(EIS) algatatud kooskõlastamine

Ministeeriumid 26.09.2023 nr 1-6/2841-1 2024. aasta sisserände piirarvu kehtestamine ja piirarvu jagunemine Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2024. aasta sisserände piirarvu kehtestamine “ eelnõu ja siseministri määruse „2024. aasta sisserände piirarvu jagunemine elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi“ eelnõu. Piirarvu jaotuse loomisel oodatakse valdkonna eest vastutatavate ministeeriumite ettepanekuid ning all- ja partnerasutuste tagasiside, et 2024. aasta piirarvu jaotus peegeldaks majanduse ja ettevõtjate vajadusi. Vastavalt välismaalaste seaduse § 114 lõikele 2 võib sisserände piirarvu raames valdkonna eest vastutav minister määrusega kehtestada piirarvu jagunemise elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi, samuti ajalise jaotuse aasta piires. Eelnõude materjalidega on võimalik tutvuda eelnõude elektroonilises kooskõlastussüstee mis (EIS): http://eelnoud.valitsus.ee Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisad: Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu 1 lehel Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu seletuskiri 7 lehel Siseministri eelnõu 1 lehel Siseministri eelnõu seletuskiri 6 lehel Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Lisaadressaadid: Politsei- ja Piirivalveamet Kaitsepolitseiamet Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Ametiühingute Keskliit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Teenusmajanduse Koda Doris Järv [email protected] 2 (2)  EELNÕU 18.09.2023 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Tallinn, Toompea 2023 nr Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2024. aasta sisserände piirarvu kehtestamine Välismaalaste seaduse § 114 lõike 1 alusel: 1. Kehtestada 2024. aasta sisserände piirarvuks 1303. 2. Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2024. aastal. Kaja Kallas peaminister Taimar Peterkop riigisekretär  EELNÕU 21.09.2023 SISEMINISTER MÄÄRUS 2024. aasta sisserände piirarvu jagunemine elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 114 lõike 2 alusel. § 1. 2024. aastal jaguneb sisserände piirarv tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuse ja andmise aluse järgi järgmiselt: 1) töötamiseks etendusasutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses – ____; 2) erialaseks tegevuseks sportlase, treeneri, spordikohtuniku või sporditöötajana spordialaliid u kutsel – ____; 3) töötamiseks Välisministeeriumi poolt akrediteeritud ajakirjanikuna – ____; 4) töötamiseks töötleva tööstuse valdkonnas – ____; 5) töötamiseks ehituse valdkonnas – ____; 6) töötamiseks veonduse ja laonduse valdkonnas – ____; 7) ettevõtluseks – ____; 8) välislepingu alusel – ____. § 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits kantsler  Siseministri määruse „2024. aasta sisserände piirarvu jagunemine elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu on töötatud välja, et kehtestada välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 114 lõike 2 alusel 2024. aasta sisserände piirarvu (edaspidi piirarv) jaotus tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuse ja andmise aluse järgi. Eesmärk on jaotada piirarv viisil, mis ühtiks Eesti majanduse arengu ja ühiskonna vajadustega ning tagaks sisserände tõhusa ja sihipärase juhtimise. Nii on võimalik anda tähtajalisi elamis- lube töötamiseks Eestile olulistes valdkondades, kus on tööjõuvajadus, aga kus kohalik tööjõud ei kata kasvava majanduse tööjõuturu vajadusi. Eelnõu on ehitatud üles analoogselt 2023. aasta piirarvu jaotuse määrusega1 . Piirarvu jaotus selgub kooskõlastusringi ettepanekute põhjal. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Eva Lille mäe ([email protected]) ning Politsei- ja Piirivalveameti arendusosakonna analüütik Mari Neljas ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunik Doris Järv ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre ([email protected], tel 612 5241). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse korralduse „Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2024. aasta sisserände piirarvu kehtestamine“ eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu (edaspidi EL) õiguse rakendamise ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest teises sätestatakse määruse jõustumine. Eelnõu §-ga 1 sätestatakse, kuidas jaotub 2024. aasta piirarv tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuse ja andmise aluse järgi.  Piirarv ja selle arvutamine Aastane piirarv on VMS-i § 113 lõike 2 järgi Eestisse sisserändavate välismaalaste piirarv, mis ei tohi ületada aastas 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast. VMS-i §-s 5 on sätestatud, et alaline 1 Siseministri28. novembri 2022. aasta määrus nr 38 „2023. aasta sisserände piirarvu jagunemine elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi“. – RT I, 01.12.2022, 5. 1 elanik on Eestis elav Eesti kodanik või Eestis elav välismaalane, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus. Eesti alaline elanikkond arvutatakse, liites kokku: 1) nende Eesti kodanike arvu, kelle elukoht on registreeritud rahvastikuregistris või on registreerimata, st nad elavad Eestis või välismaal, ning 2) Eestis pikaajalise elaniku elamisloaga elavate välismaalaste ja 3) alalise elamisõigusega EL-i kodanike ja nende perekonnaliikmete arvu. Kokku on see 2023. aasta 1. septembri seisuga 1 302 718 inimest (vt tabel 1). Tabel 1. Eesti alaline elanikkond seisuga 01.09.2023 (allikas: rahvastikuregister ning Politsei- ja Piirivalveamet) Nende Eesti kodanike arv, kelle elukoht on registreeritud rahvastikuregis tr is 1 146 9442 või registreerimata Välismaalased, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba 144 912 Alalise elamisõigusega EL-i kodanikud ja nende perekonnaliikmed 10 862 KOKKU 1 302 718  Piirarvu kohaldamine VMS-i järgi on piirarv tähtajaliste elamislubade kohta, mis antakse töötamiseks, ettevõtluseks, kaaluka riikliku huvi alusel või välislepingu alusel. Piirarvu ei kohaldata: 1) EL-i kodanikele, 2) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikele ja 3) Šveitsi Konföderatsiooni kodanikele, sest nende Eestisse saabumist, Eestis viibimist ja töötamist ning Eestist lahkumist on reguleeritud Euroopa Liidu kodaniku seaduses. Samuti ei kohaldata piirarvu, kui tähtajaline elamisluba antakse: 1) abikaasa või lähedase sugulase juurde kolimiseks; 2) Eestis õppimiseks või teadustöö tegemiseks; 3) Ameerika Ühendriikide kodanikele; 4) Jaapani kodanikele; 5) Ühendkuningriigi kodanikele; 6) rahvusvahelise kaitse saajatele. Piirarvu alla ei arvestata ka välismaalasi, kellele antakse tähtajaline elamisluba: 1) püsivalt Eestisse elama asumiseks; 2) töötamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal; 3) töötamiseks iduettevõttes; 4) töötamiseks õppejõuna; 5) töötamiseks tippspetsialistina, st välismaalased, kellele tööandja maksab töötasu, mis on vähemalt võrdne Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 1,5 korrutisega; 6) ettevõtluseks suurinvestorina või seoses iduettevõtlusega; 2 1 131 471 Eesti kodanikku, kelle elukoht on registreeritud rahvastikuregistris, ja 15 473 Eesti kodanikku, kelle elukoht on registreerimata. 2 7) lühiajaliseks töötamiseks; 8) töötamiseks kasvuettevõttes.  Eelmiste aastate piirarv Kui vaadelda piirarvu jaotust tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuse ja andmise aluse järgi, on näha, et valdavalt on piirarvu alla läinud tähtajalised elamisload töötamiseks. 2022. aastal anti tähtajaliste elamislubade piirarvust 97,18% töötamiseks, 0,46% ettevõtluseks ja 0,23% välis- lepingu alusel. Seejuures anti töötamiseks enamik tähtajalisi elamislube VMS-i üldiste l tingimustel (vt tabelid 2 ja 3). Tabel 2. Piirarvu jaotus aastatel 2020–2023 (allikas: Politsei- ja Piirivalveamet) Tähtajalise elamisloa taotlemise O satähtsus O satähtsus O satähtsus 2023 O satähtsus 2020 piirarvust 2021 piirarvust 2022 piirarvust põhjus ja andmise % % % (01.09) piirarvust % alus ettevõtlus 10 0,76 7 0,53 6 0,46 0 0 töötamine 1271 96,72 1279 97,26 1274 97,18 1246 95,33 välisleping 1 0,07 0 0 3 0,23 2 0,15 Kokku 1282 97,50 1286 97,80 1283 97,86 1248 95,49 Tabel 3. Piirarvu jaotus aastatel 2014–2023 (allikas: Politsei- ja Piirivalveamet) Tähtajalise elamisloa 2023 taotlemise põhjus ja 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 (01.09) andmise alus 1. Töötamiseks, sh: 829 1210 1290 1295 1300 1311 1270 1279 1274 1246 Eraõiguslik juriidilise 0 61 46 35 39 25 34 23 7 7 isiku juhtorgani liige üldtingimustel 0 244 407 852 1219 1253 1174 1200 1226 1200 lähetatud töötajana 315 604 523 207 0 0 0 0 0 0 eksperdi, nõustaja või 0 101 83 69 15 12 16 14 7 1 konsultandina välislepingu alusel 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 (VMS-i §181 lg 1 p 3) loomingulise töötajana 0 17 16 6 8 4 5 1 4 3 erialaseks tegevuseks sportlase, treeneri, 0 24 35 23 11 7 18 24 10 23 spordikohtuniku või sporditöötajana vaimuliku, nunna või 0 20 39 46 1 4 13 7 4 1 mungana akrediteeritud 0 0 0 0 0 0 0 0 10 7 ajakirjanikuna õppejõu või õpetajana 0 21 18 7 3 4 10 9 4 4 tippspetsialistina 58 99 109 43 0 0 0 0 0 0 EL-i sinise kaardi alusel 12 16 11 5 4 2 0 0 0 0 3  Eestis kõrgkooli 0 1 0 0 0 0 0 0 2 0 lõpetamise alusel EL-i pikaajalise elaniku 0 2 3 2 0 0 1 0 0 0 elamisloa alusel 2. Ettevõtlus 24 21 17 19 14 4 10 7 6 0 3. Välisleping 35 21 10 3 1 0 1 0 3 2 KOKKU 888 1252 1317 1317 1315 1315 1282 1286 1283 1248 Piirarv täitus aastatel 2016–2019 täiel määral, seejuures aasta-aastalt üha kiiremini: 2016. aastal detsembris, 2017. aastal juulis, 2018. aastal juunis ja 2019. aastal märtsis. Kuigi aastatel 2020– 2022 jäi osa tähtajalisi elamislube andmata, anti vabalt jaotamiseks mõeldud elamisload juba aasta esimestel päevadel. Sama kehtib ka 2023. aasta kohta. ­ 2020. aastal jäi piirarvust andmata 32 tähtajalist elamisluba: 23 töötamiseks etendus- asutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses ja 9 välislepingu alusel. ­ 2021. aastal jäi piirarvust andmata 29 tähtajalist elamisluba: 24 töötamiseks etendus- asutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses ja 5 välislepingu alusel. ­ 2022. aastal kehtestati eraldi, kuidas jaotatakse piirarv, mis on jäänud 30. septembriks 2022 täitmata. Põhjus oli koroonakriisi eriolukord. Samuti mõjutas piirarvu jaotamist ja täitmist sõjaline konflikt Ukrainas ning Venemaa ja Valgevene kodanikele kehtestatud rahvus- vahelised sanktsioonid. ­ 2023. aasta 1. septembri seisuga on piirarvust andmata 59 tähtajalist elamisluba : 16 töötamiseks etendusasutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses, 7 töötamiseks sportlase, treeneri, spordikohtuniku või sporditöötajana, 3 välislepingu alusel, 5 ettevõtluseks ja 28 töötamiseks ajakirjanikuna (vt tabel 4). Tabel 4. Piirarv ning antud ja andmata tähtajalised elamisload aastatel 2020–2023 (allikas : Politsei- ja Piirivalveamet) Taotlemise Piirarv Antud Andmata põhjus ja andmise alus 2023 2020 2021 2022 2023 2020 2021 2022 2023 2020 2021 20223 (01.09) töötamiseks loomingulise 28 25 23 19 5 1 4 3 23 24 - 16 töötajana erialaseks tegevuseks sportlase, treeneri, 18 24 26 30 18 24 10 23 0 0 - 7 spordikohtuniku või sporditöötajana 3 2022.aastal jaotati 30. septembriks 2022. aastaks täitmata piirarv tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuse ja andmise aluse järgi järgmiselt:  töötamiseks Välisministeeriu mi poolt akrediteeritud ajakirjanikuna – 10;  töötamiseks etendusasutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses – 5;  välislepingu alusel – 1;  ülejäänud osa vabalt. 4 välislepingu 10 5 5 5 1 0 3 2 9 5 - 3 alusel töötamiseks töötleva tööstuse 0 0 300 600 0 0 300 600 0 0 - 0 valdkonnas töötamiseks ehituse 0 0 200 200 0 0 200 200 0 0 - 0 valdkonnas töötamiseks veonduse ja 0 0 100 100 0 0 100 100 0 0 - 0 laonduse valdkonnas ettevõtluseks 0 0 20 5 0 0 6 0 0 0 - 5 töötamiseks 0 0 0 35 0 0 10 7 0 0 - 28 ajakirjanikuna vabalt 1258 1261 637 313 1258 1261 650 313 0 0 - 0 jagamiseks Kokku 1314 1315 1311 1307 1282 1286 1283 1248 32 29 28 59  2024. aasta piirarv Selleks, et jaotada piirarv viisil, mis ühtiks Eesti majanduse arengu ja ühiskonna vajadustega , ning tagada sisserände tõhus ja sihipärane juhtimine, on põhjendatud jaotada ka 2024. aasta piirarv tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuse ja andmise aluse järgi. Piirarvu jaotamise l arvestatakse kooskõlastusringis esitatud valdkonna eest vastutavate ministeeriumide ette- panekute ja partneritelt saadud tagasisidega. Analoogselt 2023. aasta piirarvuga on esialgu kavas jaotada piirarv tähtajalise elamis loa taotlemise põhjuse ja andmise aluse järgi järgmiselt: 1) töötamiseks etendusasutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses – ____; 2) erialaseks tegevuseks sportlase, treeneri, spordikohtuniku või sporditöötajana spordiala- liidu kutsel – ____; 3) töötamiseks Välisministeeriumi poolt akrediteeritud ajakirjanikuna – ____; 4) töötamiseks töötleva tööstuse valdkonnas – ____; 5) töötamiseks ehituse valdkonnas – ____; 6) töötamiseks veonduse ja laonduse valdkonnas – ____; 7) ettevõtluseks – ____; 8) välislepingu alusel – ____. Sarnaselt 2023. aasta piirarvu jaotuse määrusega ei sätestata eelnõuga, et kui loetletud jaotus- kategooriate piirmäär ei ole 30. septembriks 2024 täitunud, jaotatakse järelejäänud osa vabalt. Seda tingimust ei lisata ka seekord, kuna see ei täida praktikas oma eesmärki. 2022. aasta piirarvu jäägi (38) vabalt jaotamiseks võttis PPA ühendust välismaalastega, kes olid esitanud tähtajalise elamisloa taotluse aasta alguses. Kogemus näitas, et välismaalasega ei pruugi saada ühendust, kuna tähtajalise elamisloa taotluses esitatud kontaktandmed ei pruugi olla enam asjakohased. Lisaks võivad olla muutunud taotlemise asjaolud, näiteks on välismaa la ne vahetanud tööandjat või läinud elama teise riiki. Samuti ei ole otstarbekas kutsuda avalikult kõiki välismaalasi üles esitama soovi korral uut tähtajalise elamisloa taotlust, sest sel juhul 5 esitatakse taotlusi oluliselt rohkem, kui piirarvu jääk võimaldab tähtajalisi elamislube anda. See tõstab kunstlikult Politsei- ja Piirivalveameti menetluskoormust, kuigi paljudele tähtajalist elamisluba ei anta. Kui 2024. aasta jooksul on vaja siiski piirarvu jaotust muuta, on seda võimalik teha määrusemuudatusega. Eelnõu §-ga 2 sätestatakse määruse jõustumine. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. aastal, sest siis kehtestatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega 2024. aasta piirarv. 3. Eelnõu vastavus EL-i õigusele Eelnõul ei ole EL-i õigusega puutumust. 4. Määruse mõjud Sihtrühm. Välismaalased, kellele on välja antud piirarvu arvestusse kuuluv tähtajaline elamisluba töötamiseks, ettevõtluseks, kaaluka riikliku huvi või välislepingu alusel. Mõju kirjeldus ja olulisus: arvestades sihtgrupi suurust, on määruse rakendamise mõju väike. Eelnõu mõjutab piirarvu alla kuuluvaid välismaalasi, kuid ei riiva nende õigusi. Tänu sellele, et piirarv jaotatakse tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuse ja andmise aluse järgi, ei täitu see täiesti juhuslikult. Piirarvu jaotuse alusel on võimalik asuda Eestisse elama välismaalastel, kes ei konkureeri Eesti tööjõuturul, aga kes loovad suurt lisaväärtust ning kelle Eestisse elama asumine on kooskõlas Eesti riigi ja ühiskonna huvidega. Eelnõuga ei kaasne negatiivset mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele. Võimalikk u negatiivset mõju ja väärkasutusriske aitavad maandada:  VMS-is sätestatud tähtajalise elamisloa andmise tingimused, millele vastavust hinnatakse elamisloa taotluse menetluses;  kaalutlusõigus elamisloa andmisel või sellest keeldumisel ning  tõhus järelkontroll, milles on võimalik selgitada välja ja maandada võimalikke välis- maalase ja tema Eestisse kutsujaga seotud riske. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamis e eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisategevusi, -kulusid ega -tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. aastal, millal kehtestatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega 2024. aasta piirarv. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumid e le ning arvamuse avaldamiseks Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstus- kojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Kaitsepolitseiametile, Politsei- ja Piirivalveametile ning Teenusmajanduse Kojale. 6  Vabariigi Valitsuse korralduse „Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2024. aasta sisserände piirarvu kehtestamine“ eelnõu seletuskiri I. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse korralduse „Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2024. aasta sisserände piirarvu kehtestamine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) on töötatud välja välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 114 lõike 1 alusel, mille kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus aastase sisserände piirarvu. Siseministeerium teeb ettepaneku kehtestada 2024. aasta sisserände piirarvuks 1303. Sisserände piirarvu kehtestamise eesmärk on reguleerida Eestisse sisserändavate ja siia elama jäävate välismaalaste arvu. Sisserände piirarv ei tohi ületada aastas 0,1 protsenti Eesti alalises t elanikkonnast. Kuna tähtajaliste elamislubade taotluste ja lubade andmise otsuste arv on alates 2014. aastast suurenenud, on põhjendatud kehtestada 2024. aasta sisserände piirarv lubatud maksimummääras. VMS-i järgi on piirarv tähtajaliste elamislubade kohta, mis antakse töötamiseks, ettevõtlusek s, kaaluka riikliku huvi alusel või välislepingu alusel. Piirarvu ei kohaldata: 1) Euroopa Liidu (edaspidi EL) kodanikele, 2) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikele ja 3) Šveitsi Konföderatsiooni kodanikele, sest nende Eestisse saabumist, Eestis viibimist ja töötamist ning Eestist lahkumist on reguleeritud Euroopa Liidu kodaniku seaduses. Samuti ei kohaldata piirarvu, kui tähtajaline elamisluba antakse: 1) abikaasa või lähedase sugulase juurde kolimiseks; 2) Eestis õppimiseks või teadustöö tegemiseks; 3) Ameerika Ühendriikide kodanikele; 4) Jaapani kodanikele; 5) Ühendkuningriigi kodanikele; 6) rahvusvahelise kaitse saajatele. Piirarvu alla ei arvestata ka välismaalasi, kellele antakse tähtajaline elamisluba : 1) püsivalt Eestisse elama asumiseks; 2) töötamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal; 3) töötamiseks iduettevõttes; 4) töötamiseks õppejõuna; 5) töötamiseks tippspetsialistina, st välismaalased, kellele tööandja maksab töötasu, mis on vähemalt võrdne Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 1,5 korrutisega; 6) ettevõtluseks suurinvestorina või seoses iduettevõtlusega; 7) lühiajaliseks töötamiseks; 8) töötamiseks kasvuettevõttes. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad 1 Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Eva Lille mäe ([email protected]) ning Politsei- ja Piirivalveameti arendusosakonna analüütik Mari Neljas ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunik Doris Järv ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud EL õiguse rakendamise ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Siseministeerium soovib töötada välja ka siseministri määruse „2024. aasta sisserände piirarvu jagunemine elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi“ eelnõu (edaspidi siseministri määruse eelnõu). Siseministri määruse eelnõu on kavas kehtestada VMS-i § 114 lõike 2 alusel, mille kohaselt võib siseminister sisserände piirarvu raames määrusega kehtestada piirarvu jagunemise elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi, samuti ajalise jaotuse aasta piires. Selle eelnõuga on kavandatud kehtestada 2024. aasta sisserände piirarvu jaotus tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi, et tagada sisserände piirarvu jagunemine viisil, mis ühtiks Eesti riigi ja ühiskonna vajadustega. Seega on käesolev eelnõu seotud siseministri määruse „2024. aasta sisserände piirarvu jagunemine elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi“ eelnõuga. II. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on kehtestada 2024. aasta sisserände piirarv. III. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest teises sätestatakse määruse jõustumine. Eelnõu §-ga 1 teeb Siseministeerium ettepaneku kehtestada 2024. aasta sisserände piirarvuk s 1303 isikut, mis on 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast.  Piirarv ja selle arvutamine Aastane piirarv on VMS-i § 113 lõike 2 järgi Eestisse sisserändavate välismaalaste piirarv, mis ei tohi ületada aastas 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast. VMS-i §-s 5 on sätestatud, et alaline elanik on Eestis elav Eesti kodanik või Eestis elav välismaalane, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus. Eesti alaline elanikkond arvutatakse, liites kokku: 1) nende Eesti kodanike arvu, kelle elukoht on registreeritud rahvastikuregistris või on registreerimata, st nad elavad Eestis või välismaal, ning 2) Eestis pikaajalise elaniku elamisloaga elavate välismaalaste ja 3) alalise elamisõigusega EL-i kodanike ja nende perekonnaliikmete arvu. Kokku on see 2023. aasta 1. septembri seisuga 1 302 718 inimest. Seega, lähtudes Eesti elanike arvust, on 2024. aasta sisserände piirarv 1303 isikut. See on 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast seisuga 01.09.2023 (tabel 1). Tabel 1. Eesti alaline elanikkond seisuga 01.09.2023 (allikas: rahvastikuregister ning Politsei- ja Piirivalveamet) 2 Nende Eesti kodanike arv, kelle elukoht on registreeritud rahvastikuregistris või 1 146 9441 registreerimata Välismaalased, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba 144 912 Alalise elamisõigusega EL-i kodanikud ja nende perekonnaliikmed 10 862 KOKKU 1 302 718 Eesti alaliste elanike hulk on võrdluses 2022. aastaga kahanenud. 2022. aasta alalise elanikko nna hulk oli 1 307 302 ja 2023. aasta sisserände piirarvuks 1307. Võrdluses 2023. aasta alalise elanikkonna hulgaga, mis on 01.09.2023 seisuga 1 302 718 ja seega 2024. aasta sisserände piirarvuks 1303, on alalise elanikkonna arvu kahanemine leidnud aset 4584 isiku osas järgmiselt: - Eesti kodanike arv, kelle elukoht on registreeritud Eestis või kelle elukoht on registreerimata (2022. aastal 1 148 480, 2023. aastal 1 146 944) – kahanemine 1536 isiku võrra; - välismaalased, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba (2022. aastal 148 551, 2023. aastal 144 912) – kahanemine 3639 isiku võrra; - alalist elamisõigust omavad EL-i kodanikud ja nende perekonnaliikmed (2022. aastal 10 271, 2023. aastal 10 862) – kasv 591 isiku võrra. Tabel 2. Sisserände piirarv 2014–2023 ja tähtajalise elamisloa saajate hulk (allikas: Politsei- ja Piirivalveamet, seisuga 01.09.2023) sisserändajate suurim tähtajaline elamisluba lubatud Aasta osakaal Eesti alalisest suurim välja elanikkonnast võimalik kasutamata antud (%) hulk 2014 0,075 996 720 276 2015 1322 1252 70 2016 1317 1317 0 2017 1317 1317 0 2018 1315 1315 0 0,1 2019 1315 1315 0 2020 1314 1282 32 2021 1315 1286 29 2022 1311 1283 28 2023 1307 1248 59 Kuna 2014. aastal suurenes töötamiseks antavate tähtajaliste elamislubade taotluste ja antud lubade arv, suurendati 2015. aasta sisserände piirarvu määrani, mis on sätestatud VMS-i § 113 lõikes 2. Nagu aastatel 2015–2023, kehtestatakse sisserände piirarv ka 2024. aastaks maksimummääras ehk 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. 1 1 131 471 Eesti kodanikku, kelle elukoht on registreeritud rahvastikuregistris, ja 15 473 Eesti kodanikku, kelle elukoht on registreerimata. 