(EIS) algatatud kooskõlastamine

Vabariigi Valitsuse … 2023. a määruse nr … „Energiasäästukohustuse jaotuskava“ Lisa Energiasäästukohustuse jaotuskava I. Avaliku sektori rakendusasutuste rakendatavad poliitikameetmed 01.01.2021–31.12.2030 Avaliku sektori Kavandatud energiasääst Poliitikameetmed rakendusasutus kogu kohustusperioodi jooksul, GWh 1. Energia- ja CO2-maksud ning käibemaks Maagaasi aktsiis ja käibemaks Maksu- ja Tolliamet 1693 Elektrienergia aktsiis ja Maksu- ja Tolliamet 422 käibemaks Kaugküttes soojuse tootmiseks Maksu- ja Tolliamet 1 367 kasutatud kütuste aktsiis ja soojuse käibemaks Bensiini aktsiis ja käibemaks Maksu- ja Tolliamet 1 043 Kerge kütteõli ja diislikütuse Maksu- ja Tolliamet 976 aktsiis ning käibemaks Küttepuude ja puidujäätmete Maksu- ja Tolliamet 848 käibemaks 2. Rahastamiskavad Elektrointensiivsete ettevõtete Maksu- ja Tolliamet 120 elektri- ja maagaasi aktsiisi soodustus Korterelamute rekonstrueerimise Kliimaministeerium/ 1856 toetamine ja väikeelamute Ettevõtluse ja energiatõhususe suurendamise Innovatsiooni SA toetus Ettevõtete ressursitõhusus Kliimaministeerium/KIK 1345 Tänavavalgustuse Kliimaministeerium/ 108 kaasajastamine Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA Erihoolekandeasutuste Sotsiaalministeerium/ 2 reorganiseerimine Riigi Tugiteenuste Keskus Investeeringute toetamine Sotsiaalministeerium 10 esmatasandi tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes KOV haridushoonete Haridus- ja 21 energiatõhusaks muutmine, Teadusministeerium / põhikoolivõrgu korrastamine RTK Elektriautode (ja -busside) Keskkonna- 62 ostutoetus investeeringute Keskus Küttelahenduste renoveerimine, Kliimaministeerium/ 74 kütuse vahetus, lokaalse Keskkonna- investeeringute Keskus -1-  küttelahenduse ehitamine või kaugküttevõrguga liitumine Atmosfääri õhu kaitse programm Kliimaministeerium/ 9 Keskkonna- investeeringute Keskus Säästliku autojuhtimise Transpordiamet/Kliima- 164 edendamine ministeerium Uued trammiliinid, rattateed ja Kliimaministeerium 1079 raudtee elektrifitseerimine, parvlaeva kliimaneutraalseks muutmine Muinsuskaitsealad ajaloolistes Kultuuriministeerium linnakeskustes 1 Toiduainetööstuse Regionaal- ja 207 energiavarustuskindluse Põllumajandus- investeeringutoetus ministeerium Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete Regionaal- ja 177 töötlemine energiasäästlikumalt Põllumajandus- ministeerium Keskvalitsuse hoonete Rahandusministeerium 377 energiasäästumeetmed ja avaliku sektori hoonete energiatõhusus 3. Õigusaktid Elektri kauglugemise kohustus Kliimaministeerium 1057 Kõik avaliku sektori rakendusasutuste rakendatavad 13018 poliitikameetmed kokku II. Muude isikute poolt rakendatavad poliitikameetmed 01.01.2021-31.12.2030 Poliitikameetmed Isik Kavandatud energiasääst kogu kohustusperioodi jooksul, GWh Eraõiguslike juriidiliste isikute, milles riigil on enamusotsustusõigus, 0 rakendatavad poliitikameetmed Riigile kinnisvarateenuseid osutava Riigi Kinnisvara riigi äriühingu rakendatavad 0 AS poliitikameetmed Muud poliitikameetmed 0 III. Kõikide poliitikameetmete summaarne energiasääst 01.01.2021-31.12.2030 Poliitikameetmed Kavandatud energiasääst kogu kohustusperioodi jooksul, GWh Kõikide poliitikameetmete 13018 summaarne energiasääst -2-  EELNÕU 09.08.2023 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn ….. 2023 nr……. Energiasäästukohustuse jaotuskava1 Määrus kehtestatakse energiamajanduse korralduse seaduse § 16 lõike 2 alusel. § 1. Reguleerimisala Määruses kehtestatakse üldise energiasäästukohustuse maht ja täitmise jaotus ajavahemikul 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2030. aasta 31. detsembrini, poliitikameetmete liikide ja poliitikameetmeid rakendavate asutuste kaupa. § 2. Üldise energiasäästukohustuse maht Üldine energiasäästukohustus ajavahemikul 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2030. aasta 31. detsembrini on 21 295 GWh. § 3. Energiasäästukohustuse jaotuskava Energiasäästukohustuse jaotuskava ja kõikide poliitikameetmete summaarne energiasääst on esitatud käesoleva määruse lisas. § 4. Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 12. oktoobri 2017. a määrus nr 151 „Energiatõhususkohustuse jaotuskava1“ tunnistatakse kehtetuks. Kaja Kallas Peaminister Kristen Michal Kliimaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/…, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse1 määrust (EL) 2023/955 (uuesti sõnastatud) (ELT L …..) Lisa: Energiasäästukohustuse jaotuskava 1 Uuendatud energiatõhususe direktiiv avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas 2023. a. augustikuu vältel. Peale direktiivi avaldamist ning enne eelnõu saatmist Vabariigi Valitsusele täiendatakse vastava dokumendi numbrit menetluse käigus.  Vabariigi Valitsuse määruse „Energiasäästukohustuse jaotuskava“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse peamiseks ülesandeks on energiamajanduse korralduse seaduse (edaspidi EnKS) § 16 lõike 2 alusel määrata Eesti üldise energiatõhususkohustuse maht ja meetmed, millega üldist energiatõhususkohustust täidetakse. Teiseks võetakse määrusega üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2023/XX/EL1, milles käsitletakse energiatõhusust, (edaspidi direktiiv 2023/XX/EL), energiasäästualase tegevuse korraldamise nõuded. Määrusega fikseeritakse Eestis rakendatavate poliitikameetmete loetelu, millega täidetakse sea- duses sätestatud riigi üldist energiatõhususkohustust. Poliitikameetmete rakendamise perioodi vältel hindab Kliimaministeerium energiasäästu koordinaatorina meetmete tulemuslikkust riik- liku energia- ja kliimakava eduaruannete raames ja teeb vajadusel ettepanekuid uute poliitika- meetmete rakendamiseks. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi (KliM) energeetikaosakonna eksper- did Ketli Lindus (e-post: [email protected], tel: 639 7610) ja Thérèse Liis Kilk (e-post: [email protected], tel: 5585 1231). Eelnõu ja seletus- kirja õigusliku analüüsi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Annemari Vene (e-post: [email protected], tel: 5565 5707). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud direktiivi 2023/XX/EL rakendamisega Eestis, määrates üldise energiatõhu- suskohustuse mahu ja poliitikameetmete rakendamise perioodi vastavalt direktiivi 2023/XX/EL kaheksanda artikli esimese lõigu b punktile. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõukohane määrus koosneb neljast paragrahvist. 2.1. Eelnõukohase määruse § 1 (reguleerimisala) Eelnõukohase määruse § 1 sätestab üldise energiasäästukohustuse mahu ja täitmise jaotuse määrusega ette nähtud ajavahemikus, poliitikameetmete liikide ja poliitikameetmeid rakenda- vate asutuste kaupa. Nende määramine on vajalik direktiivi 2023/XX/EL artikli 8 rakendamise selgeks ja õiguslikult siduvaks kirjeldamiseks. 2.2. Eelnõukohase määruse § 2 (üldise energiasäästukohustuse maht) Eelnõukohase määruse § 2 sätestab üldise energiasäästukohustuse mahu Eestis. Vastavad sätted põhinevad omakorda direktiivi 2023/XX/EL kaheksanda artikli esimese lõigu punktil b. 1 Uuendatud energiatõhususe direktiiv avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas 2023. a. augustikuu vältel. Peale direk- tiivi avaldamist ning enne eelnõu saatmist Vabariigi Valitsusele täiendatakse vastava dokumendi numbrit menet- luse käigus. 