(EIS) algatatud kooskõlastamine

. Kliimaministeerium 28.08.2023 nr 5-13/23/3026 Kultuuriministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit Keskkonnaamet Muinsuskaitseamet Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse "Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine" eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisa: 20230828_A_Nursipalu VVk_EN.docx 20230828_A_Nursipalu VVk_SK.docx Lisa 1.Nursipalu harjutusvälja laiendatud piir ja asukoht..pdf Lisa 2.Nursipalju_harjutusvälja_Natura_eelhindamine.pdf Lisa 3. Keskkonnaülevaate tabel 2.pdf Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 2 (2)  EELNÕU 28.08 .2023 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata , keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine Korraldus kehtestatakse relvaseaduse § 85 lõigete 3 ja 3 1 , keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 4 ning looduskaitse seaduse § 69 4 alusel . I. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.1. Kaitseväe Nursipalu harjutusväli Kaitseväe Nursipalu harjutusväli (edaspidi Nursipalu HV ) pindalaga 3134 ha ja välispiiri pikkusega 26 860 m asutati Vabariigi Valitsuse 14.02.2008 korraldusega nr 79 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asutamine ja riigivara tasuta üleandmine“ (edaspidi korraldus nr 79 ) Võru maakonnas Sõmerpalu ja Rõuge vallas (praegu Rõuge ja Võru vallas) . Harjutusväli asutatud piirides on kantud Võru maakonnaplaneeringule (kehtestatud 13.04.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga), Võru valla üldplaneeringus (kehtestatud 12.04.2008) on käsitletud üldisi riigikaitselisi vajadusi, harjutusvälja planeeringule kantud ei ole. Rõuge vallas endise Rõuge valla haldusterritooriumi osas kehtestatud üldplaneering puudub. Rõuge vallas endise Sõmerpalu valla territooriumil kehtib Sõmerpalu valla üldplaneering (kehtestatud 21.06.2010). Eelnimetatud p laneeringuga on reserveeritud 1045 ha riigimaad Nursipalu HV väljaarendamiseks. 1.2. Nursipalu HV laiendamise menetluskäik 2022. a juuni alguses informeeriti Rõuge vald a ja Võru valda Kaitseväe vajadusest Kagu -Eestis harjutamise võimaluste oluliseks laiendamiseks. Antsla valda algselt ei informeeritud, kuna antud hetkel kehtivates piirides Nursipalu HV Antsla valda ei puudutanud. Kolme puudutatud omavalitsust (Võru, Rõuge, Antsla) informeeriti Nursipalu harjutusvälja laiendamise vajadusest üldplaneeringute menetluses sügisel 2022. a. 10. oktoobril tutvustas kaitseminister laiendamise plaane harjutusvälja laiendamisest vahetult puudutatud kohalike omavalitsusüksuste vallavanematele 21. novembril 2022. a toimus avalik koosolek Tsooru rahvamajas, kus tutvustati laiendamise vajadusi lai e male üldsusele. Tekkinud küsimustele vastuste andmiseks toimus 5. jaanuaril 2023. a kohtumine Rõuge valla elanikega. Sellele järgnevalt toimusid kohtumised ka Võru (11. jaanuar 2023. a) ja Antsla (12. jaanuar 2023. a) valla ning Võru linna (31. jaanuar 2023. a) elanikega ning Võrumaa Arenduskeskusega (31. jaanuar 2023. a). 2022. a detsembris tellis Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus planeeritava Nursipalu harjutusvälja laienduse osas keskkonnaülevaate ühes Natura eelhindamisega. Riigikogu XIV koosseisu riigikaitsekomisjon arutas 21. veebruari 2023. a avalikul istungil komisjonile suunatud jaanuaris esitatud kollektiivset pöördumist „Ei Nursipalu harjutusväljaku laiendamisele“ koos pöördumise algatajatega ja Võrumaa kohalike omavalitsuste esindajatega . 9. mail 2023. a Riigikogu XV koosseisu riigikaitsekomisjoni istungil tutvustas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektor Magnus-Valdemar Saar komisjonile Nursipalu HV laiendamise plaane. 29. mail 2023. a kiitis Vabariigi Valitsus heaks harjutusväljade arendamisega (sealhulgas Nursipalu harjutusvälja ) seotud kompensatsioonimeetmete paketi, millega plaanitakse suurendada kohalike omavalitsuste toetusi, määrata neljale Nursipaluga seotud omavalitsusele kokku ühekordselt 10 miljoni euro suurune investeeringutoetus ja maksta omaosalusega investeeringutoetust, mis võimaldaks muuta hoonete konstruktsiooni müra häiringu leevendamiseks. 28. juulil 2023. a esitas Kaitseministeerium eelnõude infosüsteemi kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „ Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljaga seoses hüvitise maksmise tingimused ja kord“. Kooskõlastamise tä htajaks oli 18.08.2023. a. Eelnõu eesmärk on hüvitada kohaliku omavalitsuse üksusele (edaspidi omavalitsusüksus) harjutusvälja kasutamisega kaasnev oluline häiring. Eelnõukohase määrusega kehtestatakse harjutusväljaga seotud häiringu hüvitamise ulatus, tingimused ja kord. Seni on Kaitseministeerium maksnud harjutusväljadega seotud mõjude kompenseerimiseks omavalitsusüksustele toetust Kaitseministeeriumi ja omavalitsusüksuse vahel sõlmitud lepingu alusel. Eelnõukohase määruse jõustumisega suureneb omavalitsusüksuste kindlus häiringu kompenseerimise jätkumise osas ning täpsustuvad hüvitise maksmise tingimused ja kord. Kaitseministri 28.08. 2023 käskkirjaga on kehtestatud „ Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm“. Nursipalu HV laiendamise korralduse eelnõu koos seletuskirjaga oli avalikul väljapanekul ja kooskõlastamisel eelnõude infosüsteemis perioodil 29.08.2023. a – 12.09.2023. a. Avalik istung avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekute arutamiseks toimub … . II ÕIGUSLIK ALUS 2.1 RelvSi kohaldamine Nursipalu HV laiendamiseks Vastavalt RelvS § 85 l g-le 1 on Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli maa- või mereala koos selle kohal oleva õhuruumiga ja seal asetsevate väljaõppeehitiste kompleksiga, kus korraldatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste taktikalisi harjutusi, õppusi, laskmisi ja lõhketöid ning katsetatakse relvi, lahingumoona, lahingu- ja muud tehnikat. RelvS § 85 lg 3 järgi otsustab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamise või laiendamise. Tulenevalt RelvS § 85 l g-st 3 1 võib Vabariigi Valitsus otsustada valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel , et sellise harjutusvälja rajamisele ei kohaldata planeerimisseadust, kui harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. RelvS § 85 lg 3 3 kohaselt antakse RelvS § 85 l g-s 3 1 nimetatud Vabariigi Valitsuse korraldus pärast avatud menetluse läbiviimist. Avatud menetluse läbiviimist korraldab valdkonna eest vastutav minister või tema määratud asutus. Avatud menetluse läbiviimisel lähtutakse haldusmenetluse seaduse (HMS) §-dest 46-50. Seega ei jää isikute õiguste kaitse RelvS § 85 lg 3 1 kohaldamisel tagamata, vaid seda tagatakse HMS järgse avatud menetluse läbi viimisega , arvestades konkreetse otsusega seotud asjaolusid. RelvS § 85 lg 3 1 kohaldamise eeldusteks on: 1) asj akohane ohuhinnang, millest nähtub oht riigikaitsele; 2) valdkonna eest vastutava ministri ettepanek, mis lähtub asjakohasest ohuhinnangust; 3) asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine; 4) planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele, st planeerimismenetluse läbiviimine võib takistada kõrgendatud ohu olukorras ettevalmistust potentsiaalse rünnaku tõrjumiseks. 1 ) A sjakohane ohuhinnang, millest nähtub oht riigikaitsele Asjakohase ohuhinnanguga kinnitatud oht riigikaitsele on sätte kohaldamise eeldus, sest riigi kaitse on see ülekaalukas avalik huvi, mis põhjendab olulise ruumilise mõjuga ehitise rajamis t ilma tavapärase planeerimismenetluseta. Riigikaitse huvi kaalumisel teiste avalike huvidega tu leb arvestada nii ohu tõenäosuse kui ka selle mõjuga. Sõjalise rünnaku ohu tõenäosus on üldiselt madalam kui erinevate tsiviilkriiside tõenäosus, kuid oht on oluline eelkõige eksistentsiaalse mõju tõttu Eesti iseseisvusele. Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (edaspidi KSH direktiiv ) artikli 3 lg 8 sellist ohuhinnangut ei eelda, on vastav ohuhinnang Eesti õiguses täiendavalt kitsendav tingimus, et tagada RelvS § 85 lg 3 1 eesmärgipärane rakendamine. Sätte eeldus t täitev oht riigikaitsele on kirjeldatud ning vastav ohuhinnang on käesoleva korralduse andmise aluseks. Ohuhinnang on riigisaladust sisaldav dokument, milles sisalduva teabe avalikuks tulek kahjustab Eesti Vabariigi julgeolekut. Seetõttu ei ole võimalik ohuhinnangut teha avalikult kättesaadavaks ega selle sisu käesoleva põhjenduses täpsemalt refereerida. Seega on vastav sätte eeldus täidetud. O huhinnang on viidatud punktis „ 3 .1.1. Julgeolekuolukord ja s õjaline oht Eestile“. 2 ) Valdkonna eest vastutava ministri ettepanek Riigikaitse valdkonnas on vastutavaks ministriks kaitseminister. Lähtuvalt ohuhinnangust teeb kaitseminister ettepaneku RelvS § 85 lg 3 1 alusel laiendada Nursipalu HV käesoleva korralduse lisas 1 toodud Nursipalu HV piirides , mis on kooskõlas Kaitseväe vajadustega ja Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammi ga . 3 ) Nursipalu HV laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine Vastava eelduse täitmiseks on vajalik, et Nursipalu HV laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine. RelvS § 85 lg 3 1 tähenduses ei mõelda selle eesmärgi all kitsalt vaid harjutusvälja kasutamise otstarvet, vaid põhjust miks harju tusvälja on vaja asutada või laiendada . Nursipalu HV vajadus ja eesmärk riigikaitse tagamiseks on kirjeld atud punktis 3 .1. Sellest lähtuvalt on Nursipalu HV ainus eesmärk riigikaitse tagamine Eesti kaitsmiseks ohu eest ja ohuhinnangust lähtuvalt selle laiendamata jätmine toob kaasa väga suure ohu riigi kaitsele . 4 ) P laneerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele Harjutusvälja vajadus Eesti sõjalise kaitse tagamiseks on ajakriitiline ka vaatamata sellele, et sõjalise rünnaku oht 2023. a o n madal . Tuleb arvestada, et harjutusvälja laiendamise otsustamisest ning seejärel vajaliku taristu valmimisest kulub reaalse sõjalise kaitse võime kasvuks aega. Sõjalise kaitse võime kasv ei tulene automaatselt harjutusvälja laiendamise ot sustamise st ega ka mitte selle taristu rajam ise faktist, vaid läbiviidavate harjutuste positiivsest mõjust Kaitseväe üksuste oskusele kasutada uusi võimeid ning Kai tseväe ja liitlaste üksuste koostöövõimele Eesti maastikul . Nende eesmärkide saavutamine eeldab harjutuste läbiviimist, õpitundide tuvastamist ning õpitundide elluviimist taktikal istesse protseduuridesse, milleks tihti läbitakse mitu sellist tsüklit. Seejuures on iga uue relvasüsteemiga, uute Eesti või liitlaste üksustega läbitud harjutus samm s õjalise ohu tõrjumiseks vajaliku tugevama kaitse suunas. Riigikaitse tagamiseks on kriitiliselt oluline, et võimaliku sõjalise rünnaku ajaks on läbi viidud võimalikult palju selliseid realistlikke harjutusi. Väljaõpe harjutusväljal nõuab aega ja oluline on vastava väljaõppe ja harjutustega alustada võimalikult kiiresti. Nursipalu HV laiendamine planeerimis seadust kohaldamata võimaldab harjutusvälja kiiremat välja arendamist, uute sõjaliste võimete kasutama õppimist enne võimalik u sõjalise ohu realiseerumist ja omab seeläbi olulist tähtsust riigikaitse tagamisel Ukraina sõja tõttu pingestunud julgeoleku olukorras. 2.2. P laneerimisseaduse kohaldamata jätmine PlanSi kohaselt on võimalik riigikaitselised alad ja nende üldised kasutustingimused määrata kindlaks maakonnaplaneeringuga või üldplaneeringuga . Riigikaitseliste alade asukoha valikuks võib Vabariigi Valitsus otsustada ka riigi eriplaneeringu algatamise. PlanS annab võimaluse muuta maakonnaplaneeringut koostades planeeringuala hõlmava maakonnaplaneeringu või maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu või lubab põhjendatud juhul teha üldplaneeringuga maakonnaplaneeringu muutmise ettepaneku. Riigi huvidega võimaldab paremini arvestada riigi eriplaneering (edaspidi REP ), kuid erinevalt seni planeeritud harjutusväljadest tuleb kehtiva planeerimisseaduse alusel alustada eelvaliku etapiga, millele järgneb detailse lahenduse koostamine. Kaitseväe keskpolügooni kogemusele tuginevalt võtab planeerimine läbi REP-i hinnanguliselt 6-8 aastat, millele järgneb harjutusvälja välja arendamine. 17. märtsil 2023. a jõustus planeerimisseaduse muudatus, mis annab võimaluse kehtestada REP asukoha eelvaliku otsuse alusel. Seaduse muudatus on koostatud eesmärgiga kiirendada tuuleenergeetika arendamiseks vajalikke menetlusi. M uudatus lähtub eeldusest, et sobilikke alasid on mitmeid ja juba eelvaliku etapis on võimalik veendunult öelda, et tegevusel puuduvad olulised mõjud ja sellest lähtuvalt saab eelvaliku otsuses toodud projekteerimistingimuste alusel liikuda edasi ehitamise etappi. Eelvaliku etapiga piirdumiseks tuleb selles etapis teha kõik vajalikud uuringud ja hindamised detailse lahenduse, paiguti ehk isegi projektilahenduse tasemel, et vastav veendumus saaks tekkida. Seda arvestades on sisuliselt tegemist tavapärase REP-i täpsusastmes planeeringuga, ajaline võit on võimalik eelvaliku otsuse vastuvõtmise arvelt ja antud juhul hinnanguliselt umbes pool aastat võrreldes tavapärase kaheetapilise REP-iga . Samas puuduvad Kaitseministeeriumi valitsemisalas tehtud ruumianalüüsile tuginevalt realistlikud asukoha alternatiivid Nursipalu HV laiendamisele, võttes arvesse eeskätt olemasolevat taristut ja Kaitseväe üksuste paiknemist, mõju era omandis olevatele kinnisasjadele ja seda, et harjutusväli ei saa asuda üksuste paiknemisaladest kaugel. Harjutusvälja paiknemine üksuste paiknemisalade läheduses vähendab väljaõppeks kuluvat aega, parandab väljaõppe tõhusust, samuti vähendab mõju välisele keskkonnale (nt teede koormus, masinate kütusekulu) ning ei too kaasa vajadust ka ajutiste paiknemisalade loomiseks. Selliselt REP-i kasutades pikendaks riik oluliselt harjutusvälja arendamise protsessi, kuid ei muuda lõpptulemust, sh ka eraomandile avalduvat mõju, mis pole sugugi väheoluline. Sõltumata sellest, kas t egevuse elluviimine toimub PlanS-i või RelvS -i § 85 lg 3 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse korraldusega , toimub riigikaitselisteks vajadusteks maade omandamine kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) alusel, ehk mõju omandipõhiõig usele on sama. REP-i puhul toimuks ulatuslikum isikute kaasamin e vastavalt PlanS-ile , kuid käesoleva Vabariigi Valitsuse korralduse puhul tagatakse, et laiendamise protsessis järgitaks haldusmenetluse seaduses (HMS) avatud menetluse kohta sätestatut . RelvS § 85 lg 3 3 kohaselt on ettenähtud Vabariigi Valitsuse korralduse andmine pärast avatud menetluse läbiviimist. Avatud menetluse läbiviimist korraldab valdkonna eest vastutav minister või tema määratud asutus. Avatud menetluse läbiviimisel läht utakse HMS §-dest 46-50. Seega ei jää isikute õiguste kaitse RelvS § 85 lg 3 1 kohaldamisel tagamata, vaid seda tagatakse HMS järgse avatud menetluse läbi viimisega, arvestades konkreetse otsusega seotud asjaolusid. Seega on mõlemal juhul tagatud huvitatud isikute ning asutuste seaduspärane kaasamine kogu laiendamise protsessi. Arvestades praegust julgeolekuolukorda ja tulenevalt Ukraina vastu suunatud Vene Föderatsiooni agressioonist, ei ole riigikaitse huvides uute sõjaliste võimete kasutusele võtmisel kulutada aega, mis kaasneb REP-i koostamise ja kehtestamisega. Siinjuures tuleb arvestada, et REPi menetlusviisi valikul alles pärast REP-i kehtestamist oleks lubatud projekteerimine ja harjutusvälja välja arendamine. Vastavalt lükkub edasi ka väljaõpe ja harjutused, mida harjutusväljal soovitakse teha. Niisiis, Nursipalu HV laiendamiseks ei ole ajakriitilisusest lähtudes REP sama efektiivne meede kui RelvS § 85 lg 3 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse korraldus, kuna REP-i menetlusega ei ole võimalik tagada Nursipalu HV laiendamise eesmärki praeguses julgeolekuolukorras. Eeltoodust lähtudes on Nursipalu HV laiendamisel täidetud RelvS § 85 l õigetes 3 ja 3 1 sätestatud kriteeriumid , mis annab Vabariigi Valitsusele õiguse otsustada Nursipalu HV laiendamise planeerimisseadust kohaldamata. 2.3 . Avatud menetluse läbiviimine Vastavalt RelvS § 85 lg-le 3 3 antakse Vabariigi V alitsuse korraldus Nursipalu HV laiendamiseks pärast avatud menetluse läbiviimist. Sätte kohaselt on avatud menetluse läbiviimise korraldamise õigus valdkonna e est vastutaval ministril või tema m ääratud asutusel. Antud juhul on valdkonna eest vastutavaks ministriks kaitseminister ja avatud menetluse läbiviimist on määratud kaitseministri 17.08.2023 käskkirjaga nr 119 korraldama Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus . R iigi Kaitseinvesteeringute Keskus on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kelle põhiülesandeks on muuhulgas valitsemisalale taristu arendamise teenuse osutamine . Taristu hõlmab ka harjutusvälju. Seega on RKIK pädev korraldama käesoleva korralduse andmiseks avatud menetluse läbiviimist. Avatud menetluse läbiviimisel lähtutakse HMS §-dest 46-50. Avatud menetluse ga tagatakse huvitatud isikute õigeaegne ja efektiivne kaasamine. Avatud menetluse kaud u on võimalik V abariigi V alitsuse korraldusest mõjutatud isikutel oma seisukohti esile tõsta. Avatud men etluse algatamisest teavitati posti või e-posti teel HMS § 47 lõikes 2 nimetatud isikuid , kelleks käesolevas haldusmenetluses on eelkõige harjutusvälja alasse jäävad isikud ja kohaliku omavalitsuse üksused . Lisaks avaldat i teade menetluse algatamise kohta üleriigilise levikuga ajalehes ja maakondlikus ajalehes. Maak ondlikus ajalehes avaldamine oli vajalik, kuna Nursipalu piir läbib mitut kohaliku omavalitsuse üksust. Pärast Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu avalikku väljapanekut ja arvamuste esitamise tähtaja möödumist toimub esitatud ettepa nekute ja vastuväidete arutamine avalikul istungil. Avaliku istungi kuupäev, koht ja kellaaeg tehakse teatavaks avatud menetluse alg atamise teates. Avalikul istungil arutatakse vaid selliseid ettepanekuid ja vastuväiteid, mis on esitatud avaliku väljapaneku ajal avatud menetluse algatamise teates määratud tähtajaks. Avatud menetluse käigus kirjalikult esitatud ettep anekud ja vastuväited ning põhjendus nendega arvestamise või mitte-arvestamise kohta lisatakse tabelina käesoleva korralduse seletuskirja le . Kokkuvõte esitatud ettepanekutest ja vastuväidetest on esitatud käesoleva korralduse punktides 3.3., 3.4. ja 3.5. III PÕHJENDUSED JA KAALUTLUSED 3.1. Nursipalu HV laiendamise riigikaitseline eesmärk Põhiseaduse preambuli neljanda lõigu kohaselt on riigi esmane ülesanne sisemise ja välise rahu ning julgeoleku kaitsmine ühiskonnas. Selle osana peab riik kaitsma ühiskonda ja inimesi väljastpoolt tuleva ohu korral. Riigi sõjaliseks kaitseks valmistumine on täidesaatva riigivõimu ülesanne, mida täidab Vabariigi Valitsus täidesaatva riigivõimu asutuste (Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus jt) kaudu. Eesti riigikaitse põhineb esmasel iseseisval kaitsevõimel ja kollektiivkaitsel, mille tagab Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) liikmelisus. NATO kollektiivkaitse kindlustab Eestile usutava heidutuse ja sõjalise kaitse. Esmase iseseisva kaitsevõime tagamiseks on Kaitseväe rahuaja ülesanne tagada ajateenijate ja reservväelaste sõjaline väljaõpe ning alaline kaitsevalmidus. Alljärgnevalt on kirjeldatud Nursipalu HV laiendamise olulisus Eesti riigikaitsele. 3.1. 1. Julgeolekuolukord ja sõjaline oht Eestile Vene Föderat siooni kallaletung Ukrainale 24.02.2022 mõjutas olulisel määral julgeoleku olukorda Eestis . Seoses Vene Föderatsiooni j õhkra sõjalise kallaletungiga Ukrainale on julgeolekuolukord Eestis, aga ka Euroopas , tervikuna kiiresti muutunud. Venemaa peab Balti riike NATO haavatavamaks osaks, mistõttu oleksid need NATO ja Venemaa konflikti korral kohtadeks, kus sõjalist survet avaldada. Seetõttu käsitleb Venemaa Ukraina sõja tõttu nõrgenenud sõjalise võimekuse taastamist Eesti piiri vahetus läheduses väga tõenäoliselt esmatähtsana. Kuigi vastavalt käesoleva korralduse andmise aluseks olevale ohuhinnangule on 2023 . aastal sõjaline rünnak Eesti vastu ebatõenäoline, sest Venemaa sõjalised võimed on se otud sõjaga Ukrainas, on pikemas plaanis Venemaa sõjakuse ja välispoliitiliste ambitsioonide tõttu julgeolekuriskid Eestile märkimisväärselt kasvanud. On oht, et diplomaatilise ja/või sõjalise edu korral Ukraina küsimuses tugevdab Venemaa 2020 . aastate kes kel poliitilist ja sõjalist survet Balti riikidele. Venemaa Relvajõudude võimete kvantitatiivne taastamine Eesti piiri vahetus läheduses toimub kuni nelja aastaga. Balti riikide seisukohast on Venemaal veel piisavalt jõudu meie piirkonnas usutava sõjalise surve avaldamiseks. Sõjalise ohu hinnang on täpsemalt kirjeldatud Kaitseväe ohuhinnangus. Eeltoodud põhjustel on Eesti vastase sõjalise rünnaku tõenäosus lähiaastate ajaraamis kasvanud. 3.1.2. Sõjalise kaitsevõime tõstmine ohu tõrjumiseks Eesti seisukoh ast on oluline demonstreerida reaalset sõjalist valmidust, et välistada Venemaa kiusatus alliansi julgeolekugarantiide paikapidavus proovile panna. Selleks on vaja tõsta nii Eesti iseseisva kaitse kui ka kollektiivkaitse võimet. Kollektiivkaitseks otsusta ti 2022. a juunis toimunud NATO Madridi tippkohtumisel, et NATO tugevdab oma idatiiva kaitset, sh Eesti kaitseks luuakse diviisi struktuur ja määratakse täiendavad liitlasüksused. Iseseisva kaitsevõime suurendamiseks investeeritakse uutesse relvasüsteemidesse, näiteks täiendav täppismoon, muuhulgas varitsev õhuründemoon ja 2JvBr täiendamine liikursuurtükkide K-9 pataljoniga ning jalaväe mehhaniseeritud transpordivõimekusega. Lisaks on otsustatud mh maakaitse suurendamine 20 000 võitlejani ja ajateenijate arvu suurendamine kuni 4000-ni. Eelnimetatud otsused suurendavad Eesti sõjalise kaitse võimet kasvanud sõjalise ohu vastu. Eesti iseseisva kaitsevõime tugevdamiseks otsust as Eesti Vabariik investeerida uutesse relvasüsteemidesse, suurendada maakaitset 20 000 võitlejani, suurendada ajateenijate hulka , Kaitseväe 2. jalaväebrigaadi (edaspidi 2JvBr ) üle viimine soomustransportööridele, kaudtule võimekuse loomine ning koos liitlasriikidega liitlasvägede paigutamine 2JvBr juurde Lõuna-Eestis. 2022 suvel toimunud Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO ) Madridi tippkohtumisel otsustati heidutushoiakult minna üle tõkestusheidutusele, mis ühtlasi tähendas ka täiendavate liitlasüksuste paigutamist NATO idapiirile. Nimetatud ja mitmed teised julgeoleku olukorrast lähtuvad otsused tingisid kiireloomulise vajaduse senisest oluliselt suurema harjutuvälja järele Kagu-Eestis. Olemasolevad harjutusväljad kogu Eestis on juba praegu olemasolevate mahtude ja relvade jaoks liiga väikesed ning ei võimalda üksuste suurusele või spetsiifikale vastavat taktika- ja laskeharjutuste korraldamist või on kasutusintensiivsuse tõttu üle koormatud. Juba praegu käivad nii kaitseväelased kui siin paiknevad liitlased väljaõpet tegemas Läti s ja Soomes. Muutunud julgeoleku olukorra tõttu on ka need alad ülekoormatud . Sarnaselt Eestile on ka Läti harjutusväljasid juurde rajamas, kuid seda lõunasse Leedu piiri lähedale. Eestis on l aiendamisel juba Sirgala harjutusväli ning riigi eriplaneeringu koostamine on käimas Soodla harjutusvälja planeerimiseks ja välja arendamiseks. Sõjalise võime kasvu tõttu 2JvBr vastutusalas on harjutusväljade puudujääk eriti kriitiline just Kagu-Eestis . Seega ei võimalda tänased harjutusväljad läbi viia vajalikke harjutusi tänase sõjalise võime ja veel vähem lähituleviku jaoks. 3 .1.3. Nursipalu HV vajadus sõjalise kaitsevõime tõstmise kriiti lis e eeldusena Uue relvastuse kasutamise ning liitlasüksustega koos töö edu kus Eesti kaitsel eeldab sõjaliste harjutuste läbiviimist harjutusväljadel . Ukraina sõda on kinnitanud, et sõjaline edu eeldab üksuste eelnevat väljaõpet kasutatava relvastuse ja üksuste koostöö osas. Seetõttu on üksuste väljaõpe nt. Ukraina sõjalise abistamise üheks prioriteediks. Eesmärgi saavutamiseks peavad sõjalised harjutused toimuma võimalikult realistlikus olukorras, muuhulga s lahingumoonaga. Realistlikul harjutusel tuleb tundma õppida maastikku, keeruliste relvasüsteemide käsitsemist tuleb lihvida peensusteni, üksused peavad harjutama koostööd, juhid juhtimist . Selliseid harjutusi saab läbi viia vaid harjutusväljal, mis on selleks eesmärgiks eraldi loodud ning muust ühiskonnategevusest eraldatud. Lisaks eeldab kollektiivkaitseks liitlaste Eestis viibimine neile elamiseks ja harjutamiseks vajalikku taristut. Juba praegu ületab liitlaste valmisolek enda üksuseid Eestisse tuua meie valmisolekut neid vastu võtta. Seega on harjutuväljad tänases julgeolekukeskkonnas kriitiline eeldus, et tõsta Eesti sõjalise kaitse võimet läbi uue relvastuse, üksuste koostöö ning liitlaste kohaloleku. 3 .1.4. Piisava suurusega harjutusvälja vajadus Eelnimetatud sõjaliste võimete harjutamine eeldab harjutusvälja minimaalse suurusega 10 000 ha, seda vajadust ei asenda mitme väiksema harjutusvälja rajamine. Riigikaitselise harjutusvälja suurus sõltub eeskätt Eestil ja NATO liitlasriikidel olemasolevate relvade ja laskemoona ohualadest ja üksuste suurusest, kes peavad koos mahtuma harjutusväljal harjutama, aga ka harjutusvälja kujust, maastiku kandvusest jmt. Ideaalis on selliseks harjutusväljaks vajalik u. 20 000 ha maad. Sellises suurusjärgus harjutusvälja ei ole Eesti suurust arvestades kunagi võimalikuks peetud. Eesti seitsmest riigikaitselisest harjutusväljast suurim, Kaitseväe keskpolügoon , on ligemale 12 000 ha. Kaitseväel on lubatud keskpolügooni ümbritseval alal, st väljapool harjutusvälja piire, harjutuste läbi viimiseks võtta kasutusele riigimets nn ohualana. K aitseväe keskpolügooni kasutamise võimalusi harjutuste läbiviimiseks ja kaudtule õppimiseks aitab suurendada läheduses paiknev Soodla harjutusväli. Täiendava harjutusvälja arendamisel on Kaitseväe vaatest kolm eesmärki: ühe vähendatud soomus pataljoni (pataljon - ca 800 võitlejat) lahinglaskmis te läbiviimine koos kõrgema üksuse lahingutoetuse elementidega; kahe pataljoni põhilaskeväljaõppe läbiviimine samal ajal; brigaadi (ca 3000-5000 võitlejat) taktikaliste manöövrite läbi viimine piiratud mahus. Neid eesmärke on teatavate mööndustega võimali k täita minimaalselt 10 000 ha suurusel harjutusväljal. Seega ei piisa Eesti sõjaliseks kaitseks vajalike harjutusvõimaluste tagamiseks mitme väiksema suurusega harjutusvälja rajamisest erinevatesse asukohtadesse, vajalik on piisava suurusega harjutusväl i. 3 .1.5. Nursipalu HV asukohavaliku kriteeriumid Eesti sõjaliseks kaitseks on vajalik harjutusvälja rajamine Kagu-Eestisse, arvestades võimalikke vastase rünnakusuundi ning uute sõjaliste võimetega Eesti ja liitlaste üksuste paiknemiskohti. Arvestades geograafiat, võimaliku vastase ja liitlasriikide asukohti, on Eestil kaks peamist strateegilist suunda, kust vastane võib maismaal oma põhijõuga rünnata. Sellest lähtuvalt on Eesti riigi sõjalises kaitses ka kaks suunda, kus vastane tuleb rünnaku korral nö vastu võtta – Kirde-Eesti ja Kagu-Eesti. Sellest lähtuvalt paiknevad olemasolevad Kaitseväe linnakud vastavalt Tapal ja Jõhvis (1. jalaväebrigaad (edaspidi 1JvBr )) ning Võrus (2JvBr). Seejuures tõuseb lähiajal just Kagu-Eestis asuva 2JvBr sõjaline võime ning seeläbi harjutusväljade vajadus. Eelnevalt on Eesti iseseisva kaitsevõime (mh relvastus) ning liitlaste kohaloleku osas eelisarendatud 1JvBr-i. Selle tulemusena on Tapa linnaku mahutavus ammendunud ja laiendamiseks ruumi ei ole. Järgmiseks on otsustatud kasvatada 2 JvBr sõjalise kaitse võimet. Sellega kaasneb 2JvBr üle viimine soomustransportööridele ning kaudtule võimekuse loomine ja liitlaste paigutamine 2JvBr juurde Lõuna-Eestis. Hanked vastavate võimete (K9 Kõu liikursuurtükid) loomiseks on läbi viidud, hangitud relvastus jõuab olulises osas kohale 2024. a. Seejuures ei võimalda linnaku lähipiirko nda jääv Nursipalu HV olemasolevates piirides soomustehnika kasutamist ja suurtükkidest laskmist, sest puuduva d väljaõppeks piisavad manöövervõimalused ja raskerelvade ohualad ei mahu olemasoleva harjutusvälja piiridesse . Seega eeldab Eesti sõjalise võime kasv vajalikku väljaõpet võimaldava harjutusvälja rajamist Kagu-Eestisse 2JvBr sõjalise vastutusala ja üksuse paiknemisala läheduses. Eeltoodust tulenevalt Kagu-Eestile sobiliku harjutusvälja asukoha otsimisel hinnati Kaitseväe keskpolügooni kogemusest lähtuvalt vajalikuks maa-ala, mis on suuruselt lähedane Kaitseväe keskpolügoonile e. ca 12 000 ha. Elanikele avalduvate negatiivsete mõjude vähendamiseks vähendati harjutusvälja esialgse t potentsiaalset suurust riigikaitseliste vajaduste arvelt ca 2000 ha võrra. Harjutusvälja laiendamise vajaduse kiirust arvestades viidi Kaitseministeeriumi valitsemisalas läbi analüüs harjutusväljale sobiliku asukoha leidmiseks Kagu-Eestis. Analüüsi läbiviimiseks kirjeldati esmalt kriteeriumid, millele harjutusväli peab minimaalselt vastama, selleks et see vastaks riigikaitselistele vajadustele, sh rajamise ajakriitilisusele. Analüüsis k asutatud kriteeriumid: Võimalikult suur riigimaade osakaal harjutusvälja alas o n oluline , kuna loob eeldused harjutusvälja alla jäävate maade kiireks kasutusele võtmiseks või omandamiseks ja seeläbi kiiremaks harjutamise võimaluste loomiseks, mis on eriti oluline käesolevas julgeoleku olukorras. Ühtlasi tähendab väiksem eramaade osakaal ka väiksemat eraomandi riivet ja oma ndamisel tekkivaid kulusid riigile. Samuti on riigimaad enamasti metsad jm looduslikud maad, kus hoonestatud alade esinemise tõenäosus on oluliselt väiksem. Kriteeriumist lähtuvalt määratleti viis potentsiaalset ala Väike-Emaj õe ja Suur-Emajõe vahelisel ala – Orava, Ahja, Nursipalu , Karula, Soontaga . Kaugus olemasolevast Taara linnakust ja liitlaste linnaku ( Nursipalu , Sänna, Tsiatsungõlmaa , Sõmerpalu) potentsiaalsest asukohast maksimaalselt 50 km . Oluline osa riigikaitselisest õppest toimub harjutusväljal. Seda arvestades peab harjutusväli asuma võimalikult lähedal linnakule, et liikumisele kuluv aeg ning kolonnide liikumisega kaasnev häiring tavaliiklusele oleks minimaalne. Harjutusvälja linnakust kaugemale jäämine mõjutab olu liselt väljaõppe kvaliteeti ja pikkust. Seejuures tuleb arvestada Kaitseväe ja liitlaste vajadusega viia läbi ühepäevaseid õppuseid ning asjaolu, et Eestis on päikesevalgust keskmiselt alla viie tunni ööpäevas, mis vähendab õppuse aega eelkõige talvisel aj al. Kui harjutusväli paikneb linnakust kaugel, siis varem ühe päevaga tehtud õppuseid ei ole võimalik ühe päeva jooksul enam läbi viia , mistõttu osutub vajalikuks õppuste aja oluline pikendamine ja/või sagedased talvised telkimised harjutusväljadel, mis a ga omakorda pikendab harjutustele kuluvat aega ja vähendab väljaõppe tõhusust . Kaitseväe hinnangul on seega vajalik harjutusvälja asukoht 50 km raadiuses üksuse paiknemiskohast, arvestades , et Kaitseväe masinate keskmine liikumiskiirus kolonnis on 50 km/h. Sellega tagatakse, et transport harjutusväljale ja tagasi kestab kuni kaks tundi, mis jätab piisava aja ka ühepäevasteks harjutusteks. Lisaks avaldab harjusvälja kaugus olulist mõju ka K aitseväe masinatele, kütuse kulule, taristule , mida kasutatakse, elanikele ühendusteede ääres jmt. Kriteeriumist lähtuvalt välistati Soontaga . Harjutusvälja suurus minimaalselt 10 000 ha. Harjutusvälja suuruse vajadus t on põhjendatud punktis „3 .1.4. Piisava suurusega harjutusvälja vajadus“. Harjutusvälja suurust piiravateks teguriteks on eeskätt tiheasustusa la, aga ka raudtee, lai jõg i, elektriliinid, gaasitrassid jms füüsilised takistused, mille ümber tõstmine on komplitseeritud. Kriteeriumist lähtuvalt välistati täiendavalt Ahja. Ala suurust ei ole võimalik Ahjas tagada, kuna l äbivad maanteed ja gaasitrass ning era omandis olevate kinnisasjade osakaal on suur . Looduskaitselised piirangud. Looduskaitselised piirangud mõjutavad oluliselt nii harjutusvälja arendamist, sh arendamise kiirust kui ka harjutusvälja kasutamist. Seda arvestades on olul ine, et rangete piirangutega alade ulatus harjutusvälja alal oleks minimaalne. Arvestades, et Natura 2000 alade paiknemine võib kaasa tuua Natura erandisse minemisse vajaduse, peeti asukoha valikul eriliselt silmas just Natura 2000 alasid. Natura 2000 era ndi menetluses kavandatakse meetmed Natura võrgustikule avalduvate ebasoodsate mõjude kompenseerimiseks välja spool harjutusvälja ala, näiteks elupaikade taastamine, täiendav elupaikade kaitse alla võtmine, kaitserežiimi tugevdamine jms. Hüvitusmeetmed on vajalik ellu viia enne, kui saab alustada tegevuste ellu viimist, millest hüvitusmeetmete vajadus tuleb . Seega kaasneb nende rakendamisega oluline täiendav ajakulu. Looduskaitselistest piirangutest lähtuvalt peeti vajalikuks välistada Soontaga ja Karula. Karula kattub enam kui 5100 ha ulatuses Natura 2000 võrgustikku kuuluva Karula rahvuspargiga. Soontaga mõjupiirkonnas on 7 Natura 2000 võrgustiku ala. Kaitsealade ja kavandatavate kaitsealade kattuvus Nursipalu potentsiaalsel alal on 2717 ha. Erine vad piirangud (keskkonna, liikumise jms) võimaldavad ala kasutamist vähemalt neljast küljest . Erinevad laskmised, manöövrid toimuvad üldjuhul harjutusvälja äärtest keskele. Mitmest küljest juurdepääs on vajalik selleks, et ala oleks võimalik kasutada erinevateks harjutusteks üheaegselt ja selleks ei oleks vajalik kasutuses oleva harjutusvälja läbimine. Tingimuse täitmata jätmine piirab oluliselt harjutusvälja kasutamise võimalusi ja seab ohtu ala sobivuse riigikaitseliste eesmärkide täitmiseks. Ühtlasi seavad looduskaitselised piirangud harjutusvälja äärealal olulisi piiranguid äärealade kasutamiseks. Kriteeriumist lähtuvalt välistati Orava. Orava ala loode osas asuv Meenikunno looduskaitseala ei võimalda ala kasutada manöövriteks loodes ja idas, mis on suur osa alast. Ühtlasi jääb ca 3102 ha alast Natura 2000 võrgustikku ( Meenikunno loodus- ja linnuala ja Oodsipalo loodusala ) , kaitsealade ja kavandatavate kaitsealade pindala on u 3684 ha, I ja II kaits ekategooria teadaolevaid leiukohti on alal 37, kogupindalaga 2932 ha). See on tunduvalt rohkem kui ainsal veel valikusse jäänud alal ( Nursipalu ). Nursipalu alal jääb 389 ha ulatuses Natura võrgustikku ( Timmase loodusala), kaitsealade ja kavandatavate kaitstavate alade kattuvus alaga on 1887 ha , I ja II kaitsekategooria liikide leiukohti jääb alale 40 kogupindalaliselt 1480 ha. Lisaks eel t oodule on harjutusvälja puhul oluline üldine hea juurdepääsetavus , raudtee lähedus ning väljaõpet takistavate objektide nagu elektriliinid, gaasitrassid jmt puudumine harjutusvälja alal. Nimetatud tingimused on täidetud nii Nursipalu kui Orava puhul. Eraomandi ja riigiomandi jaotumist harjutusvälja alas kirjeldati täpsemalt kahe viimase valikusse jäänud ala puhul – Nursipalu ja Orava. Analüüs näitas, et lisaks looduskaitse kriteeriumile on Nursipalu selgelt eelistatud ka eraomandi riivest lähtuvalt. Maade omandamise kiirust silmas pidades on oluline katastriüksuste arv ja hoonestatud elu– ja ühiskondlike hooneteg a katastriüksuste arv huvialas. Analüüsist nähtuvalt jääb Nursipa lu alale 217 katastriüksust, neist 21 elu- või ühiskondlike hoonetega. Orava alal on 337 katastriüksust, neist 85 elu- või ühiskondlike hoonetega. 2 km jäävasse mõjualasse jääb Nursipalu puhul 493 elu - või ühiskondlikku hoonet, Orava puhul 445 ehk pisut vähem. Analüüsist ilmes, et arvestades riigikaitselisi vajadusi ja võttes arvesse analüüsis esitatud kriteeriume on Kagu-Eestis ainuke realistlik võimalus laiendada olemasolevat Nursipalu HV- d. Otsustavateks kriteeriumiteks asukohavalikute osas on suur riigimaade osakaal ning looduskaitselised tingimused, mis võimaldavad arendada ala selliselt, et võimalikult suur ala oleks harjutusväljal väljaõppeks kasutatav. Oluliseks nüansiks on ka eraomandis olevate kinnisasjade ning elu- ja ühiskondlike hoonete hulk potent siaalse harjutusvälja sees. Nursipalu HV-d laiendades on elu- ja ühiskondlike hoonetega eraomandis olevaid katastriüksuseid 21, Orava piirkonnas 85. Lisaks on Orava piirkonnas oluliselt suurem looduskaitseliste piirangute osakaal. Looduskaitselised piirangud välistavad ka Karula piirkonna ning on üheks välistavaks teguriks ka Soontaga piirkonna puhul. Ahja piirkonnas ei ole võimalik tagada Kaitseväe vajadustele sobivat ala suurust , kuna ala läbivad maanteed ja gaasitrass ning eramaade osakaal on suur . Seega on Kagu-Eestis harjutusvälja rajamiseks ainuke riigikaitselisi vajadusi arvestav realistlik võimalus laiendada Nursipalu HV . 3.2. Nursipalu HV laiendamisega kaasnevate mõjude hindamine Harjutusvälja laiendamisel RelvS § 85 lg 3 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus jätta planeerimisseadus kohaldamata ja ühes sellega ei kohaldu Nursipalu HV laiendamise puhul ka keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seaduse ( KeHJS ) § 1 lg 3 p 1. KeHJS § 3 lg 2 sätestab, et kui kavandatava tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine, võib keskkonnamõju jätta hindamata, kui hindamine võib nimetatud eesmärkide saavutamist kahjustada. Kavandatavaks tegevuseks antud juhul on Nursipalu HV laiendamine. KeHJS kohase keskkonnamõju hindamisega (KMH) kaasneb aeganõudev m enetlus, mis takistab Nursipalu HV kiiret välja arendamist ja on seeläbi takistuseks riigi julgeoleku tagamisel pingelises julgeoleku olukorras. Korralduse punktis 2 .1. toodud põhjendustest nähtub, et Nursipalu HV laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetlusest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. KeHJ S § 1 lg 3 p-s 1 ja § 3 lg-s 2 sätestatud „ riigi julgeolek“ hõlmab endas muuhulgas riigikaitset. Seda arvestades on seadusest tulenevalt põhjendatud jätta KeHJS kohane KMH algatamata ja tagada tegevuse elluviimise seaduslikkus lühema t ja kiiremat menetlust kohaldades . Looduskaitseseaduse (LKS) § 69 1 kohaselt, kui olulist mõju Natura 2000 võrgustiku alale ei ole võimalik objektiivsest teabest lähtuvalt välistada, tuleb Natura 2000 võrgu s tikule avalduvat mõju asjakohaselt hinnata, algatades selleks Natura a sjakohase hindamise läbiviimise . LKS § 91 lg 24 kohaselt kohaldatakse seaduse sätteid 69 1 – 69 9 vaid juhul, kui kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine. Lisaks tuleb asjakohases mahus, kuid seadusega reguleerimata vormis, hinnata enne tegevuse ellu viimist muud olulised keskkonnamõjud, et tagada tegevuse vastavus õigusaktides sisalduvatele nõuetele. Kavandatavast tegevusest potentsiaalselt oluliselt mõjutatud keskko nnast ülevaate saamiseks tellis Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Nurs i palu harjutusvälja laienduse keskkonnaülevaa t e (edaspidi keskkonnaülevaade ) ühes Natura eelhin damisega (Natura eelhindamise aruanne on korralduse lisa 2 ) , mille eesmärgiks ol i muuhulgas selgitada välja täiendavate uuringute vajadus ja mõjud, mis vajavad põhjalikumat hindamist enne , kui vastavate tegevuste elluviimis ega saab peale hakata, et tagada tegevuste vastavus õigusaktides sätestatule. Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaameti poolt käesoleva korralduse eelnõu kooskõlastamisega loetakse nimetatud asutuste poolt kooskõlastatuks ka Natura eelhinnang . Vastavalt EL Nõukogu 21.05.1992 direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitsest artikkel 6 lõikele 3, mis näeb ette, et iga kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju eraldi või koos muude kavade või projektidega, tuleb asj akohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida see ala kaitse-eesmärkidele avaldab. Pädevad siseriiklikud asutused annavad kavale või projektile kava või projekti tagajärgede hindamise järelduste alusel ning lõike 4 sätete kohaselt nõusoleku alles pärast seda, kui nad on kindlaks teinud, et see ei avalda asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju, ja teevad seda vajaduse korral pärast avaliku arvamuse saamist. Seega on direktiivi artikli 6 lõigetega 3 ja 4 kooskõlas Vabariigi Valitsuse otsus laiendada Nursipalu HV enne Natura mõjude hindamist, eeldusel et Natura mõjud hinnatakse ning vajadusel leevendus- või hüvitusmeetmed viiakse ellu enne keskkonda kahjustavate tegevuste alustamist. See hinnang lähtub sellest, et Nursipalu HV laiendamise tingib ülekaalukas avalik julgeoleku huvi, mille tagamiseks puuduvad realistlikud alternatiivid. Sellise Natura mõjude hindamise eesmärk on hinnata, millised leevendus- ja/või hüvitusmeetmed on vajalikud kavandatud riigikaitselise otsuse mõjude hüvitamiseks. RelvS § 85 lõike 3 4 kohaselt märgitakse Vabariigi Valitsuse korralduses mh keskkonnameetmed , samas ei defineeri RelvS , mis on keskkonnameetmed seaduse RelvS mõistes ja KeHJS defineerib keskkonnameetmed KeHJS seaduse kohaldamisel. Antud juhul mõjude hindamiseks KeHJS ei kohaldata. Seda arvestades mõistetakse keskkonnameetmetena kõiki (nii konkreetseid kui üldisemaid) tegevusi kavandatava tegevuse keskkonnamõjude vähendamiseks. Konkreetsed tegevused on näiteks mahulised ja ajalised piirangud, mis võimaldavad teatud tegevustega alustada, samas kui üldisemad tegevused on Natura asjakohase hindamise läbi viimine, uuringud, muude oluliste mõjude hindamine ja kaitse-eeskirja muudatused, mis tuleb teha enne kui tegevusi saab hakata ellu viima. Ülevaade keskkonnaülevaate tulemusena selgitatud mõju hindamise vajadustest on esitatud tabelis korralduse lisas 3. Ühtlasi on tabelis ära näidatud tegevused, mille ellu viimise eelduseks on kaitseala kaitse-eeskirja muudatused. Täpsemad keskkonnameetmed selgitatakse edaspidi koostatavates uuringutes ja hinnangutes (sh Natura asjakohane hindamine), asjakohasel juhul Natura hüvitusmeetmete kavas. Tegevuste ellu viimine, mille eelduseks on Natura hindamise läbiviimine, otsustatakse Vabariigi Valitsuse otsusega enne tegevuste ellu viimist. Tegevust lubavas otsuses nimetatakse vajadusel täpsemad keskkonnameetmed. Muud tegevused tuleb tegevuse elluviimise eelselt kooskõlastada kaitstava loodusobjekti valitsejaga, Keskkonnaametiga, kes määrab asjakohase hindamise tulemustele tuginevalt vajadusel täiendavad keskkonnameetmed tegevuse ellu viimiseks. Mõjude hindamisel on kavandatav tegevus jagatud kolmeks: Raadamine ja ehitustegevus. Harjutusväljale on plaanitud rajada laskeväljad, lasketiirud, UXO (lõhkemata lahingumoona ) alad, lõhkamisalad, demineerimispaigad, silla õppekohad ja teedevõrk koos suuremaid veekogusid ületavate sildadega. Tegevus hõlmab endas võrdlemisi ulatuslikku raadamist, kuna laskeväljad peavad olema osaliselt (ca 20% ulatuses) ning UXO alad 90-95% ulatuses l agedad (Joonis 1). Alale ei rajata kuivenduskraavide võrgustikku, kuid kraavid võivad tulla laskeväljade raadatavate laskealade ning UXO alade servadesse, eesmärgiga hoida alad kuivemad ning takistada põlengute levikut. Märjema pinnasega aladel võidakse kraave rajada ka teede äärde. Kõik turvasmuldade või soostunud muldadega aladele kavandatud raadatavad alad on hõlmatud olemasoleva metsakuivenduskraavide võrgustikuga, samuti on juba kuivendatud valdav osa aladest, kuhu võib olla vajalik teekraavide rajamine. Rõuge jõe ületamine kahes kohas on kavandatud sillaga. Jõe ületus võidakse rajada kas tavapärase sillaga, mille korral voolusäng säilib muutumatuna või truupsillaga. Mõlemal juhul teostatkase tööd veepiiril madalveeperioodil, kui heljumi sissekanne vette on väikseim. Väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus. Sõjaline väljaõpe, mis hõlmab endas laskmisi väikesekaliibrilistest relvadest (püstolid, automaadid, snaiprirelvad, kuulipildujad), maastikul sõitmist ja taktikalisi harjutusi. Harjutusvälja täielikul väljaehitamisel on prognoositav taktika- ja laskeharjutusteks kasutatav päevade arv aastas ligikaudu 250 päeva. Vältimaks võsa ja kulu teket, mis võivad laskmiste käigus süttida, viiakse vajadusel läbi kontrollitud põletamised vastavalt sisemini stri 08.02.2021 määruses nr 4 „Maastiku kontrollitud põletamise nõuded ja kord“ toodud nõuetele. Suurekaliibrilistest relvadest laskmine. Tegevus hõlmab suurekaliibrilistest relvadest (suurtükid, liikursuurtükid, miinipildujad, tankid tankitõrjerelvad, kaudtulerelvad, soomustehnika) laskmist, samuti lõhkamisi. Tegevusega kaasneb kõrgem müratase võrreldes väiksekaliibriliste relvade kasutamisega. Looduskaitselistest tingimustest tulenevatest piirangustest lähtuvalt on harjutusvälja arendamine kavandatud etapiviisiliselt : Etapp I: 1. Raadamine ja ehitustegevus: Kõik tegevused erisusega, et raadamine ja ehitustööd Lääne laskevälja keskossa jääval laskeväljal toimuvad s elle läänepoolsemas osas kuni 40 ha suurusel alal ja ca 300 m kaugusel veekogudest (Maru oja, Matu oja, Haki oja ja Mustjõgi). 2. Väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus: Kõik laskmised ja taktikaline tegevus erisusega, et laskmised Lääne laskeväljal toimuvad vaid perioodil september - märts. 3. Suurekaliibrilistest relvadest laskmine: Kõik laskmised erisusega, et laskmised Lõuna laskeväljal ja UXO alal, Lääne laskeväljal ning Lääne ja Põhja laskevälja vahele jääval UXO alal ning laskevälja lääne osas toimuvad vaid perioodil september kuni märts. Etapp II: 1. Raadamine ja ehitustegevus: Tegevused kogu vajalikus mahus. 2. Väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus: Tegevused kogu vajalikus mahus. 3. Suurekaliibrilistest relvadest laskmine: Tegevused kogu vajalikus mahus. Juhul kui Natura asjakohase hindamise aruandest selgub, et kavandatava tegevuse ga kaasneb eeldatavalt ebasoo d ne mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele või ala ter viklikkusele, algatab Riigi Kaitseinvesteer i ngute Keskus Natura mõju hindamise korraldajana alternatiivsete lahenduste puudumise tõttu ning avalikkuse jaoks esmatähtsate ja erakordselt tungivate põhjuste olemasolul Natura erandi menetluse, millega ka vandatakse meetmed ebasoodsa mõju hüvitamiseks. Kaitseväe Nursipalu HV rajamise avalikkuse jaoks esmatähtsad põhjused, samuti informatsioon asukoha alternatiivide puudumise kohta, on esitatud käesoleva korralduse punktis 3.1. Natura e elhin damise tulemustele tuginev alt on vajaduse korral teoreetiliselt võimalik leida hüvitavad meetmed Natura võrgustiku aladele avalduvate ebasoodsate mõjude hüvitamiseks. Vajadus selleks täpsustub Natura asjakohase hindamise tulemusena. 3.2.1 . Natura mõju hindamine Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus kui Nursipalu HV arendamise eest vastutav haldusorgan tellis harjutusvälja laiendamisega kaasnevate tegevuste mõju hindamiseks avaliku hanke korras LKS § 69 3 kohase kavandatava tegevuse Natura eelhindamise ( l isa 2). Korralduse andja nõustub Natura eelhindamise järeldustega ning annab Natura eelhinnangu nendele järeldustele tuginevalt. Natura eelhindamise aruande mahukust arvestades esitatakse korralduses eelhindamise järeldused, selle aluseks olnud kaalutlused on esitatud eelhindamise aruandes. Harjutusvälja alale, sellega olulises osas kattuvalt, jääb üks Natura 2000 võrgustiku ala – Timmase loodusala. Natura eelhindamisel tuvastati, et kavandatava tegevuse ühegi tegevusega (raadamine ja ehitustegevus, väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus, suurekaliibrilistest relvadest laskmine) ei avaldu negatiivset mõju Timmase loodusala kaitse-eesmärkidele , va juhul kui Rõuge jõe ületamiseks kasutatakse truupsilla lahendust. Truupsilla kasutamisel ei ole negatiivne mõju välistatud loodusala jõega seotud kaitse-eesmärkidele (elupaigatüüp jõed ja ojad, liigid harilik vingerjas, rohe-vesihobu ja paksukojaline jõekarp). Harjutusvälja lähedusse jääva Haanja linnuala puhul ei avaldu negatiivne mõju linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele raadamise ja ehitusteg evusega ning väikesekaliibrilistest relvadest laskmise ja taktikalise tegevusega. Seoses suurekaliibrilistest relvadest laskmisega saab negatiivse mõju välistada I etapi tegevuste osas (tegevuse elluviimise etapid kirjeldatud korralduse punktis 3.2 . ). II etapi tegevuste osas (tegevused kogu vajalikus mahus) ei saa suurekaliibriliste relvadega laskmisel välistada mür a häiringutest tingitud negatiivseid mõjusid Haanja linnuala eesmärgiks olevatele linnuliikidele rästas-roolind, viupart, sinikael -part ja rukkirääk, kellele sobivaid elupaiku leidub linnuala harjutusväljale lähimas osas . Karula linnuala puhul ei avaldu negatiivne mõju linnuala kaitse-eesmärkidele tegevuste ellu viimisel I etap i mahus . Tegevuste elluviimisel II etapi mahus (tegevused kogu vajalikus mahus) ei saa välistada mõju linnuala kaitse-eesmärgiks olevale must-toonekurele ühe gi tegevuse puhul (raadamine ja ehitustegevus, laskmine väikesekaliibriliste ja suurekaliibriliste relvadega) . Teistele piirkonda jäävatele loodusaladele: Vagula järve loodusala, Pärlijõe loodusala, Haanja loodusala, Tamula järve loodusala, Kubija järve loodusala, Lõõdla loodusala, Hurda loodusala ja Karula loodusala ei avaldu negatiivseid mõjusid seoses ühegi kavandatava tegevusega ja seega puuduvad ka negatiivsed mõju Natura võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele. Kõigi nimetatud tegevuste osas, mille osas ei saa objektiivse teabe põhjal eelhindamise etapis olulist negatiivset mõju välistada, tuleb enne tegevuse lubamist viia läbi Natura asjakohane hindamine. Tegevuste elluviimine I etapi mahus on Natura 2000 võrgustikule avalduda võivatest mõjudest lähtuvalt võimalik täiendava hindamiseta. 3.2.1.1 Natura asjakohase hindamise algatamine ja läbiviimine LKS § 69 4 lg 1 kohaselt algatab Natura asjakohase hindamise otsustaja. LKS § 69 2 lg 1 kohaselt on otsustaja haldusorgan, kelle pädevuses on kavandatava tegevuse lubamine. Harjutusvälja laiendamise õigus on RelvS -i alusel antud Vabariigi Valitsusele. Seega on Vabariigi Valitsusel õigus algatada Natura asjakohane hindamine ja õigus määrata korraldusega hindamise läbiviimist korraldav asutus. Arvestades et Nursipalu harjutusvälja laiendamisega seotud tegevused (muuhulgas ka Natura eelhindamise tellimine) on olnud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse korraldada, on põhjendatud anda korraldusega Natura mõju hindamise läbiviimise korraldamise, k.a aruande avalikustamise, kohustus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele. Harjutusvälja arendamise ja kasutamise kui kavandatava tegevuse lubamise üle otsustamine jääb sellega Vabariigi Valitsuse otsustuspädevusse. Natura asjakohase hindamise algatamise otsustamine, samuti asjakohase hindamise mahu määramine, toimub käesoleva korraldusega. LKS § 69 4 lõike 3 kohaselt tuleb Natura asjakohase hindamise algatamisel või vajadusel korral eraldi otsusega määrata mh: 1) hindamismetoodika ja vajalikud uuringud, kui see on asjakohane; 2) eriteadmistega isik, kes koostab hindamise aruande (edaspidi ekspert), võttes arvesse eksperdile esitatavaid nõudeid ja asjakohasel juhul kavandatavast tegevusest või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisest huvitatud isiku ettepanekut; 3) muud asjakohased juhised, sealhulgas juhised asjaomaste asutuste kaasamiseks või hindamiseks vajaliku teabe kogumiseks. Alljärgnevalt on esitatud Natura eelhinnangust lähtuvalt asjakohased tingimused Natura asjakohase mõju hindamise läbi viimiseks. Täpsustavad tingimused määratakse vajadusel käesoleva korraldusega Natura asjakohase hindamise korraldajaks määratud asutuse poolt. Natura eelhin damise tulemustest lähtuvalt tuleb Natura asjakohase hindamise läbiviimiseks läbi viia järgmised uuringud ja analüüsid keskkonnaülevaate peatükis 7 kirjeldatud mahus: Must-toonekure inventuur – uuringu eesmärk on uute pesapaikade selgitamine ja olemasolevate elupaikade ja toitumisalade võimalike puhvrite määramine, et säilitada maksimaalselt kaitsealuse liigi elupaikade seisund ja vajaduse korral hinnata vajalike hüvitusmeetmete maht, sh kompensatsioonialade maht ja pindala. Uuringu teostamiseks sobilik aeg on aprillist septembrini. Uuring on koostamisel, eeldatav valmimise aeg on sügis 2023. Militaarmüra ja vibratsiooni uuring – eesmärgiks on hinnata ja modelleerida Nursipalu harjutusvälja ja selle laienduse perspektiivset (kasutusaegset) müra- ja vibratsiooni olukorda. Müra modelleerimine tehakse harjutusväljade kavandamisel müra mõju selgitamiseks ning leevendavate ja kompenseerivate meetmete ulatuse kavandamiseks. Töö raames tuleb koostada militaarmüra leviku kaardid kavandatava arendusp rogrammi järgse perspektiivse müraolukorra kohta. Töö käigus koostatavad müralevikaardid peaks kajastama aktiivse harjutuspäeva tüüpilist ehk keskmist müraolukorda, suurima laskude arvude päeva müraolukorda, suurima helivõimsusega kasutatava relva müraolukorda, lõhkamisel kasutatava suurima lõhkeaine koguse müraolukorda, ning müra- ja vibratsiooni olukorda suurekaliibriliste relvade kasutamisel. Uuring on aluseks ka vibratsiooni tekke ja leviku hindamisel. Uuring on koostamisel, eeldatav valmimise aeg on 2023. a oktoobris. Natura asjakohane hindamine tuleb läbi viia järgmistele Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaigatüüpidele järgmiste II etapi tegevuste osas: Timmase loodusala - elupaigatüüp jõed ja ojad (3260) , liigid harilik vingerjas, rohe-vesihobu ja paksukojaline jõekarp . Hindamine on vajalik seoses truupsilla lahenduse kasutamisega Rõuge jõel . Haanja linnuala - rästas-roolind, viupart, sinikael -part ja rukkirääk. Hindamine on vajalik seoses suurekaliibriliste relvade laskmisega Lõuna laskeväljal ja seotud UXO alal liikide pesitsusperioodil (aprill – september). Karula linnuala – must-toonekurg. Hindamine on vajalik seoses Lääne laskevälja raadamisega 40 ha või suuremas ulatuses ja lähemal kui 300 m ojadest ; väikesekaliibriliste relvadega laskmisega Lääne laskeväljal perioodil aprill – september ja suurekaliibriliste relvadega laskmisega Lõuna laskeväljal ja UXO alal, Lääne laskeväljal ning Lääne ja Põhja laskevälja vahele jääval UXO alal ning laskevälja lääne osas perioodil aprill kuni september. Natura asjakohast mõju hindamist võib läbi viia eriteadmistega isik või isikud, kellel on Natura 2000 võrgustiku ala kaitstava liigi või elupaigatüübi uurimisel või nendele avalduva mõju hindamisel pikaajaline kogemus ja kes tunneb Natura hindamise menetluse põhimõtteid. Vajadusel määrab täpsustavad nõuded Natura mõju hindamise läbiviimiseks või läbiviijale käesoleva korraldusega Natura asjakohase hindamise korraldajaks määratud asutus . LKS § 69 8 lg 1 kohaselt võimaldatakse Natura asjakohase hindamise ja asjakohasel juhul Natura erandi tegemise aruandega tutvuda ja nende kohta ettepanekuid ja vastuväiteid esitada samas ulatuses ja korras, mida kohaldatakse kavandatud tegevuseks vajaliku loa või selle elluviimiseks vajaliku muu dokumendi taotlusega tutvumisele või nende kohta ettepanekute või vastuväidete esitamisele. Harjutusvälja laiendamise otsustaja ja Natura mõju hindamise algataja on Vabariigi Valitsus. Seda arvestades on Vabariigi Valitsuse pädevuses otsustada tegevuste elluviimise lubamine, milleks on vajalik Natura asjakohase hindamise läbiviimine. Natura asjakohase hindamise aruandega võimaldatakse tutvuda Vabariigi Valitsuse tegevust lubava korralduse eelnõu avalikustamise osana. 3.2.2. Muude keskkonnale avalduvate oluliste mõjude hindamine Muude keskkonnale avalduvate oluliste mõjudena käsitletakse mõjusid, mille osas on nõuded s ätes tatud õigusaktidega ja mida ei hinnata Natura asjakohase hindamise osana. Tegevuse vastavuse hindamiseks õigusaktides sätestatud nõuetele ja sellest lähtuvalt täiendavalt hindamist vajavate mõjude selgitamiseks ühes uuringute vajadustega, telliti Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja keskkonnaülevaade . Keskkonnaülevaate tulemustest lähtuvalt on enne tegevuste elluviimist vajalik läbi viia uuringud keskkonnaülevaate peatükis 7 toodud mahus ( viidatud punktis 3.2.3 ) ja viia läbi täiendav mõjude hindamine keskkonnaülevaate tabelis 2 toodud tegevuste osas (l isa 3) . Muude keskkonnale avalduvate mõjude hindamise vorm ei ole reguleeritud. Vajalikud mõju hinnangud on võimalik hankida kõik koos või mitme eraldi eksperthinnanguna. Keskkonnaülevaade ja nimetatud mõjude hindamiseks tehtavad uuringud avalikustatakse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse veebilehel. 3.2.3. Uuringute vajadus Keskkonnaülevaate tulemuste st lähtuvalt tuleb Nursipalu HV välja arendamise ja kasutamisega kaasnevate muude oluliste mõjude hindamiseks viia läbi järgmised inventuurid/uuringud keskkonnaülevaate peatükis 7 kirjeldatud mahus: 1. Kalakotka, merikotka, väike-konnakotka ja must-toonekure inventuur 2. Kanakulli inventuur 3. Potentsiaalsete metsisemängude inventuur 4. Metsise telemeetriline uuring 5. V ääriselupaikade inventuur 6. Militaarmüra ja vibratsiooni uuring 7. Arheoloogiline uuring harjutusvälja laienduse ala ulatuses . 3.2.4. Kavandatav tegevus ja vajalikud keskkonnameetmed Harjutusvälja kogumahus välja arendamise järgselt koosneb see neljast laske- ja taktik a alast ning väljaõpet toetav atest objektidest nagu näiteks lasketiirud, lõhkemata lahingumoo na alad (edaspidi UXO alad ), lõhkamisalad, demineerimispaigad, käsigranaadi heitealad, teedevõrk koos veekogusid ületavate sildadega , veekogu ületamise õppekoht. Harjutusvälja alale jääb Nursipalu HV laiendamisest sõltumatult ehitamisel olev teeninduslinnak ehk vastuvõtuala kuni 1000-le inimesele. Harjutusvälja piir tähistatakse looduses ca 4 m lai use piirisihiga, mille keskel on piiripostid, juurdepääsuteedele paigaldatakse tõkkepuud. Laskevälj ade, taktikaalade ja väljaõpet toetavate objektide detailsed asukohad harjutusvälja siseselt, samuti sellega seonduvalt maastiku ümber kujundamine pannakse paika edasiste arendustegevuste (mõjude hindamise ja projekteerimiste) käigus. Laskeväljade ja harju tusvälja piiri vaheline ala on vajalik relvade ja laskemoona ohualana. Ohualana vajalik ala, ca 500 m harjutusvälja piirist sissepoole , säilitatakse võimalusel metsamaana, et leevendada harjutusväljaga kaasnevaid häiringuid. Laskeväljadel ja taktikaaladel kujundatakse maastik kinniseks, poolkinniseks ja lagedaks tagades seeläbi vajalikud tingimused (lahing)laskmiste ja taktikaharjutuste läbiviimiseks. Liikumisvõimalused tagatakse jalaväele, jalaväe poolt kasutatavale tehnikale, soomustehnikale ja toetusrel vadele. Nursipalu HV laiendamise järgselt saab kasutad a selliseid relvasid ja sellisel viisil, et ohualad mahuvad harjutusvälja sisse. Relvad, mille kasutust planeeritakse:  kaudtulerelvad kuni 155 mm;  mitmikraketisüsteemid ;  jalaväelahingumasinate/tankide relvastus;  soomuki relvastus;  tankitõrjerelvad;  õhutõrjerelvad;  käsitulirelvad;  õhk-maa relvastus. Keskkonnaülevaate tulemusena, mis võtab arvesse ka Natura eelhindamise järeldusi, võib täiendavat hindamist läbi viimata, ajaliste ja mahuliste keskkonnameetmete rakendamisel, alustada järgmiste tegevuste ellu viimisega : harjutusvälja idaservas asuva Tsiatsungõlmaa raadamisala raadamine ja ehitustööd; Lõuna laskevälja idaossa kavandatud raadamisala raadamine ja kasutamine väikesekaliibriliste relvade laskmiseks; Ida laskevälja keskossa kavandatud raadamisala idaosa raadamine kuni 50 ha suurusel alal ning kasutamine väiksekaliibriliste relvade laskmiseks perioodil septembrist jaanuari lõpuni. Tegevuse lubamise eelduseks on alal kasvavate II kaitsekategooria taimeliigi palu-karukella isendite ümberistutamine vastavalt Vabariigi Valitsuse määruses 15.07.2004 nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“ toodud tingimustele ; Põhja laskevälja lõunaserva (olemasolev sihtmärgiala) kõrvale kavandatud raadamisala raadamine ja kasutamine väiksekaliibrilistest relvadest laskmiseks; Tegevuse lubamise eelduseks on alal kasvavate II kaitsekategooria taimeliigi palu-karukella isendite ümberistutamine vastavalt Vabariigi Valitsuse määruses 15.07.2004 nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“ toodud tingimustele; Lääne laskeväljale kavandatud raadamisala läänepoolseima osa raadamine kuni 40 ha suurusel alal ning kasutamine väiksekaliibriliste relvade laskmiseks perioodil septembrist jaan uari lõpuni ; t eekoridoride raadamine, olemasolevate teede rekonstrueerimine ja uute teede ehitamine ning teede kasutamine. Teekoridoride raadamine ja teede ehitamine on võimalik väljaspool kaitstavaid loodusobjekte ( Keretü looduskaitseala) ; t avapäraste s ildade ja jõe ületuse õppekohtade ehitamine ja kasutamine (truupsildade Rõuge jõele kavanda mise korral tuleb hinnata mõjusid Rõuge jõe h oiualale); kraavide ja neile kavandatud settetiikide/puhastuslodude rajamine ning tuletõkkeribade rajamine väljaspool kaitstavaid alasid Kraavide rajamist tuleb vältida 300 m raadiuses kaitstavatest alades, või täpsustada nendega kaasnevat mõju kaitstavatele aladele. 3.2.5 . Sotsiaalsete ja majanduslike mõju d e hindamine Harjutusvälja laiendamisel RelvS § 85 lg 3 2 alusel peatuvad samal alal varem kehtestatud planeeringud või nende osad kuni uute planeeringute kehtestamiseni. Vabariigi Valitsuse korraldusega arvestava tervikliku ruumilahenduse loomiseks tuleb korralduse jõustumise ajal koostamisel olevates planeerimismenetlustes korraldusega arvestada või vajaduse korral algatada alal kehtivate üld - ja maakonnaplaneeringute muutmine. Tegevuse sotsiaalmajanduslikud mõjud ei sõltu oluliselt harjutusvälja alal rakendatavatest keskkonnameetmetest. Seda arvestades on põhjendatud tegeleda nende hindamisega ja vajadusel täiendavate leevendavate meetmete kavandamisega üldplaneeringute uuendamise osana. See võimaldab ühtlasi paremini hinnata juba rakendatud kompenseerivate meetmete mõju, täpsustada koostöös kohalike kogukondadega täiendavate uuringute/analüüside vajalikkust ja samal ajal liikuda edasi tegevustega, mille ellu viimiseks vajalikud keskkonnamõjud on hinnatud ja leevendavad meetmed kavandatud, asjakohasel juhul ka Natura hüvitusmeetmed rakendatud. 3.3. Kohaliku omavalitsuse üksuste õiguste riive Nursipalu HV laiendatud piir läbib Rõuge valda , Võru valda ja Antsla valda. Põhiseaduse § 154 kohaselt otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikele 1 on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada vallas või linnas muu hulgas ka ruumilist planeerimist. Seega riivab V abariigi V alit suse korralduse andmine Nursipalu HV laiendamiseks ilma planeeri misseadust kohaldamata kohaliku omavalitsus e üksuse planeerimisautonoomiat. RelvS § 85 lg-st 3 1 tulenevalt on V abariigi V alitsuse korralduse andmine õigustatud, kui ohuhinnangut arvesse võttes on harjutusvälja laiendamise ainus eesmärk riigikaitse tagamine ning tavapärase planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. Nursipalu HV laiendamise eesmärk ning vajadus on kirjeldatud korralduse punktis 3 .1 , sellest tulenevalt on V abariigi V alitsuse korralduse andmine RelvS § 85 lg 3 1 alusel õiguspärane. Tavapäraselt algatatakse harjutusvälja rajamiseks riigi eriplaneering, mille kehtestab Vabariigi Valitsus ning korralduse alusel peatuvad ka harjutusvälja alal muud kehtivad planeeringud. Arvestades praegust julgeoleku oluk orda on aga kõige kiiremaks Nursipalu HV laiendamise viisiks ohuhinnangust lähtuv ja RelvS § 85 lg 3 1 alusel antav Vabariigi Valitsuse korraldus, mille ga otsustab Vabariigi Valitsus antud juhul jätta planeerimisseaduse kohaldamata. Riigi julgeoleku tagamine ja riigikaitse korraldamine on riigi tuumikfunktsioon. Riigi sõjalise kaitse vajaduste hindamine ja selleks vajalike ehitiste ja maa-alade kavandamine on Va bariigi Valitsuse ja täidesaatva riigivõimu asutuste pädevuses. R iigil peab pingestunud julgeolekuolukorras olema võimalus täita oma ülesandeid riigi sõjaliseks kaitseks valmistumisel võimalikult efektiivselt. RelvS § 85 lg 3 2 sätestab, et RelvS § 85 lg 3 1 alusel asutatud või laiendatud harjutusvälja alal peatuvad samal alal varem kehtestatud planeeringud või nende osad kuni alal uute planeeringute kehtestamiseni. Vabariigi Valitsuse korraldusega arvestava tervikliku ruumilahenduse loomiseks tuleb k orralduse jõustumise ajal koostamis el olevates planeerimismenetlustes korraldusega arvestada või vajaduse korral algatada alal kehtivate üld - ja maakonnaplaneeringute muutmine. Üldplaneering ja maakonnaplaneering ei ole suunatud ainult kohaliku omavalitsuse tegevusele, vaid see sisaldab ka riigi tegevuse korraldamiseks vajalikku teavet (nt riigikaitselis te ehitis t e ning nende ga kaasnevate piirangute kohta). Sellest tulenevalt on oluline, et planeeringus kajastuksid ka planeeringu alal ajas tehtavad muudatused. Nursipalu HV kavandatud laiendus ei kajastu Võru maakonnaplaneeringus. Võru, Rõuge ja Antsla valla uus üldplaneering on käesoleva korralduse andmise seisuga koostamisel. Kaitseministeerium saatis 17.01.2023 Võru Vallavalitsusele, Rõuge Vallavalitsusele ja Antsla Vallavalitsusele kirja nr 12-1/22/161, kus informeeris vallavalitsusi, et Nursipalu HV laiendamise protsess avalikult tutvustatud huviala piirides on käimas. Seda arvestades soovis Kaitseministeerium kajastada Nursipalu HV laiendamise vajadust ja huviala piiri ka Võru valla, Antsla valla ja Rõuge valla üldplaneeringutes ning arvestada sellega muude maakasutuste planeerimisel. Seni ei ole v allad pidanud võimalikuks kajastada Nursipalu HV laiendust koostamise l olevates planeeringutes. Käesolev korraldus saab olema kohalikele omavalitsusüksustele sisendiks piirkonna planeeringute koostamisel. Käesoleval juhu l tuleb kaaluda kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike garantiide ning riigi sekkumisõiguse omavahelist tasakaalu. Riigi julgeoleku tagamine ja riigikaitse korraldamine on riigi tuumikfunktsioon. Seega peab ka riigil olema võimalus oma ülesandeid täita võima likult efektiivselt. V abariigi V alitsuse korralduse andmiseks korraldatava avatud menetluse käigus on V abariigi Valitsuse korralduse eelnõule kohalik u omavalits use üksusel õigus avaldada arvamust, millist mõju avaldab harjutusvälja olemasolu kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumile ja kohalikule elanikkonnale ning avatud menetluse läbiviimist korraldaval asutusel on kohustus kuulata ära kohaliku omavalit s use üksuse arvamus. V abariigi V alitsuse l on kohustus korralduses põhjendada avatud men e tluses esitatud arvamuste arvestamist või mitte-arvestamist. H arjutusvälja de ga kohalikule elanikkonnale kaasnevaid negatiivseid õiguslikke tagajärgi leevendab ja hüvitab veel asjaolu, et Vabariigi Valitsus on 29. mail 2023. a kiitnud heaks kohaliku omavalit s use üksustele mak stavad kompensatsioonimeetmed, et leevendada harjutusvälja kasutamisest tingitud negatiivset häiringut. V abariigi Valitsus on kompensatsioonimeetme te puhul arvestanud ka asjaolu, et Nursipalu HV laiendamise puhul on kohaliku omavalitsuse üksustel ning sealsetel elanikel vähem aega uutes piirides Nursipalu HV- ga kohaneda kui tavapärase planeerimismenetluse läbiviimisel. Alljärgnevalt on välja toodud V abariigi V alitsuse korralduse eelnõu avaliku väljapaneku ajal nii Rõuge valla, Võru valla ja An tsla valla, kui Nursipalu HV asukoha kohalik e omavalitsus t e üksuste esitatud ettepanekud korralduse eelnõule ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta. 3.3.1. Rõuge valla ärakuulamine (TÄIENDAMISEL) 3.3.2. Võru valla ärakuulamine (TÄIENDAMISEL) 3.3.3. Antsla valla ärakuulamine (TÄIENDAMISEL) 3.4. Laiendatava Nursipalu HV piiridesse jäävate kinnis asjade omanike õiguste riive V abariigi V alitsuse korraldusega laiendatakse Nursipal u HV peaaegu 10 000 h ektarini , mille ga seoses on riigil vajadus omandada kokku 21 5 eraomandis k atastriüksust , millest 2 2 on hoonestatud . Käesoleva korralduse andmise ajaks on riik juba kokkuleppel omanikega omandanud kaheksa katastriüksust, millest ü ks on hoonestatud . P õhiseaduse § 32 lg 1 sätestab, et igaühe omand on puu tumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ni ng vaidlustada vara võõrandamine, hüv itus või selle suurus. KAHOS § 4 lõike 1 punkti 19 kohaselt on kinnisasja lubatud omandada riigikaitseliseks vajaduseks. KAHOS § 2 lõike 1 kohaselt on kinnisasja avalikes huvides omandamine, sh sundvõõrandamine, kinnisasja omandamine üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Kinnisasi omandatakse kokkuleppel omanikuga või sundvõõrandatakse, kui omanikuga kokkulepet ei saavutata. Nursipalu HV alale jäävate kinnisasjade omandamine on vajalik, kuna harjutusvälja väljaarendamine on hädavajalik seoses üldise avaliku huvi, s.o riigikaitse ja riigi julgeoleku huvi realiseerimisega. Harjutusvälja arendamine ja kasutamine samaaegselt muul eesmärgil, ku i seda on riigikaitse, ei ole tsiviilisikute ohutust arvestades võimalik. Seetõttu on harjutusvälja piiridesse j äävatele eraomandis olevatele kinnisasjadele välistatud ka isikliku kasutusõiguse või sundvalduse seadmine. Eraomandis olevate kinnisasjade omanikega on toimumas läbirääkimised kokkuleppe saavutamiseks kinnisasja a valikes huvides omandamiseks. Kinnisasjade omandamise menetluses lähtutakse eelkõige kinnisasja omaniku soovidest ning kinnisasjad omandatakse vastavalt KAHOS-es sätestatule kohese ja õiglase hüvitise eest. Riigi huvi on eelkõige saavutada Nursipalu HV alale jäävate kinnisasjade omanikega kokkulepped kinnisasja omandamiseks . Kui harjutusvälja alal paiknevate eraomandis olevate kinnisasjade omanikega läbirääkimiste käigus kokkulepet ei saavutata, ei saa välistada kinnisasjade sundvõõrandamist riigikaitseliseks vajaduseks KAHOS-es sätest atud korras. K innis asja d omandatakse KAHOS - e alusel makstud õiglase hüvitise eest ning asetades kahju kannatava isiku olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui omandamise asjaolu ei oleks esinenud. Olenemata sellest, kas kinnisasi sundvõõrandatakse või omandatakse riigi poolt kokkuleppel, lähtutakse hoonestatud kinnisasja väärtuse hindamisel KAHOS § 12 lõikest 5, mis võimaldab kinnisasja füüsiliselt isikult omandamisel lähtuda kinnisasja vä ärtuse hindamisel maa turuväärtuse ja hoone ehitusmaksumuse summast . Kuni ei ole omandatud harjutusvälja territooriumil asuvaid eraomandis olevaid kinnistuid, viiakse k äesoleva korralduse punktis 3.2. 4 nimetatud tegevusi läbi riigile kuuluvatel kinnisasjadel , kui eraomandis oleva kinnisasja omanikuga ei ole kokkulepitud teisiti. Nursipalu HV piiridesse jäävate kinnisasjade omanikke teavitati e-posti teel käesoleva korralduse eelnõu andmiseks avatud menetluse algatamisest. Kinnisasjade omanikel on õigus korraldus e eelnõu ja seletuskirjaga tutvuda avaliku väljapaneku ajal ning esitada määratud tähtajaks ettepanekuid ja vastuväiteid. Esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid arutatakse avalikul istungil. 3.4.1. Kinnis asjade omanike ärakuulamine 3.5 . Teiste puudutatud õigustega isikute ettepanekud ja nendega arvestamine. IV . KOKKUVÕTE Vabariigi Valitsus, võttes arvesse Kaitseväe poolt koostatud ohuhinnangust ilmnevat ohtu riigikaitsele ja kaaludes eespool esitatud argumente, asjaolusid ning kohalikke huvisid ja eraisiku huvisid , l eiab, et Kaitseväe Nursipalu HV laiendamine koos sinna rajatavate väljaõppeehitiste kompleksiga on riigi kaitse tagamiseks ajakriitilise iseloomuga ja alternatiivsed asukohad sellise s suuruses harjutusvälja rajamiseks puuduvad. Seega on põhjen datud Kaitseväe Nursipalu HV laiendamine RelvS § 85 lõike 3 1 alusel planeerimisseadus t kohaldamata , millega jääb ühtlasi algatama ta keskkonnamõju strateegilin e hindam ine . KeHJS kohane keskkonnamõju hinda mine on ajamahukas menetlus , mis võib seada ohtu riigi julgeoleku tagamise. Seda arvestades jäetakse KeHJS § 3 lg 2 alusel algatamata tegevuse keskkonnamõjude hindamine. Siiski on vajalik veenduda, et tegevus ei avaldaks olulist negatiivse t mõju Natura 2000 võrgustiku kaitse-eesmärkidele ega oleks vastuolus seadus t ega , mistõttu on seda asjaolu arvestatud . Käesoleva korralduse koostamise eelselt viidi läbi nõuetekohane Natura eelhindamine, samuti muude asjakohaste mõjude hindamine (keskkonnaülevaade). Natura eelhindamise kohaselt ei ol e objektiivselt välistatud mõju korralduse punktis 3.2.1.1. nimetatud tegevuste elluviimiseks. Nimetatud tegevuste elluviimise lubamise eelselt on vajalik Natura asjakohase hindamise läbiviimine eelhinnangus selgitatud ulatuses, asjakohasel juhul Natura erandi menetluse läbiviimi ne hüvitusmeetmete kav andami ne ja ellu viimine enne tegevuste ja ellu viimis ega alustamist . Keskkonnaülevaate tulemusena kaardistati uuringute vajadus ja tegevused, millega kaasnevad mõj ud vajavad täiendava t hindamist ning leevendavate ja kompenseerivate mee tmete kavandamist enne elluviimisega alustamist. Uuringute vajadus on esitatud korralduse punktis 3.2.3 , ülevaade täiendavat hindamist vajavatest mõjudest korralduse lisa s 3 . Eeltoodust tulenevalt ei tähenda m aa-alale harjutusvälja staatuse omistamine, et kogu ala piires on automaatselt lubatud kõik RelvS § 85 lg-s 1 nimetatud tegevused, samuti ei eelda vastav staatus omandiküsimuste eelnevat lahendamist. Eeltoodust tulenevalt ei saa enne kõigi maakasutustingimuste kindlaksmääramist kogu laiendatud ala piirides tegevusi ellu viia. V. OTSUS Lähtudes eeltoodust ning RelvS § 85 lõike 3 ja lõike 3 1 , KeHJS § 3 lõike 4 ning LKS § 69 4 alusel otsustab Vabariigi Valitsus : Laiendada Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja , mis on asutatud Vabariigi Valitsuse 14.02.2008 korraldusega nr 79 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asutamine ja riigivara tasuta üleandmine“ , asukohaga Võru maakonnas Rõuge vallas , Võru vallas ja Antsla vallas pindala ga 9897 , 81 ha , välispiir i pikkusega 51072, 67 m vastavalt lisale 1 (lisatud). J ätt a Nursipalu harjutusvälja laiendamisel planeerimisseadus kohaldamata. Arvestades KeHJS § 3 l õikest 2 tulenevat eesmärki riigi julgeoleku tagamiseks jätta Nursipalu HV laiendamisel KeHJS koha ne keskkonnamõju hindam ata, kuna keskkonnamõju hindamine võib kahjustada nimetatud eesmärgi saavutamist . Algatada Natura asjakohane hindamine käesoleva korralduse punktis 3.2.1.1 . toodud mahus. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel korraldada Natura asjakohane hindamine ja eksperdi määramine . Tulenevalt RelvS § 85 lõikest 3 2 peatuvad lisas 1 toodud Nursipalu harjutusvälja alal varem kehtestatud planeeringud või nende osad kuni alal uute planeeringute kehtestamiseni . V I . VAIDLUSTAMINE K ui isik leiab, et käesoleva haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema subjektiivseid õigusi, siis on tal võimalik korraldus t vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemise päevast arvates. VI I . TEATAVAKS TEGEMINE Korraldus tehakse teatavaks kõigile menetlusosalistele ja teadaolevatele huvitatud ning mõjutatud isikutele, sh Võru Vallavalitsusele, Rõuge Vallavalitsusele, Antsla Vallavalitsusele ja Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja piiridesse jäävate ki nnisasjade omanikele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisad : 1. Nursipalu harjutusvälja laiendatud piir ja asukoht 2. Natura eelhindami se aruanne 3. Keskkonnaülevaate tabel 2 28.08 .2023 Vabariigi Valitsuse korralduse „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldatama , keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine “ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse korralduse ga laiendatakse Nursipalu harjutusvälja (edaspidi Nursipalu HV ) planeerimisseadust kohaldamata, jäetakse keskkonnamõju hindamata ning algatatakse Natura asjakohane hindamine relvaseaduse (RelvS) § 85 lõigete 3 ja 3 1 , keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 4 ning looduskaitseseaduse (LKS) § 69 4 alusel. Eelnõu valmistas id ette Kaitseministeeriumi ametnikud ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse töötajad ( [email protected] ) . Eelnõule tehti normitehniline kontroll Kaitseministeeriumi õigusosakonnas. Vene Föderatsiooni kallaletung Ukrainale 24.02.2022 mõjutas olulisel määral julgeoleku olukorda Eestis. Eesti iseseisva kaitsevõime tugevdamiseks otsustati investeerida uutesse relvasüsteemidesse, suurendada maakaitset 20 000 võitlejani, suurendada ajateenijate arvu, viia 2. jalaväebrigaad (edaspidi 2JvBr ) üle soomustransportööridele, luua kaudtule võimekus ning paigutada liitlase d 2JvBr juurde Lõuna-Eestis. 2022 . a suvel toimunud Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO ) Madridi tippkohtumisel otsustati heidutushoiakult minna üle tõkestusheidutusele, mis ühtlasi tähendas ka täiendavate liitlasüksuste paigutamist NATO idapiirile. Nimeta tud ja mitmed teised julgeoleku olukorrast lähtuvad otsused tingisid kiireloomulise vajaduse senisest oluliselt suurema harjutu s välja järele Kagu-Eestis. Olemasolevad harjutusväljad kogu Eestis on juba praegu olemasolevate mahtude ja relvade jaoks liiga väikesed ning ei võimalda üksuste suurusele või spetsiifikale vastavat taktika- ja laskeharjutuste korraldamist või on kasutusintensiivsuse tõttu üle koormatud. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on laiendada olemasoleva Nursipalu HV piire kuni 9897,81 ha ilma planeerimisseadust kohaldamata . Uue relvastuse kasutamine ning liitlasüksustega koostöö edukus Eesti kaitsel eeldab sõjaliste harjutuste läbiviimist harjutusväljadel. Eesmärgi saavutamiseks peavad sõjalised harjutused toimuma võimalikult realistlikus olukorras, muuhulgas lahingumoonaga. Seega on harjutusväljad tänases julgeolekukeskkonnas kriitiline eeldus, et tõsta Eesti sõjalise kaitse võimet läbi uue relvastuse, üksuste koostöö ning liitlaste kohaloleku. Vastavate sõjaliste võimete harjutamine eeldab harjutusvälja minimaalse suurusega ca 10 000 ha ja seda vajadust ei asenda mitme väiksema suurusega harjutusvälja rajamine. Eesti sõjaliseks kaitseks on vajalik harjutusvälja rajamine Kagu-Eestisse, arvestades võimalikke vastase rünnakusuundi ning uute sõjaliste võimetega Eesti ja liitlaste üksuste paiknemiskohti. Nursipalu HV laiendamine planeerimisseadust kohaldamata võimaldab harjutusvälja kiiremat välja arendamist, uute sõjaliste võimete kasutama õppimist enne võimaliku sõjalise ohu realiseerumist ja omab seeläbi olulist tähtsust riigikaitse tagamisel Ukraina sõja tõttu pingestunud julgeoleku olukorras. 3. Eelnõu sisu Eelnõu I osas antakse ülevaade Nursipalu HV laiendamise olulisematest asjaoludest ja menetluse käigust , sh enne V abariigi V alitsuse korralduse eelnõud tehtud otsustest ning kohaliku omavalitsuse üksuste ja elanike informeerimise sagedusest . Eelnõu II käsitleb Nursipalu HV laiendamise õiguslikku alust. Punktis 2.1. analüüsitakse Nursipalu HV laiendamise vastavust RelvS § 85 lõikes 3 1 toodud eeldustele ning punktis 2.2. analüüsitakse Nursipalu HV laiendamisel planeerimisseaduse kohaldamata jätmist. Lisaks kirjeldatakse punktis 2.3 avatud menetluse läbiviimise protsessi. Eelnõu III osas tuuakse välja peamised põhjendused ja kaalutlused , millest V abariigi V alitsus korralduse andmisel lähtub. I I I osas antakse detailne ülevaade Nursipalu HV laiendamise eesmärgist, sh kirjeldatakse julgeolekuolukorda ja sõjalist ohtu Eestile ning Nursipalu HV laiendamise vajadust. Lisaks põhjendatakse just ca 10000 ha suuruse harjutusvälja vajadust ning antakse kokkuvõtlik ülevaade harjutusvälja asukohavaliku analüüsist. Punktis 3.2. antakse ka detailne ülevaade Nursipalu HV laiendamisega kaasnevate mõjude (sh Natura 2000 alale avalduvate mõjude) hindamisest, sealhulgas milliseid mõjusid on vaja veel hinnata ja milliseid tegevusi võib korralduse andmise järgselt alustada. Punktides 3.3. ja 3.4. analüüsitakse kohaliku omavalitsuse üksuste ja laiendatava Nursipalu HV piiridesse jäävate kinnisasjade omanike õiguste riivet. Lisaks käsitletakse II I osas ka kokkuvõtlikult Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid ning nendega arvestamise või mitte-arvestamise põhjendusi. Detailsem ülevaade eelnõu kohta esitatud kooskõlastustest, ettepanekutest ja vastuväidetest on esitatud käesoleva seletuskirja lisas. Eelnõu IV osas esitatakse kokkuvõte ning seejärel järgneb korralduse resolutiivosa . Resolutiivosa p unktiga 1 otsustatakse Nursipalu HV laiendamine RelvS § 85 lõike 3 alusel. Kuna Nursipalu HV on asutatud Vabariigi Valitsuse 14.02.2008 korraldusega , on oluline resolutsioonis sellele viidata. Punktis 1 määratakse ära laiendatava Nursipalu harjutusvälja asukoht, pindala ja välispiiri pikkus. Uute piiride kaart on korral duse lisa 1. Resolutiivosa punktiga 2 otsustatakse jätta RelvS § 85 lõike 3 1 alusel Nursipalu HV laiendamisel planeerimisseadus kohaldamata. Korralduses toodud põhjendustest nähtub, et RelvS § 85 lõike 3 1 kohaldamise eeldused on täidetud. Resolutiivosa punktiga 3 otsustatakse, et tegevustega kaasnevate mõjude hindamiseks ei algatata KeHJS kohast keskkonnamõju hindamist. KeHJS kohase mõju hindamisega kaasneb aeganõudev menetlus, mille läbiviimine seab ohtu riigikaitse tagamise. Siiski viiakse korralduse andmise järgselt läbi muud asjakohased uuringud vastavalt keskkonnaülevaatele ja Natura eelhindamise aruandele. Resolutiivosa p unktiga 4 otsustatakse algatada Natura asjakohane hindamine korralduse punktis 3.2.1.1. toodud mahus. Asjakohase hindamise mahu määramisel on aluseks Natura eelhindamise aruanne (korralduse lisa 2). Vabariigi Valitsus määrab Natura asjakohast hindamist korraldama Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse, kellel on kohustus kaasata hindamisse ka eriteadmistega ekspert LKS § 69 5 lõike 1 tähenduses. Resolutiivosa p unkt iga 5 sätestatakse, et RelvS alusel peatuvad korralduse jõustumisel Nursipalu harjutusvälja laienduse alal seal kehtivad planeeringud või nende osad . Lisaks tuleb RelvS § 85 lõikest 3 2 lähtudes korra lduse jõustumise järgselt koostamisel olevates planeeringutes korraldusega arvestada või algatada uue planeeringu koostamine. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Korraldus arvestab Euroopa Nõukogu 21.05.1992 direktiiviga 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kohta (EL T L 206, 22.07.1992, lk 7 -50 ) (edaspidi direktiiv 92/43/EMÜ ). Direktiivi 92/43/EMÜ eesmärk on aidata tagada Euroopa Liidus bioloogiline mitmekesisus, kaitstes looduslikke elupaiku ning looduslikke looma- ja taimeliike. Eesmärkide täitmiseks on direktiivist lähtuvalt loodud maailma suurim ökoloogiline võrgustik Natura 2000, mis koosneb erikaitsealadest, mille Euroopa Liidu riigid on määranud. Natura 2000 võrgustiku osaks sätestati direktiiviga 92/43/EMÜ ka Euroopa Parlamendi 30.11.2009 direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25) (edaspidi direktiiv 2009/147/EÜ ) alusel valitud linnualad. Direktiivi 92/43/EMÜ artik li 6 lõike 2 kohaselt tuleb igal liikmesriigil võtta kasutusele vajalikke meetmeid, et vältida erikaitsealadel looduslike elupaikade ja liikide elupaikade halvenemist ning selliste liikide häirimist, mille kaitseks alad on määratud, kuivõrd selline häirimine võib oluliselt mõjutada direktiivi 92/43/EMÜ eesmärkide täitmist. Direktiivi 92/43/EMÜ artik li 6 lõi k e 3 kohaselt tuleb iga kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju eraldi või koos muude kavade või projektidega, asjakohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida see ala kaitse-eesmärkidele avaldab. Pädevad riigisisesed asutused annavad kavale või projektile kava või projekti tagajärgede hindamise järelduste alusel ning lõike 4 sätete kohaselt nõusoleku alles pärast seda, kui nad on kindlaks teinud, et see ei avalda asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju, ja teevad seda vajaduse korral pärast avaliku arvamuse saamist. Kooskõlas direktiivi 92/43/EMÜ sättega (artikkel 6 lõige 3) viidi korralduse andmise eelselt läbi LKS § 69 3 kohane Natura eelhindamine. Eelhindamise kohaselt ei ole objektiivsele teabele tuginedes välistatud oluline negatiivne mõju korralduse punktis 3. 2.1. kaasnevate tegevustega Timmase loodusala kaitse-eesmärkidele (elupaigatüüp 3260, liigid harilik vingerjas, rohe- vesihobi ja paksukohaline jõekarp), Haanja linnualale (rästas-roolind, viup art, sinikael-part ja rukkirääk ) ja Karula linnualale (must-toonekurg). Seda arvestades algatab Vabariigi Valitsus harjutusvälja laiendamise üle otsustajana Natura asjakohase hindamise korralduses sätestatud mahus. Tegevuste elluviimisega võib alustada pärast asjakohase hindamise läbiviimist, vajaduse korra l Natura erandi menetluse läbiviimist, hüvitusmeetmete kavandamist ja ellu rakendamist ning tegevuse lubamise üle otsustamist Vabariigi Valitsuse poolt. Direktiivi 92/43/EMÜ artik li 6 lõige 4 sätestab, et kui hoolimata negatiivsest hinnangust kava või projekti tagajärgedele ala suhtes ja alternatiivsete lahenduste puudumisel tuleb kava või projekt üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel , siiski ellu viia, peab liikmesriik võtma kõik vajalikud hüvitusmeetmed , et tagada Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitse. Nursipalu HV rajamise avalikkuse jaoks esmatähtsad põhjused, samuti informatsioon asukoha alternatiivide puudumise kohta, on esitatud korralduse punktis 3 .1. Natura eelhin damise aruandes esitatud elustiku eksperdi hinnangul on vajalikud hüvitusmeetmed võimalik vajaduse korra l leida. Leevendavad ja vajaduse korra l hüvitavad meetmed Natura 2000 võrgustiku kaitseks otsustatakse pärast Natura asjakohase hindamise läbiviimist ja tegevuse lubamise eelselt Vabariigi Valitsuse otsusega. 5. Korralduse mõju V abariigi V alitsuse korraldus parandab Kagu-Eestis asuva 2JVBr sõjalise väljaõppe võ imalusi. Vabariigi Valitsuse korraldus loob võimaluse kasvatada 2 JVBr sõjalise kaitse võimet, millega kaasneb 2JVBr üle viimine soomustransportööridele ning kaudtule võimekuse loomine ja liitlaste paigutamine 2JVBr juurde. V abariigi V alitsuse k orralduse rakendamine on olulise positiivse mõjuga riigi julgeolekule ja kaitsevõimele. Korralduse mõju hindamiseks Natura 2000 võrgustikule viidi läbi Natura eelhindamine ( korralduse lisa 2 ) . Kavandatavast tegevusest potentsiaalselt oluliselt mõjutatud keskkonnast ülevaate saamiseks telliti Nursupalu harjutusvälja laienduse ala osas keskkonnaülevaade (edaspidi keskonnaülevaade ) . Täpsemad keskkonnale avalduvad mõjud selgitatakse Natura asjakohase mõju hindamise tulemusena ja muude keskkonnamõjude selgitamiseks tellitavate uuringute ja eksperthinnangutega korralduse jõustumise järgse lt enne tegevuste ellu viimist. Tegevuse elluviimist lubavas o tsuses täpsustatakse keskkonnameetmed tegevuste ellu viimisel. Kavandatava tegevus e vastavus kehtivatele planeeringutele on esitatud keskkonnaülevaate p eatüki s 5 (tehakse kättesaadavaks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse veebilehel) . RelvS § 85 lg 3 2 kohaselt peatuvad harjutusvälja laiendamisel samal alal varem kehtestatud planeeringud või nende osad kuni alal uute planeeringute kehtestamiseni. Vabariigi Valitsuse korraldusega arvestava tervikliku ruumilahenduse loomiseks tuleb korralduse jõustumise ajal koostamisel olevates planeerimismenetlustes korraldusega arvestada või vajaduse korral algatada alal kehtivate üld- ja maakonnaplaneeringute muutmine. Harjutusvälja laienduse alal on üldplaneeringute koostamine käimas, harjutusvälja laiendamisega eelnõus kavandatud ulatuses ei ole kohalike omavalitsuste poolt peetud võimalikuks arvestada. Seda arvestades võib olla korralduse jõustumise järgselt vajalik algata d a uute üldplaneeringute (Võru valla, Antsla valla, Rõuge valla) koostamine ja Võru maakonnaplaneeringu koostamine. Planeeringute uuendamisaega kaasneb teatav mõju kohalike omavalitsuste üksuste eelarvele, kuid kuna tegemist ei ole kohalikule omavalitsusele (üldplaneeringud) või Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ile (maakonnaplaneering) pandud uue kohu s tusega, ei ole tegemist täiendava kuluga. Samuti ei sätes ta RelvS ajalist piirangut , mille jooksul tuleb planeeringud korraldusest lähtuvalt uuendada. Korraldusega sätestatakse tegevused, mille elluviimisega saab alustada korralduse jõustumisel ja tegevused, mis on vaja ellu viia keskkonnameetmete täpsustamiseks korralduses nimetatud tegevuste ellu viimise eelselt. Tegevuse sotsiaalmajanduslikud mõjud ei sõltu oluliselt harjutusvälja alal rakendatavatest keskkonnameetmetest. Seda arvestades on põhjendatud tegeleda nende hindamisega ja vajaduse korra l täiendavate leevendavate meetmete kavandamisega ül dplaneeringute uuendamise osana. See võimaldab ühtlasi paremini hinnata juba rakendatud ja hüvitavate meetmete mõju. Nursipalu HV s otsiaalmajanduslikule keskkonnale avalduvate mõjude leevendamiseks on otsustatud hüvitusmeetmete pakett, m is koosneb kolmest kompensatsioonimeetmest, millest esimene on kohalikele omavalitsustele senisest suurema püsiva häiringutasu maksmine. Teiseks kompensatsioonimeetmeks on ühekordse investeeringutoetuse maksmine Võru vallale, Antsla vallale, Rõuge vallale ja Võru linnale. Kolmas kompensatsioonimeede on suunatud otse kohalikele elanikele, et leevendada põhjendatud juhtudel Nursipalu HV-st tulenevaid häiringuid. Lisaks on k oostöös kohalike omavalitsuste üksustega käimas töö Valga–Koidula raudtee rekonstrueerimiseks ja uue raudteelõi g u rajamiseks puidutööstusettevõteteni. 6. Korralduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus on teinud ettevalmistusi, et V abariigi V alitsuse korralduse andmise järgselt oleks võimalik koheselt alustada V abariigi V alitsuse korraldusega lubatud tegevuste ellu viimist. Harjutusvälja arendamiseks vajalike tegevuste jaoks on olemas vajalikud eelarvevahendid. Korralduse jõustumise järgselt alustatakse Natura asjakohast hindamist ning tellitakse korralduses nõutud muud asjakohased mõju hinnangud ja uuringud , mis ei ole veel töös (metsise telemeetriline uuring, vääriselupaikade inventuur) . Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus tegeleb pidevalt harjutusväljade keskkonnatingimuste jälgimisega ning keskkonnauuringutest tulenevate meetmete rakendamisega. Nursipalu HV planeeritava laiendamisega seoses on käesolevaks hetkeks tellitud kõik Natura asjakohase hindamise ja muude oluliste mõjude hindamise eelduseks olevad uuringud ( k alakotka, merikotka, väike-konnakotka ja must-toonekure inventuur; kanakulli inventuur; potentsiaalsete metsise mängude inventuur; militaarmüra ja vibratsiooni uuring; arheoloogilise uuringu I etapp) . Uuringute tegemiseks vajalikud rahalised vahendid on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse eelarves. Harjutusvälja laienduse alale jäävate e raomandis olevate kinnisasjade omanikega jätkatakse läbirääkimisi kokkuleppe saavutamiseks kinnisasja avalikes huvides omandamiseks. Riigi huvi on saavutada Nursipalu HV alale jäävate kinnisasjade omanikega kokkulepped kinnisasja omandamiseks. Arvestades alale planeeritud väljaõppe olemust ning eesmärki, on eraomandis kinnistute olemasolu Nursipalu HV territooriumil võimatu. Kinnistute omandamise kulu kaetakse riigi eelarvest. 7. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub selle teatavaks tegemisest. 8. Eelnõu kooskõlastamine ja muu korraldusega seonduv V abariigi V alitsuse korralduse andmiseks viiakse läbi avatud menetlus, mille käigus pannakse V abariigi V alitsuse korralduse eelnõu koos seletuskirjaga avalikkusele tutvumiseks välja ning määratakse tähtaeg ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks. Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikest 1 esitatakse V abariigi V alitsuse korralduse eelnõu ja seletusk iri eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks R egionaal- ja Põllumajandusministeeriumile , K liimaministeeriumile , Kultuuriministeeriumile, Muinsuskaitseametile, Keskkonnaametile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. EIS - is kooskõlastamine ja avalik väljapanek toimuvad samal ajal paralleelselt. Peale avaliku väljapaneku lõppemist arutatakse esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid avalikul istungil avatud menetluse algatamise teates märgitud ajal. Nursipalu harjutusvälja 0 1 2 3 km välispiirMaa-ameti veebikaart  Töö number 22007503 Tellija Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected] Registrikood: 11255795; Kuupäev 25.08.2023 Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine Versioon 2 Kuupäev 25.08.2023 Koostanud: Aide Kaar (litsents KMH0123), Raimo Pajula, Renno Nellis, Marko Lauri Projekti nr 22007503 SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki põik 2 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee www.skpk.ee 2 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine Sisukord 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 4 2. OSAPOOLED ...................................................................................................... 5 3. NATURA EELHINDAMINE ................................................................................... 6 3.1. Kavandatava tegevuse seos Natura alade kaitsekorraldusega .................................... 7 3.2. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ............................................................. 7 3.2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ............................................................................. 7 3.2.2. Kavandatava tegevuse asukoht .............................................................................. 7 3.2.3. Kavandatava tegevuse kirjeldus ............................................................................. 8 3.2.4. Harjutusväljade keskkonnamõjude vähendamiseks kasutatav praktika........................ 9 3.2.5. Kavandatav tegevuse vastavuse planeeringutele .................................................... 10 3.3. Mõjuala ulatuse määramine ................................................................................. 10 3.3.1. Natura 2000 võrgustiku alade kirjeldus ................................................................. 12 3.4. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele ..................................... 16 3.4.1. Raadamine ja ehitustegevus ................................................................................ 16 3.4.2. Väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus ................................. 24 3.4.3. Suurekaliibrilistest relvadest laskmine .................................................................. 31 3.5. Võimalikud koosmõjud seoses kavandatava tegevuse komponentide ja olemasoleva harjutusvälja tegevustega ................................................................................... 39 3.6. Teised teadaolevad olulise mõjuga tegevused seoses Natura 2000 võrgustiku aladega ning võimalikud koosmõjud kavandatava tegevusega ............................................. 39 4. NATURA EELHINDAMISE TULEMUSED JA JÄRELDUS ........................................ 40 5. KASUTATUD ANDMEALLIKAD .......................................................................... 41 3 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine 1. Sissejuhatus Kaitseväe harjutusväli on maa- või mereala koos selle kohal oleva õhuruumiga ja seal asetsevate väljaõppealade ja -ehitistega, kus korraldatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste taktikalisi harjutusi, õppusi, laskmisi ning lõhketöid. Harjutusväljade peamine ülesanne on Kaitseväe ja Kaitseliidu väljaõppe tagamine ning see koosneb erinevatest sõjalise väljaõppe objektidest ja väljaõpet toetavatest objektidest. Nursipalu harjutusvälja huviala kohta on koostatud keskkonnaülevaade, mille koostamise eesmärk on anda ülevaade Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnast, et kaardistada uuringute vajadust ning tuvastada täiendavat hindamist vajavad potentsiaalsed olulised keskkonnamõjud. Keskkonnaülevaates tuuakse välja täiendavate uuringute ja inventuuride vajadus ning milliste alade arendamiste ja milliste tegevuste kavandamise puhul tuleb täiendavalt hinnata nendega seoses avalduvaid mõjusid kaitstavatele loodusobjektidele. Keskkonnaülevaate koostamisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS) toodud asjakohastest nõuetest keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise programmi sisu kohta. Siiski pole tegu vormikohase keskkonnamõju eelhinnanguga. Käesolev Natura eelhindamine on keskkonnaülevaate loogiline osa, kuid see on vormistatud eraldi dokumendina. Natura eelhindamisega tehakse kindlaks negatiivsete mõjude avaldumise võimalikkus Natura 2000 aladele ning nende kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele. Eelhindamise tulemusena negatiivsed mõjud kas välistatakse või jõutakse järeldusele, et negatiivsed mõjud on võimalikud, eelhindamine ei selgita mõjude tugevust ehk seda, kas kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide ja liikide seisundile võivad avalduda ebasoodsad mõjud. Natura eelhindamise puhul ei saa arvestada leevendusmeetmetega, mis on mõeldud negatiivsete mõjude vähendamiseks. Juhul, kui eelhindamine tuvastab, et mõnele Natura alale ja selle kaitse- eesmärkidele võivad avalduda negatiivsed mõjud, tuleb tegevuste edasisel kavandamisel viia läbi Natura asjakohane hindamine. Asjakohasel hindamisel selgitatakse, kas negatiivsed mõjud on nii tugevad, et võvivad mõjutada kaitse-eesmärkide seisundit ehk avaldada ebasoodsaid mõjusid kaitse- eesmärkide seisundile. Asjakohasel hindamisel võib arvestada leevendusmeetmetega. I ja II kaitsekategooria taime- ja loomaliikide täpsete elupaikade ja leiukohtade avalikustamine massiteabevahendites on looduskaitseseaduse (LKS §53 lg 1) alusel keelatud. Selle tõttu on avalikustamiseks mõeldud Natura eelhindamise verisoonist vastav teave eemaldatud. 4 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine 2. Osapooled Tellija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) Tellimisest huvitatud osapool: Kaitseministeerium ja Kaitsevägi Töö koostaja: Skepast&Puhkim OÜ Natura eelhindamise koostajad: - Aide Kaar - projektijuht (KMH litsents KMH0123); - Raimo Pajula - elustiku ekspert (ökosüsteemid, taime- ja loomaliigid); - Renno Nellis – elustiku ekspert (linnustik); - Marko Lauri - GIS-spetsialist. 5 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine 3. Natura eelhindamine Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ. Natura mõju hindamine toimub üldiselt keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) või keskkonnamõju hindamise (KMH) osana keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) alusel. KeHJS § 1 lg 3 punkt 1 kohaselt ei kohaldata seadust strateegilisele planeerimisdokumendile, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine. KeHJS § 3 lg 2 kohaselt võib jätta KMH algatamata, kui kavandatava tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine ja hindamine võib nimetatud eesmärkide saavutamist kahjustada. Sellisel juhul tuleb algatada KMH-st eraldiseisev Natura asjakohane hindamine vastavalt looduskaitseseadusele (LKS). LKS § 91 lg 24 kohaselt kohaldatakse seaduse sätteid 691 – 699 vaid juhul, kui kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine. Looduskaitseseaduse § 691 lg 1 kohaselt võib kavandatavat tegevust, sh korduvat või jätkuvat tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale eraldi või koos muude tegevustega, lubada kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust. Looduskaitseseaduse § 691 lg 2 kohaselt, kui kavandatava tegevusega kaasnevat olulist mõju Natura 2000 võrgustiku alale ei ole võimalik objektiivsest teabest lähtudes välistada, tuleb Natura 2000 võrgustiku alale avalduvat mõju asjakohaselt hinnata (edaspidi Natura asjakohane hindamine) looduskaitseseaduses sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui kavandatav tegevus on otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või selleks otseselt vajalik. Nursipalu harjutusvälja laienduse alale jääb Timmase looduala, harjutusvälja piiridest väljapoole mitmeid teisi Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusalasid ning kavandatav tegevus ei ole seotud alade kaitsekorraldusega. Tegevuse mõju Natura 2000 võrgustikule ei ole objektiivsest teabest lähtudes välistatud, seda arvestades on vajalik läbi viia Natura asjakohane hindamine. Käesoleva dokumendi, Natura eelhindamise, eesmärk on selgitada Natura asjakohase hindamise ulatus. Natura eelhindamisel lähtutakse looduskaitseseaduses § 693 (Natura eelhinnang) sätestatust. Natura hindamise, sh eelhindamise, juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat negatiivset mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest ja tegevuse muid aspekte (nt majanduslikke sotsiaalseid jms) arvesse ei võeta. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik ala kaitsekorralduskavas sätestatud kaitse-eesmärke saavutada. Natura hindamisel on metoodiliseks aluseks järgmised juhendmaterjalid: „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (2019)1, „Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted“ (2019)2 ja „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ (2021)3. 1 A. Aunapu, R. Kutsar, K. Eschbaum, 2019. „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“. 2 Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (2019/C 33/01). https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52019XC0125(07)&from=ES 3 „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ (2021). 6 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine 3.1. Kavandatava tegevuse seos Natura alade kaitsekorraldusega Kavandatavaks tegevuseks on Nursipalu harjutusvälja laiendamine ja arendamine koos laskeväljade, sihtmärgialade, teedevõrgu ja muude väljaõpet toetavate objektide rajamisega ning harjutusvälja eesmärgipärane kasutamine. Kavandatav tegevus ei ole Natura ala kaitsekorraldusega seotud ega aita kaasa kaitse-eesmärkide saavutamisele. 3.2. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta 3.2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk Käesoleval hetkel on Kaitseväel kasutada seitse harjutusvälja: Kikepera, Männiku, Soodla, KVKP, Sirgala, Klooga ja Nursipalu. Lähtudes Eesti kaitseväe struktuuri arendamisest (uute võimete ja üksuste loomine, kasutada olevad ja kasutusse tulevad relvasüsteemid, ajateenijate arvu suurendamine), liitlaste kohalolu kasvust ning Eesti julgeolekut mõjutavatest ohtudest, on Eesti iseseisva kaitsevõime väljaarendamise seisukohalt harjutusväljade arendamine ja laiendamine möödapääsmatu. Seda enam, et hetkel kasutatavad harjutusväljad on juba olemas olevate mahtude tarvis liiga väikesed, ei võimalda üksuse suurustele ja/või spetsiifikale vastavaid taktika-/laskeharjutusi läbi viia ning on kasutusintensiivsuse osas üle koormatud. Samuti on suure kasutusintensiivsuse tõttu oluliselt raskendatud olemasolevatel harjutusväljadel vajalike hooldustööde ja ehituste läbi viimine. Sellest tulenevalt on hädavajalik Kaitseväele ja liitlaste üksustele nõuetekohaste ja üksuse suurusele/spetsiifikale vastavate laskeväljade ja taktikaalade arendamine Lõuna-Eestisse koos alaga vähemalt ühe soomuskompanii suuruse üksuse lahinglaskmiste läbiviimiseks. Kagu-Eesti harjutusvälja võimaliku asukoha analüüsi4 kohaselt oleks ainuke realistlik alternatiiv laiendada Nursipalu harjutusvälja. Vajaliku suurusega ala saavutamiseks on vajalik olemasoleva Nursipalu harjutusvälja, Tsiatsungõlmaa lasketiiru ja Sänna linnaku liitmine ning laiendamine, mille tulemusel tekib ca 99 km2 harjutusväli (vt Joonis 1). Nursipalu harjutusväljale on planeeritud eelkõige 2. jalaväebrigaadi (peakasutaja) ja kohalike Kaitseliidu üksuste ning liitlaste väljaõppega (s.h soomustehnikaga) seotud tegevused. Lisaks saavad harjutusvälja kasutada ka teised Kaitseväe üksused ning Kaitseliidu malevad ning kohalikud Siseministeeriumi valitsemisala jõustruktuurid. 3.2.2. Kavandatava tegevuse asukoht Nursipalu harjutusvälja huviala paikneb Võru maakonnas Võru, Antsla ja Rõuge valla haldusterritooriumil. Huvialast ca 0,3 km kaugusele kirdesse jääb Vagula järv ja ca 4 km kaugusele kirdesse Tartu-Võru mnt, ca 2,2 km kaugusele itta jääb Võru linn ning ca 7,2 km kaugusele läände Antsla linn. Ala põhjaserva piiriks on Valga-Koidula raudtee. Suuremad külad/alevikud, mis paiknevad harjutusvälja vahetus läheduses on Sõmerpalu, Tsooru ja Rõuge. Ala laius idast läände on erinevatest kohtadest mõõdetuna ca 5-18 km ning pikkus põhjast lõunasse ca 5-9 km. Harjutusvälja huviala paikneb Võru-Hargla nõos, millega kaasnevad üldiselt liigniisked olud ehk kõrge märgade muldade osakaal, tihe vetevõrk ning kõrge metsasuse protsent. Reljeefilt on alal tasane, vaid piirkonna ida- ja loodeosas esineb ulatuslikumalt künklik-nõolist maastiku. Kõige olulisemad veekogud on Mustjõgi ja Rõuge jõgi, millele lisanduvad mitmed ojad ning tihe kraavide võrgustik. 4 Harjutusvälja jaoks sobiliku maa-ala asukohavaliku kokkuvõte. https://www.kaitseinvesteeringud.ee/wp- content/uploads/2023/02/A_Harjutusv%C3%A4lja-jaoks-sobiliku-maa-ala-asukohavaliku- kokkuv%C3%B5te.pdf 7 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine 3.2.3. Kavandatava tegevuse kirjeldus Mõjude hindamisel on kavandatav tegevus jagatud kolmeks: 1. Raadamine ja ehitustegevus. Harjutusväljale on plaanitud rajada laskeväljad, lasketiirud, UXO (sihtmärgialad ehk lõhkemata lahingumoona) alad, lõhkamisalad, demineerimispaigad, silla õppekohad ja teedevõrk koos suuremaid veekogusid ületavate sildadega. Tegevus hõlmab endas võrdlemisi ulatuslikku raadamist, kuna laskeväljad peavad olema osaliselt (ca 20% ulatuses) ning UXO alad 90-95% ulatuses lagedad (Joonis 1). Alale ei rajata kuivenduskraavide võrgustikku, kuid kraavid võivad tulla laskeväljade raadatavate laskealade ning UXO alade servadesse, eesmärgiga hoida alad kuivemad ning takistada põlengute levikut. Märjema pinnasega aladel võidakse kraave rajada ka teede äärde. Kõik turvasmuldade või soostunud muldadega aladele kavandatud raadatavad alad on hõlmatud olemasoleva metsakuivenduskraavide võrgustikuga, samuti on juba kuivendatud valdav osa aladest, kuhu võib olla vajalik teekraavide rajamine. Rõuge jõe ületamine kahes kohas on kavandatud sillaga. Jõe ületus võidakse rajada kas tavapärase sillaga, mille korral voolusäng säilib muutumatuna või truupsillaga. Mõlemal juhul teostatkase tööd veepiiril madalveeperioodil, kui heljumi sissekanne vette on väikseim. 2. Väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus. Sõjaline väljaõpe, mis hõlmab endas laskmisi väikesekaliibrilistest relvadest (püstolid, automaadid, snaiprirelvad, kuulipildujad), maastikul sõitmist ja taktikalisi harjutusi. Harjutusvälja täielikul väljaehitamisel on prognoositav taktika- ja laskeharjutusteks kasutatav päevade arv aastas ligikaudu 250 päeva. Vältimaks võsa ja kulu teket, mis võivad laskmiste käigus süttida, viiakse vajadusel läbi kontrollitud põletamised vastavalt siseministri 08.02.2021 määruses nr 4 „Maastiku kontrollitud põletamise nõuded ja kord“ toodud nõuetele. 3. Suurekaliibrilistest relvadest laskmine. Tegevus hõlmab suurekaliibrilistest relvadest (suurtükid, liikursuurtükid, miinipildujad, tankid tankitõrjerelvad, kaudtulerelvad, soomustehnika) laskmist, samuti lõhkamisi. Tegevusega kaasneb kõrgem müratase võrreldes väiksekaliibriliste relvade kasutamisega. Looduskaitselistest tingimustest tulenevatest piirangustest lähtuvalt on harjutusvälja arendamine kavandatud etapiviisiliselt: Etapp I: 1. Raadamine ja ehitustegevus: Kõik tegevused erisusega, et raadamine ja ehitustööd Lääne laskevälja keskossa jääval laskeväljal toimuvad selle läänepoolsemas osas kuni 40 ha suurusel alal ja ca 300 m kaugusel veekogudest (Maru oja, Matu oja, Haki oja ja Mustjõgi). 2. Väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus: Kõik laskmised ja taktikaline tegevus erisusega, et laskmised Lääne laskeväljal toimuvad vaid perioodil september - märts. 3. Suurekaliibrilistest relvadest laskmine: Kõik laskmised erisusega, et laskmised Lõuna laskeväljal ja UXO alal, Lääne laskeväljal ning Lääne ja Põhja laskevälja vahele jääval UXO alal ning laskevälja lääne osas toimuvad vaid perioodil september kuni märts. Etapp II: 1. Raadamine ja ehitustegevus: Tegevused kogu vajalikus mahus. 2. Väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus: Tegevused kogu vajalikus mahus. 3. Suurekaliibrilistest relvadest laskmine: Tegevused kogu vajalikus mahus. 8 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine Joonis 1. Nursipalu harjutusvälja huviala, väljaõppe- ja raadamisalade indikatiivne paiknemine Natura 2000 alade suhtes 3.2.4. Harjutusväljade keskkonnamõjude vähendamiseks kasutatav praktika Kaitseväe kasutuses on üle Eesti seitse harjutusvälja. Keskkonnamõju leevendavad meetmed, mida harjutusväljade arendamisel ja kasutamisel kasutatakse on sarnased ja saab jagada meetmeteks, mida rakendatakse harjutusvälja välja arendamise etapis ja meetmeteks, mida rakendatakse kasutamise etapis. Alljärgnevalt antakse ülevaade tavapäraselt arendusetapis rakendatavatest meetmetest ja kasutamise etapis rakendatavatest meetmetest, mida on plaanis kasutada ka Nursipalu harjutusvälja laienduse välja arendamisel. Kasutusetapis rakendatavad meetmed, sh olulised keskkonnameetmed, mida harjutusvälja kasutamisel tuleb rakendada, fikseeritakse harjutusvälja kasutus-eeskirjas, sh näiteks looduskaitselistest tingimustest tulenevad piirangud harjutusvälja kasutamisel ja sellega seoses vajalikud kooskõlastused. Lisaks on iga harjutusvälja jaoks koostatud keskkonnakorralduskava, kus tuuakse täpselt, kus ja mida ja millal seiratakse, kuidas harjutusvälja hooldatakse jms eesmärgiga tagada, et harjutusvälja keskkonnaga oleks arvestatud parimal võimalikul viisil. Keskkonnakorralduskavadega on kujundatud ühtne praktika keskkonnamõjude vähendamiseks ja keskkonnaga seotud riskide maandamiseks. Harjutusvälja kasutamisega kaasneb reaalne tuleoht, kuid seda on võimalik ennetada ja vähendada ettenähtud ohutusnõuete järgmisega. Nursipalu olemasoleva harjutusvälja kasutuseeskirja ja keskkonnakorralduskava kohaselt on tuleohutuse tagamiseks ehitusprojektiga harjutusväljale kavandatud veevõtukohad ja tuletõkkeribad (teed). Harjutusväljal on olemas esmased tulekustutusvahendid. Tulekahju kustutamiseks peavad väljaõppele mineval üksusel olema kaasas esmased tulekustutusvahendid (nt luuad jms). Harjutusväljadele rajatakse tuletõrje veevõtukohad või kasutatakse looduslikke veekogusid. Sihtmärgialade ja lakeväljade kontrollitud põletamiseks on koostatud juhend. 9 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine Harjutusväljadele rajatavatele maaparandussüsteemidele on ette nähtud settetiigid või puhastuslodud vältimaks heljumi kandumist suublasse. Nimetatud lahendust on kavas kasutada ka Nursipalu harjutusvälja laienduse arendamisel. Nursipalu harjutusväljale pole kavandatud ulatuslikke kuivendussüsteeme, kuid settetiigid või puhastuslodud on kavas rajada uutele suurema valdalaga (üle 25 ha) kraavidele/kraavisüsteemidele, samuti raadamisaladelt lähtuvatele kraavidele, mille veed juhitakse Rõuge jõkke kui vete juhtimine Rõuge jõkke vajalikuks osutub. Jõe ületuse õppekohtade rajamisel ehitatakse jõe kallastele voolusängist väljapoole betoonist kandekonstruktsioonid, millele sild õppe käigus paigaldatakse. Nii ehitustööde kui sillaõppe käigus ei toimu tegevus jõesängis ega veekeskkonnas. Ehitustööd toimuvad madalvee ajal, kui on võimalik töid teostada veekeskkonda oluliselt mõjutamata. Jõe ületuse õppekohtade ehitamise ja kasutamise kogemus on Kaitseväe Keskpolügoonil Natura 2000 loodusalal Valgejõele rajatud jõe ületuse õppekohaga. 3.2.5. Kavandatav tegevuse vastavuse planeeringutele Kavandatava tegevuse vastavust kehtivale Võru maakonnaplaneeringule ja Võru, Antsla, Rõuge ning Sõmerpalu üldplaneeringule on analüüsitud keskkonnaülevaate dokumendi peatükis 5. Riigikogu poolt vastu võetud relvaseaduse muudatuste kohaselt peatuvad asutatud või laiendatud harjutusvälja alal samal alal varem kehtestatud planeeringud või nende osad kuni alal uute planeeringute kehtestamiseni. Vabariigi Valitsuse korraldusega arvestava tervikliku ruumilahenduse loomiseks tuleb korralduse jõustumise ajal koostamisel olevates planeerimismenetlustes korraldusega arvestada või vajaduse korral algatada alal kehtivate üld- ja maakonnaplaneeringute muutmine. Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse kehtestamise korral algatatakse eeltoodud üldplaneeringute muutmine seaduses sätestatud korras. 3.3. Mõjuala ulatuse määramine Kavandatava Nursipalu harjutusvälja mõjude ulatus ehk mõjuala sõltub vaadeldavast mõjufaktorist ja mõjutatavast keskkonnaelemendist. Otsesed ja olulised füüsilised mõjud looduskeskkonnale avalduvad rajatavate teede, laskeväljade, sihtmärgialade ning muude väljaõpet toetavate objektide alal ja vahetus naabruses, kus toimub raadamine ning alade ümberkujundamine ning aktiivne kasutus. Kogu harjutusvälja alal võivad avalduda mõjud looduskeskkonnale seoses erinevate maastikul toimuvate väljaõppetegevustega ehk taktikaharjutustega. Alale ei kavandata ulatuslike kuivendussüsteemide rajamist. Kuivenduskraave võidakse rajada kavandatavate teede äärde, lõikudele, kus need läbivad soid või soostunud alasid ning kuivenduskraavid võivad teemulde kuivana hoidmiseks olla vajalikud. Kraavidega võidakse ümbritseda ka laskeväljade raadatavad alad, kui see on vajalik alade kuivemana hoidmiseks. Laskeväljadele reeglina kraave ei rajata, kuna need takistavad tehnika liikumist. Rajatavad kraavid avaldavad peamisel lokaalset mõju ning mõju pole reeglina tugev, kuna valdavas osas on sooalad ja soostunud alad juba kuivendatud sinna rajatud metsakuivenduskraavide võrgustikuga. Arvestades teede paiknemist, huviala piirkonna looduslikke olusid ning olemasolevat kraavivõrku võib eeldada, et laskevälju ümbritsevate kraavide, teekraavide ja teemullete mõjud veerežiimile ei ulatu enamasti kaugemale kui 200-400 m kraavist. Sellised mõjud võivad avalduda juhul, kui antud raadiusse ei jää olemasolevaid kraave. Rajatavate kraavide mõjud veerežiimile ei ulatu harjutusvälja alast väljapoole, kuna harjutusvälja piiride läheduses paiknevate teelõikude alal valdavad kõrgema reljeefiga ja kuivemad alad ning märgalasid või muid tundliku veerežiimiga alasid antud piirkondades ei leidu. Kavandatava tegevusega kaasneb maastike muutus. Kraavide rajamisel võivad avalduda mõjud ka ala läbivate vooluveekogude veerežiimile ja veekvaliteedile. Mõjud veerežiimile tulenevad maastike veebilansi ja vee äravoolutingimuste muutustest. Raadamine võib tingida aurumise vähenemist (kuna kaob transpiratsioon puudest), maastike avamine ja kraavide rajamine võib aga kiirendada vee äravoolu märjal perioodil. Kraavide rajamine võib suurendada heljumi ja orgaanilise aine 10 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine sissekannet veekogudesse. Kuna turvasmuldadega aladel on juba võrdlemisi tihe kraavivõrk, ei avalda mõningad täiendavad kraavid veestikule olulist mõju, kuna nii mõjud äravoolude kujunemisele kui veekvaliteedile on väikesed. Raadamisalade summaarne pindala on ca 1000 ha ja see jaguneb Mustjõe, Rõuge jõe, Ura oja ja mitmete väiksemate ojade ja kraavide valgalade vahel. Raadamisalade veebilansi ja äravoolutingimuste muutustest tingitud mõju vooluveekogude veerežiimile on väikene ja võib olulisel määral avalduda vaid väiksemate ojade ja kraavide puhul. Mustjõe, Rõuge jõe ja Ura oja veerežiimile avalduvad mõjud on tühised. Seega ei avaldu väljaspool harjutusvälja ala olulist mõju vooluveekogude veerežiimile ja veekvaliteedile. Harjutuvälja kasutamise käigus tekib müra, mis levib nii harjutusvälja ala sees kogu selle ulatuses kui ka harjutusvälja alast väljapoole. Müra võib põhjustada häiringuid Natura alade kaitse- eesmärgiks olevatele linnuliikidele mitme kilomeetri kaugusel. Kavandatava Nursipalu harjutusvälja huvialaga seotud võimalike otseste mõjude (mõjud võivad avalduda alale endale, näiteks põlengute, killukahjustuste või veerežiimi muutumise kaudu) alasse jääb Timmase loodusala, mis paikneb valdavas ulatuses harjutusvälja alal (Joonis 1, 2). Harjutuvälja huviala vahetusse naabrusse ning seega ka võimalike otseste mõjude alasse jääb Pärlijõe loodusala. Kaudsete mõjude (mõju võib avalduda veekvaliteedile või häiringute kaudu liikidele) alasse jääb Vagula järve loodusala, mis jääb harjutusväljast 350 m kaugusele ning kuhu jõuavad harjutusvälja läbiva Rõuge jõe veed. Kaudsete mõjude alasse jäävad ka Haanja loodusala ja Haanja linnuala, mis asuvad kavandatavast harjutusväljast 0,8 km kaugusel, võimalike häiringute tsoonis. Tamula järve loodusala jääb harjutusväljast 2,6 km kaugusele itta. Lõõdla loodusala paikneb harjutusväljast 2,8 km kaugusel loodes. Karula linnualale võivad avalduda kaudsed mõjude seal elutseva suure toitumispiirkonnaga liigi, must-toonekure, toitumisalade mõjutamise kaudu. Natura eelhindamise raames hinnatakse mõjusid kõigile Natura 2000 aladele, mis paiknevad kavandatavast harjutusvälja huvialast kuni 5 km kaugusel (Joonis 1). Arvestades piirkonna reljeefi ja hüdroloogilisi tingimusi, pole võimalik otseste füüsiliste mõjude ega veerežiimi või veekvaliteedi kaudu mõjude avaldumine võimalik kaugemal kui 5 km paiknevatele Natura aladele. Lähimad rohkem kui 5 km kaugusel asuvad Natura 2000 linnualad (Koiva-Mustjõe linnuala, Otepää linnuala, Meenikunno linnuala) jäävad harjutusväljast rohkem kui 20 km kaugusele, mis on piisav vahemaa, et välistada häiringute näol avalduvad negatiivsed mõjud kaitstavatele linnuliikidele. Antud kaugusel võib välistada ka mõjud, mis võivad avalduda kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide toitumisalade mõjutamise kaudu. Mõjud harjutusvälja huvialast kaugemale jäävatele linnualadele võivad avalduda juhul, kui harjutusvälja alale või selle lähipiirkonda jääb kaitse-eesmärgiks olevate suure toitumisterritooriumiga linnuliikide jaoks olulisi toitumisalasid. Selliseks liigiks on must-toonekurg, kes on Karula linnuala ja Haanja linnuala eesmärgiks. Karula linnualal pesitsevad must-toonekured toituvad osaliselt ka harjutusvälja maa-alal. Üks Karula linnuala põhjaservas asuv pesa on harjutusvälja huvialast 12 km kaugusel ja must-toonekure põhilised toitumisalad asuvad pesadest 20 km raadiuses (toitumisalad on pesast kuni 40 km kaugusel). Karula saatjaga must-toonekurg on käinud toitumas Hänike külas Matu ojal, harjutusvälja laiendusala põhjaservas. Haanja linnualalt ei ole hetkel asustatud must-toonekure pesi teada, aga üksikud vaatlused viitavad liigi võimalikule pesitsemisele linnualal. Rohkem kui 5 km kaugusel paiknevatest loodusaladest on lähim Verijärve loodusala, mis jääb harjutusvälja huvialast veidi rohkem kui 5 km (5,02 km) kaugusele. Loodusala on harjutusvälja huviala piirkonnast hüdroloogiliselt isoleeritud ning igasugused mõjud loodusalale ja selle kaitse- eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja taimeliikidele võib välistada. Võhandu jõe loodusala paikneb harjutusvälja huvialast 5,1 km kaugusel. Vahemaa on piisav välistamaks mõjud kaitstavatele kalaliikidele ja selgrootute liikidele häiringute näol. Kuna loodusala jääb harjutusvälja huvialast ülesvoolu võib välistada mõjud loodusala veekeskkonnale. 11 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine 3.3.1. Natura 2000 võrgustiku alade kirjeldus 3.3.1.1. Timmase loodusala Timmase loodusala (registrikood RAH0000534, rahvusvaheline kood EE0080635) paikneb Võru maakonnas Rõuge valla Horsa, Kaku, Nursi, Pugõstu ja Tsirgupalu külade alal ning Võru vallas Järvere, Juba ja Vana-Nursi külade alal. Loodusala jääb valdavas osas kavandatavale Nursipalu harjutusvälja alale, vaid Rõuge jõel paiknev loodusala põhjaosa ja lõunaosa jääb harjutusvälja alast väljapoole. Loodusala kogupindala on 390,3 ha, millest veeala moodustab 0,2 ha. Kavandatava harjutusvälja huvialale jääb loodusala 388,8 ha ulatuses. Loodusala piirneb läänes olemasoleva Nursipalu harjutusväljaga. Timmase loodusala kaitse-eesmärk on:  Loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450) ning vanad loodusmetsad (*9010);  Loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus) Timmase loodusala on siseriiklikult kaitstav Timmase looduskaitsealana ja Rõuge jõe hoiualana. Kaitsekord on looduskaitseala osas kehtestatud Timmase looduskaitseala kaitse-eeskirjaga5 ja hoiuala osas looduskaitseseadusega. 3.3.1.2. Vagula järve loodusala Vagula järve loodusala (registrikood RAH0000510, rahvusvaheline kood EE0080612) paikneb Võru maakonnas, Võru vallas Alakülä, Järvere, Juba, Roosisaare ja Vagula külade alal. Loodusala jääb kavandatava harjutusvälja huviala põhjapiirist 350 m kaugusele. Loodusala pindala on 601.1 ha, sellest moodustab veeosa 597,2 ha ja maismaa vaid 3,9 ha. Vagula järve loodusala kaitse-eesmärk on:  Loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130);  Loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), harilik hink (Cobitis taenia) ja harilik vingerjas (Misgurnus fossilis). Vagula järve loodusala on siseriiklikult kaitstav Vagula järve hoiualana. Hoiuala kaitset reguleerib looduskaitseseadus. 3.3.1.3. Pärlijõe loodusala Pärlijõe loodusala (registrikood RAH0000197, rahvusvaheline kood EE0080605) paikneb Võru maakonnas Rõuge vallas Heedu, Hurda, Karaski, Kaugu, Rõuge-Matsi, Kängsepä, Mikita, Pärlijõe, Riitsilla, Ruuksu, Saarlasõ, Sänna ja Vanamõisa külade alal ning Antsla valla Roosiku küla ala. Loodusala paikneb kavandatava harjutusvälja lõunaosa naabruses jäädes harjutusvälja piirist lähimas punktis vaid 35 m kaugusele. Loodusala pindala on 26,6 ha, sellest moodustab veeosa 21,3 ha ja maismaa vaid 5,3 ha. Pärlijõe loodusala kaitse-eesmärk on: 5 Timmase looduskaitseala kaitse-eeskiri. https://www.riigiteataja.ee/akt/130012018015 12 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine  Loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on jõed ja ojad (3260);  Loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus). Pärlijõe loodusala on siseriiklikult kaitstav Pärlijõe hoiualana. Hoiuala kaitset reguleerib looduskaitseseadus. 3.3.1.4. Haanja loodusala Haanja loodusala (registrikood RAH0000547, rahvusvaheline kood EE0080613) jääb kavandatava harjutusvälja huvialast 0,8 km kaugusele lõunasse. Loodusala paikneb Võru maakonnas Rõuge valla ja Võru valla alal. Loodusala pindala on 17039,6 ha, millest maismaa moodustab 16593.1 ha ja veeosa 446.5 ha. Haanja loodusala kaitse-eesmärk on:  Loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liiva-alade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aasrebasesaba ja ürt- punanupuga niidud (6510), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), liivakivipaljandid (8220), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad - 9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0);  Loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), harivesilik (Triturus cristatus), rohe- vesihobu (Ophiogomphus cecilia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), saarmas (Lutra lutra), karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), kollane kivirik (Saxifraga hirculus) ja harilik kobarpea (Ligularia sibirica). Haanja loodusala on siseriiklikult kaitstud Haanja looduspargina ja Kirbu punajalg-kivipuraviku püsielupaigana. Loodusala kaitset reguleerib siseriiklikult Haanja looduspargi kaitse-eeskiri6 ning Kirbu punajalg-kivipuraviku püsielupaiga osas keskkonnaministri määrus „Kaitsealuste seeneliikide püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“7. 3.3.1.5. Tamula järve loodusala Tamula järve loodusala (registrikood RAH0000511, rahvusvaheline kood EE0080637) paikneb Võru maakonnas Võru linna alal ja Võru valla Roosisaare küla ja Võlsi küla alal. Loodusala jääb kavandatava harjutusvälja idaosast 2,6 km kaugusele. Loodusala pindala on 210,9 ha, sellest moodustab veeosa 209,5 ha ja maismaa vaid 1,4 ha. Tamula järve loodusala kaitse-eesmärk on:  Loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on looduslikult rohketoitelised järved (3150); 6 Haanja looduspargi kaitse-eeskiri. https://www.riigiteataja.ee/akt/123012015006 7 Kaitsealuste seeneliikide püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri. Keskkonnaministri määrus nr 28, 17.04.2006. 13 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine  Loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), harilik hink (Cobitis taenia) ja harilik vingerjas (Misgurnus fossilis). Tamula järve loodusala on siseriiklikult kaitstav Tamula järve hoiualana. Hoiuala kaitset reguleerib looduskaitseseadus. 3.3.1.6. Kubija järve loodusala Kubija järve loodusala (registrikood RAH0000203, rahvusvaheline kood EE0080627) paikneb Võru maakonnas Võru linna alal ja Võru valla Meegomäe küla alal. Loodusala jääb kavandatava harjutusvälja idaosast 2,4 km kaugusele. Loodusala pindala on 17,5 ha, mille moodustab Kubija järve ja Vähkjärve veeala. Kubija järve loodusala kaitse-eesmärk on:  Loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on looduslikult rohketoitelised järved (3150);  Loodusdirektiivi II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaiku kaitstakse, on tiigilendlane (Myotis dasycneme). Kubija järve loodusala on siseriiklikult kaitstav Kubija järve hoiualana. Hoiuala kaitset reguleerib looduskaitseseadus. 3.3.1.7. Lõõdla loodusala Lõõdla loodusala (registrikood RAH0000511, rahvusvaheline kood EE0080637) paikneb Võru maakonnas Antsla vallas Lümatu ja Vaabina külade alal ning Võru vallas Haava, Hargi, Liiva ja Majala külade alal. Loodusala jääb kavandatava harjutusvälja loodenurgast 2,8 km kaugusele. Loodusala pindala on 98,7 ha, sellest moodustab veeosa 98,5 ha ja maismaa vaid 0,2 ha. Lõõdla loodusala kaitse-eesmärk on:  Loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on looduslikult rohketoitelised järved (3150);  Loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis taenia) ja harilik vingerjas (Misgurnus fossilis). Lõõdla loodusala on siseriiklikult kaitstav Lõõdla järve hoiualana. Hoiuala kaitset reguleerib looduskaitseseadus. 3.3.1.8. Hurda loodusala Hurda loodusala (registrikood RAH0000185, rahvusvaheline kood EE0080611) paikneb Võru maakonnas Rõuge vallas Hurda, Kaugu ja Viliksaarõ külade alal. Loodusala jääb kavandatavast harjutusväljast 4,2 km kaugusele lõunasse. Loodusala pindala on 214,2 ha, mis paikneb kogu ulatuses maismaal. Hurda loodusala kaitse-eesmärk on:  Loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Hurda loodusala on siseriiklikult kaitstav Hurda metsise püsielupaigana. Püsielupaiga kaitset reguleerib looduskaitseseadus ja keskkonnaministri määrus „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine“8. 8 Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine. Keskkonnaministri määrus nr 1, 13. 01. 2005. 14 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine 3.3.1.9. Karula loodusala Karula loodusala (registrikood RAH0000629, rahvusvaheline kood EE0080671) jääb kavandatava harjutusvälja huvialast 4,7 km kaugusele edelasse. Loodusala paikneb Võru maakonnas Rõuge valla ja Antsla valla alal ning Valga maakonnas Valga valla alal. Loodusala pindala on 13258.8 ha, millest maismaa moodustab 12862.5 ha ja veeosa 396.3 ha. Karula loodusala kaitse-eesmärk on:  Loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liiva-alade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aasrebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad - 9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0).  Loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), harilik hink, (Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), laiujur (Dytiscus latissimus); karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii) ja palu-karukell (Pulsatilla patens). Karula loodusala on siseriiklikult kaitstud Karula rahvuspargina ja mitme kaitstava liigi püsielupaigana: Koemetsa metsise püsielupaik, Singa metsise püsielupaik, Põrgujärve metsise püsielupaik, Ubajärve metsise püsielupaik, Koemetsa kalakotka püsielupaik, Rebasemõisa kalakotka püsielupaik, Ähijärve kalakotka püsielupaik, Koemetsa väike-konnakotka püsielupaik, Mähkli väike- konnakotka püsielupaik ja Piiri must-toonekure püsielupaik. Loodusala kaitset reguleerib siseriiklikult Karula rahvuspargi kaitse-eeskiri9, Looduskaitseseadus ja metsise püsielupaikade kaitse alla võtmise määrus10. 3.3.1.10. Haanja linnuala Haanja linnuala (registrikood RAH0000022, rahvusvaheline kood EE0080613) jääb kavandatava harjutusvälja huvialast 0,8 km kaugusele lõunasse. Linnuala asub Võru maakonnas Rõuge valla ja Võru valla alal paiknedes samades piirides Haanja loodusalaga. Linnuala pindala on 17039,6 ha, millest maismaa moodustab 16593.1 ha ja veeosa 446.5 ha. Haanja linnuala kaitse-eesmärk on:  Linnuliigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), jäälind (Alcedo atthis), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), laanepüü (Bonasa bonasia), must-toonekurg (Ciconia nigra), rukkirääk (Crex crex) ja värbkakk (Glaucidium passerinum). Haanja linnuala on siseriiklikult kaitstud Haanja looduspargina ja Kirbu punajalg-kivipuraviku püsielupaigana. Linnuala kaitset reguleerib siseriiklikult Haanja looduspargi kaitse-eeskiri11 ja looduskaitseseadus. 9 Karula rahvuspargi kaitse-eeskiri. https://www.riigiteataja.ee/akt/1043080 10 Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine. Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrus nr 1. 11 Haanja looduspargi kaitse-eeskiri. https://www.riigiteataja.ee/akt/123012015006 15 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine 3.3.1.11. Karula linnuala Karula linnuala (registrikood RAH0000634, rahvusvaheline kood EE0080671) jääb kavandatava harjutusvälja huvialast 4,7 km kaugusele edelasse. Linnuala paikneb Võru maakonnas Rõuge valla ja Antsla valla alal ning Valga maakonnas Valga valla alal. Linnuala paikneb samades piirides Karula loodusalaga. Linnuala pindala on 13258.8 ha, millest maismaa moodustab 12862.5 ha ja veeosa 396.3 ha. Karula linnuala kaitse-eesmärk on:  Linnuliigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on väike-konnakotkas (Aquila pomarina), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), sinikael-part (Anas platyrhynchos), laanepüü (Bonasa bonasia), must-toonekurg (Ciconia nigra), rukkirääk (Crex crex), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakotkas (Pandion haliaetus), teder (Tetrao tetrix) ja metsis (Tetrao urogallus). Karula linnuala on siseriiklikult kaitstud Karula rahvuspargina ja mitme kaitstava liigi püsielupaigana: Koemetsa metsise püsielupaik, Singa metsise püsielupaik, Põrgujärve metsise püsielupaik, Ubajärve metsise püsielupaik, Koemetsa kalakotka püsielupaik, Rebasemõisa kalakotka püsielupaik, Ähijärve kalakotka püsielupaik, Koemetsa väike-konnakotka püsielupaik, Mähkli väike-konnakotka püsielupaik ja Piiri must-toonekure püsielupaik. Loodusala kaitset reguleerib siseriiklikult Karula rahvuspargi kaitse-eeskiri12, Looduskaitseseadus ja metsise püsielupaikade kaitse alla võtmise määrus13. 3.4. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele Kavandatav tegevus on mõju hindamisel jagatud kolmeks osaks: 1. Raadamine ja ehitustegevus; 2. Väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus; 3. Suurekaliibrilistest relvadest laskmine. Natura 2000 võrgustiku aladele avalduvaid mõjusid hinnatakse kolme nimetatud komponendi kaupa. 3.4.1. Raadamine ja ehitustegevus 3.4.1.1. Timmase loodusala Mõjud loodusalale Timmase loodusala jääb valdavas ulatuses Nursipalu harjutusvälja alale, vaid Rõuge jõe alale jääv loodusala osa jääb harjutusväljalt osaliselt välja. Loodusala tuumiku moodustav maismaa-ala jääb täielikult harjutusväljale ning on ümbritsetud idast, lõunast ja läänest kavandatavate laskeväljadega. Laskeväljadel ei kavandata raadamist loodusala läheduses. Lähim, Ida laskeväljale kavandatud, raadamisala jääb loodusala tuumikala kagunurgast 560 m kaugusele. Lõuna laskeväljale kavandatud raadamisala jääb Rõuge jõel paiknevast loodusala osast 800 m kaugusele. Ülejäänud laskeväljade ja sihtmärgialade ehk UXO aladega seotud raadamisalad jäävad loodusalast üle 1 km kaugusele. Harjutusvälja lõuna- ja põhjaosas, paikades, kus kavandatud teed ületavad Rõuge jõge, jäävad teedeäärsed raadamisalad loodusala piirile, ulatudes Rõuge jõe kaldale. Nii, põhja- kui lõunapoolse tee näol on tegu kunagiste vanade teede taastamise ja laiendamisega. Harjutusvälja lõunasas paikneva olemasoleva tee laiendamisega seotud väikesepindalaline raadamisala jääb Rõuge jõest ja loodusalast 20 m kaugusele. Loodusala maismaaosale lähim teedega seotud raadamisala jääb 12 Karula rahvuspargi kaitse-eeskiri. https://www.riigiteataja.ee/akt/1043080 13 Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine. Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrus nr 1. 16 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine loodusalast põhja 120 m kaugusele olemasoleva, kuid laiendatava tee äärde. Loodusalast itta kavandatava uue teelõiguga seotud raadamisala jääb loodusalast 360 m kaugusele ning idas paikneva olemasoleva tee laiendamisega seotud raadamisala 410 m kaugusele. Kuna loodusala maismaaosa paikneb valdavalt metsamaastikus ning laskeväljadel ning UXO aladel asuvate raadamisalade ja loodusala vahele jääb vähemalt 560 m laiune metsapuhver, siis ei mõjuta laskeväljade ja UXO alade raadamine otseselt ega ka kaudselt loodusala looduskeskkonda. Taastatavate ja laiendatavate olemasolevate teedega seotud raadamisalad ulatuvad kahes kohas Rõuge jõeni ehk loodusala veealani (kolmandas kohas jääb raadamisala jõest 20 m kaugusele). Nende raadamisalade näol on tegu kuni 30 laiuse raadatava teekoridoriga või ca 10 m laiuse ribaga kummalgi pool teed ehk väikese pindalaga raadamisalaga. Seetõttu ei kaasne nimetatud raadamisaladelt olulist heljumi ega toitainete sissekannet ning seega ei põhjusta teedega seotud raadamine negatiivseid mõjusid loodusalale jäävale jõelõigule ega selle veekeskkonnale. Seoses kavandatavate või rekonstrueeritavate teede äärde rajatavate võimalike kuivenduskraavidega ei avaldu loodusala veerežiimile negatiivset mõju, kuna piirkonna reljeef, mullastik ja olemasolevate kuivenduskraavide paiknemine loodusala ja teede vahel välistavad mõjud loodusala vee režiimile. Laskeväljadega seotud võimalikud kraavid jäävad loodusalast vähemalt 560 m kaugusele ning selle veerežiimile mõju ei avalda. Seega võib negatiivsed mõjud loodusala maismaa-alade ja nendega seotud kaitstavatele elupaigatüüpide veerežiimile välistada. Kuna loodusala on kavas kolmest küljest ümbritseda laskeväljadega siis esineb teoreetiline põlengute alale levimise risk loodusalale. Arvestades sellega, et laskmiste alad jäävad enam kui 500 m kaugusele loodusala maismaa-aladest ning arvestades harjutuväljadel kasutatavate põlengute teket ja levikut takistavate lahenduste (tuletõkkekraavid ja -ribad harjutusväljade servades) ja praktikatega (teatud relva/laskemoona liikide vältimine tuleohtlikul perioodil, valmisolek põlengute lokaliseerimiseks), võib põlengute leviku loodusalale ja sellega seotud negatiivsed mõjud loodusalale välistada. Seoses kavandatava tegevusega pole ette näha olulist kuivendusvete Rõuge jõkke suunamise vajadust. Otseselt jõkke suunatavate kraavide vajadus on ilmselt vaid harjutusvälja põhjaosas Rõuge jõge ületava tee rajamisel ja rekonstrueerimisel (osalt on tegemist olemasoleva teega). Antud paigas on ka olemasoleva vana teemulde ääres kraavid. Nimetatud paigas võivad kraavid olla vajalikud ca 500 m pikkusel lõigul, kus tee paikneb jõelammil. Nimetatud teekraavide valgala on väga väike (jäädes kuni paari hektari piiresse) ning sellele ei jää laskevälju UXO alasid ega ulatuslikke raadamisalasid. Seega ei toimu kraavide kaudu olulist heljumi ja toitainete sissekannet jõkke. Arvestades ehitusaegsete praktikatega (ehitustööd teostatakse madalveeperioodil) ei ole ette näha ka tee ja teekraavide rekonstrueerimisel ehitusaegseid negatiivseid mõjusid Rõuge jõe ja loodusala veekeskkonnale. Lõunapoolse taastatava ja laiendatava tee piirkonnas levivad mineraalmullad ning teekraavide rajamine pole vajalik. Harjutusväljadelt pole tõenäoliselt vajadust juhtida vett Rõuge jõkke, kuna jõe valgalale jäävad raadatavad alad paiknevad reeglina mineraalmuldadel. Ainsaks võimalikuks piirkonnaks, kust võidakse juhtida vett Tsirgupalu oja kaudu Rõuge jõkke, on Lõuna harjutusvälja idaosas paiknev raadamisala, mille lõunaservas levib väikesel alal (ca 1,5 ha) soostunud muldasid. Antud piirkonnast on võib olla vajadus juhtida vett Tsirgupalu ojja ühe rajatava kraavi kaudu. Kraavi rajamisel raadamisala lõunaserva võivad selle veed lähtuda kuni paarikümne hektari suuruselt alalt. Kuna antud alale kavandatav raadamisala paikneb valdavalt mineraalmuldadega alal, siis pole kraavide rajamine tõenäoliselt vajalik. Kui see peaks siiski vajalik olema, siis rajatakse raadamisalalt lähtuvale kraavile settetiik või puhastuslodu. Antud lahendus on kavandatava tegevuse osaks, kuna settetiigid või puhastuslodud on kavandatud ka kraavide puhul, millel puudub puutumus Natura võrgustiku aladega. Arvestades settetiigi või puhastuslodu rajamisega ning asjaoluga, et mõjusid heljumi vettekande näol puhverdab täiendavalt Tsirgupalu oja, ei avaldu Rõuge jõe ja loodusala veekeskkonnale negatiivseid mõjusid. Rõuge jõe valgalale jäävatel laskeväljadel on raadatavate alade pindala kokku 42,6 ha ning seoses teede rekonstrueerimise ja uute teede rajamisega raadatakse veel ca 15 ha metsi. Rõuge jõe valgala 17 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine on 7030 ja sellest jääb harjutusvälja alale 1380 ha. Kuna raadamisalade pindala on suhteliselt väikene (kokku ca 57 ha) ja jõe valgalale kavandatud raadamisaladele rajatakse vaid mõni üksik kraav, siis ei toimu jõe valgalal olulist maastike veebilansi muutust ning oluliselt ei muutu ka vee äravoolutingimused alalt. Seega on kavandatava tegevuse mõjud Rõuge jõe veerežiimile ehk vooluhulkadele ja nende dünaamikale tühised. Kokkuvõttes ei avalda kuivenduskraavide rajamine ja raadamistööd olulisi mõjusid loodusalale jääva Rõuge jõe veekvaliteedile ja veerežiimile. Loodusala maismaaosale ega ka selle vahetusse naabrusse ei kavandata raadamist ega rajatisi. Seega mõjusid maismaaosa sidususele ei kaasne. Loodusala piirkonda rajatavad raadamisalad moodustavad piirkonna metsmaastikust väiksema osa ning ei eralda loodusala seda ümbritsevatest metsamaastikest. Ka piirkonda rajatavad või rekonstrueeritavad teed ei vähenda olulisel määral metsamaastike sidusust. Säilib ka piisav sidusus Timmase loodusala ja teiste piirkonda jäävate Natura alade (Haanja linnu- ja loodusala, Vagula järve loodusala, Tamula järve loodusala) ja muude kaitstavate alade (Keretü looduskaitseala) vahel. Üle loodusala veeosaks oleva Rõuge jõe on kavandatud kaks jõe ületuse õppekohta. Antud rajatised on kavandatud selliste tehniliste lahendustena, et need ei mõjuta jõe looduslikku voolusängi ja veekeskkonda. Rajatised ei katkesta veealal leviva elupaigatüübi ega kaitstavate liikide elupaikade sidusust. Seega ei avalda kavandatav tegevus negatiivset mõju loodusala veeala sidususele. Säilib ka veekeskkonna sidusus piki Rõuge jõge Vagula järve loodusalaga ning Haanja linnu- ja lodusalaga. Raadamise ega laskeväljade, lasketiirude, UXO alade, lõhkamisalade, demineerimispaikade, silla õppekohtade ja teedevõrgu ehitamisega ei avaldu kokkuvõttes loodusalale otseseid ega ka olulisi kaudseid mõjusid. Rõuge jõe ületamiseks on kaalumisel tala-või truupsilla lahendus. Kuna truupsilla ehitamisega toimub otsene sekkumine jõe voolusängis ning vee-elustiku (sh kaitse-eesmärgiks olevate liikide) jaoks võib muutuda elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) kvaliteet ja elupaigatingimused, siis pole truupsildade rajamise korral võimalik eelhindamise faasis negatiivseid mõjusid loodusala kaitse-eesmärkidele välistada ja selle osas tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine. Mõjud loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele Timmase loodusala kaitse-eesmärgiks olevale metsaelupaigatüübile vanad loodusmetsad (*9010) ei avaldu mingeid otseseid mõjusid, kuna raadamist ega ehitustegevusi elupaigatüübi alal ega läheduses ei toimu. Lähim raadamisala, mis on seotud olemasoleva tee laiendamisega, jääb elupaigatüübi alast 270 m kaugusele. Kuna mõju loodusala veerežiimile seoses piirkonda võimalike teekraavide rajamisega ei avaldu, siis ei avaldu negatiivseid mõjusid ka elupaigatüübi alale. Kuna arvestatav põlengute leviku risk loodusalale puudub, siis ei avaldu seeläbi mõjusid ka elupaigatüübile. Elupaigatüübile ei avaldu ka muid mõjusid seoses harjutusvälja rajamisel toimuvate ehitustegevustega. Seega ebasoodsad mõjud elupaigatüübi vanad loodusmetsad (*9010) seisundile puuduvad. Rõuge jõe lammil levivatele elupaigatüüpidele niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) ja lamminiidud (6450) negatiivseid mõjusid ei avaldu kuna elupaigatüüpide alal ei kavandata harjutusvälja objektide rajamist. Samuti pole ette näha teede ja uute kraavide rajamist elupaigatüüpide alale või naabrusse. Harjutusväljal toimuv raadamine ja ehitustegevus ei mõjuta Rõuge jõe veerežiimi ega veekvaliteeti, mistõttu jõega seotud üleujutuste režiim elupaigatüüpide alale ei muutu ning ka üleujutusvee kvaliteet ei muutu. Seega ebasoodsad mõjud elupaigatüüpide seisundile puuduvad. Vee-elupaigatüübi jõed ja ojad (3260), mis levib Rõuge jõe alal, puhul saaksid mõjud avalduda eelkõige veekeskkonna kvaliteedi mõjutamise kaudu. Laskeväljade, ja teede alal aset leidev raadamine toimub jõe valgalal suhteliselt väikesel pinnal (ca 57 ha) ning jõe valgalale rajatakse vaid üksikud kuivenduskraavid. Suuremalt osalt raadatavalt alalt toimub sademevee äravool läbi raadamisalade ja vooluveekogude vahele jääva maastiku või filtreerudes pinnasesse ning põhjavette. Raadamisaladelt võidakse juhtida rajatavate kraavidega vett jõkke kokku kuni ca 20 ha suuruselt 18 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine alalt. Peamise osa sellest alast moodustab Lõuna laskevälja idaosas paikneva raadamisala lõunaosa, millel levib väikesel alal (1,5 ha) soostunud muldasid. Arvestades tegevuse iseloomu ja ulatust ei avaldu jõe veekeskkonnale negatiivseid mõjusid vooluhulkade muutumise ega veekvaliteedi halvenemise näol. Mõjusid Rõuge jõe veekeskkonnale on põhjalikumalt hinnatud Timmase loodusalale avalduvate mõjude all. Kuna veekeskkonnale negatiivsed mõjud puuduvad, siis ei avaldu negatiivseid mõjusid ka elupaigatüübile. Kahele kavandatavale jõega ristuvale teele rajatakse sillad ja samuti rajatakse kaks jõe ületuse õppekohta. Kaalumisel on nii tala- kui truupsilla lahendus. Kuna truupsilla rajamisega toimub otsene sekkumine jõesängi ning muutub elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) kvaliteet ja elupaigatingimused vee-elustiku (sh kaitse-eesmärgiks olevate liikide jaoks) jaoks, siis pole truupsildade rajamise korral võimalik eelhindamise faasis välistada negatiivseid mõjusid loodusala kaitse-eesmärkidele ja selle osas tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine. Tellijalt saadud täpsustava info kohaselt on jõe ületuse õppekoha rajamiseks vajalik kalda ääre tugevdamine ajutise silla laiuselt ja sillad rajatakse selliselt, et jõesängi ei muudeta (ei kasutata truupsilla lahendust). Seda arvestades ebasoodne mõju jõesängile, jõe elupaigatingimustele ja veekvaliteedile puudub. Sildade ja silla õppekohtade rajamine ja kasutamine võib põhjustada mõningast, kuid suhteliselt väikest ja ebaolulist mõju loodusalale jäävale jõelõigule. Mõjud võivad kaasneda eeskätt seoses ehitustöödega. Silla õppekohtade ehitamisel rajatakse kallastel kandekonstruktsioonid, millele saab õppuste käigus silda tõsta. Sildade puhul ei kasutata truupsilla lahendust ning säilitatakse jõe looduslik voolusäng, rajades sildade kandekonstruktsioonid väljapoole jõe voolusängi. Jõe ületuse õppekohtade puhul rajatakse kandekonstruktsioonid jõe kallastele, muutmata jõe looduslikku voolusängi. Seega pole vajadust ehitustööde käigus määral jõesängi sekkuda (jõgi on kitsas), jõkke sillasambaid ega muid rajatisi ei tule. Arvestades eeltoodut, siis negatiivsed mõjud jõesängile, jõe elupaigatingimustele ning veekvaliteedile puuduvad. Kokkuvõttes ei avaldu elupaigatüübile jõed ja ojad (3260) seoses raadamise ja ehitustegevusega negatiivseid mõjusid. Kõik Timmase loodusala kaitse-eesmärgiks olevad liigid (harilik vingerjas, rohe-vesihobu ja paksukojaline jõekarp) on seotud Rõuge jõega. Kuna seoses raadamise ja ehitustegevusega negatiivseid mõjusid Rõuge jõe veekeskkonnale ei avaldu, siis puuduvad ka mõjud kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele. Puuduvad ka tegevused, mis võiks oluliselt mõjutada jõe kaldaalasid ja lammialasid, mis lisaks jõele on samuti rohe-vesihobu elualaks. Seoses kahe jõge ületava silla ehitusega ja nendeni viivate teedega seotud väikesepindalaliste raadamisaladega rohe-vesihobule negatiivseid mõjusid ei avaldu. Kokkuvõttes võib negatiivsed mõjud Timmase loodusalale seoses kavandatava harjutusvälja laiendamisega seotud raadamise ja ehitustöödega välistada. Loodusala maismaa-aladele mõjusid ei avaldu. Seetõttu ei avaldu negatiivseid mõjusid loodusala kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpidele ja liikidele. Rõuge jõele truupsildade rajamise korral ei ole võimalik eelhindamise faasis välistada negatiivseid mõjusid loodusala kaitse-eesmärkidele ja selle osas tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine. 3.4.1.2. Vagula järve loodusala Vagula järve loodusala jääb Nursipalu harjutusvälja põhjapiirist 350 m kaugusele ning Ida laskeväljast 0,9 km kaugusele. Otseseid mõjusid seoses harjutusvälja laiendusega kaasneva raadamise ja ehitustegevusega Vagula järvele ja loodusalale ei avaldu. Vagula järve jõuab oluline osa harjutusvälja ala vetest kuna järve valgalale jääb 2804 ha suurune ala harjutusvälja idaosas. Vagula järve valgala on 49290 ha, millest 5,7% jääb harjutusvälja alale. Harjutusvälja läbiv Rõuge jõgi suubub Võhandu jõkke ca 2,2 km enne viimase suubumist Vagula järve. Harjutusvälja idaserva läbiv Ura oja suubub samuti Vagula järve. Rõuge jõe valgalale jäävale 19 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine harjutusvälja osale ja Ura oja valgalale võib olla vajadus rajada üksikuid kraave. Seega ei avaldu Rõuge jõe (mõjusid on täpsemalt hinnatud Timmase loodusalale avalduvate mõjude osas) ja Ura oja veekvaliteedile negatiivseid mõjusid. Raadamisalade summaarne pindala Vagula järve valgalal on ca 192 ha, millest valdava osa moodustavad vooluveekogudest kaugemale jäävad liivastel mineraalmuldadel paiknevad alad, millelt pole raadamise järel oodata olulist heljumi ega toitainete vette kannet oodata. Seetõttu ei avaldu negatiivseid mõjusid ka Vagula järve veekvaliteedile. Mõju välistab ka asjaolu, et harjutusväljale jääv ala moodustab üsna väikese osa järve valgalast, mistõttu on vete lahjendusefekt suur ning negatiivsed mõjud puuduksid ka juhul, kui avalduksid mõningased mõjud Rõuge jõe ja Ura oja veekvaliteedile. Kuna seoses raadamise ja ehitustegevusega puuduvad negatiivsed mõjud Vagula järve veekeskkonnale, siis puuduvad ka mõjud kaitse-eesmärgiks olevale vee-elupaigatüübile vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130). Samal põhjusel puuduvad negatiivsed mõjud ka kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele (saarmas, harilik hink, harilik vingerjas). Kokkuvõttes võib negatiivsed mõjud seoses kavandatava harjutusvälja laiendamisega seotud raadamise ja ehitustöödega Vagula järve loodusalale välistada ning negatiivseid mõjusid loodusala kaitse-eesmärgiks olevate liikidele ning elupaigatüübile ei avaldu. 3.4.1.3. Pärlijõe loodusala Pärlijõe loodusala, mis hõlmab vaid Pärlijõe veeala, paikneb harjutusvälja lõunaosa naabruses jäädes selle piirist lähimas punktis vaid 35 m kaugusele. Kavandatav Lõuna laskeväli jääb loodusalast ca 0,3 km kaugusele kattudes loodusala piirkonnas paikneva olemasoleva Tsiatsungõlmaa harjutusalaga. Loodusala ja kavandatava laskevälja vahele jääv Vungi oja, mis suubub Mustjõkke, eraldab laskevälja hüdroloogiliselt Pärlijõest. Seega laskeväljade alal toimuva raadamise, kuivenduse ja arendustega seoses Pärlijõe ja loodusala veekeskkonnale negatiivseid mõjusid ei kaasne. Loodusala veekeskkonda saaksid potentsiaalselt mõjutada vaid tegevused, mis toimuvad harjutusvälja edelaservas ca 100 m laiuse ja 1,1 km pikkusel alal, millelt veed valguvad Pärlijõkke. Kuna antud alale raadamist, kraave ega rajatisi ei kavandata, siis mõjud Pärlijõe ja loodusala veekeskkonnale puuduvad. Seoses kavandatava tegevusega puuduvad ka igasugused muud otsesed või kaudsed mõjud loodusalale. Pärlijõe loodusalale ja selle veekeskkonnale negatiivsed mõjud puuduvad. Seetõttu ei avaldu negatiivseid mõjusid ka ala kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile jõed ja ojad (3260) ning kaitse-eesmärgiks olevatele kalaliikidele (harilik võldas, jõesilm) ega selgrootutele (rohe-vesihobu, paksukojaline jõekarp). Kokkuvõttes võib järeldada, et seoses harjutusvälja laiendamisega kaasnev raadamine ja ehitustegevus ei põhjusta negatiivseid mõjusid Pärlijõe loodusalale ning negatiivseid mõjusid kaitse- eesmärgiks olevatele liikidele ning elupaigatüüpidele ei avaldu. 3.4.1.4. Haanja loodusala Haanja loodusala jääb kavandatavast Nursipalu harjutusväljast 0,8 km kaugusele lõunasse. Kaugus kavandatavast Lõuna laskeväljast on 1,3 km. Loodusala paikneb võrreldes harjutusväljaga kõrgema reljeefiga alal ning harjutusväljal toimuv raadamine ja ehitustegevus ei mõjuta loodusala veerežiimi ega veekvaliteeti. Samuti pole võimalikud muud otsesed või kaudsed mõjud alale. Seega puuduvad negatiivsed mõjud ala looduskeskkonnale ning samuti kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja taimeliikidele. Raadamine ja ehitustegevus ei põhjusta piisava vahemaa tõttu häiringuid ainsale loodusala kaitse- eesmärgiks olevale imetajaliigile saarmale. Samuti ei kaasne häiringuid ega muid mõjusid kaitse- eesmärgiks olevtele kahepaiksele harivesilikule, kalaliikidele (harilik hink, harilik vingerjas) ega selgrootutele (rohe-vesihobu, paksukojaline jõekarp). 20 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine Kokkuvõttes puuduvad Nursipalu harjutusvälja laiendamisega seotud raadamisel ja ehitustegevusel negatiivsed mõjud Haanja loodusalale ning selle eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele negatiivseid mõjusid ei avaldu. 3.4.1.5. Tamula järve loodusala Tamula järve loodusala jääb Nursipalu harjutusvälja idaosast 2,6 km kaugusele. Kavandatav Ida laskeväli jääb loodusalast 3,1 km kaugusele. Loodusala on harjutusväljast hüdroloogiliselt eraldatud kuna nende vahele jääb Ura oja, mis juhib harjutusväljalt lähtuvad veed Vagula järve. Seega ei mõjuta harjutusväljal toimuv raadamine ja ehitustegevus Tamula järve ja loodusala veerežiimi ega veekvaliteeti. Puuduvad ka muud mõjud loodusalale. Kuna loodusalale mingeid mõjusid ei avaldu siis puuduvad negatiivsed mõjud ka ala kaitse- eesmärgiks olevatele liikidele (harilik hink, harilik vingerjas) ja elupaigatüübile rohketoitelised järved (3150). Kokkuvõttes puuduvad Nursipalu harjutusvälja laiendamisega seotud raadamisel ja ehitustegevusel negatiivsed mõjud Tamula järve loodusalale ning selle eesmärgiks olevatele liikidele ning elupaigatüübile negatiivseid mõjusid ei avaldu. 3.4.1.6. Kubija järve loodusala Kubija järve loodusala jääb Nursipalu harjutusvälja idaosast 2,4 km kaugusele. Kavandatav Ida laskeväli jääb loodusalast 3,4 km kaugusele. Loodusala on harjutusväljast hüdroloogiliselt eraldatud, kuna nende alade vahele jääb Ura oja, mis viib harjutusväljalt lähtuvad veed Vagula järve. Seetõttu ei mõjuta harjutusväljal toimuv raadamine ja ehitustegevus loodusala veerežiimi ega veekvaliteeti. Kuna otsesed ja kaudsed füüsilised mõjud loodusalale ja selle veekeskkonnale puuduvad, siis ei avaldu negatiivseid mõjusid kaitstavale elupaigatüübile looduslikult rohketoitelised järved (3150). Harjutusvälja ja loodusala vahemaa on piisav välistamaks raadamise ja ehitustegevusega seotud häiringud kaitse-eesmärgiks olevale käsitiivalise liigile tiigilendlasele. Kokkuvõttes puuduvad Nursipalu harjutusvälja laiendamisega seotud raadamisel ja ehitustöödel negatiivsed mõjud Kubija järve loodusalale ning negatiivseid mõjusid loodusala eesmärgiks olevale elupaigatüübile ja liigile ei avaldu. 3.4.1.7. Lõõdla loodusala Lõõdla loodusala jääb Nursipalu harjutusvälja huviala loodenurgast 2,8 km kaugusele. Kavandatav Lääne laskeväli jääb loodusalast 3,8 km kaugusele. Loodusala asetseb võrreldes harjutusväljaga kõrgemal reljeefil ning seetõttu ei mõjuta harjutusvälja alal toimuv raadamine ja ehitustegevus loodusala veerežiimi ega veekvaliteeti. Seega ei avaldu loodusalale jäävatele järvedele otseseid ega ka kaudsed füüsilisi mõjusid ning ei avaldu negatiivseid mõjusid kaitstavale elupaigatüübile looduslikult rohketoitelised järved (3150) ning kalaliikidele (harilik hink, harilik vingerjas). Kokkuvõttes puuduvad Nursipalu harjutusvälja laiendamisega seotud raadamisel ja ehitustöödel negatiivsed mõjud Lõõdla loodusalale ning selle kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile ja liikidele. 3.4.1.8. Hurda loodusala Hurda loodusala jääb Nursipalu harjutusväljast 4,2 km kaugusele lõunasse. Loodusala paikneb võrreldes harjutusväljaga oluliselt kõrgema reljeefiga alal ning harjutusväljal toimuvad arendused ei mõjuta loodusala veerežiimi ega veekvaliteeti. Samuti pole võimalikud muud otsesed või kaudsed mõjud alale. Seega puuduvad mõjud nii loodusalale tervikuna kui ka ala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). 21 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine 3.4.1.9. Karula loodusala Karula loodusala jääb Nursipalu harjutusväljast 4,7 km kaugusele edelasse. Loodusala paikneb võrreldes harjutusväljaga kõrgema reljeefiga alal ning harjutusväljal toimuvad arendused ei mõjuta loodusala veerežiimi ega veekvaliteeti. Suure vahemaa tõttu pole võimalikud ka muud otsesed või kaudsed mõjud alale. Seetõttu puuduvad mõjud nii loodusalale tervikuna, kui ka ala kaitse- eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ning taimeliikidele ning loomaliikidele. Kokkuvõttes puuduvad Nursipalu harjutusvälja laiendamisega seotud raadamisel ja ehitustegevusel negatiivsed mõjud Karula loodusalale, samuti ei avaldu negatiivseid mõjusid loodusala eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele. 3.4.1.10. Haanja linnuala Haanja linnuala jääb Nursipalu harjutusväljast 0,8 km kaugusele lõunasse. Linnuala kaugus kavandatavast Lõuna laskeväljast on 1,3 km. Linnuala paikneb võrreldes harjutusväljaga kõrgema reljeefiga alal ning harjutusväljal toimuv ei mõjuta linnuala veerežiimi ega veekvaliteeti. Samuti pole võimalikud muud otsesed või kaudsed mõjud alale kui sellisele. Lähimast raadamisalast, mis on kavandatud Lõuna laskeväljale, jääb linnuala 1,5 km kaugusele. Raadamise ja ehitustöödega ei kaasne nii tugevat müra ega muid häiringuid, mis võiks avaldada negatiivseid mõjusid linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele. Raadamise ja ehitustegevusega kaasneb maastike muutus, mis võib avalduda mõjusid suure toitumisalaga linnuliikidele toitumisalade muutumise kaudu. Selliseks liigiks on linnuala eesmärgiks olev must-toonekurg, kelle linnualal teadaolev pesapaik jääb harjutusvälja idapiirist 12,5 km kaugusele. Must-toonekure toitumisalad võivad paikneda pesapaigast mitmekümne kilomeetri kaugusel. Suuremapindalalised raadamisalad jäävad Haanja linnualal paiknevast pesapaigast 13-28 km kaugusele. Harjutusvälja raadamisaladele jääb mitmeid ojasid ja suuremaid kraave, mis on must-toonekure eelistatud toitumisveekoguks. Raadamisalasid läbivad või nende piiril paiknevad Ura oja, Maru oja, Matu oja, Lükkä oja ja Niibõ oja, mis kõik jäävad Haanja linnualast must-toonekure jaoks toitumisalana sobilikku kaugusse. Harjutusvälja raadaamisalade kogupindala on ca 1000 ha, mis moodustab harjutusvälja alast ca 10%. Raadamise ning teede ja muude objektide ehitusega ei muudeta harjutusvälja maastikke suuremas osas nii palju, et need muutuksid must-toonekurele toitumisalana sobimatuks. Sobivad toitumisalad, mis kaovad või mille kvaliteet toitumisalana väheneb, on raadamisaladel või nende piiril asuvad ojad ja suuremad kraavid. Raadamisaladele või nende piirile jääb ojasid ja suuremaid kraave ca 5 km kogupikkusega lõigu ulatuses. Valdavas osas on need kraaviks õgvendatud ojad (ca 2,5 km ulatuses) ja suuremad kuivenduskraavid, mis on liigile sobilikud kuid mitte nii hea kvaliteediga toitumisalad kui loodusliku sängiga ehk õgvendamata veekogud. Loodusliku sängiga veekogudest jääb raadamisalale vaid Maru oja ca 0,6 km pikkusel lõigul. Muid looduslikke vooluveekogusid (Rõuge jõgi, Ura oja, Põdra oja, Mustjõgi, väikeses osas ka Matu oja) laskeväljade raadamisaladele ei jää. Seega väheneb harjutusvälja ala kui must-toonekure võimaliku toitumispiirkonna sobivus ja eelistatavus liigi jaoks, kuna väheneb liigi toitumiseks sobivate veekogude lõikude hulk ja kogupikkus. Must toonekurg eelistab toituda metsamaastikus paiknevatel veekogudel. Metsa raadamise tõttu muutuvad raadamisaladele jäävad veekogud toitumispaikadele vähesobivaks või sobimatuks. Kuna valdavas osas pole tegu ilmselt kõrge kvaliteediga toitumisveekogudega, siis on antud mõju toitumisalade vähenemise näol üsna väikene. Raadamisaladelt kraavidesse ja ojadesse kanduva heljumi tõttu võiks mõningal määral halveneda ka veekogude seisund ja kaasneda negatiivsed mõjud vee-elustikule. Vee-elustiku, eelkõige kalastiku vaesumine võiks halvendada must-toonekure toitumisveekogude kvaliteeti ja sobivust liigi jaoks. Kuna rajatavatele suurema valgalaga kraavidele on kavandatud settetiigid või puhastuslodud, siis pole olulist vooluveekogude seisundi halvenemist ette näha ning must-toonekure toitumisveekogude kvaliteet olulisel määral ei halvene. 22 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine Arvestades teadaoleva must-toonekure pesituspaiga kaugust ja asjaolu, et võimalikele pesitsuspaikadele lähemas piirkonnas leidub rohkelt looduslikke vooluveekogusid ning toitumiseks sobivamaid maastikke, siis ei ole harjutusvälja ala tõenäoliselt liigi jaoks oluliseks toitumisalaks. Seega võib negatiivsed mõjud must-toonekurele seoses harjutusväljal toimuva raadamise ja ehitustegevusega välistada ning seoses kavandatava tegevusega liigile olulisi negatiivseid mõjusid ei avaldu. Teiste linnuala eesmärgiks olevate linnuliikide (rästas-roolind, jäälind, viupart, sinikael-part, laanepüü, rukkirääk ja värbkakk) jaoks ei ole harjutusvälja alal olulisi toitumisalasid ega muid olulisi elupaiga osi. Seega ei avaldu teistele linnuala eesmärgiks olevatele linnuliikidele seoses kavandatava tegevusega negatiivseid mõjusid. Kokkuvõttes puuduvad seoses Nursipalu harjutusvälja laiendamisega seotud raadamisel ja ehitustegevusel negatiivsed mõjud Haanja linnualale, samuti ei avaldu tõenäoliselt ebasoodsaid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele. 3.4.1.11. Karula linnuala Karula linnuala jääb Nursipalu harjutusväljast 4,7 km kaugusele edelasse. Linnuala kaugus kavandatavast Lääne laskeväljast on 5,4 km. Linnuala paikneb võrreldes harjutusväljaga kõrgema reljeefiga alal ning harjutusväljal toimuvad tegevused ei saa mõjutada linnuala veerežiimi ega veekvaliteeti. Suure vahemaa tõttu pole võimalikud ka muud otsesed või kaudsed mõjud linnualale. Piisava vahemaa tõttu võib raadamise ja ehitustöödega seoses häiringud kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele nende linnualal paiknevateles elupaikades välistada. Raadamise ja ehitustegevusega kaasneb maastike muutus, mis võib avalduda mõjusid suure toitumisalaga linnuliikidele toitumisala muutumise kaudu. Selliseks liigiks on linnuala eesmärgiks olev must-toonekurg, kelle linnualal teadaolev pesapaik jääb harjutusvälja edelaosast 9 km kaugusele. Lähim suurepindalaline raadamisala jääb pesapaigast 11,5 km kaugusele. Lisaks asuvad loodusalal liigi pesitsuspaigad 11,7 km ja 15,6 km kaugusel harjutusväljast, jäädes lähimast raadamisalast vastavalt 13,5 km ja 17,9 km kaugusele. Lisaks jääb üks pesapaik linnuala lähedusse, sellest väljapoole. Nii kõrget liigi asustustihedust pole Eestist mujalt teada. Ala kaitsekorralduskava 14 andmetel on biotelemeetria abil selgitatud, et enamasti käivad linnualal pesitsevad must-toonekured toitumas alalt väljas. Must-toonekure toitumisalad võivad paikneda pesapaigast mitmekümne kilomeetri kaugusel. Ala kaitsekorralduskava kohaselt on liigi osas ala eesmärgiks kolme paari must- toonekurgede pesitsemine (praegu pesitseb edukalt korraga kaks paari). Kõrge asustustiheduse tõttu on must-toonekurgede toitumine harjutusvälja aladel suhteliselt tõenäoline, kuna kolme paari jaoks vajalik toitumisala on oluliselt suurem ühe paari toitumisalast. Karula rahvuspargis pesitsevad GPS saatjaga must-toonekured käivad toitumas ka harjutusvälja laiendusalal, nt korduvalt on külastatud Matu oja Hänike külas, mis asub harjutusvälja piiril. Üksikuid asukohapunkte on ka mujal harjutusvälja lääneosas. Harjutusväljadel on domineerivateks veekogudeks metsakuivenduskraavid, kuid raadamisaladele jääb siiski ka looduslikke ojasid (Maru oja, Matu oja, Lükkä oja ja Niibõ oja) ja suuremaid kraave ehk must-toonekurele sobivaid toitumispaiku. Sobivad toitumisalad on raadamisaladel asuvad kraavid ja ojad, kus piirnevate metsade raadamisel võiks halveneda vooluveekogude kvaliteet, nt raadamisaladelt kandub ojadesse rohkem heljumit ja toitaineid. Kuna must toonekure toitumisaladeks sobivate vooluveekogude naabruses on raadamise maht suhteliselt väikene ja rajatavatele suurema valgalaga kraavidele kavandatakse settetiigid ja puhastuslodud, siis tõenäoliselt ei kaasne vooluveekogude veekvaliteedile ja elustikule olulist negatiivset mõju. Raadamise tõttu valgusele avatud veekogudesse kasvab tihe taimestik, aga sellised kohad ei ole must-toonekurele eelistatud ja sobivad toitumisalad. Seetõttu väheneb harjutusvälja ala kui must- 14 Karula rahvuspargi, Karula loodusala ja Karula linnuala kaitsekorralduskava 2020-2029. Keskkonnaamet, 2020. 23 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine toonekure võimaliku toitumispiirkonna sobivus ja eelistatavus liigi jaoks Raadamise ning teede ja muude objektide ehitusega ei muudeta suuremat osa harjutusvälja maastikke tervikuna nii palju, et need muutuksid kogu ulatuses must-toonekure toitumisalana sobimatuks. Osa võimalikke toitumispaiku muutub siiski liigile sobimatuks või vähemsobivaks. Seetõttu ei saa negatiivsete mõjude avaldumist Karula linnuala eesmärgiks olevatele must-toonekurgedele välistada. Negatiivsed mõjud must-toonekurele võivad avalduda seoses Lääne laskevälja keskossa jääva laskmisala raadamisega ning Lääne ja Põhja laskeväljade vahele jääva kahest osast koosneva sihtmärgiala (UXO ala) raadamise ja välja ehitamisega (kraavide ja tuletõkkeribade rajamine ning muud pinnasetööd) ehk etapp II tegevuste korral. Ülejäänud raadatavate laskeväljade osade ja UXO alade raadamise ja välja ehitamisega must-toonekure toitumisaladele negatiivseid mõjusid ei kaasne ehk etapp II osas saab negatiivse mõju välistada. Teiste linnuala eesmärgiks olevate linnuliikide (väike-konnakotkas, karvasjalg-kakk, sinikael-part, laanepüü, rukkirääk, väike-kärbsenäpp, punaselg-õgija, kalakotkas, teder ja metsis) jaoks ei ole harjutusvälja alal olulisi toitumisalasid ega muid olulisi elupaiga osi. Seega ei avaldu teistele linnuala eesmärgiks olevatele linnuliikidele seoses kavandatava tegevusega negatiivseid mõjusid. Kokkuvõttes puuduvad seoses Nursipalu harjutusvälja laienduse alal toimuva raadamise ja ehitustegevusega negatiivsed mõjud Karula linnuala looduskeskkonnale, kuid etapp II tegevuste puhul ei saa välistada negatiivsete mõjude avaldumist kaitse-eesmärgiks olevale linnuliigile must- toonekurele. Teistele kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele negatiivseid mõjusid ei avaldu. 3.4.2. Väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus 3.4.2.1. Timmase loodusala Mõjud loodusalale Timmase loodusala jääb valdavas ulatuses Nursipalu harjutusvälja alale, vaid Rõuge jõe alale jääv loodusala osa jääb harjutusväljalt osaliselt välja. Loodusala tuumiku moodustav maismaa-ala jääb täielikult harjutusväljale ning on ümbritsetud idast, lõunast ja läänest kavandatavate laskeväljadega, mille raadamisalad ehk aktiivselt kasutatavad osad jäävad loodusalast mõnevõrra kaugemale. Raadamisalad laskeväljadel on kavandatud eemale loodusala vahetust naabrusest. Lähim, Ida laskeväljale kavandatud raadamisala jääb loodusala tuumikala kagunurgast 560 m kaugusele. Lõuna laskeväljale kavandatud raadamisala jääb Rõuge jõel paiknevast loodusala osast 800 m kaugusele. Ülejäänud laskeväljadega seotud raadamisalad jäävad loodusalast enam kui 1 km kaugusele. Laskmise alasid ja loodusala eraldab minimaalselt 560 m laiune metsapuhver. Laskmised käsitulirelvadest ja kuulipildujatest toimuvad suuremas osas selleks ettevalmistatud paikades, kus sihtmärgi taga on pinnasvall. 900 m või väiksemal kaugusel loodusalast toimuvad laskmised vaid suunaga loodusalast eemale. Metsapuhver on piisava laiusega, et välistada olulised kuulikahjustused loodusala metsakooslustele. Üksikute kuulide jõudmine loodusalale ei kahjusta ala ega selle kaitseväärtusi. Taktikaline tegevus toimub valdavalt laskeväljadel ning teedel, vähesel määral jalastunult ka väljaspool laskeväljasid. Loodusalal liikumine ja muu tegevus toimub kooskõlas Timmase looduskaitseala kaitse-eeskirjaga, st maastikul ehk väljaspool teid tehnikaga ei liiguta, Kaldsihi ja Metsa sihtkaitsevööndis ei toimu inimeste jalastunud liikumist 1. veebruarist 31. augustini. Tavapärase väljaõppe korral on loodusala taktikalistel liikumisel keelualaks. Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine ning kaitseala valitseja nõusolekul rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine. Alal pole ette näha nii suurt tallamiskoormust, mis võiks alale ja selle kaitseväärtustele (kaitstavatele metsa- ja niiduelupaigatüüpidele) negatiivseid mõjusid avaldada. Väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus põhjustab väljaspool loodusala paigutisi pinnasekahjustusi, kuid need esinevad peamiselt raadatud aladel, kus tehnika liikumine on 24 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine intensiivsem. Pinnasekahjustused ja võimalik lokaalne erosioon võivad suurendada heljumi sissekannet veekogudesse. Rõuge jõe valgalale jääb 42,6 ha laskeväljadele kavandatud raadamisalasid, mis paiknevad valdavas osas kuivadel liivase pinnasega aladel, kus kraave ega muid vooluveekogusid pole ning kraavide rajamine pole tõenäoliselt ka vajalik. Seega ei kaasne tegevusega olulist heljumi veekeskkonda sattumist ega Rõuge jõkke kandumist. Jõe ületuse väljaõpe (sillaõpe) toimub selleks ettevalmistatud kohtades. Kuna jõe ületuse õppekohtades on kaldad kindlustatud (kallastele rajatud kandekonstruktsioonid silla paigaldamiseks) siis ei kaasne sellega jõe kallaste kahjustamist ja pinnase erosiooni ega ebasoodsat mõju veekeskkonnale. Kokkuvõttes ei avaldu seoses väikesekaliibrilistest relvadest laskmise ega taktikalise tegevusega loodusalale otseseid ega ka olulisi kaudseid negatiivseid mõjusid. Mõjud loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele Loodusala kaitse-eesmärgiks olevale metsaelupaigatüübile vanad loodusmetsad (*9010) ei avaldu seoses väikesekaliibrilistest relvadest laskmisega negatiivseid mõjusid kuna laskmised loodusale lähimal ehk Ida-laskeväljal on kavandatud suunaga loodusalast eemale. Võimalike loodusala suunas lastavate kuulide mõju puhverdab vähemalt 560 m laiune metsapuhver. Üksikute kuulide elupaigatüübi alale jõudmine (mis pole kuigi tõenäoline ega sage) ei põhjusta negatiivseid mõjusid elupaigatüübile. Taktikalised tegevused toimuvad reeglina väljaspool loodusala ja elupaigatüübi alasid. Tehnikaga loodusalal ei liiguta. Lisaks sellele, et järgitakse kaitse-eeskirjaga seatud piiranguid, on loodusala suuremale osa tavapärase taktikalise tegevuse puhul keelualaks. Väikese sagedusega toimuvad liikumised, kus jalastunult liigutakse läbi elupaigatüübi alade ei põhjusta olulist tallamiskoormust ega kahjustusi taimkattele. Samuti puuduvad pinnasekahjustused. Seega ei too taktikalised tegevused kaasa olulisi mõjusid elupaigatüübile. Seoses laskmiste ja vähemal määral ka taktikaliste tegevustega esineb teoreetiline põlengute tekke ja elupaigatüübi alale levimise risk. Arvestades sellega, et laskmiste alad jäävad enam kui 500 m kaugusele loodusala maismaa-aladest ning põlengute teket ja levikut takistavate lahendustega, mida tavapäraselt harjutusväljadel rakendatakse (nt tuletõkkekraavid, mis on ühtlasi ka kuivenduskraavid ja tuletõkkeribad harjutusväljade servades) ja praktikatega (teatud relva/laskemoona liikide vältimine tuleohtlikul perioodil, valmisolek tekkinud põlengute lokaliseerimiseks), võib põlengute leviku loodusalale ja sellega seotud negatiivsed mõjud elupaigatüübile välistada. Rõuge jõe lammil levivatele elupaigatüüpidele niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) ja lamminiidud (6450) laskmistega seoses negatiivseid mõjusid ei avaldu, kuna võimalikud laskmisalad jäävad elupaigatüüpide alast rohkem kui 1,5 km kaugusel, mille tõttu nii otsesed mõjud (seoses kuulikahjustustega, kui ka kaudsed mõjud (põlengute risk) võib välistada. Taktikaliste tegevuste puhul on liikumine loodusalal reeglina piiratud. Väikese sagedusega jalastunud liikumine jõeluhal ei põhjusta negatiivseid mõjusid lamminiitude taimkattele ja seisundile. Kuna Rõuge jõe veekvaliteedile ja veerežiimile ei avaldu seoses kavandatava tegevusega negatiivseid mõjusid, siis ei avaldu elupaigatüüpidele mõjutusi ka veekvaliteedi ning üleujutuste režiimi kaudu. Kokkuvõttes ei avaldu seoses väikesekaliibrilistest relvadest laskmise ja taktikalise tegevusega nimetatud elupaigatüüpidele negatiivseid mõjusid. Vee-elupaigatüübi jõed ja ojad (3260), mis levib Rõuge jõe alal, puhul saaksid mõjud avalduda eelkõige veekeskkonna kvaliteedi mõjutamise kaudu. Kuna veekvaliteedile seoses väikesekaliibrilistest relvadest laskmisega negatiivseid mõjusid ei avaldu, siis ei avaldu selle kaudu negatiivseid mõjusid ka jõe veekeskkonnale ja elupaigatüübile. Taktikaliste tegevuste puhul on liikumine loodusalal piiratud ja toimub vaid jalastunult. Seega pole ette näha sagedast ja massilist jõe läbimist, mis võiks jõe põhja ja elupaigatüüpi mõjutada. Taktikalise tegevuse osaks on ka jõe ületuse väljaõpe (nn silla õpe), mis toimub selleks ettevalmistatud paikades. Väljaõppega ei kaasne olulist negatiivsed mõju Rõuge jõele ning loodusala 25 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine veekeskkonnale, kuna jõe ületuse õppekohtades on kaldad kindlustatud, mistõttu õppega ei kaasne kallaste kahjustamist ega erosiooni. Laskmistel loodusesse jäävate hülsside ja kuulidega seoses toimub mõningane raskmetallide sattumine pinnasesse ja leostumine veekeskkonda. Kaitseväe Keskpolügoonil toimuva iga-aastase pinnveekogude seire andmed ei näita raskmetallide sisalduse märgatavat tõusu vooluveekogude vees seoses polügooni kasutusega. Seega võib eeldada, et ka Rõuge jões ei toimu raksmetallide sisalduse olulist tõusu ega negatiivseid mõjusid veekeskkonnale ja vee-elustikule, arvestades, et jõe valgalale jääb vaid osaliselt Ida-laskeväli ja väikeses osas Lõuna laskeväli. Kokkuvõttes ei avaldu seoses väikesekaliibrilistest relvadest laskmise ega taktikalise tegevusega nimetatud elupaigatüübile jõed ja ojad (3260) negatiivseid mõjusid. Loodusala kaitse-eesmärgiks olevad liigid (harilik vingerjas, rohe-vesihobu ja paksukojaline jõekarp) on seotud Rõuge jõega, rohe-vesihobu ka lammialadega. Kuna seoses kavandatava tegevusega ei avaldu negatiivseid mõjusid Rõuge jõe veekeskkonnale ning lammialadele, siis ei avaldu mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele. Väikesekaliibrilistest relvadest laskmisest tingitud müra ei avalda liikidele, sealhulgaks ka vingerjale, häiringuid, kuna laskmised toimuvad valdavas osas elupaikadest üle 1,5 km kaugusel ning alale kanduv müratase ega vibratsioon ei tekita arvestatavat müra veekeskkonnas. Taktikalised tegevused ei põhjusta samuti olulisi mõjusid, kuna loodusalal liikumine toimub jalastatult ja piiratud mahus ning jõe ületuse õpe toimub spetsiaalselt ettevalmistatud kohtades ning veekeskkonda ei mõjuta. Kokkuvõttes saab negatiivsed mõjud Timmase loodusalale seoses väikesekaliibrilistest relvadest laskmise ja taktikalise tegevusega välistada, kuna loodusala maismaa-alale mõjusid ei avaldu ja puuduvad negatiivsed mõjud loodusalale jääva Rõuge jõe veekeskkonnale. Kavandatava tegevusega seoses puuduvad negatiivsed mõjud ala kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpidele ja liikidele. 3.4.2.2. Vagula järve loodusala Vagula järve loodusala jääb Nursipalu harjutusvälja põhjapiirist 350 m kaugusele ning Ida laskeväljast 0,9 km kaugusele. Otseseid mõjusid seoses harjutusvälja laiendusega kaasneva väikesekaliibrilistest relvadest laskmise ja taktikalise tegevusega Vagula järvele ja loodusalale ei kaasne. Vagula järve jõuab oluline osa harjutusvälja ala vetest. Järve valglale jääb 2804 ha suurune ala harjutusvälja idaosas. Vagula järve valgala on 49290 ha, millest 5,7% jääb harjutusvälja alale. Järve valgalale jääval harjutusvälja osal on kavandatud laskeväljade ja teekoridoride raadamist kokku ca 192 ha suurusel alal. Harjutusvälja läbiv Rõuge jõgi suubub Võhandu jõkke ca 2,2 km enne viimase suubumist Vagula järve. Harjutusvälja idaserva läbiv Ura oja suubub samuti Vagula järve. Väikesekaliibrilistest relvadest laskmise ja taktikalise tegevusega seoses ei avaldu negatiivseid mõjusid Rõuge jõe (mõjusid on täpsemalt hinnatud Timmase loodusalale avalduvate mõjude osas) ja Ura oja veekeskkonnale. Seetõttu ei avaldu negatiivseid mõjusid ka Vagula järve veekvaliteedile. Mõju välistab ka asjaolu, et harjutusväljale jääv osa moodustab väga väikese osa järve valgalast, mistõttu on vete lahjendusefekt suur ning negatiivsed mõjud puuduksid ka juhul, kui avalduksid mõningased mõjud Rõuge jõe ja Ura oja veekvaliteedile (mida tõenäoliselt ei toimu). Kuna seoses kavandatava tegevusega puuduvad negatiivsed mõjud Vagula järve veekeskkonnale, siis puuduvad mõjud ka kaitse-eesmärgiks olevale vee-elupaigatüübile vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130). Samal põhjusel puuduvad negatiivsed mõjud kaitse- eesmärgiks olevatele liikidele (saarmas, harilik hink, harilik vingerjas). Seoses laskmistega väikesekaliibrilistest relvadest ei avaldu kaitse-eesmärgiks olevatele liikidel, sh saarmale, häiringuid, kuna laskmised toimuvad valdavalt laskeväljade raadatud aladel, mis jäävad loodusalast rohkem kui 3 km kaugusele. Samuti ei mõjuta Vagula järve ning kaitstavaid liike harjutusväljal toimuv taktikaline tegevus. 26 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine Kokkuvõttes võib negatiivsed mõjud Vagula järve loodusalale välistada ning negatiivseid mõjusid loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ning elupaigatüübile ei avaldu. Saarmas on mürahäiringute suhtes suhteliselt tolerantne liik ning enam kui 3 km kauguselt lähtuv müra ei põhjusta saarmale negatiivseid mõjusid. Näiteks elutseb saarmas Keskpolügooni läbival Valgejõe lõigul. Harjutusväljalt lähtuv müra ei põhjusta ka kaitstavale vee-elustikule (kalaliikidele) negatiivseid mõjusid, kuna õhu kaudu leviv müra ja pinnase kaudu leviv vibratsioon ei tekita nii tugevat veealaust müra, mis põhjustaks vee-elustikule olulisi häiringuid. Pinnase kaudu leviv vibratsioon on antud kaugusel tühine ja veealust müra ei põhjusta. Antud hinnangut kinnitavad Sirgala harjutusväljal 2022. a. teostatud lõhkamistel teostatud maavõngete mõõtmised15. Kokkuvõttes võib negatiivsed mõjud Vagula järve loodusalale seoses kavandatava harjutusvälja laiendusega seotud väikesekaliibrilistest relvadest laskmise ja taktikalise tegevusega välistada. Negatiivseid mõjusid loodusala kaitse-eesmärgiks olevate liikidele ning elupaigatüübile ei avaldu. 3.4.2.3. Pärlijõe loodusala Pärlijõe loodusala, mis hõlmab vaid Pärlijõe veeala, paikneb harjutusvälja lõunaosa naabruses jäädes selle piirist lähimas punktis vaid 35 m kaugusele. Kavandatav Lõuna laskeväli jääb loodusalast ca 0,3 km kaugusele kattudes loodusala piirkonnas paikneva olemasoleva Tsiatsungõlmaa harjutusalaga. Loodusala ja kavandatava laskevälja vahele jääv Vungi oja, mis suubub Mustjõkke, eraldab laskevälja hüdroloogiliselt Pärlijõest. Seega laskeväljade alal toimuva tegevusega seoses Pärlijõe ja loodusala veekeskkonnale negatiivseid mõjusid ei avaldu. Loodusala veekeskkonda saaksid mõjutada vaid tegevused, mis toimuvad harjutusvälja edelaservas ca 100 m laiuse ja 1,1 km pikkusel alal, millelt veed valguvad Pärlijõkke. Kuna antud alale laskmisalasid ega aktiivsete motoriseeritud taktikaliste tegevuste alasid ei kavandata, siis mõjud Pärlijõe ja loodusalale ja selle veekeskkonnale puuduvad. Seoses kavandatava tegevusega puuduvad ka igasugused muud otsesed või kaudsed mõjud loodusalale. Kuna Pärlijõe loodusale ja selle veekeskkonnale negatiivsed mõjud puuduvad, siis ei avaldu selle kaudu negatiivseid mõjusid ka ala kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile jõed ja ojad (3260) ning kaitse-eesmärgiks olevatele kalaliikidele (harilik võldas, jõesilm) ega selgrootutele (rohe-vesihobu, paksukojaline jõekarp). Lähim võimalik laskeväljale kavandatud raadamisala ehk laskmiste ala, mis paikneb Lõuna laskeväljal, jääb loodusalast üle 3 km kaugusele. Antud kauguselt ei põhjusta laskmistest tingitud müra häiringuid ega negatiivseid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele kalaliikidele (harilik võldas, jõesilm) ega selgrootutele (rohe-vesihobu, paksukojaline jõekarp). Taktikaline tegevus ja väiksemas mahus laskmised laskeväljal (lõuna laskeväli jääb loodusalast 330 m kaugusele) võib toimuda ka loodusalale lähemal, kuid see ei põhjusta elustikule olulisi häiringuid. Kokkuvõttes võib negatiivsed mõjud Pärlijõe loodusalale seoses kavandatava harjutusvälja laiendusega seotud väikesekaliibrilistest relvadest laskmise ja taktikalise tegevusega välistada. Negatiivseid mõjusid loodusala kaitse-eesmärgiks olevate liikidele ning elupaigatüübile ei avaldu.. 3.4.2.4. Haanja loodusala Haanja loodusala jääb kavandatavast Nursipalu harjutusväljast 0,8 km kaugusele lõunasse. Kaugus kavandatavast Lõuna laskeväljast on 1,3 km. Loodusala paikneb võrreldes harjutusväljaga kõrgema reljeefiga alal ning harjutusväljal toimuv väikesekaliibrilistest relvadest laskmise ja taktikaline tegevus ei mõjuta loodusala veerežiimi ega veekvaliteeti. Samuti pole võimalikud muud otsesed ega ka kaudsed mõjud loodusalale. Seega puuduvad negatiivsed mõjud ala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja taimeliikidele. 15 Sirgala lõhkamiste maavõngete uuring. TalTech, Geoloogia instituut, Mäetingimuste labor, 2022. 27 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine Lähim võimalik raadatav laskmiste ala, mis on kavandatud Lõuna laskeväljale, jääb loodusalast 1,5 km kaugusele. Kuna sellel väikesel alal toimuvad laskmised käsitulirelvadest (mitte näiteks raskekuulipildujatest), siis antud kauguselt ei põhjusta laskmistest tingitud müra olulisi häiringuid ega negatiivseid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele loomaliikidele, sealhulgas ka saarmale. Mõjud seoses häiringutega puuduvad kaitse-eesmärgiks olevale kahepaiksele harivesilikule, kalaliikidele (harilik hink, harilik vingerjas) ja selgrootutele (rohe-vesihobu, paksukojaline jõekarp). Kokkuvõttes puuduvad Nursipalu harjutusvälja laiendamisega seotud väikesekaliibrilistest relvadest laskmisel ja taktikalisel tegevusel negatiivsed mõjud Haanja loodusalale ning selle eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele. 3.4.2.5. Tamula järve loodusala Tamula järve loodusala jääb Nursipalu harjutusvälja idaosast 2,6 km kaugusele. Kavandatav Ida laskeväli jääb loodusalast 3,1 km kaugusele. Loodusala on harjutusväljast hüdroloogiliselt eraldatud, kuna nende vahele jääb Ura oja, mis juhib harjutusväljalt lähtuvad veed Vagula järve. Seega ei mõjuta harjutusväljal toimuv väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus Tamula järve ja loodusala veerežiimi ega veekvaliteeti. Puuduvad ka muud mõjud loodusalale. Kuna loodusalale mingeid mõjusid ei avaldu siis puuduvad negatiivsed mõjud ka ala kaitse- eesmärgiks olevatele liikidele (harilik hink, harilik vingerjas) ja elupaigatüübile rohketoitelised järved (3150). Lähim kavandatav laskmiste ala paikneb Ida laskeväljal loodusalast 4 km kaugusel. Piisav vahemaa raadatavate alade ja loodusala vahel välistab mürahäiringute mõjud kaitse-eesmärgiks olevale saarmale ja kalaliikidele (harilik hink, harilik vingerjas). Harjutusväljal toimuv taktikaline tegevus kaitse-eesmärgiks olevaid liike ei mõjuta. Kokkuvõttes puuduvad Nursipalu harjutusvälja laiendamisega seotud väikesekaliibrilistest relvadest laskmisel ja taktikalisel tegevusel negatiivsed mõjud Tamula järve loodusalale ning selle eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaigatüübile. 3.4.2.6. Kubija järve loodusala Kubija järve loodusala jääb Nursipalu harjutusvälja idaosast 2,4 km kaugusele. Kavandatav Ida laskeväli jääb loodusalast 3,4 km kaugusele. Loodusala on harjutusväljast hüdroloogiliselt eraldatud, kuna nende alade vahele jääb Ura oja, mis viib harjutusväljalt lähtuvad veed Vagula järve. Seetõttu ei mõjuta harjutusväljal toimuv väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus loodusala veerežiimi ega veekvaliteeti. Kuna otsesed ja kaudsed füüsilised mõjud loodusalale ja selle veekeskkonnale puuduvad, siis ei avaldu negatiivseid mõjusid kaitstavale elupaigatüübile looduslikult rohketoitelised järved (3150). Loodusalale lähim kavandatav laskmiste ala paikneb Ida laskeväljal, jäädes loodusalast 4 km kaugusele. Antud vahemaa välistab mürahäiringute mõjud kaitse-eesmärgiks olevale kaitse- eesmärgiks olevale nahkhiire liigile, tiigilendlasele. Harjutusvälja alal aset leidev taktikaline tegevus liigile mõju ei avalda. Kokkuvõttes puuduvad Nursipalu harjutusvälja laiendamisega seotud väikesekaliibrilistest relvadest laskmisel ja taktikalisel tegevusel negatiivsed mõjud Kubija järve loodusalale ning selle kaitse- eesmärgiks olevale elupaigatüübile ja liigile. 3.4.2.7. Lõõdla loodusala Lõõdla loodusala jääb Nursipalu harjutusvälja huviala loodenurgast 2,8 km kaugusele. Kavandatav Lääne laskeväli jääb loodusalast 3,8 km kaugusele. Igasugused otsesed mõjud loodusalale piisava ruumilise eraldatuse tõttu puuduvad. Loodusala asetseb võrreldes harjutusväljaga kõrgemal reljeefil ning seetõttu ei mõjuta harjutusvälja alal toimuv väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus loodusala veerežiimi ega veekvaliteeti. Seega ei avaldu loodusalale jäävatele järvedele otseseid ega ka kaudsed füüsilisi mõjusid ning ei avaldu negatiivseid mõjusid kaitstavale 28 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine elupaigatüübile looduslikult rohketoitelised järved (3150) ning kalaliikidele (harilik hink, harilik vingerjas). Lähim kavandatav laskmiste ala paikneb Lääne laskeväljal loodusalast 4,7 km kaugusel. Piisav vahemaa raadatavate alade ja loodusala vahel välistab mürahäiringute mõjud kaitse-eesmärgiks olevatele kalaliikidele (harilik hink, harilik vingerjas). Harjutusvälja toimuv taktikaline tegevus kaitse- eesmärgiks olevaid liike ei mõjuta. Kokkuvõttes puuduvad Nursipalu harjutusvälja laiendamisega seotud väikesekaliibrilistest relvadest laskmisel ja taktikalisel tegevusel negatiivsed mõjud Lõõdla loodusalale ning selle kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide ja liikidele. 3.4.2.8. Hurda loodusala Hurda loodusala jääb Nursipalu harjutusväljast 4,2 km kaugusele lõunasse. Igasugused otsesed mõjud loodusalale on piisava ruumilise eraldatuse tõttu välistatud. Loodusala paikneb võrreldes harjutusväljaga oluliselt kõrgema reljeefiga alal ning harjutusväljal toimuvad tegevused ei mõjuta loodusala veerežiimi ega veekvaliteeti. Samuti pole võimalikud muud kaudsed mõjud alale. Seega puuduvad mõjud nii loodusalale tervikuna, kui ka ala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Loodusala kaitse-eesmärgiks pole loomaliike. Kokkuvõttes ei avaldu negatiivseid mõjusid loodusala eesmärkidele. 3.4.2.9. Karula loodusala Karula loodusala jääb Nursipalu harjutusväljast 4,7 km kaugusele edelasse. Igasugused otsesed mõjud loodusalale on piisava ruumilise eraldatuse tõttu välistatud. Loodusala paikneb võrreldes harjutusväljaga kõrgema reljeefiga alal ning harjutusväljal toimuvad tegevused ei mõjuta loodusala veerežiimi ega veekvaliteeti. Suure vahemaa tõttu pole võimalikud ka muud kaudsed mõjud alale. Seetõttu puuduvad mõjud nii loodusalale tervikuna, kui ka ala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ning taimeliikidele. Lähim kavandatav laskmiste ala paikneb Lääne laskeväljal loodusalast 7 km kaugusel. Piisav vahemaa raadatavate alade ja loodusala vahel välistab mürahäiringute mõjud kaitse-eesmärgiks olevatele loomaliikidele (saarmas, harilik hink, harilik vingerjas, suur-kuldtiib, suur-rabakiil, tõmmuujur ja laiujur). Harjutusvälja toimuv taktikaline tegevus kaitse-eesmärgiks olevaid liike ei mõjuta. Kokkuvõttes puuduvad Nursipalu harjutusvälja laiendamisega seotud väikesekaliibrilistest relvadest laskmisel ja taktikalisel tegevusel negatiivsed mõjud Karula loodusalale, samuti ei avaldu negatiivseid mõjusid loodusala eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele. 3.4.2.10. Haanja linnuala Haanja linnuala jääb Nursipalu harjutusväljast 0,8 km kaugusele lõunasse. Otsesed mõjud linnualale seoses alade ruumilise eraldatusega puuduvad. Linnuala kaugus kavandatavast Lõuna laskeväljast on 1,3 km. Linnuala paikneb võrreldes harjutusväljaga kõrgema reljeefiga alal ning harjutusväljal toimuv ei mõjuta linnuala veerežiimi ega -kvaliteeti. Samuti pole võimalikud muud otsesed ega kaudsed mõjud alale. Lähimast kavandatavast raadatavast laskmiste alast, mis on kavandatud Lõuna laskeväljale, jääb linnuala 1,5 km kaugusele. Kuna antud ala on väike, on seal võimalik vaid laskmine käsitulirelvadest (mitte näiteks raskekuulipildujatest). Suuremad raadatavad laskmiste alad jäävad linnualast 2,7 ja 2,9 km kaugusele. Linnualal on müra pigem fooniline ning ei põhjusta lindudele tõenäoliselt olulisi käitumuslikke reaktsioone (näiteks pesalt lahkumine või toiduotsingu katkestamine) ega elupaikade hülgamist. Seega kaasnevad laskmistega linnustikule mõningased häiringud, kuid eeldatavalt ei põhjusta need kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele negatiivseid mõjusid. Linnuala harjutusväljale lähemas osas pole kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide elupaiku registreeritud, kuid 29 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine siiski leidub antud alal elupaigaks sobivaid kooslusi ja maastikke mitmele kaitse-eesmärgiks olevale linnuliigile (nt rästas-roolind, viupart, sinikael-part, rukkirääk). Harjutusvälja toimuv taktikaline tegevus linnualal viibivaid kaitse-eesmärgiks olevaid liike ei mõjuta. Harjutuväljal toimuvad laskmised ja taktikaline tegevus võib mõjutada linnuala kaitse-eesmärgiks olevaid linnuliike, kes käivad toitumas harjutusvälja alal. Selliseks liigiks on linnuala eesmärgiks olev must-toonekurg, kelle linnualal teadaolev pesapaik jääb harjutusvälja idapiirist 12,5 km kaugusele. Must-toonekure toitumisalad võivad paikneda pesapaigast mitmekümne kilomeetri kaugusel. Laskmiste alad jäävad Haanja linnualal paiknevast pesapaigast, mis viimati oli teadaolevalt asustamata, ca 13-28 km kaugusele. Kuna harjutusvälja alal domineerivad veekogudest kuivenduskraavid ning looduslikke vooluveekogusid esineb vähem, siis ei ole harjutuvälja ala näol tõenäoliselt tegu väga hea toitumisalaga, kuid alal leidub siiski ka sobivaid toitumisveekogusid, nt Rõuge jõgi ja Ura oja. Nimetatud veekogud paiknevad linnualale ka lähemal ja on kõige tõenäolisemad võimalikud toitumisveekogud. Nende veekogude vahetusse naabrusse ei jää laskmisteks kavandatud raadamisalasid. Lähim raadatav laskevälja osa paikneb Ida laskeväljal ja jääb Ura ojast 0,2 km kaugusele. Rõuge jõest jääb lähim laskmiste ala (väike raadatav ala Lõuna laskeväljal) 0,8 km kaugusele. Seega võivad seoses laskmistega arvestatavad häiringud liigile avalduda ilmselt vaid lühikesel Ura oja lõigul. Arvestades liigi teadaoleva pesituspaiga kaugust ja asjaolu, et pesapaigale lähemas piirkonnas Haanja linnualal leidub rohkelt looduslikke vooluveekogusid ning toitumiseks sobivaid maastikke, siis ei ole harjutusvälja ala tõenäoliselt liigi jaoks põhiliseks ega oluliseks toitumisalaks. Selle alusel võib olulised negatiivsed mõjud must-toonekurele seoses Harjutusväljal toimuva väikesekaliibriliste relvadest laskmisega välistada. Taktikalised tegevused võivad põhjustada must-toonekurele samuti mõningaid häiringuid, kuid ei muuda võimalikke toitumispaiku liigi jaoks sobimatuks. Pesapaigast eemal asuvatel toitumisaladel on liik häiringute suhtes märksa tolerantsem kui pesitsuspaigas. Seega pole seoses taktikaliste tegevustega ette näha negatiivset mõju liigile. Teiste linnuala eesmärgiks olevate linnuliikide (rästas-roolind, jäälind, viupart, sinikael-part, laanepüü, rukkirääk ja värbkakk) jaoks ei ole harjutusvälja alal olulisi toitumisalasid ega muid olulisi elupaiga osi. Seega ei avaldu teistele linnuala eesmärgiks olevatele linnuliikidele seoses kavandatava tegevusega negatiivseid mõjusid. Kokkuvõttes puuduvad seoses väikesekaliibrilistest relvadest laskmisega ja taktikalise tegevusega negatiivsed mõjud Haanja linnuala looduskeskkonnale, samuti ei avaldu negatiivseid mõjusid kaitse- eesmärgiks olevatele linnuliikidele. 3.4.2.11. Karula linnuala Karula linnuala jääb Nursipalu harjutusväljast 4,7 km kaugusele edelasse. Linnuala kaugus kavandatavast Lääne laskeväljast on 5,4 km ja kaugus lähimast kavandatavat laskmisalast on 7 km. Igasugused otsesed mõjud linnualale on piisava ruumilise eraldatuse tõttu välistatud. Linnuala paikneb võrreldes harjutusväljaga kõrgema reljeefiga alal ning harjutusväljal toimuv väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus ei saa mõjutada linnuala veerežiimi ega veekvaliteeti. Suure vahemaa tõttu pole võimalikud ka muud kaudsed mõjud linnualale. Suure vahemaa tõttu avaldub harjutusväljalt lähtuv müra foonilisena ning olulisi häiringuid linnustikule kaasa ei too. Seega linnualale jäävatele kaitstavate liikide elupaikade alal liikidele olulisi mõjusid ei avaldu. Harjutuväljal toimuvad laskmised ja taktikaline tegevus võib häiringute tõttu mõjutada linnuliike, kes käivad toitumas harjutusvälja alal. Selliseks liigiks on linnuala eesmärgiks olev must-toonekurg, kelle lähim linnualal teadaolev pesapaik jääb harjutusvälja edelaosast 9 km kaugusele. Lähim laskmiste ala jääb pesapaigast 11,5 km kaugusele. Lisaks asuvad loodusalal liigi pesitsuspaigad 11,7 km ja 15,6 km kaugusel harjutusväljast, jäädes lähimast laskmisalast 13,5 km ja 17,9 km kaugusele. Lisaks jääb üks pesapaik linnuala lähedusse, sellest väljapoole. Nii kõrget liigi asustustihedust pole 30 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine Eestist mujalt teada. Ala kaitsekorralduskava16 andmetel on biotelemeetria abil selgitatud, et enamasti käivad rahvuspargis pesitsevad must-toonekured toitumas rahvuspargist väljas. Must- toonekure toitumisalad võivad paikneda pesapaigast mitmekümne kilomeetri kaugusel. Ala kaitsekorralduskava kohaselt on liigi osas ala eesmärgiks kolme paari must-toonekurgede pesitsemine (pragu pesitseb alal edukalt aastas korraga kaks paari). Kõrge asustustiheduse tõttu on must-toonekurgede toitumine harjutusvälja aladel suhteliselt tõenäoline, kuna kolm must-toonekure paari vajavad toiutmiseks kokku suhteliselt suurt territooriumit, mis tõenäoliselt ulatub ka harjutusvälja alale. Karula rahvuspargis pesitsevad GPS saatjaga must-toonekured käivad toitumas ka harjutusvälja laiendusalal, nt korduvalt on külastatud Matu oja Hänike külas, mis asub harjutusvälja piiril. Üksikuid asukohapunkte on ka mujal harjutusvälja lääneosas. Ehkki harjutusvälja alal domineerivad veekogudest kuivenduskraavid, mis pole eelistatud toitumispaigaks, ning looduslikke vooluveekogusid esineb vähem, leidub harjutusvälja alal must- toonekurele sobivaid toitumispaiku. Sobivad toitumisveekogud on näiteks Matu ja Maru ojad ning Rõuge jõgi. Harjutusvälja alal toimuvad laskmised põhjustavad liigile häiringuid ja muudavad harjutusvälja ala liigile toitumisalana vähemsobivaks. Alternatiivsete toitumisaladel leidmine võib osutuda liigile keeruliseks sobivate ja looduslikus seisundis olevate vooluveekogude vähesuse tõttu. Seetõttu on võimalik negatiivsete mõjude avaldumine Karula linnuala eesmärgiks olevale must-toonekurele. Negatiivsed mõjud must-toonekurele võivad avalduda seoses Lääne laskevälja keskossa jääva raadatava laskmisala kasutusega liigi pesitsusperioodil (ehk tegevuste elluviimisel nn etapp II mahus). Tegevuse elluviimise etapp I mahus, so väljaspool liigi pesitsusperioodi (aprillist augustini) negatiivseid mõjusid ei avaldu. Ülejäänud raadatavad laskmiste alad jäävad must-toonekure võimalikest toitumisaladest kaugemale ning nende kasutusega seoses olulisi häiringuid ja negatiivseid mõjusid must-toonekurele tõenäoliselt ei kaasne. Taktikalised tegevused toimuvad juba praegu harjutusvälja huvialal. Kuna taktikalised tegevused hakkavad toimuma enamjaolt laskeväljadel ning mujal on need kavandatud hajutatult, siis tõenäiliselt ei kaane nendega nii sagedasi häiringuid, mis muudaks toitumispaigad must-toonekure jaoks ebasobivaks. Lisaks on must-toonekured pesapaigast kaugema paiknevatel toitumisaladel viibides häiringute suhtes tolerantsemad kui pesapaigas viibides. Seega ei avaldu taktikalise tegevusega seoses tõenäoliselt negatiivseid mõjusid must-toonekurele. Teiste linnuala eesmärgiks olevate linnuliikide (väike-konnakotkas, karvasjalg-kakk, sinikael-part, laanepüü, rukkirääk, väike-kärbsenäpp, punaselg-õgija, kalakotkas, teder ja metsis) jaoks ei ole harjutusvälja alal olulisi toitumisalasid ega muid olulisi elupaiga osi. Seega ei avaldu teistele linnuala eesmärgiks olevatele linnuliikidele seoses kavandatava tegevusega negatiivseid mõjusid. Kokkuvõttes puuduvad väikesekaliibriliste relvade kasutamisel ja taktikalistel tegevustel negatiivsed mõjud, kui tegevusi viiakse ellu etapp I mahus. Negatiivsed mõju ei saa välistada seoses laskmistega Lääne laskeväljal must-toonekure pesitsusperioodil ehk tegevustega etapp II mahus. 3.4.3. Suurekaliibrilistest relvadest laskmine 3.4.3.1. Timmase loodusala Mõjud loodusalale Timmase loodusala jääb valdavas ulatuses Nursipalu harjutusvälja alale, vaid Rõuge jõe alale jääv loodusala osa jääb harjutusväljalt osaliselt välja. Loodusala tuumiku moodustav maismaa-ala jääb täielikult harjutusväljale ning on ümbritsetud idast, lõunast ja läänest kavandatavate laskeväljadega ja taktikaaladega, mis jäävad loodusalast nii idas ja lõunas kui ka läänes ca 100 m kaugusele. 16 Karula rahvuspargi, Karula loodusala ja Karula linnuala kaitsekorralduskava 2020-2029. Keskkonnaamet, 2020. 31 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine Harjutusväljadel ei kavandata suurekaliibrilistest relvadest laskmise alasid loodusala vahetusse naabrusse. Laskmised on kavandatud selleks raadatavatele aladele. Lähim, Ida laskeväljale kavandatud raadamisala jääb loodusala tuumikala kagunurgast 560 m kaugusele. Lõuna laskeväljale kavandatud raadamisala jääb Rõuge jõel paiknevast loodusala osas 800 m kaugusele. Reeglina paiknevad laskmiste sihtmärgid UXO aladel, millest lähim jääb loodusalast 3,1 km kaugusele. Suurematel laskeväljadel võivad jääda sihtmärgid ka laskevälja piiresse, kuid loodusala harjutusvälja idaossa ehk loodusala piirkonda selliseid alasid ei jää. Laskmispaikadeks võivad olla ka harjutusväljale jäävad teed, kuid ka sel juhul on sihtmärgiks UXO alad. Harjutusväljadel raadatavaid laskmise alasid ja loodusala eraldab minimaalselt 560 m laiune metsapuhver. Laskmise suurekaliibrilistest relvadest ei avalda otsest ega kaudset füüsilist mõju loodusalale. Laskemoona kukkumine loodusalale on väga väikese tõenäosusega. Seoses laskmistega ei sõideta loodusalal. Suurekaliibrilistest relvadest laskmine põhjustab pinnasekahjustusi, kuid see leiab aset vaid UXO aladel. Uusi UXO alasid Rõuge jõe valgalale jäävale harjutusvälja osale ei kavandata. Olemasolev sihtmärgiala ehk UXO ala ei jää Rõuge jõe valgalale. Seega ei kaasne laskmiste tagajärjel tekkivate pinnasekahjustustega heljumi ega ohtlike ühendite sissekannet loodusalale jäävasse Rõuge jõkke ning mõjud loodusala veekeskkonnale puuduvad. Ka laskmistega seotud tehnika liikumine põhjustab pinnasekahjustusi. Kahjustused tekivad valdavalt selleks raadatud harjutusväljade osadel, mujal toimub laskmine peamiselt teedelt. Pinnasekahjustused ja võimalik lokaalne erosioon võivad suurendada heljumi sissekannet veekogudesse. Rõuge jõe valgalale jääb alla 100 ha raadamisalasid ning need paiknevad valdavas osas kuivadel liivase pinnasega aladel, kus kraave ega muid vooluveekogusid pole ning kraavide rajamine pole tõenäoliselt ka vajalik. Seega ei kaasne seoses laskmistehnika liikumisega olulist heljumi veekeskkonda sattumist ega Rõuge jõkke kandumist. Laskmistel sihtmärgialadele ja laskväljadele jäävate laskemoona jääkidega seoses toimub mõningane raskmetallide sattumine pinnasesse ja leostumine veekeskkonda. Kaitseväe Keskpolügoonil toimuva iga-aastase pinnaveekogude seire andmed ei näita raskmetallide sisalduse märgatavat tõusu vooluveekogude vees seoses polügooni kasutusega. Seega võib eeldada, et ka Rõuge jões ei toimu raksmetallide sisalduse olulist tõusu ega negatiivseid mõjusid veekeskkonnale ja vee-elustikule, arvestades, et jõe valgalale jääv vaid osaliselt Ida-laskeväli ja väikeses osas Lõuna laskeväli ning UXO alasid jõe valgalale ei jää. Kokkuvõttes ei avaldu seoses suurekaliibrilistest relvadest laskmise ja taktikalise tegevusega loodusala keskkonnale otseseid ega ka kaudseid negatiivseid mõjusid. Mõjud loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele Loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele metsaelupaigatüüpidel vanad loodusmetsad (*9010), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) ja lamminiidud (6450) ei avaldu seoses suurekaliibrilistest relvadest laskmisega negatiivseid mõjusid, kuna laskmise sihtmärgid jäävad kavandatavatele UXO aladele loodusalast vähemalt 3,1 km kaugusele. Olemasolev sihtmärgiala jääb loodusalast 1,4 km kaugusele. Laskmine toimub loodusalale ja elupaigatüüpidele lähemal, kuid sellega ei kaasne elupaigatüüpidele mõjusid. Laskemoona kukkumine elupaigatüüpide alale on väga väikese tõenäosusega. Seoses laskmistega ei sõideta elupaigatüüpide alal. Seoses laskmistega esineb mõningane põlengute tekke tõenäosus ja elupaigatüübi alale levimise risk. Arvestades sellega, et laskmiste alad jäävad valdavalt üle 500 m kaugusele loodusala maismaa- aladest ning sihtmärgialad üle 3 km kaugusele, põlengute teket ja levikut takistavate lahendustega, mida tavapäraselt harjutusväljadel rakendatakse (nt tuletõkkekraavid, mis on ühtlasi ka kuivenduskraavid ja tuletõkkeribad harjutusväljade servades) ja praktikatega (teatud relva/laskemoona liikide vältimine tuleohtlikul perioodil, valmisolek tekkinud põlengute lokaliseerimiseks), võib põlengute leviku loodusalale ja sellega seotud negatiivsed mõjud elupaigatüüpidele välistada. 32 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine Vee-elupaigatüübi jõed ja ojad (3260), mis levib Rõuge jõe alal, puhul saaksid mõjud avalduda eelkõige veekeskkonna kvaliteedi mõjutamise kaudu. Kuna veekvaliteedile suurekaliibrilistest relvadest laskmisega negatiivseid mõjusid ei avaldu (mõjusid on täpsemalt hinnatud Timmase loodusalale avalduvate mõjude osas), siis ei avaldu selle kaudu ka negatiivseid mõjusid jõe veekeskkonnale ja elupaigatüübile. Loodusala kaitse-eesmärgiks olevad liigid (harilik vingerjas, rohe-vesihobu ja paksukojaline jõekarp) on seotud Rõuge jõega, rohe-vesihobu ka lammialadega. Kuna suurekaliibrilistest relvadest laskmisega ei avaldu negatiivseid mõjusid Rõuge jõe veekeskkonnale ning lammialadele, siis ei avaldu mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele. Suurekaliibrilistest relvadest laskmine tekitab tugevat müra. Lähim kavandatav sihtmärgiala (UXO ala) jääb jõest 3,1 km kaugusele ning sihtmärgid reeglina veel mõnevõrra kaugemale. Arvestades piirkonnas levivat metsamaastikku ja reljeefi (jõgi paikneb orus) ei ole plahvatustega kaasnev müra jõe alal nii tugev, et põhjustaks olulist veealust müra. Tingituna keskkondade tiheduse erinevusest ning helilainete leviku kiiruse erinevusest on õhust veekeskkonda jõudva müra tugevus ca 61,5 dB võrra väiksem õhus levinud müra tugevusest17. Lisaks vähendab müra levikut veekeskkonda horisontaalselt levivate helilainete väike kaldenurk veepinna suhtes, mille tõttu helilained valdavas osas peegelduvad veepinnalt. Pinnase kaudu leviv vibratsioon on antud kaugusel tühine ning veealust müra ei põhjusta. Seega ei avaldu müra ja vibratsiooniga seoses negatiivseid mõjusid kaitse- eesmärgiks olevatele liikidele. Olulised mõjud seoses müraga puuduvad ka kalaliik harilikule vingerjale. Müra tekib ka laskepaikades (relva asupaik, kust toimub moona välja laskmine), mis võivad asuda jõele märksa lähemal. Valdavas osas jäävad need laskeväljade raadatud osadele, mis asuvad jõest vähemalt 0,8 km kaugusel. Laskepaikadest lähtuva müra tase on siiski madalam kui sihtmärgialadel laskemoona plahvatuste põhjustatav müra. Antud kauguselt ei põhjusta laskmiste müra negatiivset mõju vee-elustikule. Kokkuvõttes võib negatiivsed mõjud Timmase loodusalale suurekaliibrilistest relvadest laskmisega välistada, kuna loodusala maismaa-alale mõjusid ei avaldu, samuti puuduvad negatiivsed mõjud loodusalale jääva Rõuge jõe veekeskkonnale. Kavandatav tegevus ei põhjusta negatiivseid mõjusid ala kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpidele ega liikidele. 3.4.3.2. Vagula järve loodusala Vagula järve loodusala jääb Nursipalu harjutusvälja põhjapiirist 350 m kaugusele ning Ida laskeväljast 0,9 km kaugusele. Otseseid mõjusid seoses harjutusvälja laiendusega kaasneva suurekaliibrilistest relvadest laskmisega Vagula järvele ega loodusalale ei kaasne. Vagula järve jõuab oluline osa harjutusvälja ala vetest. Järve valglale jääb 2804 ha suurune ala harjutusvälja idaosas. Vagula järve valgala on 49290 ha, millest 5,7% jääb harjutusvälja alale. Järve valgalale jääval harjutusvälja osal on kavandatud laskeväljade ja teekoridoride raadamist kokku ca 192 ha suurusel alal. Harjutusvälja läbiv Rõuge jõgi suubub Võhandu jõkke ca 2,2 km enne viimase suubumist Vagula järve. Harjutusvälja idaserva läbiv Ura oja suubub samuti Vagula järve. Suurekaliibrilistest relvadest laskmise ja taktikalise tegevusega seoses ei avaldu negatiivseid mõjusid Rõuge jõe (mõjusid on täpsemalt hinnatud Timmase loodusalale avalduvate mõjude osas) ja Ura oja veekeskkonnale kuna sihtmärgialasid (UXO alad) nimetatud vooluveekogude valgalale ei jää. Seetõttu ei avaldu negatiivseid mõjusid ka Vagula järve veekvaliteedile. Mõju välistab ka asjaolu, et harjutusväljale jääv ala moodustab väga väikese osa järve valgalast, mistõttu on vete lahjendusefekt suur ning negatiivsed mõjud puuduksid ka juhul, kui avalduksid mõningased mõjud Rõuge jõe ja Ura oja veekvaliteedile. Kuna seoses kavandatava tegevusega puuduvad negatiivsed mõjud Vagula järve veekeskkonnale, siis puuduvad mõjud ka kaitse-eesmärgiks olevale vee-elupaigatüübile vähe- kuni kesktoitelised 17 https://dosits.org/science/sounds-in-the-sea/how-does-sound-in-air-differ-from-sound-in-water/ 33 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine mõõdukalt kareda veega järved (3130). Seoses veekvaliteediga puuduvad negatiivsed mõjud ka kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele (saarmas, harilik hink, harilik vingerjas). Suurekaliibrilistest relvadest laskmistega tekkiv müra ei avalda kaitse-eesmärgiks olevatele kalaliikidele ega saarmale olulisi negatiivseid mõjusid, kuna laskmised toimuvad valdavalt laskeväljade raadatud aladel, mis jäävad loodusalast rohkem kui 3 km kaugusele ning sihtmärgialad jäävad loodusalast üle 6,5 km kaugusele. Saarmale võivad küll avalduda mõningad häiringuid, kuid kuna tegu on mürahäiringute suhtes suhteliselt tolerantse liigiga, siis eksperdi hinnangul negatiivseid mõjusid liigile ei kaasne. Keskpolügoonile jääval Valgejõe lõigul elutsevatele saarma populatsioonile paiknevad müraallikad oluliselt lähemal, kuid müra mõju liigile on hinnatud suhteliselt väikeseks18. Harjutusväljalt lähtuv õhu kaudu leviv müra ei põhjusta olulist veealaust müra ega häiringuid kaitstavatele kalaliikidele. Kuna sihtmärgialad paiknevad üle 6,5 km kaugusel ei kandu alani ka vibratsioon. Antud hinnangut kinnitavad Sirgala harjutusväljal tehtud lõhkamistel tekkivate maavõngete mõõtmised. Kokkuvõttes võib negatiivsed mõjud Vagula järve loodusalale seoses kavandatava harjutusvälja laiendusega seotud suurekaliibrilistest relvadest laskmisega välistada. Negatiivseid mõjusid loodusala kaitse-eesmärgiks olevate liikidele ega elupaigatüübile ei avaldu. 3.4.3.3. Pärlijõe loodusala Pärlijõe loodusala, mis hõlmab vaid Pärlijõe veeala, paikneb harjutusvälja lõunaosa naabruses jäädes selle piirist lähimas punktis vaid 35 m kaugusele. Kavandatav Lõuna laskeväli jääb loodusalast ca 0,3 km kaugusele, kattudes loodusala piirkonnas paikneva olemasoleva Tsiatsungõlmaa harjutusalaga. Loodusala ja kavandatava laskevälja vahele jääv Vungi oja, mis suubub Mustjõkke, eraldab laskevälja hüdroloogiliselt Pärlijõest. Seega laskeväljade alal toimuva tegevusega seoses Pärlijõe ja loodusala veekeskkonnale negatiivseid mõjusid ei avaldu. Seoses kavandatava tegevusega puuduvad ka igasugused muud otsesed või kaudsed mõjud loodusalale. Kuna loodusala jääb harjutusväljast väljaspoole ja selle mõjusid ei avaldu, siis ei avaldu mõjusid looduskeskkonnale. Kuna Pärlijõe loodusale ja selle veekeskkonnale negatiivsed mõjud puuduvad, siis ei avaldu selle kaudu negatiivseid mõjusid ka ala kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile jõed ja ojad (3260) ning kaitse-eesmärgiks olevatele kalaliikidele (harilik võldas, jõesilm) ega selgrootutele (rohe-vesihobu, paksukojaline jõekarp). Lähim kavandatav sihtmärgiala ehk UXO ala, mis paikneb Lõuna laskeväljal, jääb loodusalast 3,7 km kaugusele. Laskmisega seotud müra levikut loodusalale vähendab metsamaastik ja reljeef, kuna loodusala paikneb orus ning laskevälja ja loodusala vahele jääb Vungi oja ja Pärlijõe orgude vaheline kõrgendik. Sirgala harjutusväljal 2022. a. teostatud lõhkamistel teostatud maavõngete mõõtmised 19, kinnitavad, et vibratsioon ei levi pinnases mõõdetaval määral antud kaugusele ning seega ei saa põhjustada ka mõjusid veekeskkonnas elavatele liikidele. Õhus leviv müra ei tekita nii tugevat veealaust müra, mis põhjustaks vee-elustikule olulisi häiringuid, kuna õhust veekeskkonda kanduva müra tase on vähemalt 61,5 dB võrra väiksem õhus levinud mürast 20. Seega ei põhjusta laskmoona plahvatustest tingitud müra häiringuid ega negatiivseid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele kalaliikidele (harilik võldas, jõesilm) ega selgrootutele (rohe-vesihobu, paksukojaline jõekarp). 18 Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu (REP-i) detailse lahendusega kavandatud tegevustega kaasnevatele mõjudele Valgejõe loodusala kaitse-eesmärgiks oleva saarma (Lutra lutra) Lokaalasurkonnale. Loodushoiu Ühing LUTRA, 2019. https://www.kaitseministeerium.ee/sites/default/files/Planeeringud/lisa_8_kvkp_natura_eksperthinnang_saarm as_21-03-2019.pdf 19 Sirgala lõhkamiste maavõngete uuring. TalTech, Geoloogia instituut, Mäetingimuste labor, 2022. 20 https://dosits.org/science/sounds-in-the-sea/how-does-sound-in-air-differ-from-sound-in-water/ 34 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine Kokkuvõttes saab negatiivsed mõjud Pärlijõe loodusalale seoses kavandatava harjutusvälja laiendusega seotud suurekaliibrilistest relvadest laskmisega välistada. Negatiivseid mõjusid loodusala kaitse-eesmärgiks olevate liikidele ega elupaigatüübile ei avaldu. 3.4.3.4. Haanja loodusala Haanja loodusala jääb kavandatavast Nursipalu harjutusväljast 0,8 km kaugusele lõunasse. Kaugus kavandatavast Lõuna laskeväljast on 1,3 km. Loodusala paikneb võrreldes harjutusväljaga kõrgema reljeefiga alal ning harjutusväljal toimuv suurkaliibrilistest relvadest laskmine ei mõjuta loodusala veerežiimi ega veekvaliteeti. Samuti pole võimalikud muud otsesed ega ka kaudsed mõjud loodusalale. Seega puuduvad negatiivsed mõjud ala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja taimeliikidele. Lähim võimalik raadatav laskmiste ala, mis on kavandatud Lõuna laskeväljale, jääb loodusalast 1,5 km kaugusele ning lähim sihtmärgialal ehk UXO alal asuv raadamisala 2,9 km kaugusele. Antud kauguselt ei põhjusta laskmistest tingitud müra olulisi negatiivseid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele loomaliikidele, sealhulgas ka saarmale. Saarmale võivad kaasneda häiringud, kuid nendega ei kaane liigile olulisi mõjusid ning võimalikud lähimad elupaigad ei muutu liigile sobimatuks. Mõjud seoses häiringutega puuduvad ka kaitse-eesmärgiks olevale kahepaiksele harivesilikule, kalaliikidele (harilik hink, harilik vingerjas) ja selgrootutele (rohe-vesihobu, paksukojaline jõekarp), kuna müra õhust veekeskkonda olulisel määral ei levi. Kokkuvõttes puuduvad suurekaliibrilistest relvadest laskmisel negatiivsed mõjud Haanja loodusalale ning selle eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele. 3.4.3.5. Tamula järve loodusala Tamula järve loodusala jääb Nursipalu harjutusvälja idaosast 2,6 km kaugusele. Kavandatav Ida laskeväli jääb loodusalast 3,1 km kaugusele. Loodusala on harjutusväljast hüdroloogiliselt eraldatud, kuna nende vahele jääb Ura oja, mis juhib harjutusväljalt lähtuvad veed Vagula järve. Seega ei mõjuta harjutusväljal toimuv suurekaliibrilistest relvadest laskmine Tamula järve ja loodusala veerežiimi ega veekvaliteeti. Puuduvad ka muud mõjud loodusalale. Kuna loodusalale mingeid otseseid ega kaudseid füüsilisi mõjusid ei avaldu siis puuduvad selle kaudu ka negatiivsed mõjud ala kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele (harilik hink, harilik vingerjas) ja elupaigatüübile rohketoitelised järved (3150). Lähim võimalik laskmiste ala paikneb Ida laskeväljal loodusalast 4 km kaugusel ning lähim sihtmärgiala ehk UXO ala jääb loodusalast 10 km kaugusele. Piisav vahemaa raadatavate alade ja loodusala vahel välistab mürahäiringute mõjud kaitse- eesmärgiks olevale saarmale ja kalaliikidele (harilik hink, harilik vingerjas). Kokkuvõttes puuduvad suurekaliibrilistest relvadest laskmisel negatiivsed mõjud Tamula järve loodusalale ning selle eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaigatüübile. 3.4.3.6. Kubija järve loodusala Kubija järve loodusala jääb Nursipalu harjutusvälja idaosast 2,4 km kaugusele. Kavandatav Ida laskeväli jääb loodusalast 3,4 km kaugusele. Loodusala on harjutusväljast hüdroloogiliselt eraldatud, kuna nende alade vahele jääb Ura oja, mis viib harjutusväljalt lähtuvad veed Vagula järve. Seetõttu ei mõjuta harjutusväljal toimuv suurekaliibrilistest relvadest laskmine loodusala veerežiimi ega veekvaliteeti. Kuna otsesed ja kaudsed füüsilised mõjud loodusalale ja selle veekeskkonnale puuduvad, siis ei avaldu negatiivseid mõjusid kaitstavale elupaigatüübile looduslikult rohketoitelised järved (3150). Loodusalale lähim kavandatav laskmiste ala paikneb Ida laskeväljal, jäädes loodusalast 4 km kaugusele ning lähim sihtmärgiala ehk UXO ala 10,6 km kaugusele. Antud vahemaa on piisav välistamaks mürahäiringute mõjud kaitse-eesmärgiks olevale nahkhiire liigile tiigilendlasele. 35 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine Kokkuvõttes puuduvad suurekaliibrilistest relvadest laskmisel negatiivsed mõjud Kubija järve loodusalale ning selle kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile ja liigile. 3.4.3.7. Lõõdla loodusala Lõõdla loodusala jääb Nursipalu harjutusvälja huviala loodenurgast 2,8 km kaugusele. Kavandatav Lääne laskeväli jääb loodusalast 3,8 km kaugusele. Loodusala asetseb võrreldes harjutusväljaga kõrgemal reljeefil ning seetõttu ei mõjuta harjutusvälja kasutamine suurekaliibrilistest relvadest laskmise näol loodusala veerežiimi ega veekvaliteeti. Seega ei avaldu loodusalale jäävatele järvedele otseseid ega ka kaudsed füüsilisi mõjusid ning ei avaldu ebasoodsaid mõjusid kaitstavale elupaigatüübile looduslikult rohketoitelised järved (3150). Lähim sihtmärgiala ehk UXO ala jääb loodusalast 5,9 km kaugusele. Vahemaa laskeväljade ja loodusala vahel on piisavalt suur, et välistada mürahäiringute kandumine veekeskkonda. Seega puuduvad mõjud kaitse-eesmärgiks olevatele kalaliikidele (harilik hink, harilik vingerjas). Kokkuvõttes puuduvad suurekaliibrilistest relvadest laskmisel negatiivsed mõjud Lõõdla loodusalale ning selle kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele. 3.4.3.8. Hurda loodusala Hurda loodusala jääb Nursipalu harjutusväljast 4,2 km kaugusele lõunasse. Igasugused otsesed mõjud loodusalale on piisava ruumilise eraldatuse tõttu välistatud. Loodusala paikneb võrreldes harjutusväljaga oluliselt kõrgema reljeefiga alal ning harjutusväljal toimuvad tegevused ei mõjuta loodusala veerežiimi ega veekvaliteeti. Samuti pole võimalikud muud kaudsed mõjud alale. Seega puuduvad mõjud nii loodusalale tervikuna, kui ka ala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Loodusala kaitse-eesmärgiks pole loomaliike, seega mõjud ala eesmärkidele seoses müraga puuduvad. Kokkuvõttes puuduvad suurekaliibrilistest relvadest laskmisel negatiivsed mõjud Hurda loodusalale, samuti ei avaldu negatiivseid mõjusid loodusala eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele. 3.4.3.9. Karula loodusala Karula loodusala jääb Nursipalu harjutusväljast 4,7 km kaugusele edelasse. Igasugused otsesed mõjud seoses suurekaliibrilistest relvadest laskmisega on loodusalale piisava ruumilise eraldatuse tõttu välistatud. Loodusala paikneb võrreldes harjutusväljaga kõrgema reljeefiga alal ning harjutusväljal toimuvad tegevused ei mõjuta loodusala veerežiimi ega veekvaliteeti. Suure vahemaa tõttu pole võimalikud ka muud kaudsed mõjud alale. Seetõttu puuduvad mõjud nii loodusalale tervikuna, kui ka ala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ning taimeliikidele. Lähim kavandatav laskmiste ala paikneb Lääne laskeväljal loodusalast 7 km kaugusel, lähim sihtmärgiala (UXO ala) jääb 9,4 km kaugusele. Piisav vahemaa raadatavate laskmisalade ja loodusala vahel välistab mürahäiringute mõjud kaitse-eesmärgiks olevatele loomaliikidele (saarmas, harilik hink, harilik vingerjas, suur-kuldtiib, suur-rabakiil, tõmmuujur ja laiujur). Kokkuvõttes puuduvad suurekaliibrilistest relvadest laskmisel negatiivsed mõjud Karula loodusalale, samuti ei avaldu negatiivseid mõjusid loodusala eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele. 3.4.3.10. Haanja linnuala Haanja linnuala jääb kavandatavast Nursipalu harjutusväljast 0,8 km kaugusele lõunasse. Linnuala kaugus kavandatavast Lõuna laskeväljast on 1,3 km. Linnuala paikneb võrreldes harjutusväljaga kõrgema reljeefiga alal ning harjutusväljal toimuv ei mõjuta linnuala veerežiimi ega veekvaliteeti. Samuti pole võimalikud muud otsesed või kaudsed mõjud alale kui sellisele. Linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele võivad avalduda häiringud seoses laiendatavalt harjutusväljalt lähtuva suurekaliibrilistest relvadest tingitud müraga. Lähim raadatav sihtmärgiala 36 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine ehk UXO ala jääb linnualast 2,9 km kaugusele, lähim raadatav laskmiste ala paikneb Lõuna laskeväljal jäädes linnualast 1,5 km kaugusele. Ida laskeväljale kavandatud raadatav laskmiste ala jääb linnuala põhjatipust 2,9 km kaugusele. Valdaval osal linnualast on piisava kauguse tõttu müra pigem fooniline ning ei põhjusta lindudele tõenäoliselt olulisi käitumuslikke reaktsioone (näiteks pesalt lahkumine või toiduotsingu katkestamine) ega elupaikade hülgamist. Linnuala harjutusväljale lähimas osas, mis jääb harjutusväljast ca 2 km raadiusse ja lähimast sihtmärgialast ca 4 km raadiusse, ei saa siiski välistada olulisi häiringuid, mis võivad põhjustada elupaikade eelistatuse langust. Linnuala harjutusväljale lähemas osas pole kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide elupaiku registreeritud, kuid siiski leidub antud alal elupaigaks sobivaid kooslusi ja maastikke mitmele kaitse-eesmärgiks olevale linnuliigile (rästas-roolind, viupart, sinikael-part, rukkirääk). Seega ei saa välistada negatiivseid mõjusid kaitse- eesmärgiks elevatele linnuliikidele seoses mürahäiringutega. Nimetatud negatiivsed mõjud võivad avalduda seoses Lõuna laskeväljal kavandatud laskmiste ala (1,5 km linnualast) ja Lõuna laskevälja juurde jääva UXO ala (2,9 km linnualast) kasutamisega. Negatiivset mõju võib avaldada nii laskmispaigast kui ka sihtmärgialalt lähtuv müra. Negatiivseid mõjusid etapp I mahus ei kaasne. Kui II etapis toimuvad suurekaliibrilistest relvadest laskmised liikide pesitsusperioodil (aprill - august),. Siis ei saa välistada negatiivset mõju Haanja linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele liinuliikidele (rästas-roolind, viupart, sinikael-part ja rukkirääk). Muude harjutusväljale kavandatavate objektide (laskmiste alad ja UXO alad) kasutamise puhul suurekaliibrilistest relvadest laskmisega seoses negatiivseid mõjusid mürahäiringute näol kaitstavatele linnuliikidele ei kaasne. Harjutuväljal toimuvad laskmised võivad mõjutada ka linnuliike, kes käivad toitumas harjutusvälja alal. Selliseks liigiks on linnuala eesmärgiks olev must-toonekurg, kelle linnualal teadaolev pesapaik jääb harjutusvälja idapiirist 12,5 km kaugusele. Must-toonekure toitumisalad võivad paikneda pesapaigast mitmekümne kilomeetri kaugusel. Laskmiste alad jäävad Haanja linnualal paiknevast pesapaigast ca 13-28 km kaugusele. Kuna harjutusvälja alal domineerivad veekogudest kuivenduskraavid ning looduslikke vooluveekogusid esineb vähem, siis ei ole harjutuvälja ala näol tõenäoliselt tegu väga hea toitumisalaga, kuid alal leidub siiski ka sobivaid toitumisveekogusid, nt Rõuge jõgi ja Ura oja. Arvestades liigi teadaoleva pesituspaiga kaugust ja asjaolu, et pesapaigale lähemas piirkonnas leidub looduslikke vooluveekogusid ning toitumiseks sobivaid maastikke, siis ei ole harjutusvälja ala tõenäoliselt liigi jaoks põhiliseks ega oluliseks toitumisalaks. Seega võib negatiivsed mõjud must- toonekurele seoses harjutusväljal toimuva suurekaliibrilistest relvadest laskmisega välistada. Ülejäänud linnuala eesmärgiks olevate linnuliikide (laanepüü ja värbkakk) jaoks ei ole linnuala harjutusväljale lähimas osas tõenäoliselt sobivaid elupaiku ning seega ei avaldu neile liikidele seoses kavandatavast tegevusest tingitud müraga tõenäoliselt olulisi häiringuid ega negatiivseid mõjusid.. Seega ei avaldu nimetatud linnuliikidele seoses kavandatava tegevusega negatiivseid mõjusid. Kokkuvõttes puuduvad seoses Nursipalu harjutusvälja laiendamisega seotud suurekaliibrilistest relvadest laskmisega negatiivsed mõjud Haanja linnuala kaitse-eesmärkidele, kui laskmised toimuvad etapp I mahus. Objektiivse teabe põhjal ei saa välistada negatiivset mõju Haanja linnuala kaitse-eesmärkidele (rästas-roolind, viupart, sinikael-part ja rukkirääk) kui suurekaliibrilistest relvadest laskmised toimuvad liikide pesitsusperioodil (aprill - august) ja selles osas tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine. 3.4.3.11. Karula linnuala Karula linnuala jääb Nursipalu harjutusväljast 4,7 km kaugusele edelasse. Linnuala kaugus kavandatavast Lääne laskeväljast on 5,4 km ja kaugus lähimast kavandatavat laskmisalast on 7 km, lähim sihtmärgiala (UXO ala) jääb linnualast 9,4 km kaugusele. Igasugused otsesed mõjud loodusalale on piisava ruumilise eraldatuse tõttu välistatud. Linnuala paikneb võrreldes harjutusväljaga kõrgema reljeefiga alal ning harjutusväljal toimuv suurekaliibrilistest relvadest laskmine ei saa mõjutada linnuala veerežiimi ega veekvaliteeti. Suure vahemaa tõttu pole võimalikud ka muud kaudsed mõjud alale. 37 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine Piisavalt suure vahemaa tõttu avaldub harjutusväljalt lähtuv müra foonilisena ning olulisi häiringuid linnustikule kaasa ei too. Seega linnualale jäävatele kaitstavate liikide elupaikade alal liikidele olulisi mõjusid ei avaldu. Harjutuväljal toimuvad laskmised võivad häiringute tõttu mõjutada linnuliike, kes käivad toitumas harjutusvälja alal. Selliseks liigiks on linnuala eesmärgiks olev must-toonekurg, kelle linnualal teadaolev lähim pesapaik jääb harjutusvälja edelaosast 9 km kaugusele. Lähim laskmiste ala jääb pesapaigast 11,5 km kaugusele ja lähim sihtmärgiala jääb 15,6 km. Lisaks asuvad loodusalal liigi pesitsuspaigad 11,7 km ja 15,6 km kaugusel harjutusväljast, jäädes lähimast laskmisalast 13,5 km ja 17,9 km kaugusele. Lisaks jääb üks pesapaik linnuala lähedusse, sellest väljapoole. Nii kõrget liigi asustustihedust pole Eestist mujalt teada. Ala kaitsekorralduskava21 andmetel on biotelemeetria abil selgitatud, et enamasti käivad rahvuspargis pesitsevad must-toonekured toitumas rahvuspargist väljas. Must-toonekure toitumisalad võivad paikneda pesapaigast mitmekümne kilomeetri kaugusel. Ala kaitsekorralduskava kohaselt on liigi osas ala eesmärgiks kolme paari must-toonekurgede pesitsemine (pragu pesitseb alal edukalt aastas korraga kaks paari). Kõrge asustustiheduse tõttu on must-toonekurgede toitumine harjutusvälja aladel suhteliselt tõenäoline, kuna kolm must-toonekure paari vajavad toiutmiseks kokku suhteliselt suurt territooriumit, mis tõenäoliselt ulatub ka harjutusvälja alale. Karula rahvuspargis pesitsevad GPS saatjaga must-toonekured käivad toitumas ka harjutusvälja laiendusalal, nt korduvalt on külastatud Matu oja Hänike külas, mis asub harjutusvälja piiril. Üksikuid asukohapunkte on ka mujal harjutusvälja lääneosas. Ehkki harjutusvälja alal domineerivad veekogudest kuivenduskraavid, mis pole eelistatud toitumispaigaks, ning looduslikke vooluveekogusid esineb vähem, leidub harjutusvälja alal must- toonekurele sobivaid toitumismaastikke. Sobivad toitumisveekogud on näiteks Matu oja, Maru oja ning Rõuge jõgi. Harjutusvälja alal toimuvad laskmised võivad põhjustada must-toonekurele olulisi häiringuid ja muuta harjutusvälja ala liigile toitumisalana vähemsobivaks. Alternatiivsete toitumisaladel leidmine võib osutuda liigile keeruliseks liigisisese konkurentsi ja sobivate ja looduslikus seisundis olevate vooluveekogude vähesuse tõttu. Seetõttu on võimalik negatiivsete mõjude avaldumine Karula linnuala eesmärgiks olevale must-toonekurele. Negatiivsed mõjud must-toonekurele võivad avalduda seoses Lääne laskevälja keskossa jääva raadatava laskmisalaga ning Lääne ja Põhja laskeväljade vahele jääva kahest osast koosneva sihtmärgialaga (Lääne UXO ala). Mõjusid ei saa välistada ka seoses Ida laskeväljale kavandatud suurema raadatava ala idapoolse osaga (ala ca 1 km raadiuses Ura ojast), mis on etapp II tegevus. Negatiivseid mõjusid ei kaasne Põhja laskeväljale kavandatud raadatavate laskmisaladega seoses, samuti Lõuna laskeväljale kavandatud raadatavate alade ja Lõuna laskevälja juurde kavandatava UXO ala kasutusega. Teiste linnuala eesmärgiks olevate linnuliikide (väike-konnakotkas, karvasjalg-kakk, sinikael-part, laanepüü, rukkirääk, väike-kärbsenäpp, punaselg-õgija, kalakotkas, teder ja metsis) jaoks ei ole harjutusvälja alal olulisi toitumisalasid ega muid olulisi elupaiga osi. Seega ei avaldu teistele linnuala eesmärgiks olevatele linnuliikidele seoses kavandatava tegevusega negatiivseid mõjusid ja saab välistada etapp I negatiivse mõju. Kokkuvõttes puuduvad seoses Nursipalu harjutusvälja laiendamisega seotud suurekaliibrilistest relvadest laskmisega negatiivsed mõjud Karula linnualale looduskeskkonnale, kuid ei saa välistada negatiivsete mõjude avaldumist kaitse-eesmärgiks olevale linnuliigile must-toonekurele, kui laskmised Lääne laskeväljal ja Lääne UXO alal toimuvad liigi pesitsusperioodil ehk aprillist augustini (so etapp II mahus).selles osas tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine. Kui laskmisi nimetatud aladel liigi pesitsusperioodil ei toimu, siis negatiivsed mõjud puuduvad (nn etapp I). Teistele kaitse- eesmärgiks olevatele linnuliikidele negatiivseid mõjusid ei avaldu. 21 Karula rahvuspargi, Karula loodusala ja Karula linnuala kaitsekorralduskava 2020-2029. Keskkonnaamet, 2020. 38 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine 3.5. Võimalikud koosmõjud seoses kavandatava tegevuse komponentide ja olemasoleva harjutusvälja tegevustega Natura hindamine on viidud läbi kavandatava tegevuse kolme komponendi (raadamine ja ehitustegevus, väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus, suurekaliibrilistest relvadest laskmine) kaupa. Nimetatud komponentidega kaasnevad mõjud võivad summeeruda ja nende mõjud võivad olla suuremad kui üksikkomponentide mõjud. Ainsa harjutusväljale jääva Natura ala, Timmase loodusala, puhul ei kaasne raadamise ja ehitustegevusega negatiivseid mõjusid alale ning ka kasutusetapis pole ette näha negatiivseid mõjusid alale ja selle kaitse-eesmärkidele. Sildade ja jõe ületuse õppekohtade ehitamine ja kasutamine ei too koosmõjus kaasa negatiivseid mõjusid Rõuge jõe veekeskkonnale ja sellega seotud kaitse-eesmärkidele. Loodusala maismaaosa ja sealsete kaitse-eesmärkidega seoses puuduvad igasugused mõjud ehitusetapis (puudub puutumus alaga) ning kasutusetapis on puutumus vaid taktikaliste tegevustega seoses, millega negatiivseid mõjusid ei kaasne. Seega ei ole Timmase loodusala maismaaosa puhul võimalik mõjude kumuleerumine. Vagula järve loodusala puhul ei avaldu negatiivseid mõjusid ala veekeskkonnale ei harjutusvälja ehitus ega kasutusetapis ning mõjud ka ei summeeru kuna alade väljaehitamine ja kasutamine ei toimu reeglina samal ajal. Teiste harjutusväljast väljapoole jäävate loodusalade puhul puudub füüsiline puutumus aladega ning oluline hüdroloogiline seos nende alade veekeskkonnaga, mistõttu pole võimalik ka mõjude summeerumine selles osas. Mürahäiringute puhul ei toimu samuti mõjude kumuleerumist, kuna väiksekaliibriliste relvadega kasutusega kaasnev müratase on oluliselt väiksem suurekaliibriliste relvade omast. Samal põhjusel ei toimu olulist mõjude kumuleerumist Haanja linnuala eesmärgiks olevate linnuliikide osas. Suurekaliibriliste relvadega seoses ei saa mõjusid Haanja linnuala kaitstavale linnustikule välistada, väikesekaliibriliste relvadega seos mõjud puuduvad. Seega ei muudaks mõjude kumuleerimine ka Natura eelhindamise tulemusi ja järeldusi. Haanja linnuala eesmärgiks oleva must-toonekure puhul toimub mõningane mõjude kumuleerumine nii kavandatava tegevuse komponentide osas kui ka olemasoleva harjutusvälja mõjude osas. Eelhindamise tulemusi ei muuda see põhjusel, et harjutusvälja olulisus must-toonekure toitumisalana on tõenäoliselt väike. Karula linnuala osas toimub samuti kavandatava tegevuse komponentide mõjude omavaheline kumuleerumine ja kumuleerumine olemasoleva harjutusvälja mõjudega. Kuna eelhindamisega ei saanud välistada negatiivseid mõjusid liigile ühegi komponendi osas siis hindamise järeldusi mõjude kumuleerumine ei muuda. Mõjude kumuleerumisega must-toonekure osas tuleb kindlasti arvestada asjakohasel hindamisel ja leevendusmeetmete (vajadusel ka hüvitusmeetmete) kavandamisel. 3.6. Teised teadaolevad olulise mõjuga tegevused seoses Natura 2000 võrgustiku aladega ning võimalikud koosmõjud kavandatava tegevusega Harjutusvälja alal ega piirkonnas ei toimu tegevusi ega kavandata arendusi, mis avaldaks Natura eelhindamises käsitletud Natura 2000 aladele olulisi mõjusid. Seega ei ole ette näha kavandatava tegevuse ja muude võimalike tegevuste mõjude kumuleerumist. 39 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine 4. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus Harjutusvälja alale, sellega olulises osas kattuvalt, jääb üks Natura 2000 võrgustiku ala – Timmase loodusala. Natura eelhindamisel tuvastati, et kavandatava tegevuse ühegi tegevusetapiga (raadamine ja ehitustegevus, väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus, suurekaliibrilistest relvadest laskmine) ei avaldu negatiivset mõju Timmase loodusala kaitse- eesmärkidele, välja arvatud juhul, kui Rõuge jõe ületamiseks kasutatakse truupsilla lahendust. Truupsilla kasutamisel ei ole negatiivne mõju välistatud loodusala jõega seotud kaitse-eesmärkidele (elupaigatüüp jõed ja ojad (3260), liigid harilik vingerjas, rohe-vesihobu ja paksukojaline jõekarp), kuna truupsilla rajamine muudab jõesängi ning elupaiga tingimusi. Teistele piirkonda jäävatele loodusaladele: Vagula järve loodusala, Pärlijõe loodusala, Haanja loodusala, Tamula järve loodusala, Kubija järve loodusala, Lõõdla loodusala, Hurda loodusala ja Karula loodusala, ei avaldu negatiivseid mõjusid seoses ühegi kavandatava tegevuse etapi ega tegevusega. Ebasoodsad mõjud nimetatud loodusalade kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide ja liikide seisundile puuduvad. Harjutusvälja huviala lähedusse jääval Haanja linnualal ei avaldu raadamise ega ehitustegevusega ning väikesekaliibrilistest relvadest laskmise ja taktikalise tegevusega linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele negatiivne mõju. Suurekaliibrilistest relvadest laskmise negatiivse mõju saab välistada etapp I osas. Etapp II tegevuste osas ei saa välistada suurekaliibriiste relvade mürahäiringutest tingitud negatiivseid mõjusid Haanja linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele rästas-roolind, viupart, sinikael-part ja rukkirääk, kellele sobivaid elupaiku leidub linnuala harjutusväljale lähimas osas, seda liikide pesitsusperioodil (aprill – september). Natura eksperdi hinnangul on vajadusel võimalik leida ebasoodsate mõjude hüvitamiseks meetmeid. Karula linnuala puhul ei avaldu negatiivne mõju linnuala kaitse-eesmärkidele tegevuste ellu viimisel etapp I mahus. Etapp II mahus tegevuste mõju linnuala kaitse-eesmärgiks olevale must-toonekurele ei saa välistada. Negatiivne mõju võib avalduda, kui laskmised Lääne laskeväljal ning Lääne ja Põhja laskevälja vahele jääval UXO alal ning laskevälja lääne osas toimuvad liigi pesitsusperoodil (aprill – august). Natura eksperdi hinnangul on vajadusel võimalik leida ebasoodsate mõjude hüvitamiseks meetmeid. Kõigi nimetatud tegevuste osas, mille mõju objektiivse teabe põhjal ei saa eelhindamise etapis välistada, tuleb enne tegevuse lubamist viia läbi Natura asjakohane hindamine. Asjakohase hindamise läbiviimise eelduseks on kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide inventuuride ning militaarmüra ja vibratsiooni uuringu läbiviimine, mida on täpsemalt käsitletud keskkonnaülevaate peatükis 7 (Uuringute vajadus). Tegevuste elluviimine etapp I mahus on Natura 2000 võrgustikule avalduda võivatest mõjudest lähtuvalt võimalik täiendava hindamiseta. 40 / 41  Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Natura eelhindamine 5. Kasutatud andmeallikad  Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaas, andmed seisuga 01.08.2023;  „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“. A. Aunapu, R. Kutsar, K. Eschbaum, 2019;  OÜ Hendrikson&Ko, 2012. Nursipalu kavandatava harjutusvälja arendusprogrammi heakskiidetud KSH aruande ülevaatus;  Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ (2021);  Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (2019/C 33/01);  Maa-ameti X-GIS Geoportaali kaardirakendused, seisuga veebruar 2023;  144 SE III Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, EELNÕU, kolmas lugemine, 14.06.2023;  Timmase looduskaitseala kaitse-eeskiri;  Haanja looduspargi kaitse-eeskiri;  Karula rahvuspargi kaitse-eeskiri. 41 / 41  Lisa 3. Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade Keskkonnaülevaate Tabel 1 on toodud ülevaade Nursipalu harjutusvälja kavandatavate tegevuste mõjudest kaitstavatele aladele ja kaitse eesmärgiks olevatele liikidele, eeldusel et tegevus viiakse ellu kogu kavandatud mahus. Rohelise värviga tähistatud hinnangute puhul, arvestades tavapäraselt rakendatavaid praktikaid keskkonnamõjude vähendamisel, olulist negatiivset mõju ei tuvastatud. Punase värviga tähistatud hinnangute puhul tuvastati otsene vastuolu kaitsekorraga või elupaiga hävimine. Kollase värviga tähistatud hinnangute puhul tuleb mõju olulisust ja ulatust täpsustada tegevuse järgmises etapis. Tabel 1. Ülevaade kavandatava tegevuse mõjudest kaitstavatele aladele ja nende kaitse eesmärgiks olevatele liikidele Mõjutava Mõjutav Kaitstav Kommentaar Mõju hinnang ja tegevuse tegevus loodusobje vajadus hindamiseks asukoht kt ja selle järgmises etapis kaitse- eesmärgiks olev liik Ida laskeväli, Raadamine ja Timmase 2021 loendati 3 Mõju avaldub, vaja selle keskossa ehitustegevus LKA - Juba kukku. Mängu hinnata. kavandatud raadamisala metsisemän kese 1,5 km raadamisala lääne– ja g ja elupaik raadamisalast. keskosas Ida laskeväli, Väikesekaliibrilis Timmase Metsised on Mõju tõenäoline, vaja selle keskossa te relvade LKA - Juba eelkõige hinnata kavandatud laskmine metsisemän mänguperioodil, raadamisala g ja elupaik aga ka pesitsusperioodi l, mürahäiringute suhtes tundlikud ja 1,5 km kaugusele planeeritud laskeväljalt lähtuv müra mõjutab liigi pesitsuskäitumis t ja elupaiga kvaliteeti. Mürahäiringute mõju saab vähendada, kui laskeharjutusi ei tehta mänguperioodi varahommikutel ja kevad-suvel tehakse neid võimalikult vähe. Ida laskeväli, Suurekaliibriliste Timmase Metsised on Mõju tõenäoline, vaja selle keskossa relvade laskmine LKA - Juba eelkõige hinnata kavandatud metsisemän mänguperioodil, raadamisala g ja elupaik aga ka pesitsusperioodi l, mürahäiringute suhtes tundlikud ja 1,5 km kaugusele planeeritud laskeväljalt lähtuv müra võib mõjutada liigi pesitsuskäitumis t ja elupaiga kvaliteeti. Ida laskeväli, Väikesekaliibrilis Timmase Vähetundlik Mõju ebaoluline selle keskossa te relvade LKA - Juba antud kaugusel kavandatud laskmine kalakotka väikesekaliibrilis raadamisala pesitsuspaik te relvade müra suhtes. Pesa 2022 asustatud Ida laskeväli, Suurekaliibriliste Timmase Pesa 2022 Mõju tõenäoline, vaja keskossa relvade laskmine LKA - Juba asustatud hinnata kavandatud kalakotka raadamisala pesitsuspaik Ida laskeväli, Väikesekaliibrilis Timmase Pesa Mõju ebaoluline selle keskossa te relvade LKA - asustamata, aga kavandatud laskmine Tsirgupalu lähedal kuuldi raadamisala kalakotka poegade pesitsuspaik häälitsusi. Ida laskeväli, Suurekaliibriliste Timmase Pesa Mõju tõenäoline, vaja selle keskossa relvade laskmine LKA - asustamata, aga hinnata kavandatud Tsirgupalu lähedal kuuldi raadamisala kalakotka poegade pesitsuspaik häälitsusi. Ida laskeväli Raadamine ja Must- Pesa Mõju ebaoluline ehitustegevus toonekurg asustamata. Ei ole Timmae LKA kaitse- eesmärgiks. Ida laskeväli, Väikesekaliibrilis Must- Pesa Mõju võimalik, vaja selle keskossa te relvade toonekurg asustamata. Ei hinnata kavandatud laskmine ole Timmae LKA raadamisala kaitse- eesmärgiks. Ida laskeväli, Suurekaliibriliste Must- Pesa Mõju tõenäoline, vaja selle keskossa relvade laskmine toonekure asustamata. Ei hinnata kavandatud pesitsuspaik ole Timmae LKA raadamisala kaitse- eesmärgiks. Lõuna Raadamine ja Keretü LKA Laskevälja Avaldub negatiivne mõju laskeväli, selle ehitustegevus raadamisala - kaitse-eesmärgiks lääneossa 7,8 ha olevatele metsadele. kavandatud sihtkaitsevööndi raaadamisalad s; tee laiendamine (raadamine) 2,3 km lõigul. Teekoridori rajamiseks raadamine 5 ha ulatuses kaitsealal. Metsade raadamine on vastuolus kaitse- eeskirjaga ja eeldab kaitse- eeskirja ja kaitseala piiri muutmist Lõuna Raadamine ja Keretu LKA - Raadamine ei Mõju tõenäoline, vaja laskeväli, selle ehitustegevus kanakull ole kaitse- hinnata. keskossa eeskirjaga kavandatud lubatud, seega raadamisala läheb tegevus vastuollu ala kaitsekorraga. Kanakulli elupaiga osaline raadamine kaitsealal on vastuolus kaitse- eeskirjaga Lõuna Raadamine ja Keretü LKA - Tegevus Mõju tõenäoline, vaja laskeväli, selle ehitustegevus keretü mõjutab hinnata (välja arvatud keskossa metsisemän kaitsealast laskevälja idapoolne kavandatud g ja elupaik väljapoole väike raadamisala) raadamisalad jäävat rlupaiga osa Lõuna Väikesekaliibrilis Keretü LKA - Mõju tõenäoline, vaja laskeväli, selle te relvade keretü hinnata (välja arvatud keskossa laskmine kavandatud metsisemän laskevälja idapoolne raadamisalad g ja elupaik väike raadamisala) Lõuna Surekaliibriliste Keretü LKA - Mõju tõenäoline, vaja laskeväli relvade laskmine keretü hinnata (välja arvatud metsisemän laskevälja idapoolne g ja elupaik väike raadamisala) Lõuna Raadamine ja Keretü LKA - 2022 oli pesa Mõju puudub laskeväli ehitustegevus Keretü halvasti merikotka kaunistatatud, pesitsuspaik 2020 pesitses edukalt. Olemasolevast sihtmärgialast 0,6 km. Lõuna Väikesekaliibrilis Keretü LKA - Mõju ebaoluline laskeväli te relvade Keretü laskmine merikotka pesitsuspaik Lõuna Suurekaliibriliste Keretü LKA - Mõju ebaoluline laskeväli relvade laskmine Keretü merikotka pesitsuspaik Lõuna UXO ala Suurekaliibriliste Keretü LKA - Mõju võimalik, vaja relvade laskmine Keretü hinnata merikotka pesitsuspaik Põhja Suurekaliibriliste Keretü LKA - Mõju võimalik, vaja laskeväli, selle relvade laskmine Keretü hinnata lõunaserva merikotka raadamisala pesitsuspaik lõuna laskeväli Raadamine ja Keretü LKA - Kõrval Mõju tõenäoline, vaja ja UXO ala ehitustegevus Lükka must- raadatakse UXO hinnata (välja arvatud toonekurg ala ja laskevälja laskevälja idapoolne ala kokku 110 väike raadamisala) ha ulatuses. Plaanis on elupiirkonda läbiva tee laiendamine Lõuna Väikesekaliibrilis Keretü LKA - Kõrval Mõju tõenäoline, vaja laskeväli ja te relvade Lükka must- raadatakse UXO hinnata (välja arvatud UXO ala laskmine toonekurg ala ja laskevälja laskevälja idapoolne ala kokku 110 väike raadamisala) ha ulatuses. Plaanis on elupiirkonda  läbiva tee laiendamine Lõuna Suurekaliibriliste Keretü LKA - Kõrval Mõju tõenäoline, vaja laskeväli ja relvade laskmine Lükka must- raadatakse UXO hinnata (välja arvatud UXO ala toonekurg ala ja laskevälja laskevälja idapoolne ala kokku 110 väike raadamisala) ha ulatuses. Plaanis on elupiirkonda läbiva tee laiendamine Lõuna Raadamine ja Keretü LKA - Kanakulli Mõju tõenäoline, vaja laskeväljal ehitustegevus kanakull elupaiga osaline hinnata (välja arvatud paikneva raadamine laskevälja idapoolne olemasoleva kaitsealal on väike raadamisala) tee vastuolus laiendamine kaitse- (sh teekoridori eeskirjaga raadamine) Keretü LKA alal Lõuna UXO ala Väikesekaliibrilis Keretü LKA - Mõju võimalik, vaja te relvade kanakull hinnata laskmine Lõuna UXO ala Suurekaliibriliste Keretü LKA - Mõju võimalik, vaja relvade laskmine kanakull hinnata Olemasoleva Raadamine ja Keretü LKA - tee laiendamine Mõju liigile väheoluline tee ehitustegevus laanerähn elupaigas on laiendamine vastuolus (sh teekoridori kaitse- raadamine) eeskirjaga. Põhja ja Lõuna laskeväljade vahelisel alal Lõuna UXO ala Väikesekaliibrilis Keretü LKA - Mõju võimalik, vaja te relvade laanerähn hinnata laskmine Lõuna UXO ala Suurekaliibriliste Keretü LKA - Mõju võimalik, vaja relvade laskmine laanerähn hinnata Põhja Raadamine ja Kerretü Mõju väheoluline laskeväli, ehitustegevus merikotka lõunaserva püsielupaik raadamisala Põhja Väikesekaliibrilis Kerretü Raadamisala Mõju väheoluline laskeväli, te relvade merikotka paikneb juba lõunaserva laskmine püsielupaik kasutatava raadamisala sihtmärgiala kõrval Põhja Suurekaliibriliste Kerretü Väike ala, mis Mõju väheoluline laskeväli, relvade laskmine merikotka paikneb lõunaserva püsielupaik olemasoleva raadamisala sihtmärgiala (millelt lähtub tugevam müra) kõrval Lõuna Raadamine ja Kikkaoru Mõju võimalik, vaja laskeväli ehitustegevus kalakotka hinnata (läänepoolseima püsielupaik raadamisala puhul) Lõuna Väikesekaliibrilis Kikkaoru Mõju võimalik, vaja laskeväli te relvade kalakotka hinnata (läänepoolseima laskmine püsielupaik raadamisala kasutuse puhul) Lõuna Suurekaliibriliste Kikkaoru Mõju võimalik, vaja laskeväli relvade laskmine kalakotka hinnata (läänepoolseima püsielupaik raadamisala kasutuse puhul) Lõuna UXO ala Suurekaliibriliste Kikkaoru Mõju võimalik, vaja relvade laskmine kalakotka hinnata püsielupaik Lõuna Väikesekaliibrilis Laossaarõ Mõju väheoluline laskeväli, kõik te relvade väike- raadamisalad laskmine konnakotka püsielupaik Lõuna Suurekaliibriliste Laossaarõ Mõju väheoluline laskeväli, kõik relvade laskmine väike- raadamisalad konnakotka püsielupaik Lõuna UXO ala Suurekaliibriliste Laossaarõ Laskmistest Mõju võimalik, vaja relvade laskmine väike- tingitud müra hinnata konnakotka võib põhjustada püsielupaik liigile pesitsusperioodi l olulisi häiringuid Lääne Raadamine ja Kurenurme Raadamine Mõju kindel, vaja laskeväli, selle ehitustegevus väike- püsielupaiga hinnata põhjapoolne konnakotka naabruses kompensatsiooni- raadamisala püsielupaik muudab meetmete elupaiga liigile kavandamiseks sobimatuks. Pesa alates 2015 asustamata. Lääne Väikesekaliibrilis Kurenurme Tegevuse Kuna elupaik hävib laskeväli, selle te relvade väike- eelduseks olev seoses raadamisega siis põhjapoolne laskmine konnakotka raadamine laskmistega seoses raadamisala püsielupaik muudab täiendavat mõju ei elupaiga avaldu sobimatuks. Kuna raadamine hävitab liigi elupaiga, siis on mõju teisejärguline Lääne Suurekaliibriliste Kurenurme Tegevuse Kuna elupaik hävib laskeväli relvade laskmine väike- eelduseks olev seoses raadamisega siis konnakotka raadamine laskmistega seoses püsielupaik muudab täiendavat mõju ei elupaiga avaldu sobimatuks. Kuna raadamine hävitab liigi elupaiga, siis on mõju teisejärguline. Lõuna Raadamine ja Nursi Mõju väheoluline laskeväli ehitustegevus kanakulli püsielupaik Olemasoleva Raadamine ja Nursi Tegevus toimub Mõju väheoluline tee ehitustegevus kanakulli väljaspool laiendamine ja püsielupaik püsielupaika teekoridori raadamine kanakulli elupaiga piiril Lõuna Väikesekaliibrilis Nursi Mõju väheoluline laskeväli te relvade kanakulli laskmine püsielupaik Lõuna Suurekaliibriliste Nursi Mõju väheoluline laskeväli relvade laskmine kanakulli püsielupaik Lääne Raadamine ja Kurenurme Raadamine Mõju kindel, vaja laskeväli ehitustegevus metsise hävitab liigi hinnata leevendavate ja püsielupaik elupaiga. kompenseerivate4 Raadamine meetmete elupaigas on kavandamiseks. Mõju vastuolus LKS ja avaldub ka juhul, kui kaitse- püsielupaiga alal eeskirjaga raadamist ei toimu Lääne Väikesekaliibrilis Kurenurme , Tegevuse Kuna elupaik hävib laskeväli te relvade metsise eelduseks olev seoses raadamisega siis laskmine püsielupaik raadamine on laskmistega seoses vastuolus LKS ja täiendavat mõju ei kaitse- avaldu. eeskirjaga. Lääne Suurekaliibriliste Kurenurme Tegevusega Kuna elupaik hävib laskeväli relvade laskmine metsise seotud seoses raadamisega siis püsielupaik raadamine on laskmistega seoses vastuolus LKS ja täiendavat mõju ei kaitse- avaldu eeskirjaga. Põhja laskeväli Raadamine ja Vilbu metsise Raadamine Mõju kindel, vaja ehitustegevus püsielupaik hävitab hinnata elupaiga. kompensatsioonimeetm Vastuolus LKS ja ete kavandamiseks. kaitse- eeskirjaga. Põhja laskeväli Väikesekaliibrilis Vilbu metsise Kuna raadamine Kuna elupaik hävib te relvade püsielupaik hävitab elupaiga seoses raadamisega siis laskmine on mõju laskmistega seoses teisejärguline. täiendavat mõju ei Tegevusega avaldu seotud raadamine on vastuolus LKS ja kaitse- eeskirjaga. Lääne Suurekaliibriliste Vilbu metsise Tegevusega Kuna elupaik hävib laskeväli relvade laskmine püsielupaik seotud seoses raadamisega siis raadamine on laskmistega seoses vastuolus LKS ja täiendavat mõju ei kaitse- avaldu eeskirjaga. Ida laskeväli Taktikaline Juba Intensiivne Mõju võimalik, vaja tegevus kanakulli sõitmine hinnata püsielupaik püsielupaika läbival teel  Juba Mõju ebaoluline Ida laskeväli, Väikesekaliibrilis kanakulli keskosas te relvade püsielupaik paiknev laskmine ja raadamisala taktikaline tegevus Ida laskeväli, Väikesekaliibrilis Juba Mõju võimalik, vaja idaservas te relvade kanakulli hinnata (raadamisala paiknev laskmine püsielupaik lääneosa puhul) raadamisala Ida laskeväli, Suurekaliibriliste Juba Mõju väheoluline selle keskosas relvade laskmine kanakulli paiknev püsielupaik raadamisala EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KAM/23-1130 - Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Kultuuriministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Kliimaministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 12.09.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6d25ace2-5edf-4b8c-83c1-760fcdb474b8 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6d25ace2-5edf-4b8c-83c1-760fcdb474b8?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main