Töökorralduse reeglite kinnitamine

KÄSKKIRI 22.12.2020 nr 46 Töökorralduse reeglite kinnitamine Sotsiaalministri 28. augusti 2019. a käskkiri nr 50 „Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse põhimääruse kinnitamine“ punk 25 alapunktid 4- 5 alusel: 1. Kinnitan Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse töökorralduse reeglid koos lisadega. 2. Tunnistan kehtetuks Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse direktori järgmise käskkirja: 2.1. 06.07.2018 nr 23 "Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse töökorralduse reeglite kinnitamine". (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Reinhold Direktor  TERVISE JA HEAOLU INFOSÜSTEEMIDE KESKUSE TÖÖKORRALDUSE REEGLID Sisukord 1 Töökorralduse reeglite eesmärk ja rakendusala ............................................................... 2 2 Üldised käitumiseeskirjad ................................................................................................ 2 3. Arvutitöökoht ja infosüsteemid ....................................................................................... 4 4. Tööle võtmine .................................................................................................................. 6 5. Tööülesannete andmine ja kohustuste täitmine .............................................................. 7 6. Töökorraldus.................................................................................................................... 8 7. Erikohustused ................................................................................................................ 10 8. Õigused.......................................................................................................................... 13 9. Töösuhte lõppemine ...................................................................................................... 15 Lisa 1. Nõupidamiste ruumide kasutamine ...........................................................................17 Lisa 2. Käitumisjuhised e-posti ja mobiilsete andmekandjate kasutamisel ...........................17 Lisa 3. Käitumisjuhised töötajatele korruptsiooni ja kõrvaltegevuse korral ......................... 19 1 Töökorralduse reeglite eesmärk ja rakendusala 1.1 Töökorralduse reeglid reguleerivad Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) töökorraldust ja sätestavad käitumisjuhised kõikidele TEHIKu töötajatele ning praktikantidele (edaspidi koos töötaja). 1.2 Töökorralduse reeglitega reguleerimata küsimustes lähtutakse õigusaktidest ning TEHIKu juhenditest ja kordadest, asutuse väärtustest ning üldkehtivatest moraali- ja käitumisreeglitest. 1.3 Töökorralduse reeglid on kättesaadavad kõigile töötajatele TEHIKu dokumendihaldussüsteemis (edaspidi: DHS) ja siseveebis. 1.4 Töökorralduse reegleid tutvustatakse töötajale tööle asumisel või töökorralduse reeglite muutumisel ning praktikantidele praktikale asumisel. Töökorralduse reeglid (jt töökorralduslikud dokumendid) edastab personalikonsultant tutvumiseks allkirja vastu või läbi delta kooskõlastusringi. Töökorralduse reeglite muutmisel esitatakse muudatuse eelnõu tutvumiseks vähemalt kaks nädalat enne töökorralduse reeglite kinnitamist. 2 Üldised käitumiseeskirjad 2.1 Üldised käitumiseeskirjad on TEHIKu töötajatele täitmiseks kohustuslikud. 2.2 Iga töötaja esindab TEHIKut ja kujundab oma käitumisega asutuse mainet. Töötaja hoidub tegudest, mis võivad kahjustada TEHIKu mainet, huve või vara. 2.3 TEHIKu töötaja toimib ja tegutseb asutuse väärtuste järgi, mis on leitavad siseveebis. 2.4 Avalikku ruumi postitamisel, artiklite ja arvamuslugude kirjutamisel või nende kommenteerimisel tuleb selgelt eristada professionaalsed ja isiklikku laadi teemad. Kui tegemist on teemaga, mis puudutab ametialaseid oskusi või kogemusi ja Sinu käest palutakse meediasse kommentaari/hinnangut, siis kooskõlasta sõnum enne kommunikatsiooniüksusega. Eraelulised blogid ja privaatsed sotsiaalmeediakontod on igaühe eraasi, aga tuleb silmas pidada, et lisaks eraisikule oled ka riigiasutuse töötaja. 2.5 Töötaja tegutseb vastavalt õigusaktidele ja kasutab talle antud volitusi üksnes eesmärgil, milleks need on antud. 2.6 Töötaja suhtleb kolleegide ja klientidega üldiseid viisakus- ja käitumisnorme järgides. Töötaja lähtub aususe ja selguse põhimõttest, vältides sõnade, mõtete ja tegude vasturääkivusi. 2.7 Töötaja hoiab korras oma tööalase teabe, dokumentatsiooni, töökoha ja töövahendid. Töötaja seisab hea selle eest, et tema kasutuses olev tööalane  teave ja töövahendid on hoitud ja töökoht korras. Lisaks töökohale hoiab töötaja elementaarset korda ka asutuse üldkasutatavates ruumides. 2.8 Töötaja saab tööalaste kokkusaamiste ja nõupidamiste korraldamiseks kasutada TEHIKu nõupidamiste ruume, mille kasutamine ja hea kasutamise tava on täpsemalt kirjas reeglite lisas. 2.9 TEHIKu e-posti aadressi ja mobiilsete andmekandjate kasutamise reegleid reguleerib töökorralduse reeglite lisa 2. 2.10 Töötaja peab tööülesannete täitmisel rakendama Sotsiaalministeeriumi ja selle valitsemisala infoturbepoliitikat ning selle alamdokumente, mis on kättesaadavad siseveebis. 2.11 Töötaja peab jälgima infoturbeosakonna poolt antud suuniseid infoturbe tagamiseks. 2.12 Töötaja peab teatama koheselt kasutajatoe talitusele [email protected] tekkinud või tekkida võivatest tõrgetest arvutivõrgu või infosüsteemide, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste (IKT) vahendite, sh mobiilsete salvestusseadmete, töös. 2.13 Töötaja väldib tööülesannete täitmisel huvide konflikti ja korruptsiooniohu tekkimist. Täpsem info leitav www.korruptsioon.ee. 2.14 Töötajal on õigus tegeleda väljaspool töökohustusi mis tahes muu tegevusega, kui see ei ole seadusega keelatud ja järgitakse toimingupiiranguid. Toimingupiirangud on reguleeritud korruptsioonivastases seaduses (KVS § 11). Töötaja kõrvaltegevuse põhimõtted, kõrvaltegevusest teavitamine, kõrvaltegevuse taotluse menetlemine on reguleeritud töökorralduse reeglite lisas 3. 2.15 Töötaja ei tohi viibida tööl või tööülesannete täitmisel selgelt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all. Sellisel juhul võib tööandaja töötaja töökohustuste täitmisest kõrvaldada ning töötajale ei maksta tasu aja eest, mil ta oli töölt kõrvaldatud eelnimetatud põhjustel. 2.16 Tööalased konfliktid ja arusaamatused lahendatakse läbirääkimiste teel. Tööalaste probleemide ilmnemisel tuleb töötajal esmajärjekorras pöörduda oma vahetu juhi poole, esitades seejuures omapoolsed ettepanekud probleemi või konkreetse olukorra lahendamiseks. 2.17 Töölähetustes käimist reguleerib TEHIKu lähetuste kord. 2.18 Kontoris tohib pildistada ja filmida I ja II korruse koridoris, Mere saali väärtuste seina ning fotoseina taustal. Tehtud pilte tohib avalikus infoväljas kasutada vaid kooskõlastades kommunikatsiooniüksusega. TEHIKu esindamisel ajakirjanduses kasutatakse TEHIKu poolt korraldatud pildistamise pilte. 2.19 TEHIKut puudutavatel teemadel tohib töötaja või praktikant teha koolipraktikat või lõputöid kooskõlastades teema ja sisu otsese juhi, personalijuhi ja infoturbejuhiga. 3. Arvutitöökoht ja infosüsteemid 3.1 Töötajal peavad olema oma teenistus- või tööülesannete täitmiseks vajalikud arvutikasutamise algteadmised. 3.2 Kõik arvutitöökoha ja infosüsteemi kasutamisega kaasnevad kasutamisõigused ja -piirangud on personaalsed ja neid ei ole lubatud anda kasutamiseks teistele isikutele. 3.3 Töötaja on kohustatud kahe nädala jooksul tööle või teenistusse asumisest arvates, ja edaspidi iga kahe aasta järel, läbima veebipõhise infoturbe koolituse ja testi. 3.4 Infosüsteemi kasutaja ei tohi tekitada teistele kasutajatele oma tegevusega või tegevusetusega kahju ega seada ohtu infosüsteemide ja seal olevate andmete turvalisust. 3.5 Töötaja vastutab enda poolt infosüsteemides tehtud toimingute ja sisestatud andmete õigsuse eest. 3.6 Arvutitöökoha ja infosüsteemide kasutamine on lubatud vaid tööülesannete täitmiseks. TEHIKu internetiteenust on lubatud kasutada isiklikuks otstarbeks, kui see ei ole vastuolus ega kahjusta asutuse huve. Arvutitöökoht on tööülesannete täitmiseks seadistatud laua-, süle- või tahvelarvuti koos tööülesannete täitmiseks vajaliku tarkvaraga. 3.7 Töötajal ei tohi ühendada omaalgatuslikult arvutivõrku TEHIKule mittekuuluvaid arvuteid või teisi IKT vahendeid, paigaldada tarkvara või muuta arvutitöökoha häälestust (sh lülitada välja arvutitöökoha viirusetõrjet või muuta turvaseadistust). 3.8 Töötaja ei tohi infosüsteemidest andmeid kopeerida ja koguda mittetööalasel eesmärgil. Juurdepääsupiiranguga andmeid võib töödelda vaid otseste töö- või ametiülesannete täitmiseks. Keelatud on anda juurdepääsupiiranguga andmeid teisele isikule ilma juurdepääsupiirangu kehtestanud isiku loata. 3.9 Töötajal on keelatud juurdepääsupiiranguga andmete salvestamiseks või edastamiseks kasutada TEHIKu väliseid infosüsteeme v.a juhul, kui see on põhjendatud tööalase vajadusega. Mobiiltelefone kasutatakse juurdepääsupiiranguga andmete salvestamiseks või edastamiseks vastavalt kehtivale mobiilseadmete kasutamise korrale, mis on kättesaadav siseveebis. 3.10 Juurdepääsupiiranguga andmete printimisel, paljundamisel ja skaneerimisel ei tohi jätta seadmes olevaid andmeid järelevalveta. Väljaprinditud, paljundatud või skaneeritud andmed tuleb viivitamatult pärast tegevuse lõpetamist seadmest eemaldada. Leides ühiskasutatavast seadmest sinna  unustatud juurdepääsupiirangu märgistusega dokumendi, tuleb see edastada omanikule või hävitada, kui omanikku ei õnnestu tuvastada. 3.11 Andmete töötlemisel või transportimisel vastutab andmete turvalisuse eest andmete valdaja. Juurdepääsupiiranguga andmed tuleb edastada krüpteeritult kasutades selleks asutuse sertifikaati, ID-kaardi rakendust või programmi VeraCrypt, mis kuulub vaikimisi paigaldatava tarkvara hulka. 3.12 Arvutitöökoht tuleb paigutada nii, et volitamata isikul ei oleks võimalik näha ekraanil kuvatavaid andmeid, samuti tuleb välistada arvuti kasutamine teise isiku poolt. Keelatud on jätta järelevalveta arvutitöökohta, IKT vahendeid või teabekandjaid (sh dokumente) kohtadesse, kus on oht nende varastamiseks või volitamata isikute valdusesse sattumiseks. Arvutitöökohal peab olema parooliga kaitstud ekraanilukk, mis rakendub automaatselt, kui seadet ei ole 10 minuti jooksul kasutatud. 3.13 Arvutitöökoht peab olema uuendatud viimaste turvauuendustega ja aktiveeritud reaalajas töötava viirusetõrje vahendiga. Sinihammas, NFC, traadita kohtvõrgu- ja infrapunaliidesed tuleb välja lülitada, kui neid parasjagu ei kasutata. 3.14 Kaugtööl on töötajal kohustus hoida andmete koopiat krüpteeritult (v.a avalikud andmed) SoM või TEHIK mobiilsel andmekandjal. Peale lahus töötamist peab töötaja tegema andmete säilimise tagamiseks TEHIK arvutivõrguga ühendudes vajalikest andmetest varukoopia kasutaja personaalsele või struktuuriüksuse ühiskasutavale võrgukettale või töötades võrgust lahus, varundama andmeid mobiilsele andmekandjale. 3.15 Kõik töötaja kasutajakonto toimingud salvestatakse sh. logimine, blokeerimine, identifitseerimine, mis tagatakse tehniliste meetmetega ning nende õiguspärasuse üle teostab järelevalvet infoturbeosakond. 3.16 Töösuhte lõppedes või kui andmete hoidmine mobiilsel vm digitaalsel andmekandjal ei ole enam tööülesannete täitmiseks vajalik, tuleb andmed andmekandjalt turvaliselt kustutada (v.a juhul, kui kasutatakse CD/DVD/BR plaate) ja andmekandja tagastada väljastajale. 3.17 Andmete turvaliseks kustutamiseks tuleb kasutada programmi Eraser, mis on kõikide arvutite töölaual. 3.18 Paberkandjate hävitamiseks kasutatakse paberihunte. CD/DVD/BP plaadid kuuluvad kasutamise lõppedes või kasutuskõlbmatuks muutudes kasutaja poolt hävitamisele, kasutades selleks sellekohase märgistusega paberipurustajaid. Kui märgistusega purustajaid kohapeal ei ole, kogub IT-abi hävitamisele kuuluvad ja kasutaja poolt eelnevalt rikutud tööpinnaga plaadid kokku ja korraldab nende hävitamise. 3.19 Töö lõpetamisel tuleb sulgeda kõik kasutatud infosüsteemid, rakendused, veebilehitsejad, arvuti lukustada ja võtta kasutusele kõik meetmed välistamaks dokumentide ning mobiilsete andmekandjate sattumine  volitamata isikutele. Kolimisel tuleb kanda hoolt, et töökohtadele ei jääks maha tööalase teabega andmekandjaid. 4. Tööle võtmine 4.1 Töötajaga sõlmib ja lõpetab töölepingu direktor või direktori äraolekul tema asendaja. Tööleping sõlmitakse elektrooniliselt ning allkirjastatakse digitaalselt. 4.2 Tööle asuja esitab personalikonsultandile üldjuhul hiljemalt nädal enne tööle asumist isikut tõendava dokumendi ja haridust tõendava dokumendi koopia. Lisaks täidab töötaja personalikonsultandi poolt talle edastatud isikuankeedi. 4.3 Iga töötaja määrab tööle asudes ja palga muutudes riigitöötaja iseteenindusportaalis (RTIP) ise omale maksuvaba tulu suuruse võttes arvesse enda kõiki sissetulekuid. Maksuvaba tulu suurust on võimalik muuta palgaarvestusperioodile eelneva kuu 20nda kuupäevani. 4.4 Personalikonsultant veendub, et töötaja tööle lubamisel on esitatud ja vormistatud kõik vajalikud dokumendid ja vormistab tööle asumise. Personalikonsultant edastab Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) personaliarvestajale uue töötaja andmed üldjuhul viis tööpäeva enne töötaja tööle asumist, peale mida tekib RTIPis isikuandmete väli, mida töötaja saab edaspidi ise muuta. 4.5 Töötaja otsene juht vastutab tööjuhendi koostamise eest enne töötaja tööle asumist. Tööjuhend on töölepingu lahutamatu osa ja selle allkirjastavad töötaja ja tööandja koos töölepinguga. 4.6 Personalikonsultant saadab enne uue töötaja tööle asumist e-kirja tööle asumise kuupäeva, töötaja nime ja struktuuriüksusega [email protected], [email protected], sekretärile, varahaldurile, töötaja otsesele juhile ja kasutajatoe talituse juhile. Kasutajatoe talitus väljastab töö tegemiseks vajalikud ligipääsud, tööülesannete täitmisel kasutatava e-posti aadressi ([email protected]), e-postiga seotud elektroonilise kalendri ning vajadusel telefoninumbri ja muu tööks vajaliku vara vastavalt kehtivale korrale. Otsene juht tellib vajadusel arvutitöökoha erivarustuse. 4.7 Infoturbeosakond väljastab uuele töötajale tööruumidesse sisenemiseks läbipääsukaardi ja valvestuskoodi ning tutvustab infoturbe ja tuleohutusega  seotud kordi ja isikuandmete töötlemise nõudeid, töötaja fikseerib tutvumise DHSis. 4.8 Vahetu juht korraldab uuele töötajale töökoha ettevalmistamise, võtab töötaja esimesel päeval vastu. Kommunikatsiooniüksus korraldab uue töötaja tutvustamise asutuse sisekommunikatsiooni kaudu. 4.9 Sekretär lisab uue töötaja kontaktid, foto ja töökirjelduse TEHIKu siseveebi. 4.10 Töökeskkonnaspetsialist tutvustab töötajale tööohutusalaseid eeskirju ja kordi, töötaja fikseerib tutvumise DHSis. 4.11 Võlaõiguslike lepingute alusel töötavate isikute ja praktikantide läbipääsukaardi andmise otsustab TEHIKu infoturbeosakonna juhataja. Vastavad õigused saanud isik peab järgima TEHIKu töövahendite ja –ruumide kasutamise reegleid. 5. Tööülesannete andmine ja kohustuste täitmine 5.1 Töötaja tööülesanded on kindlaks määratud töölepingus, tööjuhendis, osakonna põhimääruses ja muudes töökorraldust reguleerivates dokumentides. 5.2 Töötaja täidab oma töökohustusi täpselt, õigeaegselt ja kohusetundlikult, reeglina iseseisvalt, tehes koostööd ja ilma erikorraldusteta. Töötaja teatab vahetule juhile viivitamatult asjaoludest, mis takistavad tööülesannete täitmist ja mille kõrvaldamine pole töötaja pädevuses. 5.3 Töötaja jälgib osakonnale kehtestatud tööülesandeid (tööplaani, olulisi kokkuleppeid, nende täitmise tähtaegu jm) ning osaleb aastavestlusel oma vahetu juhiga ning koolitustel, mis on talle osalmiseks suunatud. 5.4 Töötaja täidab kooskõlastatult vahetu juhiga kõrgemalseisva juhi ühekordseid tööalaseid korraldusi, mis on vajalikud sujuva tööprotsessi jätkamiseks. 5.5 Töötaja täidab ajutiselt antud ülesandeid, mis ei kuulu tema tööülesannete hulka, kuid nende ülesannete täitmine on asutuses vajalik loodusõnnetuse tagajärgede kiireks kõrvaldamiseks või õnnetusjuhtumi, vara hävimise või riknemise kiireks ärahoidmiseks või mis tuleneb eriolukorrast, välja arvatud juhul, kui ülesande täitmine on töötajale tervise tõttu vastunäidustatud või ei vasta tema võimetele. 5.6 Töötajal on õigus nõuda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis korralduse andmist, kui suulise korralduse sisu ei ole arusaadav või on alust kahelda korralduse seaduslikkuses. Korraldust tuleb täita, välja arvatud juhul, kui korralduse täitmine on vastuolus seadusega, tervisele vastunäidustatud, eeldab eriharidust ja töökogemust, teadmisi ja oskusi, mida ei ole töötajalt seadusest või seaduse alusel antud õigusaktidest või tööjuhendist tulenevalt nõutud. 5.7 Tööalastele rasketele eksimustele järgnevalt saab töötaja selgitada endapoolsed seisukohti vahetule juhile digiallkirjastatud seletuskirja, millele  järgneb vahetu juhiga juhtumi analüüs ühe kuu jooksul arvates eksimuse tuvastamisest. 5.8 Töötaja kohustub sisestama isikuandmete muudatused (ees- ja perekonnanimi, kontaktaadress, haridustase jne) RTIP-i isikuandmete moodulisse hiljemalt 5 tööpäeva jooksul pärast andmete muutust. Pangakonto või selle kasutaja nime muutumisel muudab töötaja selle RTIPis vähemalt 5 tööpäeva enne palgapäeva. 6. Töökorraldus 6.1 Töö ja puhkeaeg 6.1.1 TEHIKus on üldjuhul kahe puhkepäevaga viiepäevane 40-tunnine töönädal. Esmaspäevast neljapäevani on tööpäeva pikkus 8 tundi ja 15 minutit ning reedel 7 tundi. Tööaja algus ja sellest tulenev lõpp lepitakse kokku vahetu juhiga. Tööpäev algab ajavahemikus 8.00–9.00 ning lõppeb esmaspäevast neljapäevani ajavahemikus 16.45–17.45 ja reedel kell 15.30–16.30. 6.1.2 Kasutajatugi töötab graafiku alusel, vastavalt kliendi vajadustele ja tööajakavale esmaspäevast pühapäevani, sh ka riiklikel pühadel. 6.1.3 Lõunavaheaeg puhkamiseks ja einestamiseks on 30 minutit, mida kasutatakse üldjuhul ajavahemikus 11.00-st 14.00-ni. Lõunavaheaega ei arvestata töötaja tööaja hulka. 6.1.4 Lisaks lõunavaheajale on Töötajal õigus tööpäeva jooksul kahele 15- minutilisele tööaja hulka arvatavale vaheajale (üks enne ja teine pärast lõunat). Lisapauside kasutamata jätmine ei lühenda tööaega. 6.1.5 Töötajale, kelle tööülesannete hulka kuulub töötamine kuvariga (vähemalt 50% tööajast), kasutab 5-10 minutit puhkepausi iga kuvariga töötatud tunni kohta. 6.1.6 Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, suurele reedele, võidupühale ja jõululaupäevale vahetult eelnevat tööpäeva lühendatakse kolme tunni võrra. Tööajakava alusel töötavatele töötajatele lühendatud tööpäev ei laiene. 6.1.7 Vajadusel kasutatakse summeeritud tööaja arvestust, mille arvestusperioodi pikkus on kuni 4 kuud. 6.1.8 Töötajad on kohustatud esimesel võimalusel teavitama vahetut juhti oma ajutisest töövõimetusest või muul mõjuval põhjusel eemal viibimisest ja eemalviibimise eelduslikust kestusest ning kajastama selle võimalusel enda Outlooki kalendris. Vahetu juht teavitab töötaja rohkem kui 1-päevasest eemal viibimisest personalikonsultanti, kes edastab info viivitamatult RTK-le. Võimaluse korral tuleb teavitada ka ajutise töövõimetuse arvatavast kestusest. Tööajakava alusel töötavate inimeste vastavasisulise info edastab otsene juht ise RTKle. 6.1.9 Pärast ajutist töövõimetust tööle naasnuna teavitab töötaja sellest vahetut juhti ja personalikonsultanti, kes edastab info viivitamatult RTK-le.  6.1.10 Tööpäeva kestel töölt lühiajaline eemalolek arvatakse tööaja hulka, kui selles on vahetu juhiga eelnevalt kokku lepitud. 6.1.11 Kõik töötajad teevad üksteisele nähtavaks ja täidavad elektroonilist Microsoft Outlook kalendrit tööaja planeerimise kohta. Kalendrisse märgitakse vähemalt: 6.1.11.1 tööajal tööülesannete täitmisest planeeritult eemal viibimine (sõltumata eemal viibimise aja pikkusest ja põhjusest), kus töötaja teab, et ta ei ole teistele kättesaadav (näiteks koosolek, seminar, koolitus, arsti juures käik jne); 6.1.11.2 koosolekul osalemine jm hõivatus, sh keskendumist vajava ja häirimist vältiva tööülesande täitmine; 6.1.11.3 tavapärasest erinev tööaeg. 6.1.12 Kalendrisse märgitakse eemal viibimise põhjus, sh tööülesanne, mille täitmise tõttu eemal viibitakse. Vahetu juhiga kokkulepitud aeg eraelulisteks toiminguteks täpsustust ei nõua, aga võiks olla kalendris märgitud erakohtumisena. 6.1.13 Töötajal on kokkuleppel vahetu juhiga võimalik võtta tööpäevade arvelt vabad päevad töötasu säilitamisega järgmiselt: 6.1.13.1 tervislikel põhjustel 3 tervisepäeva kalendriaastas, mille töötaja ise vormistab RTIPis; 6.1.13.2 kõrgkooli lõpetamisel üks päev; 6.1.13.3 1. klassi mineva lapse lapsevanemal koolialguse aktuse puhul; 6.1.13.4 lähedase matuste korraldamiseks 3 päeva. 6.1.14 Tööaja arvestuse aluseks oleva info edastamise eest personalikonsultandile vastutab töötaja vahetu juht. 6.2 Kaugtöö 6.2.1 TEHIK võimaldab vastavalt töö iseloomule kaugtööd. 6.2.2 Kaugtöö on töötaja töötamine väljaspool tavapärast töötamise kohta, olles tööülesannete täitmiseks kättesaadav IKT vahendite kaudu. Töötaja peab olema tööajal kättesaadav telefoni, e-posti ja muude TEHIKus kasutatavate suhtluskanalite teel ning tema distantsilt töötamine ei tohi takistada kolleegide tööd. 6.2.3 Kaugtööl ei ole lubatud kasutada TEHIKule mittekuuluvat arvutitöökohta. Kaugtöö arvutitöökoha turvalisuse eest vastutab töötaja. 6.2.4 Kaugtööl arvuti, arvutivõrkude ja infosüsteemide kasutamine: 6.2.4.1 töötaja kasutab kaugtööl töö tegemiseks tema valdusesse antud tööandja sülearvutit ja muid arvutitöökoha vahendeid vastavalt kokkuleppele otsese juhiga;  6.2.4.2 arvutitöökoht peab olema varustatud viimaste turvauuendustega ja aktiveeritud reaalajas töötava viirusetõrje vahendiga; 6.2.4.3 arvutitöökoha asukoht ei tohi võimaldada kõrvalistel isikutel jälgida arvutiekraanil toimuvat; 6.2.4.4 kaugtöö lõpetamisel tuleb sulgeda kõik kasutatud infosüsteemid, rakendused, sh veebilehitsejad, lülitada arvuti välja ja võtta kasutusele kõik meetmed välistamaks teabe ning mobiilsete andmekandjate sattumist võõrastesse kätesse. 6.2.5 Kaugtöö tegemine lepitakse vahetu juhiga eraldi kokku. Vahetu juht, kelle töötaja läheb kaugtööle, peab enne kaugtöö tegemist veenduma, et konkreetse töökoha ülesanded on väljaspool tavapärast töötamise kohta täidetavad. 6.2.6 Kaugtööl töötamisel on töötaja kohustatud tagama kaugtöökoha turvalisuse ja andmekaitse nõuete täitmise samaväärselt TEHIKu tööruumide tingimustele ja kooskõlas TEHIKu infoturbekorraldusega. 6.2.7 Kaugtöö võimaldamiseks ei ole TEHIK kohustatud tegema töötajale kaugtöökoha ettevalmistamiseks lisatöid nagu tehnika seadistamine või võrgu häälestamine. 6.2.8 TEHIK ei hüvita üldjuhul kaugtööga kaasnevaid lisakulutusi, v.a. kui selle kulu hüvitamise on enne kulu tekkimist kooskõlastanud vahetu juht, üldosakonna juhataja ning kinnitanud direktor. 6.2.9 Hüvitatavad kulud on eelkõige eelneval kokkuleppel toimunud töövahendite soetamise kulud. Võimalusel kasutab töötaja kaugtöö tegemiseks TEHIKu võimaldatud vahendeid (sh kontoritarbed). 6.2.10 Töötaja on kohustatud märkima kaugtööl viibimise aja enda Microsoft Outlooki kalendrisse. 6.2.11 Töötaja peab koheselt teavitama vahetut juhti kaugtööl juhtunud tööõnnetusest või muust ohtlikust olukorrast. Kui kaugtöökeskkonnas juhtub õnnetus, mida ei saa seostada tööülesannete täitmisega, siis ei ole tegemist tööõnnetusega vaid muu ohtliku olukorraga. 7. Erikohustused 7.1 TEHIKu vara kasutamine 7.1.1 Töötaja peab tema valdusesse antud vara kasutama ja majandama heaperemehelikult ning jälgima hooldus- ja remondi soovitusi et vältida selle kahjustamist, hävimist, vargust või kaotamist. IT varade kasutamisel kohustub töötaja järgima IT varade korda. 7.1.2 TEHIKu IT vara kolimine tuleb eelnevalt kooskõlastada infoturbeosakonnaga ja teavitada [email protected]. 7.1.3 Kui töötaja on tahtlikult kahjustanud TEHIKu vara, vastutab ta kogu tekitatud kahju eest.  7.1.4 Kui töötaja on tekitanud TEHIKu varale kahju hooletuse või raske hooletuse tõttu, vastutab ta tekitatud kahju eest ulatuses, mille määrab tööandja iga juhtumi puhul individuaalselt. Hüvitamiskohustuse määramisel arvestatakse: 7.1.4.1 süü vormi ja selle tagajärgede raskust; 7.1.4.2 töötajale antud juhiseid vara kasutamiseks; 7.1.4.3 töötingimusi; 7.1.4.4 töö iseloomust tulenevat riski; 7.1.4.5 senist käitumist. 7.2 Töö- ja tuleohutuse üldjuhised 7.2.1 Töökohad kujundatakse ja sisustatakse selliselt, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Kaugtööd tehes peab töötaja kujundama ja sisustama oma töökoha selliselt, et vältida õnnetusi ja tervisekahjustusi ning töövõime ja heaolu. 7.2.2 Tuleohutusnõuded kehtestatakse ja evakuatsiooniskeemid koostatakse tööruumide rendileandja poolt vastavates juhendites. Juhendid peavad asuma kõigile töötajatele kättesaadavas kohas. Tuleohutuse üldised nõuded reguleeritakse TEHIKu hoone tulekahju korral tegutsemise plaanis, mis asub siseveebis. 7.2.3 Tööle asumisel toimub töötajale töötervishoiu, tööohutuse ja tuleohutuse nõuete ning evakuatsiooniskeemi ja –teede tutvustamine vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse korraldusele TEHIKus. TEHIKu poolt mitte hallatavates ruumides tagab tööohutuse ja tuleohutuse nõuete ning evakuatsiooniskeemi ja – teede tutvustamise ruume haldav asutus. 7.2.4 Tööohutuse, esmaabi ja tuleohutuse eest vastutavad töötajad on määratud TEHIKu direktori käskkirjaga. 7.2.5 Töötaja täidab oma tööülesandeid selliselt, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda. 7.2.6 Tööandjal on õigus paigaldada asutuse ruumidesse videovalvesüsteeme ja töödelda sellega seoses isikuandmeid ning kehtestada TEHIKu ruumides erinevate sisenemisreeglitega turvatsoonid. 7.2.7 Esmaabikapid koos esmaabivahenditega asuvad kontoris nõuetekohaselt märgistatud ja kergesti juurdepääsetavas kohas. Esmaabivahendite asukoha juures on märgitud esmaabi andmiseks väljaõppe saanud töötaja nimi ning telefoninumber abi kutsumiseks (112). 7.2.8 Õnnetuse korral antakse esmaabi kohapeal selleks väljaõppe saanud töötajate poolt ning vigastatu või haigestunu toimetatakse koju või raviasutusse. 7.2.9 Suitsetamine ei ole lubatud TEHIKu tööruumides ja TEHIKu büroohoone peaukse ees.  7.2.10 Tööruumides on keelatud: 7.2.10.1 kasutada lahtist tuld; 7.2.10.2 tarvitada alkohoolseid jooke, v.a lahja alkohol etiketi osana (pidulikud sündmused, väliskülalised, -visiidid jms); 7.2.10.3 kasutada mittetöökorras elektrilisi seadmeid; 7.2.10.4 tõkestada väljapääsud mööbli, töövahendite, paberivarude vm takistustega. 7.2.11 Tööruumist lahkumisel tuleb kustutada tuled, sulgeda aknad ja lukustada uksed, lülitada välja elektriseadmed (nt radiaator, soojapuhur, ventilaator, raadio jms) ning eemaldada elektrivõrgust mobiiltelefoni akulaadija jmt seadmed. 7.2.12 Enne tööruumide valvestamist tuleb veenduda, et tööruumides ei viibi isikuid. 7.2.13 Õnnetuse, tulekahju, varguse või vandalismiakti korral peab töötaja võtma viivitamatult tarvitusele abinõud (sh teatama häirekeskusele telefoninumbril 112) selle tõkestamiseks ja/või tagajärgede likvideerimiseks, kui see ei ohusta töötaja enda elu või tervist. 7.3 Teenust osutavate isikute ja külaliste viibimine TEHIKu ruumides 7.3.1 Hooldus- ja koristusteenuseid teostavate töötajate hoones viibimine lepitakse kokku teenuse osutajaga sõlmitavas lepingus või eraldi kokkulepete alusel. 7.3.2 Sekretäri olemasolul kontoris juhatab töötaja juurde saabunud külalise külastatava juurde sekretär või kutsutakse külastatav külalisele vastu. Sekretäri eemalviibimisel korraldab iga töötaja tema juurde saabunud külalise vastuvõtmise ise. Külalise saabumine fikseeritakse külalisteregistris. 7.3.3 Külalisi saadab hoones viibimise ajal töötaja, kellele külaline on saabunud, saatjata võõraste inimeste liikumine TEHIKu ruumides ei ole lubatud. 7.4 TEHIKu ruumides väljaspool tööaega viibimise tingimused ja kord 7.4.1 TEHIKu tööruumides, kuhu on paigaldatud valvesignalisatsioon, peab iga signalisatsiooni sisse- ja väljalülitamise teostama vastavalt ruumides kehtivale korrale. Töötaja veendub enne signalisatsiooni sisse lülitamist, et tööruumides ei ole teisi töötajaid. 7.4.2 Töötaja, kes põhjustas signalisatsiooni häire, teavitab sellest koheselt infoturbespetsialisti valvestuspuldi kõrvaloleval kontaktil, kes teavitab turvafirmat, et häirega seotud väljakutsele ei pea reageerima. Teavitamata jätmisel kannab häirega seotud kulud häire põhjustanud töötaja. Kulud tuleb häire põhjustanud isikul hüvitada ka juhul, kui häire tekkis tema tööruumis lahti unustatud akna või ukse tõttu. 8. Õigused 8.1 Töötasu ja haigushüvitis 8.1.1 Töötasu makstakse vastavalt õigusaktidele ning töölepingus ettenähtud suuruses ja tingimustel. 8.1.2 Töötasu arvestusperiood on üks kalendrikuu. 8.1.3 Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja teeb tööd üle kokkulepitud aja (ületunnitöö), mis üldjuhul hüvitatakse vaba aja andmisega. 8.1.4 Ületunnitöö on üle kokkulepitud aja töötamine, mida tehakse kas poolte kokkuleppel või tööandja ühepoolsel nõudmisel, kui see on põhjendatud erakorralise või ajutise olukorraga, töölepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras. 8.1.5 Erakorraliseks ja ajutiseks olukorraks loetakse juhtumeid, kui: 8.1.5.1 ilmnevad olulised tööd takistavad probleemid infosüsteemide toimimisel; 8.1.5.2 töö tegemata jätmisel on reaalne oht TEHIKu varale kahju tekkimisel; 8.1.5.3 loodusõnnetuse ennetamiseks või selle tagajärgede kiireks kõrvaldamiseks; 8.1.5.4 ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks, kelle asendamise kohustus ei ole määratud töötaja tööjuhendis. 8.1.6 Töötasu kantakse töötaja pangakontole üks kord kuus hiljemalt kuu viimasel tööpäeval. 8.1.7 Töötasust maksuvaba tulu maha arvestamise aluseks on töötaja poolt isikuankeedis näidatud andmed. Maksuvaba tulu mahaarvamise aluseks on lisaks ka töötaja poolt RTIP-i esitatavad avaldused. 8.1.8 Haigushüvitist maksab tööandja töötaja haigestumise või vigastuse teise kuni kaheksanda päeva eest sotsiaalmaksuseaduses ning töötervishoiu ja –ohutuse seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses. Haigushüvitise suurus on 70% töötaja keskmisest töötasust. 8.2 Puhkus ja puhkusetasu maksmine 8.2.1 Puhkust antakse kalendriaasta eest. Kõikidel töötajatel on õigus 35- kalendripäevasele põhipuhkusele ning teistele puhkustele töölepingu seaduses ja täiskasvanute koolituse seaduses sätestatud korras. 8.2.2 Osalise tööajaga töötaja puhkus on sama kestusega kui täistööajaga töötajal. 8.2.3 Tööle asumise kalendriaastal arvutatakse kalendriaastast lühema aja eest põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Töötajal on õigus taotleda puhkust, kui ta on TEHIKus töötanud vähemalt kuus kuud. Sellest varasem puhkuse kasutamine toimub kokkuleppel vahetu juhiga. 8.2.4 Puhkuste taotlemine, kooskõlastamine ja kinnitamine toimub RTIP-i kaudu. Tekkinud küsimuste korral pöörduvad töötajad  personalikonsultandi või personalijuhi poole, kes on TEHIKu puhkuste portaali haldurid. 8.2.5 Töötajad esitavad puhkuste ajakavasse planeeritud puhkuste taotlused RTIP-s hiljemalt personalikonsultandi teavituskirjas toodud kuupäevaks. Personalikonsultant kontrollib tähtaegselt esitatud ja kooskõlastatud taotlused ning edastab RTIPI-s direktorile kinnitamiseks hiljemalt 28. veebruariks. 8.2.6 Puhkuste ajakava koostatakse igaks kalendriaastaks. Kinnitatud puhkuste ajakava on kõigile töötajatele hiljemalt 1. märtsist kättesaadav RTIP-s ning töötajad loetakse sellega puhkuste ajakavast teavitatuks. 8.2.7 Väljaspool puhkuste ajakava antav puhkus ja puhkuse muutmise taotlus vormistatakse RTIP-s. Töötaja esitab taotluse RTIP-s hiljemalt kaks nädalat enne soovitud puhkuse algust. Puhkuse ajaks määrab töötaja RTIP-is endale asendaja, kes kooskõlastab asenduse. Puhkuse muutmisel on puhkuse kinnitamise õigus töötaja vahetul juhil. 8.2.8 Puhkuse osade kaupa kasutamisel on puhkuse ühe osa katkematu kestus vähemalt 14 kalendripäeva, osade kaupa võetava puhkuse võtmisel ei tohi kahe järjestikuse puhkuseosa vahele jääda ainult puhkepäevad. 8.2.9 Töötajal on õigus saada lapsepuhkust, tasustamata lapsepuhkust ja isapuhkust töölepingu seaduses sätestatud korras. Kui töötajale on puhkuse ajakava koostamise ajal teada, millal ta soovib kasutada lapsepuhkust, taotleb ta seda puhkuse ajakava puhkusena. Kalendriaasta jooksul tehtud lapsepuhkusele jäämise taotluse esitab töötaja vähemalt kaks nädalat enne soovitud puhkusele jäämise kuupäeva. Kalendriaasta eest kasutamata jäänud lapsepuhkust ei kanta üle järgmisesse kalendriaastasse. 8.2.10 Töötajal on õigus saada tasustamata puhkust sisseastumiseksamite tegemiseks vastavalt töölepingu seaduse § 67 lg-le 2. Tasustamata puhkust võimaldatakse vahetu juhiga kokkuleppel RTIP-s esitatud taotluse alusel. 8.2.11 Töötajale antakse täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud tasemekoolitusel osalemiseks õppepuhkust sõltumata õppekoormusest. Õppepuhkuse kasutamiseks esitab töötaja taotluse RTIP-s, kuhu lisab koopia koolitusasutuse tõendist või uuendab enda haridusandmed RTIP-i isikuandmete moodulis EHISe kaudu. 8.2.12 Töötaja teavitab esimesel võimalusel vahetut juhti puhkuse kasutamist takistavatest asjaoludest ning taotleb RTIP-s vastavalt puhkuse katkestamist või edasi lükkamist. Töötaja võib kasutamata jäänud puhkuseosa ära kasutada vastavalt taotlusele vahetult pärast puhkuse kasutamist takistavate asjaolude äralangemist või kokkuleppel vahetu juhiga kalendriaasta jooksul muul ajal. 8.2.13 Kui töötajal jääb töösuhte lõppemisel põhipuhkus kasutamata, maksab tööandja töötajale kasutamata jäänud aegumata puhkuse eest rahalist hüvitist. Välja teenimata kasutatud põhipuhkuse välja makstud  puhkusetasu peetakse töötaja lõpparvest kinni või nõutakse lõpparve piisamatuse korral sisse võlaõigusseaduses sätestatud korras. 8.2.14 Töötaja on kohustatud enne puhkusele minekut märkima puhkusel viibimise aja vähemalt nädal enne puhkuse algust enda Microsoft Outlooki kalendrisse ning seadistama Microsoft Outlooki saabuvale e- postile puhkuse ajaks vastamiseks automaatse teate kontorist eemal viibimise kohta ja kontaktisiku andmed, kelle poole pöörduda kiirete küsimuste korral. Otsese kontaktisiku puudumisel on kontaktiks TEHIKi üldine e-posti aadress ja telefon. Samuti tuleb endale puhkuse ajaks määrata asendaja DHS-is ja JIRAS. 8.2.15 Puhkusetasu kantakse töötaja pangakontole töötaja poolt RTIP-s tehtud valiku alusel hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või järgmisel palgapäeval. 9. Töösuhte lõppemine 9.1 Töölepingu lõppemise aluseid reguleerib töölepingu seadus. Töölepingu ülesütlemisel lähtutakse töölepinguseaduse §-des 96-98 sätestatud etteteatamise tähtaegadest. Töösuhte lõppedes teavitab personalikonsultant töötajaga töösuhte lõppemisest vajalikke osapooli avades DHSis ringkäigulehe. 9.2 Töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel edastab töötaja vastavasisulise avalduse oma vahetule juhile ja personalikonsultandile (viimasele e-posti aadressil [email protected]). 9.3 Töösuhte lõppedes: 9.3.1 annab töötaja vahetule juhile ülevaate pooleli olevatest töödest ning annab üle töös olevad töödokumendid ning tema valduses oleva muu tööga seonduva teabe; 9.3.2 tagastab töötaja viimasel tööpäeval temale tööalaselt üleantud vara (vastavalt kehtivale korrale ja RTIP info kohaselt), tööruumi võtme ja/või ligipääsukaardi üle selleks määratud isikule; 9.3.3 sulgetakse töötaja ligipääsud TEHIKu infosüsteemidesse ja ruumidesse. 9.4 Töötaja töökohustuse süülisel rikkumisel hoiatatakse töötajat töölepingu seaduses ettenähtud juhtudel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis töölepingu võimalikust ülesütlemisest töökohustuste rikkumise jätkumisel või kordumisel. 9.5 Töösuhte lõppemisel suletakse töötaja e-posti konto. Kirjasaatjate informeerimiseks lisatakse automaatvastus, milles märgitakse, et antud e- postiaadress on suletud. Töötaja e-posti aadressi hoitakse 3 kuud ja sellega seotud postkasti ei hoita kauem kui 1 aasta peale töösuhte lõppu. Lisa 1. Nõupidamiste ruumide kasutamine 1.1. Nõupidamiste ruumid on mõeldud tööalaste kokkusaamiste ja nõupidamiste korraldamiseks. 1.2. Nõupidamiste ruume broneeritakse Microsoft Outlook kalendris. 1.3. Nõupidamiste ruumide heaperemeheliku kasutamise eest vastutab nõupidamise korraldaja, kes hoolitseb ka selle eest, et nõupidamise lõppedes viiakse nõupidamisruumist ära sinna kaasavõetud asjad, materjalid ja sööginõud ning ruum on valmis järgmiseks nõupidamiseks. 1.4. Juhul, kui nõupidamise ruumi sisustus võimaldab paigutuse muutmist ja plaanitava nõupidamise tarbeks on vaja muuta sisustuse paigutust võib seda teha kui nõupidamise lõppedes taastatakse sisutuse algne paigutus. 1.5. Nõupidamise ettevalmistamiseks, teenindamiseks ja nõupidamisele kogunemiseks tuleb nõupidamisruum broneerida piisava ajavaruga ning vabastada ruum õigeaegselt. 1.6. TEHIKu väliste külaliste osavõtul toimuvad nõupidamised ja koolitused on soovitav viia läbi esimese korruse nõupidamisruumides. Lisa 2. Käitumisjuhised e-posti ja mobiilsete andmekandjate kasutamisel 1.1. Juurdepääsupiiranguga dokumendid edastatakse TEHIKu välistele adressaatidele e- posti kaudu krüpteerituna. 1.2. Töötaja on kohustatud regulaarselt lugema temale saadetud e-posti, korrastama postkasti oluliste kirjade või manuste salvestamisega võrgukettale ja/või DHS-i (nt  projekti rahastusotsused vms) ja mitteoluliste kirjade kustutamisega. Kirjad, mis võivad kaasa tuua kohustusi TEHIKule, tuleb registreerida DHSis. 1.3. Kasutajal on keelatud: 1.3.1. e-posti automaatne edasisuunamine TEHIKu välistele e-posti aadressidele. Tööalase vajaduse korral kooskõlastab suunamise infoturbeosakond põhjendatud taotluse alusel; 1.3.2. tööalaste andmete saatmine ja vastuvõtmine kasutades selleks kolmanda osapoole e-posti teenust (nt „gmail.com“, „hotmail.com“, „hot.ee“); 1.3.3. avada tundmatutelt või kahtlasena tunduvatelt aadressidelt saadetud e-kirju ja käivitada e-kirjaga kaasas olevaid manuseid. Kahtluse korral tuleb võtta ühendust IT-abiga; 1.3.4. TEHIKu e-posti aadressi kasutamine mittetööalasel eesmärgil. 1.4. Pärast töösuhte lõppemist töötaja postkast suletakse ja saabuvaid e-kirju edasi ei suunata. Postkasti sisu (salvestatud, saadetud, saadud e-kirjad) arhiveeritakse ja säilitakse 1 (üks) aasta. 1.5. Tööülesannete täitmisel kasutatavate andmete salvestamiseks väljapoole arvutitöökohta, võib kasutada ainult TEHIKu poolt väljastatud mobiilseid andmekandjaid. 1.6. Mobiilse andmekandja väljastamine toimub IT-abile ([email protected]) esitatud põhjendatud taotluse (eesmärk, milleks andmekandjat kasutatakse, kasutamise aeg ja vajalik seade) alusel: 1.6.1. mälupulki, -kaarte ning mobiilseid kõvakettaid väljastab IT-abi ja tagab nende üle jooksva arvepidamise; 1.6.2. CD/DVD/BR-plaate väljastab IT-abi. 1.7. Juurdepääsupiiranguga andmete salvestamisel mobiilsele andmekandjale tuleb andmed alati krüpteerida, väljaarvatud juhul, kui kasutatakse eelnevalt krüpteeritud andmekandjat. 1.8. Tööalaseid andmeid sisaldava mobiilse vm digitaalse andmekandja saatmisel postiga, kulleriga või üleandmisel (mh teabenõudjale), tuleb vormistada sellekohane üleandmise akt või saatekiri, mis registreeritakse TEHIKu dokumendihaldussüsteemis. Dokument peab sisaldama saatjat, vastuvõtjat, andmekandja liiki, identifitseerimistunnuseid, saatmise/üleandmise kuupäeva ja osapoolte allkirju. 1.9. Kasutuskõlbmatuks muutunud mobiilsed andmekandjad tuleb väljastajale tagastada (v.a CD/DVD/BR plaadid). 1.10. Andmeid sisaldava mobiilse andmekandja kadumisest või vargusest tuleb kohe teavitada IT-abi ([email protected], telefon 794 3943). 1.11 Väliste arvele võetud mobiilsete andmekandjate inventuurid toimuvad vastavalt IT varade korrale. Lisa 3. Käitumisjuhised töötajatele korruptsiooni ja kõrvaltegevuse korral 1. Üldsätted ja käitumisjuhiste eesmärk 1.1. Käitumisjuhis sätestab töötajate käitumisnormid ja juhised õiguspäraseks ja eetiliseks käitumiseks, et vältida võimalikke huvide konflikte ja töötajate või TEHIKu maine kahjustamist. 1.2. Huvide konflikt ei ole korruptsioonivorm, vaid tegemist on olukorraga, mis võib viia korruptsioonini. Huvide konflikti või selle riski vähendamiseks või maandamiseks rakendatakse tegevus- ja toimingupiiranguid, enesetaandamise kohustust, huvide avaldamist jne. 1.3 Huvide konflikti hangete puhul reguleerib TEHIKu hankekord. 2. Üldised käitumispõhimõtted korruptsiooni ja huvide konflikti vältimiseks 2.1. TEHIKu töötajad töötavad avalike huvide heaks. Töötajate ausus ja professionaalsus on TEHIKu sõltumatuse ja avaliku maine garantiiks. 2.2. Töötaja ei tohi lasta tekkida enda suhtes kahtlust, et tema tööalane tegevus on ajendatud isiklikest huvidest. Seega tuleb töötajal igakordselt kontrollida, kas ta on omalt poolt teinud kõik, et vastata kohustusele täita tööülesandeid erapooletult ning vastavalt avalikule huvile. 2.3. Riigihangetega tegelevad töötajad kohustuvad kord kalendriaastas allkirjastatud kinnituse huvide konflikti puudumise kohta 2.4. Kui ilmneb, et töötaja enda või kolleegi tegevus võib kahjustada TEHIKu huve või mainet, peab töötaja sellest kohe teavitama vahetut või kõrgemalseisvat juhti. 2.5. Töötaja peab tegutsema vastavalt kehtivatele õigusaktidele, kehtestatud kordadele ning kasutama talle antud volitusi üksnes eesmärgil, milleks need on antud. 2.6. Töötaja hoidub igasugusest isikuid kahjustavast omavolilisest tegevusest ega rakenda ka kellegi suhtes sooduskohtlemist. 2.7. Kui töötaja on sattunud olukorda, mida tema meelest võib mitmeti tõlgendada, tuleb seda oma vahetu juhi või kõrgemal seisva juhiga kohe arutada. 3. Korruptsiooni ja/või huvide konflikti olukorrad (riskid) ja nende maandamismeetmed 3.1. Korruptsioonivastase seaduse (KVS) kohaselt on ametiisik (KVS § 2 lg 1) isik, kuid kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Seega on kõik TEHIKu töötajad ametiisikud KVS tähenduses. 3.2. Olukorras, kus kliendid, koostööpartnerid või teised asutused teevad töötajatele või asutustele soodustusi või kingitusi, tuleb olla tähelepanelik, sest nende vastu võtmine  võib osutuda õigusvastaseks või seada kahtluse alla töötaja tegevuse erapooletuse ja seaduslikkuse. 3.3. KVS paneb ametiisikule kohustuse keelduda korruptiivsest soodustusest ning toob välja, et korruptiivseks ei loeta soodustust, mis ei ole seostatav töökohustusega või mida saab üheselt mõista tavapärase viisakusavaldusena. 3.4. Soovituslikud kontrollküsimused hindamaks soodustuse/kingituse lubatavust: 3.4.1. kas soodustus või kingitus on mõeldud töötajale või asutusele? 3.4.2. kas soodustus muudab mingit otsust või annab võimaluse otsuse muutmiseks või mõjutamiseks? 3.4.3. kas see on tasu millegi eest (ületades tavapärast viisakusavaldust) või annab põhjuse selle arvamiseks? 3.4.4. kas soodustuse saaja tunneb ennast edaspidi kellegi ees kohuslasena? 3.4.5. kas oled soodustusele vihjanud või seda otse küsinud? 3.4.6. kas soodustus on tehtud ühekordselt või see on muutunud sagedasemaks? 3.4.7. kui olukorda kajastatakse meedias, kas selline kajastus võib kahjustada organisatsiooni mainet? 3.4.8. kas tööalane koostööpartner või kolmas isik on tööga seotud kingituse saatnud ametniku kodusele aadressile või edastanud teadlikult kolmanda isiku kaudu eesmärgiga varjata isiklikku kontakti? 3.4.9. kas reisi, majutuse või külastuse eest soovib maksta tööalane koostööpartner? 3.5. Soovituslikud kontrollküsimused hindamaks üritustel, välislähetustel osalemise ja nendega kaasnevate soodustuse lubatavust (enne üritusel osalemist): 3.5.1. kas osalemine on lähtuvalt tööülesannete täitmisest ja isiku tööalasest positsioonist kohane, vajalik ja eesmärgipärane? 3.5.2. milline on ürituse toimumise koht ja kutsuja võimalik eesmärk (eelkõige juhul, kui kutsuja soovib tasuda kõik osalemisega seotud kulud)? 3.5.3. kas ja milliseid muid soodustusi üritusega kaasneb? 4. Juhised kingituste ja soodustuste kohta 4.1. Kingitused, soodustused 4.1.1. TEHIKu töötaja ei tohi vastu võtta rahalises vääringus kingitusi (sh ka kinkekaardid) ega soodustusi (sh nii otsesed soodustused töötajale kui kaudsed soodustused töötajaga seotud isikutele) isikutelt, kelle üle teostatakse järelevalvet või kellelt tellitakse/hangitakse asju või teenust. 4.1.2. Lubatud on vastu võtta: 4.1.2.1. Meeneid, millel ei ole olulist rahalist väärtust, ent mis väljendavad aktsepteeritaval viisil tänu ja ei ole suunatud töötaja mõjutamisele ega sellisena ka üldsuse poolt tõlgendatav (ei ole järelevalvemenetluse käigus antud) ning mida võib mõista tavapärase viisakusavaldusena, näiteks konverentsikõnelejale antav pisikingitus, kliendi toodud lilled või kommikarp, pastapliiats, võtmehoidja jms.  4.1.2.2. Kõigile kodanikele (kodanike gruppidele) võrdselt tagatavad soodustused, mis ei ole seotud töötaja tööülesannete täitmisega. 4.1.3. Kingituseks saadud toiduained (kommid, šokolaadid, tort, vein vms) võib ühiseks tarbimiseks viia asutuse kööki/puhkenurka. 4.2. Kutsed üritustele, sh kutsed tutvustada avalikult oma seisukohti kirjalikult või suuliselt 4.2.1. Töötaja tasuta kaasavõtmine väljasõitudele (meelelahutuslikel eesmärkidel) ja puhkusereisidele, talle tasuta või soodushinnaga öömaja pakkumine, tasuta või soodushinnaga rendiauto pakkumine, kõrvaltegevuse turuhinnast ülemakstud tasustamine jne, võivad olla käsitletavad korruptiivse tuluna. 4.2.2. Töötaja kutsumine üritustele, kus tutvustatakse uusi teenuseid ja asju/tooteid,on aktsepteeritav kui sellele ei järgne tutvustaavate teenuste või asjade/toodete soetamine/hankimine TEHIKule või muul moel töötaja või TEHIKu mõjutamine. Kutse, mis on suunatud töötajale, kui TEHIKu esindajale, tuleb kooskõlastada vahetu juhi ja sisekommunikatsioonijuhiga. 4.2.3. Kui töötaja esineb üritusel TEHIKu esindajana, tuleb esinemise sisu eelnevalt kooskõlastada vahetu juhi ja kommunikatsioonitegevuste ja rahvusvaheliste suhete koordinaatoriga. 4.2.4. Töötaja, kes soovib eraviisiliselt avaldada teksti, pidada kõnet, läbi viia koolitust teemal, mis käsitleb TEHIKu tööd, peab ta sellest eelnevalt teavitama vahetut juhti ja kommunikatsioonitegevuste ja rahvusvaheliste suhete koordinaatorit. 4.2.5. Töötajate avalik esinemine ja publitseerimistegevus on üldjuhul lubatud, kui see ei sega töötaja tööülesannete täitmist ja ei ole sisult vastuolus TEHIKu ega avaliku huviga. Esinemiseks ei anta luba, kui võib eeldada, et kutsuja/korraldaja eesmärgiks on töötaja või TEHIKu mõjutamine. 4.2.6. Eraviisilise trükise avaldamise või koolitustegevuse korral, kui sellest on vahetut juhti teavitatud, ja trükis on kirjutatud või koolitus peetud vabal ajal, võib töötaja vastu võtta tasu (eeldab, et loa andmisel on hoolikalt kaalutud tasu maksmise motiive ja mõju). 5. Kõrvaltegevused 5.1.1. Töötaja võib tegeleda kõrvaltegevusega teise ametiasutuse või kolmanda isiku heaks: 5.1.2. töölepingu või teenuse osutamise lepingu alusel; 5.1.3. valitaval või nimetataval ametikohal; 5.1.4. ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus; 5.1.5. juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena. 5.1.6. Töötaja võib tegeleda ja saada tulu pedagoogilise tegevuse eest haridusasutuses. Haridusasutus haridusseaduse mõistes on koolieelne lasteasutus, põhikool, gümnaasium, kutseõppeasutus, rakenduskõrgkool, ülikool, huvikool ning täiendus-õppeasutus, samuti neid teenindavad teadus- ja metoodikaasutused. 5.1.7. Töötaja peab hoiduma kõrvaltegevusest, millega kaasneb tööülesannete täitmise võimatus, võimalik huvide konflikt, takistus täita tööülesandeid  asjatundlikult, hoolsalt ja tähtaegselt, takistus kinni pidada seadusega ettenähtud puhkeajast või TEHIKi maine kahjustamine. 5.1.8. Kõrvaltegevuseks ei loeta tööjuhendis ettenähtud tööülesandeid ega tulu saamist intressidena hoiuselt, rendilt või teise isiku kasutusse antud kinnisasjalt. 5.1.9. Töötaja on kohustatud teavitama vahetut juhti kõrvaltegevusest. Töötaja on kohustatud teavitama kõrvaltegevusest ka siis, kui kõrvaltegevus toimub töövälisel ajal, samuti juhul, kui töösülesande andmise ja täitmise kohustus on peatunud seaduses ettenähtud juhul, eelkõige puhkuse ja lapsehoolduspuhkuse ajaks. 5.1.10. Kõrvaltegevusest teavitamise eesmärgiks on saada ülevaade töötajate kõrvaltegevusest, vältida huvide konflikti ning kindlustada tööülesannete nõuetekohane täitmine, töökoha ja asutuse hea maine. 5.1.11. Kõrvaltegevusest teavitamiseks esitab töötaja teavituse RTIPi vahendusel.