajaga sõlmib töölepingu Sihtasutuse Juhatus. 6 8. STRUKTUUR 8.1. Sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitab Nõukogu Juhatuse ettepanekul. 9. ARUANDLUS JA KONTROLL 9.1. Sihtasutuse raamatupidamist korraldab Juhatus lähtudes õigusaktidest. 9.2. Sihtasutuse majandusaasta algab l. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 9.3. Pärast majandusaasta lõppu koostab Juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab selle koos Sihtasutuse audiitori otsusega Nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu peab enne majandusaasta aruande heakskiitmist ära kuulama raamatupidamise aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori. Sihtasutus kohustub kinnitama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile kolme (3) kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. 9.31. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on Sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale Nõukogu ja Juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse põhikirja punktis 6.32 nimetatud Juhatuse liikmele makstud täiendavat tasu. 9.4. Erikontroll Sihtasutuse juhtimise ja varalise seisundiga seotud küsimustes toimub õigusaktides sätestatud korras. 9.5. Sihtasutusel on audiitor (edaspidi Audiitor). 9.6. Audiitori määrab Nõukogu kolmeks (3) aastaks. 9.7. Audiitoriks ei või olla Juhatuse või Nõukogu liige ega Sihtasutuse töötaja, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omav isik. 9.8. Audiitori tagasikutsumise otsustab Nõukogu. Nõukogu võib Audiitori igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. 9.9. Audiitori tasustamise otsustab Nõukogu. 9.10. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ja moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust, kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on Sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui kaks miljonit eurot. Töölepingu siseaudiitoriga sõlmib Nõukogu esimees. 9.11. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest, kui see võib Nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada Sihtasutuse asutajaõigusi teostava isikuga. 9.12. Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust. 10. PÕHIKIRJA MUUTMINE 10.1. Pärast Sihtasutuse registrisse kandmist võib põhikirja muuta üksnes muutunud asjaolude arvesse võtmiseks, järgides Sihtasutuse eesmärki. 7 10.2. Sihtasutuse põhikirja võib muuta Asutaja. 11. SIHTASUTUSE JAGUNEMINE JA ÜHINEMINE 11.1. Sihtasutus võib jaguneda või ühineda vajaduse ilmnemisel seaduses sätestatud korras. 12. SIHTASUTUSE LÕPETAMINE 12.1. Sihtasutus lõpetatakse Asutajate otsusel või muul õigusaktides ettenähtud põhjusel õigusaktides sätestatud korras. 12.2. Sihtasutuse lõpetamisel pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist allesjäänud vara antakse üle Asutajale. 8