Kiri

Loovisikute toimetuleku ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavuse parandamine Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liidu tagasiside 1.5. Loomeliitude roll ja huvikaitse Eri loomealadel on erinev vabakutseliste osakaal, samuti oleneb loomeala ülesehitusest ja hõivemustritest, kui paljud vabakutselistest – ning kui pidevalt – toetust vajavad. Kommentaar: Loomeliidud võiksid kaardistada, kui palju on meil vabakutselisi, kes teevad ainult loovtööd. Siis saab arvutada kokku, kui palju kuluks sotsiaalsete garantiide loomiseks aastas. 8.1. Sotsiaalkaitse kättesaadavuse parandamine Töötasu maksmise õiglaste vormide osas tuleb Kultuuriministeeriumil ja laiemalt avalikul sektoril asuda suunanäitajaks. Kommentaar: Kust tuleb õiglase tasu ressurss? /…/ täiendav hõive teistes valdkondades, töötamise võimaluste laiendamine alternatiivina loometoetusele, /…/ Haridus, sealhulgas kõrg- ja huviharidus, on juba praegu populaarseim loovisikute peamise või täiendava hõive sektor. Kommentaar: Kõik ei taha õpetada ja kõik ei sobi õpetama. Huvihariduse õpetajate tasu on madalam kui üldhariduskooli õpetajate oma. Professionaalsete huvihariduse õpetajate tasustamist riiklikult ei toetata. Lisaks on enamus huvikoole (vähemalt tantsuvaldkonnas) erahuvikoolid ja nende tegevust toetatakse ka vastavalt KOV’ ide lõikes väga ebaühtlaselt. Töötervisehoiuga seonduvad teemad vabakutselistele Kommentaar: Nõus kaasamisel tehtud ettepanekutega. Küsimus on, kas erialaliitudel on valmisolek pakkumaks tervisealaseid nõustamisi (koolitusi). Loomevaldkondadele spetsialiseerunud töötervishoiu teenuse väljatöötamine on muidugi oluline, esmalt peaks fookus olema isikupõhisel ennetusel ja teavitusel, kuna loovisikutel sageli ei ole kindlat töökeskkonda. 8.2. Vabakutselised muutunud töömaastikul Parandada tuleb loometöö alast statistikat Kommentaar: Nõus, loomeliidud saavad siin kaasa aidata liikme küsitluste toel, milles teemat puudutavad küsimused võiks olla kokku lepitud loomeliitude ja ministeeriumi vahel. Praxis on soovitanud suurendada Eesti Töötukassa või kohalike arenduskeskuste pakutavate loomevaldkonnaspetsiifiliste ettevõtluskoolituste või nõustamisteenuste mahtu Kommentaar: Väga nõus. /…/ vabakutseliste 1:1 kohtumisteks poliitikakujundajate ja otsustajatega, mis aitaks kaasa nii tunnetuslikule „tõsiselt võtmisele“ Kommentaar: Kas poliitikakujundaja võtaks loovisikut tõsiselt? Orgaaniliselt võiks toimida (näiteks kohtumised pargis, peoõhtul, kultuurisündmusel) Selle teema juures tekkis veel küsimus, et kuidas toetada neid, kellel ei ole juriidilist keha ja tegutsevad vabakutselistena. Või ongi eeldus, et kõigil loovisikutel ongi juriidiline keha taga? 8.3. Professionaalsed loovisikud Professionaalset arengut ja erialase karjääri kujundamist toetav coaching-programm loojatele aitaks tagada kõrgetasemelise kultuuri jätkusuutlikkust. Programmi saaks luua kas erialaliitude, valdkondlike arenduskeskuste, Kultuurkapitali või ministeeriumi kaudu Kommentaar: Miks mitte ka töötukassa kaudu, üleüldse võiks töötukassaga teha rohkem koostööd. Ka loomevaldkondade koolitusi võiks Töötukassa all rohkem olla ja selliselt, et see oleks vabakutselistele kasulik. 8.4. Õiglane tasu Selleks peaksid institutsioonide juhid, kultuurikorraldajad ja loomeliidud ning vabakutselised tegema eesmärkide sõnastamisel ja seniste praktikate reformimisel koostööd. Kommentaar: Igati nõus, lisaks kokkulepped Kultuurkapitaliga, et palgamäärad oleksid avalikud ja kokku lepitud. Usaldusväärne infoportaal, mis vahendaks just kultuuritööga seotud pakkumisi Kommentaar: Mõte hea, aga enamik valdkonnas olemasolevatest töökohtadest liigub läbi tutvuste. Juba välja kujunenud kultuuriasutuste ja -korraldajate praktikad ja ka loovisikute enda kinnistunud hoiakud võivad loometöö õiglasele tasustamisele samuti takistuseks osutuda Kommentaar: Siin on abiks valdkonniti teadlikkuse tõstmine alammääradest ja ametlikust tasustamisest ehk et loomeliitude lobitöö. 8.5. Loomeliitude roll ja huvikaitse - nõustume kõigis punktides 10.1. Sotsiaalkaitse tagamine vabakutselistele 10.1.1. Sotsiaalmaksu laiendamine eri tululiikidele Laiemalt levinud tululiikide – nagu nt dividendid – sotsiaalmaksuga maksustamine tagaks süsteemsema sotsiaalkaitse laiemale ringile iseendale tööandjatele Kommentaar: Tekitab kindlasti suurt ühiskondlikku vastuolu. 10.1.3. Sotsiaalmaksu summeerimine Ravikindlustuse tänasest parema kättesaadavuse ebaregulaarse sissetulekuga isikutele tagaks sotsiaalmaksu summeerimine praeguse ühe kuu asemel pikema perioodi vältel ehk nn “rulluv” arvestus nt aastapõhiselt. Kommentaar: Väga hea ettepanek. Kas sellisel juhul kehtiks ka see, kui loovisik saab palka erinevatelt tööandjatelt, et arvestus käib kogu tasutud sotsiaalmaksu pealt. Võimalus on maksta sotsiaalmaksu ka ise miinimumi ulatuses, kuid siin probleemiks see, et hetkel tuleb tervisekindlustuse saamiseks tasuda kvartal korraga, mis käib paljudele üle jõu. Ka sotsiaalmaksu omaosaluse mõte pole halb. 10.1.7. Ravikindlustuskaitse tagamine eraldi maksuarvestuse alusel 10.2. Vabakutselise töö selgem ja lihtsam raamistik 10.2.1. Sobivam juriidiline tegevusvorm Loomevaldkonna vabakutseliste suure väljakutsena on nähtud keerulist suhet ettevõtluse põhimõtete ja nõuetega. Seda muret aitaks leevendada praeguse FIE vormi ülevaatamine näiteks nii, et tänaseid mittetulundusühingu põhimõtteid laiendatakse üksikisikutele. Kommentaar: Nõus, FIEndus ei mõju hetkel enam inimestele kutsuvalt, selle peaks üle vaatama selles valguses, et ta oleks inimsõbralikum. 10.2.3. Alustava looja madal maksulävepakk Kommentaar: Selleks on vaja ära määratleda, kes on alustav looja. Näiteks kas ainult noor saab alustav looja olla? 10.3. Professionaalse loovisiku staatus 10.3.1. Toetuste sihtimine aktiivsetele professionaalidele Et mitmeid siin dokumendis kirjeldatud lahendusi täpselt sihtida, tuleks kõigist loovatest isikutest eristada professionaalsed loovisikud. Kommentaar: Kui määratleda, kes on professionaalne loovisik, siis tuleks ka kokku leppida, kes on aktiivne loovisik. Teoste loomisel on valdkonniti suured erisused. 10.3.2. Võtmerollide võrdne kohtlemine Jätkusuutliku professionaalse kultuurielu tagamiseks ja kõigi panustajate võrdseks kohtlemiseks on peetud oluliseks toetada autorite ja esitajate kõrval ka loomevaldkonna “muu asendamatut osapoolt”. Ehk siis neid professionaale, kelle panus teoste sündi on suur, oskused valdkonnaspetsiifilised ning muudel erialadel rakendamatud, aga kes ei ole autoriõiguse mõistes teoste loojad. Kommentaar: Tantsuvaldkonnas on päris suur osakaal õpetajatel, kes kuuluvad samuti “muu asendamatu osapoole” hulka. Huvihariduses tegutsevad õpetajad on professionaalid, kuigi töötavad harrastajatega. 10.5. Loomeliidud professionaalsete loovisikute eestkõnelejana 10.5.1 Strateegiline partnerlus riigi ja loomeliitude vahel Loomeliitude (või ka muude ühenduste) arendamine loovisikuid ühendavaks huvikaitse-ekspertiisiga esindusorganisatsiooniks eeldab nii LLS sätete ümbervaatamist kui rahastuse ümberkorraldamist. Kommentaar: Jah, liigume sinnapoole ilmselt kõik. Seega on see punkt oluline. Loomeliitudele “tegevustoetuse” nime all eraldatakse praegu liitudele raha edasi jaotatavate loometoetuste maksmiseks. Läbipaistvam ja säästlikum oleks lahendus, kus vajaduspõhiseid loovisikute toetusi jaotataks abivajajatele keskselt ning liitudele tagataks edaspidi selgelt rolli- ja tulemuspõhine tegevustoetus, mille eesmärgid ja ootused on laiapõhjaliselt kokku lepitud. Sellisel juhul ei peaks ka loomeliidu staatuse üle otsustama minister formaalsete tunnuste põhjal, vaid loovisikud ise läbi demokraatlike protsesside Kommentaar: Läbi loomeliitude on toetuste jagamise protsess kiirem, kuidas on läbipaistvus tagatud keskse jaotuse korral? Rolli ja tulemuspõhise toetuse korral peaks loomeliidud peavad ilmselt professionaliseeruma. Kõiki pädevusi meil endal pole, siis peame puuduoleva sisse ostma. Kas loovisikute otsustamine loomeliidu staatuse üle on õigustatud? Kuidas see välja peaks nägema? 10.5.5. Kutsestandardid, vaba looming ja õiglane tasu Kutsestandardite puudumist paljudel loomealadel, mis võimaldaks nt noortetreenerite või laulupeojuhendajate eeskujul välja töötada palgatoetuste meetmed, nähakse takistusena õiglaste tasude paremal tagamisel loovisikutele. Kommentaar: Tantsuspetsialisti kutset antakse välja aastast 2006, ETTL sai kutse andja õigused aastal 2015. Oleme koostöös Eesti Tantsuhuvihariduse Liiduga palgatoetuse meetme kallal töötanud juba mitu aastat. Igal juhul tasub selle teemaga edasi minna, esialgu saada palgatoetus juhendamise ja õpetamisega tegelevatele loovisikutele, kuna seda on lihtsam määratleda ja kriteeriume luua. Palgatoetuse valguses algatasid huvihariduse katusorganisatsioonid ka huvihariduse õpetaja kutse loomist. 10.6. LLS muutmine 10.6.6. Toetuse sihtrühm Sihtrühma määratlemisel tuleks lähtuda professionaalse loovisiku staatusest, sh aktiivsuse kriteeriumist, tõestatud abivajadusest, aga olenevalt toetuse eesmärgist (vt eespool) tuleks kaaluda senistest välistustest (pensionäri, õppuri, vanemapuhkusel või kaitseväe teenistuses olija staatus) loobumist võrdse kohtlemise tagamiseks. Kommentaar: Vanemapuhkusel olija alates sellest hetkest, kui vanemapalka enam ei saa, sest kuni poolteist aastat on vähemalt miinimumpalga ulatuses sissetulek garanteeritud. Kui inimene on kaitseväes, siis miks tal sissetulekut on vaja? Sellel ajal ju üldiselt ei saa loominguga tegeleda. Õppimise ajal toetuse saamine on õigustatud, eriti kui õpitakse loomealal. Registripõhise lahenduse rakendamisel on võimalik nii vajaduse tuvastamine kui tingimustele vastavuse hindamine automatiseerida: kui loometoetuse saamise ajal ei vasta loovisik enam toetuse saamise tingimustele, annab register sellest aegsasti märku ning loometoetuse maksmise saab õigeaegselt katkestada Kommentaar: Põhimõtteliselt võiks see lihtsustada toetuse andmise menetlust ja teeks ka selle läbipaistvamaks.