1 Üldise energiasäästukohustuse maht 2021. aasta 1. jaanuarist 2030. aasta 31. detsembrini on järgmine (vt. graafik 1) (protsentides aastasest energia lõpptarbimisest): a) ajavahemikus 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2023. aasta 31. detsembrini vähemalt 0,8 prot- senti, b) alates 1. jaanuarist 2024 kuni 2025. aasta 31. detsembrini vähemalt 1,3 protsenti, c) alates 2026. aasta 1. jaanuarist kuni 2027. aasta 31. detsembrini 1,5 protsenti, d) alates 2028. aasta1. jaanuarist kuni 2030. aasta 31. detsembrini 1,9 protsenti, arvestatuna 2019. aasta 1. jaanuarile eelnenud viimase kolme aasta keskmisena. Eesti üldise energiasäästukohustuse maht on arvutatud järgnevalt: 1) selgitati välja keskmine energia lõpptarbijate tarbitud energia kogus aastatel 1.1.2016–31.12.2018. Lähteandmetena kasutati Eurostat energiastatistikat ning leiti, et keskmine Eesti lõpptarbimine aastatel 2016–2018 oli 33 589,08 gigavatt-tundi; 2) summaarne energiatõhususkohustus määrati kumulatiivse energiasäästuna ning arvutuse tulemusena selgus, et Eesti üldise energiatõhususkohustuse maht perioodil 2021–2030 on 21 295 GWh (vt. graafik 2). 1,9 1,9 1,9 1,9 1,9 1,9 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 0,8 0,8 0,8 0,8 0,8 0,8 0,8 0,8 0,8 0,8 0,8 0,8 0,8 0,8 0,8 0,8 0,8 0,8 0,8 0,8 0,8 0,8 0,8 0,8 0,8 0,8 0,8 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 Graafik 1. Üldise energiatõhususkohustuse maht protsentides, 2021-2030. 638,2 638,2 638,2 638,2 638,2 638,2 503,8 503,8 503,8 503,8 503,8 503,8 503,8 503,8 503,8 436,7 436,7 436,7 436,7 436,7 436,7 436,7 436,7 436,7 436,7 436,7 436,7 436,7 268,7 268,7 268,7 268,7 268,7 268,7 268,7 268,7 268,7 268,7 268,7 268,7 268,7 268,7 268,7 268,7 268,7 268,7 268,7 268,7 268,7 268,7 268,7 268,7 268,7 268,7 268,7 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 Graafik 2. Eesti üldise energiatõhususkohustuse maht 2021-2030, gigavatt-tundides 2016-2018 viiteperioodist 33 589 gigavatt-tundi, millest vastavalt perioodile on võetud 0,8%, 1,3%,1,5% ja 1,9%, et leida energiasäästu eesmärk selleks perioodiks. 2.3. Eelnõukohase määruse § 3 (energiasäästukohustuse jaotuskava) 2 Eelnõukohase määruse §-ga 3 kehtestatakse lisa, mis peab vastavalt EnKS § 16 lõikele 2 sätes- tama üldise energiasäästukohustuse täitmise jaotuse selle täitjate vahel ehk nn jaotuskava, seal- hulgas kõikide poliitikameetmete summaarne energiasääst. Üldise energiasäästukohustuse täitjad võivad tulenevalt EnKS § 16 lõikest 1 olla avaliku sektori rakendusasutused, volitatud isikud, riigi enamusotsustusõigusega eraõiguslikud juriidilised isi- kud ning jaotusvõrguettevõtjad. Kõige olulisemad üldise energiasäästukohustuse täitjad Eestis on avaliku sektori rakendusasu- tused. Avaliku sektori rakendusasutuste mõiste on antud EnKS § 2 punktis 2. Selleks asutuseks on energiasäästu poliitika elluviimisesse kaasatud riigiasutus või avalik-õiguslik juriidiline isik, kes vastutab energia ja süsinikdioksiidi maksustamise (näiteks Maksu- ja Tolliamet), rahasta- miskavade ja -instrumentide (näiteks Kliimaministeerium), eelarvepoliitika meetmete (näiteks Rahandusministeerium), standardite ja normide, energiamärgistuse süsteemide ning koolitus- ja haridustegevuse elluviimise või jälgimise eest. Volitatud isiku mõiste on sätestatud EnKS § 2 punktis 28. Selleks on juriidiline isik, kellele Vabariigi Valitsus või riigiasutus on delegeerinud volituse arendada, juhtida või hallata ener- giapoliitika osaks olevat rahastamiskava Vabariigi Valitsuse või riigiasutuse nimel. Mõju eelnõukohase määruse lisas nimetatud avaliku sektori rakendusasutuste tegevusele käsit- letakse seletuskirja peatükis 5. Eraõiguslikud juriidilised isikud, milles riigil on enamusotsustusõigus, ning jaotusvõrguette- võtjad praegu energiasäästukohustuse täitmises ei osale. Jaotuskava loetleb avaliku sektori rakendusasutuste rakendatavad poliitikameetmed ja poliiti- kameetmete kavandatava energiasäästu. Poliitikameetmete loetelu poliitikameetmete tüüpide ja täitjate kaupa võimaldab näidata, kuidas Eesti täidab direktiivi 2023/XX/EL artikli 8 lõikes 1 sätestatud nõudeid ning põhineb EnKS § 21 lõike 1 punktil 3. Energiatoodete aktsiiside ning käibemaksu abil (kavandatav energiasääst 6349 gigavatt-tundi) täidetakse 30% Eesti üldisest energiasäästukohustusest. Rahastamiskavade (nt EL Ühtekuuluvusfondist rahastatavad toetuss- keemid kortermajade rekonstrueerimiseks, tänavavalgustuse renoveerimiseks, tööstuste ressur- sitõhususe edendamiseks) abil (kavandatav energiasääst 6630 gigavatt-tundi) täidetakse 31% üldisest, 21 295 gigavatt-tunni suurusest energiasäästukohustusest. Seega täitmata jääb: 100%-30%-31%=39% energiasäästukohustusest. 2.3.1. Avaliku sektori rakendusasutuste rakendatavad poliitikameetmed: energia- ja CO2- maksud ning käibemaks Eelnõukohase määruse lisa loetleb Eestis rakendatavad poliitikameetmed üldise energiasäästu- kohustuse täitmiseks nende liikide kaupa ning avaliku sektori rakendusasutused poliitikameet- mete kaupa. Olulisimad poliitikameetmed üldise energiasäästukohustuse täitmisel on energiakandjate akt- siisid ja käibemaks. Üldise energiasäästukohustuse täitmisel on lubatud arvestada vaid aktsiisi ja käibemaksu määrasid, mis ületavad EL vastavaid aktsiisi ja käibemaksu miinimummäärasid. 3 Energiatoodete aktsiisimäärad on kinnitatud direktiiviga 2003/96/EÜ2 ja käibemaksu miini- mummäärad direktiiviga 2006/112/EÜ3. Sealjuures on energiatoodete puhul arvestatud käibe- maksu EL teoreetilisi miinimummäärasid, mida võivad liikmesriigid teatud tingimustel raken- dada (vähemalt viieprotsendine käibemaksu määr elektrienergiale, maagaasile ja kaugküttesoo- jusele kooskõlas direktiivi 2006/112/EÜ artikliga 102 ning küttepuudele ja puidujäätmetele kooskõlas artikliga 122). Detailsemalt kirjeldab meetmete mõju hindamist seletuskirja peatükk 4. 2.3.2. Avaliku sektori rakendusasutuste rakendatavad poliitikameetmed: rahastamiskavad Eelnõukohase määruse lisa esimese peatüki teises osas „Rahastamiskavad“ ei ole viidatud konkreetsetele „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ meetmetele. Lisas nimetatud meetmete rahastamise allikad on loetletud alljärgnevas tabelis. Meede Meetme rahastamise allikad Korterelamute rekonstruee- „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“, rimine CO2 lubatud heitkoguse ühikute müügist saadud vahendid, Taaste- ja vastupidavuskava Ressursitõhusad ettevõtted „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“, Taaste- ja vastupidavuskava 2021-2026 Erihoolekandeasutuste reor- „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ ganiseerimine Tänavavalgustuse renoveeri- „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“, mine CO2 lubatud heitkoguse ühikute müügist saadud vahendid Esmatasandi tervisekesku- „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ sed Koolivõrgu korrastamine „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ Elektriautode (ja -busside) Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühiku- ostutoetus