Kultuuriministeerium · 19. september 2023
- Viit
- 1-11/1280-3
- Registreeritud
- 19. september 2023
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Eesti Teatri Liit
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
- Sari
- 1-11 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõud ja memorandumid
- Toimik
- 1-11/2023 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõudega seotud dokumendid
- Vastutaja
- Kadri Kilvet
- Lahendamise tähtaeg
- 19. oktoober 2023
Sisu (failidest)
Eesti Teatriliit
Lugupeetud Heidy Purga 19. 09. 2023
Kultuuriminister
Kultuuriministeerium
Tagasiside eelnõule „Kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17
„Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ muutmine“
Käesoleva määrusega kehtestatakse riigieelarvest etendusasutustele antava toetuse
liigid ja andjad ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise
tingimused ja kord (§ 1).
Kultuuriministrit volitatakse kehtestama määrusega Kultuuriministeeriumi kaudu
riigieelarvest etendusasutustele antavate toetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja
hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord. Rahastamissüsteemi täpsema kirjelduse
viimine ministri määruse tasandile võimaldab senisest üksikasjalikumat regulatsiooni, mida
etenduskunstide maastiku pidevat arengut silmas pidades on tulevikus kergem ka ajakohasena
hoida. Kõik see tagab rahastamissüsteemi suurema selguse ja läbipaistvuse.
(Etendusasutuste seaduse muutmise seadus 2022).
Eesti Teatriliit teeb jätkuvalt järgmised ettepanekud etendusasutuste
rahastamisprintsiipide jõustamiseks:
1. Kehtestada korrastatud ja üheselt mõistetav etendusasutuste rahastamismudel.
Rahastamise põhimõte peab sisaldama mõistetavaid ja põhjendatud tingimusi,
millele riigieelarvelist toetust taotlev etendusasutus peab vastama.
Eesti Teatriliit on koostöös Eesti Etendusasutuste Liiduga välja töötanud arvestusliku
inimtööaasta ehk AITA-põhise rahastamismudeli, teatriliit on esitanud mudelit
Kultuuriministeeriumile ja Vabariigi Valitsusele etendusasutuste riigipoolse
rahastamise põhimõttena alates 2007. aastast.
AITA on uuslavastuste väljatoomiseks ja lavastuste esitamiseks vajaliku tööhulga
mõõtühik, mis vastab täistööajaga töötaja töömahule kalendriaastas. Vajalik töömaht
saadakse koosseisuliste töötajate ning koosseisuväliste töötajate töö ja sisseostetud
teenustega. Töömahu näitajad on uuslavastuste arv, etenduste arv ja külastajate arv,
mille alusel arvestatakse teatrite baastoetusi sõltuvalt teatri tegevusvormist
(repertuaariteater, projektiteater vms) ja -liigist (muusikateater, sõnateater,
tantsuteater, nukuteater vms).
Selle toetusprintsiibi järgi töötavad tänapäevani etendusasutused Põhjamaades. Ka
Soome riik on võtnud kohustuse teatreid seaduse kaudu sellisel kujul rahastada. Tänu
riigi kindlale toetuspõhimõttele on majanduse halvematel aegadel päästetud mitme
teatri olemasolu.
Mahuarvestuse ehk AITA valem sisaldab kõige olulisemaid teatritegemise
komponente ehk arvnäitajaid, mille teater on välja arvutanud.
1. AITA-põhise toetuse arvestamisel, tegevustoetuse eraldamisel tuleb arvestada
töötasu kokkuleppeid ametiühingute keskorganisatsiooni TALO ja Vabariigi
Valitsuse vahel, milles on järgitud järgmist printsiipi:
Etendusasutuse seaduse alusel tegutseva etendusasutuse ja avalik-
õigusliku etendusasutusega töösuhtes olevate kõrgharidusega
kultuuritöötajate ja kõrgema kutsekvalifikatsiooniga atesteeritud
tehniliste spetsialistide miinimumtöötasu täistööaja korral peab olema
võrdne riigi keskmise brutotöötasuga.
2. AITA-põhine rahastamismudel vajab teatritöötajate palgamaatriksi süsteemi
sisseseadmist ja sidumist AITA-ga, tegevustoetuse pearahaga, mis annab
AITA-le tegeliku väärtuse.
Süsteem tagab teatud töötasu alammäära kindlustamise ning jätab tööandjale
vabaduse töötasusid vastavalt töötulemustele suurendada või vähendada.
Alamastme töötasud kehtestatakse kvalifikatsioonipõhiselt. Kindlustatud on
ametikoha minimaalne töötasu ja esile toodud palgatõusu võimalused.
Maatrikstabel on töötasu kulude arvestamiseks üks paremaid mooduseid
vajalike rahaliste vahendite suuruse arvutamisel, seda saab siduda uute
kokkulepetega nii riikliku alampalga muutumisel kui ka TALO ja Vabariigi
valitsuse vahel sõlmitud töötasu kokkulepetega kõrgharidusega töötaja
miinimumtöötasu määramisel.
Palgamaatriks annab võimaluse arvestada tegevustoetuse tegelikku vajadust,
mille alusel eraldatakse riigieelarvest vahendeid etendusasutustele.
Vastuolu ongi riigi toetuse mittevastavuses AITA muutunud väärtusega, mis
struktuurse süsteemi rakendamisel on silmanähtav.
Toetuse jagamine AITA valemiga ei taga riikliku toetuse saamise kindlust, kuid
muudab raha jaotuse selgemaks.
3. Riigitoetuse eraldamine peab arvestama etendusasutuste vajadusi ja erinevat
institutsionaalset ülesehitust, milleks on 1) majadega trupid, 2) majad
truppideta, 3) ilma majadeta trupid, 4) produktsiooniorganisatsioonid (toetus
etendajale, kes pakub oma produktsiooni erinevatele etendamispaikadele).
Soovime jätkata läbirääkimisi, et töötada välja etendusasutuste riigipoolse
rahastamise põhjendatud ja õiglane mudel.
Lugupidamisega,
Gert Raudsep
Eesti Teatriliidu esimees
(digitaalselt allkirjastatud)