Aruanne

Majandusaasta aruanne 2022  Majandusaasta aruanne 2022 SISUKORD ÜLDINFO EESTI RAHVUSRINGHÄÄLINGU KOHTA ................................................................................ 3 TEGEVUSARUANNE................................................................................................................................. 4 Programmid ja toimetused ...............................................................................................................................4 ETV............................................................................................................................................................................. 4 ETV2 ........................................................................................................................................................................... 5 ETV+........................................................................................................................................................................... 5 Vikerraadio ............................................................................................................................................................... 6 Raadio 2 ..................................................................................................................................................................... 6 Klassikaraadio ........................................................................................................................................................... 7 Raadio 4 .................................................................................................................................................................... 7 Raadio Tallinn ........................................................................................................................................................... 8 Jupiter ....................................................................................................................................................................... 8 Uudiste- ja sporditoimetus ...................................................................................................................................... 9 Arhiivid ............................................................................................................................................................. 10 Tehniline areng ja investeeringud.................................................................................................................. 10 Kinnisvara ja transpordiosakond..................................................................................................................... 11 Struktuur ja personal ....................................................................................................................................... 11 Sisekontroll ja riskihaldus ............................................................................................................................... 12 Eelarve ja selle täitmine .................................................................................................................................. 12 AUDITOORIUMI ÜLEVAADE .................................................................................................................. 15 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ............................................................................................... 19 Bilanss............................................................................................................................................................... 19 Tulemiaruanne ................................................................................................................................................. 20 Netovara muutuste aruanne........................................................................................................................... 20 Rahavoogude aruanne .................................................................................................................................... 21 RAAMATUPIDAMISE ARUANDE LISAD .......................................................................................................... 22 Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused ........... 22 Lisa 2 Raha ja pangakontod ................................................................................................................................... 26 Lisa 3 Nõuded ostjate vastu ....................................................................................................................................27 Lisa 4 Maksud ..........................................................................................................................................................27 Lisa 5 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud ja muud lühiajalised nõuded ....................................................27 Lisa 6 Varud ............................................................................................................................................................. 28 Lisa 7 Pikaajalised ettemaksed .............................................................................................................................. 28 Lisa 8 Kinnisvarainvesteeringud ........................................................................................................................... 28 Lisa 9 Materiaalne põhivara .................................................................................................................................. 29 Lisa 10 Immateriaalne põhivara ............................................................................................................................. 30 Lisa 11 Pikaajalised võlakohustised ja panditud varad ......................................................................................... 30 Lisa 12 Kasutusrent .................................................................................................................................................. 31 Lisa 13 Võlad ja ettemaksed .................................................................................................................................... 31 Lisa 14 Tulevaste perioodide ettemakstud tulud .................................................................................................. 31 Lisa 15 Eraldised .......................................................................................................................................................32 Lisa 16 Tulud riigieelarvest ......................................................................................................................................32 Lisa 17 Tulud teenuste müügist ning muud tulud ..................................................................................................32 Lisa 18 Programmi tootmis-, edastus- ja arhiveerimiskulud ................................................................................ 34 Lisa 19 Juhtimis- ja halduskulud ..............................................................................................................................35 Lisa 20 Muud kulud..................................................................................................................................................35 Lisa 21 Koosseisulised töötajad...............................................................................................................................35 Lisa 22 Bilansivälised varad ja siduvad tulevikukohustised ja tingimuslikud kohustised ..................................35 Lisa 23 Tehingud seotud osapooltega ................................................................................................................... 36 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE .........................................................................................37 RAHVUSRINGHÄÄLINGU JUHATUSE ALLKIRJAD ............................................................................... 40 AUDITIKOMITEE HINNANG ................................................................................................................... 41 RAHVUSRINGHÄÄLINGU NÕUKOGU ALLKIRJAD ............................................................................... 42 2  Majandusaasta aruanne 2022 ÜLDINFO EESTI RAHVUSRINGHÄÄLINGU KOHTA Nimetus: Eesti Rahvusringhääling (ERR) Juriidiline vorm: avalik-õiguslik juriidiline isik Postiaadress: Kreutzwaldi 14, 15029 Tallinn Telefon: +372 628 4100 Elektronpost: [email protected] Interneti kodulehekülg: www.err.ee Registrikood: 74002322 KM kohustuslase registreerimisnumber: EE101148858 Majandusaasta: 01. jaanuar – 31. detsember 2022 Põhitegevusala: ringhäälinguprogrammide tootmine, edastamine ja arhiveerimine Juhatus: Erik Roose (juhatuse esimees) Tiina Kaalep Toomas Luhats Mart Luik Joel Sarv Nõukogu: Rein Veidemann (nõukogu esimees) Peeter Espak Anti Poolamets Valdo Randpere Indrek Saar1 Priit Sibul Viktor Trasberg Marika Tuus-Laul Sulev Valner2 Korraldav ministeerium: Kultuuriministeerium Audiitor: AS PricewaterhouseCoopers Eesti Rahvusringhääling on EBU (European Broadcasting Union) liige. 1 Alates 22.03.2022, kuni 21.03.2022 oli ERR-i nõukogu liikmeks Jevgeni Ossinovski 2 Alates 23.09.2022, kuni 5.06.2022 oli ERR-i nõukogu liikmeks Priit Hõbemägi 3  Majandusaasta aruanne 2022 TEGEVUSARUANNE Aasta märksõnadeks olid Venemaa algatatud sõda Ukrainas, mitmekordistunud energiahinnad ja kõrge inflatsioon ning pingutused uue telemaja tuleku nimel. Sõda Ukrainas mõjutas oluliselt ERR-i programmipoliitilisi otsuseid ning sundis täiendavat tähelepanu pöörama turvalisusküsimustele. Muukeelse auditooriumi paremaks informeerimiseks ja toimepidevuse võimekuste tõstmiseks eraldati riigieelarvest ühekordselt täiendavaid ressursse ning ERR tõestas, et on valmis keerulistes oludes kasvavatele ootustele vastama ning sellest tulenevat vastutust kandma. Antud toetus võimaldas lisaks uutele venekeelsetele saadetele lansseerida ka voogedastusprogramm Jupiteri „noorema õe“ – venekeelse Jupiter Plussi. Sellest tulenevalt töötame selles suunas, et nimetatud toetus muutuks püsivaks baaseelarve osaks. Kui sõda Ukrainas ning hinnaralli täitsid kõneainena tele- ja raadioeetrit ning veebikülgi, siis uue telemaja eeltööd toimusid pigem koosolekuruumides ja projekteerimislaudadel. Esimesel poolaastal toimus intensiivses koostöös projekteerijate ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga ehitamise eelduseks oleva detailplaneeringu detailide täpsustamine. Juuni lõpuks jõuti kõik vajalikud toimingud tehtud, et detailplaneeringu saaks esitada augusti alguses linnavalitsuses vastuvõtmiseks. Aasta lõpuks oli lõpusirgel vaidlustusetapp Rahandusministeeriumis ning detailplaneeringu kehtestamiseni jõutakse eeldatavasti 2023. aasta märtsis. Sellele järgneb ehitushanke väljakuulutamine ja rahastusküsimuste lahendamine riigieelarve kaudu. Püsivaks väljakutseks jääb kõrgetest energiahindadest tekitatud halduskulude kontrolli all hoidmine, mis kinnitab veelkordselt uue ja efektiivse telekompleksi võimalikult kiire rajamine möödapääsmatust. Meie juhtivad tele- ja raadioprogrammid püsisid liidripositsioonil ja vaadatavuse-kuulatavuse numbrid olid igati muljetavaldavad. Samas avaldas teleprogrammide vaadatavusele erakordselt suurt mõju sõda Ukrainas ja Jalgpalli MM Kataris – sündmused, mille mõju alanud aastal pole eelnenuga võrreldav. Portaalide loetavuse kasv jätkus kõigis kolmes keeles, jõudsime keskmiselt 789 tuhande lugejani nädalas. Nüüdseks on lugejate arv jõudnud tasemele, kus edasine kasv on pigem mõõdukas. Programmid ja toimetused ETV ETV programmi mõjutas 2022. aastal enim Venemaa sõjaline kallaletung Ukrainale. Kurvastaval kombel täpselt Eesti Vabariigi aastapäevale langenud sõja algus sundis ETV-d väga kiiresti oma plaane ümber korraldama ning tõstma koheselt uudiste ja päevakajaliste saadete mahtu. Agressiooni alguspäevil edastas ETV erakorralisi uudistesaateid, UV faktori erisaateid ning kandis 26. veebruaril otse-eetris üle esimese suure rahvakogunemise Ukraina toetuseks. Alates 28. veebruarist käivitus saade Ukraina stuudio, mis jätkub eetris ka 2023. aastal. ETV toetas saadete ja ülekannetega erinevaid heategevuskampaaniaid Ukraina toetuseks, sõjaga seonduvaid teemasid käsitleti erinevatest aspektidest pea kõigis ETV saadetes ning muutus ka eetrisse jõudnud dokumentaalfilmide valik. Kuigi sõda Ukrainas muutis ETV programmi rõhuasetusi ja sundis ümber vaatama varasemaid plaane, jõudsid täishooaegadega eetrisse kõik televaatajatele oluliseks saanud saated ja sarjad Terevisioonist Õnne 13-ni ja Osoonist Ühe maja looni. Eelviidatud põhjusel lükkusid edasi või muutusid mitmete saatesarjade plaanid, aga uute tulijatena jõudsid ekraanile loodust ja head Eesti toitu ühendav Kalale Koržetsiga, perekeskne reisisari Pea ees vette ning üle mitme aasta vahendas ETV taas alustavate ettevõtete konkurssi Ajujaht. Programmile lisasid mitmekülgsust 4  Majandusaasta aruanne 2022 portreesaated värvikatest kultuuritegijatest ning samuti suursündmuste, auhinnatseremooniate ja riiklike tähtpäevadega seotud ülekanded. Jõudmisel kõigi eestimaalasteni kui üks peamisi ja usaldusväärsemaid infoallikaid, oli ETV jaoks märgilise tähtsusega automaatsubtiitrite kasutuselevõtt 1. märtsil. Selle abil saavad vaegkuuljad jälgida päevakajalisi otsesaateid tehisintellekti poolt reaalajas kuvatavate subtiitritega. ETV2 ETV2 keskmeks on kultuuri-, spordi- ja lasteprogramm ning kõigil kolmel suunal oli 2022. aastal märkimisväärseid arenguid. ETV2 viis 2022. aastal lõpule kultuurisaadete vööndi loomise, koondades argiõhtutesse erinevaid kultuurivaldkondi käsitlevad saated ning käivitades uusi saateformaate. Nii lisandusid esmaspäevasele Plekktrummile ühisnimetaja Kultuuristuudio all saated Arutelu, Looming ja Kirjandusministri juures, loomeprotsesse avav Killud ning Eesti kirjanduse ajalugu käsitlev Meie kirjanduse lugu. Kontserte, teatrietendusi ja kultuuri-teemalisi dokumentaalfilme pakkuva laupäevase teleõhtu juhatas alates detsembrist sisse uus portreesaade Kümme kaadrit, samuti jätkas ETV2 pühapäevaste teemaõhtute traditsiooni, millega märgiti ära kultuurivaldkonna ja loomeinimeste tähtpäevi. Spordiaasta kulminatsiooniks olid jalgpalli MM-i ülekanded, mille juba tavapäraseks lisaväärtuseks saanud stuudioaruteludele lisandus palju kõneainet pakkunud Kinoteatri MM Katarsis. Suuri spordivõistlusi ja põnevaid ülekandeid jagus läbi aasta, alates juba jaanuaris Tallinnas toimunud iluuisutamise EM-i ülekannetest. ETV2 lasteprogrammis esilinastus sari Homme põgeneme!, mis oli üle pikkade aastate uus kodumaine lavastuslik telesari lastele. Uuenduskuuri läbiv omasaade väikelastele jõuab ETV2 päevasesse vööndisse 2023. aasta algul. ETV2 täitis ka olulist rolli audio-visuaalsisu ligipääsetavuse suurendamisel, jätkates igapäevaste viipekeelsete uudiste edastamist ning pakkudes vaatajatele Eesti viipekeelse tõlkega versioone olulisematest riiklikest sündmustest, kõnedest ja pöördumistest. ETV+ 2022. aastal tõusis ETV+ absoluutseks liidriks Eesti venekeelsete telekanalite seas. Kanali vaatajaskond ületas stabiilselt lähimate konkurentide oma rohkem kui kolm korda. See erakordne saavutus oli võimalik tänu sellele, et ühiskonnas valitsenud kriiside ajal – energiakriis, inflatsioon, Ukraina sõda jt – tuli ETV+ eetrisse mitme uute päevakajaliste omasaadetega ja tugevdas filmi ja sarjade programmi uue kvaliteetse, sealhulgas Ukrainast pärit, sisuga. Mõned nädalad pärast Ukraina sõja algust, lisandusid ETV+ kavva argipäeva telemagasin „Horisont“ ja laupäevane „Orbiit“, mis käsitleb välisilma päevakajalisi teemasid. Mõlemad saated pälvisid vaataja suurt tähelepanu, mis kajastus kõrgetes reitingutes. Ukraina sõjast tingituna lisandusid ETV+ programmi veebruaris ja märtsis AK uudiste ja „Nädala intervjuu“ erisaated. Koostöös ETV-ga tõi venekeelne kanal ekraanile mitmed eriprojektid, nende hulgas ülekanne Vabaduse väljakult „Toetame Ukrainat! „, rahvusooper Estonia kontsert „Ukraina heaks“, ERSO kontsert „Ukraina meie südames“, dokfilm „Slava Ukraini“, aga ka ETV+i tellimusel valminud dokumentaalprojektid „Oleme teiega“ ja „Ukraina naised“. Suursündmustest kajastas ETV+ Eesti Vabariigi ja Eesti taasiseseisvumise aastapäeva üritused, Eesti laulu konkurssi ja Eurovisiooni kasutades ühiseid ressursse ETV-ga. Uutest kultuurisaadetest tulid eetrisse dokumentaalsarjad „Kirjad Eestist“, „Eestlased Peterburis“ ja Jüri Lotmani sajandaks sünnipäevaks valminud dokfilm „Lotmani ajastu“. Eesti kultuuri ja tavasid tutvustav viktoriin „Koos“ ja saatesari „Heateod“ olid uued Eesti ühiskonna sidusust tugevdavad projektid. Eraldi esiletõstmist väärib ETV+i programmi raames valminud uus reality-show „Olen valmis“, mis harib ja valmistab vaatajaid ette selleks, kuidas erinevate kriiside tingimustes toime tulla. 5  Majandusaasta aruanne 2022 Telekanali päevakajalistest formaatidest jätkasid eetris hommikuprogramm „Kohv+“, „Nädala intervjuu“, vestlusaated „Oma tõde“, „Kes keda?“ ja „Narva stuudio: Rahvale tähtis“, tarbijasaade „Peegel“, uuriv „Insight“. Keskkonna teemasid käsitlev „ÖkoLoogiline“ ja meelelahutuslik „Rahvas laulab“ tulid välja uute hooaegadega. Suvel tuli ETV+ kolmandat aastat järjest välja oma õhtuse telemagasiniga, milleks aastal 2022 oli Suvine horisont. See võimaldas pakkuda vaatajale päevakajaliste teemade analüüsi ning laiemat ülevaadet Eestis ja maailmas toimuvast. Spordisündmustest olid ETV+ eetris Laskesuusatamise MK-etapp Otepäält, Jäähoki MM, valik Eesti Jalgpalli Premium liiga mänge, mitmed rahvusvahelised turniirid iluuisutamises, Jalgpalli MM jt. otseülekanded. Jõulude ja aastavahetuse erikava sisaldas traditsioonilisi aastat kokkuvõtvaid intervjuusid ja vestlussaateid. Ühisprojektina ETV-ga jõudis ETV+ eetrisse Jõulutunnel ja lisaks sellele ETV+ heategevusliku dokumentaalprojekti „Koduteel“ teine hooaeg, mis käsitleb vanemateta üleskasvanud laste elu täiskasvanu eas. ETV+ ekraanile ilmusid ka värskelt sisseostetud telesarjad ja filmid. Vikerraadio 2022 aasta tegevust mõjutas enim Venemaa alustatud sõda Ukrainas. 24. veebruaril kell 6:00 alustas Vikerraadio esimest sõjateemalist eriprogrammi. Koos ETVga tõime sõja esimestel kuudel eetrisse saate „Ukraina stuudio“. Esimestel sõjakuudel olid raadiouudised eetris igal tööpäeval kella kuuest hommikul südaööni ja nädalavahetustel hommikuti kella seitsmest südaööni. Suvepuhkusele ei siirdunud ka välispoliitikasaade „Välistund“, kus otsesemalt või kaudsemalt harutati lahti sõjasündmustega seonduv. 14. märtsil tähistasime emakeelepäeva e-etteütlusega, mis toimus juba 15. korda. Kergemat ja meeleolukamat kuulamist pakkusime kuulajatele Vikerraadio sünnipäeva nädalal, 3. aprillil täitus Vikerraadiol 55. tegevusaasta. Suvel jõudis kuulajateni ka meelelahutuslik saatesari „Stereodisko“, kus meenutati 50 aastat tagasi alguse saanud diskoteekide buumi Eestis. Kuulajate silmaringi laiendamiseks tõime suveks eetrisse erisaated „Hommikumaa vägevad“ ja „Maitse asi“. Vaatamata pingelisele olukorrale Ukrainas säilitasime kuulajatele Vikerraadio väljakujunenud baasprogrammi, et pakkuda kuulajatele informeeritust ja turvatunnet. Sügisredaktsiooniga lisandusid saatekavasse psühholoogilise nõustaja Tiina Jõgeda autorisaade „Minu mängureeglid“ ja ühiskonna toimimist avav pikemate intervjuude sari „Reedene intervjuu“. Uue saatejuhi ja vormi sai eakamatele kuulajatele mõeldud „Päevatee“. Raadio 2 Raadio 2 on Eesti popmuusika edendaja, hüppelaud noortele andekatele talentidele ning kuulajate muusikalise silmaringi arendaja. Euroopa suurimal talendifestivalil Eurosonic esitlesime EBU uue muusika töögrupi liikmena kahte Eesti artisti: Puuluupi ja Rita Rayd. Aasta jooksul tõime kuulajateni otseülekanded Eesti tähtsamatelt muusikafestivalidelt Võnge, Intsikurmu, Tallinn Music Week, Eesti Hip-Hop festival ja üle 50 festivali- ning kontserdisalvestuse üle kogu Euroopa. R2 mullustest eriprojektidest tõusid esile EBU muusikajaamade solidaarsusaktsioon „Give Peace A Chance“; koostöös Kanal 2-ga sündinud ülekanne heategevuskontserdilt „Slava Ukraini“, mis kogus annetusi kiirabiautode saatmiseks; interaktiivne pööripäevashow „Jaanijooks“; popmuusika ajalugu sirviv suvesari „Stereo“; koostöös Inspiraga toodetud ülekanne Trad.Attack!-i kontserdilt Tartu lauluväljakul; menukas Aastahiti kuulajaküsitlus (üle 6  Majandusaasta aruanne 2022 100 000 hääletaja) ja koostöös ETV-ga valminud platvormideülene galashow Aastahitt 2022 (ligi 100 000 vaatajat). R2 veebijaama r2extra.ee lisandus kaks muusikakanalit – R2Chill ja R2Rock. Uutest sarjadest alustasid „Kurbade tüdrukute klubi“ (saatejuhid Merit Maarits ja Johanna Tenso), „Bestikad“ (L.Eazy) „Teller“ (Katri Teller), „Buss 808“ (Säm ja Aleksander Algo), „Psühh“ (Sander Varusk), „Dark Ink Radio“ (Katja Adrikova), „Trammi ja bussi klassika“ (Raul Saaremets). Eesti Muusikaettevõtluse Auhinnagalal kuulutati Raadio 2 viiendat korda Aasta Raadiojaamaks. Järelkuulamises olid aasta populaarseimad jutusaated juba tavapäraselt Andrus Kiviräha ja Mart Juure juhitud „Rahva Oma Kaitse“; poliitikasündmusi analüüsiv „Olukorrast riigis“, Ivo Tšetõrkini reisisaade „Reispass“, Madis Aesma muusikaviktoriin „Meloturniir“ ja Kristjan Pordi tehnoloogiasari „Portaal“. Klassikaraadio Klassikaraadio aasta 2022 populaarseimad saated olid kirjanik Tõnu Õnnepalu matkapäevik „Eesti loodus“ ja saatesari „Raamatuhoidja“ külade ja väikelinnade raamatukogudest. „Raamatuhoidja“ eest pälvis toimetaja Lisete Velt ka Eesti Kultuurkapitali tunnustuspreemia. Raadioteatriga koostöös korraldatud Kuuldemängufestival pälvis samuti palju tähelepanu ja koduleheküljelt kuulamisi. Jätkusid kultuurielu ülevaade „Delta“ ja muusikaelu kokkuvõttev „Helikaja“, kirjandussaade „Gogol“ ja „Kunstiministeerium“. Muusikasaadetest on kuulajate suureks lemmikuks „Lihtsalt nostalgia“. Uutest sarjadest on olulisimad Miina Pärna „Tornikell minu külas“, Tallinna Muusikakeskkooli õpilaste noortesaade „Helide lapsepõlv“ ja puhkpillimuusikat tutvustav „Õhu jõud“ (autor Toomas Oskar Kahur). Erinevad saated tutvustasid ukraina muusikuid ja muusikat. Koostöös Paide teatriga toimus viieosaline unikaalne, südaöine raadio-aktsioon Hunditund. Muusikapäeva e-viktoriini lahendas sel korral 3500 muusikasõpra. Klassikaraadio salvestas ja jäädvustas Eesti kontserdipaikadest 145 kontserti, nende hulgas Ukraina solidaarsuskontserdid Eesti kollektiividelt. Toimus 18 otseülekannet välismaa kontserdisaalidest EBU muusikaprojekti Euroraadio vahendusel. Lisaks kõlas Klassikaraadio programmis live-salvestusi välismaalt keskmiselt 7 kontserti nädala jooksul. Klassikaraadio lähetamisel osales ansambel Rüüt EBU Folkfestivalil, Allan Kaljaste EBU jazzorkestris ning Tobias Tammearu trio EBU džässikonkursil, kus nad jõudsid finaali. Klassikaraadio pälvis Aasta Džässiesindaja auhinna. Tööd alustas Klassikaraadio kolmas veebikanal Klara nostalgia. (Google analyticsi andmeil oli mullu Klara klassikal ja Klara nostalgial mõlemal 3700 unikaalset kuulajakontakti) Raadio 4 Seoses sõjaga Ukrainas tugevdas Raadio 4 oma päevakajaliste saadete vööndit ning suurendas oluliselt välispoliitiliste saadete osakaalu (k.a 2022. a. suvel). Eetrisse jõudsid erisaated „Sõda Ukrainas“ ning iganädalased saated „Keerdkäigud“, „Eriarvamus“ ja „Naabrid“. Aasta 2022 talvel ja kevadel oli Raadio 4 fookuses lisaks käimasolevale sõjale meediatarkuse, lastekaitse ja naiste õiguste teemad. Jaanuaris algasid Raadio 4-s kaks uut saatesarja. Iganädalases saates „Meediaklubi“ arutasid tuntud ajakirjanikud ja meediaeksperdid nädala olulisemaid sündmusi Eestis. Saatesari „Laps otsib kodu“ julgustas inimesi pakkuma armastust ja hoolt lastele, kes ei saa elada oma sünniperes. Märtsis jõudis Raadio 4 eetrisse naiste õigustest kõnelev saatesari „Naised ruulivad“. 7  Majandusaasta aruanne 2022 Aasta esimesel poolel tähistas Raadio 4 Jüri Lotmani 100.aastapäeva, pakkudes oma kuulajatele nii vanu kui ka uusi saateid. Jaanuarist augustini oli Raadio 4 eetris Jüri Lotmani tuntud saatesari „Vestlused vene kultuuriloost“ (kokku 33 saadet). Juunis alustasid Raadio 4 eetris kolm uut saatesarja. Küberturvalise teemat käsitleva saatesarja „Sisesta parool“ eesmärgiks on selgitada, kuidas küberturvalisus meid kõiki mõjutab. Saatesari „Kivistunud muusika“ tutvustab Eesti silmapaistvamaid arhitektuuriobjekte ning kunstisaade „Kuue galerii tänav“ on pühendatud kaasaegsele kunstile. 2022.aasta suvehooaja väljakutseks oli ka parem esindatus Eesti eri regioonides. Suvehooaja traditsiooni jätkates tegi Raadio 4 juunis kolm otsesaadet Valgast ning augustis oli Raadio 4 oma hommikuprogrammiga Haapsalus. Juunis oli Raadio 4 esindatud Kaitseliidu Võidupüha paraadil Kuressaares ning juulis tegi otsesaateid Viljandi pärimusmuusika festivalilt. Sügishooajal jõudsid Raadio 4 eetrisse kaks uut saatesarja: finantstarkusele pühendatud saatesari „Raha“ ja analüütiline välispoliitiline saatesari „Maailma anatoomia“. Oktoobris tähistas Raadio 4 Rahvusvahelist muusikapäeva ning koostöös Klassikaraadioga korraldas muusikapäeva viktoriini. Viktoriini lahendasid igas vanuses muusikasõbrad üle Eesti ning paljudes koolides klasside kaupa. Detsembris viisime juba 29.korda läbi Raadio 4 heategevuskampaania „Jõulurõõmu kuulutus“. Sel korral aitas Raadio 4 kampaanias kogutud rahaga ehitada tugikodu „Päikesekiir“ erivajadustega lastele mänguväljaku Jõhvis. Telefoni- ja otseannetuste abil kogusime aegade suurima summa – üle 24 000 euro. Raadio Tallinn Tallinnas ja selle lähiümbruses sagedusel 103,5 MHz kuulatav Raadio Tallinn pakub päevasel ajal (kell 7–22) mõnusat taustamuusikat ning igal täistunnil on eetris rahvusringhäälingu raadiouudised. Õhtust hommikuni on eetris välismaised uudiste- ja infosaated (BBC, RFI). Väljaspool Tallinna on Raadio Tallinn kuulatav interneti vahendusel. Jupiter Jupiteri eesmärk koondada ning pakkuda mugavaimal viisil ERR-i sisu on jõudnud uute verstapostideni. Tihe koostöö Devtailoriga on lõpule jõudmas ning nutiteleri rakenduste viimased versioonid, mille tulemusel saab Jupiteri vaadata kõikidel enim levinumatel operatsioonisüsteemidel (Apple TV, webOS, Tizen, Android ja Hübriid TV), on peatselt valmimas. Arendused on tehtud, et rakendus oleks kättesaadav ka vanemate telerite versioonidele, mis lähevad tagasi kuni 2018. aastani. Nutiteleri rakenduse kaudu on nüüd võimalik vaadata otseülekandeid ning kättesaadav on ka Lasteekraan. Jupiter on vaatajaskonda suurendanud kolmes suuremas aspektis: vene vaatajaskond, noor vaatajaskond ning maht on suurenenud otseülekannete näol. 2022. aastal sai Jupiterist vaadata kõiki jalgpalli MM-i mänge otse ning järele eesti- ja vene keeles, kultuuriülekandeid Aasta Muusiku näol ning kõiki suuremaid ERR-i telesündmusi. Omatoodangu näol on märkimisväärne Jupiteri ja ETV koostöös valminud komöödiasari „Legend eluajal“, mille vaatajate numbrid on teinud rekordilisi tulemusi. Sõda Ukrainas tõstis olulisele kohale hoida vene keelt kõnelevat rahvastikku samas inforuumis pakkudes mugavalt ERR-i audiovisuaalset sisu sarnaselt Jupiterile. Selle tulemusel loodi Jupiter+, kust leiab ERR-i sisu vene keeles. Jupiter+ist leiab kogu ETV+i sisu ning aina rohkem tõlgitud hankesisu. Varasemalt oli kõige väiksem osakaal Jupiteris noortel. Selleks, et kaasata noori vanuses 14-25 ning pakkuda neile kontsentreeritult värsket ning nooruslikku sisu, loodi 2022. aasta mais Jupiteri alamleht Io. Io-st leiab noortele sobivat sisu kogu ERR-i kataloogist ning ühe enam 8  Majandusaasta aruanne 2022 kasvab hankesisu osakaal eksklusiivsete sarjade ja filmide näol. Noorte osakaal Jupiteris on Io tulekuga kahekordistunud. Jupiter teeb koostööd BFM-iga, mille tulemusel jõuab Io-sse meediatudengite päevakajaline saade Luna TV. Uudiste- ja sporditoimetus Uudiste- ja sporditoimetuse tegevus lähtub rahvusringhäälingu eesmärgist ühendada Eestit ning pakkuda kõige kvaliteetsemat, mõjukamat ja usaldusväärsemat eestikeelset ajakirjanduslikku sisu maailmas. 2022. aastat defineeris Venemaa poolt Ukraina vastu alustatud sõda, millele ERR-i uudistetoimetus reageeris töö vastava ümberkorraldamisega. Esimesed kuud pärast 24. veebruari töötasid uudised 24 tunni tsüklis, sellega paralleelselt alustasime veebi välisuudiste ja kogu venekeelse kajastuse laiendamist, mis aasta teiseks pooleks sai uueks töömudeliks. Sõja algusest oleme väga oluliseks pidanud Eesti auditooriumile näidata Ukrainas toimuvat vahetult, kasutades meie oma ajakirjanike tööd kohapealt. Sisse seatud regulaarne meeskondade rotatsioon on olnud erakordselt tulemuslik ja võrdluses paljude suurte Euroopa avalik-õiguslike meediaorganisatsioonidega mahukam ja ajakirjanduslikult sisukam. Uue töökorraldusega on kaasnenud suurem koormus ja kulud, mis peegeldusid ka eelarves. Tulemusena on veelgi kasvanud uudistetoimetuse töö efektiivsus. Vaatamata lisapingele ei teinud ERR järeleandmisi ajakirjanduslikes standardites. Sõda tõi kaasa isegi varasemate koroonaaegsete rekorditega võrreldes kõrged auditooriumi näitajad. Igapäevased „Aktuaalse kaamera“ uudistesaated ETV ja ETV+ eetris olid väga suure vaadatavusega. Portaali ERR.ee unikaalsete külastajate arv nädalas ületas tipphetkedel 1,2 miljoni piiri. Stabiilselt suur on raadiouudiste kuulatavus. Jätkuvalt on ERR-i suur ja ainulaadne tugevus koostöö tele-, raadio- ja veebiuudiste valmimisel ja planeerimisel ning laialdane kohalike ja väliskorrespondentide võrk. Rahvusringhäälingu uudiste eesmärk on kajastada helis, pildis ja sõnas sündmusi kogu Eestis, samuti Euroopas ning maailmas. Meie uudiste kvaliteet peab olema võrreldav Euroopa parimate avalik-õiguslike ringhäälingutega, kus on oluline tagada ajakirjandusliku sisu sõltumatus ja mitmekesisus. Sellest tulenevalt on vältimatu konkurentsivõimelise palgataseme hoidmine, mis praeguse rahastuse ja erakordselt kiire inflatsiooni juures on suureks murekohaks. Uudiste- ja sporditoimetuse struktuuris olulisi muutusi 2022. aastal ei toimunud. Rahvusringhäälingu sporditoimetus vahendas 2022. aastal ETV kolmes telekanalis ning ERR-i veebikanalites 376 spordisündmuste otseülekannet, 47 saadet, lisaks igaõhtused spordiuudised ETV-s, Vikerraadios ning pidev uudistevood ERR-i spordiportaalis. 2022. aasta suurimatest spordiülekannetest väärivad esiletoomist laskesuusatamise MK-sari, mis Eesti Rahvusringhäälingu jaoks kulmineeris märtsi algul Otepääl, kui esmakordselt toimus MK-sarja etapp Eestis ning ERR tootis ja vahendas rahvusvahelist võistluspilti üle maailma. Korraldus- ja telemeeskonna tööd hinnati Rahvusvahelise Laskesuusatamise liidu (IBU) poolt sedavõrd kõrgelt, et Eesti pälvis eduka koduse MK-etapi järel õiguse korraldada Otepääl 2027. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused, mille rahvusvahelist telepilti toodab taas ERR. Võimeka suurülekannete tootjana näitas Eesti Rahvusringhääling end ka jaanuaris, mil Tondiraba jäähallist tootis ERR esmalt Euroopa meistrivõistluste-, ning kohe selle järel ka iluuisutamise nelja kontinendi karikavõistluste rahvusvahelisi otseülekandeid. Esmakordselt toimusid samal aastal kolm suurt kergejõustiku tiitlivõistlust - sisekergejõustiku Euroopa meistrivõistlused (märtsis), maailmameistrivõistlused (juulis) ning Euroopa 9  Majandusaasta aruanne 2022 meistrivõistlused (augustis), mille võistlusprogramm koos kohapealsete reportaažidega jõudis täismahus ka Eesti televaatajateni. Spordiaasta tippsündmuseks kujunes oodatult jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniir Dohas, mis erandlikult toimus aasta lõpus. Jalgpalli suurturniiri jälgis ERR-i kanalite vahendusel 700 000 inimest. Suurtest tiitlivõistlustest vahendas ERR-i sporditoimetus veel jäähoki MM-i (mais), jalgpalli naiste EM-i (juulis), ujumise MM-i (juunis) ja EM-i (augustis) ning Eestis toimunud orienteerumise EM-i (augustis). Arhiivid Arhiivides jätkati analoogmaterjalide digiteerimise ja restaureerimistöödega. Valmis uus arhiiv.err.ee veebikeskkond. Varukoopiad arhiivimaterjalidest LTO-lintidel viidi teise, väljaspool Eestit asuvasse hoidlasse. Järgnevad joonised annavad ülevaate ERR-i arhiivide kogumahust, selle juba digiteeritud osast ning 2022. aasta jooksul täiendavalt digiteeritud mahust. Fotoarhiiv Heliarhiiv Videoarhiiv Filmiarhiiv (kokku 299103 fotot) (kokku 34208 tundi) (kokku 34120 tundi) (kokku 3972 tundi) digiteeritud sh 2022 digiteerimata digiteeritud sh 2022 digiteerimata digiteeritud sh 2022 digiteerimata digiteeritud sh 2022 digiteerimata Tehniline areng ja investeeringud Seoses Venemaa kallaletungiga Ukrainale muutus oluliselt riigipoolne ootus ERR-i toimepidevuse tagamise võimekusele ning täiendavateks investeeringuteks eraldati aasta teises pooles 1,73 mln eurot. Kuna vajalike soetuste hangeteks ja tarneks jäänud aeg oli napp, toimub tarneid mahus 1,67 mln eurot alles 2023. aasta esimeses pooles. Valmis võimekus automaatselt subtitreerida televisiooni otsesaateid, misläbi paranes oluliselt vaegkuuljate ligipääs päevakajalisele infole. Valmisid mitmed projektid, mille toel Avaliku meediateenuse osutamine muutus vähem haavatavaks elektrikatkestuste ja muude ohtude suhtes. Uuendati telestuudiote automaatikat ning koliti uue telekompleksi ehitusele ettejäävalt galeriilt kommentaatoristuudiod vanasse telemajja. Telemaja stuudiotes võeti kasutusele uusima põlvkonna juhtmeta sidelahendus, mis on oluliselt töökindlam ja paindlikum varasematest süsteemidest. Vanem kasutusest vabanenud juhtmeta sidesüsteem koliti uudistemajja, kus see asendas veelgi vanema ja algelisema lahenduse. IT-valdkonnas võeti kasutusele täiendavaid meetmeid küberohtude paremaks ära tundmiseks ja tõrjumiseks, suurendati andmesidevõrkude kiirust ning töökindlust ja võeti kasutusele uus temperatuurimonitooringu lahendus serveriruumides. Auditooriumile suunatud IT-lahendustest uuendati arhiiv.err.ee keskkond, loodi Jupiter+ (venekeelne) voogedastuskeskkond, valmisid Jupiteri äpid nutiteleritele ja uus Raadioteatri äpp. 10  Majandusaasta aruanne 2022 Kinnisvara ja transpordiosakond Kinnisvara ERR Kinnisvara halduse ülesandeks on ERRi kinnistute, hoonete ja seadmete (liftid, ventilatsiooni-, kütte-, ja jahutusseadmete) korrashoid ja remont. Samuti hoonete igapäevase korrashoiu, valve ning heakorra tagamine. 2022 aasta suurimaks ning keerulisemaks arenduseks oli uue telekompleksi projekteerimise lõpetamine, sh vajalike ekspertiiside läbi viimine. 2022 aastal võttis linnavalitsus uue telemaja detailplaneeringu vastu, samuti viisime koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga läbi planeeringu avalikustamise ja avaliku arutelu protsessi. 2022 aasta suurimaks väljakutseks oli lisaks uue telekompleksi rajamisele hoida töös täielikult amortiseerunud telemaja. Hoonekompleksi igapäevane tööshoidmine muutub järjest keerulisemaks ning suureneb hoone süsteemide riketest tulenev risk ERR-i telestuudiote ja televisiooni eetriväljastuse toimimisele Suuremateks ehitustöödeks 2022 aastal olid: telemaja amortiseerunud kütte- ja veetorustike avariiline remont, telemajale tuletõkkeuste paigaldamine, ERR Tartu ruumide remondi alustamine, uudistemaja keldrisse varjendstuudiote ehitamine, telemaja lastestuudio remont. Remontide teostamiseks õnnestus saada täiendavalt rahastust Kultuurministeeriumilt remondifondi eelarvest summas 64 700 eurot. Transport Eesti Rahvusringhäälingule kuulus 2022 aasta lõpu seisuga 33 registreeritud sõiduvahendit, alates ülekandebussidest kuni korrespondentide autodeni. Aastal 2022 aastal viisime läbi hankemenetluse autopargi uuendamiseks võttegruppide busside osas, vahetades 2023 aasta jaanuaris välja 4 võttegruppide väikebussi. Struktuur ja personal ERR-i juhtimisstruktuuri põhialused sätestab Eesti Rahvusringhäälingu seadus. 2022. aasta suurimaks muutuseks oli uue juhatuse koosseisu ametisse asumine juunis 2022, millega lisandus üks juhatuse liige võrreldes varasemaga. 2022. aasta alguses loodi sisutoimetusena eraldi kultuuritoimetus, mille eesmärgiks on kultuuriteemade mitmekülgne kajastamine ja kultuuri rohkem nähtavale toomine läbi erinevate ERRi kanalite. Aasta teises pooles eraldati õigus-ja teabehaldusosakonnast personaliosakond ning täideti personalijuhi ametikoht, mis võimaldab terviklikumat lähenemist valdkonnale. Uue juhatuse eestvedamisel tehti aasta viimastel kuudel ettevalmistusi produktsiooniüksuse loomiseks 2023. aastal. Eesti Rahvusringhäälingu aasta keskmine töötajate arv taandatuna täistööajale, arvestamata juhatuse liikmeid, oli 599,5 (2021. aastal 601,6), sh kõrgharidust nõudval või sellega võrdsustatud ametikohtadel töötavaid kultuuritöötajaid 504,6 (501,0). Programmides jt loomingulistes üksustes oli 308,4 (300,8), tehnilistes ja tugiüksustes 227,1 (231,3), kinnisvara ja selle haldusega seotud üksustes 45,1 (48,7), administratiivüksustes 19,0 (20,8) töötajat (aasta keskmine taandatuna täiskoormusele). Koosseisulistele töötajatele arvestatud brutotasud aastas (koos hüvitiste ja lisatasudega) olid 14,201 mln eurot (2021. aastal 13,165 mln) ja puhkusetasud 1,538 mln eurot (1,442). Juhatuse ja nõukogu tasud koos puhkusetasude ja hüvitistega olid 548,9 tuhat eurot (421,0). Mittekoosseisuliste tasude maht oli 1,513 mln eurot (1,471). Töötasudelt aasta jooksul arvestatud tööandja maksukulude summa oli 5,972 mln eurot (5,463). Olulisematest koolitustest võib välja tuua juhtide grupicoachingu programmi, kõnetehnika koolituse venekeelsetele uudistele, muutuste juhtimise koolituse, televisiooni professionaalist väliskonsultandi koolituse „UV Faktori“, „Hommik Anuga“ ja ETV+ saadete „Orbiit“ ja „Insight“ 11  Majandusaasta aruanne 2022 meeskondadele, Raadio 2 õppereisi Saksamaa raadiojaamadesse ning ajajuhtimise –ja eesti keele koolituse kõigile huvilistele. ERR hinnati Instari poolt läbiviidavas tööandjate maineuuringus humanitaarvaldkonna tudengite seas kõige atraktiivsemaks tööandjaks. Kõigi tudengite ja Eesti tööandjate hulgas on rahvusringhääling 14. kohal. Aasta jooksul käis ERRis praktikal ligi 40 tudengit, suurem osa neist Tartu Ülikooli ajakirjandustudengid, aga ka Tallinna Ülikoolist, Polütehnikumist, Tallinna Majanduskoolist. Igal aastal on ka mõni eestlasest tudeng, kes õpib välismaal, aga sooritab oma meediapraktika ERRis. Töötajad on hakanud teadlikumalt suhtuma oma tervisesse: suurenenud on tervisekontrollides käimine ja eriti sportimisvõimaluste kompenseerimise kasutamine. Teist aastat on olnud terviselahenduse võimalus alternatiivina sportimisvõimaluste kompensatsioonile. Vaimse tervise poole pealt väärib ära märkimist tööandja poolt kompenseeritav psühholoogiteenuse kasutamise võimalus. Sisekontroll ja riskihaldus ERR-i kontrollikeskkond on määratletud õigusaktide ning sisekorraeeskirjade ja juhenditega. Kontrollikeskkonna osa on ka organisatsioonikultuur, väärtused ja hea tava. Lisaks juhatusest lähtuvale juhtimisstruktuurile peavad ERR-i tegevuse vastavuse nõuetele ja parimatele praktikatele tagama kaks seadusega määratud ametipidajat – eetikanõunik ja siseaudiitor, kes raporteerivad oma tegevuse tulemustest nõukogule. Audiitortegevuse seaduse nõuete kohaselt on nõukogu juurde moodustatud auditikomitee, mille põhiülesanne on koordineerida kontrollitoiminguid ERR-is, sh suunata sise- ja välisaudiitori tööd. Aasta teises pooles vahetus ERR-i siseaudiitor. Dokumendiringlus ERR-is on elektrooniline, paberdokumente kasutatakse lepingute sõlmimisel partneritega välisriikides ning vähesel määral muude isikutega, kes ei kasuta digitaalset allkirjastamist. Organisatsioonisiseses asjaajamises kasutatakse dokumendihaldussüsteemi, mille kaudu antavad kinnitused on juhatuse korraldusega võrdsustatud allkirjastamisega. Riske hinnatakse ERR-is riskiregistri raamistikus. Eesmärk on märgata, hinnata ja jälgida ning vajadusel maandada ERR-i tegevuse tulemusele olulist mõju avaldada võivaid riske. Riskiregistrit uuendatakse igal aastal. Välisvaluutas kohustuste ja nõuete maht on ERR-i tegevuse üldmahuga võrreldes väga väike, mistõttu valuutakursside kõikumine tegevusele olulist mõju ei avalda (ERR-il on regulaarselt arveldusi Šveitsi frankides, Ühendkuningriigi naelades, USA dollarites, kuni Ukraina sõja alguseni ka Venemaa rublades, vahel ka Skandinaaviamaade kroonides). Seoses laenuintresside aluseks oleva 6-kuu euribori kiire tõusuga aasta teises pooles otsustas ERR aasta lõpu eel ennetähtaegselt tagasi maksta varem võetud pikaajaliste laenude jäägi, kasutades selleks Tuisu tn müüdud kinnistu eest saadud vahendeid, mida hoiti uue telekompleksi arenduseks. Telekompleksi arenduse rahastusküsimus alles ootab terviklikku lahendust. Väärtpabereid ERR ei oma ning keerukamaid finantsinstrumente aruandeaastal ega sellele eelnenud aastal ei kasutatud. Eelarve ja selle täitmine Kokkuvõttes on 2022. aastal eelarveliselt hakkama saadud, vaatamata ülikõrgeks tõusnud energiahindadele ning sellele järgnenud laiemapõhjalisele inflatsioonilainele. Energiahindade tõusust tingitud ülekulu aitas osaliselt katta ülekandejaama Iris müügist saadud tulu, mille arvel suvise eelarvemuudatusega kinnisvaraosakonna eelarvet suurendati. Sellest hoolimata on osakonna eelarvemiinus aasta lõpu seisuga ligi 300 tuhat eurot (võrdluses aasta alguses planeeritud eelarvega oleks ülekulu üle 700 tuhande euro). Seda tasandab osaliselt 12  Majandusaasta aruanne 2022 Kultuuriministeeriumi poolt veel peale aasta lõppu eraldatud täiendav toetus energiakulude katteks summas 194 445 eurot. Aastat mõjutas ka eelarveliselt Venemaa poolt Ukrainas alustatud sõda. Vene- ja ingliskeelsete saadete tegemiseks eraldas valitsus ERR-ile erakorraliselt 1,478 mln eurot, mille arvel alustati ETV+ kanalil mitme uue omasaatega, tugevdati Raadio 4, uudisteportaale rus.err.ee ja news.err.ee ning loodi venekeelne voogedastuskeskkond Jupiter+. Samas sõjast tulenevate lisategevuste katteks eestikeelsetes väljundites lisavahendeid ei eraldatud, millest on tingitud ka mõningane ülekulu uudistetoimetuse eelarves. Eelarveliselt valmistas ebameeldivaima üllatuse sporditoimetus, kes pakkus küll vaatajatele ülipõneva telespordiaasta, kuid jõudis samal ajal eelarveliselt 6%-lisse miinusesse. Seda ülekulu aitavad katta saavutatud kokkuhoiud muudes tegevusvaldkondades, kuid kahtlemata jääb see ’saavutus’ rikkuma eelarveaasta üldist head pilti. Osaliselt on plaanis tekkinud ülekulu katta vähendades spordivaldkonna planeeritavaid tegevusi 2023. aastal. Samuti oli sõjaga Ukrainas ja sellest tulenevalt muutunud hinnangutega julgeolekuolukorrale tingitud valitsuse teine otsus, millega suunati riigi lisaeelarvega ERR-ile 1,73 mln eurot ’küberturbevõimekuse kiireloomuliseks tõstmiseks’. Vastav halduslepingu lisa Kultuuriministeeriumiga sõlmiti augustis, misjärel algatati vajalikud hanked. Kuna hankeprotseduurid on keerulised ning seadmete tarnetähtajad pikad, oli aasta lõpu seisuga tarneid toimumata 1,67 mln euro ulatuses. Sellest tulenevalt on eraldatud vahendid selles osas ka perioodi tuludes kajastamata, samuti ei ole toimunud ka seotud kulusid (üksus tehnika üldkulud). Enamik planeeritud tarnetest peaksid toimuma 2023. aasta esimeses pooles, vahendite kasutamise lõpptähtaega pikendati 2023. a. lõpuni. Tulenevalt loodetavasti juba 2023. aastal algavast uue telekompleksi arenduse aktiivsest faasist on hoitud selleks vajalikke reserve (mh. 2019. a toimunud Tuisu tn kinnistu müügist saadud raha) ja seetõttu on tavaolukorrast kõrgemad ERR-i likviidsuskordajad. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja on 1,72 (2021 2,01) ja maksevõime kordaja 1,36 (1,74). ERR-i tegevuse jätkusuutlikkuse osas on murettekitav, et alates 2021. aasta teisest poolest ületab tarbijahinnaindeksi kasv oluliselt tulude kasvu ning hindade kiire kasv jätkub ka 2023. aastal. Arvestades, et seisuga 01.01.2023 elas Eestis 1 357 739 inimest (allikas statistikaamet), oli ERR-i maksumaksjate poolt rahastatavate tegevuste kulu elaniku kohta 30,75 eurot aastas ehk 2,56 eurot kuus või 8,4 senti päevas. See summa jaotub olulisemate tegevusvaldkondade lõikes järgmiselt: eurot elaniku kohta aastas kuus päevas programmide sisu 18,44 1,54 0,051 sh ETV 4,01 0,33 0,011 ETV2 0,54 0,05 0,001 ETV+ 1,74 0,15 0,005 Vikerraadio 0,77 0,06 0,002 Raadio 2 0,40 0,03 0,001 Klassikaraadio 0,35 0,03 0,001 Raadio 4 0,69 0,06 0,002 Jupiter 0,21 0,02 0,001 Uudised 4,27 0,36 0,012 Sport 1,87 0,16 0,005 programmide edastamine 2,29 0,19 0,006 tehnika ja tugiteenused 9,32 0,78 0,026 juhtimiskulud 0,70 0,06 0,002 13  Majandusaasta aruanne 2022 ERR TEKKEPÕHINE EELARVE 2022 ja selle täitmine TULUD 12 kuu eelarve kinnitatud 12 kuu tegelik vahe 14.06.22 Toetus riigieelarvest tegevuskulude katteks 37 080 617 37 275 062 194 445 Eraldised riigieelarvest arendustegevusteks 1 917 349 1 917 349 0,00 Küberturbevõimekuse tõstmine, sh KüTS 3 943 503 2 278 354 -1 665 149 Struktuurifondide toetused 1 398 953 1 376 412 -22 541 Sihtotstarbelised projektitoetused 716 114 757 386 41 272 Teenused ja tooted 2 982 622 3 345 075 362 453 Rent jm hoonetulud 235 229 241 940 6 711 Teenused 2 435 315 2 728 360 293 045 Omatoodete müük 0 1 999 1 999 Õiguste litsenseerimine ja müük 312 078 372 776 60 698 Muud äritulud ja kasumid 326 000 379 432 53 432 Finantstulud 12 000 81 024 69 024 TULUD KOKKU 48 377 158 47 410 094 -967 065 12 kuu eelarve s.h eelarvelise s.h omatulude KULUD kinnitatud 12 kuu tegelik omatulude ressursi arvel 14.06.22 arvel ala/ülekulu Programmid, toimetused ja arhiiv Programmi üldkulu & reserv 2 252 377 114 231 1 523 186 118 497 733 457 ETV ja saated 6 517 465 920 752 6 482 640 1 033 676 147 749 ETV2 ja saated 699 883 27 115 836 626 103 194 -60 664 ETV+ ja saated 2 503 972 173 672 2 583 851 216 367 -37 185 Päevakajaliste saadete toimetus 91 481 0 101 092 0 -9 611 Elamussaadete toimetus 160 283 0 168 469 5 559 -2 627 Kultuuritoimetus toimetus 774 358 0 708 017 0 66 341 Programmiteenistus ja tõlkekulud 1 236 153 0 1 091 452 8 075 152 776 Vikerraadio 1 126 280 56 563 1 108 459 64 265 25 523 Raadio 2 554 781 1 800 552 404 4 351 4 928 Klassikaraadio 476 202 3 000 479 254 4 177 -1 874 Raadio 4 1 005 417 59 560 996 734 61 947 11 071 Raadio Tallinn 32 047 0 30 701 0 1 346 Uudiste- ja sporditoimetus 8 726 474 586 001 8 935 367 593 786 -201 108 sh Sport 2 860 507 494 275 3 042 362 499 817 -176 313 Jupiter 417 204 0 288 837 -63 128 304 Hanketoimetus ja hankeprogramm 1 666 123 1 004 500 1 769 990 1 020 319 -88 048 Arhiivid 701 173 81 300 687 858 80 866 12 882 Programmitootmise otsesed kulud kokku 28 941 671 3 028 494 28 344 936 3 315 017 883 258 Tootmine, tehnika ja hooned Tootmisteenistus 608 390 470 000 557 782 557 565 138 173 Väljastusosakond 849 041 22 080 814 991 67 055 79 025 IT osakond 604 495 0 542 667 1 555 63 383 Arendusosakond 298 886 0 315 914 7 050 -9 978 Edastamiskulu 3 148 655 5 500 3 112 358 0 30 796 Tehnika üldkulud & arendusprojektid 7 339 159 186 673 5 463 717 157 329 1 846 098 Kinnisvara- ja transpordiosakond 2 930 281 241 289 3 233 264 248 118 -296 154 Kinnisvara arendus ja remondifond 270 060 64 700 349 477 64 700 -79 417 Tootmise, tehnika ja hoonekulud kokku 16 048 967 990 242 14 390 172 1 103 372 1 771 925 Üldosakonnad Turundus- ja müügiosakond 987 045 0 997 118 18 300 8 227 Õigus- ja teabehaldusosakond 331 920 0 324 582 0 7 338 Finantsteenistus 303 741 0 299 153 0 4 588 Koolitus- ja töötervishoiukulud 204 408 0 228 659 28 983 4 733 EBU koostöö 468 120 0 471 307 181 -3 006 Üldkulud & reserv 500 212 18 000 294 293 82 668 270 587 Üldosakonnad kokku 2 795 446 18 000 2 615 113 130 133 292 466 Juhtimine ja kontroll Nõukogu 211 204 0 207 493 0 3 711 Juhatus 589 640 0 591 708 0 -2 068 Siseaudiitor, nõunikud ja nõukoda 170 603 0 167 692 14 394 17 306 Juhtimis- ja kontrollfunktsioonid kokku 971 448 0 966 893 14 394 18 949 KULUD KOKKU 48 757 532 4 036 736 46 317 114 4 562 917 2 966 598 TULEM -380 374 1 092 979 14  Majandusaasta aruanne 2022 AUDITOORIUMI ÜLEVAADE Joonis 1. ERR-i usaldusväärsus 2018-2022 IV kvartal ERR-i usaldusväärsus 2018-2022 IV kvartal (protsentides, Eesti elanikud vanuses 15+) 83 71 48 2018 33 2019 18 2020 12 2021 2022 Usaldab Ei usalda Usaldab Usaldab Ei usalda Ei usalda (kokku) (kokku) (suhtluskeel: (suhtluskeel: (suhtluskeel: (suhtluskeel: eesti) muu) eesti) muu) Allikas: Turu-uuringute AS Eesti rahvusringhäälingut usaldas 2022. aasta IV kvartalis 71 protsenti 15-aastastest ja vanematest Eesti elanikest. 2021. aasta sama perioodiga võrreldes on see näitaja kahanenud 3 protsendipunkti võrra. Rahvusringhäälingut mitteusaldanute osakaal on jäänud samaks – nii 2021. aastal kui 2022. aastal oli neid 18 protsenti. Eesti keelt peamise keelena kõnelejatest usaldas rahvusringhäälingut 83 protsenti, mida on 1 protsendipunkti võrra rohkem kui aasta varem — 2021. aastal usaldas rahvusringhäälingut 82 protsenti eesti keelt peamise keelena kasutavatest inimestest vanuses 15+. Rahvusringhäälingut mitteusaldanute osakaal selles sihtrühmas on 12 protsenti, mis on 2 protsendipunkti võrra vähem kui 2021. aastal. Muu suhtluskeelega inimeste hulgast 48 protsenti usaldab rahvusringhäälingut. See näitaja on langenud 10 protsendipunkti võrra. Mitteusaldajate hulk, 33 protsenti, on suurem kui viimastel aastatel, olles eelmise aastaga võrreldes tõusnud 8 protsendipunkti võrra (tõenäoliselt seoses Ukraina sõja sündmustega). Joonis 2. Rahvusringhäälingu telekanalite vaatajate arv nädalas perioodil 2018-2022 (Eesti elanikud vanuses 4+, kes vaatasid telerit vähemalt 15 minutit nädalas, tuhandetes) Televaatajate arv nädalas 2018-2022 1200 (tuhandetes, Eesti elanikud 4+, vaatasid vähemalt 15 min nädalas 1100 800 reaalajas) 1000 700 652 1000 600 528 900 500 800 400 295 300 700 2018 200 153 2019 600 2020 100 2021 500 0 2022 Kogu televaatamine ERR ETV ETV2 ETV+ Allikas: Kantar Emor, Teleauditooriumi Mõõdikuuring Eesti rahvusringhäälingu telekanaleid vaatas 2022. aastal reaalajas vähemalt 15 minutit nädalas 652 tuhat 4-aastast ja vanemat Eesti elanikku. ERRi telekanalite 2022. aasta vaatajate arv jääb mullusele tulemusele 36 tuhandega alla. Otsevaatajate arvu langust mõjutasid koroonakriisist tulenenud 15  Majandusaasta aruanne 2022 suurenenud infovajadus 2020. ja 2021. aastal ning meediatarbimisharjumuste jätkuv muutumine järel- ning veebivaatamise kasuks. ETV kanalit vaatas reaalajas vähemalt 15 minutit nädalas keskmiselt 528 tuhat inimest, ETV2 kanalit keskmiselt 295 tuhat inimest vanuses 4+. Nii ETV kui ETV2 nädalaste järelvaatajate arv on viimastel aastatel kasvanud, ulatudes 2022. aastal 13 protsendini kanali kõikidest vaatajatest. ETV+ vaatas reaalajas vähemalt 15 minutit nädalas keskmiselt 153 tuhat inimest vanuses 4+. 2021. aastaga võrreldes on ETV+ nädalane otsevaatajate arv vähenenud 24 tuhande inimese võrra, samas lisandus järelvaatamisest 12 protsenti vaatajaid. Kui liita reaalaja vaatajatele ka need, kes jälgivad ERR telekanaleid kordus-tv, salvestusteenuste, ajamasina jms kaudu, kasvab vaatajate koguarv nädalas 41 tuhande võrra. ETV puhul lisandub 36 tuhat vaatajat, ETV2 puhul 44 tuhat vaatajat ja ETV+ puhul 19 tuhat vaatajat. Joonis 3. Telekanalite vaatamisaja osakaalu muutus 2018-2022 (Eesti elanikud vanuses 4+, protsentides) ERR-i ja teiste suurte telekanalite osakaalu muutus 2018-2022 (protsentides, Eesti elanikud vanuses 4+) 17,1 13,0 9,9 2018 6,0 2019 2,6 2,5 2020 2021 2022 ETV ETV2 ETV+ Kanal 2 TV3 Järel- vaatamine Allikas: Kantar Emor, Teleauditooriumi Mõõdikuuring ETV vaatamine moodustas 2022. aastal suurima osa vähemalt 4-aastaste Eesti elanike reaalajas telerivaatamisele pühendatud ajast. ETV aasta keskmine osakaal oli 17,1% (2021. aastal 16,8%). ETV2 vaatamisele pühendasid Eesti elanikud 2022. aastal keskmiselt 2,6 protsenti (eelmisel aastal samuti 2,6%) ning ETV+ vaatamisele 2,5 protsenti (eelmisel aastal 1,6%). Joonis 4. Rahvusringhäälingu raadiokanalite kuulajate arv perioodil 2018-2022 (Eesti elanikud vanuses 12-74, tuhandetes) 950 897 891 900 857 854 850 833 800 750 700 650 600 550 500 Raadiojaamad 16  Majandusaasta aruanne 2022 Raadiokuulajate arv nädalas 2018-2022 (tuhandetes, Eesti elanikud vanuses 12-74) 300 250 235 200 150 97 2018 100 80 63 2019 2020 50 19 2021 2022 0 Vikerraadio Raadio 4 Raadio 2 Klassikaraadio Raadio Tallinn Allikas: Kantar Emor, Raadio- ja muusikakuulamise uuring. Vikerraadiol oli 2022. aastal 12-74-aastaste hulgas keskmiselt 235 tuhat kuulajat nädalas. Raadio 4 kuulajate arv nädalas oli 80 tuhat. Nii Vikerraadio kui Raadio 4 on jätkuvalt suurima auditooriumiga eesti- ja venekeelsed raadiod. Samuti olid mõlemad igapäevaste raadiokuulajate arvestuses Eesti kõige suurema kuulajate arvuga raadiojaamad. Raadio 2 kuulas nädalas 97 tuhat inimest vanuses 12-74. Klassikaraadiol oli kuulajaid keskmiselt 63 tuhat, Raadio Tallinna kuulas nädalas keskmiselt 19 tuhat inimest. Joonis 5. Rahvusringhäälingu raadiokanalite osakaalud raadiokuulamisele pühendatud ajast perioodil 2018-2022 (Eesti elanikud vanuses 12-74, protsentides) ERR-i raadiokanalite kuulamisaja osakaalu muutus 2018-2022 (protsentides, Eesti elanikud vanuses 12-74) 19,4 2018 2019 4,3 2020 2,1 2021 1,1 0,3 2022 Vikerraadio Raadio 4 Raadio 2 Klassikaraadio Raadio Tallinn Allikas: Kantar Emor, Raadio- ja muusikakuulamise uuring. Vikerraadio kuulamine moodustas 2022. aastal 19,4 protsenti 12-74-aastaste Eesti elanike raadiokuulamisele pühendatud ajast ning oli sellega Eesti raadiojaamadest esikohal. Raadio 4 kuulamisele pühendasid Eesti elanikud keskmiselt 4,3 protsenti, mis oli venekeelsetest raadio-jaamadest kõige kõrgem tulemus. 17  Majandusaasta aruanne 2022 Joonis 6. Rahvusringhäälingu portaali unikaalsete külastajate arv tuhandetes aastatel 2018-2022 ERR-i portaalide külastajate arv nädalas 2018-2022 (tuhandetes) 771 789 713 535 445 2018 2019 2020 2021 2022 Allikas: Gemius Eesti, gemiusPrism ERR portaali ja kõigi selle alamlehtede külastatavus on läbi aastate stabiilselt kasvanud ning 2022. aastal külastas ERR portaale nädalas keskmiselt 789 tuhat unikaalset kasutajat. Joonis 7. Rahvusringhäälingu portaali unikaalsete külastajate arvu jaotumine alamportaalide lõikes tuhandetes 2020-2022. aastal ERR kodulehtede külastajate arv nädalas 2020-2022 (tuhandetes) 700 90 596 78 2020 80 600 2021 70 63 2022 500 60 50 400 50 300 40 30 200 19 18 19 20 13 100 10 6,5 5,9 1,4 0 0 ERR ETV ETV2 ETV+ Jupiter Viker- Raadio 2 Raadio 4 Klassika- Raadio Arhiiv portaal raadio raadio Tallinn Allikas: Gemius Eesti. gemiusPrism 18  Majandusaasta aruanne 2022 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Bilanss (tuhandetes eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Lisa VARAD Käibevara Raha ja pangakontod 9 537 11 143 2 Nõuded ostjate vastu 421 498 3 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud ja 1 873 1 246 5 muud lühiajalised nõuded Varud 762 509 6 Käibevara kokku 12 593 13 396 Põhivara Pikaajalised ettemaksed 127 21 7 Kinnisvarainvesteeringud 598 605 8 Materiaalne põhivara 26 442 26 446 9 Immateriaalne põhivara 1 134 1 112 10 Põhivara kokku 28 301 28 184 VARAD KOKKU 40 894 41 580 KOHUSTISED JA NETOVARA Lühiajalised kohustised Võlakohustised 0 800 11 Võlad ja ettemaksed 5 326 4 470 13 Muud tulevaste perioodide ettemakstud tulud 1 931 1 354 14 Lühiajalised eraldised 50 53 15 Lühiajalised kohustised kokku 7 307 6 677 Pikaajalised kohustised Pikaajalised võlakohustised 0 2 400 11 Pikaajalised eraldised ja muud kohustised 247 256 15 Pikaajalised kohustised kokku 247 2 656 KOHUSTISED KOKKU 7 554 9 333 Netovara Kapital 4 062 4 062 Eelmiste perioodide tulem 28 185 26 943 Aruandeaasta tulem 1 093 1 242 NETOVARA KOKKU 33 340 32 247 KOHUSTISED JA NETOVARA KOKKU 40 894 41 580 19  Majandusaasta aruanne 2022 Tulemiaruanne (tuhandetes eurodes) 2022 2021 Lisa Tulud Tulud riigieelarvest 41 636 38 608 16 Tulud kaupade ja teenuste müügist 3 345 2 331 17 Muud tulud 2 348 2 552 17 Tulud kokku 47 329 43 491 Kulud Programmi tootmis-, edastus- ja arhiveerimiskulud 40 485 37 402 18 Juhtimis- ja halduskulud 5 584 4 786 19 Muud kulud 223 46 20 Kulud kokku 46 292 42 234 Tegevustulem 1 037 1 257 Finantstulud 81 30 Finantskulud 25 45 Aruandeaasta tulem 1 093 1 242 Netovara muutuste aruanne (tuhandetes eurodes) Kapital Eelmiste Kokku perioodide tulem Saldo 31.12.2020 4 062 26 943 31 005 Aruandeaasta tulem 0 1 242 1 242 Saldo 31.12.2021 4 062 28 185 32 247 Aruandeaasta tulem 0 1 093 1 093 Saldo 31.12.2022 4 062 29 278 33 340 20  Majandusaasta aruanne 2022 Rahavoogude aruanne (tuhandetes eurodes) 2022 2021 Lisa Rahavood majandustegevusest Tegevustulem 1 037 1 257 Korrigeerimised: Põhivara kulum ja väärtuse langus 3 198 3 061 8,9,10,18,19 Mitterahaline põhivara -157 -32 20 sihtfinantseerimine Kahjum põhivara müügist ja -164 28 20 mahakandmisest Majandustegevusega seotud nõuete ja -657 791 3,5,7 ettemaksete muutus Varude muutus -252 323 Majandustegevusega seotud kohustiste ja 1 043 87 13,14,15 ettemaksete muutus Saadud intressid 81 30 Kokku rahavood majandustegevusest 4 129 5 545 Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus -2 876 -3 504 9,10,13 Materiaalse ja immateriaalse põhivara müük 368 7 9 Kokku rahavood investeerimistegevusest -2 508 -3 497 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud 0 5 200 Laenude tagasimaksed -3 200 -3 600 11 Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed 0 -22 11 Makstud intressid -27 -43 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -3 227 1 535 Rahavood kokku -1 606 3 583 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 11 143 7 560 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus -1 606 3 583 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 9 537 11 143 2 21  Majandusaasta aruanne 2022 RAAMATUPIDAMISE ARUANDE LISAD Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused Eesti Rahvusringhäälingu (lühendina ERR) 2022. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja koostatud kasutades soetusmaksumuse printsiipi, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Finantsaruandluse standardite põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendab avaliku sektori finantsarvestuse ja - aruandluse juhend. Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhend lähtub Eesti finantsaruandluse standardist. Tulenevalt ERR põhitegevusest ei sobi EV raamatupidamise seaduse lisades toodud tootmis- ja äriettevõtetele mõeldud kasumiaruande skeemid Eesti Rahvusringhäälingu majandustegevuse asjakohaseks ja tõepäraseks esituseks. Seepärast on juhtkond, tuginedes raamatupidamise seaduse §18 lõige 4-le, koostanud organisatsiooni tegevusega sobiva tulemiaruande skeemi. Raamatupidamise aastaaruanne on esitatud tuhandetes eurodes. Raha ja raha ekvivalendid Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes arvelduskontode jääke. Nõuded ostjate vastu Nõuetena ostjate vastu kajastatakse tavapärase majandustegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõudeid ostjate vastu on bilansis hinnatud lähtuvalt summade laekumise tõenäosusest. Seejuures hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata arveid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad arved on bilansis alla hinnatud tõenäoliselt laekuva summani. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Muud nõuded Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb varude soetamise või tootmisega seotud otsestest ja kaudsetest väljaminekutest, milleta varud ei oleks praeguses olukorras ja koguses, sealhulgas otsesed veokulud, mittetagastatavad maksud ning tootmisväljaminekud. Valmistoodang Müügiks toodetud audiovisuaalsed tooted (DVD-d, CD-d) kajastatakse bilansireal „Valmistoodang“ tootmisomahinnas. Hankefilmide litsentside varu Ostetud hankeprogramm kantakse kuludesse esmaesituse järgi vastavalt litsentsilepingus määratud kehtivuse perioodil. Litsentsilepingu kehtivusaja ületanud ja eetris olemata hankeprogramm kantakse kuludesse. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Neto realiseerimisväärtus leitakse arvates tavapärases majandustegevuses kasutatavast hinnangulisest müügihinnast maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Bilansis on varude kuluks kandmisel kasutatud kaalutud keskmise meetodit, välja arvatud hankefilmide litsentside varud (vt põhimõte ülal). 22  Majandusaasta aruanne 2022 Lühi- ja pikaajalised ettemaksed ülekandeõiguste eest Lühi- ja pikaajaliste ettemaksetena on üldjuhul kajastatud järgmiste perioodide ülekandeõiguste ettemaksed. Ülekandeõiguste ettemaksed kantakse kuludesse perioodil, mil ülekanne toimub. Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringuna on kajastatud kinnisvaraobjekte (maa, hoone), mida ERR hoiab renditulu teenimiseks või väärtuse kasvu eesmärgil, ja mida ei kasutata enda majandustegevuses. Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis algselt arvele tema soetusmaksumuses (vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile), mis sisaldab ka soetamisega otseselt seonduvaid tehingutasusid. Edasi kajastatakse kinnisvarainvesteeringuid soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused väärtuse langusest. Hoonete puhul, mida kasutatakse nii oma majandustegevuseks kui ka väljarentimiseks, klassifitseeritakse väljarenditule proportsionaalne osa hoone soetusmaksumusest ja akumuleeritud kulumist igal aruandekuupäeval ümber kinnisvarainvesteeringuks. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale kinnisvarainvesteeringu objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Juhul, kui kinnisvarainvesteeringu objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. ERR-i kinnisvarainvesteeringutele rakendatav amortisatsioonimäärade vahemik on 2-10% aastas, maad ei amortiseerita. Hilisemad kulutused on lisatud kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumusele juhul, kui on tõenäoline, et ERR saab seoses kulutustega tulevikus majanduslikku kasu ning kulutuste soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta. Muud hilisemad kulutused (näiteks remont, hooldus) on kajastatud aruandeperioodi kuludes. Juhul, kui kinnisvarainvesteeringu objektil vahetatakse välja mõni komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele ning asendatava komponendi jääkmaksumus kantakse bilansist maha. Materiaalne põhivara Põhivaraks loetakse vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile varad kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 5000 eurost. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5 000 euro, kantakse vara soetamise hetkel 100% kulusse. Kuludesse kantud väheväärtusliku inventari üle, soetusmaksumusega 1000- 4999,99 eurot, peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud vara väärtusest tulenevad allahindlused, välja arvatud maa ja ehitised, mida kajastatakse ümberhinnatud väärtuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Tulenevalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi nõuetest ei kapitaliseerita materiaalse põhivara soetusmaksumusse mittetagastatavat käibemaksu, vaid kajastatakse see aruandeperioodi kuludes. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgmisest näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele (vaata ka arvestuspõhimõtet „Varade väärtuse langus“). Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud, mis vastavad põhivara kriteeriumitele, kapitaliseeritakse bilansis põhivarana. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinev kasulik eluiga, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ja määratakse iga komponendi amortisatsiooninorm selle kasuliku eluea alusel. 23  Majandusaasta aruanne 2022 Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Amortisatsiooni hakatakse arvestama põhivara arvelevõtmise kuust. Amortisatsioonimäärad aastas on põhivara gruppidele järgmised: Ehitised 2–12,5% Masinad ja seadmed 10–40% Muu inventar ja sisseseade 6,5–20% Maad ei amortiseerita. Immateriaalne põhivara Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mille kasutusiga on pikem kui üks aasta. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse kasumiaruandes kuludena. Muu immateriaalse põhivara (kaubamärgid, litsentsid) kulutused kapitaliseeritakse, kui on võimalik hinnata neilt kulutustelt tulevikus saadav tulu. Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Tulenevalt avaliku sektori finantsarvestuse ja - aruandluse juhendi nõuetest ei kapitaliseerita immateriaalse põhivara soetusmaksumusse mittetagastatavat käibemaksu, vaid kajastatakse perioodi kuludes. Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäärad aastas immateriaalsele põhivarale on järgmised: Tarkvara 25–30% Ostetud litsentsid, kaubamärgid jne. 10–20% Asutamis- ja uurimisväljaminekuid ei kapitaliseerita. Määratud elueaga varade puhul hinnatakse vara väärtuse langust, kui on ilmnenud asjaolusid, mis viitavad võimalikule väärtuse langusele (vaata ka arvestuspõhimõtet „Varade väärtuse langus“). Varade väärtuse langus Igal aruandekuupäeval hinnatakse materiaalse ja immateriaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute puhul vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (cash generating unit). Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel aruandekuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena. Vara väärtuse langus avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul Lähtuvalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist ei koostata varade väärtuse teste ega kajastata varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks 24  Majandusaasta aruanne 2022 vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Finantskohustised liigitatakse lühiajalisteks, kui nende tasumise tähtaeg on 12 kuu jooksul alates aruandekuupäevast või ERR-il pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva. Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul aruandekuupäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajalisteks pärast aruandekuupäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus aruandekuupäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Rendiarvestus Kapitalirendina kajastatakse selliseid renditehinguid, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kõiki ülejäänud renditehinguid kajastatakse kasutusrendina. Kapitalirendi tingimustel soetatud vara kajastatakse rentniku bilansis vara kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul, kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik kasutusiga. Kasutusrendi puhul kajastab renditavat vara oma bilansis rendileandja. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt rendileandja poolt tuluna ning rentniku poolt kuluna. Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendel perioodidel, kui kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud, toimuvad. Sihtfinantseerimine, mida saadakse eelmistel perioodidel tekkinud kulude eest või millega ei kaasne täiendavaid tulevikku suunatud tingimusi, kajastatakse tuluna perioodil, millal sihtfinantseerimine toimus. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui on piisav kindlus, et ERR vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine laekub. Juhul, kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle kasutamisega seotud olulised tingimused on veel täitmata, kajastatakse saadud vahendid kohustisena. Kui kulutused on tehtud ja sihtfinantseerimise maksetaotlus on aktsepteeritud, kuid see on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena. Sihtfinantseerimisega kaasnevaid võimalikke kohustisi kajastatakse aruandes eraldiste või tingimuslike kohustistena. Ette laekunud tegevuskulude sihtfinantseerimist kajastatakse tulevaste perioodide ettemakstud tulude koosseisus real „Ette laekunud tegevuskulude sihtfinantseerimine“. Sihtfinantseerimist põhivarade soetamiseks kajastavad need avaliku sektori üksused, kelle põhieesmärk ei ole omanikule kasumit teenida, toetuse saamise tekkepõhisel momendil tuluna tulenevalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist. Sihtfinantseerimise põhivarade soetamiseks saamise tekkepõhiseks kuupäevaks loetakse põhivarade soetamise kuupäeva. Põhivarade sihtfinantseerimise korral võetakse sihtfinantseerimise abil soetatud põhivara bilansis arvele tema soetusmaksumuses. Soetatud põhivara amortiseeritakse sarnaselt muu põhivaraga tema kasuliku eluea jooksul. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale arvestusvaluuta euro. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult 25  Majandusaasta aruanne 2022 kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja – kohustised (rahas tasutavad nõuded ja laenud) hinnatakse aruandekuupäeval ümber arvestusvaluutasse aruandekuupäeval kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid esitatakse aruandeperioodi tulemiaruandes. Tulude arvestus Tegevustoetused Tegevustoetustena kajastatakse saadud toetusi, mida antakse ERR-ile, lähtudes tegevusülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest. Tegevustoetusi kajastatakse tuluna raha laekumisel. Kaupade ja teenuste müük Kaupade müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamisel. Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Bilansis kajastatakse eraldisena aruandeperioodil või eelnevatel perioodidel tekkinud ERR-i kohustisi, millel on seaduslik või lepinguline alus, mis nõuab varast loobumist, ja mille maksumust saab usaldusväärselt määrata, kuid mille lõplik maksumus või maksetähtaeg ei ole kindlalt fikseeritud. Eraldiste hindamisel lähtutakse juhatuse hinnangust, kogemustest ja vajadusel ka sõltumatute ekspertide hinnangutest. Täpsem info avalikustatud lisas 15. Lubadused, garantiid ja muud kohustised, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustisteks, kuid mille realiseerumise tõenäosus on alla 50%, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena. Rahavoogude aruanne Põhitegevuse rahavood on koostatud kaudsel meetodil, mille puhul on majandustegevuse rahavoogude leidmiseks korrigeeritud tegevustulemit, elimineerides mitterahaliste tehingute, investeerimis- ja finantseerimistehingute mõju ja majandustegevusega seotud käibevarade ning lühiajaliste kohustiste saldode muutused. Tehingud seotud osapooltega Osapooli loetakse seotuks, kui ühel osapoolel on teise osapoole üle kontroll või oluline mõju. Samuti on seotud osapoolteks kõik organisatsioonid, kus riigil on kontroll või valitsev mõju, mille kohta seotud tehinguid lisas 23 avalikustatud ei ole. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks ERRi nõukogu ja juhatuse liikmed ning nendega seotud isikute lähedased pereliikmed ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted. Lisa 2 Raha ja pangakontod 31.12.2022 31.12.2021 Raha ja pangakontod 9 537 11 143 sh tähtajalised hoiused* 1 000 7 000 * - Tegemist on hoiustega, mida on võimalik vajadusel ennetähtaegselt lõpetada. 26  Majandusaasta aruanne 2022 Lisa 3 Nõuded ostjate vastu 31.12.2022 31.12.2021 Ostjate tasumata arved 435 500 Ebatõenäoliselt laekuvad arved -14 -2 Kokku nõuded ostjate vastu 421 498 Lisa 4 Maksud 31.12.2022 31.12.2021 Maksuliik Ettemaks ja Maksuvõlg Ettemaks ja Maksuvõlg tagasinõue tagasinõue Maksude ettemaksed ja 42 0 41 0 tagasinõuded (lisa 5) Sotsiaalmaks 0 1 044 0 932 Kinnipeetud tulumaks 0 588 0 519 Käibemaks 0 146 0 117 Töötuskindlustusmakse 0 68 0 62 Kogumispensioni makse 0 43 0 41 Erijuhtude tulumaks 0 10 0 5 Litsentsitasude tulumaks 0 1 0 1 Kokku 42 1 900 41 1 677 Maksuvõlad (lisa 13) sisaldavad deklareeritud ja deklareerimata makse. Lisa 5 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud ja muud lühiajalised nõuded 31.12.2022 31.12.2021 Muud lühiajalised nõuded 1 261 165 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 564 1 038 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded (lisa 4) 42 42 Viitlaekumised 6 1 Kokku ettemakstud tulevaste perioodide kulud 1 873 1 246 ja muud lühiajalised nõuded Muud lühiajalised nõuded sisaldab saamata riigieelarvelist toetust 1 194 tuhat eurot. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 31.12.2022 31.12.2021 Muud ettemaksed 363 329 Saadete tootmine 96 171 Kergejõustik 50 127 Iluuisutamine MM 30 25 Muud spordialad 25 16 Jalgpalli MM 0 320 OM2022 0 50 Kokku ettemakstud tulevaste perioodide 564 1038 kulud 27  Majandusaasta aruanne 2022 Lisa 6 Varud 31.12.2022 31.12.2021 Ettemaks hankijatele 391 181 Hankefilmide litsentside varu 367 325 Tooraine ja materjal 4 3 Kokku varud 762 509 ERR poe müügitegevus lõpetati alates 01.02.2022. Aruandeaastal varusid alla ei hinnatud ega allahindluseid ei tühistatud (2021. aastal hinnati alla 29 tuhat eurot). Lisa 7 Pikaajalised ettemaksed 31.12.2022 31.12.2021 Muu teenus 109 11 Filmilitsentsidega seotud ettemaksed 18 10 Kokku 127 21 Spordiülekannete TV-õiguste siduvad pikaajalised kohustised on kajastatud lisas 22. Lisa 8 Kinnisvarainvesteeringud 31.12.2022 31.12.2021 Soetusmaksumus 905 887 sh hoone 584 572 maa 321 315 2022 2021 Ümberliigitamine soetusmaksumuses hoone 12 9 Ümberliigitamine soetusmaksumuses maa 7 6 Amortisatsioonikulu -25 -24 31.12.2022 31.12.2021 Akumuleeritud kulum -307 -282 Jääkmaksumus 598 605 sh hoone 277 290 maa 321 315 2022 2021 Kinnisvarainvesteeringutelt teenitud renditulu 161 147 Kinnisvarainvesteeringute haldamiskulud 253 201 Netotulem kinnisvarainvesteeringute -92 -54 rentimisest Kinnisvarainvesteeringuteks on ümber liigitatud see osa ERR-ile kuuluvatest kinnistutest, mida ERR ei kasuta oma põhitegevuseks, vaid renditulu teenimiseks, või hoiab vara väärtuse kasvu eesmärgil. Kinnisvarainvesteering sisaldab proportsionaalset osa maast, mida ei amortiseerita. 28  Majandusaasta aruanne 2022 Lisa 9 Materiaalne põhivara Maa Ehitised Masinad ja Muu Lõpetamata Kokku seadmed inventar ja ehitised ja sisseseade ettemaksed Saldo seisuga 31.12.2021 Soetusmaksumus 6003 15 010 24 789 1 339 1 017 48 158 Akumuleeritud kulum 0 -4 583 -16 157 -972 0 -21 712 Jääkmaksumus 6 003 10 427 8 632 367 1 017 26 446 2022. a. toimunud muutused Ostud ja parendused 0 0 2 421 8 494 2 923 Materiaalse põhivara -7 -12 0 0 0 -19 ümberliigitamine kinnisvarainvesteeringuks soetusmaksumuses Müük ja mahakandmine 0 -91 -3 520 0 0 -3 611 soetusmaksumuses Amortisatsioonikulu 0 -501 -2 075 -128 0 -2 704 Mahakantud põhivara 0 91 3 316 0 0 3 407 akumuleeritud kulum Saldo seisuga 31.12.2022 Soetusmaksumus 5 996 14 907 23 690 1 347 1 511 47 451 Akumuleeritud kulum 0 -4 993 -14 916 -1 100 0 -21 009 Jääkmaksumus 5 996 9 914 8 774 247 1 511 26 442 Informatsioon laenude tagatiseks panditud varade kohta on toodud lisas 11. Vt. ka lisad 18, 19 ja 20. Müüdud materiaalne põhivara müügihinnas 2022 2021 Seadmed 368 7 29  Majandusaasta aruanne 2022 Lisa 10 Immateriaalne põhivara Tarkvara Saldo seisuga 31.12.2021 Soetusmaksumus 3 653 Akumuleeritud kulum -2 541 Jääkmaksumus 1 112 2022. a. toimunud muutused Ostud ja parendused 491 Mahakandmised soetusmaksumuses -119 Amortisatsioonikulu -469 Mahakandmise akumuleeritud kulum 119 Saldo seisuga 31.12.2022 Soetusmaksumus 4 025 Akumuleeritud kulum -2 891 Jääkmaksumus 1 134 Vt. ka lisad 18, 19 ja 20. Lisa 11 Pikaajalised võlakohustised ja panditud varad Laenu sh. sh. Makse – Intrssimäär saldo pikaajalina lühiajaline tähtaeg osa osa 31.12.2022 Pikaajalised laenud* 0 0 0 31.12.2021 Pikaajalised laenud* 3 200 2 400 800 2025 0,86%+6 kuu Euribor *2021. aastal sõlmiti tagatiseta laenuleping AS SEB Pangaga summas 5 200 tuhat eurot ülekandejaama soetamiseks (Lisa 9) ja varasemate laenude refinantseerimiseks, mille jääk peale graafikujärgseid tagasimakseid 31.12.2021 seisuga jäi 3 200 tuhat eurot. 2022. aastal maksti pangale ennetähtaegselt tagasi kogu laenu jääk. Ennetähtaegse tagastusega kaasnes kolme kuu intressi tasumine 6 tuhat eurot. AS LHV Pank AS laen maksti ära 2021. aastal 1 600 tuhat eurot mille eesmärgiks oli Gonsiori 21 rekonstrueerimise kaasfinantseerimine ja mis oli tagatud hüpoteegiga kinnistule asukohaga Gonsiori 21. 30  Majandusaasta aruanne 2022 Lisa 12 Kasutusrent ERR-is renditakse kasutusrendi tingimustel autosid, tehnikat ja ruume. 31.12.2022 31.12.2021 Tehnika rendi võlakohustised kokku 0 230 sh kuni 1 aastat 0 230 2022. aasta tehnika rendikulu kokku oli 171 (2021. aastal 228) tuhat eurot. Rendiperioodi lõppemisel vara tagastatakse. 31.12.2022 31.12.2021 Ruumide rendi võlakohustised kokku 406 447 sh kuni 1 aastat 70 62 >1>5 aastat 197 197 üle 5 aasta 139 188 2022. aasta ruumide rendikulu oli kokku 151 (2021. aastal 128) tuhat eurot. Ruumide üürilepingu saab lõpetada kuni kahekuulise etteteatamisega v.a üks leping lõpeb rendiperioodi lõppemisega 2030. aastal. 31.12.2022 31.12.2021 Autode kasutusrendi võlakohustised kokku 36 87 sh kuni 1 aastat 28 59 >1>3 aastat 8 28 2022. aasta autode rendikulu oli kokku 47 (2021. aastal 49) tuhat eurot. Rendiperioodi lõppemisel sõiduki väljaostu kohustust ei ole. Lisa 13 Võlad ja ettemaksed 31.12.2022 31.12.2021 Lisa Võlad hankijatele 1 997 1 494 sh võlg põhivara eest 513 132 Maksuvõlad 1 900 1 677 4 Võlad töövõtjatele 1 379 1 282 Muud võlad 50 17 Kokku võlad ja ettemaksed 5 326 4 470 Lisa 14 Tulevaste perioodide ettemakstud tulud 31.12.2022 31.12.2021 Ette laekunud tegevuskulude 1 924 1 341 sihtfinantseerimine Muud ette laekunud tulevaste perioodide tulud 7 13 Kokku tulevaste perioodide ettemakstud tulud 1 931 1 354 31  Majandusaasta aruanne 2022 Lisa 15 Eraldised 2022. aastal on kajastatud pensionäride lahkumishüvitiste eraldis kokku summas 230 (2021. aastal 245) tuhat eurot, millest on lühiajaline osa 50 (2021. aastal 53) ja pikaajaline osa 180 (2021. aastal 192) tuhat eurot. Aruandeaastal maksti eraldisest pensionäride lahkumishüvitist 24 (2021. aastal 31) tuhat eurot. Seisuga 31.12.2022 suurendati reservi 10 tuhat eurot, millest lühiajalist osa suurendati 21 tuhat ja pikaajalist osa vähendati 11 tuhat. ERR ja organisatsioonis tegutsevad kolm ametiliitu on kokku leppinud, et ERRist pensionile minevad üle 20-aastase tööstaažiga töötajad saavad lahkumishüvitise, mille suurus on võrdne ERRi poolteisekordse keskmise kuutasuga ja kolmekordse keskmise kuutasuga, kui töötajal on staaži üle 25 aasta ja vanus pensionile jäämisel alla 70 aasta. Vastavalt on arvutatud ka lahkumishüvitiste eraldis. Pensionäride hüvitiste eraldis kajastatakse töötaja pensionile mineku õiguse tekkimise kuupäevale eelneva kolme aasta jooksul. Eelduseks on võetud pensionile mineku realiseerumine võrdsetes osades viie aasta jooksul ning vastavalt on kohustis jagatud lühiajaliseks ja pikaajaliseks. Eraldise pikaajaline osa on diskonteeritud määraga 4%. Eraldise suuruse aluseks olevad hinnangud vaatab juhatus üle igal aruandekuupäeval ning vajadusel tehakse vastavad korrigeerimised. Muude kohustistena on kajastatud, tulenevalt riigivaraseaduse §33 lõikest 3, 2019. aastal kinnisvarainvesteeringu müügiga seotud pikaajaline kohustis 67 tuhat eurot, mille täitmise kohustus on hiljemalt 2024. aastal. Lisa 16 Tulud riigieelarvest 2022 2021 Toetus tegevuskuludeks 39 246 35 859 Sihtfinantseerimine põhivara soetusteks 2 390 2 749 Kokku 41 636 38 608 Sihtfinantseerimisega ei ole seotud täiendavaid tingimuslikke kohustisi. Lisa 17 Tulud teenuste müügist ning muud tulud Teenuste müügitulud jagunevad Tulud geograafiliste piirkondade lõikes 2022 2021 Müük Euroopa Liidu riikidele kokku 3 249 2 297 sh Eesti 3 056 2 219 Belgia 75 19 Saksamaa 43 0 Soome 23 39 Leedu 20 0 Läti 11 17 Prantsusmaa 11 0 muud Euroopa Liidu riigid 10 3 Müük väljapoole Euroopa Liidu piire kokku 96 34 sh Suurbritannia 43 7 Šveits 36 26 Jaapan 10 0 muud riigid väljaspool Euroopa Liitu 7 1 Kokku 3 345 2 331 32  Majandusaasta aruanne 2022 Tulud tegevusalade lõikes 2022 2021 Koostööprojektid 1 624 1 067 Muud teenused 1 208 733 Tootmisteenus 267 244 Hoone üüritulu 161 147 ERR toodangu ja arhiivimaterjali müük 85 140 Kokku 3 345 2 331 Muude tulude jagunemine 2022 2021 Projektikulude sihtfinantseerimine 1 004 2 426 Sihtfinantseerimine põhivarade soetuseks 965 32 Tulu põhivara müügist 368 7 Muud tulud 12 87 Kokku 2 349 2 552 Projektikulude sihtfinantseerimine finantseerijate lõikes Finantseerija 2022 2021 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 472 31 Eesti Teadusagentuur SA 97 69 Ameerika Ühendriikide Suursaatkond 69 41 Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis 57 75 Keskkonnaministeerium 57 21 Eesti Kirikute Nõukogu 56 119 Keskkonnainvesteeringute keskus SA 50 90 Zinc Network 46 20 Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond 28 30 Muud finantseerijad 21 49 Riigikantselei 19 150 Haridus- ja Teadusministeerium 14 15 JCI Estonia MTÜ 10 0 Euroopa Parlament 7 173 Eesti Keele Instituut 1 263 Eesti Jalgpalli Liit MTÜ 0 696 Eesti Kergejõustikuliit MTÜ 0 250 The Creative Content Support Fund 0 113 Teaduskeskus AHHAA SA 0 90 Euroopa Komisjon 0 49 Sotsiaalministeerium 0 25 Rootsi Suursaatkond 0 24 Internews Baltija 0 17 EXPO 2020 Dubai Eesti Esindus SA 0 16 Kokku 1 004 2 426 33  Majandusaasta aruanne 2022 Projektikulude sihtfinantseerimistoetust põhivara soetuseks finantseerijate lõikes Finantseerija 2022 2021 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 808 0 Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus 157 32 Kokku 965 32 sh saadi mitterahalist põhivara sihtfinantseerimistoetust Finantseerija 2022 2021 Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus 157 32 Aruandeperioodil tagastati kasutamata sihtfinantseerimistoetusi 1 (2021. aastal 1) tuhat eurot. Lisa 18 Programmi tootmis-, edastus- ja arhiveerimiskulud Kululiik 2022 2021 Tööjõukulu sh mittekoosseisuline 20 757 19 237 Hankekulu 3 255 3 749 Autoritasud 3 139 3 018 Programmi levitamiskulu 2 908 2 324 Põhivahendite ja kinnisvarainvesteeringute 2 573 2 429 amortisatsioon (vt ka lisad 9, 10 ja 19) Mittetagastatav käibemaks 2 487 2 204 Muude teenuste kulu 1 827 1 650 Tootmis-tehniline kulu 1 121 1 050 Salvestuskulu 456 82 Lavastuskulu 445 340 Lähetuskulu 409 193 Transpordikulu 303 276 Ruumide üüri- ja turvateenuse kulu 273 285 Informatsiooni ost 232 287 Turundus- ja reklaamikulu 205 195 Sidekulu 95 83 Kokku 40 485 37 402 34  Majandusaasta aruanne 2022 Lisa 19 Juhtimis- ja halduskulud Kululiik 2022 2021 Tööjõukulu sh mittekoosseisuline 2 684 2 514 Kommunaalteenused ning hoone remont 1454 923 Põhivahendite amortisatsioon (vt ka lisad 9, 10 625 632 ja 18) Mittetagastatav käibemaks 416 359 Muu halduskulu 405 358 Kokku 5 584 4 786 Juhtimis- ja halduskulud sisaldavad kinnisvara arendusega seotud kulusid summas 347 tuhat eurot (2021. aastal 269 tuhat eurot). Lisa 20 Muud kulud 2022 2021 Kahjum materiaalse põhivara allahindlusest ja 204 35 mahakandmisest (jääkväärtus) (lisa 9 ja 10) Kahjutasud, viivised ja valuuta kursivahed 19 11 Kokku 223 46 Lisa 21 Koosseisulised töötajad 2022 2021 Palgakulu 16 138 14 869 Sotsiaal- ja töötuskindlustus 5 432 5 010 Kokku 21 570 19 879 Keskmine töötajate arv 604 606 Palgakulu ning sotsiaal- ja töötuskindlustus sisaldavad endas kapitaliseeritud palgakulusid, kuid ei sisalda pensionieraldise suurendamise kulusid. Lisa 22 Bilansivälised varad ja siduvad tulevikukohustised ja tingimuslikud kohustised  Seisuga 31.12.2022 on bilansiväliselt arvele võetud väheväärtuslikku vara (soetusmaksumusega alla 5000 euro) kokku soetusmaksumuses 2 409 tuhat eurot (seisuga 31.12.2021 soetusmaksumuses 2 373 tuhat eurot).  ERRil on spordiülekannete TV-õiguste ostmisega seotud kohustisi järgmiselt: lühiajalisi 31.12.2022 31.12.2021 Võrkpall 90 0 Kergejõustik, sisekergejõustik MM/EM 64 91 Suusaalade MM 58 0 Laskesuusatamine 51 60 Jäähoki 43 27 Mäesuusatamise MM 43 0 Muude spordiülekannete õigused 39 20 Jalgpall MM2022 0 130 Iluuisutamine 0 35 Kokku 388 363 35  Majandusaasta aruanne 2022 pikaajalisi 31.12.2022 31.12.2021 Laskesuusatamine 430 498 Kergejõustiku, sisekergejõustiku MM/EM 380 444 Suusaalade MM 55 0 Mäesuusatamise MM 39 0 Muude spordiülekannete õigused 0 26 Kokku 904 968 Spordiülekannete TV-õiguste pikaajaliste kohustiste eest tasutud ettemaksed on kajastatud lisas 7.  Maksuhalduril on õigus kontrollida ERR-i maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahv. Juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata ERR-ile olulise täiendava maksusumma. Lisa 23 Tehingud seotud osapooltega Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse liikmetele arvestati aruandeaastal tasu koos sotsiaalmaksuga 534 tuhat eurot (2021. aasta tasu 397 tuhat eurot). Juhatuse liikme lahkumishüvitist võidakse maksta 4 kuu ulatuses nõukogu otsusega lepingu lõppedes. Juhatuse hinnangul ei vaja reservi moodustamist. Rahvusringhäälingu nõukogu liikmetele arvestati tasu koos sotsiaalmaksuga 193 tuhat eurot (2021. aastal rahvusringhäälingu nõukogu tasu 177 tuhat eurot). Juhatuse ja nõukogu liikmetega seotud isikutele arvestati töö- ja autoritasu koos maksudega 2 tuhat eurot (2021. aastal ei arvestatud). Müügitehinguid seotud osapooltega on aruandeperioodil tehtud summas 9 tuhat eurot (2021. aastal 5 tuhat eurot), millest seisuga 31.12.2022 nõudeid ei ole (31.12.2021 nõudeid ei olnud). Ostutehinguid seotud osapooltega aruandeperioodil ei tehtud (2021. aastal ei tehtud), millest seisuga 31.12.2022 kohustisi ei ole (31.12.2021 kohustisi ei olnud). Aruandeperioodil ja 2021. a. ei saadud sihtfinantseerimistoetusi. Tehingud seotud osapooltega on toimunud tavapärastel turutingimustel. Seotud osapoolte vastu puuduvad 2022. aastal ja 2021. aastal nõuete allahindlused. 36  Majandusaasta aruanne 2022 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE 37  Majandusaasta aruanne 2022 38  Majandusaasta aruanne 2022 39  Majandusaasta aruanne 2022 RAHVUSRINGHÄÄLINGU JUHATUSE ALLKIRJAD Eesti Rahvusringhäälingu juhatus on koostanud 2022. majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Erik Roose Juhatuse esimees Tiina Kaalep Juhatuse liige Toomas Luhats Juhatuse liige Mart Luik Juhatuse liige Joel Sarv Juhatuse liige Tallinn, 30. märts 2023 /allkirjastatud digitaalselt/ 40  Majandusaasta aruanne 2022 AUDITIKOMITEE HINNANG Eesti Rahvusringhäälingu 2022. a majandusaasta aruandele 2022. majandusaastal tegutses auditikomitee lähtuvalt kehtivast Töökorrast ning selle alusel kavandatud ja Nõukogu poolt kinnitatud tööplaanist. Auditikomitee on täitnud täies mahus talle määratud ülesandeid ning kohustusi. Meie tegevusele ei ole seatud mingeid piiranguid ja meile on tehtud kättesaadavaks soovitud informatsioon. Töö tulemusena kujunenud seisukohtadest ja nendega seotud ettepanekutest oleme reeglipäraselt andnud teada ERR-i Nõukogule ja Juhatuse liikmetele. 2022. majandusaasta kohta oleme kujundanud oma hinnangud järgmiste tegevuste suhtes: 1) finantstegevuse korraldus; 2) riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusus; 3) raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli protsess; 4) audiitorettevõtja ja seaduse alusel audiitorühingut esindava vandeaudiitori sõltumatus ja tegevuse vastavust teistele seaduse nõuetele. Auditikomiteele ei ole teada läbiviidud ja esitatud välis- ja siseauditite ning muude kontrolltegevuste tulemustest lähtuvalt ühtegi niivõrd kriitilist asjaolu, mis ohustaks sisekontrollisüsteemi mõjusust, majandustegevuse jätkuvust või põhjustaks mõne protsessi ja/või funktsiooni toimivuse katkemise ja/või võiks avaldada olulist mõju ERR-i 2022. majandusaasta aruandele. Samas väljendame muret ERR-i suurenenud finantsriskide üle, mis on seotud kiire kulude kasvu, eelarvetaseme ja rahastamismudeliga. Jätkusuutmatu rahastamine seab ohtu ERR-i võimekuse täita talle seadusest tulenevaid eesmärke. Soovitame ERR-i nõukogul majandusaasta aruanne kinnitada. Viktor Trasberg auditikomitee esimees Taavi Saat auditikomitee liige Tõnis Vahesaar auditikomitee liige /Allkirjastatud digitaalselt/ 41  Majandusaasta aruanne 2022 RAHVUSRINGHÄÄLINGU NÕUKOGU ALLKIRJAD Eesti Rahvusringhäälingu 2022. a. majandusaasta aruandele Kiidame heaks Eesti Rahvusringhäälingu 2022. a majandusaasta aruande, mille on kinnitanud juhatus 30. märtsil 2023 ning auditeerinud AS PricewaterhouseCoopers. Rein Veidemann nõukogu esimees Peeter Espak nõukogu liige Anti Poolamets nõukogu liige Valdo Randpere nõukogu liige Indrek Saar nõukogu liige Priit Sibul nõukogu liige Viktor Trasberg nõukogu liige Marika Tuus-Laul nõukogu liige Sulev Valner nõukogu liige /allkirjastatud digitaalselt/ 42