Kalle Laanet Teie 20.07.2023 nr 8-1/5096
Justiitsministeerium
[email protected] Meie 22.08.2023 nr 1-12/1103-2
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste
seaduste muutmine
(kollektiivne esindushagi)
Austatud justiitsminister
Esitasite kooskõlastamiseks seaduseelnõu, millega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/1828, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide
kaitsmise esindushagisid. Kultuuriministeeriumi valitsemisalas on meediateenuste temaatika,
mistõttu mõjutavad loodavad lahendused nii meediateenuste tarbijaid kui ka osutajaid.
Kultuuriministeerium toetab eelnõu olulisi eesmärke, kuid kooskõlastab eelnõu järgmise
märkusega.
Eelnõu loob lahenduse, kus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), Andmekaitse
Inspektsioon (AKI) ja Finantsinspektsioon (FI) võivad eelnõus loodava esimese astme olukorras
valida, kas:
- tuvastada ise riikliku järelevalve käigus korrakaitseseaduse ning vastavalt kas
tarbijakaitseseaduse (TKS), isikuandmete kaitse seaduse (IKS) ja EL-i andmekaitse üldmääruse
(IKÜM) või finantsinspektsiooni seaduse ja muu finantsvaldkonna seaduse alusel eraisikust
teenuse osutaja toime pandud rikkumine, nõuda ettekirjutusega selle lõpetamist, keelata edasine
rikkumine, sõlmida kokkuleppeid või nõuda parandustegevusi; või
- esitada tsiviilkohtule avaldus, et seda teeks kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku hagita
menetluse reeglite alusel. Kohus mitte ei kontrolli haldustegevust, vaid teeb sisulise otsuse
haldusorgani asemel.
Eelnõuga kavandatud esimese astme menetluse puhul on olemuslikult tegemist järelevalvelise
haldusmenetlusega olenemata sellest, kas seda teeb täidesaatva võimu järelevalveasutus või
maakohus. Riikliku järelevalve eesmärk võibki lisaks avalike huvide kaitsmisele olla kliendi kui
tarbija õiguste kaitse seadusega vastuolus oleva tegevuse eest. Seda iseäranis siis, kui suhetes on
tarbija ettevõtte või teenuse osutajaga võrreldes üldjuhul nõrgemas positsioonis.1
Leiame, et nii tarbijate kui ka teenuse osutajate õiguste ja huvide ühetaoliseks kaitseks ei saa valik,
kas sisult riiklikku järelevalvet teeb täidesaatva võimu järelevalveasutus või kohus, sõltuda
täielikult AKI, FI ja TTJA kaalutlusotsusest. See küsimus on põhiseaduse § 3 mõttes oluline,
mistõttu peaks selle lahendama Riigikogu ise. Praegu ei ole eelnõus kriteeriume selle kohta, millal
1
RKHKo 22.10.2014, nr 3-3-1-42-14.
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 /
[email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
ja millest lähtudes tuvastab rikkumise, kohustab selle lõpetama ja edasisest rikkumisest hoiduma
AKI, TTJA ja FI, ning millal maakohus. Samuti ei ole seda aspekti selgitatud seletuskirjas.
Riikliku järelevalve menetluse ja kohtumenetluse tegemisel on erinevad reeglid ja menetlusosalise
õigused. Riiklik järelevalve on tõhus, seda nii menetlusvõimalustes (üld- ja erimeetmed) kui ka
väljundites (nt AKI ja FI mitme miljoni suurune sunniraha). Samas tuleb menetluse tegemisel
kontrollitavale asutusele tagada menetlusõigused (kaasamine, teabe andmine, ärakuulamine),
millest kinnipidamisel on halduskohtulik kontroll range. Riikliku järelevalvega kontrollitavale
üldjuhul kulusid ei kaasne või on need minimaalsed. Oluline on ka võimalus kontrollida menetlust
ja ettekirjutust kiires vaidemenetluses. Kuigi hagita menetluses kasutab kohus uurimispõhimõtet
ning see on hagimenetlusega võrreldes vähem formaliseeritud, ei ole selles kõiki eelkirjeldatud
tõhusaid, vormivabu ja lihtsaid lahendusi.
Tarbijate kollektiivsete huvide kaitse ei ole Eesti õiguses uudne. Olemas on ka kohtupraktika.
Kahjuks ei ole seletuskirjas, selle aluseks olevas analüüsis ega ka analüüsi autori koostatud
Juridica artiklis2 analüüsitud juba olemasoleva haldus- ja kohtupraktika võimalikke puudusi või
hoopis eeliseid. Samas on kõigil nimetatud järelevalveasutustel õigus teha järelevalve käigus
kokkuleppeid, et teenuse osutaja heastaks tarbijale tekitatud kahju. Võimalik on teha ka edasisi
rikkumisi ennetavaid ettekirjutusi. IKÜM-i ja IKS-i väga suur sunniraha ja suured trahvisummad
peaksid mõjutama teenuse osutajate õiguskuulekust juba praegu (need asenduksid eelnõu järgi
9600 euro suuruse trahviga). TTJA dokumendiregistrist on näha mitmeid ettekirjutusi, mille
eesmärk on lisaks objektiivsuse kontrollile kaudselt ka tarbijate kaitse. Väga paljude
andmesubjektide ehk nende kollektiivsete huvide kaitseks saab oma järelevalve teha ka AKI.3
Viidatud Juridica artiklis on toodud näide konkurentsiseaduse §-st 7812, mille järgi on ameti
tuvastatud asjaolu siduv ka kohtule. Seletuskirjast ei nähtu, et sellise võimaluse laiendamist AKI,
FI ja TTJA sarnastele aktidele eelnõu koostamisel kaaluti.
TKS-is on juba praegu kirjas TTJA võimalus pöörduda tarbijate kollektiivsete huvide kaitseks
hagiga tsiviilkohtusse.
Nagu juba öeldud, on tarbijate kollektiivsete huvide kaitseks näiteks TTJA ise teinud ettekirjutusi
ning nende õiguspärasust on kontrollitud ka halduskohtus, sh on halduskohus hinnanud
võlaõigusseaduse (VÕS) kohaldamise õiguspärasust. Näiteks Tallinna Halduskohtu 11.09.2019
otsus 3-19-812, 18.03.2019 otsus 3-18-731. Esimesel juhul kestis kohtumenetlus seitse, teisel
juhul 11 kuud. See näitab, et õige ei pruugi olla eelviidatud Juridica artiklis toodud eeldus, et
halduskohtumenetlus pikendaks ebamõistlikult direktiivi tähenduses lõpliku otsuseni jõudmist ja
ühtlasi õiguskaitse saamist.
Eelnõu seadusena jõustumisel võib tekkida mitte ühetaolistest Riigikogu loodud kriteeriumidest
lähtuv, vaid üksnes iga järelevalveasutuse kaalutlusõigusest sõltuv olukord, kus olemuslikult
sarnast riikliku järelevalvet tehakse kas:
- võimalikult paindlikus ja vormivabas haldusmenetluses, mida toetavad tõhusad
korrakaitselised üld- ja erimeetmed, ning milles üldjuhul kontrollitavale teenuse osutajale
kulusid ei kaasne või on need minimaalsed, või
- formaliseeritumas kohtumenetluses, mida teeb valdkonnas kompetentse haldusorgani
asemel maakohus. Kohus lähtub küll hagita menetluse reeglitest, kuid neil ei ole kogumis
eelist haldusmenetluslike ees (nt vaidemenetluse puudumine).
2
Katrin Martson, Karin Sein. Esindushagid Eestis – kas midagi täiesti võimatut?, Juridica 8, 2019. Vt ka K. Martsoni
magistritöö „ESINDUSHAGIDE DIREKTIIVI ETTEPANEK JA SELLEST TULENEV VAJADUS EESTI ÕIGUSE
MUUTMISEKS“, 2019.
3
Nt Andmekaitse Inspektsiooni alustatud järelevalve menetlus Pere Sihtkapitali SA tellimusel tehtud uuringu kohra:
„Järelevalve esmases etapis on tehtud ettekirjutus andmete töötlemise piiramiseks ja edasise töötlemise keelamiseks“.
14.08.2023. https://www.aki.ee/et/uudised/andmekaitse-inspektsioon-alustas-menetlust-pere-sihtkapitali-sa-
tellimusel-tehtud-uuringu.
Kuna seadus jätab menetlusliigi valiku haldusorgani otsustada, ei saa välistada, et seda võib
mõjutada ka haldusorgani suur töökoormus või ressursipuudus. Samuti on oht, et
järelevalvealustest ettevõtteid koheldakse sarnases olukorras meelevaldselt erinevalt.
Leiame, et õige ei pruugi olla eeldus, nagu pikendaks ettekirjutuste õiguspärasust kontrolliv
halduskohtumenetlus ebamõistlikult õiguskaitse saamist. Eelnõus on loodud kaheastmeline
lahendus, kus esimesel astmel tuvastatakse rikkumine ning vajaduspõhiselt keelatakse või
kohustatakse konkreetseks tegevuseks, ning teisel astmel otsustatakse igale tarbijale tekitatud
kahju heastamise üle. Kui tegu on juhtumitega, mil rikkumine oli, kuid kahju õnneks veel ei
tekkinud, siis teist astet ei järgne. Võib põhimõtteliselt nõustuda seletuskirjas tooduga, et kahju
hüvitamise üle otsustamine on sisuline õigusemõistmine PS-i § 146 tähenduses, mistõttu kuulub
see loogiliselt ka kohtu pädevusse. Eelnõus on kirjas lahendus, kus mõlemad otsustused teeb
tsiviilkohus. Eelnõus ei ole analüüsitud, miks ei saa mõlemaid otsuseid teha halduskohus, või miks
ei ole võimalik lahendus, kus rikkumist tuvastav halduskohtu jõustunud otsus on alus ja siduv
tsiviilkohtule tarbijatele tekitatud kahju hüvitiste kindlaksmääramisel. Leiame, et halduskohtute
praktika riigivastutuse juhtumites kahju väljamõistmisel, mil kohus kohaldab VÕS-i vastavaid
norme, kinnitab, et halduskohtu tegevus tekitatud kahju heastamisel on tegelik ja tõhus.
Kordame lõpetuseks, et toetame Justiitsministeeriumi eesmärki luua tarbijate õiguste ja huvide
kaitseks võimalikult tõhus järelevalve ja kahju heastamise lahendused. Palume siiski analüüsida,
kas eelnõus pakutud tsiviilkohtumenetlusliku järelevalve asemel on / ei ole sobivam Eestile omane
ja rohkem kui 20 aasta jooksul kujunenud tõhus haldusmenetluslik järelevalve, mis ongi ühtlasi
nii AKI, TTJA kui ka FI põhiülesanded. Meie hinnangul võiks kohtulik menetlus seda asendada
ainult siis, kui riiklikust järelevalvest ei piisa. See küsimus on põhiõiguste kaitse oluline küsimus
(PS-i § 3), mistõttu peaks menetlusvaliku kindlaks määrama Riigikogu. Seda mitte niivõrd eelnõus
kirjas oleva õiguskaitsevahendi kindlaksmääramisel (tekitatud kahju heastamisel), vaid
eelkirjeldatud esimese etapi ehk rikkumise tuvastamise ja lõpetamise jaoks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga
minister
Helen Kranich 628 2231
[email protected]