Kiri

KÄSKKIRI 19.09.2023 nr 1-3/107 Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 2.2 „Integratsioonimeetmete tõhustamine kolmandate riikide kodanike sotsiaalseks ja majanduslikuks kaasamiseks ning aktiivseks osalemiseks vastuvõtvas ühiskonnas“ toetuse andmise tingimused Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.06.2023–31.10.2029 Elluviijad Kultuuriministeerium Integratsiooni Sihtasutus Korraldusasutus, rakendusüksus, rakendusasutus Siseministeerium 1. Reguleerimisala ja seoses Eesti riigi eesmärkidega Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 12. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 1-3/96 kinnita tud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021-2027 rahastamiskava meetme nr 2.2. „Integratsioonimeetmete tõhustamine kolmandate riikide kodanike sotsiaalseks ja majanduslikuks kaasamiseks ning aktiivseks osalemiseks vastuvõtvas ühiskonnas“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda. 1.1. Seosed Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ja Eesti riigi eesmärkidega. 1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1147, millega loodi Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifo nd (edaspidi AMIF), eesmärgiga „aidata kaasa rändevoogude tõhusale haldamisele ning ühise varjupaigapoliitika ja ühise rändepoliitika rakendamisele, tugevdamisele ja arendamisele vastavalt asjaomasele liidu acquis’le ning järgides täielikult liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning erieesmärgiga nr 2 „tugevdada ja arendada seaduslikku rännet liikmesriikidesse vastavalt nende majanduslikele ja sotsiaalsetele vajadustele ning edendada kolmandate riikide kodanike tõhusat integratsiooni ja sotsiaalset kaasamist ja aidata sellele kaasa“; 1.1.2. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärk on eesti rahvuse, keele ja kultuuri elujõu suurendamine ning demokraatliku ja turvalise riigi edendamine. Strateegia üheks sihiks on seatud kõigi inimeste vajadustega arvestav, turvaline ning kvaliteetne elukeskkond. TATi tegevused on seotud strateegia „Eesti 2035“ arenguvajaduse ga „Ühiskond ja võimalused“ . Tegevused on seotud Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ sihtidega „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“, „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“ ning „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“. Projektide elluviijad vastutavad, et projektide tegevused aitavad lahendada strateegias „Eesti 2035“ toodud arenguvajadusi. 1.1.3. TATi projektid on seotud valdkondliku arengukavaga „Sidusa Eesti arengukava 2030“ ja aitavad kaasa nii selle üldeesmärgi „Eesti on sidus ja kaasav ühiskond“ kui ka alaeesmärgi 1 „Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti“ täitmisse. Tegevustega tõstetakse ja kohaliku meedia võimekust kajastada sisserände ja Eestis elavate kolmandate riikide kodanikega seotud temaatikat, tõstetakse kolmandate riikide kodanike keeleoskuse taset ning teadmisi riigi ning ühiskonna toimimise, igapäevase eluolu, töö, õppimise ja perekonnaga seotud teemadel, tagatakse regulaarne teabe jagamine kohalikele omavalitsustele rände, lõimumise ja kultuurilise mitmekesisuse teemadel, arendatakse huvipõhist koostööd ja võrgustikke sihtrühmade iseseisvaks toimetulekuks olulis tes eluvaldkondades ning suurendatakse teadlikkust sihtrühmadele pakutavatest teenustest infoplatvormide ning digiteenuste arendamise kaudu. 1.1.4. Toetatavad tegevused on seotud „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ alaeesmärgiga 4.4 „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedipoliitika “, mille kohaselt on Eesti kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika usaldusväär ne, innovaatiline ja inimesekeskne, toetades Eesti arengut, ühiskonna sidusust ja toimimist ning tagades siseturvalisust. 1.1.5. TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud ka Euroopa Komisjon soovitusi AMIFi vahendite kasutamiseks. 2. Toetatavad tegevused ja eesmärgid TATi eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate tegevuste elluviimise tulemuse l. 2 (16) Meetmest toetatakse projekte, mis: - aitavad kaasa AMIFi poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi nr 2 täitmisesse; - on kooskõlas siseturvalisuspoliitika fondide seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 1 artiklis 9 sätestatud horisontaalse id põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ja arvestavad võrdsete võimalus te põhimõttega, sh välditakse diskrimineerimine ja tagatakse ligipääsetavus. Nimetatud põhimõtete hoidmist ja strateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse järgmiste „Eesti 2035“ näitajatega: "Soolise võrdõiguslikkuse indeks", mille sse panustatakse soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise tegevustega; „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, millesse panustatakse võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisega ja „Ligipääsetavuse näitaja“, millesse panustatakse erivajadusega inimestele ligipääsetavuse tagamisega füüsilisele ja virtuaalse le keskkonnale ning ja kommunikatsioonile; - on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata määruse nr 2020/8522 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile; - on vastavuses AMIFi rakenduskava horisontaalsete tingimustega. 2.1. Teadlikkuse tõstmine lõimumisest, sh kohaliku meedia kaasamine ja võimestamine 2.1.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärk on suurendada kohaliku meedia võimekust kajastada sisserände ja Eestis elavate kolmandate riikide kodanikega seotud temaatikat, tõsta kohalike meediakana lite professionaalsust ja toodetava sisu kvaliteeti. Samuti tõsta kohalike elanike teadlikkust lõimumisest ning rändest ja rändekanalitest. Projekt panustab valdkondliku arengukava „Sidusa Eesti arengukava 2030“ tegevussuunda 1.2. „Ühine, arusaadav ja usaldusväär ne kommunikatsiooni- ja inforuum“ luues eeldusi ühise kultuuri- ja infovälja tekkimiseks ja arendamiseks. Tegevuste tulemusena on Eestis elavad inimesed ühises, arusaadavas ja usaldusväärses Eesti kommunikatsiooni- ja inforuumis ning tänu mitmesugus te le vajaduspõhistele infokanalitele on inimesed hästi kursis Eestis toimuvaga. Tagatud on regulaarne, selge ja faktitäpne lõimumisalane avalik kommunikatsioon ning asjakohase riigiinfo edastamine, mille tulemuseks on Eesti elanikkonna teadmiste suurene mine lõimumisvaldkonnast, inimõigustest ning võrdsest kohtlemisest ja ühiskonna polariseerumise vähenemine. Projekti raames viiakse ellu järgmised tegevused : - Kohalikes meedia- ja infokanalites töötavate ajakirjanike koolitused lõimumise,- ja rändevaldkonnas, võrgustumisüritused (konverentsid, kohtumised, õppereisid jne) ning praktika meediaväljaannetes. - Kohalike meediakanalite võimestamine: uute rahastamismudelite tutvusta mine kohalikele erameediakanalite töötajatele, SEO ehk otsingumootoritele optimeerimine, 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060,millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike inve steeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17 tähenduses. 3 (16)  sotsiaalmeedia kasutamine, uute meediumite (podcastid, youtube kanalite jne) kasutamine, efektiivsem meeskonnatöö, kogukondade kooshoidmine ning kaasamine oma eesmärkide saavutamiseks. 2.1.2. Projekti tulemus Projekti tegevuste tulemusena suureneb kohaliku meedia võimekus kajastada sisserände ja sihtrühmaga seotud temaatikat (sisserände põhjusi, Eestis elamise kogemust, lõimumise väljakutseid, siserände ja kohaliku arengu seoseid jne) ning kasvab kohalike kanalite professionaalsus, toodetava sisu kvaliteet ning ajakirjanike pädevused ja oskused, samuti kohalike elanike teadlikkus lõimumisest, rändest ja rändekanalitest. 2.1.3. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühmaks on kohalike meediakanalite töötajad. 2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.06.2023–30.06.2029. Abikõlblikud kulud: - personalikulud (sh projektijuhtimine ja ekspertide tasud); - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstav maks; - sihtrühma õppereisidega Euroopa Liidu riikidesse seotud kulud/ lähetuste kulud (sh päevaraha ja kindlustus); - konverentside, seminaride ja koostöötegevuste korraldamise ning nendel osalemise kulud; - koolituskulud (sh materjalide koostamine); - tõlkekulud vastavalt sihtrühma vajadustele (sh kirjalik ja suuline tõlge); - kommunikatsioonitegevuste kulud. 2.1.5. Projekti elluviija Kultuuriministeerium 2.2. Eesti keele kursused rahvusvahelise kaitse saajatele 2.2.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärk on pakkuda sihtrühmale A1-B1 tasemel keeleõpet, mis toetab eesti keele omandamist ja praktiseerimist ning aitab kaasa ühiskonnas kohanemisele ning hilise ma le lõimumisele. Projekt panustab valdkondliku arengukava „Sidusa Eesti arengukava 2030“ tegevussuunda 1.5. „Eesti keele oskuse, riigi ja kultuuriruumiga sideme suurendamine“. Tegevuste tulemusena eesti keelest erineva emakeelega inimeste eesti keele oskuse tase ja eesti keelt aktiivselt kasutajate arv kasvab. Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel arvestatakse osalejate soost, rahvusest, vanusest, usulisest veendumusest, puudest jms tulenevate võimalike erinevustega olukorras ja vajadustes ja seatakse eesmärgiks tagada kõigile võrdsed võimalused tegevustes osalemiseks. Projekti raames viiakse ellu järgmised tegevused - A1-B1 tasemel keeleõpe (sealhulgas pakutakse keeleõpet terviklahendusena, st kui inimene on edukalt lõpetanud A1-taseme, saab ta võimaluse õppida järgmistel tasemetel kuni B1-tasemeni, võimalusel arvestades sealhulgas õppija vajadusi, sihtrühma eripära ja erineva lähenemise olulisust (individuaalsust, kultuurilist eripära, kirjaoskamatust, puuet jm); 4 (16)  - metoodiliste ja õppematerjalide ülevaatamine ning vajadusel uuendamine või uute väljatöötamine. 2.2.2. Projekti tulemus Keeleõppes osalenud inimesed on parandanud oma keeleoskust vähemalt ühe taseme võrra. Olemasolevad metoodilised materjalid ja õppematerjalid on vajadusel ajakohastatud või on välja töötatud uued täiendavad õppematerjalid. 2.2.3. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühm on rahvusvahelise kaitse saajad. 2.2.4. Projekti abikõlblikkuse periood ja abikõlblikud kulud. Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.06.2023–31.10.2029. Abikõlblikud kulud käesoleva projekti vaates on: - personalikulud (sh projektijuhtimine ja ekspertide tasud); - tööjõumaksud ning erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt makstav maks; - koolituste jt korraldamise kulud; - osalejate õppevahendite ja -materjalide kulud; - vajadusel toitlustuse kulud sihtrühmale; - metoodiliste, õppe- ning infomaterjalide väljatöötamise, uuendamise või soetamise kulud, sealhulgas litsentsi- ja autoritasu; - tõlkekulud vastavalt sihtrühma vajadustele (sh kirjalik ja suuline tõlge); - kommunikatsioonitegevuste, sh teavitustegevuste kulud; - lähetus- ja transpordikulu tegevust elluviivale otsesele personalile või muudele isikutele, kes osalevad tegevuste elluviimises ja kelle lähetuse ja transpordiga seotud kulud on toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud. 2.2.5. Projekti elluviija Integratsiooni Sihtasutus 2.3. Koostöötegevused kolmandate riikide kodanike, sh rahvusvahelise kaitse saajate, ühiskondliku aktiivsuse tõstmiseks 2.3.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärk on suurendada sihtrühma iseseisvat toimetulekut Eestis elamise, sealhulgas huvipõhise võrgustamise ja koostöö kaudu kohaliku elanikkonna ga. Koostöötegevused korraldatakse eelkõige nendes omavalitsustes, kus elab palju kolmandate riikide kodanikke, sh rahvusvahelise kaitse saajaid. Tegevuste kaudu kohaliku elanikkonnaga toetatakse huvipõhise koostöö, kontaktide ja võrgustike loomist või arengut sihtrühmale olulistes eluvaldkondades (sh kultuur, vabatahtlik töö, huviharidus, ettevõtlus vms). Projekt panustab valdkondliku arengukava „Sidusa Eesti arengukava 2030“ tegevussuunda 1.3. „Ühtekuuluvustunnet toetavate sotsiaalsete kontaktide soodustamine “ ja programmi „Kogukondlik Eesti“3 . Toetatava tegevuse tulemusena osalevad erineva emakeelega inimesed kogukondlikes tegevustes ning nende vahel tekivad otsekontaktid. Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel arvestatakse osalejate soost, rahvusest, vanusest, usulisest veendumusest, puudest jms tulenevate võimalike erinevustega olukorras ja 3 https://www.siseministeerium.ee/kogukondliku-eesti-programm 5 (16)  vajadustes ja seatakse eesmärgiks tagada kõigile võrdsed võimalused tegevustes osalemiseks Projekti raames arendatakse uusi või olemasolevaid koostöötegevusi ning viiakse ellu erinevad tegevusi, sh: - seminarid ja teemapäevad; - töötoad ja arutelud; - huviringid; - praktilised tegevused, mis toetavad sihtrühma kontakte kohalike elanikega ja aitavad kaasa ühiskondliku ja kogukondliku aktiivsuse parendamisele jms. 2.3.2. Projekti tulemus Projekti tulemusel on tihenenud sihtrühma kontaktid kohalike elanikega ja paranenud nende iseseisev toimetulek Eesti ühiskonnas ning kohalikes kogukondades. 2.3.3. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühm on kolmandate riikide kodanikud, sh rahvusvahelise kaitse saajad ning kohalikud elanikud. 2.3.4. Projekti abikõlblikkuse periood Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.06.2023–31.10.2029. Abikõlblikud kulud käesoleva projekti vaates on: - personalikulud (sh projektijuhtimine ja ekspertide tasud); - erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt makstav maks; - tegevuste korraldamise kulu (nt ruumirent, materjalide soetamine); - vajadusel toitlustuse-, majutuse- ja transpordikulud sihtrühmale; - metoodiliste ning infomaterjalide väljatöötamise, uuendamise või soetamise kulud, sealhulgas litsentsi- ja autoritasu; - tõlkekulud vastavalt sihtrühma vajadustele (sh kirjalik ja suuline tõlge); - kommunikatsioonitegevuste, sh teavitustegevuste kulud; - analüüsi, teenusdisaini ja hindamiste kulu - lähetus-, toitlustus- ja transpordikulu tegevust elluviivale personalile või muudele isikutele, kes osalevad tegevuste elluviimises ja kelle lähetuse-, toitlustuse- ja transpordiga seotud kulud on toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud. 2.3.5. Projekti elluviija Integratsiooni Sihtasutus 2.4. Kohalike omavalitsuste võimekuse suurendamine kolmandate riikide kodanike, sh rahvusvahelise kaitse saajate, toetamiseks ja sisserände väljakutsete lahendamiseks (teabe vahendamine ja avalike teenuste pakkumise toetamine) 2.4.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärk on teabe jagamine kohalikele omavalitsustele ja nende allasutuste (edaspidi KOV) ametnikele ja töötajatele rände, lõimumise, kultuurilise mitmekesisuse ga toimetuleku jt seotud teemadel, tagades ajakohase teabe kättesaadavuse. Projekt panustab valdkondliku arengukava „Sidusa Eesti arengukava 2030“ tegevussuunda 1.6. „Kohaliku tasandi toetamine ja sektoriüleste partnerlussuhete arendamine“. Tegevuste tulemusena on KOV asutused, kes puutuvad sihtrühmaga kokku, teadlikumad rände, lõimumise (sh kohanemise), kultuurilise mitmekesisuse ja võrdse kohtlemise teemadest. Tegevustes osalejatele tagatakse võrdne ligipääs sõltumata nende 6 (16)  soost, vanusest, erivajadustest, rahvuslikust või usulisest taustast ja veendumustest vms. Projekti raames kaardistatakse olemasolevad KOV-idele suunatud teabe- ja infomaterjalid, vajadusel uuendatakse või töötakse välja uued materjalid. KOV-idele korraldatakse maakondlikke teabepäevi, sh koolitusi, koostööüritusi, töötubasid, arutelusid jms. 2.4.2. Projekti tulemus Projekti tegevuste tulemusel paraneb kohaliku omavalitsuse ja nende allasutuste ametnikel ning töötajatel ajakohase info kättesaadavus ning teadmised ja teadlikkus rände, lõimumise ja kultuurilisest mitmekesisusest 2.4.3. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühm on kohalike omavalitsuste ja nende allasutuste ametnikud ning töötajad, kogukondade esindajad. 2.4.4. Projekti abikõlblikkuse periood Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.06.2023–31.10.2029. Abikõlblikud kulud: Abikõlblikud kulud käesoleva projekti vaates on: - personalikulud (sh projektijuhtimine, sh ekspertide tasud); - erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt makstav maks; - teabepäevade, koolituste jms tegevuste korraldamise kulud; - info- ja teavitusmaterjalide väljatöötamise, uuendamise, trükkimise ja levitamise kulud, sealhulgas litsentsi- ja autoritasu; - tõlkekulud vastavalt sihtrühma vajadustele (s.h. kirjalik ja suuline tõlge); - vajaduse- toitlustus-, majutus- ja transpordikulud sihtrühmale; - lähetus-, toitlustus- ja transpordikulu tegevust elluviivale otsesele personalile või muudele isikutele, kes osalevad tegevuste arendamises või elluviimises ja kelle lähetuse-, toitlustuse- ja transpordiga seotud kulud on toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud. 2.4.5. Projekti elluviija Integratsiooni Sihtasutus 2.5. Infoplatvormide ja digiteenuste arendamine 2.5.1. Projekti eesmärk on avalike teenuste kasutamist toetavate digiplatvormide ja -teenuste uuendamine ning vajadusel uute loomine, mis võimaldab kolmandate riikide kodanikel, sh rahvusvahelise kaitse saajatel, orienteeruda erinevate teenuste vahel. Selleks on vaja tõsta sihtrühmale digiplatvorme ja -teenuseid disainivate lõimumise valdkonna spetsialistide kompetentsi (nt koolitused, õppereisid, kogemuskohtumised). Projekt panustab valdkondliku arengukava „Sidusa Eesti arengukava 2030“ tegevussuunda 1.1 „Tänapäevaste, nutikate ja tulemuslike kohanemis- ning lõimumisteekondade arendamine“. Tegevuse tulemusena on vajaduspõhised kohanemis - ja lõimumisteenused korraldatud kliendikeskselt ja tulemuslikult, sihtrühm on teadlik pakutavatest teenustest ning teenuseid arendavad spetsialistid kompetentsed. Infoplatvormide ja digiteenuste arendamisel lähtutakse avaliku teabe seaduse §-s 32 ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019. a määruses nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord“ kehtestatud ligipääsetavusnõuetest (sealhulgas vastavus 7 (16)  standardile EN 301 549).“4 2.5.2. Projekti tulemusel on uuendatud ja/või loodud digiplatvormid ja -teenused lõimumise valdkonnas. 2.5.3. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühm on kolmandate riikide kodanikud, sh rahvusvahelise kaitse saajad ning lõimumise valdkonna spetsialistid. 2.5.4. Projekti abikõlblikkuse periood Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.06.2023–31.10.2029. Abikõlblikud kulud: Abikõlblikud kulud käesoleva projekti vaates on: - personalikulud (sh projektijuhtimine ja ekspertide tasu); - erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt makstav maks; - teabepäevade, koolituste jms korraldamise kulud; - info- ja teavitusmaterjalide väljatöötamise, trükkimise ja levitamise kulud; - tõlkekulud vastavalt sihtrühma vajadustele (s.h. suuline ja kirjalik tõlge); - riigisisene ja rahvusvaheline lähetus- ja transpordikulu tegevust elluviivale otsesele personalile või muudele isikutele, kes osalevad tegevuste arendamises või elluviimises ja kelle lähetuse ja transpordiga seotud kulud on toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud; - analüüsi ja teenusdisaini kulu; - infotehnoloogilised arendus-, testimis-, majutamis- ja halduskulud, litsentsi-, serveri- , ja domeenitasud; - vara amortisatsioon, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikliga 67. 2.5.5. Projekti elluviija Integratsiooni Sihtasutus 2.6. Kohanemisprogramm rahvusvahelise kaitse saajatele 2.6.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärk on pakkuda rahvusvahelise kaitse saajatele kohanemisprogrammi ning toetada seeläbi rahvusvahelise kaitse saajate rändeprotsessi ja kohanemist, tagades neile teadmised riigi ning ühiskonna toimimise, igapäevase eluolu, töö, õppimise ja perekonnaga seotud teemadel. Projekt panustab valdkondliku arengukava „Sidusa Eesti arengukava 2030“ tegevussuunda 1.5. „Eesti keele oskuse, riigi ja kultuuriruumiga sideme suurendamine“. Tegevuste tulemusena kasvab eesti keelest erineva emakeelega inimeste teadlikkus riigi ning ühiskonna toimimise, igapäevase eluolu, töö, õppimise ja perekonnaga seotud teemadel. Tegevuste elluviimisel arvestatakse osalejate soost, vanusest, erivajadusest, usulistest veendumustest jm tulevate võimalike erinevate vajaduste ja ootustega. Projekti raames viiakse ellu järgmised tegevused : - kohanemisprogrammi koolituste pakkumine rahvusvahelise kaitse saajatele vastavalt Kohanemisprogrammi määruse lisale 7 5 . 4 https://ttja.ee/digiligipaasetavuse-tagamine/nouded 5 Kohanemisprogrammi määrus, LISA 7, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1220/6202/2015/KuM _m8_lisa7.pdf# 8 (16)  - koolitus- ja metoodiliste materjalide vahehindamine ja uuendamine, uute materjalide koostamine. Hinnatakse rahvusvahelise kaitse saajate kohanemiskoolituste kõikide moodulite sisu ning metoodiliste materjalide aja- ja asjakohasust ning vastavalt hindamise tulemustele uuendatakse või koostatakse lisamaterjale. Tegevuse peamiseks eesmärgiks on hinnata materjalide aja- ja asjakohasust ning teha vajaduspõhised muudatused materjalides toetamaks rahvusvahelise kaitse saajate iseseisvat toimetulekut. Arvesse võetakse materjalide kooskõla soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega ning hinnatakse erivajadusega inimestele vajalike ja asjakohaste õppematerjalide olemasolu. 2.6.2. Projekti tulemus Projekti raames toetatakse rahvusvahelise kaitse saajate kohanemist. Seeläbi on paranenud nende teadmised riigi ja ühiskonna toimimise, igapäevase eluolu, töö, õppimise ja perekonnaga seotud teemadel. 2.6.3. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühm on rahvusvahelise kaitse saajad. 2.6.4. Projekti abikõlblikkuse periood ja abikõlblikud kulud. Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.10.2023–31.10.2029. Abikõlblikud kulud käesoleva projekti vaates on: - personalikulud (sh projektijuhtimine ja ekspertide tasud); - erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt makstav maks; - tegevuste korraldamise kulu; - osalejate õppevahendite ja -materjalide kulud; - vajadusel toitlustuse-, majutuse- ja transpordikulud sihtrühmale; - metoodiliste ning infomaterjalide väljatöötamise, uuendamise või soetamise kulud, sealhulgas litsentsi- ja autoritasu; - tõlkekulud vastavalt sihtrühma vajadustele (sh kirjalik ja suuline tõlge); - kommunikatsioonitegevuste, sh teavitustegevuste kulud; - analüüsi, teenusdisaini ja hindamiste kulu - lähetus-, toitlustus- ja transpordikulu tegevust elluviivale personalile või muudele isikutele, kes osalevad tegevuste elluviimises ja kelle lähetuse-, toitlustuse- ja transpordiga seotud kulud on toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud. 2.6.5. Projekti elluviija Integratsiooni Sihtasutus 3. Riigiabi Toetatavate tegevuse elluviimisega seotud kulude hüvitamine ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes. 4. Tulemused ja näitajad6 4.1. Punktis 2 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad. Kõikide näitajate algtase on 0. Projekt Näitaja kood (kui Näitaja Sihttase Sihttase Selgitav teave kohaldub) ja mõõtühik 2024 2029 nimetus Teadlikkuse tõstmine AMIF O.2.4. Arv 1 2 Teabepakett on osalejatele 6 Näitajad kõik kokku moodustavadki tulemused. 9 (16) kohanemisest ja Teabepakettide ja antavate asjakohaste lõimumisest, sh kohaliku kampaaniate arv, dokumentide kogum. meedia kaasamine ja mille eesmärk on Teabepakett loetakse üheks võimestamine suurendada paketiks, olenemata teadlikkust liitu voldikute/plakatite/brošüüri suunduvatest de või muude materjalid e seaduslikest arvust. Teabepakett võib rändekanalitest koosneda ühest või erinevat tüüpi materjalidest. Teavituskampaania/teadlik kuse suurendamine on suunatud laiemale üldsusele, mitte tingimata kontaktidele üksikisikutega, kes kasutavad erinevaid kanaleid. Infoplatvormide ja AMIF O.2.4. Arv 1 1 Teabepakett on osalejatele digiteenuste arendamine Teabepakettide ja antavate asjakohaste kampaaniate arv, dokumentide kogum. mille eesmärk on Teabepakett loetakse üheks suurendada paketiks, olenemata teadlikkust liitu voldikute/plakatite/brošüüri suunduvatest de või muude materjalid e seaduslikest arvust. rändekanalitest Teabepakett võib koosneda ühest või erinevat tüüpi materjalidest. Teavituskampaania/teadlik kuse suurendamine on suunatud laiemale üldsusele, mitte tingimata kontaktidele üksikisikutega, kes kasutavad erinevaid kanaleid. Eesti keele kursused AMIF O.2.3.1 Arv 70 340 Käesoleva näitaja rahvusvahelise kaitse Toetatud osalejate tähenduses on osaleja saajatele arv, millest rahvusvahelise kaitse saaja, omakorda: kes osaleb eesti keele * keelekursusel kursustel. osalejate arv Iga osalejat loetakse üks kord projekti jooksul ka siis, kui sama osaleja osaleb mitmes projekti tegevuses. Koostöötegevused AMIF O.2.3.3 Arv 250 700 Osaleja - füüsiline isik, kes kolmandate riikid e Toetatud osalejate saab projektist otsest kasu. kodanike, sh arv, millest Käesoleva näitaja rahvusvahelise kaitse omakorda: tähenduses on osaleja saajate, ühiskondliku * personaalset kolmanda riigi kodanik, sh aktiivsuse tõstmiseks kutsenõustamist rahvusvahelise kaitse saaja, saanud osalejate arv kes saab tegevustes osalemise kaudu tuge ja nõustamist ühiskondliku aktiivsuse tõstmiseks, paremaks kohanemiseks jms. Iga osalejat loetakse üks kord projekti jooksul ka siis, kui sama osaleja osaleb mitmes projekti tegevuses. 10 (16) Kohalike omavalitsuste AMIF O.2.2 Arv 15 15 Kohalik ja piirkondlik võimekuse suurendamine Integratsioonimeetm ametiasutus tähendab kolmandate riikid e ete rakendamisel institutsiooni, mis ei ole osa kodanike, sh toetatud kohalike ja keskvalitsusest. Käesoleva rahvusvahelise kaitse piirkondlike näitaja tähenduses peetakse saajate, toetamiseks ja ametiasutuste arv arvestust maakondade üle, sisserände väljakutsete kes projektis osalevad ja lahendamiseks (teabe keda loetakse projekti vahendamine ja avalike jooksul üks kord. teenuste pakkumis e toetamine) Kohanemisprogramm AMIF O.2.3.2 arv 48 168 Osaleja - füüsiline isik, kes rahvusvahelise kaitse Toetatud osalejate saab projektist otsest kasu. saajatele arv, millest Käesoleva näitaja omakorda: tähenduses on osaleja *ühiskonnaõpetuse rahvusvahelise kaitse saaja. kursusel osalejate Iga osalejat loetakse üks arv kord projekti jooksul ka siis, kui sama osaleja osaleb mitmes projekti tegevuses. 4.2. Punktis 2 nimetatud projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad tulemusnäitajad. Näitajate algtasemed on 0. Projekt Näitaja kood ja nimetus Näitaja Sihttase Selgitav teave mõõtühik 2029 Eesti keele kursused AMIF R.2.8 Nende arv 146 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist kolmandate riikid e keelekursustel osalejate otsest kasu. kodanikele, sh arv, kes on parandanud Käesoleva näitaja tähenduses on osaleja rahvusvahelise kaitse oma vastuvõturiigi keele kolmanda riigi kodanik, sh rahvusvahelise saajatele oskuse taset pärast kaitse saaja, kes osaleb eesti keele keelekursuse lõpetamist kursustel ja kelle keeletase vastuvõtvas vähemalt ühe taseme võrra riigis on paranenud. vastavalt Euroopa keeleõppe raamdokumendile või samaväärsele riikliku le näitajale. AMIF R.2.9 Nende Arv 286 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist osalejate arv, kes teatasid, otsest kasu. et tegevus aitas nende Käesoleva näitaja tähenduses on osaleja integreerumisele kaasa kolmanda riigi kodanik, sh rahvusvahelise kaitse saaja, kes osaleb projekti tegevuses, mis aitab kaasa tema integreerumisele. Käesoleva näitaja tähenduses on osaleja kolmanda riigi kodanik, sh rahvusvahelise kaitse saaja, kes osaleb projekti tegevuses, mis aitab kaasa tema integreerumisele. Selleks et teha kindlaks, kas tegevus aitas osaleja integreerumisele kaasa, tuleb igalt osalejalt küsida tema arvamust peale iga tegevuse lõppu. Koostöötegevused AMIF R.2.9 Nende arv 413 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist kolmandate riikid e osalejate arv, kes teatasid, otsest kasu. kodanike, sh et tegevus aitas nende Käesoleva näitaja tähenduses on osaleja rahvusvahelise kaitse integreerumisele kaasa kolmanda riigi kodanik, sh rahvusvahelise saajate, ühiskondliku kaitse saaja, kes osaleb projekti tegevuses, aktiivsuse tõstmiseks mis aitab kaasa tema integreerumisele. Käesoleva näitaja tähenduses on osaleja 11 (16)  kolmanda riigi kodanik, sh rahvusvahelise kaitse saaja, kes osaleb projekti tegevuses, mis aitab kaasa tema integreerumisele. Selleks et teha kindlaks, kas tegevus aitas osaleja integreerumisele kaasa, tuleb igalt osalejalt küsida tema arvamust peale iga tegevuse lõppu. Kohanemisprogramm AMIF R.2.9 Nende arv 99 Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt rahvusvahelise kaitse osalejate arv, kes teatasid, kasu. saajatele et tegevus aitas nende Käesoleva näitaja tähenduses on osaleja integreerumisele kaasa rahvusvahelise kaitse saaja, kes osaleb projekti tegevuses, mis aitab kaasa tema integreerumisele. Selleks et teha kindlaks, kas tegevus aitas osaleja integreerumisele kaasa, tuleb igalt osalejalt küsida tema arvamust peale iga tegevuse lõppu. 5. Projektide eelarved 5.1. TAT eelarve on 4 950 000 eurot. Eelarve koosneb AMIF toetusest (75%) ja riiklik ust kaasfinantseeringust (25%) Projekt AMIF toetus Riiklik Kokku (EUR) Kaudsete (EUR) kaasfinantseering kulude määr (% (EUR) otsestest kuludest) Teadlikkuse tõstmine 450 000 150 000 600 000 7% kohanemisest ja lõimumisest, sh kohaliku meedia kaasamine ja võimestamine Eesti keele kursused kolmandate 1 275 000 425 000 1 700 000 7% riikide kodanikele, sh rahvusvahelise kaitse saajatele Koostöötegevused kolmandate 525 000 175 000 700 000 7% riikide kodanike, sh rahvusvahelise kaitse saajate ühiskondliku aktiivsuse tõstmiseks Kohalike omavalitsuste 225 000 75 000 300 000 7% võimekuse suurendamine kolmandate riikide kodanike, sh rahvusvahelise kaitse saajate toetamiseks ja sisserände väljakutsete lahendamiseks (teabe vahendamine ja avalike teenuste pakkumise toetamine) Infoplatvormide ja digiteenuste 562 500 187 500 750 000 7% arendamine Kohanemisprogramm 675 000 225 000 900 000 7% rahvusvahelise kaitse saajatele 6. Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Siseministeerium (edaspidi SiM). Ülesandeid ei delegeerita. SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info 12 (16)  struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti. 7. Kulude abikõlblikkus 7.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21. 7.2. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6 nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. Kaudseid kulusid hüvitatakse ühtse määra alusel vastavalt punktis 5 toodud protsendile abikõlblik est otsestest kuludest. 7.3. Kaudseid kulusid ei pea tõendama. 7.4. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud ning on kirjeldatud punktis 2 projektide all. Projekti juhtimisega seotud personalikulud võivad moodustada kuni 10% projekti eelarvest, va projektis 2.5. 7.5. Kõikide projektide puhul kuulub abikõlblike kulude alla ka projekti tegevustes osalevate erivajadusega (liikumis-, nägemis-, kuulmis- või intellektipuudega) inime ste ligipääsetavuse tagamise kulud. 7.6. Elluviija peab tagama IKT seadmete ja süsteemide sihtotstarbelise kasutamise vähemalt kolm aastat pärast üleandmise- vastuvõtmise akti allkirjastamist. 7.7. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud. 8. Toetuse maksmise tingimused ja kord 8.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele. 8.2. Punktides 2.2.5., 2.3.5, 2.4.5., 2.5.5. ja 2.6.5 nimetatud elluviijal on õigus taotleda ja SiM-l on õigus teha ettemakseid ÜSS2021_2027 § 14 ja ÜM § 30 kohaselt. 8.2.1. Ettemakse kasutamise periood on kuni 90 kalendripäeva ettemakse laekumisest. 8.3. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 7.2 kohaselt. 8.4. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama SiMle: 8.4.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija kuludest; 8.4.2. asutuse riigihangete läbiviimise korra või selle asutuse riigihangete läbiviimise korra, kes elluviija nimel hankeid korraldab; 8.4.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. 8.5. Punktis 8.