Kiri

Kultuuriministeerium 18.09.2023 Eesti Balletiliidu vastus dokumendile “Loovisikute toimetuleku ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavuse parandamine. Kokkuvõtte kaasamisest ning ülevaade välja pakutud lahendustest” Täname põhjaliku ja ülevaatliku kokkuvõtte eest. Eesti Balletiliidu juhatus soovib väljatöötamiskavatsuse koostamise eel esile tuua järgmist: Euroopa parima loovisikute toetussüsteemi loomiseks ja uue loovisikute ja loomeliitude seaduse väljatöötamiskavatsuse vormistamiseks on kõige olulisem küsimus: kes on professionaalne loovisik. Loovisikute ring peab professionaalsuse mõttes kitsenema ja loovalade mõttes laienema. Kõikide loovalade ülene definitsioon jääks tõenäoliselt üldsõnaliseks ja mitmeti tõlgendavaks. Ilmselt ei tasu tulevases loovisikute ja loomeliitude seaduses peljata ka valdkonnapõhiste erisuste käsitlemist. Loovalade vajadused ja toimemehhanismid on niivõrd erinevad ja tulevases seaduses võiksid kõikide osapoolte (ja selguse) huvides need erisused ka kajastuda. 1. Loovisiku professionaalsust ja aktiivsust võiksid hinnata loomeliidud, mille juures on juhatuse või muu ekspertkomisjoni näol kahtlemata vastav kompetents olemas. Kusjuures loovisiku loomeliitu kuulumine või mitte kuulumine ei pea selle juures asjasse puutuma. Loovisikute tunnustamiseks, kelle loomealal loomeliit (veel) puudub, võiks luua n-ö aktsepteerimiskomisjoni kultuuriministeeriumi juurde. 2. Loometoetuse vajaduspõhisust on dokumendis pidevalt rõhutatud, aga ununenud on kaasamisrühmades pidevalt korrutatud mõte, et loometoetus peaks ikkagi olema seda, mida nimetus ütleb ja mis selle algne mõte oli, et see on toetus oma loomealal tegutsemisega jätkamiseks. Lisaks materiaalsele vajaduspõhisusele tuleks toetuse eraldamisel kindlasti arvestada ka loovisiku professionaalsust ja aktiivsust oma loomealal. 3. Balletiliit toetab loometoetuse jagamise n-ö tsentraalseks ja võimalikult automatiseerituks muutmist, ent tagatud peab olema kontroll loovisiku professionaalsuse ja aktiivsuse üle. Lisaks peaks olema toetuse eraldamisest võimalik keelduda, kui loovisik ei ole Eestiga (enam) ei oma loovala, elukoha, kodakondsuse, päritolu ega muuga seotud (võimalik kriteerium nt aktiivsuse hindamisel). 4. Loomeliite tuleb võimestada, fikseerida nende ülesanded, õigused ja kohustused kultuuriministeeriumi ja riigi partneritena ja professionaalse kultuuri esindus-, edendamis- ja huvikaitseorganisatsioonidena ning määrata liitudele vastav tegevustoetus riigieelarvest. 5. Eesti kultuuri professionaalsuse tagamiseks ja taseme tõstmiseks on hädavajalik loovisikute erialase täiendõppe toetamine stipendiumitega. Loomeliitudesse on kogunenud valdkonna professionaalid, liidu juhtorgan on oma valdkonna asjatundlikuim ekspertgrupp ja sihipäraseid stipendiumeid on loomeliitude kaudu võimalik väga täpselt sihtida (võrdluseks nt Eesti Kultuurkapitali sihtkapitalide jagatavad stipendiumid, mille määramisel on arusaadavalt kaalutlusalused üldisemad). Selliselt on ka halduskoormus mõistlikult hajutatud. Eesti Balletiliit Uus tn 5, 10111 Tallinn Reg nr 80027993 [email protected] www.balletiliit.ee IBAN: EE161010022081883007 Teisi seadusi ja regulatsioone puudutavad muudatused loovisikute toimetuleku parandamiseks: 6. “Rulluv” sotsiaalmaks on kindlasti üks kiire abinõu, mis esimesel võimalusel ära teha. 7. Vabakutseliste töötamise ja sotsiaalsete garantiide paremaks tagamiseks võiks lühiajaliste või katkendlike tööde jaoks luua juurde töölepingu ja VÕS lepingu vahepealse lepinguvormi, kus lisaks maksudele oleks töötajal ka töölepingulisele töösuhtele sarnased õigused (nt tasustatud puhkus). 8. Eesti Kultuurkapitali loominguliseks tööks mõeldud (seniste) stipendiumite ja toetuste sotsiaalmaksustamine juhul, kui maksudele kuluvad vahendid leitakse juurde, on mõistlik. Kindlasti tuleks maksustamata stipendiumite (need peavad ka jääma!) ja sisuliselt töötasuks määratud stipendiumite mõisted üheselt arusaadavatena sõnastada. See on oluline ka loovisikutega arveldamise “hea tava” juurutamiseks laiemalt. 9. Kultuurivaldkond vajab rohkem raha! Ka raskemates olukordades on meie kultuur meie rahvuse kalleim vara, selle hoidmine ja arendamine on vajalik meie ühiskonnale, julgeolekule, majandusele. Krooniline alarahastatus võib ühel hetkel saatuslikuks saada ja kui tipptasemel kultuuriviljelejaid enam pole, mandub kõik! Eesti Balletiliidu juhatuses hindame väga dokumendile “Loovisikute toimetuleku ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavuse parandamine. Kokkuvõtte kaasamisest ning ülevaade välja pakutud lahendustest” eelnenud kaasamisprotsessi ja loodame ka edasisele tihedale koostööle. Lugupidamisega Triinu Upkin Eesti Balletiliidu juhatuse esimees Eesti Balletiliit Uus tn 5, 10111 Tallinn Reg nr 80027993 [email protected] www.balletiliit.ee IBAN: EE161010022081883007 Kultuuriministeerium 18.09.2023 Eesti Balletiliidu vastus dokumendile “Loovisikute toimetuleku ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavuse parandamine. Kokkuvõtte kaasamisest ning ülevaade välja pakutud lahendustest” Täname põhjaliku ja ülevaatliku kokkuvõtte eest. Eesti Balletiliidu juhatus soovib väljatöötamiskavatsuse koostamise eel esile tuua järgmist: Euroopa parima loovisikute toetussüsteemi loomiseks ja uue loovisikute ja loomeliitude seaduse väljatöötamiskavatsuse vormistamiseks on kõige olulisem küsimus: kes on professionaalne loovisik. Loovisikute ring peab professionaalsuse mõttes kitsenema ja loovalade mõttes laienema. Kõikide loovalade ülene definitsioon jääks tõenäoliselt üldsõnaliseks ja mitmeti tõlgendavaks. Ilmselt ei tasu tulevases loovisikute ja loomeliitude seaduses peljata ka valdkonnapõhiste erisuste käsitlemist. Loovalade vajadused ja toimemehhanismid on niivõrd erinevad ja tulevases seaduses võiksid kõikide osapoolte (ja selguse) huvides need erisused ka kajastuda. 1. Loovisiku professionaalsust ja aktiivsust võiksid hinnata loomeliidud, mille juures on juhatuse või muu ekspertkomisjoni näol kahtlemata vastav kompetents olemas. Kusjuures loovisiku loomeliitu kuulumine või mitte kuulumine ei pea selle juures asjasse puutuma. Loovisikute tunnustamiseks, kelle loomealal loomeliit (veel) puudub, võiks luua n-ö aktsepteerimiskomisjoni kultuuriministeeriumi juurde. 2. Loometoetuse vajaduspõhisust on dokumendis pidevalt rõhutatud, aga ununenud on kaasamisrühmades pidevalt korrutatud mõte, et loometoetus peaks ikkagi olema seda, mida nimetus ütleb ja mis selle algne mõte oli, et see on toetus oma loomealal tegutsemisega jätkamiseks. Lisaks materiaalsele vajaduspõhisusele tuleks toetuse eraldamisel kindlasti arvestada ka loovisiku professionaalsust ja aktiivsust oma loomealal. 3. Balletiliit toetab loometoetuse jagamise n-ö tsentraalseks ja võimalikult automatiseerituks muutmist, ent tagatud peab olema kontroll loovisiku professionaalsuse ja aktiivsuse üle. Lisaks peaks olema toetuse eraldamisest võimalik keelduda, kui loovisik ei ole Eestiga (enam) ei oma loovala, elukoha, kodakondsuse, päritolu ega muuga seotud (võimalik kriteerium nt aktiivsuse hindamisel). 4. Loomeliite tuleb võimestada, fikseerida nende ülesanded, õigused ja kohustused kultuuriministeeriumi ja riigi partneritena ja professionaalse kultuuri esindus-, edendamis- ja huvikaitseorganisatsioonidena ning määrata liitudele vastav tegevustoetus riigieelarvest. 5. Eesti kultuuri professionaalsuse tagamiseks ja taseme tõstmiseks on hädavajalik loovisikute erialase täiendõppe toetamine stipendiumitega. Loomeliitudesse on kogunenud valdkonna professionaalid, liidu juhtorgan on oma valdkonna asjatundlikuim ekspertgrupp ja sihipäraseid stipendiumeid on loomeliitude kaudu võimalik väga täpselt sihtida (võrdluseks nt Eesti Kultuurkapitali sihtkapitalide jagatavad stipendiumid, mille määramisel on arusaadavalt kaalutlusalused üldisemad). Selliselt on ka halduskoormus mõistlikult hajutatud. Eesti Balletiliit Uus tn 5, 10111 Tallinn Reg nr 80027993 [email protected] www.balletiliit.ee IBAN: EE161010022081883007 Teisi seadusi ja regulatsioone puudutavad muudatused loovisikute toimetuleku parandamiseks: 6. “Rulluv” sotsiaalmaks on kindlasti üks kiire abinõu, mis esimesel võimalusel ära teha. 7. Vabakutseliste töötamise ja sotsiaalsete garantiide paremaks tagamiseks võiks lühiajaliste või katkendlike tööde jaoks luua juurde töölepingu ja VÕS lepingu vahepealse lepinguvormi, kus lisaks maksudele oleks töötajal ka töölepingulisele töösuhtele sarnased õigused (nt tasustatud puhkus). 8. Eesti Kultuurkapitali loominguliseks tööks mõeldud (seniste) stipendiumite ja toetuste sotsiaalmaksustamine juhul, kui maksudele kuluvad vahendid leitakse juurde, on mõistlik. Kindlasti tuleks maksustamata stipendiumite (need peavad ka jääma!) ja sisuliselt töötasuks määratud stipendiumite mõisted üheselt arusaadavatena sõnastada. See on oluline ka loovisikutega arveldamise “hea tava” juurutamiseks laiemalt. 9. Kultuurivaldkond vajab rohkem raha! Ka raskemates olukordades on meie kultuur meie rahvuse kalleim vara, selle hoidmine ja arendamine on vajalik meie ühiskonnale, julgeolekule, majandusele. Krooniline alarahastatus võib ühel hetkel saatuslikuks saada ja kui tipptasemel kultuuriviljelejaid enam pole, mandub kõik! Eesti Balletiliidu juhatuses hindame väga dokumendile “Loovisikute toimetuleku ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavuse parandamine. Kokkuvõtte kaasamisest ning ülevaade välja pakutud lahendustest” eelnenud kaasamisprotsessi ja loodame ka edasisele tihedale koostööle. Lugupidamisega Triinu Upkin Eesti Balletiliidu juhatuse esimees Eesti Balletiliit Uus tn 5, 10111 Tallinn Reg nr 80027993 [email protected] www.balletiliit.ee IBAN: EE161010022081883007