3 Aastal 2014 kehtestas Vabariigi Valitsus sisserände piirarvuks 0,075 protsenti ja aastateks 2015– 2023 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. Piirarv täitus aastatel 2016–2019 täiel määral, seejuures aasta-aastalt üha kiiremini: 2016. aastal detsembris, 2017. aastal juulis, 2018. aastal juunis ja 2019. aastal märtsis. Kuigi aastatel 2020–2022 jäi osa tähtajalisi elamislube andmata, anti vabalt jaotamiseks mõeldud elamisload juba aasta esimestel päevadel. Sama kehtib ka 2023. aasta kohta. Tabel 3. Piirarv ning antud ja andmata tähtajalised elamisload aastatel 2020–2023 (allikas : Politsei- ja Piirivalveamet) Taotlemise Piirarv Antud Andmata põhjus ja andmise alus 2023 2020 2021 2022 2023 2020 2021 2022 2023 2020 2021 20222 (01.09) töötamiseks loomingulise 28 25 23 19 5 1 4 3 23 24 - 16 töötajana erialaseks tegevuseks sportlase, treeneri, 18 24 26 30 18 24 10 23 0 0 - 7 spordikohtuniku või sporditöötajana välislepingu 10 5 5 5 1 0 3 2 9 5 - 3 alusel töötamiseks töötleva tööstuse 0 0 300 600 0 0 300 600 0 0 - 0 valdkonnas töötamiseks ehituse 0 0 200 200 0 0 200 200 0 0 - 0 valdkonnas töötamiseks veonduse ja 0 0 100 100 0 0 100 100 0 0 - 0 laonduse valdkonnas ettevõtluseks 0 0 20 5 0 0 6 0 0 0 - 5 töötamiseks 0 0 0 35 0 0 10 7 0 0 - 28 ajakirjanikuna vabalt 1258 1261 637 313 1258 1261 650 313 0 0 - 0 jagamiseks Kokku 1314 1315 1311 1307 1282 1286 1283 1248 32 29 28 59 2 2022. aastal jaotati 30. septembriks 2022. aastaks täitmata piirarv tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuse ja andmise aluse järgi järgmiselt:  töötamiseks Välisministeeriu mi poolt akrediteeritud ajakirjanikuna – 10;  töötamiseks etendusasutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses – 5;  välislepingu alusel – 1;  ülejäänud osa vabalt. 4 ­ 2020. aastal jäi piirarvust andmata 32 tähtajalist elamisluba: 23 töötamiseks etendusasutuse s loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses ja 9 välislepingu alusel. ­ 2021. aastal jäi piirarvust andmata 29 tähtajalist elamisluba: 24 töötamiseks etendusasutuse s loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses ja 5 välislepingu alusel. ­ 2022. aastal kehtestati eraldi, kuidas jaotatakse piirarv, mis on jäänud 30. septembriks 2022 täitmata. Põhjus oli koroonakriisi eriolukord. Samuti mõjutas piirarvu jaotamist ja täitmis t sõjaline konflikt Ukrainas ning Venemaa ja Valgevene kodanikele kehtestatud rahvus - vahelised sanktsioonid. ­ 2023. aasta 1. septembri seisuga on piirarvust andmata 59 tähtajalist elamisluba : 16 töötamiseks etendusasutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses, 7 töötamiseks sportlase, treeneri, spordikohtuniku või sporditöötajana, 3 välislepingu alusel, 5 ettevõtluseks ja 28 töötamiseks ajakirjanikuna (tabel 3). Tabel 4. Piirarvu jaotus aastatel 2020–2023 (allikas: Politsei- ja Piirivalveamet, seisuga 01.09.2023) Tähtajalise 2023 elamisloa andmis e 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 (01.09) alus ettevõtlus 24 21 17 19 14 4 10 7 6 0 töötamine 829 1210 1290 1295 1300 1311 1271 1279 1274 1246 välisleping 35 21 10 3 1 0 1 0 3 2 Kokku 888 1252 1317 1317 1315 1315 1282 1286 1283 1248 Tabel 5. Piirarvu jaotus aastatel 2014–2023 (allikas: Politsei- ja Piirivalveamet) Tähtajalise elamisloa 2023 taotlemise põhjus ja 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 (01.09) andmise alus 1. Töötamiseks, sh: 829 1210 1290 1295 1300 1311 1270 1279 1274 1246 Eraõiguslik juriidilise 0 61 46 35 39 25 34 23 7 7 isiku juhtorgani liige üldtingimustel 0 244 407 852 1219 1253 1174 1200 1226 1200 lähetatud töötajana 315 604 523 207 0 0 0 0 0 0 eksperdi, nõustaja või 0 101 83 69 15 12 16 14 7 1 konsultandina välislepingu alusel 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 (VMS-i §181 lg 1 p 3) loomingulise töötajana 0 17 16 6 8 4 5 1 4 3 erialaseks tegevuseks sportlase, treeneri, 0 24 35 23 11 7 18 24 10 23 spordikohtuniku või sporditöötajana vaimuliku, nunna või 0 20 39 46 1 4 13 7 4 1 mungana akrediteeritud 0 0 0 0 0 0 0 0 10 7 ajakirjanikuna õppejõu või õpetajana 0 21 18 7 3 4 10 9 4 4 tippspetsialistina 58 99 109 43 0 0 0 0 0 0 5 EL-i sinise kaardi alusel 12 16 11 5 4 2 0 0 0 0 Eestis kõrgkooli 0 1 0 0 0 0 0 0 2 0 lõpetamise alusel EL-i pikaajalise