Kiri

Lp pr Heidy Purga Teie 1 1.09 .2023 nr 1-11/1280-1 Kultuuriminister Meie 20.09 .2023 Arvamus kultuuriministri määruse „K ultuuriministri 14.05.2022 määruse nr 17 „ Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord “ muutmine“ eelnõu kohta Lugupeetud kultuuriminister pr Purga Kultuuriministeerium on saatnud kooskõlastusringile kultuuriministri määruse „Kultuuriministri 14.05.2022 määruse nr 17 „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu (edaspidi Eelnõu ). Theatrum teeb Eelnõu kohta alljärgnevad ettepanekud ja märkused. 1. P eame esmalt taas oluliseks rõhutada , et etendusasutuste riigipoolse toetamise alused ja lähtekriteeriumid peaksid olema ühetaolised, sõltumata sellest, milline on etendusasutuse omandivorm (st sõltumata sellest, kas tegemist on riigi sihtasutusena tegutseva või munitsipaal- või erateatriga) . Sellega seonduvalt toetame Tallinna Linnavalitsuse 18.09.2023 kirjas sisalduvaid ettepanekuid ning palume Kultuuriministeeriumil kogu teemat kompleksselt analüüsida, kaasates sellesse analüüsi kõiki asjassepuutuvaid osapooli. 2. Eelnõu § 1 punktiga 1 vähendatakse eraetendusasutuse kalendriaasta tegevustoetuse ülempiiri seniselt 900 tuhandelt eurolt 600 tuhandele eurole. See on äärmiselt oluline muudatus, mida aga kahetsusväärselt ei ole seletuskirjas sisuliselt põhjendatud, sh analüüsides ka kasvõi 2022. aasta näitel, millised ikkagi on olnud eraetendusasutuste tulud ja kulud. Need on viimastel aastatel drastiliselt kasvanud ning kui nt Theatrumi kulud 2023. aastal on prognoositavalt üle 1 miljoni euro, siis, arvestades ka eelduslikku tegevustoetuse proportsionaalset vähenemist järgneval aastal, kasvab surve omatulude teenimisele ja täiendavate toetajate leidmisele veelgi (mis juba 2023. aastal on jõudnud väga suure osakaaluni). Eeltoodust lähtudes palume jätta kalendriaasta tegevustoetuse senine ülempiir 900 tuhat eurot määruses muutmata. 3. Eelnõu § 1 punktis 3 sisaldub muudatus, et tegevustoetust saab taotleda kolmeks järjestikuseks kalendriaastaks. See muudatus on kõigiti positiivne, küll aga jääb arusaamatuks määruse § 8 uue lõike 3 2 , mille kohaselt saab tegevustoetust kolmeks järjestikuseks kalendriaastaks taotleda iga kolme aasta järel. See on mõistagi arusaadav siis, kui esimesel taotlemisel see kolmeaastane tegevustoetus ka antakse. Kui aga ei anta, siis tundub põhjendamatu, miks ei oleks võimalik järgmisel kalendriaastal uuesti proovida seda taotleda. Iseenesest tuleks aga määruses täpsustada ka seda, mis saab taotlejatega, kes taotlesid tegevustoetust küll kolmeks aastaks, kuid ei mahtunud määruse § 13 lg-s 3 1 nimetatud viie kolmeaastase tegevustoetuse saaja hulka. Kas sellised taotlejad siiski saavad niisuguses olukorras ikkagi üheaastase tegevustoetuse ning saaksid järgmisel aastal üritada uuesti taotleda kolmeaastast tegevustoetust? 4. Eelnõuga kehtestatav uus määruse lisa – hindamismetoodika – on võrreldes kehtivaga teinud läbi terve rida positiivse i d arengu i d . Siiski oleksid selle kohta alljärgnevad märkused ja ettepanekud: a) Nii nagu kehtivas hindamismetoodikas, sisaldub ka uues hindamismetoodikas probleem, et hinnatakse ajaliselt liiga kauget perioodi, mis ei jäta ruumi paindlikkusele ja selle arvestamisele, mis on teatri olukord taotlemise ajal. Peame silmas kriteeriume 1, 3, 4 ja 5, kus hinnatakse kaht taotlemisele eelnevat majandusaastat. Taotledes tegevustoetust aastaks 2024 võetakse seega arvesse aastaid 2021 ja 2022, milledest esimene oli ulatuslike koroonapiirangute aasta. Olgugi et piirangud olid kõigi taotlejate jaoks samad, on teatrid nendest piirangutest siiski välja tulnud erinevalt ning seetõttu võiks 2023. aasta kaasamine hindamisse anda oluliselt objektiivsema pildi teatri tegelikust olukorrast kui 2021. aasta andmed (mis pealegi juba ju leidsid korra hindamist, kui taotleti tegevustoetust käesolevaks aastaks) . Taotlejaid on ju vaid paarikümne ringis ning kõigilt taotlejatelt oleks võimalik kontrollitavalt saada ka kõik vajalikud andmed 2023. aasta kümne kuu kohta (ning tegelikult on kõigil ka olemas ju juba planeeritud etendused kuni aasta lõpuni) . Ühtlasi jätab kriteeriumide sellisel viisil kehtestamine , nagu seda tehti nii kehtiva määruse kui eelnõu puhul, mulje teatud ebajärjekindlusest, mis puudutab õigustatud ootuse põhimõtte rakendamist. Kui taotlejale esitatava nõutava minimaalse tegutsemisaja muudatuse puhul (Eelnõu § 1 p 4) seda seletuskirja kohaselt rakendatakse, siis kuidas on võimalik kehtestada tagantjärele hindamise jaoks siduvaid kvantitatiivseid kriteeriume aastate 2021 ja 2022 kohta, kui need hindamiskriteeriumid ei olnud nendel aastatel üldse teada (nende kriteeriumide täitmisest sõltub aga ju tegevustoetuse suurus)? T eeme ettepaneku, et kriteeriumid 1, 3, 4 ja 5 p uudutaksid t aotlemisele eelnevat majandusaastat ja taotlemise aastat. b) Nagu kehtivates kriteeriumides, ei ole ka Eelnõu juures olevates kriteeriumides (kriteerium 1) ega seletuskirjas määratletud, mis on hõlmatud mõistega „kunstiline ambitsioon“. Kui „ajakohasus“ ja „loominguline teostus“ võiksid olla veel kuidagimoodi ka hindaja seisukohalt arusaadavalt sisustatavad, siis „kunstiline ambitsioon“ vajaks meie hinnangul selgitamist nii taotlejatele kui hindajatele, et kõik tegevustoetuse taotlemise ja eraldamisega seotud osapooled saaksid selle kriteeriumi sisust ühtemoodi aru. c) Kriteeriumi 3 puhul võiks rahvusvaheline koostöö olla määratletud laiemalt kui vaid etendused. Teatud ettepanekuid sisaldub ka Tallinna Linnavalitsuse kirjas. Nendes kriteeriumides võiks olla hõlmatud rahvusvaheline koostöö laiemalt , sh teatrialane koostöö välisesindustega Eestis ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ( nt laiemalt kultuurifestivalid e korraldamine, kus teatrikunst on üks valdkondadest; saaksid kvalifitseeruda peale etenduste ka teised teatrivaldkonna sündmused, kus näitlejad osalevad tekstide esitajatena lugemiste vms vormis). Juhul kui põhimõtteliselt ollakse selle kriteeriumi laiendamisega nõus, oleme valmis osalema selle täpsemal sõnastamisel. d) Kriteeriumi 5 puhul ei ole lõpuni arusaadav, millised on 10 punktiga hindamise puhul need võimalikud alternatiivid. Lauseosi on küll „ja“- ga ja „või“- ga eraldatud, kuid millised osapooled kuuluvad kokku, ei ole kahjuks väga selge. Soovitame kaaluda selle lahtri sisu esitamist võimalike alternatiivide alapunktidena. Kindlasti oleks õiguslikult väga problemaatiline, kui tagantjärele muudetakse arvulisi kriteerium e olemuslikult teistsugusteks kui need on olnud kehtiva määruse alusel. Antud juhul, kui tegemist on arvuliste kriteeriumidega, jääb arusaamatuks ka see, mida tähendaks siis see „vahepealne hinnang“ – millised etenduste arvud ja teised alakriteeriumid siis sellesse vahemikku peaksid jääma ? e) Kriteeriumi 5 puhul võiks kaaluda ka teiste sündmuse liikide nimetamist piirkondliku kättesaadavuse all, kui nendes osalevad püsitrupi liikmed. Theatrumil on näiteks sari „Kuulamised“, mille raames loetakse tekste ( katkendid näidenditest jt kirjandusteostest ning tihti on ka muusikaline kujundus), millega käiakse esinemas erinevates maakondades. Need ei ole etendused ja praegu need ei läheks seega hindamisel arvesse, kuid need vaieldamatult viivad teatrikunsti läbi teatri pakutavate kavade Eesti erinevatesse paikadesse Arvestades määruse olulisust kõigi etendusasutuste jaoks o leme tänulikud, kui ministeeriumil on võimalik pärast kõigilt osapooltelt saabunud ettepanekute ja märkuste analüüsimist ettepanekute esitanutega kohtuda, et ühise arutelu käigus jõuda nende ettepanekute pinnalt sobivaimate sisuliste ja sõnastuslike lahendusteni. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Erik Salumäe SA Theatrum juhatuse liige