Leping

Raamleping nr 3-9/2479-1 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi tellija), registrikood 70009770, aadress Uus- Tatari 25, 10134 Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel direktor Katrin Reinhold ja Osaühing GT Tarkvara, (edaspidi täitja), registrikood 10235193, aadress Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn, keda esindab juhatuse liige Ahti Leppik, edaspidi nimetatud ka eraldi pool või koos pooled, sõlmisid raamlepingu (edaspidi nimetatud raamleping ning koos hankelepinguga ka leping) alljärgnevas: 1. Raamlepingu eesmärk ja ese 1.1. Tellija poolt korraldatud riigihanke „Microsoft litsentside rent“ (riigihanke viitenumber 229254) alusel sõlmitud raamlepingu eesmärk on kokku leppida, kuidas toimub raamlepingu kehtivuse ajal raamlepingu esemeks olevate asja tellimiseks hankelepingute sõlmimine tellija ning raamlepingu partnerite vahel. 1.2. Lepingu esemeks on Microsofti litsentsid (edaspidi asi), mida täitja kohustub tellijale rentima vastavalt raamlepingus ja raamlepingu lisades toodud tingimustele. Raamlepingu eseme täpsem kirjeldus ja esemele esitatavad nõuded on toodud tehnilises kirjelduses ja täitja pakkumuses. 1.3. Raamleping ei kohusta tellijat asja rentima, st hankelepingut sõlmima. 1.4. Raamleping kehtib 36 kuud või kuni kohustuste täitmiseni või raamlepingu lõpetamiseni või raamlepingu mahu täitumisel. 2. Üldtingimused 2.1. Raamlepingu juurde kuuluvateks lahutamatuteks osadeks loetakse kõik lisad ja riigihanke alusdokumendid ning täitja riigihankes esitatud pakkumus ja pooltevahelised kirjalikud teated, mida raamlepingu lisadena eraldi ei allkirjastata. 2.2. Asja rentimine ja selle sisu lepitakse kokku tellimuses ja hankelepingus. 2.3. Kui hankelepingu tingimus erineb raamlepingu tingimusest, loetakse ülimuslikuks hankelepingu tingimus. 2.4. Pooled teevad lepingu täitmiseks ja nende eesmärkide saavutamiseks koostööd. Pooled kohustuvad tegema kõik vajalikud pingutused, et täita hankeleping õigeaegselt ja vastavalt kokkulepetele. 2.5. Tehnilises kirjelduses toodud renditavate asja kogused on indikatiivsed ja ei ole tellijale siduvad. 2.6. Lepinguga kohustub täitja tarnima tellijale asja vastavalt hankelepingule. Täitja kinnitab, et ta on lepingu esemeks oleva asja edasimüüja ja hankelepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ja huve ning puuduvad mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi leping sõlmida.  2.7. Hankelepingu allkirjastamisega kinnitab täitja võimekust tarnida tähtaegselt tellitavate asja kogused vastavate tellimuste saamisel. 2.8. Asja üleandmise hetkest tekib tellijal asja kasutusõigus lepingus sätestatud tingimustel. Asja kasutamine on tellijale lubatud Eesti Vabariigi territooriumil ja tähtajatult. 3. Poolte õigused ja kohustused 3.1. Täitja kohustub: 3.1.1. rentima asja hankelepingus kokkulepitud tingimustel; 3.1.2. tegema koostööd kolmandate osapooltega pidades silmas tellija vajadusi (nt äritellijaga jne); 3.1.3. teavitama viivitamatult tellijat asja rentimist takistavatest asjaoludest, mis segavad hankelepingu nõuetekohast täitmist; 3.1.4. tarnima Eesti Vabariigi piires asja tasuta vastavalt hankelepingus sätestatule; 3.1.5. teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma mistahes huvist, mis võib põhjustada lepingu täitmisel huvide konflikti tekkimist. 3.2. Täitjal on õigus: 3.2.1. saada asja rentimise eest hankelepingus kokkulepitud ulatuses ja korras tasu; 3.2.2.kasutada lepingu täitmisel alltöövõtjaid. Alltöövõtjate tegevuse ja tegevusetuse eest vastutab ostja ees müüja. 3.3. Tellija kohustub: 3.3.1. tasuma renditud asja eest kokkulepitud ulatuses ja korras; 3.4. Tellijal on õigus: 3.4.1. kontrollida igal ajal lepingu täitmist ja anda täitjale selleks kohustuslikke suuniseid; 3.4.2.keelduda osaliselt või täielikult tasu maksmisest, kui täitja ei täitnud nõuetekohaselt lepingut kokku lepitud tingimustel ja täitja poolne rikkumine ei ole objektiivselt põhjendatud; 3.4.3. kaasata lepingu täitmiseks teisi riigiasutusi informatsiooni andmisel, maksja ja/ või asja kvaliteedi kontrollija rollis. Kolmanda osapoole kaasamine tellija poolt ei ole käsitletav raamlepingu muutmisena riigihangete seaduse mõttes. 4. Hankelepingute sõlmimine 4.1. Asja rentimise aluseks on sõlmitud hankeleping. Hankelepinguks loetakse ka tellimust, mis ei ole hankelepingu vormil sõlmitud. 4.2. Tellimuste esitamiseks ja hankelepingu sõlmimiseks on tellijal õigus pöörduda otse täitja poole, esitades hankelepingu sõlmimise tingimused. 4.3. Tellija sõlmib hankelepinguid vastavalt tegelikule vajadusele ning täitja peab olema valmis võimalike ajaliste pauside tekkimiseks hankelepingu sõlmimiste vahepealsel ajal. 4.4. Asja rentimine toimub tellimuses fikseeritud tehnilise kirjelduse alusel, milles on määratud hankelepingu ese ja tehniline spetsifikatsioon jm olulised tingimused. 4.5. Asja tellimiseks esitab tellija täitjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tellimuse. Tellimus on täitjale esitatav kirjalik pöördumine asja rentimiseks, kas tellimuskirjana, mille järel sõlmitakse vajadusel hankeleping kindlal vormil. 4.6. Tellija annab mõistliku aja pakkumuse esitamiseks, arvestades asja tehnilist keerukust ja pakkumuse esitamiseks vajalikku aega. Pakkumuse esitamisel tuleb järgida kõiki tellimuses esitatud nõudeid.  4.7. Kui pakkumus ei vasta tellimuse tingimustele, lükatakse see tagasi. 4.8. Tellijal on õigus hankelepingu pakkumus tagasi lükata ja otsustada hankelepingut mitte sõlmida või vastavalt raamlepingule esitatud tellimus kehtetuks tunnistada, kui: 4.8.1.pakkumus ei vasta tingimustele; 4.8.2. ületab eeldatavat maksumust või; 4.9. Asja rentimiseks sõlmitakse vajadusel hankeleping vastavalt tellimuse tingimustele. Hankeleping mahuga alates 20 000 eurot käibemaksuta sõlmitakse alati hankelepingu vormil ja allkirjastatakse poolte poolt. Täitja kohustub hankelepingu allkirjastama hiljemalt 3 tööpäeva jooksul hankelepingu allkirjastamiseks saatmisest. 5. Hankelepingu täitmine 5.1. Täitja annab tellijale üle asja, mille kvaliteet, kogus ja omadused vastavad hanke alusdokumentides, tehnilises kirjelduses, tellimuses ja pakkumuses sätestatule. 5.2. Asi peab vastama hanke alusdokumentides esitatud tehnilistele nõuetele ja täitjal peavad olema intellektuaalse omandi õigused lepingu täitmiseks. 5.3. Täitja tarnib asja tellijale hankelepingus määratud tähtajaks, mis lepitakse kokku hankelepingus. 5.4. Asi antakse üle täitja poolt tootja vastavasisulise kinnitusega kasutusõiguste jõustumise kohta, mille alusel allkirjastatakse üleandmise ja vastuvõtmise akti (edaspidi akt). Asja vastuvõtmiseks allkirjastab tellija akti omalt poolt, kui tellijal puuduvad pretensioonid üle antud asja osas. Akt tuleb allkirjastada mõistliku aja jooksul. 5.5. Koos üle antava asjaga annab täitja tellijale rendiperioodiks üle kõik toote omandiõigused vastavalt lepingus sätestatule. 5.6. Kui üle antud asi ei vasta hankelepingus kokku lepitud tingimustele, on tellijal õigus asja vastuvõtmisest keelduda ja anda täitjale täiendav tähtaeg hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks. 5.7. Asja omandiõigus ja juhusliku hävimise ning kahjustumise riisiko läheb täitjalt tellijale üle üleandmise-vastuvõtmise akti mõlemapoolsel allkirjastamisel. 6. Raamlepingu hind 6.1. Tellija tasub täitjale tellitud asja eest vastavalt pakkumuses fikseeritud rendihindadele ühe aasta kohta (edaspidi lepingu hind). Raamlepingu perioodil ei ole lubatud rendi hinda tõsta. 6.2. Raamlepingu eeldatav maht on 2 220 000 (kaks miljonit kakssada kakskümmend tuhat) eurot käibemaksuta, mis summeeritakse kõikide sõlmitud hankelepingute alusel. 6.3. Lepingu hind sisaldab asja vastavalt tehnilisele kirjeldusele ja hankelepingus kirjeldatule, lisaks saatekulu Eesti Vabariigi piires. 6.4. Täitjal on õigus esitada e-arve pärast asja aktiga vastu võtmist, kui hankelepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Arvel tuleb märkida riigihanke nimetus, raamlepingu number, võimalusel minikonkursi number ning kontaktisiku andmed.1 6.5. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 21 kalendripäeva alates nõuetekohase arve laekumisest. 1 Välisriigi pakkujad võivad esitada arve pdf-vormingus aadressil [email protected], kui e-arve esitamine ei ole võimalik. 7. Intellektuaalne omand 7.1. Täitja kinnitab raamlepingu ja selle alusel sõlmitud hankelepingute allkirjastamisega, et talle kuuluvad asja rentimiseks vajalikud autoriõigused, litsentsid ja muud intellektuaalse omandi õigused, mis on vajalikud lepingu täitmiseks ja õiguste loovutamiseks tellijale ning nende suhtes ei ole õigusi ega nõudeid kolmandatel isikutel. 7.2. Tasu intellektuaalse omandi õiguste loovutamise ja kasutuslitsentsi andmise eest sisaldub hankelepingu täitmise hinnas. 7.3. Täitja loovutab tellijale lepingu täitmise käigus loodud kõik mistahes vormis lepingu osad, mis puutuvad lepingu täitmisse, kõik autori varalised õigused ning annab lihtlitsentsi autori isiklikele õigustele koos all-litsentsi andmise õigusega kogu autoriõiguste kehtivuse ajaks ilma geograafiliste piiranguteta asja üleandmise hetkest, loobudes sellega hankelepingu alusel üle antud originaalteoste osas õiguste kasutamisest. 7.4. Täitja tagab, et isiklikud õigused on ilma täitja nõusolekuta teostatavad muuhulgas järgnevas ulatuses: 7.4.1. tellijal on õigus asja kasutada mis tahes eesmärgil ja viisil; 7.4.2. asja rentimiseks üleandmisega tellijale kinnitab täitja, et asi on üldsusele avaldamiseks valmis. 7.5. Täitja tagab tellijale kõik vajalikud õigused hankelepingu täitmise käigus renditava asja kontrollimiseks ka ajal, mil asi on üle antud, kuid ei ole veel tellija poolt aktiga vastu võetud. 7.6. Täitja on kohustatud tagama intellektuaalse omandi õiguste (eeskätt autoriõiguste) olemasolu ja kehtivuse, samuti nende ülemineku tellijale viisil, mis võimaldab tellijal hankelepingu lõppedes üle võtta hankelepingu eseme kasutamiseks. 7.7. Täitja kohustub lahendama kõikvõimalikud lepingujärgsete teenustega seotud intellektuaalse omandi õigustest tekkivad vaidlused kolmandate isikute või oma töötajate või koostööpartneritega, v.a. kui vastutus lasub kellelegi teisel. Juhul, kui eeltoodust tekib tellijale rahaline või muu kohustus või juhul, kui tellija on kohustatud lõpetama hankelepingu alusel renditud asja kasutamise, on tellijal õigus nõuda täitjalt sellega kaasneva rahalise või muu kohustuse täitmist ja/või samaväärse asja rendist ilma täiendavat tasu nõudmata võimalikult lühikese aja jooksul, hoidudes mistahes viivitustest tellija töös, eseme kasutuselevõtmises ja kasutamises tellija poolt. 7.8. Kõik tellijale kaasnevad otsesed ja kaudsed kahjud, mis tulenevad sellest, et kolmandal isikul on või väidetavalt on varalisi või mittevaralisi intellektuaalsest omandist tulenevaid õigusi hankelepingu alusel üle antavate intellektuaalse omandi objektide suhtes, kannab täitja. 7.9. Selles alapeatükis kirjeldatud õigused loetakse tellijale lõplikult üle läinuks pärast asja rentimiseks vastuvõtmist. 8. Vastutus 8.1. Pool vastutab oma lepingulise kohustuse rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav vääramatu jõu või muu objektiivse asjaolu tõttu. Nimetatud asjaolu esinemist peab tõendama pool, kes sellele tugineda soovib. 8.2. Pool vastutab oma lepingulise kohustuse rikkumise eest, mis tuleneb tema poolt hankelepingu täitmisse kaasatud isikute tegevusest. 8.3. Pool ei vastuta lepinguliste kohustuste rikkumise eest, mis tulenes teise poole kohustuste rikkumisest või kolmandate isikute tegevusest või tegemata jätmistest. Kui tellija viivitab  omapoolsete kohustuste täitmisega ja nende kohustuste mittetähtaegne täitmine ei võimalda täitjal omapoolseid kohustusi tähtaegselt täita, fikseeritakse asja üleandmise tähtaja pikenemine vastava aja võrra. Nimetatud asjaolu esinemist peab tõendama pool, kes sellele tugineda soovib. 8.4. Kohustuse rikkumisel on teisel poolel õigus kasutada kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid vastavalt võlaõigusseadusele. 8.5. Poolte rahaline koguvastutus on piiratud raamlepingu kogumaksumusega, kuid nimetatud piirang ei kehti süülise rikkumise, intellektuaalomandiõiguse või andmekaitsealaste kohustuste rikkumisel. 8.6. Tasu maksmisega viivitamisel on täitjal õigus nõuda viivist võlaõigusseaduses sätestatud määras konkreetse asja eest maksmisele kuuluvast tasust iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise maksimaalne määr on 25% konkreetse asja eest tasumisele kuuluvast kogusummast. Viivise nõue tuleb esitada allkirjastatult. 8.7. Täitja poolse lepinguliste kohustuste rikkumisena käsitletakse eeskätt olukorda, kus üle antud asi ei vasta osaliselt või täielikult lepingu tingimustele või esineb muid täitja poolseid lepingu rikkumisi. 8.8. Kui täitjal rikub lepingulist kohustust, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on 200 eurot iga rikkumises oldud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 25% hankelepingu kogumaksumusest. Kui asja rentimine on kokku lepitud etappide kaupa, siis mitte rohkem kui 25% etapi kogumaksumusest. 8.9. Juhul kui täitja poolsetest viivitustest tingitult ei ole asja kasutuselevõtt enam realistlik või vajalik, on tellijal õigus hankelepingust taganeda vastavalt võlaõigusseaduse § 116 lõikele 1 ning täitja on kohustatud tegema juba makstud osa eest tellijal tagasimakse. 8.10. Lepingu olulise rikkumise korral on tellijal õigus esitada täitjale leppetrahvi nõue 10 000 eurot iga rikkumise eest. Täitja poolse olulise hankelepingu rikkumise korral ei pea tellija määrama täitja lepingu täitmiseks võlaõigusseaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning tellijal on muu hulgas õigus hankeleping üles öelda või hankelepingust taganeda. 8.11.Oluline rikkumine on lisaks võlaõigusseaduses sätestatule mh järgnev: 8.11.1. mõjuva põhjuseta hankelepingu sõlmimata jätmine või täitmisele mitte asumine; 8.11.2. valeinfo esitamine; 8.11.3. hankelepingu täitmiseks vajalike õiguste (sealhulgas load, litsentsid, intellektuaalse omandi õigused) puudumine; 8.11.4. intellektuaalse omandi õiguste ja nende kasutamise tingimuste rikkumine; 8.11.5. korduv (vähemalt kahel korral) meeskonnaliikme asendamine isikuga, kes ei vasta kokku lepitud nõuetele või meeskonnaliikme asendamine ilma osja eelneva vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta; 8.11.6. konfidentsiaalsuskohustuse rikkumine; 8.11.7. lepingujärgsete kohustuste korduv (vähemalt kahel korral) täitmata jätmine; 8.11.8. tähtaegselt asja üle andmata jätmine selliselt, et lepingu eesmärgi täitmine ei ole enam tähtaegselt realistik ja/või täitja poolse tegevuse või tegevusetuse tõttu ei ole võimalik enam kasutada hankelepingu rahastamiseks ettenähtud vahendeid; 8.11.9. lepingujärgsete kohustuste üleandmine kolmandale isikule vastavat lepingumuudatust sõlmimata. 8.12. Asja vastuvõtmine tellija poolt ei vabasta ega vähenda täitja vastutust lepingu rikkumise eest.  8.13.Kui täitja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus täitjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses. 8.14. Leppetrahvi nõude kohustub tellija esitama mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui 3 kuu jooksul alates päevast, mil tellija sai teadlikuks leppetrahvi nõude aluseks olevast asjaolust. Leppetrahvi nõude vaidlustamine ei vabasta täitjat selle maksmise kohustusest enne vastava kohtuotsuse jõustumist. 8.15. Täitja on kohustatud leppetrahvi tasuma 14 kalendripäeva jooksul alates tellija poolt vastava nõude esitamisest, kui leppetrahvi nõudes ei ole määratud teisiti. 8.16. Tellijal on õigus tasaarvestada leppetrahvi summa täitjale asja eest tasumisele kuuluvate maksetega. Tasaarvestamise korral ei rakendata leppetrahvi tasumise kohustust. 9. Konfidentsiaalsuskohustus 9.1. Pooled kohustuvad vastastikku hoidma salajas ja mitte avaldama kolmandatele isikutele ükskõik missugust konfidentsiaalseks peetavat informatsiooni, mis on saadud teiselt poolelt lepingu täitmise käigus või muul viisil või juhuslikult. 9.2. Täitja peab võtma kasutusele isikuandmete ja tellija infosüsteemide kaitseks organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid, lähtudes muuhulgas kehtivatest õigusaktidest. Täitja ei tohi töödelda arenduskeskkondades reaalseid ja isikustatud andmeid. 9.3. Juhul, kui lepingu täitmise raames osutub vajalikuks isikuandmete töötlemine, lepivad pooled isikuandmete töötlemise tingimused kokku isikuandmete töötlemise lepingus, juhindudes isikuandmete kaitse üldmääruse2 artiklis 28 kirjeldatust. 9.4. Konfidentsiaalne informatsioon on igasugune teave (sh ärisaladus, isikuandmed, lepingute andmed, infosüsteemid, turvasüsteemide kirjeldused, riistvara ja tarkvara kirjeldused, pakkumused, kasutatavad tehnoloogiad, spetsifikatsioonid jms), mis on saadud seoses lepingu täitmisega ja mille sattumine kolmandate isikute kätte võib pooltele põhjustada turvariske või majanduslikku kahju või kolmandate isikute (eelkõige tellija klientide) eraelu puutumatuse rikkumist. Kahtluse korral eeldatakse informatsiooni konfidentsiaalsust. 9.5. Konfidentsiaalne informatsioon ei ole teave, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest või mille avalikustamiseks pooled on andnud nõusoleku. 9.6. Täitjal ei tohi tegeleda lepingu osas avalike suhetega ning anda teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul. 9.7. Pooled võivad edastada konfidentsiaalset informatsiooni ainult nendele isikutele, kes on lepingu täitmisega seotud ja tagavad, et need isikud oleksid konfidentsiaalsuskohustusest teadlikud. Pooled nõuavad nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 9.8. Pooled ei kasuta lepingu täitmisel neile teatavaks saanud konfidentsiaalset informatsiooni oma huvides ega muul eesmärgil, kui lepingu täitmiseks. 9.9. Täitja on teadlik, et lepingud ja kokkulepped on avalikud, v.a osades, mis on avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel määratud asutusesiseseks kasutamiseks või märgitud täitja poolt ärisaladuseks. 2 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr (EL) 2016/679.  9.10. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral kohustub täitja hüvitama kõik kahjud, mis sellise rikkumise tagajärjel tellijale või kolmandale isikule tekkisid, sõltumata sellest, kas rikkumine pandi toime lepingu kehtivuse ajal või lepinguliste kohustuste lõppemise järgselt. 9.11.Konfidentsiaalsuskohustus kehtib tähtajatult. 9.12. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral kohustub täitja hüvitama kõik kahjud, mis sellise rikkumise tagajärjel tellijale või kolmandale isikule tekkisid, sõltumata sellest, kas rikkumine pandi toime hankelepingu kehtivuse ajal või lepinguliste kohustuste lõppemise järgselt. 10. Raamlepingu kehtivus 10.1.Leping jõustub sõlmimisel. 10.2. Hankelepingud tuleb sõlmida raamlepingu kehtivuse ajal, kuid võivad kehtida kauem. Raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingutele kohalduvad raamlepingu tingimused, olenemata raamlepingu kehtivusest. 10.3.Tellija võib raamlepingu kehtivust pikendada kuni uue raamlepingu ja selle alusel hankelepingu sõlmimiseni. 10.4. Raamlepingut muudetakse pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega raamlepinguga samas vormis, arvestades riigihangete seaduses toodut. 10.5. Kui mõni lepingu tingimus peaks osutuma osaliselt või täielikult kehtetuks või täitmisele mittepööratavaks, ei mõjuta see teiste lepingu tingimuste kehtivust ning lepingu ülejäänud tingimused jäävad kehtima ja täitmisele pööratavaks. Sel juhul võimalusel asendatakse kehtetu või täitmisele mittepööratav tingimus õiguslikult kehtiva tingimusega, mis on sisult võimalikult lähedane poolte kavatsustele ja kehtetu tingimuse majanduslikule mõjule. 10.6. Täitjal ei ole õigust raamlepingut või sellest tulenevaid kohustusi üle anda kolmandatele isikutele, välja arvatud riigihangete seaduses ette nähtud alustel. Kolmas isik on mistahes füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole selle raamlepingu pooleks. 10.7. Tellija võib raamlepingu igal ajal ühepoolselt üles öelda, teatades täitjale 60 päeva ette. Raamlepingu ülesütlemine ei muuda automaatselt kehtetuks selle alusel varem sõlmitud hankelepinguid. 10.8. Tellija võib hankelepingust taganeda ilma täitjale kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega andmata, kui täitja viivitab toote tellijale üleandmisega enam kui 14 kalendripäeva alates üleandmise tähtpäeva saabumisest. 10.9. Tellijal on õigus raamleping ühepoolselt etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, kui täitja on oluliselt raamlepingut rikkunud või juhul, kui täitja 10.9.1. suhtes on algatatud pankrotimenetlus; 10.9.2. pankrot on välja kuulutatud; 10.9.3. täitja varad arestitakse; 10.9.4. täitja finantsseisund halveneb tellija põhjendatud hinnangul oluliselt ja see muudab hankelepingu nõuetekohase täitmise vähetõenäoliseks. 10.10. Lepingu lõppemisel mistahes alusel ja põhjusel on täitja kohustatud tellijale üle andma kogu lepingutega seotud informatsiooni ja dokumentatsioon (nii digitaalselt kui paberkandjal, samuti informatsiooni, mida ei ole salvestatud eelnimetatud infokandjatele). Üleantav info ja dokumentatsioon peab olema süstematiseeritud. Täitja on kohustatud  andma ammendavad selgitused eelkirjeldatud informatsiooni haldamise ja kasutamise kohta, tehes seda tellija nõudmisel kirjalikult. 11. Teadete edastamine ja kontaktisikud 11.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul e-posti teel, lähtudes kodukorra tingimustest selle olemasolul. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks kohale jõudmise teates märgitud kellaajal või e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. 11.2.Juhul, kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peab teade olema edastatud digiallkirjastatult poole allkirjaõigusliku isiku poolt. Informatiivset teadet võib edastada ka telefoni teel. Informatiivseks loetakse teade, millega ei kaasne õiguslikke tagajärgi. 11.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva. 11.4.Tellija kontaktisik(ud) on: Elari Moks, tel 794 3838, e-post [email protected] või tema asendaja. 11.5. Täitja kontaktisik(ud) on: Ahti Leppik, telefon 669 1115, e-post: [email protected] või tema asendaja; 11.6.Kontaktisikute pädevuses on anda teisele poolele vajaliku informatsiooni ja juhiseid oma pädevuse piires, kontrollida asja kvaliteeti, anda asi üle ja võtta asi vastu ning allkirjastada akt. 11.7. Kontaktisiku muutumisest teavitab pool kirjalikult teist poolt viivitamatult. 12. Lõppsätted 12.1.Raamlepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule. 12.2. Raamlepingule kohaldub Eesti õigus. Kuivõrd tegemist on segatüüpi lepinguga, siis lisaks üldistele lepingulistele õiguskaitsevahenditele tuleb arvestada ka seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida kasutatakse vastavalt rikkumise olemusele kas VÕS peatükk 35 või 36 alusel. 12.3.Raamlepinguga reguleerimata küsimustes või olukorras, kus mõni lepingu säte on vastuolus seadusega, lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest. 13. Lisad (ei allkirjastata) 13.1. Lisa 1 – Hankelepingu projekt; 13.2.Lisa 2 – Tehniline kirjeldus; 13.3. Lisa 3 – Pakkumus. 14. Poolte allkirjad Tellija: Täitja: Katrin Reinhold Ahti Leppik /allkirjastatud digitaalselt / /allkirjastatud digitaalselt /