tega kauplemise süsteem (HKS) Küttelahenduste renoveeri- Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond (ÜF), Euroopa Regionaala- mine, kütuse vahetus, lo- rengu Fond (ERDF) kaalse küttelahenduse ehita- mine või kaugküttevõrguga liitumine Atmosfääriõhu kaitse prog- Keskkonnaprogramm ramm Säästliku autojuhtimise Peamine kulu tekib saamatajäänud maksutuludest (käibe- edendamine maks, aktsiis) Uued trammiliinid, rattateed Taaste- ja vastupidavuskava ja raudtee elektrifitseeri- mine, parvlaeva kliimaneut- raalseks muutmine 2 Nõukogu direktiiv 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (ELT L 283, 31.10.2003, lk 51–70), viimati muudetud direktiiviga 2004/75/EÜ (ELT L 157, 30.4.2004, lk 100–105). 3 Nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1–118). 4  Muinsuskaitsealad ajaloolis- Eesti Vabariigi ning Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürsti- tes linnakeskustes riigi ja Norra Kuningriigi vaheline Euroopa Majanduspiir- konna finantsmehhanism 2014–2021 Toiduainetööstuse energia- Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) varustuskindluse investee- ringutoetus Kalapüügi- ja vesiviljelus- 75% ulatuses Euroopa Liidu eelarvest ja 25% on Eesti kaas- toodete töötlemine energia- rahastus säästlikumalt Keskvalitsuse hoonete ener- Aastatel 2015-2020 kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse giasäästumeetmed ja avaliku ühikute enampakkumisel saadavast tulust 46% suurune osa sektori hoonete energiatõhu- sus Meetmete lisamisel poliitikameetmete hulka tuleb hinnata ka seda, kas nende energiasäästua- lase mõju seire ei kujune vastavalt direktiivi 2012/27/EL nõuetele ebamõistlikult töömahukaks ülesandeks. 2.3.3. Õigusaktid Üldise energiasäästukohustuse täitmisesse võivad anda panuse ka täiendavad õigusaktid. Ener- giatõhususe direktiiv on Eesti õigusaktidesse üle võetud põhiliselt energiamajanduse korralduse seaduse ja selle rakendusaktidega. Näiteks tarbitava elektrienergia tunnipõhine mõõtmine kauglugemisseadmega on olnud kõigi võrguettevõtjate jaoks kohustuslik alates 2017. aastast. Alates 2027. aastast peavad kõik lõpp- tarbijale kesksest allikast tarnitava kaugkütte, kaugjahutuse ja sooja tarbevee tootmiseks kulu- nud soojuse mõõtmiseks paigaldatud arvestid olema kauglugemise funktsiooniga. Kaugloetav arvesti aitab inimestel paremini planeerida oma elektrikasutust, samuti ei pea kaugloetava elektri-, küttekulu- ja veearvesti puhul inimene ise enam võrguettevõtjale ja/või tarnijale näi- tusid teatama. Energia tootmise ja tarnimise tõhususe parandamist käsitleb EnKS 4. peatükk, teabe esitamist energiatõhususe parandamiseks on käsitletud EnKS peatükis 5. 2.3.4. Riigi osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute rakendatavad poliitikameetmed EnKS § 21 lg 1 punktide 4 ja 5 järgi määratakse energiasäästukohustuse jaotuskavas ka eraõi- guslike juriidiliste isikute, milles riigil on enamusotsustusõigus, ning riigile kinnisvarateenu- seid osutava riigi äriühingu rakendatavad meetmed. Kuna praegu teadaolevalt ei vii need isikud läbi olulise mõjuga poliitikameetmeid EnKS mõis- tes, ei ole eelnõukohases määruses nende rakendatavaid poliitikameetmeid loetletud ning ener- giasäästukohustuse jaotuskavas on nende kohustus märgitud nulliks kogu kohustusperioodi ula- tuses. 2.4. Eelnõukohase määruse § 4 (määruse kehtetuks tunnistamine) Vabariigi Valitsuse 12. oktoobri 2017. a määrus nr 151 „Energiatõhususkohustuse jaotuskava“ tunnistatakse kehtetuks. 5 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõukohane määrus on kooskõlas valdkonda reguleeriva Euroopa Liidu õigusaktiga (direk- tiiv 2023/XX/EL) ning sellele eelnenud direktiiviga 2012/27/EL. Eelnõukohase määruse nor- mitehnilises märkuses on viited nendele direktiividele, sest:  direktiivi 2012/27/EL artikli 7 lõiked 1–3 võeti üle energiamajanduse korralduse seadu- sega, kuid selles ei fikseeritud Eesti üldist energiasäästukohustust üheselt ja ametlikult. Käesoleva määruse eelnõu kõrvaldab nimetatud puudujäägi. Direktiivi 2023/XX/EL ka- heaastane ülevõtmisperiood algab 2023. aasta oktoobris;  direktiivi 2023/XX/EL artikli 9 lõige 3 näeb ette, et liikmesriik määrab objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel kohustatud isikud võrguettevõtjate, energiatar- nijate ja/või energia jaemüügi ettevõtjate hulgast, kes tegutsevad tema territooriumil ja pea- vad täitma üldist energiasäästukohustust. Käesoleval hetkel Eesti seda ei rakenda; Eelnõukohase määruse esitatud kujul vastuvõtmine ei pruugi olla Euroopa Komisjoni arvates piisav direktiivi 2023/XX/EL kohaseks rakendamiseks Eestis ja võib kaasa tuua õiguslikke vaidlusi tulenevalt järgmistest asjaoludest:  määrusega ei sätestata poliitikameetmete rakendamist ulatuses, mis on vajalik kogu üldise energiasäästukohustuse täitmiseks. Võimalikke täiendavaid meetmeid, mis aitaks kaasa ül- dise energiatõhususkohustuse täitmisele, kirjeldab „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ (ENMAK 2030), väljatöötamisel olev „Energiamajanduse arengukava aastani 2035“ (ENMAK 2035) ning 2023. aasta sügisel valmiv uuring „ENERGY EFFICIENCY PATHWAYS AND ENERGY SAVING OBLIGATION IN ESTONIA“. Samas ei ole seni õn- nestunud leida vahendeid, mille abil nimetatud meetmeid ellu viia saaks ning sellest tule- nevalt ei ole täiendavaid meetmeid eenõukohases määruses kajastatud. Mainitud sügisel valmiv uuring annab lõpptulemusena Eestile optimaalse teekaardi, mis koosneb erinevatest meetmetest ning võimalustest kuidas pakutud meetmete rakendamiseks vajalik finantsiline ressurss saada selleks, et täita kõige efektiivsemalt energiatõhususe direktiivist tulenevat energiasäästukohustust. Uuringust tulenevad täiendavad meetmed mida saab edukalt ra- kendada ning saavutatav energiasääst raporteeritakse edaspidi Eesti riikliku energia- ja klii- makava eduaruannetes. Uuringu tulemuste alusel ei plaanita energiasäästukohustuse jao- tuskava ajakohastada, sest jaotuskava peab kajastama neid energiasäästu meetmeid, mida on tänasel päeval juba rakendatud ning millel on vajalik ressurss taga.  inflatsiooni (mitte)arvestamine energiakandjate maksustamise mõjus üldise energiatõhu- suskohustuse täitmisele. Inflatsioon ja tarbijate reaalsissetulekute kasv toob kaasa energia- kandjate maksustamise mõju vähenemise. 4. Eelnõu mõjud Eelnõul puudub sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissu- hetele, majandusele, loodus- ja elukeskkonnale, regionaalarengule ja kohaliku omavalitsuse asutuste määrusele ja nende kuludele ja tuludele, mida ei oleks tänaseks juba vastu võetud õi- gusaktide koostamisel analüüsitud. Näiteks on riigi energiapoliitika osaks olevaid energiasäästu eesmärke hinnatud „Energiama- janduse arengukava aastani 2030“ väljatöötamisel ja üldist energiasäästukohustust EnKS väl- jatöötamisel. 6 Määrus ei reguleeri poliitikameetmete rakendamise sisulist poolt. Määrusega ei täiendata eel- nõu lisas nimetatud poliitikameetmete, sh toetusskeemide, tingimusi. Täiendavate poliitikameetmete mõju hindamine toimub üksikute poliitikameetmete väljatööta- mise käigus. 4.1. Olemasolevate ja kavandatavate meetmete mõju üldise energiasäästukohustuse täit- misel Jõustunud ja eelnõukohase määruse lisas nimetatud poliitikameetmete mõju üldise energia- säästukohustuse täitmisele pole nende rakendamise aluseks olevate õigusaktide väljatöötamisel üldjuhul analüüsitud. Kliimaministeeriumit kui energiasäästu koordinaatorit ei ole eelnõuko- hase määruse koostamise ajal teavitatud uutest, kavandamisel olevatest meetmetest. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisest tulenevad täiendavad ülesanded eelkõige Kliimaministeeriumile. Muude määruse lisas nimetatud asutuste ülesandeks jääb nende korraldatavate tegevuste jätka- mine endisel kujul ning poliitikameetmete tulemuslikkuse hindamist võimaldava teabe andmine Kliimaministeeriumile. Tulenevalt energiakandjate aktsiide ja käibemaksu suurest olulisusest üldise energiasäästuko- hustuse täitmisel tuleb arendada vahendeid, mis võimaldavad selgemalt tõendada nende toimet. Selleks on vajalik:  saada paremat infot käibemaksuga maksustatud kütuste kogusest;  täpsustada aktsiisiga maksustatud energiakandjate tarbimiskoha infot, st kas kõik aktsiisiga maksustatud energiakandjad tarbiti lõpptarbijate vajaduste katteks või sisaldub selles ka vahetarbimist energia tootmise ja ülekande tagamiseks;  kvaliteetsemat infot energiakandjate hinnaelastsuste selgitamiseks Eestis. Kliimaministeerium saab nimetatud küsimusi lahendada vaid kaasates teisi poliitikameetmete rakendamisel osalevaid asutusi (näiteks SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Maksu- ja Tol- liamet, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus). 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriu- mile ning Rahandusministeeriumile eelnõude infosüsteemis (EIS). Huvirühmade kaasamist ja eraldi avalikku konsultatsiooni läbi ei viidud. 7  Haridus- ja Teadusministeerium 29.08.2023 nr 1-4/23/3938 Vabariigi Valitsuse määruse „Energiasäästukohustuse jaotuskava“ eelnõu Esitame kooskõlatamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Energiatõhususkohustuse jaotuskava“ eelnõu. Palume esitada eelnõule ettepanekud ja arvamused kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Kliimaminister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse eelnõu seletuskiri 3. Energiasäästukohustuse jaotuskava 4. Vastavustabel Sama: Justiitsministeerium, Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Teadmiseks: Maksu- ja Tolliamet, Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA, Riigi Tugiteenuste Keskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Transpordiamet, Riigi Kinnisvara AS Thérèse Liis Kilk, 625 6493 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  Vabariigi Valitsuse määruse „Energiasäästukohustuse jaotuskava“ eelnõu seletuskirja juurde Lisa Direktiivi (EL) 2023/XX milles käsitletakse energiatõhusust (uuesti sõnastatud) ja energiasäästukohustuse jaotuskava eelnõu sätete vastavustabel EL-i õigusakti EL-i EL-i õigusakti Kommentaarid norm õigusakti normi sisuliseks normi ülevõtmise rakendamiseks kohustus kehtestatavad riigisisesed õigusaktid Art 8 JAH EnKS 6. peatükk ja § 16 lg 2 Art 9 JAH EnKS 6. peatükk ja § 16 lg 2 Art 10 JAH EnKS 6. peatükk ja § 23 1 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/23-1134 - Vabariigi Valitsuse määruse „Energiasäästukohustuse jaotuskava“ eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 13.09.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bf71c185-81f0-44c7-89db-c3f0736c0af7 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bf71c185-81f0-44c7-89db-c3f0736c0af7?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main