Vastus pöördumisele

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 08.01.2021 Kehtiv kuni 08.01.2026 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 17 Teabevaldaja: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Riigihangete vaidlustuskomisjon Teie 05.01.2021 nr 12.2-10/2 [email protected] Meie 08.01.2021 nr 6-2/3168-2 Vaidlustaja: Avalanche Laboratory OÜ Reg. kood 14175080 Toompuiestee 33a, Tallinn esindaja: vandeadvokaat Ronald Riistan Advokaadibüroo Syndicate Legal Tel: 5170960 E-post: [email protected] Hankija: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Registrikood 70009770 Aadress: Harju maakond, Tallinn, Uus-Tatari tn 25, 10134 esindaja: Erle Eks, õigustalituse jurist E-post: [email protected] Kolmandad isikud: Iglu OÜ (12397439) FOB Solutions OÜ (12449455) Cybernetica AS (10140133) FOB Solutions OÜ (12449455) HEISI IT OÜ (12765966) Mobi Lab OÜ (12523996) Osaühing ASA Quality Services (11045744) Osaühing Icefire (10885324) VELVET DP OÜ (11273445) Solita Oy (1060155-5) Catapult Labs OÜ (12853765) Superhands OÜ (12643795) FocusIT OÜ (10938380) Vastus Avalanche Laboratory OÜ esitatud vaidlustusele riigihankes 227878 "Kontaktjälgimise mobiilirakenduse HOIA ja hoia.me veebilehe arendus- ja hooldustööd" 1. Asjaolud 1.1. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (hankija) viib läbi riigihanget "Kontaktjälgimise mobiilirakenduse HOIA ja hoia.me veebilehe arendus- ja hooldustööd“ (viitenumber 227878). 1.2. 22.12.2020 otsusega kõrvaldas hankija Avalanche Laboratory OÜ (vaidlustaja) hankemenetlusest RHS § 95 lg 4 p 8 ja RHS § 104 lõike 6 alusel. Hankija otsustas 22.12 2020 tehtud Uus-Tatari 25 / 10134 Tallinn / 794 3900 / [email protected] / www.tehik.ee / registrikood 70009770  2 otsusega mitte kõrvaldada: 1) Pakkuja: Iglu OÜ (12397439) Ühispakkuja(d): Cybernetica AS (10140133), FOB Solutions OÜ (12449455), HEISI IT OÜ (12765966), Mobi Lab OÜ (12523996), Osaühing ASA Quality Services (11045744), Osaühing Icefire (10885324), VELVET DP OÜ (11273445) 2) Pakkuja: Solita Oy (1060155-5) 3) Pakkuja: Catapult Labs OÜ (12853765) Ühispakkuja(d): Superhands OÜ (12643795). Hankija teavitas pakkujaid otsusest riigihangete registri (RHR) teabevahetuse vahendusel, millele lisas ka väljavõtte otsusest. 1.3. Vaidlustus on esitatud 04.01.2021. 1.4. Hankija 22.12.2020 otsus on kättesaadav RHR-st tulemdokumentide all (22.12.2020 versioon 12.06). 2. Hankija seisukohad vaidlustusele Hankija ei nõustu vaidlustaja väidetega, justkui oleks hankija tegutsenud õigusvastaselt ja seetõttu tuleb vaidlustaja osas tehtud kõrvaldamise otsus tühistada. Hankija leiab, et vaidlustuses toodud väited ei anna alust vaidlustuse rahuldamiseks. Hankija otsus põhineb riigihangete seadusel (RHS), on piisavalt põhjendatud ning kaalutletud ja on seega õiguspärane. Veelgi enam, hankija leiab, et vaidlustus tuleb jätta läbi vaatamata selle perspektiivituse tõttu punktis 2.1 toodud asjaolude tõttu. 2.1. Vaidlustus tuleb jätta läbi vaatamata selle perspektiivituse tõttu Nimelt teostas hankija hankemenetluse käigus ka pakkumuste vastavuse kontrolli, mille käigus kontrolliti pisteliselt pakkumuse koosseisus olevate meeskonna CV-des toodud referentsprojektide paikapidavust, mille osas oli hankija sellise võimaluse endale sõnaselgelt ette näinud ka vastavustingimuses: hankijal on õigus kontrollida esitatud andmeid viidatud kontaktisiku vahendusel. Pakkumuste kontroll peab olema sisuline. Seega vaidlustaja vaidlustuse punktis 1.4.1. esitatud väide, et tegemist on asjassepuutumatute hankija küsimustega, on ebakohane. Kui hankijal puuduks õigus dokumentide sisu õigsust kontrollida, siis oleks pakkujal võimalik saavutada hankijaga lepingu sõlmimine ebaõigetele andmetele tuginedes. Selline olukord ei ole aga tolereeritav ega taga avalike vahendite säästlikku kasutamist. Samuti oleks see ebaaus teiste pakkujate suhtes. Nii UI disaineri kui ka UX disaineri rolli osas laekus Leedu Keskkonnaministeeriumile teostatud töö kohta Leedu projekti kontaktisikult teave, mille kohaselt leping plaanitakse erinevate rikkumiste tõttu üles öelda: AVALANCHE LABORATORIES does not complied agreement in this project and we consider to agreement termination. Also we don‘t have any information about this provider specialists participation and functions in object of this agreement. I can‘t confirm or deny the information in your request. Hankija andis pakkujale võimaluse asjaolusid selgitada ning palus esitada tõendid selle kohta, et hankija on L.R poolt teostatud töö vastu võtnud: Palun esitada kirjalikud tõendid UI/UX disaineri L.R. poolse töö vastuvõtmise kohta, nt poolte allkirjastatud akt vm kirjalik tõend. Tõendi või mitteammendava vastuse esitamisel ei ole võimalik veenduda pakkumuse vastavuses. Hankija selgitas seejuures üheselt, milline teave on referentsprojekti kontaktisikult laekunud ning esineb potentsiaalne alus pakkumuse mittevastavaks tunnistamiseks. (vt RHR teabevahetus 14.12.2020). Vaidlustaja etteheide, et hankija esitas pakkujale asjasse mittepuutuvaid küsimusi pakkumuse vastavuse kohta, on asjakohatu ja läheb vastuollu vaidlustaja enda varasema etteheitega hankija aadressil, mille kohaselt hankija ei ole asjaolusid piisavalt uurinud. Kohtud on korduvalt oma praktikas rõhutanud, et pakkumuste vastavuse kontroll peab olema sisuline ja pakkumuse vastavust tõendava referentslepingu täitmise kohta laekunud teavet ei saanud hankija eirata. Seetõttu anti pakkujale võimalus selgitada oma pakkumuse sisu. Kui pakkuja oleks tõendanud, et vajalikus ulatuses tellija töid aktsepteeris, oleks saanud meeskonnaliikme kogemuse täidetuks lugeda. Pakkuja esitas 17.12.2020 kell 16:52 vastuseks Leedu RHR kuvatõmmise, allkirjastatud leedukeelse lepingu, kuid ei esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaks mingiski mahus tööde üleandmist. Pakkuja hoopis selgitas, et akte ei esitata, kuna Vastuvõtuaktides ei mainita, nagu tava on, konkreetseid inimesi, vaid on tööde põhised. Hankija kirjutas veel samal päeval pakkujale ning selgitas uuesti, et soovis 14.12 päringus, et pakkuja esitab  3 kirjalikke tõendeid tuginetud referentsi tööde üleandmise ja vastuvõtmise kohta ning vastuse esitamise tähtaeg on 17.12. Pakkuja jättis kirjale täiesti vastamata, mis hankija hinnangul tooks nagunii kaasa pakkumuse mittevastavuse tagajärje, kuivõrd ei saanud tööde akteerimise kohta kinnitusi, mistõttu oli võimatu veenduda pakkumuse sisulises vastavuses. Etteruttavalt märgib hankija, et küsimuses ei olnud nõutud, et