elaniku 0 2 3 2 0 0 1 0 0 0 elamisloa alusel 2. Ettevõtlus 24 21 17 19 14 4 10 7 6 0 3. Välisleping 35 21 10 3 1 0 1 0 3 2 KOKKU 888 1252 1317 1317 1315 1315 1282 1286 1283 1248 Tabel 6. Tähtajalise elamisloa taotluste arv ja tähtajalise elamisloa andmise otsused aastatel 2014–2023 (allikas: Politsei- ja Piirivalveamet, seisuga 01.09.2023) 2023 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 (01.09) Taotlused 4375 5323 7883 8428 9947 9973 8711 10678 10975 6382 Otsused 4060 4927 6700 7504 8113 9088 8034 9312 9253 5253 Tähtajalise elamisloa taotlused Võrreldes eelmise aastaga on tähtajalise elamisloa taotluste koguarv kahanenud. Kui 2022. aasta 01.09 seisuga esitati 7295 tähtajalise elamisloa taotlust, siis 2023. aasta 01.09 seisuga on taotlusi esitatud 913 taotluse võrra vähem ehk 6382. Töötamiseks antava tähtajalise elamisloa taotluste arv on vähenenud. 2022 aastal esitati 01.09 seisuga 3279 tähtajalist elamisloa taotlust töötamiseks. Seisuga 01.09.2023 on taotlusi esitatud 353 võrra vähem ehk 2926. Ettevõtlusega tegelemiseks antava tähtajalise elamisloa taotluste arv on vähenenud. Kui 01.09.2021 seisuga oli esitatud 105 taotlust, siis 01.09.2023 seisuga oli esitatud 5 taotlust vähem ehk 100. Välislepingu alusel antava tähtajalise elamisloa taotluste arv on vähenenud. Kui 01.09.2022 esitati 51 taotlust, siis seisuga 01.09.2023 oli esitatud 29 taotluse võrra vähem ehk 22 taotlust. Tähtajalise elamisloa andmise otsused Vahemikus 2014 kuni 2019 on tähtajalisi elamislube võrdluses eelmiste aastatega antud välja järjest enam. Erandlik on vaid 2020. aasta, mil pandeemiast tingitud eriolukord ja piiriüle se liikumise piirangud tõid kaasa koguarvu vähenemise. 2020. aastal anti välja 8034 tähtajalis t elamisluba, aastatel 2021 ja 2022 anti välja taaskord üle 9000 tähtajalise elamisloa. Vahemikul 01.01–01.09.2023 kuulus töötamiseks antud 2627-st tähtajalisest elamisloas t 2023. aasta piirarvu hulka 1246. 2022. aasta samal ajavahemikul kuulus 2906-st tähtajalises t elamisloast 2022. aasta piirarvu alla 1249. Seega käesoleval aastal 3 võrra vähem kui 2022. aastal. Ajavahemikul 01.01–01.09.2023 ei kuulunud ettevõtluseks antud 62-st tähtajalisest elamisloas t 2023. aasta piirarvu alla ükski elamisluba. 2022. aasta samal ajavahemikul kuulus 66-st tähtajalisest elamisloast 2022. aasta piirarvu alla 2. Võrdluses eelmise aastaga on see 2 võrra vähem. 6 Ajavahemikul 01.01–01.09.2023 kuulus välislepingu alusel antud 2-st tähtajalisest elamisloas t 2023. aasta piirarvu alla 2. 2022. aasta samal ajavahemikul kuulus 11-st tähtajalisest elamisloas t 2022. aasta piirarvu alla samuti 2. Võrdluses eelmise aastaga on seis jäänud samaks. Eelnõu §-ga 2 sätestatakse, et korraldus jõustub 1. jaanuaril 2024. aastal. IV. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. V. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole EL õigusega puutumust. VI. Korralduse mõju Eelnõu mõjutab Eestisse sisserändavatele sisserände piirarvu arvestuse alla kuuluvate le välismaalastele elamislubade välja andmist. Eelnõu jõustumisega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. VII. Korralduse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja korraldus e rakendamise eeldatavad tulud Korralduse rakendamisega ei kaasne lisategevusi, -kulusid ega -tulusid.. VIII. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2024. a. IX. Korralduse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Kaitsepolitseiametile, Politsei- ja Piirivalveametile ning Teenusmajanduse Kojale. 7 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/23-1270 - Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2024. aasta sisserände piirarvu kehtestamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 18.10.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9b9fb766-889e-4166-a33f-8805e4f99e95 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9b9fb766-889e-4166-a33f-8805e4f99e95?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main