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varem SiMile nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse. 8.6. Maksetaotlus tuleb esitada e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt kord poolaastas, kuid mitte sagedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates. 8.7. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. 8.8. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. 8.9. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast kõigi tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud lõpparuande kinnitamist. 9. Elluviija õigused ja kohustused 9.1. Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. 13 (16) 9.2. Elluviija peab täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi, sh järgima ostumenetluse läbiviimise nõudeid. 9.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 9.3.1. esitama SiMile projekti kirjelduse struktuuritoetuse registrisse sisestamiseks ministeeriumi väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest; 9.3.2. esitama TATi projekti eelarve jagunemise tegevuste ja aastate kaupa kinnitamiseks SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi väljatöötatud vormil. Tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust tohib muuta kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel: - eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast; - eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes; - täpsustub tegevuste kulude detailne kirjeldus. 9.3.3. rakendama TAT-i projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 9.3.4. esitama projekti maksete prognoosi SiMi väljatöötatud vormil iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks; 9.3.5. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 9.3.6. Teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva, õppevisiidi) toimumisest e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 14 päeva enne ürituse toimumist; 9.3.7. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuse keskkonnas hilje ma lt vahe- ja lõpparuande esitamise ajaks; 9.3.8. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 9.3.8.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; 9.3.8.2. TATi muutmise vajalikkusest; 9.3.8.3. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist. 9.4. Elluviija kohustub andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse. 9.5. Elluviija peab säilitama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti. 10. Aruandlus 10.1. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga kumulatiivse lt tegevuste elluviimise algusest. Kui projekti tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmis eks tähtpäevaks. 10.2. Elluviija esitab SiMi-le projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 30 päeva jooksul alates projekti abikõlblikk use perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikk use perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 päeva jooksul tegevuste lõppemises t arvates. 10.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne. 14 (16) 10.4. Projekti vahe- ja lõpparuaruandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalse te põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. 10.5. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 10.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud ning kas see annab ülevaate elluviija tehtud tegevustest. 10.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande. 10.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 10.9. Projektide puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui kolm kuud enne projekti lõpparuande esitamise kuupäeva, esitab elluviija e-toetuse keskkonnas järelaruande. 10.10. SiMil on õigus igal ajal küsida projekti elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste kohta. 11. TATi muutmine 11.1. SiMil on õigus muuta TAT käskkirja enda või elluviija algatusel. 11.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikk use perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TATi muutmise taotlus). 11.3. SiM vaatab TATi muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamises t ja annab hinnangu TATi muutmise taotluse kohta. 11.4. Puuduste esinemisel annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TATi muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamis eks ettenähtud tähtaja võrra. 11.5. Elluviijal on võimalik TATi muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas SiMi eelnev nõusolek. 11.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul. 11.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada ühendmääruse § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt. 11.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. 12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 12.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34-37. 12.2. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda, siis vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4, väheneb tegevuse eelarve finantskorrektsiooni võrra. 13. Vaiete lahendamine 13.1. SiM otsuse või toimingu vaide või vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 §-s 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. 13.2. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. 15 (16) 14. Rakendussätted Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.06.2023. (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisa 1. Seletuskiri Lisa 2. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht 16 (16)  KINNITATUD Siseministri 19.09.2023 käskkirjaga nr 1-3/107 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 2.2 „Integratsioonimeetmete tõhustamine kolmandate riikide kodanike sotsiaalseks ja majanduslikuks kaasamiseks ning aktiivseks osalemiseks vastuvõtvas ühiskonnas“ toetuse andmise tingimused“ LISA 1 Seletuskiri I Sissejuhatus Käskkirja alusel antava toetusega suurendatakse lõimumise ja siseturvalisuse valdkonna suutlikkust. Toetuse andmise tingimuste käskkirja (edaspidi TAT) alusel toetatavad tegevused panustavad Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi AMIF) poliitikaeesmär gi „aidata kaasa rändevoogude tõhusale haldamisele ning ühise varjupaigapoliitika ja ühise rändepoliitika rakendamisele, tugevdamisele ja arendamisele vastavalt asjaomasele liidu acquis’le ning järgides täielikult liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning erieesmärgi nr 2 „tugevdada ja arendada seaduslikku rännet liikmesriikidesse vastavalt nende majanduslikele ja sotsiaalsete le vajadustele ning edendada kolmandate riikide kodanike tõhusat integratsiooni ja sotsiaalset kaasamist ja aidata sellele kaasa“ täitmisesse. TATi tegevuste elluviijateks on Kultuuriministeerium (edaspidi KUM) ning Integratsioo ni Sihtasutus (edaspidi INSA). Tegevusi toetatakse perioodil 01.06.2023–31.10.2029. TATi eelarve on 4 950 000 eurot, sh AMIF toetus 75% (3 712 500 eurot), millele lisandub riiklik kaasfinantseering 25% (1 237 500). TATi eelnõu väljatöötamiseks loodi siseministri käskkirjaga töörühm, kuhu kuulusid INSA, KUMi, Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM), Sotsiaalministeeriumi (edaspidi SoM) ja Siseministeeriumi (edaspidi SiM) esindajad. Eelnõu on koostanud SiM välisvahend ite osakonna nõunik Martin Eber (tel 612 5180, [email protected]) koostöös asjaomaste partneritega. Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud SiM õigusosakonna õigusnõunik Liisa Olesk (tel 612 5073, [email protected]). TAT on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja IV osas. SiMi kantsler kuulub INSA nõukogusse, olles seega äriregistri andmete alusel tegelik kasusaaja. TAT eelnõu koostamisel on välditud huvide konflikti ning elluviija lõplik kasusaaja ei osale otsustusprotsessis. II Käskkirja sisu AMIFi 2021–2027 vahendite kasutamise aluseks on 10. oktoobri 2022. a otsusega nr C(2022)7201 Euroopa Komisjoni kinnitatud „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifo nd i rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava), mis on koostatud arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses, millega loodi Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (EL) 2021/1147 (edaspidi AMIFi määrus) toodud nõudeid. Rakenduskava viiakse ellu „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse“ (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel. ÜSS2021_2027 § 48 kohaselt on SiM AMIFi korraldusasutuseks (edaspidi KA), rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja rakendusüksuseks (edaspidi RÜ). Vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2 ja kooskõlas lõikega 4 võib SiM rakenduskavas ja ÜSS2021_2027 § 47 lõike 1 alusel koostatud rahastamiskava eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks koostada meetme rakendamiseks TATi ning määrata selle elluviija. TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, tulemusi, toetatavate tegevuste sihtrühma, seost „Eesti 2035“ sihtide ja arengukavade eesmärkidega ning rakendamise tingimusi. TAT sisaldab 14 punkti: 1. punkt „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“; 2. punkt „Toetatavad projektid ja eesmärgid“; 3. punkt „Riigiabi“ 4. punkt „Tulemused ja näitajad“; 5. punkt „Projektide eelarved“; 6. punkt „Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus“; 7. punkt „Kulude abikõlblikkus“; 8. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“; 9. punkt „Elluviija õigused ja kohustused“; 10. punkt „Aruandlus“; 11. punkt „TATi muutmine“; 12. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“; 13. punkt „Vaiete lahendamine“; 14. punkt „Rakendussätted“. Punkt 1 „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“ Punktis 1 sätestatakse meetme nimetus, TATi seosed riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidega ja teiste vastavate strateegiliste dokumentidega. TAT on seotud AMIFi erieesmärgiga nr 2. TATi vajalikkuse põhjendus Peamine valdkondlik arengukava, mis määrab kindlaks lõimumise eesmärgid, on „Sidusa Eesti arengukava 2030“ (edaspidi Sidusa Eesti arengukava). Sidusa Eesti arengukava on töötatud välja tihedas koostöös kõigi asjaomaste valdkondlike partnerite ja sidusrühmadega ning see on kooskõlas Eesti Euroopa Liidu (edaspidi EL) poliitika prioriteetide ja eesmärgiga, et Eestil on tark ja tasakaalustatud rände- ja lõimumispoliitika, mis arvestab tööturu ja ühiskonna vajadusi. 1 Sidusa Eesti arengukava kohaselt on Eesti lõimumispoliitika eesmärk sidus ja stabiilne ühiskond, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed kannavad Eesti identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri-, info- ja suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Loodud on võrdsed võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks kõigile Eestis elavatele inimestele. Eesmärkide saavutamiseks plaanitakse TATi raames tõsta kohaliku meedia võimekust kajastada sisserände ja Eestis elavate kolmandate riikide kodanikega seotud temaatikat, toetada rahvusvahelise kaitse saajate kohanemist ning tõsta nende keeleoskuse taset, tagada regulaar ne teabe jagamine kohalikele omavalitsustele rände, lõimumise ja kultuurilise mitmekesis use juhtimise teemadel, arendada huvipõhist koostööd ja võrgustikke sihtrühmadele iseseisvaks toimetulekuks olulistes eluvaldkondades ning suurendada sihtrühmade teadlikkust teenustest ja teenuste kättesaadavust infoplatvormide arendamise kaudu. 