aktidel oleks meeskonnaliikme nimi. Kuna kogemus tööde teostamisest jäi tõendamata, on pakkumus nagunii mittevastav. See tagajärg pidi pakkujale otsust lugedes arusaadav olema. Nimelt Leedu Keskkonnaministeeriumi referentsprojekt oli toodud UI disaineri CV p 2 ja 4 ning UX disaineri CV p 2 ja 4 juures. Mõlemasse rolli esitati sama isik. UI disaineril tuli esitada CV juures ka tööde teostamise tõendamiseks disaini visuaalne fail. Nõutud oli minimaalselt 6 projekti ning CV-s oli toodud 6 projekti. Kuna üks projekt ei saanud vajalikku kinnitust, siis oleks pakkumus nagunii mittevastav, kuna isegi kui meeskonnaliige saaks osundada mõnele muule CV-s toodud projektile, ei saa disainifaile, mis tuli esitada juba pakkumuse koosseisus, enam hilisemalt täiendavalt esitada võrdse kohtlemise printsiibist lähtuvalt. Mitte vähem tähtis ei ole ka asjaolu, et pakkuja oli CVs märkinud, et projekt on lõppenud 10.2020, mis tähendanuks, et kogemus oli omandatud enne hanke algusaega. See tähendab, et pakkujal pidi tööde üleandmise kohta selleks hetkeks tõendeid olema. Sellist tõendit pakkuja aga ei esitanud ja jättis hankija küsimusele vastamata. Sellised pakkumused tuleks nagunii diskretsioonita tagasi lükata RHS § 114 lõike 2 alusel, sest hankija ei saa pakkumuse vastavuses veenduda ja pakkuja jättis küsimusele tähtaegselt vastamata. Sõlmitud riigihankeleping või kuvatõmmised Leedu RHR-st või pakkumusest ei tõenda, et lepingut kohaselt täideti. Veelgi enam – pakkujatel on võimalik lepingu täitmise ajal ka meeskonda vahetada. Seega, kuna RHS § 185 lõikest 1 lähtuvalt on vaidlustuse esitamise õiguse üheks eeltingimuseks, et vaidlustatav hankija tegevus rikub vaidlustaja õigusi või kahjustab tema huve (vt VAKO 61- 18/192746, p 15) ja VAKO praktikas on tuletatud põhimõte, et vaidlustusmenetluses ainus kaitstav õigushüve on õiguspärane hankelepingu sõlmimise võimalus, siis on üheselt järeldatav, et kui vaidlustus seda eesmärki ei toeta, puudub vaidlustajal vaidlustuse esitamise õigus (VAKO 5- 18/192791, p 20). Populaarkaebused, mis käsitlevad küll hankija poolt RHS-i rikkumist, ent mille püüdeks ei ole viia vaidlustajat hankelepingu sõlmimiseni, ei ole lubatavad (VAKO 83-18/194060, p 24; VAKO 78-20/220464, p 5). Hankija hinnangul ei ole vaidluse läbivaatamine seega võimalik, kuivõrd isegi juhul, kui pakkuja osaleks hankemenetluses, ei ole võimalik pakkuja pakkumust vastavaks tunnistada, kuna meeskonnaliikmel puudub nõutud kogemus. Pakkuja eesmäSeetõttu tuleb vaidlustusmenetlus lõpetada kooskõlas RHS § 197 lg 1 punktiga 8 ja jätta vaidlustus läbi vaatamata RHS § 192 lõikes 3 toodud asjaolude ilmnemisel. Ka riigihangete seaduse seletuskiri lk 130 märgib, et kõne alla võib tulla ka olukord, kus asjaolu, et vaidlustust ei tohi menetleda, ilmneb alles vaidlustusmenetluse ajal. 2.2 Hankija esitab alternatiivselt seisukohad, kui VAKO otsustab vaidlustuse läbi vaadata Ebakohane on vaidlustaja p 2.1 toodud üldine hinnang, et hankija on vaidlustaja vääralt kõrvaldanud, jättes ekslikult analüüsimata rikkumiste sisu ja on otsuse tegemisel justkui lähtunud aegunud kohtupraktikast. Hankija juhib esmalt vaidlustaja tähelepanu asjaolule, et osundatud ringkonnakohtu lahend 3-20-80 puudutab siiski pigem RHS § 95 lg 4 p 9 kohaldamist (p 27), mitte sama lõike p 8, mis on käesoleva vaidluse sisu ning kaebus jäeti rahuldamata. Kuid tõesti on ringkonnakohus põgusalt sedastanud RHS § 95 lg 4 p 8 osas, et hankijal tuleb menetluses kohaldada uurimispõhimõtet, et välja selgitada tähtsust omavad asjaolud, kuna tähtsust omavate asjaolude uurimine võimaldab vältida pakkuja meelevaldset hankemenetlusest kõrvaldamist. Uurimispõhimõttest tulenevalt on hankija käesolevas menetluses kontrollinud otsuse tegemise hetkel RHR kannete paikapidavust, st kas kannete sisu on vahepeal muutunud võrreldes pakkumuse  4 esitamise ajaga ning analüüsinud ka rikkumiste sisu (viide otsuse lepingu sõnastusele ja VÕS-le). Seega on hankija otsus igati põhjendatud ja etteheited alusetud. 2.2.1 RHR kannete arvestamine on asjakohane Hoolimata sellest, et RHR kannetel ei ole õiguslikku tagajärge, ei ole kohtupraktika välistanud RHR kannetele tuginemist. Teisele seisukohale võiks asuda siis, kui RHRs sisalduva teabe õigsus oleks ümber lükatud muude tõenditega (vaidlustus p 2.1 viimane rida lahendi tsitaadist). Käesoleval juhul pakkuja poolt sellekohaseid tõendeid esitatud ei ole ning ka hankijad ei ole oma meelt RHR-s oleva teabe osas muutnud. Pelgalt vaidlustamise fakt ei saa kaasa tuua tagajärge, et rikkumisi ei toimunud või hankemenetlust läbiviiv hankija ei saaks seda arvestada. Kui pakkujal oleks selliseid tõendeid, mis lükkaksid ümber rikkumised või mis tõendaks RHR kannete ebaõigsust, oleks vaidlustaja pidanud tulenevalt üldisest hoolsuskohustusest esitama kõik dokumentaalsed tõendid, et vältida enda menetlusest kõrvalejäämine. Hankija ei ole uurimisasutus, st uurimiskohustuse ulatus ei ole määramatu ja tal ei ole kohustust lõputult välja selgitada, millised dokumendid võiks veel olemas olla. Nagu öeldud, sellist nõuet ei väljenda ka vaidlustaja poolt viidatud kohtupraktika, vaid eesmärk on välistada olukord, kus hankija võiks teisi tõendeid eirata. Käesoleval juhul selliseid tõendeid ei esitatud. Kui hankijal oleks tulnud veel otsuse tegemisel millestki lähtuda, tulnuks need hankijale esitada. Seega hankija ei lähtunud otsuse tegemisel ebaõigetest asjaoludest, vaid talle teadaolevatest ja asjassepuutuvatest asjaoludest. Hankija on otsuse tegemise hetkel kontrollinud ja analüüsinud RHR kannete olemasolu ja see kajastub hankija otsuses. Seega on hankija otsus õiguspärane ja põhineb kaalutletud otsusel ning etteheide põhjendamatu. 2.2.2 Hankija on andnud hinnangu rikkumise olulisusele Ringkonnakohus on lahendi nr 3-20-80 p 24 kinnitanud, et otsus nr 3-19-1000 on jätkuvalt kohaldatav, st on igati õiguspärane, et hankija võtab seisukoha otsuse tegemise hetkel olemasoleva teabe põhjal rikkumiste olulisuse osas ja on ka võimalik tugineda VÕS sätetele: Mõlemal juhul hankelepingutest taganeti ning nõuti leppetrahvi. Seega on hankija hinnangul ilmselgelt mõlema lepingu korral tegemist olulise rikkumisega, sest hankelepingu oluliseks tingimuseks on kahtlemata töö tegemise tähtaegsus. Võlaõigusseadus § 116 ja 117 sätestab ühemõtteliselt, et lepingust taganemine on võimalik olulise rikkumise tõttu (vt hankija otsus). Tähtaegsus on vaieldamatult poole lepingus püsimise oluliseks huviks. Vaidlustuse p 2.1.1 esitatud nõuet, justkui hankija peaks andma põhjaliku õigusliku hinnangu mõlema vaidlustatud sanktsiooni juriidiliste õigsuse ja põhjendatuse kohta ja seetõttu tuleb hankija otsus tühistada, ei ole pädev. Esiteks ei ole hankijale teada kõiki asjaolusid (nt sanktsioneeriva hankija positsiooni) andmaks põhjalikke õiguslikke hinnanguid kolmandate osapoolte vahel toimuvate kohtuvaidluste sisu osas ning teiseks sellist kohustust ei tulene ka RHS- st. Hankija lähtub kõigest talle teadaolevast ning kasutab siis diskretsiooni ja otsustab, 1) kas olulised või pidevad rikkumised esinesid ja kui need hankija hinnangul esinesid, siis 2) kas pakkuja kõrvaldada või mitte. Hankija on mh välja toonud ka väga selged kaalutlused, põhjendused ja riskid, kui ta sõlmiks lepingu pakkujaga, kellel kõrvaldamise alus esineb. Pakkuja ärihuvid ei saa üles kaaluda hankija vajadusi ja riske. Seega on asjakohatu p 2.1.2. etteheide rikkumiste proportsionaalsuse analüüsimata jätmise kohta. Hankija on mõlema lepingu kohta ammendavalt ja selgesõnaliselt järeldanud, et tegemist on mõlemal juhul lepingute oluliste rikkumisega ning see omab olulist mõju edasises hankemenetluses osalemisele. Kvalifitseerimistingimuste ja kõrvaldamise aluste kontrollimise eesmärgiks on välistada tema silmis ebausaldusväärsete partneritega lepingute sõlmimine. Otsuses on välja toodud, et hankemenetluse tulemusel sõlmitava raamlepingu raames tehtavad arendustööd on riiklikult ajakriitilise tähtsusega ning hankija ei saa käesoleval juhul võtta teadlikku riski, et nii suuremahuline ühe partneriga sõlmitav raamleping, mille maksimaalne maht on 600 000 eurot, sõlmitakse pakkujaga, kellega raamlepingu alusel sõlmitavate hankelepingute täitmine võib ebaõnnestuda või võivad tekkida ajalised viivitused lepingu täitmisel või ei ole lepingu täitmine kvaliteetne. See tähendaks, et koroonapandeemia ohjamiseks olulised tööriistad hoia äpp ning hoia.me veebileht jääks õigeaegselt ajakohastamata ning avalikkus ei saa teenust. Esineb risk, et hankija tellituid töid ei teostata või need venivad. Selliste asjaolude  5 ilmnemine kõnealuse hankemenetluse tulemusel sõlmitava raamlepingu täitmise faasis peavad olema välistatud. RHS § 95 lg 4 p 8 kõrvaldamise alus rajaneb pakkuja ja hankija vahelise suhte põhielemendil ehk edukaks tunnistamise korral tema usaldusväärsusel. TEHIK, kes on olnud alates 2020. a märtsist oluliselt suurendatud töökoormuse all koroonapandeemiaga seotud tegevustes ning kiirete infotehnoloogiliste lahenduste leidmisel, vajab lepingu täitmiseks võimekat ja usaldusväärset partnerit ning käesoleval juhul ei olnud pakkuja usaldusväärsuse tase asjaolude pinnalt piisav. Teistel pakkujatel kõrvaldamise aluseid kontrollimisel ei esinenud. Kui hankija leiab, et pakkuja varasema(te) ebakvaliteetse(te) sooritus(te) tagajärjel on ta muutnud hankija silmis ebausaldusväärseks, on hankijal õigus selline pakkuja kõrvaldada. Seega on hankija õiguspäraselt hinnanud rikkumiste sisu ja proportsionaalsust, pidades ka silmas konkreetselt sõlmitavat riigihankelepingut. Kokkuvõtteks - hankija teeks samasisulise otsuse ka täna, kuivõrd on selge, et pakkuja usaldusväärsus ei ole kuidagi ajas kasvanud. Vaidlustaja ei ole esitanud erapooletut aluseks võetavat teavet (nt asjas tehtud kohtuotsus või leppetrahvist loobumise teade tellija poolt vms), mis võiksid tõendada, et kohustuste rikkumist tegelikult ei esinenud või ei olnud see oluline, st ei ole võimalik järeldada, et sanktsioonid oleksid olnud põhjendamatud. 2.2.3 Hankijal on õigus kõrvaldada pakkuja ka siis, kui pakkuja on sanktsioonid vaidlustanud Vaidlustaja viidatud Euroopa Kohus on C-41/17 p 42 otsuses tõepoolest sedastanud, et hankija on oma otsuse tegemisel autonoomne, kuid kohus on siinjuures täpsustavalt selgitanud, et hankemenetlust läbiviiv hankija ei ole seotud asjaoluga, et menetluses osalev pakkuja on sanktsioonid kohtus vaidlustatud (p 38), st et hankija saab pakkuja kõrvaldada hoolimata rikkumise vaidlustamisest, kui ta leiab, et rikkumine on toimunud ja see on oluline. Euroopa Kohus on ka välja toonud, et kui menetlust läbiviival hankijal selline kaalutlusõigus puuduks ja ta kõrvaldab pakkuja pelgalt rikkumise fakti olemasolul, puudub sellistel pakkujatel motivatsioon enda edasise usaldusväärsuse tõstmiseks (p 39). Seega tähendab hankija autonoomne otsustusõigus hankemenetluses seda, et hankijal on õigus hinnata asjaolusid ise ning võtta seisukoht konkreetsest hankemenetlusest lähtuvalt ja seda, et hankija ei ole seotud teise hankija poolt tehtud otsustega. Samuti tuleb hankijal siinkohal arvestada heastamismeetmeid ning nende piisavust. Hankija ei pea jätma pakkujat kõrvaldamata pelgalt seetõttu, et pakkuja on rikkumised vaidlustanud ega ka vastupidi, et rikkumised on toimunud. Toimunud rikkumised iseloomustavad pakkuja hoolsust lepingu täitmisel. Ka seda on vaidlusaluses hankemenetluses hankija otsuse tegemisel analüüsinud, hinnang koos põhjendusega on pakkujale teatavaks teinud, mistõttu on vaidlustaja etteheited arusaamatud. 2.2.4 Hankija on kõrvaldamise otsuse tegemisel aluseks võtnud pakkuja esitatud andmed Vaidlustuse p 2.2. teeb vaidlustaja etteheite, et hankija on tuginenud otsuse tegemisel oma arvamusele ja täiendavale kahele põhjendusele ebausaldusväärsuse kohta. Selline järeldus on meelevaldne. Hankija selgitab, et tõi täiendavalt küll välja hankemenetluses otsuse tegemise ajal ja paralleelselt toimunud pakkumuste vastavuse kontrollimisel tuvastatud asjaoluna Leedu Keskkonnaministeeriumile tehtud töö, mida tellija ei olnud nõus kinnitama, kuna pidas seda oluliseks menetluslikus mõttes, kuid see ei olnud hankija otsuse tegemisel määravaks ega otsuse tegemise aluseks. Hankijal on kohustus enda otsuste tegemisel lähtuda RHS-st, otsused peavad olema kaalutletud ja igakülgselt põhjendatud ning seega ei saa pidada hankija väljatoodut kuidagi asjakohatuks. Hankija on üheselt oma otsuse lõpposas märkinud, et otsuse tegemise aluseks on eelnevad hankelepingute rikkumised, mida hankija on analüüsi tulemusel hinnanud oluliseks ning Elering AS- ga toodud episoodis ei ole välja toodud heastamismeetmeid edasiste rikkumiste välistamiseks. Et  6 kõrvaldamise alust omava (edukaks tunnistatud) pakkujaga saaks hankija hiljem lepingusse astuda, peaks hankija pärast heastamismeetmete hindamist võtma seisukoha nende piisavuse osas vastavalt RHS § 97 lõikele 2. Hankija ei oleks saanud käesolevas hankemenetluses sellist otsust teha, kuivõrd heastamismeetmeid ei esitatud üldse. Pakkuja hiljem esitatud seisukoht, et kui vaidlus ei ole jõudnud lõpplahendini, siis justkui ei peagi heastamismeetmeid esitama, on ekslik. Esitatud hankepassis MKM lepingurikkumise osas on vaidlustaja heastamismeetmete kirjelduse hoolimata kohtuvaidlusest esitanud. Pakkuja ei ole selgitanud, miks ta Elering AS-ga sõlmitud lepingu osas selgitusi ei esita. Vaidlustuse p 2.1.1 järeldus, et heastamise sätte rakendamine ei ole asjakohane siis, kui üks pool talle määratud leppetrahviga ei nõustu, on meelevaldne ning ei põhine kehtival õigusel. Hankija juhib ka tähelepanu, et ei saanud Elering AS lepingurikkumise heastamismeetmeid pakkujalt ka tagantjärgi küsida, kuna need tuleb esitada RHS § 97 lõike 1 kohaselt juba pakkumuse koosseisus, mitte hiljem. Kui hankija oleks seda eiranud ja asunud heastamismeetmeid juurde küsima, oleks tegemist pakkujate ebavõrdse kohtlemisega. Täiendavalt - RHS ei välista põhimõtteliselt hankija poolt mistahes info kogumist, mis võimaldab pakkumise sisulise vastavuse kohta saada täiendavat infot, sh pöördumist kolmandate isikute poole (Tln Halduskohus 3-17-1197). Hankija ei ole andnud Leedu Keskkonnaministeeriumilt laekunud infole lepingu täitmise osas kõrvaldamise otsuse faasis tagajärge loovat hinnangut, mistõttu ei ole kaalutlusotsuse tegemisel ka antud episoodi aluseks võtnud, vaid üheselt märkinud, et sellisele asjaolule tuginemine ei ole põhimõtteliselt välistatud. 2.2.4. Hankija teeb otsused iga hankemenetluse kohta eraldi Pakkuja väited, et ta on hankijaga lepingulistes suhetes ning et varem ei ole pakkujat menetlustes kõrvaldatud, tuleb jätta tähelepanuta. Kohtupraktikas on kristalliseerunud põhimõte, et hankija varem teistes hankemenetlustes tehtud otsused ei ole siduvad. Sellegipoolest toob hankija välja juba otsuses kajastatud riski, et käesoleval juhul on tegemist suuremahulise ja prioriteetse lepinguga, vaidlustajaga varasemalt sõlmitud lepingud sellise mahu ja kaaluga ei ole ning käesolevas menetluses ei anna hankija selgitusi ega kommentaare käimasolevate lepingute täitmise kohta. Kokkuvõtteks ei saa asuda järeldusele, et hankija oleks otsuse tegemisel eksinud. Hankija ei ole otsuse tegemisel teinud kaalutlusvigu. Ka kohtulik kontrolli ulatus piirdub võimalusega rahuldada vaidlustus vaid siis, kui tuvastatakse, et hankija on tegutsenud õigusvastaselt. Hankija on otsuse langetamisel tegutsenud läbipaistvalt ja kontrollitavalt, diskretsiooni kaaludes ja selle tulemusi põhjendades ning seega on see õigusärane ja kehtiv. 3. Taotlused ja menetluslikud küsimused 3.1. Jätta vaidlustus läbi vaatamata selle perspektiivituse tõttu, kuna vaidlustajal puudub võimalus jõuda raamlepingu sõlmimiseni; Alternatiivselt, kui VAKO otsustab vaidlustuse läbivaatamise, siis jätta vaidlustus täies ulatuses rahuldamata; 3.2. Jätta vaidlustaja ja menetlusse kaasatavate kolmandate isikute menetluskulud vaidlustaja kanda; 3.3. Vaadata asi läbi kirjalikus menetluses tulenevalt (ühis)pakkujate paljususest ja koroonaviiruse ulatuslikust levikust ning nakkusohust; 3.4. Juristile on TEHIKu esindusõigus vaidlustusmenetluses antud asutuse hankekorra punkti 8.11 alusel. 1 https://www.tehik.ee/fileadmin/tehik/docs/TEHIK_uld/Hankekord_2020.pdf  7 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erle Eks Õigustalituse jurist