dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Kultuuriministeerium · 21. september 2023
Viit
1-12/1269-2
Registreeritud
21. september 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Välisministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2023 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Vastutaja
Siiri Pelisaar

Failid

  • 📎1-121269-2 21.09.2023 Väljaminev kiri.asice354 KB

Sisu (failidest)

Välisministeerium Teie 05.09.2023 nr 15.1-2/5652 [email protected] Meie 21.09.2023 nr 1-12/1269-2 Välisteenistuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Kultuuriministeerium toetab välisteenistuse seaduse muutmise eelnõus toodud üldist eesmärki ühtlustada välisteenistus võimalikult ulatuslikult avaliku teenistuse seadusega ning vähendada lähetamisega seotud halduskoormust. Kooskõlastame eelnõu järgmiste märkustega. 1. Kehtiva välisteenistuse seaduse § 65 lõike 1 punkti 6 kohaselt kaetakse välisesinduses töötava teenistuja ja kaasasoleva perekonnaliikme eest Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel ja korras Eestisse puhkusele ja sealt tagasi sõidu kulud üks kord lähetusaastas. Eelnõu punkti 72 kohaselt jäetakse kõnealuse paragrahvi sõnastusest välja sõnad „üks kord lähetusaastas“. Eelnõu seletuskirjas viidatakse, et kulude katmise täpsemad tingimused ja kord kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Eelnõu seletuskirja lisas 2 toodud rakendusakti kavandi punktis 19 ei ole aga detailsemaid tingimusi välja toodud. Teeme ettepaneku puhkusele ja tagasi sõidu kulude hüvitamise täpsustavad tingimused Vabariigi Valitsuse määruse eelnõus selgemini sätestada. Seejuures võiks üldpõhimõte endiselt olla, et Eestisse ja sealt tagasi sõidu puhkuse kulud kaetakse kord aastas, kuid erandjuhtudena käsitletakse olukordi, kus teenistuja ei ole jõudnud lähetusaasta sees Eestisse puhkusele tulla ning ta soovib eelmise lähetusaasta eest teenitud puhkusele ja tagasi sõidu kulude hüvitamise võimalust kasutada järgmise lähetusaasta sees. Seaduse eelnõu ja määruse kavandi praeguse sõnastuse kohaselt tekib välisteenistujale ja temaga kaasasolevale pereliikmele õigus taotleda Eestisse puhkusele ja tagasi sõidu kulude hüvitamist nii sageli kui ta seda lähetusaasta jooksul soovib, mis tooks aga asutustele kaasa märkimisväärse kulude suurenemise. 2. Teeme ettepaneku eelnõu rakendussätetes täpsustada enne seaduse jõustumist pikaajalisse välislähetusse suunatud välisteenistujate ametisse nimetamise käskkirjade ümbervormistamise ja ametijuhendite uuesti kehtestamise vajadust lähetajaministeeriumi poolt. Toetame siinkohal lähenemist, et enne 01.04.2024 lähetatud välisteenistujate teenistustähtajad, määratud põhipalk (astmepalk koos igakuise lisatasuga täiendavate tööülesannete eest ning seni määratud lisatasu välisteenistuse staažitasu) jääksid kehtima senistel tingimustel kuni välislähetuse tähtaja saabumiseni; lähetamise käskkirjas tekib aga kindlasti vajadus lähetajaministeeriumi käskkirjaga taastada välisteenistuja n-ö aktiivne teenistussuhe lähetajaministeeriumiga, millega tekib lähetajaministeeriumil alus põhipalga, muutuvpalga komponentide jms määramiseks. Ametijuhendite puhul toetame lähenemist, kus välisteenistusse lähetatud teenistuja ei peaks teist korda samasisulise ametijuhendiga tutvumist kinnitama; uute erialadiplomaatide ja haldusteenistujate ametijuhendid või olemasolevate välisteenistujate ametijuhendite sisulised muudatused kehtestaks lähetajaministeerium oma käskkirjaga. Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 3. Palume täpsustada, milline saab olema kaasasoleva tugiisiku välislähetustasu suurendamise määr. Eelnõu seletuskirja lisas 2 toodud rakendusakti kavandi punktis 9 on vastav info esitamata ja selle mõju seetõttu keeruline hinnata. 4. Seletuskirja lisas 3 toodud rakendusakti kavandi § 8 lõigete 3 ja 4 kohaselt on eluruumi üürimise ja üürimisega kaasnevate kulude piirmäära aluseks välisesinduse lähedal, kesklinnas või muus asukohalinnana esinduslikus piirkonnas asuva üldjuhul ühe magamistoaga möbleeritud korteri hind, sh lastega teenistujal arvestatakse lisaks üks magamistuba iga lapse ja tugiisiku kohta. Sama määruse kavandi § 10 kohaselt kooskõlastatakse teenistuja nimel sõlmitavad üürilepingud enne välisesinduse juhiga, kes omakorda kooskõlastab eluruumi asukoha Välisministeeriumi haldusküsimuste asekantsleriga. Kuivõrd lähetajaministeeriumil ei pruugi olla piisavalt teavet riikide/linnade üürihindadest, teeme ettepaneku, et välisesinduse juht või Välisministeerium tagaks teistele lähetajaministeeriumidele ülevaate erinevate linnade/riikide üürihindadest, mille alusel hinnata üürimise ja sellega kaasnevate kulude põhjendatust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga minister Anneli Jõgi 628 2251, [email protected] Meelis Kompus 628 2262, [email protected]
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel