dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskus
Muu lepingAvalik

Leping

Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskus · 4. detsember 2020
Viit
3-9/179-28
Registreeritud
4. detsember 2020
Dokumendi liik
Muu leping
Funktsioon
3 Finantsarvestus ja asutuse varade haldus
Sari
3-9 Riigihankelepingud
Toimik
3-9
Vastutaja
Priit Parro (TEHIK, E-teenuste juhtimise osakond, Sotsiaalkaitse talitus)

Failid

  • 📎Hankeleping_VH uue teenuse kolmas etapp.asice1009 KB

Sisu (failidest)

HANKELEPING nr 3-9/179-28 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi nimetatud ka Tellija), registrikood 70009700, aadress Uus-Tatari 25/Veerenni 13 Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel direktor Katrin Reinhold ja Nortal AS, (edaspidi nimetatud ka Täitja), registrikood 10391131, aadress Lõõtsa tänav 6c, Tallinn, keda esindab notariaalse volikirja alusel Ats Albre, edaspidi koos või eraldi nimetatud ka Pool või Pooled, sõlmisid Tellija läbiviidud riigihankes „Sotsiaalkaitse infosüsteemi arendustööd (riigihanke viitenumber 188661) hankeosas I poolte vahel 11.04.2018 a sõlmitud raamlepingu alusel käesoleva hankelepingu (edaspidi nimetatud ka Leping) alljärgnevas: 1. LEPINGU ESE 1.1. Lepingu esemeks on SKAIS uue vanemahüvitise teenuse kolmanda etapi funktsionaalsuse loomise tööd (edaspidi nimetatud ka Tööd). 1.2. Tööde loetelu, Tööde teostamise tingimused ja realiseerimistähtajad on sätestatud Lepingu lisas 1. 1.3. Lepingu Tööde maht on kuni 12 000 töötundi. 1.4. Vajadusel on Tellijal õigus tellida ja Täitjal kohustus teostada Lepingu esemega seotud täiendavaid Töid kuni 20% ulatuses kokkulepitud mahust. 1.5. Täiendavate Tööde tellimine ja sellega kaasnevad muudatused Lepingu täitmisel lepitakse Poolte vahel kokku vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas digitaalselt allkirjastatud vormis. 2. LEPINGU ÜLDTINGIMUSED 2.1. Pooled teevad Lepingu täitmiseks ja Lepingu eesmärkide saavutamiseks koostööd. Lepingu täitmisel kohustuvad Pooled tegema kõik vajalikud pingutused, et täita Leping õigeaegselt ja vastavalt kokkulepetele, lähtudes Poolte vahel sõlmitud raamlepingus, käesolevas Lepingus ja Lepingu lisades ning õigusaktides sätestatud kohustustest. 2.2. Käesolevas hankelepingus reguleerimata osas juhinduvad Pooled raamlepingus fikseeritud tingimustest. 3. TÖÖDE ÜLEANDMISE JA VASTUVÕTMISE KORD 3.1. Täitja kohustub Töö üle andma Lepingu lisas 1 alusel Poolte vahel kokkulepitud tähtaegadele. Lepingujärgsete nõuetekohaselt teostatud Tööde lõplik teostamise tähtaeg on 22.10.2021. 3.2. Täitja annab Töö üle vastavalt lisas 1 kokku lepitud tingimustele, juhindudes lisaks käesolevas Lepingus sätestatule ka Poolte vahel sõlmitud raamlepingust ja selle lisadest. 3.3. Töö antakse Tellijale üle koos nõuetekohase dokumentatsiooniga vastavalt raamlepingu lisale 1.2.1 „Nõuded infosüsteemi dokumenteerimisele“. Vajadusel täpsustab Tellija dokumenteerimise nõudeid või nõutud dokumentide nimekirja konkreetse hankelepingu sõlmimisel. 3.4. Töö antakse üle üleandmise ja vastuvõtmise aktiga (edaspidi ka Akt). 3.5. Koos üle antava Tööga annab Täitja Tellijale üle kõik Tööde intellektuaalse omandi õigused vastavalt raamlepingus sätestatule. 4. TÖÖDE MAKSUMUS JA ARVELDUSTE KORD 4.1. Tellija tasub üksnes Lepingu alusel tellitud ja teostatud töötundide eest. Täitja esitab iga kalendrikuu 5. tööpäevaks allkirjastatud ajaaruande eelmise kalendrikuu kohta, millelt kajastuvad teostatud töötunnid ja nende jooksul teostatud Tööd. Viimane ajaaruanne esitatakse koos Aktiga. 4.2. Ühe töötunni maksumuseks Tööde teostamisel on 60 (kuuskümmend) eurot ilma käibemaksuta. 4.3. Tööde eest tasumine toimub töötunni põhisel arvestusel. Lepingu maksimaalne töötundide maht kokku on kuni 12 000 töötundi. 4.4. Täitjal on õigus esitada arve pärast Akti allkirjastamist. Täitja annab Tellijale arve tasumiseks tähtaja minimaalselt 30 kalendripäeva alates arve esitamisest. 4.5. Täitja esitab Tellijale arve e-arvena. 5. LEPINGU LÕPETAMINE JA ÜLES ÜTLEMINE 5.1. Leping lõpeb kohustuste täitmisega, Lepingu lõpetamise kokkuleppe sõlmimisega, muul Lepingus ettenähtud või seadusest tuleneval alusel. 5.2. Tellijal on õigus Leping igal ajal üles öelda, teatades sellest 60 (kuuskümmend) kalendripäeva ette. 5.3. Poolel on õigus Leping etteteatamistähtaega järgimata igal ajal üles öelda, kui teine Pool on Lepingut oluliselt rikkunud või esineb raamlepingu punktis 14.4 nimetatud alus Lepingu üles ütlemiseks. Olulise lepingurikkumisena mõistavad pooled raamlepingu punktis 14.5 sätestatut. 6. KONTAKTISIKUD 6.1. Tellija kontaktisik on: Tuuli Pentjärv, Sotsiaalkaitse talituse juhataja, telefon +372 51 15 410, e-post: [email protected]. 6.2. Tellija kontaktisik on: Maris Vaino, projektijuht, telefon +372 53 442 200, e-post: [email protected]. 6.3. Täitja kontaktisik on: Maris Leivategija, projektijuht, telefon +372 52 63 703, e-post: [email protected]. 7. LÕPPSÄTTED 7.1. Täitjal puudub volitus tegeleda Lepingu raames avalike suhetega ning anda teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud Tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul. 7.2. Leping, Lepingu lisad ja muud selle alusel või selle täitmiseks sõlmitavad kokkulepped jõustuvad alla kirjutamisel ning kehtivad kuni Poolte kõikide kohustuste täitmiseni. 7.3. Kõik teated seoses Lepingu täitmisega esitatakse e-posti või kirja teel Lepingus nimetatud aadressil või mõnel muul aadressil, mille Pool on teisele Poolele teatavaks teinud. Informatiivset teadet võib edastada ka telefoni teel. Informatiivseks loetakse teade, millega ei kaasne iseseisvaid õiguslikke tagajärgi. 7.4. Tehnilise kirjelduse p-s 4 kirjeldatud skoobi muudatused (kokku lepitud tööde ümber tõstmine etappide vahel ja etappide mahtude muutumine selliselt, et Lepingu kogumaht ei muutu) võivad poolte kontaktisikud kokku leppida kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, eeldusel, et Lepingu üldine olemus ei muutu. Välja arvatud eeltoodud juhtudel, saab Lepingut muuta üksnes Poolte kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud kokkuleppel, Lepingu muudatused tuleb sõlmida Lepinguga samas vormis ja need jõustuvad alla kirjutamisel. 7.5. Kõik käesoleva Lepingu täitmisest tulenevad vaidlused ja lahkarvamused püütakse lahendada Poolte vaheliste läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus. Lepingule kohaldub Eesti õigus. 8. LISAD 8.1. Lisa 1 - Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus; 8.2. Lisa 2 – Täitja poolt esitatud pakkumus hankelepingu sõlmimiseks. 9. Poolte allkirjad Tellija Täitja (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Lisa 1 SKAIS uue vanemahüvitise teenuse kolmanda etapi funktsionaalsuse loomine 1. Mõisted ja lühendid Mõiste/Lühend Kirjeldus SKAIS1 Sotsiaalkaitse infosüsteem (olemasolev) SKAIS2 Sotsiaalkaitse infosüsteem (hõlmab Ametnikurakendust ja Iseteenindust) VH Uus vanemahüvitise teenus UAT Lõppkasutajate vastuvõtutestimine 2. Ülevaade Sotsiaalkindlustusamet kasutab hüvitiste ja toetuste menetlemiseks ning väljamaksmiseks sotsiaalkaitse infosüsteemi, mis koosneb SKAIS1 ja SKAIS2 rakendusest. 1. aprillil 2022 jõustuvad vanemapuhkuste- ja hüvitiste süsteemi järgmise etapi muudatused, mis tähendab täiendavaid arendusi SKAIS2-te. Hankelepingu eesmärgiks on realiseerida SKAIS2-s uue vanemahüvitise süsteemi seadusemuudatustest tulenevad asjakohased tööd. Täpsemalt plaanitavate muudatustega saab tutvuda: https://www.sm.ee/et/vanemapuhkuste-ja- huvitiste-susteemi-olulisemad-muudatused# (Vanemapuhkuste- ja hüvitiste süsteemi teise etapi muudatused (jõustuvad 1. aprillil 2022)). 3. Hankelepingu eesmärk Hankelepingu eesmärgid: 1) VH analüüs; 2) VH realiseerimiseks vajalik arendus; Täpsem tööde nimekiri on kirjeldatud 4. peatükis. 4. Tellitavad tööd Järgnevalt kirjeldatakse hankelepingu alusel teostatavad tööd. Juhul, kui töö käigus selgub täiendavaid ärinõudeid või detaile, mille realiseerimine on küll vajalik, kuid ei mahu punktis 4 kirjeldatud skoopi või jäetakse madala prioriteetsuse tõttu midagi välja, siis tehakse ühine taasesitamist võimaldavas vormis otsus (Tellija ja Täitja poolt) vastavalt töö mahule ja/või kriitilisuse astmele, kas täiendavat tööd teostatakse käesoleva või uue lepingu raames. Töö käigus võib poolte kokkuleppel taasesitamist võimaldavas vormis teha muudatusi töö etappide järjestuses või konkreetsete tööde realiseerimise järjekorras (tõsta töid etappide vahel ringi) eeldusel, et lepingu kogumaht ja eesmärk ei muutu. Hankelepingu mahu muutumine, st täiendavate tööde tellimine või skoobis kirjeldatud tööde teostamata jätmine, lepitakse Poolte vahel kokku hankelepingu lisana. Muudatused on pooltel võimalik kokku leppida eeldusel, et lepingu üldine eesmärk ei muutu. Analüüsi tulemusena valmivad kasutajalood (story’d) ja tehnilised eeldustööd (technical taskid) Jira keskkonnas, mis suunatakse arendusse vastavalt tööde järjekorrale (rank). 4.1 VH analüüs ja arenduste ulatus (nii iseteeninduses, kui ametnikurakenduses): Jrk Funktsionaalsuse kirjeldus 1. Pakkumuse automaatne koostamine 2. Menetleja sekkumine pakkumise menetlusse 3. Otsuse koostamine 4. Pakkumusega seotud järeltegevused 5. Vanemahüvitise summa arvestamine järjestikuste laste puhul 6. Protsessimootori rakendamine Tabel 1. VH skoop. 5. Tööprotsess ja tulemid Järgnevalt täpsustatakse Täitjaga sõlmitud raamlepingus (nr 3-8/179-1) kirjeldatud tingimusi tööprotsessi, dokumenteerimise, töökorralduse, testimise ja mittefunktsionaalsete nõuete osas. 5.1 Tööprotsess  Tööraamistik peab tuginema etapiviisilisele planeerimisele, võimaldades arendusmeeskonna prioriteete jooksvalt muuta;  Tööraamistik peab võimaldama süsteemset ülevaadet (tulemite demost rakenduse testkeskkonnas), mitte harvem kui iga kahe nädala järel;  Tööraamistik peab võimaldama arendusmeeskonna tulemuslikkuse (kasvu) jälgimist ajas;  Tööraamistik peab tagama, et arendusmeeskond tegeleb omal initsiatiivil enda tulemuslikkuse parandamisega ja parendusettepanekute esitamisega.  Täpsem protsess lepitakse kokku tööde käigus. 5.2 Dokumentatsioon Vastavalt alapunktis 4 kirjeldatud skoobile, tuleb töö käigus luua ja täiendada SKAIS2 dokumentatsiooni, milleks on minimaalselt:  Funktsionaalsuse ja äriprotsesside kirjeldused kokkulepitud kujul (nt BPMN standard, diagrammid ja kirjeldused Confluence’is) koos ärireeglitega, mida peab olema hiljem võimalik täiendada järgnevates etappides lisanduva funktsionaalsuse alusel ning siduda tervikliku protsessi- ja ärireeglite kirjeldusega.  Tehniline dokumentatsioon (nt paigaldusjuhendid, Confluence keskkonnas).  Andmemudel. Dokumentatsiooni täpsed liigid ja sisu formaat lepitakse kokku tööde käigus. 5.3 Töökorraldus Projekti töökorraldus toetub kodukorrale. Täitja peab tagama piisava kaasamise ja ülevaadete andmise Tellijale. 5.4 Tööde üleandmine Arendustööde lähtekoodi tarne toimub pideva integreerimise (continuous integration) teel. Tööde järjekord ja UAT tagasiside andmise aeg lepitakse kokku tööde käigus taasesitamist võimaldavas vormis (Tellija ja Täitja poolt). Tööd annab Täitja üle jooksvalt, vastavalt nende valmimisele – Tellija kontrollib seejärel töö nõuetekohasust ning annab vajadusel tähtaja töö parandamiseks. Töö loetakse vastuvõetuks alates selle Live paigaldusest peale edukat vastuvõtu testimist, pärast seda kui tellija on allkirjastanud ka vastuvõtuakti. Täitja teab, et Tellija võib iga üle antud funktsionaalsust paigaldada toodangusse ning Täitja peab tagama, et lõplikult valmimata funktsiooni protsessid on võimalik toodangust välja lülitada (feature flags). Funktsioonide sisse-välja lülitamise võimekus lepitakse Tellija ja Täitja vahel kokku tööde käigus. 5.5 Nõuded automaattestimisele Loodav lähtekood peab olema kaetud 80% ulatuses ühiktestidega, 50% ulatuses integratsiooni/süsteemi/”end-to-end” automatiseeritud testidega. Testidega kaetakse serveripoolne ja kasutajaliidese kood. Kaetavuse kontrolliks ja raporteerimiseks seatakse Tellija koodihoidla keskkonnas (Gitlab) üles pideva integratsiooni töövoog, mis seadistatakse koostoimima SonarQube koodi ja testide kaetavuse analüsaatoriga. Automaattestid peavad üle antavas lähtekoodis continuous-integration’i töövoo edukalt läbima. Samuti peab Täitja hoolt kandma, et varasemalt loodud testid jäävad töö lõpetamisel edukalt läbitavaks. Nõuete muutumisel peab Täitja viima testid vastavusse uute nõuetega või neid eemaldama, kui selliseid nõudeid enam ei eksisteeri. Kasutajaliidese testimise osakaal kogu testimise mahust peab olema mõistlik (mitte ületades 30%), rakendades seda kriitilisele funktsionaalsusele (lepitakse tööde käigus kokku). 50% kasutajaliidese testimisest peab olema automatiseeritud ja korduvkasutatav tööde käigus kokkulepitud raamistikul (nt Selenium). 5.6 Koormustestimised  Iseteenindus peab toetama paralleelset minimaalselt 200 päringut (siinkohal on oodatav arendajapoolne hinnang, kas see on piisav päringute maht, vajadusel tõsta arvu).  API teenustele ning keskmine päringu teenindamise aeg ei tohi olla suurem kui 2 sekundit. Nõude täitmise kontrolliks tuleb luua koormustestid. Koormustestide tegemine lepitakse Tellija ja Täitja poolt kokku tööde käigus. Nõudest eraldi tuleb vaadelda staatiliste failide allalaadimist – need tuleb http serveris puhverdada. 5.7 Mittefunktsionaalsed nõuded Mittefunktsionaalsete nõuete täitmisel tuleb lähtuda järgnevast:  Uue funktsionaalsuse loomisel tuleb lähtuda raamlepingus (nr 3-8/179-1) kirjeldatud nõuetest. o Täpsemad mittefunktsionaalsed nõuded, millest lähtuda, asuvad SKAIS2 Confluence keskkonnas: Mittefunktsionaalsed nõuded arendustele o Põhjendatud juhtudel võib seatud nõuetest kõrvale kalduda taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud kokkuleppel Tellijaga.  Olemasoleva funktsionaalsuse taaskasutamisel tuleb tagada vähemalt olemasoleval tasemel mittefunktsionaalsete nõuete täitmine vastavas tehnilises komponendis (st tänaste puuduste likvideerimist Tellija Täitjalt käesoleva tellimuse raames ei eelda. Tellija eeldab, et Täitja teeb ettepanekuid puuduste likvideerimiseks ja konkreetsed lahendused lepitakse eraldi kokku).  Iseteeninduse arendused lähtuvalt RIA stiiliraamatust.  Serveripoolsete teenuste ja nendega suhtluse tänapäevastele parimatele praktikatele vastavaks viimine (REST API korrastamine ja taaskasutatavaks muutmine).  Iseteeninduse raamistik: o Toetab Iseteeninduse valdkondade kaupa eraldiseisvateks rakendusteks jaotamist. See tähendab, et lõppkasutajale nähtav visuaal võidakse serveerida mitmest erinevast rakendusest, kuid lõppkasutaja ei tohiks visuaalselt eristada ühe rakenduse kontekstist teise liikumist. o Sisaldab ka vealehti/-teateid (http 404/401/500) jne korral. o Lahendus peab toetama otseviidatavaid alamlehti (näitlikult: stiilis '/minu/dokumendid/123' avab sisselogitud kasutaja dokumendi numbriga 123). o Iseteeninduse toimimist peab saama funktsionaalselt monitoorida tsentraalse monitooringuvahendiga, st rakendusel peavad olema teenused, mille väljundis on telemeetria info eristatav kuni teenuste 'url' tasemeni (selgitus: peaks olema sama või võrdväärne Micrometer teegi "@Timed" annotatsiooniga saadava telemeetriaga). o SKA Iseteeninduskeskkond peab sama kvaliteediga töötama tänapäevastes 'evergreen' veebibrauserites (IE, Firefox, Chrome, Safari) ja operatsioonisüsteemides Windows (7+), OS (10.12+), Linux (Ubuntu 18.04+). o 'Kvaliteetselt' all ei peeta silmas nö pixel perfect kujundust, vaid et erinevates seadmetes, brauserites, operatsioonisüsteemides on kõik Iseteeninduse funktsionaalsused võrdväärselt kasutatavad, vormid täidetavad, joondamised sarnased (vaevumärgatavad pikslite nihked siiasinna on lubatud). Peaasjalikult ei tohiks tavakasutaja kogeda/märgata vahet. o Arendus peab lähtuma Tellija haldusala IT-profiilist. o Arendus peab lähtuma Tellija mittefunktsionaalsetest nõuetest, millest kõrvalekalded lepitakse taasesitamist võimaldavas vormis Tellijaga kokku. 5.7.1 Nõuded kiirusele ja latentsusele Allpool kirjeldatud nõuded kehtivad ainult SKAIS2 sisemisele rakendusele ehk väliste süsteemide vasteaegasid ei loeta ajalise nõude sisse.  Tühja veebivormi avanemine ei tohi kesta üle 2s.  Andmetega veebivormi avanemine ei tohi kesta üle 4s.  Menetluse jaoks andmete otsimine ei tohi kesta üle 5s.  Menetluse andmete salvestamine ei tohi kesta üle 4s.  Menetluse jaoks andmete värskendamine ei tohi kesta üle 4s.  Üle interneti infosüsteemi kasutamisel võib lisanduda 2s viivitus. Teenuse kvaliteedi tõstmiseks on poolel õigus teha teisele poolele ettepanekuid kiiruse ja latentsuse nõuete muutmiseks. Muudatuste korral kirjeldatakse kasutuslugude vastuvõtukriteeriumidesse mitte funktsionaalse nõudena. 5.8 Tulemid Toimivad SKAIS uue vanemahüvitise teenused vastavalt skoobile ja nõuetele. Valminud tööde tulemid antakse üle hiljemalt 22.10.2021 üleandmise-vastuvõtmise aktiga, tööde tulemid peavad sisaldama: 5.8.1. Viiteid dokumentatsioonile Confluence’is; 5.8.2. Viiteid koodile GitLabis; 5.8.3. Koodianalüüsi, mis sisaldab väljavõtet Tellija SonarQube keskkonnast, kust on näha testide kaetavuse protsent; 5.8.4. Tööde üleandmise vastuvõtmise akti, mis peab sisaldama tehtud tööde loendit Jira väljavõttena. 6. Tööde teostamise tähtaeg Nõuetekohaste arendustööde lõpliku teostamise (st, et selleks ajaks peavad olema parandatud võimalikud arendustöös esinevad vead ja tööd peavad olema toodangu-keskkonnas vigadeta kasutatavad) ja toodangu keskkonnas kasutusele võetava lähtekoodi üleandmise tähtaeg on 22.10.2021. Nortal AS Lõõtsa 6C Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Maris Vaino PAKKUMUS “Sotsiaalkaitse infosüsteemi uue vanemahüvitise teenuse arendustööd” projekti teostamiseks raamleping nr 3-8/179-1 alusel Tööde teostamiseks planeeritud meeskonnaliikmed: Nimi Roll Aet Telvik Projektijuht Niina Vaiser Analüütik, projektijuht Õnne Kivinurm Analüütik Anna Karolin Analüütik Martin Põhjakivi arendaja Tõnis Ojandu arendaja Andres Saaremõts arendaja Priit Laht arendaja Regle Raudsepp Testija Holger Hansson Testija Projekti liikmed võivad projekti jooksul muutuda või liikmete arv täieneda. Tööde teostamise ühe töötunni hind: 60 EUR, millele lisandub käibemaks Lugupidamisega Ats Albre Äriüksuse juht Nortal AS · Lõõtsa 6C, Tallinn 11415, Estonia · +372 610 1990 · [email protected] · www.nortal.com
Allikas: Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel