dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon · 6. oktoober 2025
Viit
2.2-9/25/3061-2
Registreeritud
6. oktoober 2025
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
A.V
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.2 Loa- ja teavitamismenetlused
Sari
2.2-9 Selgitustaotlused
Toimik
2.2-9/2025
Vastutaja
Hannamari Bachmann (Andmekaitse Inspektsioon, Menetlusvaldkond)

Failid

  • 📎Vastus selgitustaotlusele.pdf511 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Teie 22.09.2025 Meie 06.10.2025 nr 2.2-9/25/3061-2 Vastus selgitustaotlusele Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie selgitustaotluse, milles soovite teada, millised on Teie võimalused oma nime ja kujutise eemaldamiseks artiklitest, et neid ei kuvataks edaspidi otsingumootorite tulemustes. Selgitan Teile, et isikuandmete töötlemist reguleerivad peamiselt isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM) ja isikuandmete kaitse seadus (IKS). IKÜM artikkel 5 näeb ette üldpõhimõtted, millele igasugune isikuandmete töötlemine peab vastama. Muuhulgas peab vastavalt IKÜM art 5 lg 1 punktis a sätestatud seaduslikkuse põhimõttele esinema isikuandmete töötlemiseks õiguslik alus. Meediaväljaannete poolt isikuandmete avaldamisel on õiguslikuks aluseks üldjuhul IKS §-s 4 sätestatud ajakirjandusliku eesmärgi erialus, mis on vastu võetud tuginedes IKÜM artiklile 85. IKS § 4 kohaselt võivad ajakirjandusväljaanded avaldada isikuandmeid ilma inimese nõusolekuta, kui on täidetud kõik järgnevad eeldused: 1) isikuandmete avaldamiseks esineb avalik huvi; 2) avaldamine on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega; ja 3) andmete avaldamisega ei kahjustata andmesubjekti õigusi ülemääraselt. Ajakirjandusliku erialuse eesmärk on tasakaalustada omavahel sõnavabadust, sh ajakirjandusvabadust, ning eraelu puutumatust. Seetõttu on lubatud avaldada isikuandmeid, mille puhul avalik huvi informatsiooni vastu kaalub üles inimese õiguse eraelu puutumatusele ja privaatsusele. Riigikohus on selgitanud, et ajakirjandusvabaduse olemusest tulenevalt on meediaväljaannetel lai voli otsustada, milliste teemade puhul esineb avalik huvi. Seejuures on kohus toonud välja, et avaliku huvi puudumist saab kindlalt sedastada üksnes siis, kui avaldatakse ilmselgelt puhtalt eraelulist teavet, mille vastu ei saa avalikkusel huvi olla ning mis ei panusta mingil viisil avalikku debatti.1 Andmete avaldaja peab igal üksikjuhtumil hindama, ega andmete avaldamisega ei kahjustata ülemääraselt andmesubjekti õiguseid. Kaalumisel, kas isikuandmete avaldamine kahjustab andmesubjekti õigusi ülemääraselt, tuleb arvesse võtta kõiki konkreetse juhtumi asjasse puutuvaid asjaolusid. Näiteks võivad hinnangu andmisel olulised olla puudutatud isiku tuntus, avalikustatud materjali teema, puudutatud isiku varasem käitumine, teabe hankimise viis ja tõelevastavus ning avaldatud materjali sisu, vorm ja tagajärg.2 1 Riigikohtu halduskolleegiumi 23.03.2016 otsus asjas nr 3-3-1-85-15, p 23. 2 Samas, p 21. Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 Rohkem informatsiooni isikuandmete töötlemise kohta ajakirjanduses saate leida ka AKI kodulehelt rubriigist Ajakirjandus. Kui Te leiate, et Teie isikuandmete avaldamine meedias kahjustab Teie õigusi ülemääraselt, on Teil IKÜM art 21 lg 1 kohaselt õigus esitada andmetöötlejale (konkreetsele meediaväljaandele) vastuväide oma isikuandemete töötlemise suhtes, milles esitate selgitused, kuidas andmete avaldamine Teile kahjulikult mõjub. Seejärel peab andmete avaldaja viima läbi uue hindamise, arvestades seejuures Teie esitatud põhjendusi. Andmete avaldaja võib Teie isikandmeid edasi töödelda üksnes juhul, kui ta tõendab, et Teie isikuandmete avalikustamiseks esineb jätkuvalt avalik huvi, andmete avaldamine on kooskõlas ajakirjanduseetikaga ning andmete avaldamine ei kahjusta Teie õigusi ülemääraselt. Selgitustaotluse kohaselt olete korduvalt pöördunud ka Google’i poole vastavate otsingutulemuste eemaldamiseks, kuid ei ole vastuseid saanud. Teadmata, millisel viisil olete Google’i poole pöördunud, selgitan, et Google’ile on võimalik isikuandmete töötlemise vastuväiteid esitada täites selleks vastava vormi. Selles vormis tuleb selgelt kirjeldada, milliseid Teie isikuandmeid artiklis töödeldud on, ning põhjendada, kuidas otsingutulemuse kuvamine Teie õigusi ja vabadusi rikub. Andmetöötlejal (nii meediaväljaandel kui ka Google’il) on aega Teie pöördumisele vastata üks kuu.3 Loodan, et minu selgitustest on abi. Lugupidamisega Hannamari Bachmann jurist peadirektori volitusel 3 IKÜM art 12 lg 3. 2 (2)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel