Leping

LISA 2 Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu juurde TOETUSE KASUTAMISE TEGEVUS- JA TULEMUSARUANNE Lepingu nr : Aruande esitaja: Tegevuste läbiviimise aeg: Aruande koostamise kuupäev: 1. Läbiviidud tegevuste kirjeldus (toimumise aeg, kulg, osalejad, olulisemad tähelepanekud, jms): 2. Tegevuste olulisemad tulemused: 3. Kas tegevuste läbiviimisel/tulemustes oli erinevusi/kõrvalekaldeid võrreldes kavandatuga (millest tulenevalt)? Aruande koostamise kuupäev: Aruande koostanud:  Politsei- ja Piirivalveamet Pärnu mnt. 139 Tallinn, 15060 Taotluse esitaja: MTÜ Eesti Naabrivalve Tegevuste läbiviimise aeg: 01.01.2026-31.12.2026 Taotluse koostamise kuupäev: 15.01.2026 Kehtiv leping: Lepingu nr 20-1.6/4342-2 Taotleja aadress ja registrikood: Tatari 12, Tallinn 10116. Registrikood 80130248 Taotleja e-post ja telefoni number: [email protected] Tel. 6 522522 MTÜ esindaja lepingus: Henrik Põder Toetuse saaja kontaktisik, tel nr ja e-postiaadress Henrik Põder, 5136630, [email protected] Lepingu allkirjastaja: Tarmo Vaik Taotletav toetuse summa: 60 000 eurot Toetuse saaja arvelduskonto: EE672200221014933159 Swedbank AS 1. 2026. aasta taotluse kontekst ja lähtekoht 2026. aasta tegevuste kavandamisel on lähtutud Naabrivalve põhikirjast, kehtivast arengukavast ning 2024. aastal valminud uuringu järeldustest. Uuring tõi selgelt esile ootuse laiendada Naabrivalve rolli elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse valdkonnas, kuid samas kinnitas ka organisatsiooni alarahastatust ning olemasoleva ressursi piiratust. 2017. aastal määratud riigieelarvelise toetuse maht ei ole ajas indekseeritud ning selle reaalkäibe väärtus on märkimisväärselt vähenenud. Samal perioodil on nii tööjõukulud kui ka üldine hinnatase oluliselt tõusnud, mis tähendab, et organisatsiooni tegelik tegevusvõimekus on vähenenud võrreldes varasema perioodiga. Sellest tulenevalt on 2026. aasta fookus: - uute sektorite loomine, - olemasolevate sektorite toetamine ja aktiivsuse hoidmine, - sektorivanemate koormuse vähendamise ja tööpraktikate korrastamise ettevalmistavad sammud. Elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse teemade käsitlemine jätkub sektorite tasandil ettevalmistavas ja toetavas vormis, kuid süsteemsete ja laiapõhjaliste tegevuste käivitamine eeldab eraldi kokkulepet ja täiendavat rahastust. 2. Tingimuslik valmisolek elanikkonnakaitse strateegilise suuna rakendamiseks MTÜ Eesti Naabrivalve on 2025. aastal loonud elanikkonnakaitse strateegilise suuna rakendamiseks vajaliku kontseptuaalse ja metoodilise valmisoleku. Juhul, kui 2026. aasta jooksul tekib võimalus kaasata täiendavat sihipärast ressurssi elanikkonnakaitse tegevuste elluviimiseks, on ühingul valmisolek alustada järgmise arenguetapi tegevustega. Täiendava ressursi olemasolul kavandatakse 2026. aastal järgmised sammud: 2.1.Naabrivalve uuendatud arengukava suunamine ühingu liikmetele aruteluks ning arengukava vastuvõtmine 2026. aasta üldkoosolekul. 2.2.Elanikkonnakaitse metoodika piloteerimiseks vajalike ettevalmistavate tegevuste läbiviimine valitud naabrivalve sektorites, eesmärgiga testida ja kohandada metoodikat kogukondlikul tasandil. Nimetatud tegevused viiakse ellu üksnes täiendava sihipärase ressursi olemasolul ega ole kavandatud 2026. aasta põhitegevuste arvelt. 