1 https://riigikantselei.ee/media/1318/download 2 (16) Sidusa Eesti arengukava sätestab eesmärkide saavutamiseks järgmised tegevussuunad: Tegevussuund 1.2: Ühine, arusaadav ja usaldusväärne kommunikatsiooni- ja inforuum Tegevussuuna raames plaanitavate tegevuste eesmärgiks on saavutada olukord, et „Eestis elavad inimesed on ühises, arusaadavas ja usaldusväärses Eesti kommunikatsiooni- ja inforuumis ning tänu mitmesugustele vajaduspõhistele infokanalitele on inimesed hästi kursis Eestis toimuvaga. Tagatud on regulaarne, selge ja faktitäpne kohanemis- ja lõimumisa la ne avalik kommunikatsioon ning asjakohase riigiinfo edastamine, mille tulemuseks on Eesti elanikkonna teadmiste suurenemine kohanemis- ja lõimumisvaldkonnast, inimõigustest ning võrdsest kohtlemisest ja ühiskonna polariseerumise vähenemine. Eesti elanike hoiakud toetavad kohanemist ja lõimumist.“ Avalikkuse teavitamine rände- ja, lõimumisteemadel on vajalik selleks, et ühiskonna liik med mõistaksid rändeprotsesse ja lõimumispoliitika olulisust ja eesmärke ning kujundaksid objektiivse arvamuse nende teemade kohta. Vähene teadlikkus nendest teemadest võib viia rahvuste- ja kogukondadevaheliste konfliktideni. Konflikte soodustab ka erinevate väärtuste, hoiakute ja identiteetide kokkupuutumine usaldamatuse ja ressursside vähesuse tingimus tes, samuti ebaõigluse ja ohu tunnetamine ning valeinfo levimine. Oluline on avatud debati kaudu konsensusliku tasakaalupunkti leidmine rände- ja lõimumisalastes küsimustes. Mida selgemini ja koordineeritumalt on rändealane kommunikatsioon Eestis korraldatud ja faktidega sisustatud, seda tõhusamalt on võimalik rände- ja lõimumispoliitikaid kujundada ning ellu viia. Avalikkuse teavitamine rände- ja lõimumisteemadel on seni toimunud üleriigilise meedia ja väljaannete kaudu. Oluline on aga toetada kohaliku sisu valdkonnas tegutsevaid meediaüksus i (edasi kohalik meedia või kohalikud meediakanalid), eriti nendes omavalitsustes, kus elab enamus kolmandate riikide kodanikke ja mis asuvad Ida-Virumaal, Harjumaal sh Tallinnas ning Tartus ja Pärnus. Kohalik meedia on selle TATi mõistes kohalikud erameediakanalid (s.h. maakonnalehed, kohalikud raadiojaamad jne), kohalike omavalitsuste ning kogukondade poolt loodud infokanalid (nt KOV-ide infolehed, omaalgatuslikud infoportaalid jne) Kohalikud meediakanalid on olulised infoallikad paljudele Eesti elanikele. 2019. aastal valminud meediapoliitika olukorra ja arengusuundade uuring (edaspidi meediapoliitika uuring) tõi esile, et 55% väljaspool suurlinnu elavaid inimesi jälgib omavalitsuse infolehti ning maakonna- või muid regionaalseid lehti jälgib 59% vastanutest. Tegevusel on sünergia kultuuriministri 26.01.2023 käskkirjaga nr 24 kinnitatud „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ toetuse tingimustega, mille eesmärk on suurendada kohalike omavalitsuste suutlikkust pakkuda tulemuslikult lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuseid uussisserändajatele 2 , erineva keele- ja kultuuritaustaga inimestele ja tagasipöördujatele Tegevussuuna 1.2. eesmärgi täitmist toetab TATi projekt „Teadlikkuse tõstmine kohanemise st 2 Uussisserändaja on vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud välismaalane, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduses või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alustel; EL kodanik, kes on omandanud Eestis tähtajalise elamisõiguse EL kodaniku seaduses sätestatud alusel; EL kodaniku perekonnaliige, kellele on antud Eestis tähtajaline elamisõigus EL kodaniku seaduses sätestatud alusel. Käesoleva TATi tegevused on suunatud kolmandate riikide kodanikele, sh rahvusvahelise kaitse saajatele. 3 (16) ja lõimumisest, sh kohaliku meedia kaasamine ja võimestamine “. Tegevussund 1.5: Eesti keele oskuse, riigi ja kultuuriruumiga sideme suurendamine Tegevussuuna raames plaanitavate tegevuste eesmärk on “saavutada olukord, kus eesti keelest erineva emakeelega inimeste eesti keele oskuse tase ja eesti keelt aktiivselt kasutajate arv kasvab, kus ühiskond toetab erineva emakeelega inimeste koos õppimist, mitmekeelse ja rändetaustaga õpilaskonna igakülgset lõimumist Eesti ühiskonda. Inimeste usaldus riigi institutsioonide vastu on kõrge ning eesti keelest erineva emakeelega inimesed osalevad aktiivselt ühiskondlikus elus.” Eesti Integratsiooni Monitooring 2020 (edaspidi EIM 2020) andmetel oskab eesti keelt passiivselt 51% eesti keelest erineva keele- ja kultuuritaustaga inimestest. Passiivse keeleoskusega inimesed jagunevad kahte rühma: need, kes on võimelised eesti keeles suhtle ma, aga ei julge seda teha (nt vähese enesekindluse tõttu) ning need, kes on eestikeelseks suhtluseks valmis, aga kellel puudub sobiv suhtluskeskkond. Passiivse või ebapiisava keeleoskusega on enamasti määratlemata kodakondsusega isikud, Venemaa Föderatsiooni kodanikud, töötud, uussisserändajad, ajutise kaitse saajad ning piiratud keelekeskkondades (nt Ida-Virumaa, Maardu, Loksa, Paldiski) elavad inimesed. Aktiivne eesti keele oskus on vähene ka uussisserändajate seas, neist omab seda vaid u 10%, nt viiendat aastat Eestis elavate uussisserändajate hulgas on märkimisväärne hulk (u 45%) neid, kelle eesti keele oskus on vähene või passiivne. Eesti keele oskust mõjutavad erinevad faktorid, näiteks piiratud keelekeskkond, ametialane segregatsioon, keelerühmade vähesed kontaktid, inimeste hoiakud ja nende sotsiaalmajanduslik olukord. Edukas lõimumine tagab, et kõik elanikud omandavad eesti keele tasemel, mis on vajalik hariduse omandamiseks ning osalemiseks tööturul ja ühiskonnas tervikuna. Seepärast on oluline pakkuda kolmandate riikide kodanikele (sealhulgas rahvusvahelise kaitse saajatele) A1-B1 tasemel keeleõpet, mis toetab eesti keele omandamist ja praktiseerimist, mida on vaja töö leidmiseks ja pikaajalise elaniku elamisloa taotlemiseks. Tegevussuuna 1.5. eesmärgi täitmist toetavad TATi projektid „Eesti keele kursused rahvusvahelise kaitse saajatele” ning „Kohanemisprogramm rahvusvahelise kaitse saajatele“. Tegevussuund 1.3: Ühtekuuluvustunnet toetavate sotsiaalsete kontaktide soodustamine Tegevussuuna raames plaanitavate tegevuste eesmärk on “saavutada olukord, kus erineva emakeelega inimeste vahel on usalduslikud, sõbralikud ja tihedad otsekontaktid. Erineva emakeelega inimesed algatavad ja osalevad kogukondlikes ühistegevustes (sh vabatahtlik us tegevuses) ning tunnevad ühtekuuluvustunnet.” EIM 2020 kohaselt suhtleb eestlastega aktiivselt (peaaegu iga päev) 32% ja vähemalt korra nädalas 24% uussisserändajatest. Põhikoht, kus nad eestlastega kokku puutuvad ja aktiivse lt suhtlevad, on töökoht või kool. Väljaspool töökohta või kooli kahaneb kokkupuude ja suhtlus eestlastega mitmekordselt. EIM 2017 näitas, et positiivsed kontaktid erineva kodukeelega inimeste vahel parandavad üksteise mõistmist, vähendavad hirme ja eelarvamusi, suurendavad ühtekuuluvustunnet ja sidet Eesti kui kodumaaga ning loovad ühiskonnas eeldused kultuurilise mitmekesis use väärtustamiseks ja sidusama ühiskonna kujunemiseks. Oluline on kujundada ühiste kokkupuutepunktide ja sotsiaalsete võrgustike teket ning seda soodustada. Need loovad sotsiaalset kapitali eri elanike rühmade vahel. 4 (16) Seepärast on oluline toetada huvipõhise koostöö ja võrgustike loomist või arengut sihtrühma le olulistes eluvaldkondades (sh kultuur, vabatahtlik töö, huviharidus, ettevõtlus vms) eelkõige nendes omavalitsustes, kus elavad kolmandate riikide kodanikud, sh rahvusvahelise kaitse saajad, kuid eelkõige piirkondades, kus sihtrühma hulk on suurem. Tegevussuuna 1.5. eesmärgi täitmist toetab TATi projekt „Koostöötegevused kolmandate riikide kodanike, sh rahvusvahelise kaitse saajate, ühiskondliku aktiivsuse tõstmiseks“. Tegevussuund 1.6: Kohaliku tasandi toetamine ja sektoriüleste partnerlussuhe te arendamine Tegevussuuna raames plaanitavate tegevuste eesmärk on “saavutada olukord, kus kõik avaliku, era- ja kolmanda sektori asutused, kes puutuvad sihtrühmaga kokku, arvestavad oma põhitegevuses eesti keelest erineva emakeelega inimeste vajadustega. Kohanemis- ja lõimumisteenuste pakkujad on heades partnerlussuhetes ning teadlikud iseenda ja teiste osaliste rollidest.” Kohalik tasand on koht, kus äsja riiki saabunud kolmandate riikide kodanikud ja riigis juba pikemalt viibinud välismaalased elavad, töötavad, õpivad, sotsialiseeruvad ja teenuseid tarbivad ehk koht, kus nad kõige vahetumalt Eesti riigi ja ühiskonnaga suhestuvad. Kuna sisseränne on viimastel aastatel kasvanud s.h. Ukrainas toimuva sõja tõttu on KOV-ides suurenenud vajadus pakkuda vajalikku infot ja teenuseid kolmandate riikide kodanikele, sh rahvusvahelise kaitse saajatele, kes on nende halduspiirkonda elama asunud. Probleemiks on lõimumist toetavate piirkondlike teenuste ebapiisavus või raskendatud ligipääs neile, sest paljudel KOV-idel puudub kogemus neid teenuseid pakkuda, sh erikeelset teavet kolmandate riikide kodanikele sh rahvusvahelise kaitse saajatele. Teenuse pakkumata jätmine või raske ligipääs neile asetab teenuse saajad kogukondlikus ja ühiskondlikus elus osalemiseks ebavõrdsesse olukorda. Kõikidele Eesti elanikele tuleb tagada aga võrdsed võimalused avaliku sektori teenuste kasutamisel. Selle probleemi lahendamiseks tuleb tõsta KOV-ide teadlikkust ja rolli kolmandate riikide kodanikele teenuste pakkumisel Tegevussuuna 1.6. eesmärgi täitmist toetab TATi projekt „Kohalike omavalitsuste võimekuse suurendamine kolmandate riikide kodanike, sh rahvusvahelise kaitse saajate, toetamiseks ja sisserände väljakutsete lahendamiseks (teabe vahendamine ja avalike teenuste pakkumise toetamine)“. Tegevussuund 1.1: Tänapäevaste, nutikate ja tulemuslike kohanemis- ning lõimumisteekondade arendamine Tegevussuuna raames plaanitavate tegevuste eesmärk on “saavutada olukord, kus vajaduspõhised kohanemis- ja lõimumisteenused on korraldatud kliendikeskselt ja tulemuslikult. Kokku on lepitud teenused, mida sihtrühmadele pakutakse ning sihtrühmad on nendest teadlikud ja teenuste kvaliteediga rahul.” Eesti on alates 2015. aastast positiivse rändesaldoga riik, mis tähendab, et siia tuleb elama rohkem inimesi kui siit lahkub. See tähendab, et nõudlus avalike teenuste osas on kasvav ning erinevad päringud samuti tõusutrendis. Samal ajal on valdkondlikest uuringutest 3 tulnud välja avalike teenustega järgmised probleemid: 3 Nt TÜ RAKE. (2016). Uussisserändajatele mõeldud teenuste arendamise metoodika väljatöötamine ning IBS (2019). Uussisserändajate kohanemine Eestis 5 (16)   avaliku teenuse osutamise kohad paiknevad hajusalt, need ei ole valitud ligipääseta vust arvestades;  riiklike ja KOV avalike teenuste eristamine on keeruline;  riiklikud ja KOV asutused kasutavad erinevaid telefoniteeninduse viise;  uussisserändajad ei saa aru, mida ’elektroonilise teenuse’ all mõeldakse.  avalike teenuste pakkumise viisid on raskesti mõistetavad ja nõustamiskana lite kättesaadavus paiguti ebarahuldav;  inimeste arvutioskus ja -kogemus on puudulik, seega on e-teenustele ligipääs piiratud. Seepärast on oluline arendada infoplatvorme, mis toetavad one-stop shopi (ühe akna süsteemi) põhimõtet ning annavad ligipääsu e-teenustele ühest keskkonnast. Tegevussuuna eesmärgi täitmist toetab TATi projekt „Infoplatvormide arendamine”. Toetav valdkondlik arengukava, mis seab siseturvalisuse eesmärke, on „Siseturvalis use arengukava 2020-2030“ (edaspidi STAK). STAK on töötatud välja tihedas koostöös kõigi asjaomaste valdkondlike partnerite ja sidusrühmadega ning STAKi koostamisel on võetud arvesse seotud Eesti EL poliitikavaldkondi ja eesmärke. STAKi kohaselt on Eesti rändepoliitika peamine eesmärk hõlbustada Eestisse sisenemist välismaalastele, kes pakuvad ühiskonna le suurt lisaväärtust ning kelle riigis viibimine on kooskõlas avalike huvide, EL õiguse ja põhivabadustega. Toetatavad tegevused aitavad kaasa STAKi alaeesmärgi 4.4 „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedipoliitika“ rakendamisele. Eesti täidab AMIFi eesmärki, mille kohaselt on oluline edendada kolmandate riikide kodanike tõhusat integratsiooni ja sotsiaalset kaasamist. Kuna perioodil 2023–2029 toetatakse lõimumist ka Euroopa Sotsiaalfond+ „Eesti ühiskonnas lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ (edaspidi ESF+) projektidega, on oluline välja tuua, kuidas erinevad AMIFi tegevused ESF+ tegevustest. AMIFi tegevused keskenduvad peamiselt kolmandate riikide kodanike, sh rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate, esmasele vastuvõtule. Sihtrühma le pakutakse vastavalt individuaalsetele vajadustele esmaseid tugiteenuseid ja -tegevusi, näiteks keeleõpet kirjaoskamatutele inimestele ja tugiisikuteenust just neile, kes vajavad personaalsemat lähenemist esmaseks kohanemiseks nt posttraumaatilise stressi või suuremate kultuuriliste erinevuste tõttu. ESF+ tegevused keskenduvad peamiselt eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele (vähelõimunud Eesti kodanikud, määratlemata või muu riigi kodakondsusega), tagasipöördujatele (Eesti kodakondsust omavad täiskasvanud, kes on Eestisse püsivalt naasnud viimase kaheksa kuu jooksul ja oma elukoha registreerinud Eesti rahvastikuregistris) ning uussisserändajatele. Punkt 2 „Toetatavad tegevused ja eesmärgid“ TATi punktis 2 nimetatud tegevused on kooskõlas järgmiste AMIFi määruse II lisas toodud meetmete tegevustega: edendada integratsioonimeetmeid kolmandate riikide kodanike sotsiaalseks ja majanduslikuks kaasamiseks ning kaitsemeetmeid haavatavate isikute jaoks integratsioonimeetmete kontekstis ning valmistada ette kolmandate riikide kodanike aktiivset osalemist vastuvõtvas ühiskonnas ja nende aktsepteerimist vastuvõtva ühiskonna poolt, kaasates riiklikke, eelkõige piirkondlikke või kohalikke ametiasutusi ja kodanikuühisko nna organisatsioone, sealhulgas pagulaste ja rändajate juhitud organisatsioone, ning sotsiaalpartnereid. Punkt 2 viitab ka ÜSS2021_2027 § 2 punkt 7 mõistes Riigikogu poolt riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete täitmisele. Euroopa 6 (16) Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 4 artiklis 9 on sätestatud horisontaalsed põhimõtted, millega tuleb tegevuste elluviimisel arvestada. Tegevuste elluviimisel austatakse põhiõiguseid, sealhulgas andmekaitse, sooline võrdõiguslikkus, mittediskrimineerimine, rahvusvaheline kaitse ning haavatavate isikute, sealhulgas laste ja puuetega isikute erivajadused. TATi koostamisel on arvestatud EL põhiõiguste hartas ja ÜRO puuetega inimes te õiguste konventsioonis sätestatuga. Nimetatud põhimõtete hoidmist ja strateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse järgmiste EE 2035 näitajatega: "Soolise võrdõiguslikkuse indeks", millesse panustatakse soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise tegevustega; „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, millesse panustatakse võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisega ja „Ligipääsetavuse näitaja“, millesse panustatakse erivajadusega inimestele ligipääseta vuse tagamisega füüsilisele ja virtuaalsele keskkonnale ning ja kommunikatsioonile. Projektide ettevalmistamisel, rakendamisel, seires, aruandluses ja hindamisel lähtutakse ja edendatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust ning arvestatakse soolise aspekti ja sooküsimus te lõimimisega. Projektides toimuvate koolituste raames kogutakse vajalikku infot osalejate soo ja vanuse kohta. Kui see toetab koolitustel antavat põhiinfot, jagatakse muuhulgas teadmisi soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise, sh ligipääsetavuse, teemadel. Võimalus e l seatakse eesmärgiks tagada ligipääsetavus koolituste toimumise kohale, koolitusega seotud informatsioonile nii enne kui peale sündmust ning koolitusel edastatavale informatsioonile ja õppematerjalidele nelja peamise erivajadusega (liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektip uue) inimestele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2021. a määruse (EL) 2021/1060 art 9 p 4 on sätestatud, et fondide eesmärkide saavutamiseks tegutsetakse mh kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ (edaspidi DNSH) põhimõttega. DNSH hindamiskriteeriumid tulenevad Euroopa Parlamend i ja nõukogu määruse (EL) 2020/8525 artiklist 17. Sellele lisaks tuleb arvesse võtta ka ELi jätkusuutliku arenduse ja Pariisi kliimapakti eesmärke. Projektide rakendamisel järgitakse asjakohaseid keskkonnanõudeid ja keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid. Elluviijad korraldavad sündmus i keskkonnahoidlikult.6 TATi tegevused viiakse ellu riigiasutuste tavapärase tegevuse raames, mistõttu neil ei ole täiendavat olulist mõju järgmistele EL keskkonnaeesmärkidele: - kliimamuutuste leevendamine; - kliimamuutustega kohanemine; - vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja kaitse; - ringmajandus; - reostuse vältimine ja kontroll; - bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamine. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suht es kohaldatavad finantsreeglid. 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL), millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088. 6 https://kliimaministeeriu m.ee/keskkonnateadlikkus 7 (16) Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 41 lõike 1 punktist 7 kehtestatakse asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Siseministri 6. mai 2022. a käskkirja alusel otsustati AMIFi rakenduskava keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata jätta, kuna jõuti järeldusele, et AMIFi rakenduskava ei sisalda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi. AMIFi rakenduskava tegevused ei tekita potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkide täitmisele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus. Erinevalt EL ühtekuuluvuspoliitikast, mis on osa EL majanduse juhtimise raamistikust ning kuulub seega vahetult EL-i majandus-, eelarve-, töö- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise tsükli ehk Euroopa poolaasta protsessi, ei ole AMIF loodud EL ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide täitmiseks vaid adresseerib Euroopa ühise varjupaigasüsteemi ja rändepoliitika tugevdamise ja arendamise poliitikaeesmärke. Kavandatud tegevused aitavad kaasa riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele. Lisaks aitavad tegevused kaasa regionaalse arengu tegevuskavas toodud juurproblee mide leevendamisele või süvenemise vältimisele (nt regionaalne ebavõrdsus ühiskonnae lus osalemise ning vaba aja ja haridusega seotud eneseteostusvõimalustes, aga ka piirkondlik ud erinevused KOV-ide arenguväljavaadetes seoses rände ja elanike arvu muutustega jt). Panust horisontaalsetesse põhimõtetesse jälgitakse toetatavate tegevuste seirearuannete abil, milles toetuse saajal palutakse kirjeldada, kuidas tegevuste elluviimisel on panustatud „Eesti 2035“ näitajatesse. Punktides 2.1.–2.5. kirjeldatakse tegevusi TATi eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Iga projekti juures näidatakse projekti sisu ja eesmärk, tulemus, abikõlblikkuse periood, sihtrühm ning elluviija. Abikõlblikkuse periood näitab, millal võib tegevustega alustada ning mis ajaks peavad olema tegevused lõpetatud. Abikõlblikud on kulud, mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul. Projektidel puudub omafinantseerimise kohustus. Punktis 2.1 on kirjeldatud projekti „Teadlikkuse tõstmine lõimumisest, sh kohaliku meedia kaasamine ja võimestamine“ tegevused ja eesmärk. - Kohalikes meediakanalites töötavate ajakirjanike koolitused lõimumise ning rändevaldkonnas, võrgustumisüritused (konverentsid, kohtumised, õppereisid jne) ning praktika meediaväljaannetes. Kohalike meediakanalite ajakirjanike professionaalne tase on madalam (90% maakonna- ja kohalike lehtede ajakirjanikest on valdavalt mitteajakirjandusliku haridusega)7 ning neil on erinevatel põhjustel (info kättesaadavus, rahalised põhjused, jms) kehvem ligipääs õppimis- ja arenguvõimalustele. Õppereisid ja võrgustumisüritused aitavad tõsta teadlikkust lõimumisvaldkonnast, ning koolitused annavad vajalikud oskused ja teadmised, et nimetatud teemavaldkonda professionaalselt panustada, sh vältida soostereotüüpset ja eelarvamuslikk u lähenemist. Tegevuste korraldamisel tagatakse ligipääs liikumispuudega inimestele ning naiste ja meeste võrdne kohtlemine. - Kohalike kanalite võimestamine: uute rahastamismudelite tutvustamine kohalike le 7 Michelson, Magnar 2018 Maakondlike lehtede kokkuvõte. Käsikirjaline seminaritöö kursusel Eesti meediasüsteem ja meediakasutus. Tartu Ülikool, ühiskonnateaduste instituut 8 (16)  erameediakanalitele, kohalike meediakanalite veebiväljaannete SEO ehk otsingumootoritele optimeerimine, sotsmeedia kasutamine, uute meediumite (podcastid, youtube kanalite jne) kasutamine, efektiivsem meeskonnatöö, kogukondade kooshoidmine ning kaasamine oma eesmärkide saavutamiseks. Kohalikud erakanalid on keerulisemas konkurentsiolukorras KOVide infokanalitega kõrval, lisaks on nende sihtrühmad tihtipeale väga väikesed. Mida efektiivsemalt toimetused töötavad, seda nii tehniliselt kui ka sisuliselt, seda kvaliteetsemat sisu nad suudavad toota samu ressursse kasutades, ning seetõttu püsivad paremini konkurentsis ja panustavad mitmekesise ma meediamaastiku püsimisse. Uued meediumid ja turunduskanalid aitavad meelitada uusi sihtrühmi ning jõuda rändeteemaliste sõnumitega rohkemate inimesteni. Kohaliku meedia üks rollidest on kogukondade kooshoidmine läbi kohaliku info kogumise ja väärtustamise, prioriseerimise ja edastamise. Võimestades meediakanaleid panustama kogukondadele mõeldud tegevustesse (nt temaatilised arutelud, näitused, ühistegevused jms, kus osalejateks nii püsielanikud kui sisserändajad), saavutame järgmist: - kohalike meediakanalite algatatud kogukondlikud ühistegevused saavad parema kajastuse nii tegevuste eel kui järel; - ühistegevuste kajastamisel tuuakse tähelepanu keskmesse koostöö püsielanike ja sisserändajate vahel; - tekib kõneisikuid sisserändajate seast, kes saavad hiljem panustada ka muudmoodi kohaliku meedia sisuloomesse (inimlikust huvist lähtuvad artiklid, intervjuud, meediablogi jmt); - püsielanike jaoks muutub harjumuspärasemaks sisserändaja nägemine naabrina, kaastegijana, info edastajana, jne. Punktis 2.2 on kirjeldatud projekti “Eesti keele kursused rahvusvahelise kaitse saajatele” tegevused. Projekti raames viiakse ellu järgmised tegevused : - A1-B1 tasemel keeleõpe (sealhulgas pakutakse keeleõpet terviklahendusena, st kui inimene on lõpetanud A1-taseme, saab ta võimaluse õppida järgmistel tasemetel kuni B1-tasemeni, arvestades sealhulgas õppija vajadusi, sihtrühma eripära ja erineva lähenemise olulisust; nt individuaalsust, kultuurilist eripära, kirjaoskamatust jm); - metoodiliste ja õppematerjalide ülevaatamine ja uuendamine ning vajadusel uute väljatöötamine ja kasutuselevõtmine. Tegevuse peamine eesmärk on hinnata materjalide aja- ja asjakohasust ning teha neis vajalik ud muudatused, et toetada kolmandate riikide kodanike iseseisvat toimetulekut. Kuna nii sisserändajate profiil kui sellest lähtudes ka nende vajadused võivad muutuda, on oluline sellega koolituste korraldamisel arvestada. Samuti on tagatud soostereotüüpide vältimine koolitus- ja metoodilistes, sealhulgas keeleõppematerjalides. Tegevuste kavandamisel ja elluviimis e l arvestatakse osalejate soost, rahvusest, vanusest, usulisest veendumusest, puudest jms tulenevate võimalike erinevustega olukorras ja vajadustes ja seatakse eesmärgiks tagada kõigile võrdsed võimalused tegevustes osalemiseks. Tegevuse regionaalsel kavandamisel lähtutakse sihtgrupi paiknemisest. Punktis 2.3 on kirjeldatud projekti „Koostöötegevused kolmandate riikide kodanike, sh rahvusvahelise kaitse saajate, ühiskondliku aktiivsuse tõstmiseks “ tegevused Projekti eesmärk on suurendada sihtrühma iseseisvat toimetulekut Eestis elamise, sealhulgas 9 (16) huvipõhise võrgustamise ja koostöö kaudu kohaliku elanikkonnaga. Koostöötegevused korraldatakse eelkõige nendes omavalitsustes, kus elab palju kolmandate riikide kodanike, sh rahvusvahelise kaitse saajaid Koostöö kaudu kohaliku elanikkonnaga toetatakse huvipõhise koostöö ja võrgustike loomist või arengut sihtrühmale olulistes eluvaldkondades (sh kultuur, vabatahtlik töö, huviharidus, ettevõtlus vms). Projekt panustab valdkondliku arengukava „Sidusa Eesti arengukava 2030“ tegevussuunda 1.3. „Ühtekuuluvustunnet toetavate sotsiaalsete kontaktide soodustamine “. Tegevuste tulemuse na tekkivad erineva emakeelega inimeste vahel usalduslikud, sõbralikud ja tihedad otsekontaktid. Erineva emakeelega inimesed algatavad ja osalevad kogukondlikes ühistegevustes (sh vabatahtlikus tegevuses) ning tunnevad ühtekuuluvustunnet. Projekti raames viiakse ellu erinevad tegevused, sh: - seminarid ja teemapäevad; - töötoad; - huviringid; - praktilised tegevused, mis toetavad sihtrühma kontakte kohalike elanikega ja aitavad kaasa ühiskondliku aktiivsuse parendamisele. Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel arvestatakse osalejate soost, rahvusest, vanusest, usulisest veendumusest, puudest jms tulenevate võimalike erinevustega olukorras ja vajadustes ja seatakse eesmärgiks tagada kõigile võrdsed võimalused tegevustes osalemiseks. Tegevuse regionaalsel kavandamisel lähtutakse sihtgrupi paiknemisest. Sihtrühma toitlustuse-, majutuse- ja transpordikulud on abikõlblikud. Punktis 2.4 on kirjeldatud projekti „Kohalike omavalitsuste võimekuse suurendamine kolmandate riikide kodanike, sh rahvusvahelise kaitse saajate, toetamiseks ja sisserände väljakutsete lahendamiseks (teabe vahendamine ja avalike teenuste pakkumis e toetamine)“ tegevused. Projekti eesmärk on regulaarne teabe jagamine kohalikele omavalitsustele ja nende allasutus te ametnikele ja töötajatele, muuhulgas sihtrühmaga kokkupuutuvate teenistujate infoseminar ide ja koolituste korraldamine rände, lõimumise, haridusvalikute tegemise, kultuurilise mitmekesisusega toimetuleku jt teemadel, tagades ajakohase teabe kättesaadavuse ja ühtlustamise lõimumise valdkonnas. Võimalusel pakutakse infoseminaridel ja koolituste l osalemist ka KOV kogukondade ja kodanikuühiskonna esindajatele. Projekt panustab Sidusa Eesti arengukavategevussuunda 1.6. „Kohaliku tasandi toetamine ja sektoriüleste partnerlussuhete arendamine“. Tegevuste tulemusena avaliku sektori asutused, kes puutuvad sihtrühmaga kokku, arvestavad oma põhitegevuses eesti keelest erineva emakeelega inimeste vajadustega, sh paranevad oskused sihtrühma liikmete soost, erivajadusest, vanusest, rahvuslikust või usulisest taustast ja veendumustest vms tuleneva erineva olukorra ja vajadustega arvestamiseks ja sihtrühma suhtes stereotüüpsete ja eelarvamuslike hoiakute vältimiseks. Kvaliteetse teenuse tagamiseks ning teenuse rakendamiseks kaasab elluviija SiMi, SoMi, HTMi, KUMi, MKMi, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning teiste asjaomaste teenuseid pakkuvate asutuste ja sihtgrupi esindajad. Projekti raames korraldatakse KOV-idele suunatud maakondlikke teabepäevi ja koolitus i. Tegevuse regionaalsel kavandamisel lähtutakse sihtgrupi paiknemisest. Sihtrühma toitlustuse - 10 (16) , majutuse- ja transpordikulud on abikõlblikud. Punktis 2.5 on kirjeldatud projekti “Infoplatvormide ja digiteenuste arendamine ” tegevused. Projekti eesmärk on avalike teenuste kasutamist toetavate digiplatvormide ja -teenuste uuendamine ning vajadusel uute loomine, mis võimaldab kolmandate riikide kodanikel, sh rahvusvahelise kaitse saajatel, orienteeruda erinevate teenuste vahel. Samuti on vaja tõsta sihtrühmale digiplatvorme ja -teenuseid disainivate lõimumise valdkonna spetsialistide kompetentsi (nt koolitused, õppereisid, kogemuskohtumised). Lõimumise valdkonna spetsialistide all on mõeldud spetsialiste, kes puutuvad oma töös kokku kolmandate riikide kodanikele, sh rahvusvahelise kaitse saajatele, teenuste osutamise või arendamisega. Projekti eesmärkide saavutamiseks võib arendada ja kasutada ka tehisintellekti. Tegevuse regionaals e l kavandamisel lähtutakse sihtgrupi paiknemisest. Punktis 2.6 on kirjeldatud projekti „Kohanemisprogramm rahvusvahelise kaitse saajatele“ tegevused. Projekti eesmärk on pakkuda rahvusvahelise kaitse saajatele kohanemisprogrammi ning toetada seeläbi uussisserändajate rändeprotsessi ja kohanemist, tagades neile teadmised riigi ning ühiskonna toimimise, igapäevase eluolu, töö, õppimise ja perekonnaga seotud teemadel. Projekt panustab Sidusa Eesti arengukava 2030 tegevussuunda 1.5. „Eesti keele oskuse, riigi ja kultuuriruumiga sideme suurendamine“. Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel arvestatakse osalejate soost, rahvusest, vanusest, usulisest veendumusest, puudest jms tulenevate võimalike erinevustega olukorras ja vajadustes ja seatakse eesmärgiks tagada kõigile võrdsed võimalused tegevustes osalemiseks. Tegevuse regionaalsel kavandamisel lähtutakse sihtgrupi paiknemisest. Sihtrühma toitlustuse-, majutuse- ja transpordikulud on abikõlblikud. Punkt 3 „Riigiabi“ Punkt 3 sätestab, et eelnõu raames antav toetus ei ole riigiabi. Eelnõu punktis 2 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimisega seotud kulude hüvitamine ei ole riigiabi EL toimimise lepingu artikli 107 lõike 1, konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes või vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. Konkurentsiseaduse § 30 lõige 1 sätestab, et riigiabiks loetakse EL toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi. Riigiabi konkreetset definitsiooni EL toimimise leping ei anna, kuid artikli 107 lõike 1 järgi on riigiabi igasugune liikmesriigi või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Vähese tähtsusega abi hinnatakse samade kriteeriumide alusel kui riigiabi. Toetatavate tegevuste sihtgrupiks on füüsilised isikud ning sihtgrupile teenuse pakkujad leitakse avaliku hankega riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud korra alusel. Toetuse abil pakutavad teenused on täielikult kohaliku iseloomuga, tasuta kättesaadavad ja suunatud ainult konkreetsele sihtgrupile. Teenused täidavad sotsiaalset eesmärki, mis on oma olemuse lt mittemajanduslik. Puudub mõju konkurentsile ja kaubandusele ning tegevused, mida toetatakse, ei mõjuta liikmesriikide vahelist kaubandust. Avalik hange korraldatakse läbipaistvalt, kontrollitavalt, proportsionaalselt ja mittediskrimineerival moel ning välditakse konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. 11 (16) Punkt 4 „Tulemused ja näitajad“ Punktis 4.1 ja 4.2 toodud tabelites on tegevuste kaupa esitatud väljund- ja tulemusnäitajad ning tulemusnäitajate sihttasemed aastateks 2024 ja 2029. Väljundnäitajate puhul näidatakse aastaks 2029 saavutatav sihttase. Samuti on esitatud näitajate sisu. TATi tegevustes on ainult üks AMIFi määrusest tulenev tulemusnäitaja. Kõikide näitajate algtase on 0. Näitajad on seatud tegevuste elluviijate poolt esitatud sisendi alusel. Sisendi aluseks on mh eelnevad koolitused, tugiteenused ja arendustööd. Vaatamata sellele, et majanduslik keskkond on seoses COVID-19 puhangu ning sõjaga Ukrainas oluliselt muutunud, ei ole Euroopa Komisjoni kinnitatud näitajaid võima lik rakenduskavas vähendada. Juhul, kui sihttaset ei saavutata, peab elluviija seda põhjendama hilisemas aruandluses. TAT aitab kaasa AMIFi määruses toodud ühistesse näitajate saavutamissesse: Väljundnäitajad:  Integratsioonimeetmete rakendamisel toetatud kohalike ja piirkondlike ametiasutus te arv;  Toetatud osalejate arv, millest omakorda: - keelekursusel osalejate arv; - personaalset kutsenõustamist saanud osalejate arv;  Teabepakettide ja kampaaniate arv, mille eesmärk on suurendada teadlikkust liitu suunduvatest seaduslikest rändekanalitest. Kui sama isik saab eri liiki toetust, tuleb teda projektis arvestada ainult üks kord. Kui isik lahkub ühest projektist ja alustab teises projektis, loetakse see uueks osalemiseks. Aruandluse puhul tuleb andmed jagada soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60). Tulemusnäitajad:  nende keelekursustel osalejate arv, kes on parandanud oma vastuvõturiigi keele oskuse taset pärast keelekursuse lõpetamist vähemalt ühe taseme võrra vastavalt Euroopa keeleõppe raamdokumendile või samaväärsele riiklikule näitajale;  nende osalejate arv, kes teatasid, et tegevus aitas nende integreerumisele kaasa. Punkt 5 „Tegevuste eelarved“ Punktis 5 on toodud TATi punktides 2.1.–2.6. nimetatud projektide kogueelarved ning AMIFi ja riikliku kaasfinantseeringu määr. Punkt 6 „Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus“ Punktis 6 on vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 48 toodud, et TATi KA, RA ja RÜ ülesandeid täidab SiM. Punkt 7 „Kulude abikõlblikkus“ Abikõlblike kulude, sh mitteabikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lähtuda ühendmäärusest. Ühendmääruse § 1 lõige 1 lubab ühendmääruses sätestatud tingimusi jätta kohaldamata, kui see tuleneb ELi õigusaktidest ja määruses ei ole sätestatud teisiti. TATis sätestatakse projektide abikõlblikud kulud. Kulu taha sulgudesse märgitud loetelu on näitlik. Elluviijal on kohustus tõendada TATis nimetamata kulu vajalikkust ning seotust tegevusega, kui projekti kontrollijad seda nõuavad. 12 (16) Tegevuste elluviimisega kaasnevad personalikulud, mis on abikõlblikud vastavalt ühendmääruse §-le 16. Projekti juhtimise ning tegevuste läbiviimisesse kaasatud ekspertide ja koolitajatega seotud personalikulu on otsene kulu. Selleks, et järgida projektide üldist valikukriteeriumi „projekti kuluefektiivsus“, on käskkirjas sätestatud, et projekti juhtimise ga seotud kulu võib moodustada kuni 10% projekti eelarvest. Kui projekti heaks töötavad isikud täidavad asutuses ka teisi ülesandeid, peab projekti töö kohta täitma tööajatabelit või sätestama projekti heaks töötatud proportsiooni ametisse määramise käskkirjas või muus sellekohases dokumendis. Näiteks, kui projektijuhil on projektis lisaks ka koolituseksperdi ülesanded ja selle eest soovitakse töötasu, peab eraldi ülesanded ja osakaal palgast olema sätestatud ametisse nimetamise käskkirjas või muus dokumendis. TAT-is on lubatud välislähetused ja -koolitused olenemata asukohast, kui nende vajalikk us tegevuste elluviimiseks on põhjendatud. Kolmandates riikides toimuvatel koolituste l, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiitide korraldamine tuleb eelneva lt kooskõlastada SiMiga, kes AMIFi määruse artikli 16 punkti 11 kohaselt peab selliste st tegevustest eelnevalt teavitama Euroopa Komisjoni. Vastavalt ühendmääruse § 17 punktile 8 on kaudsed kulud abikõlblikud ainult ühtse määra alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada SiMile kaudsete kulude kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid kohapealse kontrolli ega projektiauditi käigus. Samuti ei tule osalise tööajaga administreer iva personali üle pidada arvestust ega raamatupidamisarvestuses eristada ühtse määra alusel hüvitatud kaudseid kulusid. Kaudsed kulud moodustavad kuni 7% tegevuse otsestest kuludest. Täpne kaudne kulu iga projekti kohta on sätestatud TATi punkti 5.1. tabelis. Kaudsete kulude protsent jääb samaks kogu tegevuse ajal. Kui kontrolli või auditi tulemusel kuulutatakse otsene kulu osaliselt või täielikult abikõlbmatuks, väheneb proportsionaalselt ka kaudne kulu. Kaudset kulu saab kasutada alles siis, kui otsene kulu on tehtud vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3. E-toetuse keskkond lisab maksetaotluse esitamisel kaudse kulu kindlaksmääratud protsendi alusel automaatselt. Tegevustoetusena jagatav kulu võib AMIF määruse lisa VII kohaselt hõlmata personalik ulu, teeninduskulu, nt seadmete, sealhulgas IKT-süsteemide hooldust või asendamist ning taristu hoolduse ja remondiga seotud teeninduskulu. Tegevustoetuse puhul ei ole võimalik kaudseid kulusid kasutada ning kõik kulud kajastatakse otseste kuludena. Punkt 8 „Toetuse maksmise tingimused ja kord“ Makse saamiseks esitatavate dokumentide kord on sätestatud ühendmääruse § 24 ning makse menetlemine kirjeldatud ühendmääruse § 25. Toetuse väljamaksmine toimub ühendmäär use § 27 lõike 1 punkti 1 alusel, v.a kaudsete kulude hüvitamine. See tähendab, et toetust makstakse tegelike kulude alusel, mis tähendab, et kulude maksmine toimub siis, kui töö tulemus on kätte saadud ja kulu on täies ulatuses makstud. Kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra alusel. Maksetaotlusi esitatakse vähemalt kord kuue kuu jooksul, kuid maksimaalselt üks kord kvartalis. Kuna riigiasutused saavad kulude tasumiseks enne toetuse saamist käibevahende id riigieelarve seaduse alusel, on nende taastamiseks vaja võimalikult kiiresti esitada SiMile makseid, et abikõlblikud kulud saaks omakorda lisada Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusse. Kui kuue kuu jooksul makseid ei tehta, siis null-reaga maksetaotlust esitama ei pea. 13 (16) Punkt 9 „Elluviija õigused ja kohustused“ Lisaks TATis sätestatule kohalduvad elluviijale kõik ühendmääruse §-des 10–11 toetuse saajale sätestatud kohustused. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ühendmääruse § 11 toodud ostumenetluse põhimõtetele ja RHSi järgimisele. Avalikustamisel tuleb lähtuda ÜSS2021_2027 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 54 „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ ning kasutada määruse lisas 2 toodud logo jooniseid. SiM sisestab projektid struktuuritoetuse registrisse. Selleks peab elluviija lisaks TATis sisalduvale informatsioonile esitama e-kirjaga 15 tööpäeva jooksul pärast TATi kinnitamist iga projekti kohta projekti eelarve jagunemise aastate kaupa eelarveridade (alategevuste) vahel. Kui tegevuste eluviimise käigus tekib vajadus jaotist muuta, esitab elluviija SiMile taotluse. Halduskoormuse optimeerimiseks on projekti eelarvejaotust lubatud muuta maksimaalselt kaks korda aastas – 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks. Punktis 9.3.1 on toodud olukorrad, mil ametlikku muudatust taotlema ei pea. Kuna AMIFi toetus on osa riigieelarvest, peab SiM selle kasutamise planeerimiseks esitama riigieelarve strateegia protsessis kassapõhise maksete prognoosi. Maksete prognoosi koostamiseks peab projekti elluviija andma sisendi iga projekti aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks. Punkt 10 „Aruandlus“ Punktis sätestatakse vahearuannete, lõpparuande ja teatud tingimustel järelaruande esitamise kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TAT projektide edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral tähelepanu juhtida vajakajäämistele, samuti teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Projekti lõpparuandes tuleb lisaks vahearuandes nõutavale infole esitada ka teave elluviid ud tegevuste panusest „Eesti 2035“ näitajatesse, millega mõõdetakse punktis 2 kirjeldatud horisontaalsete põhimõtete edenemist. Punkt 11 „TATi muutmine“ Punktis sätestatakse TATi muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TATi edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TATi muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat halduskoormust. TATid peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ja läbi kaalutud. SiMil on õigus TATi muuta, kui selgub, et see on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või TATi elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TATi rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib SiM vähendada TATi eelarvet tingimus e l, et see ei takista TATi eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TATi projektide elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud. Punkt 12 „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“ Punktis viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule. 14 (16) Punkt 13 „Vaiete lahendamine“ Punktis nimetatakse SiM otsuse või toimingu vaide menetleja. Punkt 14 „Rakendussätted“ TAT jõustub tagasiulatuvalt alates 01.06.2023. III Käskkirja vastavus EL õigusaktidele Käskkiri on vastavuses EL õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste EL õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1147. IV TATi mõju TAT avaldab positiivset mõju Eesti elanikkonna stabiilsusele, sidususele ja heaolule. TAT raames elluviidavad projektid on kõik suunatud lõimumise edendamisele. Andmekaitsealane mõjuhinnang Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. Avalik ülesanne tekib ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt RA juhi kinnitatud toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel. Seetõttu kohalduvad kõik asjakohased muud avalikku õigust puudutavad sätted nimetatud asutustele. Nii vastutab iga protsessis osaleja andmetöötle mise nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele (isikuandmete kaitse üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused). Samuti peab olema tagatud andmete kaitse ja turvalisus. Tegevuste puhul, mis toetavad näitaja „Koolitustegevuses osalejate arv“ saavutamist, kogub elluviija tegevuse raames osalejatelt järgmisi andmeid : eesnimi, perekonnanimi, isikukood, e-posti aadress. Andmeid kogub isik, kes konkreetset tegevust läbi viib. Andmeid kasutab elluviija selleks, et küsida osalejatelt tagasisidet ning esitada näitajate täitmise kohta info SiMile. Elluviija infosüsteemis säilitatakse osalemise tõestamiseks vaid allkirjalehte, kus on isikukood, eesnimi, perekonnanimi ja inimese allkiri. V TATi kooskõla AMIFi üldiste valikukriteeriumitega 1. TATi mõju erieesmärgi saavutamisele TATi seotud erieesmärgiga on kirjeldatud käskkirja punktis 2. TATi panust erieesmärgi väljud- ja tulemusnäitajatesse on kirjeldatud käskkirja punktis 4. 2. TATi põhjendatus TATi tegevused aitavad kaasa AMIFi 2. erieesmärgi saavutamisele. TATi eesmärgi ja vajalikkuse ning eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste kirjeldus on esitatud käskkirja eelnõu punktis 2 ning seletuskirja I ja II peatükis. 3. Kuluefektiivsus Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud seletuskirja punktides 4. ja 7. 4. Elluviija ja partneri suutlikkus projekti ellu viia TATi elluviijad on KUM ning INSA, kelle TATi eesmärkidega seotud põhiülesanded on toodud seletuskirja punktis 2. Nimetatud avalikke ülesandeid saavad täita vaid selleks pädevad asutused. 15 (16)  5. TATi mõju Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtide ga on selgitatud käskkirja eelnõu punktides 1.1.2. ja 2. VI TAT rakendamine TATi rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.06.2023. VII TAT kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastas eelnõude infosüsteemis (EIS) Kliimaministeerium. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastas märkustega. Rahandusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastasid vaikimisi. 16 (16)