3. Põhitegevused ja mõõdikud 2026 Mõõdik / maht Tegevusvaldkond Tegevus Kulu liik 2026 Naabrivalve sektorite Uute naabrivalve sektorite Kuni 8 uut sektorit, Personalikulu loomine loomine käivitamine ja mille tulemusel võimestamine. kasvab Naabrivalve 1 liikmeskond kuni 80 majapidamise ja/või liikme võrra Olemasolevate sektorite Struktureeritud kontakt (telefon, Vähemalt 100 Personalikulu 2 hoidmine e-kiri, kohtumine) sektoritega sektorikontakti Aktiivsete sektorite Osalemine kogukondlikel Vähemalt 15 Personalikulu võimendamine sündmustel, sektori tegemiste + tegevuskulu 3 koostöökohtumistel otsene või kaudne toetamine Naabrivalve sektorite Sektorivanemate rolli, koormuse Kaardistus läbi Personalikulu jätkusuutlikkus ja võrgustiku ja vastutuse jaotuse viidud. Koostatud + tegevuskulu hoidmine kaardistamine koostöös kokkuvõttev 4 sektoritega ning võimalike kirjeldus ja vastutuse jagamise ja toetamise järeldused sektorite praktikate kirjeldamine. jätkusuutlikkuse kohta. Naabrivalve töökorraldus ja Naabrivalve tööpraktikate, Kaardistus ja Personalikulu infovahetus infovahetuse ja olemasolevate analüütiline tööriistade kitsaskohtade ülevaade kaardistamine ning madala koostatud. 5 ressursiga parendusvõimaluste Ettepanekute kirjeldamine. loetelu võimalike parenduste kohta olemasoleva ressursi piires. Koostöö ja avalik roll Osalemine maakondlikes Vähemalt 5 Personalikulu 6 turvalisusnõukogudes osalemist + tegevuskulu Avalik nähtavus Osalemine avalikel üritustel ja Vähemalt 5 Personalikulu 7 aruteludel osalemist + tegevuskulu Organisatsiooni toimimine MTÜ üldkoosoleku läbiviimine 1 üldkoosolek Personalikulu 8 + tegevuskulu Organisatsiooni sisemine Juhatuse töökoosolekud Vähemalt 4 Personalikulu 9 teavitust ja töö koosolekut + tegevuskulu Organisatsiooni juhtimine Organisatsiooni juhtimine Vähemalt 4 Personalikulu 10 juhatuse postitust + tegevuskulu Avalik nähtavus Naabrivalve tegevustega seotud Vähemalt 12 Personalikulu 11 postitused sotsiaalmeedias postitust + tegevuskulu (Facebook) Avalik nähtavus ja koostöö Kajastused kohalikus meedias Vähemalt 8 Personalikulu 12 sektori loomise ja tegevuste kajastust + tegevuskulu kohta koostöös KOV-iga  Mõõdik / maht Tegevusvaldkond Tegevus Kulu liik 2026 Avalik teave Naabrivalve tegevusi ja Vähemalt 10 Personalikulu 13 sektoreid tutvustavad sisulised postitust + tegevuskulu postitused kodulehel Nõustamine ja pöördumised Naabrivalvega seotud Vähemalt 50 Personalikulu 14 pöördumistele vastamine pöördumist + tegevuskulu (telefon, e-post, sotsiaalmeedia) Koostööpartnerid Koostöökohtumised Vähemalt 8 Personalikulu 15 partneritega (PPA, Päästeamet, kohtumist + tegevuskulu KOV-id jt) Andmehaldus Naabrivalve sektorite andmete Vähemalt 1 terviklik Personalikulu 16 ajakohastamine ja jooksev andmete ülevaatus + tegevuskulu korrastamine infosüsteemis Organisatsiooni arendamine Täiendavate rahastusvõimaluste Vähemalt 1 Personalikulu (tingimuslik) ja projektipõhise toetuse rahastustaotlus + tegevuskulu 17 kaardistamine ning võimalusel esitatud taotluse ettevalmistamine ja esitamine Rahvusvaheline ja Välisprojektide ja Vähemalt 3 Personalikulu valdkondlik koostöö rahvusvaheliste või valdkondlike kontakti või + tegevuskulu 18 (ettevalmistav) partneritega suhtluse alustamine suhtlust ja koostöövõimaluste kaardistamine Elanikkonnakaitse ja Elanikkonnakaitse ja Elanikkonnakaitse Personalikulu kriisivalmiduse kriisivalmiduse teemade teemade + tegevuskulu ettevalmistavad tegevused käsitlemine sektorite loomise ja käsitlemine uute nõustamise protsessis; sektorite sektorite loomisel. valmisoleku kaardistamine Vähemalt 2 19 küsitluste ja arutelude kaudu; sektoripõhist koostöös partneritega sobivate kaardistust või juhendmaterjalide ja infosisu küsitlust. koondamine ning vajadusel Materjalide kohandamine Naabrivalve uuendamine või sektoripõhisesse konteksti. täiendamine. 4. Põhitegevuste seos riiklike strateegiliste eesmärkide ja mõõdikutega (RES, Riigikontroll) Alljärgnev tabel kirjeldab põhitegevuste vastavust riiklikele strateegilistele eesmärkidele ja mõõdikutele ning ei kujuta endast eraldiseisvat tegevusplaani. Eesmärk Tegevus Seos RES-i mõõdikuga Tagada kogukondliku Uute naabrivalve sektorite Elanike turvatunde kasv; turvalisuse võrgustiku loomine kogukondade enda kogukondade kaasatus toimimine ja jätkusuutlikkus algatusel (kuni 8 sektorit) turvalisuse tagamisse Tagada olemasolevate Olemasolevate sektorite Kogukondade võimekus naabrivalve sektorite toimimine regulaarne toetamine, infovahetus ennetada riske ja toetada avalikku ja aktiivsus ja nõustamine korda  Eesmärk Tegevus Seos RES-i mõõdikuga Hoida Naabrivalve nähtavust ja Naabrivalve avalik esindatus, Turvalise elukeskkonna rolli sisejulgeoleku võrgustikus osalemine koostöös ja aruteludes kujundamine ja kogukondade vastavalt organisatsiooni teadlikkuse tõstmine võimekusele 5. Eelarve jaotus ja kasutamise loogika 2026. aastaks taotletav riigieelarveline toetus summas 60 000 eurot on kavandatud järgmiselt: - 48 000 eurot personalikuluks - 12 000 eurot tegevuskuluks Personalikulu katab organisatsiooni põhitegevuste elluviimiseks vajaliku tööjõukulu. Tegevuskulu sisaldab sektori loomise ja toetamisega seotud otseseid kulusid, sh side- ja transpordikulu, töövahendeid ja materjale ning minimaalse nähtavuse ja kommunikatsiooniga seotud kulusid. Ühiku Kulu Kulunimetus Kirjeldus hind (€) nr. aastas Tegevuskulu Naabrivalve põhitegevusi toetavad kulud nagu side- ja IT- €12000,00 baaskulud, transport, infomaterjalid ning minimaalne avalik 1. nähtavus, mis toetab kogukondade huvi ja olemasolevate sektorite püsimist. Personalikulu Põhitegevuste elluviimiseks vajalik tööjõukulu ehk uute naabrivalve €48000,00 sektorite loomine, olemasolevate sektorite toetamine, 2. kogukondadega suhtlus, Naabrivalve avalik nähtavus ning osalemine sisejulgeoleku koostöös. Kokku: €60000,00 /allkirjastatud digitaalselt/ Henrik Põder Tarmo Vaik, juhatuse liige  RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPING NR nr 20-1.6/4768-2 ERITINGIMUSED Eesti Vabariik Politsei- ja Piirivalveameti kaudu, keda esindab peadirektori 07.11.2024 käskkirja nr 1.1-1/176 punkti 28 alusel peadirektori asetäitja arenduse alal Kristi Mäe (edaspidi toetuse andja), ja MTÜ Eesti Naabrivalve, keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Tarmo Vaik (edaspidi toetuse saaja), keda nimetatakse lepingus ka eraldi pool ja koos pooled, lähtudes peadirektori 03.03.2026 korraldusest nr 1.1-4.1/9 ja toetusesaajaga 24.05.2021 sõlmitud koostöökokkuleppest nr 1.1-17/17-1 ning toetuse saaja esitatud taotlusest (16.02.2026 nr 20- 1.6/4740-2) ja poolte ühisest huvist edendada ühingu ja naabrivalve liikumist, leppisid kokku järgmises. 1. Üldsätted 1.1. Leping koosneb eri- ja üldtingimustest. 1.2. Lepingu üldtingimused on kehtestatud 14.07.2021 käskkirjaga 1-3/71 „Riigieelarvelise toetuse andmise kord“ (edaspidi üldtingimused). 1.3. Lepingu sõlmimisega kinnitab toetuse saaja, et juhindub lisaks eritingimustele ka üldtingimustest ja need on talle arusaadavad. 2. Toetus 2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale 2026. aasta riigieelarve seaduse alusel ette nähtud toetuse (edaspidi toetus) riigieelarvelistest vahenditest summas 60 000 (kuuskümmend tuhat eurot). 2.2. Toetus on määratud naabrivalve liikumise edendamiseks. Tegevused peavad olema teostatud perioodil 01.01.2026-31.12.2026. 2.3. Toetuse andja kannab toetuse saaja arvelduskontole EE672200221014933159 punktis 2.1 määratud summa hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast seda, kui pooled on lepingu allkirjastanud. 2.4. Punktis 2.2 nimetatud tegevus peab olema tehtud hiljemalt 31.12.2026. 3. Aruannete koostamine ja esitamine Toetuse saaja kohustub esitama järgmised toetuse kasutamise aruanded: 3.1. finantsaruanne ajavahemiku 01.01.2026 kuni 31.12.2026 (k.a) kohta hiljemalt 15.01.2027 lisa 1 „Toetuse kasutamise finantsaruanne“ kohaselt; 3.2. tegevus- ja tulemusaruanne ajavahemiku 01.01.2026 kuni 31.12.2026 (k.a) kohta hiljemalt 15.01.2027 lisa 2 „Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruanne“ kohaselt. 4. Poolte kontaktisikud 4.1. Toetuse andja kontaktisik lepingu täitmisel on ennetuse ja süüteomenetluse büroo kogukonnateenuste grupi juhtivkorrakaitseametnik Leena Pukk, telefon +372 6149219, e- post: [email protected]. 4.2. Toetuse andja kontaktisik on lepingus määratud aruannete ja tegevuse tulemuslikkuse  hindamisega seotud õiguste ja kohustuste vahetu teostaja. 4.3. Toetuse saaja kontaktisik lepingu täitmisel on Henrik Põder, telefon +372 5136630, e-post: [email protected]. 5. Lepingu dokumendid 5.1. Lepingu lahutamatud dokumendid on: 5.1.1. Lisa 1. „Toetuse kasutamise finantsaruanne“; 5.1.2. Lisa 2. „Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruanne“; 5.1.3. Lisa 3. „Tegevustoetuse taotlus ja tegevuskava.“ 5.2. Lepingudokumentide tähtsuse järjekord on järgmine: eritingimused, lepingu lisad, üldtingimused. Vastuolude korral lähtutakse dokumendist, mis on esimene. 5.3. Toetuse saaja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud lepingu osad, milles esitatud info on avaliku teabe seaduse kohaselt tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks. 6. Lepingu kehtivus 6.1. Leping jõustub, kui sellele on alla kirjutanud mõlemad pooled, ja kehtib kuni pooled on lepingukohustused nõuetekohaselt täitnud. Lepinguline tegevus loetakse lepinguga kooskõlas olevaks alates 01.01.2026. 6.2. Leping on allkirjastatud digitaalselt. 7. Erisätted 7.1. Toetuse saaja kohustub toetuse kasutamise ajavahemikul koostatud infomaterjalidel (veebilehtedel, trükistel, esitlusmaterjalidel jts) ning elluviidavate tegevuste esitlemisel kasutama Siseministeeriumi logo või viidet „Tegevust rahastab Siseministeerium“. Enne infomaterjalide trükkimist või avalikustamist on toetuse saaja kohustatud Siseministeeriumi logo kasutuskohad ja kujunduse kooskõlastama toetuse andja kontaktisikuga. Poolte allkirjad ja rekvisiidid Toetuse andja Toetuse saaja (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Mäe Tarmo Vaik Politsei- ja Piirivalveamet Eesti Naabrivalve Registrikood: 70008747 Registrikood: 80130248 Pärnu mnt. 139 Tallinn, 15060 Tatari 12/1, 10116 Tallinn tel 612 3000 telefon +372 652 2522 e-post: [email protected] e-post [email protected] 2  RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU ÜLDTINGIMUSED 1. Üldsätted 1.1. Riigieelarvelise toetuse lepingu eri- ja üldtingimuste (edaspidi ühiselt leping) eesmärk on reguleerida Siseministeeriumi (edaspidi toetuse andja) ja toetust saava juriidilise isiku (edaspidi toetuse saaja) vahel lepingu alusel ja sellega seoses tekkivaid õigussuhteid. 1.2. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid, toetuse saaja taotlus ning leping ja selle lisad. 1.3. Toetuse saaja kinnitab, et on teavitanud toetuse andjat enne lepingu sõlmimist, kui sama riigieelarvelise toetuse kasutamise eesmärgi saavutamiseks on riigieelarvelist toetust juba saadud. 1.4. Toetuse andja ja toetuse saaja, ühiselt nimetatud kui pooled, kinnitavad, et lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühtegi enda suhtes kehtiva seaduse, põhikirja või muu normatiivakti sätet ega ühtegi endale varem sõlmitud lepingute ja kokkulepetega võetud kohustust. 2. Lepingu ese Lepingu ese on lepingu eritingimustes nimetatud eesmärgi saavutamiseks toetuse saajale rahaliste vahendite eraldamine (edaspidi toetus). 3. Poolte õigused ja kohustused 3.1. Toetuse saajal on õigus: 3.1.1. kasutada toetust lepingus ja selle lisades nimetatud eesmärgil; 3.1.2. saada toetuse andjalt vajaduse korral kirjalikke juhiseid, kuidas toetust kasutada. 3.2. Toetuse saajal on kohustus: 3.2.1. kasutada toetust eesmärgipäraselt ja säästlikult ning vastavuses lepingu ja selle lisadega. Kulud peavad olema sobivad, vajalikud ja tõhusad ning tehtud toetatava tegevuse käigus; 3.2.2. kasutada toetust avalikes huvides ja mitte tulu teenimiseks; 3.2.3. järgida toetuse kasutamisel ja toetuse edasiandmisel riigihangete seaduse nõudeid; 3.2.4. kasutada toetust mittemajanduslikuks tegevuseks riigiabi mõiste tähenduses, välja arvatud vähese tähtsusega abi korral. Toetuse saaja on teadlik, et selle nõude täitmata jätmisel võib olla tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõttes ja et ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tuleb riigiabi saajal tagastada; 3.2.5. pidada eraldi arvestust toetusest tehtavate kulutuste kohta raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt; 3.2.6. esitada õigeks ajaks lepingus nimetatud aruanded; 3.2.7. tagastada lepingus määratud toetuse kasutamise ajavahemikul kasutamata jäänud toetuse või selle osa toetuse andjale kümne tööpäeva jooksul finantsaruande kinnitamisest arvates. Kui toetusest jääb kasutamata vähem kui seitse eurot, siis kasutamata jäävat osa ei tagastata; 3.2.8. tagastada toetus punktide 5 ja 10.3 kohaselt; 3.2.9. võimaldada toetuse andjal või tema määratud isikul ja Rahandusministeeriumil kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust ja esitatud aruannete õigsust; 3.2.10. vastata toetuse andja arupärimistele lepingu täitmise kohta ja esitada vajalikud dokumendid tutvumiseks kümne tööpäeva jooksul arupärimise esitamisest arvates; 3.2.11. teavitada toetuse andjat viivitamata asjaoludest, mis takistavad või mõjutavad või mis võivad takistada või mõjutada toetuse lepingujärgset kasutamist; 3  3.2.12. teavitada toetuse andjat viivitamata toetuse kasutamise vajaduse muudatusest, kui toetuse kasutamise tegelik vajadus erineb lepingus määratust, ja teha toetuse andjale ettepanek lepingut muuta; 3.2.13. tagada, et lepingulistesse tegevustesse kaasatud partner vastab käesoleva lepingu tingimustele; 3.2.14. katta toetusega vaid abikõlblikke kulusid, mis peavad olema taotluse eelarves üksikasjalikult lahti kirjutatud või toetuse andja otsusega määratud, vastama toetatava tegevuse eesmärkidele ja tegevustele, olema sobivad, vajalikud ja tõhusad ning tekkinud toetatava tegevuse käigus; 3.2.15. mitte katta toetusest toetuse saajaga seotud isikute huvide konflikti olukorras tehtud kulusid; 3.2.16. mitte katta toetusest kulusid tegevustele, mille eesmärk on juba saavutatud. 3.3. Toetuse andjal on õigus: 3.3.1. kontrollida igal ajal toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist; 3.3.2. nõuda toetus tagasi punktide 5 ja 10.3 kohaselt; 3.3.3. kohaldada lepingus ette nähtud sanktsioone, kui toetuse saaja ei täida lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt; 3.3.4. esitada kirjalikke soovitusi toetuse eesmärgipäraseks ja säästlikuks kasutamiseks; 3.3.5. saada lepingukohustuste täitmiseks toetuse saajalt teavet toetuse kasutamisest ja tutvuda dokumentidega, sealhulgas esitada lisaks lepingus ette nähtud aruannetele arupärimisi toetuse kasutamise kohta; 3.3.6. kontrollida toetuse kasutamist toetuse kasutamisega seotud asukohas kohapeal. 3.4. Toetuse andjal on kohustus: 3.4.1. maksta toetuse saajale toetust lepingus määratud korras; 3.4.2. teha lepingu raames järelevalvet lepingu nõuetekohase täitmise üle; 3.4.3. hinnata toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist. 4. Aruannete koostamine ja esitamine 4.1. Toetuse saaja on kohustatud esitama finantsaruande, toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruande ning vajaduse korral teised lepingus ettenähtud aruanded. Toetuse kasutamise finantsaruanne peab andma ülevaate tegevuskuludest, sealhulgas kululiikidest kalkulatsiooni ja tegelikkuse järgi. Kõik toetuse kasutamisel tekkinud kulud peavad olema tõendatud arvete või võrdväärse tõendusväärtusega raamatupidamis-dokumentidega. Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruandes peab olema ülevaade elluviidud tegevustest ja nende olulisematest tulemustest ning kirjeldatud, kas tegevuste elluviimisel esines kõrvalekaldeid, ja kui esines, siis milliseid. 4.2. Toetuse andja kontaktisik annab lepingu kohaselt esitatud aruande kohta hinnangu kümne tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates. 4.3. Kui aruandes ei ole lepingus nimetatud tegevuste kohta piisavalt teavet, nõuab toetuse andja kontaktisik toetuse saajalt aruandes esinevate puuduste kõrvaldamist. Toetuse saajal tuleb puudused kõrvaldada kümne tööpäeva jooksul. 4.4. Kui toetuse andja kontaktisikul on põhjendatud kahtlus, et toetuse saaja ei ole esitanud aruandes kõiki nõutud andmeid või on aruandes esitanud eksitavat teavet, võib kontaktisik küsida lisateavet toetuse kasutamise kohta. Sealhulgas on kontaktisikul õigus tutvuda dokumentidega, küsida tõendeid tegevuste toimumise ja tulemuste kohta ja muud sellist. 4.5. Kui toetuse andja kontaktisik ei kiida aruannet heaks, täiendab või parandab toetuse saaja aruannet ja esitab selle toetuse andjale uuesti kümne tööpäeva jooksul. Toetuse andja kontaktisik annab täiendatud või parandatud aruandele hinnangu hiljemalt kümne tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates. Kui lepingus on toetuse väljamakse seotud aruande heakskiitmisega, on toetuse andjal õigus kuni aruande heakskiitmiseni toetuse väljamakse tegemine peatada. 4 4.6. Toetuse saaja esitatud aruannete õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ja toetuse lepingukohast kasutamist on igal ajal õigus kontrollida toetuse andjal või tema määratud isikul või Rahandusministeeriumil. 5. Poolte vastutus 5.1. Toetuse andjal on õigus nõuda tagasi kogu toetus, kui selgub, et toetuse saaja ei kasutanud toetust lepingus ette nähtud tegevuseks, jättis lepingukohustuse täitmata või esitas toetuse saamiseks valeandmeid. 5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetus tagasi osas, mida toetuse saaja ei ole kasutanud lepingus ette nähtud tegevusteks. 5.3. Toetuse täielikul või osalisel tagasinõudmise korral on toetuse saaja kohustatud nõutud summa määratud tähtpäevaks tagasi maksma. Kui nõutud summat tähtpäevaks ei tagastata, võib toetuse andja nõuda toetuse saajalt maksetähtpäevale järgnevast päevast viivist 0,2% tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. 5.4. Pooled on teadlikud, et lepingukohustuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohasel täitmisel vastutavad nad teise poole ees lepingus ja õigusaktides sätestatud ulatuses. Teisele poolele lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud pool 30 päeva jooksul nõude esitamisest arvates. 5.5. Kui toetuse saaja ei täida lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt, on toetuse andjal õigus: 5.5.1. nõuda leppetrahvi kuni 10% toetusest. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta toetuse andja õigust nõuda toetuse saajalt ka kahju hüvitamist. Toetuse saaja kohustub leppetrahvi tasuma kümne tööpäeva jooksul toetuse andja kirjaliku nõude kättesaamisest arvates; 5.5.2. teha toetuse saajale hoiatus ja ettepanek lepingu rikkumine mõistliku aja jooksul lõpetada. Kui toetuse saaja ei lõpeta toetuse andja määratud aja jooksul lepingu rikkumist või ei teata rikkumist vabandavatest asjaoludest, on toetuse andjal õigus lepingust taganeda või leping üles öelda, teatades sellest toetuse saajale kirjalikult, ja nõuda toetuse saajalt toetuse tagastamist osaliselt või täies mahus. Lepingust taganemine või selle ülesütlemine ei välista leppetrahvi kohaldamist. 6. Toetuse kasutamise tulemuslikkuse hindamiskriteeriumid 6.1. Lepingu eesmärgi täitmise tulemuslikkuse hindamisel arvestatakse järgmist: 6.1.1. lepingus määratud eesmärk on kavandatud ulatuses saavutatud; 6.1.2. lepingus määratud tegevus on ellu viidud lepingus ettenähtud tingimustel ja korras; 6.1.3. toetuse andjal ei ole pretensioone lepingu täitmise ega aruannete kohta. 7. Vääramatu jõud 7.1. Pooled käsitavad vääramatu jõuna võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid. 7.2. Pooled vabanevad lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmisest osaliselt või täielikult, kui seda takistavad vääramatu jõuna käsitatavad asjaolud, sealjuures on pooled kohustatud rakendama meetmeid, et hoida ära teisele poolele kahju tekitamine ning tagada võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine. 7.3. Pool, kelle tegevust lepingujärgsete kohustuste täitmisel takistavad vääramatu jõu põhjustatud asjaolud, on kohustatud sellest kohe teisele poolele teatama vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 7.4. Vääramatu jõuna käsitatavate asjaolude esinemist tõendab pool, kes vääramatu jõu esinemisele viitab. 7.5. Kui vääramatu jõu tõttu on poole lepingukohustuste täitmine takistatud enam kui 90 päeva järjest, võivad pooled lepingust taganeda või lepingu üles öelda. Lepingust taganemise korral toimub lepingu alusel üleantu tagasitäitmine. 5 8. Lepinguga seotud teated 8.1. Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, ning teadete sisu ja nende edastamisega ei kaasne teisele poolele õiguslikke tagajärgi. 8.2. Lepinguga seotud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teateid võivad esitada ka poolte kontaktisikud. 8.3. Pooled on kohustatud teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu kontaktisiku, kontaktandmete, pangarekvisiitide või muude andmete muutumisest. Vastasel korral on õigus eeldada, et kõik varem teada antud poolte andmed kehtivad ja nende kohaselt edastatud teated on pooled kätte saanud. 8.4. Pooled vastutavad teisele poolele edastatud lepingu täitmist puudutavate andmete õigsuse eest. 9. Lepingu muutmine 9.1. Lepingut muudetakse poolte kokkuleppel. 9.2. Kõik lepingumuudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. 9.3. Kui mõlemad pooled on nõus lepingut muutma, vormistatakse lepingumuudatus kirjalikult lepingu lisana. Vastasel korral on lepingumuudatused tühised. 9.4. Tegevust, mis on tehtud lepingus määratud tähtajast hiljem ja mille kohta ei ole vormistatud lepingu muutmist, ei rahastata toetuse arvelt. 10. Lepingu lõpetamine 10.1. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel. Pool esitab lepingu ennetähtaegse lõpetamise ettepanekus lepingu lõpetamise põhjuse ja kõik vajalikud dokumendid. Kui mõlemad pooled on lepingu lõpetamisega nõus, vormistatakse lepingu lõpetamine kirjalikult. 10.2. Poolel on õigus lepingust taganeda või leping üles öelda sellest teisele poolele kirjalikult 14 päeva ette teatades järgmistel juhtudel: 10.2.1. teine pool on lepingukohustusi oluliselt rikkunud; 10.2.2. kui lepingu täitmine on võimatu punktis 7 sätestatu järgi. 10.3. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on toetuse saaja kohustatud kümne tööpäeva jooksul tagastama toetuse andjale toetuse selle osa, mida lepingu lõpetamise seisuga ei ole kasutatud. 11. Lõppsätted 11.1. Pooled kohustuvad võtma meetmeid, et lahendada lepinguvaidlused läbirääkimiste teel, mitte kahjustades seejuures teise poole lepingust tulenevaid ja seaduslikke huve. Kui kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse lepingust tulenevad vaidlused Eesti seaduste kohaselt. 11.2. Kui mõni lepingusäte on vastuolus Eesti õigusaktidega, ei mõjuta see teiste lepingusätete kehtivust. 6