Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Siseministeerium Meie 03.11.2020 nr 1.2-2/122-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada ja arvamust avaldada 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister Lisad: 1. Seaduseelnõu 2. Seletuskiri 3. Rakendusaktide kavand Lisaadressaadid: Välisministeerium Rahandusministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Perearstide Selts MTÜ Eesti Noored Perearstid Terviseamet Ravimiamet Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Eesti Patsientide Liit Eesti Haigekassa Eesti Nooremarstide Ühendus Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts Eesti Õdede Liit Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Eesti Töötervishoiuarstide Selts Eesti Arstide Liit Eesti Haiglate Liit Maksu- ja Tolliamet Tartu Tervishoiukõrgkool Tallinna Tervishoiukõrgkool Tartu Ülikool Liis Paas 626 9171 [email protected]  Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa RAKENDUSAKTI KAVAND nr 1 MÄÄRUS …. ….. 2020 nr … Sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruse nr 30 „Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise tingimused ja kord ning retsepti vorm“ muutmine Määrus kehtestatakse ravimiseaduse § 33 lõike 7 alusel. § 1. Sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruses nr 30 „Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise tingimused ja kord ning retsepti vorm“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „ämmaemandad“ lauseosaga „, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 24 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud õendusabi eriala omandanud õed“; 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 34 ja 35 järgmises sõnastuses: „(34) Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 24 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud õendusabi eriala omandanud õel on õigus, märkides retseptile oma ametinimetuse, välja kirjutada üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 32 loetletud ravimeid ja aineid. (35) Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 24 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud õendusabi eriala omandanud õde peab arstiga konsulteerima kõige harvem üks kord korduvretsepti realiseerimise perioodi jooksul, et hinnata koos ravi jätkumist ja selle muutmise vajadust.“; (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler  2 RAKENDUSAKTI KAVAND nr 2 MÄÄRUS …. ….. 2020 nr … Töövõimetuslehe andmekoosseis ja vorm ning töövõimetuslehe registreerimise, avamise, lõpetamise, kehtetuks tunnistamise ning haigekassale edastamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse ravikindlustuse seaduse § 52 lõike 4 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse töövõimetuslehe andmekoosseis ja vorm ning töövõimetuslehe registreerimise, avamise, lõpetamise, kehtetuks tunnistamise ja haigekassale edastamise tingimused ning kord. § 2. Töövõimetuslehe vormistamine (1) Töövõimetuslehe ja väljastamise õigus on ravikindlustuse seaduse § 52 lõikes 2 nimetatud tervishoiutöötajal, kes teeb kindlaks kindlustatud isiku ajutise töövõimetuse ja osutab talle tervishoiuteenust. (2) Õel on haiguse või vigastuse korral haigus- ja hoolduslehe avamise ja lõpetamise õigus. (3) Töövõimetuslehe väljastamise õigust omav tervishoiutöötaja avab ja lõpetab töövõimetuslehe kindlustatud isikule tervishoiuteenuse osutamise päeval ning edastab andmed viivituseta elektroonselt haigekassa andmekogusse. (4) Haigus- ja hoolduslehe avaja märgib haiguslehele töövabastuse prognoositava lõppemise kuupäeva või kindlustatud isiku kohustusliku järgmise kontakti kuupäeva, kuid mitte rohkem kui 30 kalendripäeva pikkuse perioodi. (5) Teise tervishoiuteenuse osutaja juures töötaval arstil on õigus lõpetada eelmise tervishoiuteenuse osutaja juures välja kirjutatud haigusleht. § 3. Töövõimetuslehe andmekoosseis (1) Töövõimetuslehe andmeväljade loetelu on: 1) dokumendi number; 2) liik (haigusleht, hooldusleht, sünnitusleht või lapsendamisleht); 3) eeldatav sünnitamiskuupäev (sünnituslehe korral) (pp.kk.aaaa); 4) esmase lehe number (järgneva töövõimetuslehe korral märgitakse esmase töövõimetuslehe number; esmasel töövõimetuslehel jääb nimetatud andmeväli tühjaks); 5) kindlustatud isiku isikukood, eesnimi ja perekonnanimi; 6) hooldatava isikukood, eesnimi ja perekonnanimi (hoolduslehe korral); välismaalasest hooldatava korral, kui hooldataval puudub Eesti isikukood, sisestada isikukoodi kohale hooldatava sünniaeg kujul aaaa-kk-pp; 7) diagnoosikood rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnenda väljaande RHK 10 järgi (haigus- või hoolduslehe korral);  3 8) tööst vabastamise põhjus numbri ja sõnadega (1. haigestumine; 2. kutsehaigus; 3. olmevigastus; 4. vigastus; 5. tööõnnetus; 6. tööõnnetus liikluses; 7. tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine; 8. vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja kuriteo tõkestamisel; 12. haige perekonnaliikme põetamine kodus; 13. alla 3-aastase lapse või alla 16- aastase puudega lapse hooldamine, kui last hooldav isik on haige või talle osutatakse sünnitusabi; 14. alla 12-aastase haige lapse või alla 19-aastase puudega kindlustatud isiku põetamine; 15. rasedus- ja sünnituspuhkus; 16. alla 10-aastase lapse lapsendaja puhkus; 17. terviseseisundile vastava töö andmine või üleviimine kergemale ametikohale; 18. liiklusvigastuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine; 19. haigestumine või vigastus raseduse ajal (märgitakse raseda kaardi või eriarsti poolt väljastatud tõendi alusel); 20. elundi või vereloome tüvirakkude annetus); 9) töövabastuse alguse ja lõpu kuupäev (pp.kk.aaaa); 10) hüvitamise piirangud (joove; ravi eiramine; vastuvõtule mitteilmumine, kokku lepitud kontakti võtmise aja eiramine), hüvitamise piirangu kuupäev (pp.kk.aaaa); 11) märge töövõimetuslehe lõpetamise kohta; 12) töövõimetuslehe kehtetuks tunnistamine, kuupäev (pp.kk.aaaa); 13) töövõimetuslehe avanud tervishoiuteenuse osutaja andmed; 14) tervishoiuteenuse osutaja äriregistri kood ; 15) tervishoiuteenuse osutaja nimi; 16) töövõimetuslehe välja kirjutanud tervishoiutöötaja eriala kood; 17) töövõimetuslehe välja kirjutanud tervishoiutöötaja registreerimistõendi number; 18) töövõimetuslehe välja kirjutanud tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi; 19) töövõimetuslehe lõpetanud tervishoiuteenuse osutaja andmed; 20) tervishoiuteenuse osutaja äriregistri kood; 21) tervishoiuteenuse osutaja nimi; 22) töövõimetuslehe lõpetanud tervishoiutöötaja eriala kood; 23) töövõimetuslehe lõpetanud tervishoiutöötaja registreerimistõendi number; 24) töövõimetuslehe lõpetanud tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi. (2) Elektroonilisele töövõimetuslehele omistab numbri Eesti Haigekassa. § 4. Töövõimetuslehe plank (1) Töövõimetuslehe võib välja kirjutada paberile ravikindlustuse seaduse § 52 lõikes 11 sätestatud juhul. (2) Töövõimetuslehe plank trükitakse A4 formaadis valgele paberile käesoleva määruse lisas toodud vormi kohaselt. Töövõimetuslehe plangi vorming on kohustuslik. (3) Paberil olev töövõimetusleht täidetakse ladina tähestikus trükikirjas või loetavalt kirjutades. § 5. Töövõimetuslehe dokumenteerimine Töövõimetuslehe avamise ja lõpetamise kohta tehakse tervishoiuteenuse osutamist tõendavasse dokumenti kanne lähtudes tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 42 lõike 3 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korrast. § 6. Haiguslehe avamine ja lõpetamine (1) Haigusleht avatakse ravikindlustuse seaduse § 51 lõike 1 punktides 1–3 ja 5 nimetatud kindlustusjuhtumi korral töövabastuse alguskuupäeval pärast tervishoiutöötajaga  4 konsulteerimist ja terviseseisundi ning ajutise töövõimetuse kajastamist tervishoiuteenuse osutamist tõendavates dokumentides. (2) Kui kindlustatud isiku haigestumise tööpäev langeb nädalavahetusele, rahvuspühale või riigipühale, siis võib haiguslehe avada tagasiulatuvalt algusega nädalavahetusel, rahvuspühal või riigipühal. Tagasiulatuvalt võib haiguslehe avada, kui isik teavitab oma haigestumisest hiljemalt nädalavahetusele, rahvuspühale või riigipühale järgneval esimesel tööpäeval või kui isiku haigestumise kohta on tehtud kanne tervise infosüsteemi nendel päevadel tervishoiuteenuse osutamisel sidevahendite teel. 3) Üle ühe kuu kestva töövabastuse või töötingimuste ajutise kergendamise korral lõpetatakse haigusleht vähemalt iga 30 kalendripäeva järel ning avatakse järgnev haigusleht. (4) Haigusleht avatakse järgnevana ka juhul, kui ravikindlustuse seaduse § 51 lõike 1 punktis 1 nimetatud kindlustusjuhtum leiab aset kindlustatud isiku välisriigis viibimise ajal ja isik pöördub sama haiguse või vigastuse ravimiseks haiguslehe avamise õigust omava tervishoiutöötaja poole Eestis hiljemalt viie kalendripäeva jooksul pärast isikut välisriigis ravinud arsti väljastatud tõendil (edaspidi välisriigi arsti tõend) märgitud viimast tervishoiuteenuse osutamise kuupäeva või välisriigi arsti tõendil märgitud ravi lõppemise eeldatavat kuupäeva. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul avatakse järgnev haigusleht välisriigi arsti tõendil märgitud viimasele tervishoiuteenuse osutamise kuupäevale või ravi lõppemise eeldatavale kuupäevale järgnevast kuupäevast. (6) Järgnevale haiguslehele märgitakse käesoleva määruse § 3 lõike 2 alusel Eesti Haigekassa omistatud esmase töövõimetuslehe number. (7) Kindlustatud isiku ajutise töövõimetuse jätkumisel võib tervishoiutöötaja haiguslehe lõpetada etteulatuvalt kuni kaheksaks kalendripäevaks. (8) Haigusleht lõpetatakse pärast tervishoiutöötajaga konsulteerimist töövõime taastumise kindlakstegemise päeval (kaasa arvatud) või kui isik sureb, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 7 sätestatud juhul. (9) Raseduse tõttu terviseseisundile vastava töö andmisel või teenistuja ajutiselt teisele ametikohale viimisel või teenistustingimuste ajutisel kergendamisel kirjutatakse haigusleht välja paranemiseni või rasedus- ja sünnituspuhkuseni, lähtudes käesoleva määruse § 6 lõikes 5 sätestatud tingimustest. Terviseseisundile vastava töö andmise, teenistuja ajutiselt teisele ametikohale viimise või teenistustingimuste ajutise kergendamise vajaduse jätkumisel kirjutatakse välja uus haigusleht eelmisele järgnevana. (10) Raseduse katkestamise korral meditsiinilistel näidustustel või raseduse iseeneslikul katkemisel enne raseduse 28. nädalat kirjutatakse töövõimetuse ajaks välja haigusleht. (11) Enne raseduse 28. nädalat toimunud sünnituse korral kirjutatakse elusalt sündinud lapse korral välja haigusleht, mis lõpetatakse 28. nädalal sünnituslehe väljakirjutamise päevale eelneval päeval. § 7. Hoolduslehe avamine ja lõpetamine  5 (1) Hooldusleht avatakse ravikindlustuse seaduse § 51 lõikes 4 nimetatud kindlustusjuhtumi korral lapse hooldamise või haige põetamise vajaduse tekkimise päevast pärast põetatava lapse, alla 19-aastase puudega isiku või perekonnaliikme läbivaatust ja terviseseisundi kajastamist tervishoiuteenuse osutamist tõendavates dokumentides. (2) Hooldusleht avatakse pärast tervishoiutöötajaga konsulteerimist ning kajastamist tervishoiuteenuse osutamist tõendavates dokumentides koos tervishoiutöötajaga järgneva kontaktikuupäeva määramisega. (3) Hooldusleht avatakse tegelikule põetajale või hooldajale (edaspidi põetaja), kui hooldamise või põetamise vajadus tuleneb põetatava või lapse hooldaja tervise seisundist. (4) Kui hooldamise või põetamise vajadus langeb põetaja tööpäevale, mis algab nädalavahetusel, rahvuspühal või riigipühal, siis võib hoolduslehe avada tagasiulatuvalt algusega nädalavahetusel, rahvuspühal või riigipühal. Tagasiulatuvalt võib hoolduslehe avada, kui isik teavitab põetamise vajadusest hiljemalt nädalavahetusele, rahvuspühale või riigipühale järgneval esimesel tööpäeval või kui isiku haigestumise kohta on tehtud kanne tervise infosüsteemi nendel päevadel tervishoiuteenuse osutamisel sidevahendite teel. (5) Ühe isiku või samaaegselt mitme isiku põetamiseks või hooldamiseks ühe haiguse korral (edaspidi hooldusjuhtum) avatakse üks hooldusleht. Kui ühe hooldusjuhtumi korral hooldab või põetab järjestikku mitu põetajat, avatakse uus hooldusleht eelmisele järgnevana. (6) Mitme alla 12-aastase lapse, alla 19-aastase puudega isiku või perekonnaliikme osaliselt kattuval haigestumisel lõpetatakse eelmise hooldusjuhtumi hooldusleht ja avatakse järgmise hooldusjuhtumi hooldusleht vastavalt haigestumise järjekorrale. Viimase hooldusjuhtumi hooldusleht lõpetatakse haigete laste hooldamise või perekonnaliikmete põetuse vajaduse lõppemise päevast. Kui järjestikuste hooldusjuhtumite korral hooldab või põetab üks põetaja, avatakse uus hooldusleht esmase hoolduslehena. (7) Kui haigestub isik, kellele on avatud hooldusleht, avatakse talle haigusleht ja hooldusleht lõpetatakse haiguslehe avamise päevale eelneva kuupäevaga. Vajadusel avatakse järgnev hooldusleht teisele põetajale. (8) Hoolduslehe lõpetamiseks pärast hooldatava või põetatava läbivaatust võib arst hooldatava tervislikust seisundist tingitud põhjustel pikendada hooldusjuhtumit ja lõpetada hooldusleht hooldatavat uuesti läbi vaatamata mitte rohkem kui kaheksa päeva ette. § 8. Sünnituslehe avamine ja lõpetamine (1) Sünnitusleht avatakse ravikindlustuse seaduse § 51 lõikes 2 nimetatud kindlustusjuhtumi korral pärast terviseseisundi kajastamist tervishoiuteenuse osutamist tõendavates dokumentides. (2) Sünnituslehe avamise ja lõpetamise õigus on günekoloogil, perearstil ja ämmaemandal. (3) Sünnitusleht avatakse rasedale 140 kalendripäevaks, kui ta on jäänud rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 30 kalendripäeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnitamiskuupäeva. Kui rase hakkab kasutama rasedus- ja sünnituspuhkust hiljem, kui 30 kalendripäeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnitamiskuupäeva, lühendatakse sünnituslehe kestust vastava arvu päevade võrra. Rase, kellele on antud  6 terviseseisundile vastavat tööd või kelle teenistustingimusi on raseduse ajal kergendatud, hakkab kasutama rasedus- ja sünnituspuhkust hiljem, kui 70 kalendripäeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnitamiskuupäeva, lühendatakse sünnituslehe kestust vastava arvu päevade võrra. (4) Kui sünnitus toimub enne sünnituslehe avamist ja rasedus on kestnud üle 28 nädala, kirjutatakse sünnitusleht välja alates sünnitamise päevast 140 kalendripäevaks. (5) Arsti või ämmaemanda otsusel on kindlustatud isikul õigus pärast lapse sündi taotleda sünnituslehe lõpu kuupäeva varasemaks muutmist. Sünnituslehe avaja esitab haigekassale taotlusesünnituslehe lõpu kuupäeva muutmiseks. Arsti taotluse alusel teeb haigekassa väljamakstud sünnitushüvitise ümberarvestuse enammakstud sünnitushüvitise tagasinõudmiseks. Seejärel parandab haigekassa andmekogus sünnituslehe lõpu kuupäeva. § 9. Lapsendamislehe avamine ja lõpetamine (1) Lapsendamisleht avatakse ravikindlustuse seaduse § 51 lõikes 3 nimetatud alusel kohtuotsuse alusel lapse perearsti poolt. (2) Lapsendamislehe võib avada alates lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast. Lapsendamislehe lõpetamise päev on hiljemalt 70. kalendripäev alates lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast. § 10. Ajutise töövõimetuse hüvitise saamise piirangu kande tegemine töövõimetuslehel (1) Kui kindlustatud isiku või põetatava isiku haigestumine või vigastus on tingitud liiklusseaduse alusel kehtestatud korras või arsti tehtud ekspertiisiga tuvastatud joobeseisundist, teeb arst haigus- või hoolduslehele sellekohase kande. (2) Kui kindlustatud isik või põetatav isik eirab tervishoiutöötaja määratud meditsiiniliselt põhjendatud ravi, mille tõttu on tervenemine takistatud, teeb töövõimetuslehe lõpetaja haigus- või hoolduslehele sellekohase kande. (3) Kui kindlustatud ei kontakteeru tervishoiutöötajaga kokku lepitud ajal ilma mõjuva põhjuseta, lõpetab ta töövõimetuslehe kolme tööpäeva jooksul kokkuleppe rikkumise kuupäevast arvates, tehes vastava kande haigus- või hoolduslehele. (4) Kui kindlustatud isik kontakteerub tervishoiutöötajaga pärast tervishoiutöötaga kokku lepitud kontrakti kuupäeva töövõimelisena, lõpetatakse haigusleht tervishoiutöötaga kokku lepitud kontakti kuupäevaga. § 11. Kindlustatud isiku tööandja poolt töövõimetuslehe kinnitamisel edastatavad andmed (1) Kindlustatud isiku tööandja edastab töövõimetuslehe kinnitamisel elektroonselt järgmised andmed: 1) äriregistri kood või isikukood või füüsilisest isikust tööandja isikukood; 2) kalendrikuu kokkulepitud töötasu suurus eurodes esmasele töövõimetuslehele märgitud töövabastuse alguspäevale eelnenud päeval; 3) arsti, hambaarsti või ämmaemanda otsuse alusel terviseseisundile vastava töö või kergemale ametikohale üleviimise perioodi alguse ja lõpu kuupäev (pp.kk.aaaa);  7 4) arsti, hambaarsti või ämmaemanda otsuse alusel terviseseisundile vastava töö või kergemale ametikohale üleviimise perioodil tööandja poolt makstav töötasu eurodes; 5) periood, millal isik viibis kergemale tööle üleviimise ajal haigus- või hoolduslehel; 6) periood, millal kindlustatud isikul puudub ravikindlustuse seaduse § 60 lõigetest 2 või 4 või § 61 lõikest 2 tulenevalt õigus saada hüvitist, alguse ja lõpu kuupäevad (pp.kk.aaaa); 7) põhjus, miks kindlustatud isikul puudub ravikindlustuse seaduse § 60 lõigetest 2 või 4 või § 61 lõikest 2 tulenevalt õigus saada hüvitist (puhkus, töötamine töövabastuse ajal; ). 8) kindlustatud isiku arvelduskonto andmed juhul, kui ajutise töövõimetuse hüvitise väljamaksmiseks töötaja arvelduskonto andmed haigekassa andmekogus puuduvad. § 12. Tööinspektsiooni poolt edastatavad andmed Kui töövabastuse põhjusteks on 2. kutsehaigus, 5. tööõnnetus, 6. tööõnnetus liikluses, 7. tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine, siis kontrollib Eesti Haigekassa enne ajutise töövõimetuse hüvitise väljamaksmist Tööinspektsioonist X-tee kaudu tööõnnetuse või kutsehaigestumise raporti olemasolu. Tööinspektsioon edastab tööõnnetuse toimumise või kutsehaigestumise kuupäeva ja raporti numbri. § 13. Paranduste sisseviimine töövõimetuslehel (1) Kui Eesti Haigekassa andmekogusse edastatud töövõimetuslehel on vaja teha parandusi või kehtetuks tunnistada, teeb selleks volitatud isik töövõimetuslehele parandamise taotluse haigekassale elektrooniliselt. Kui töövõimetuslehe alusel on tööandja kohustatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 alusel maksma haigushüvitist või töövõimetuslehel on parandatud tööst vabastamise põhjust, töövabastuse alguse või lõpu kuupäeva või märkeid esmane või järgnev, teavitab haigekassa töövõimetuslehel tehtud parandustest tööandjat elektrooniliselt. (2) Töövõimetuslehe parandamise kannete taotlemiseks on õigus: 1) tervishoiutöötajal, kellel on töövõimetuslehe lõpetamise õigus; 2) äriühingu äriregistris märgitud esindusõigust omaval isikul või tööandja vastavat volitust omaval isikul. (3) Töövõimetuslehe võib kehtetuks tunnistada käesoleva määruse paragrahvi 13 lõike 2 punktis 1 nimetatud tervishoiutöötaja, kui kindlustatud isik ei soovi selle vormistamist. § 14. Määruse kehtetuks tunnistamine Sotsiaalministri 26. septembri 2002. aasta määrus nr 114 „Töövõimetuslehe andmekoosseis ja pabervorm ning töövõimetuslehe registreerimise, väljakirjutamise ja haigekassale edastamise tingimused ja kord“ tunnistatakse kehtetuks. § 15. Määruse jõustumine Määrus jõustub … 2020. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler Lisa Töövõimetusleht  9 RAKENDUSAKTI KAVAND nr 3 MÄÄRUS …. ….. 2020 nr … Tervise- ja tööministri 8. märtsi 2019. a määruse nr 23 „Tervishoiutöötajate riikliku registri põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 271 lõike 1 alusel. § 1. Tervise- ja tööministri 08. märtsi 2019. a määruse nr 23 „Tervishoiutöötajate riikliku registri põhimäärus“ § 6 punkti 10 ja § 7 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „õe“ lauseosaga „ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 24 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud õendusabi eriala omandanud õe“. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler  10 RAKENDUSAKTI KAVAND nr 4 MÄÄRUS …. ….. 2020 nr … Sotsiaalministri 7. detsembri 2012. a määruse nr 47 „Perearsti nimistu moodustamise, muutmise ja võrdlemise alused ja kord ning perearsti nimistute piirarv“ muutmine Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 8 lõike 46 alusel. § 1. Sotsiaalministri 7. detsembri 2012. a määruses nr 47 „Perearsti nimistu moodustamise, muutmise ja võrdlemise alused ja kord ning perearsti nimistute piirarv“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 8 lõigete 3 ja 31 kohaselt on igal Eesti kodanikul ja elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elaval isikul, ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibival isikul, õigus registreeruda perearsti nimistusse ja vahetada perearsti.“; 2) paragrahvi 4 lõike 3 punkti 1 ning § 4 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „aadress“ sõnadega „või välismaalase tegeliku elukoha aadress“; 3) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „aadressi“ sõnadega „või välismaalase tegeliku elukoha aadressi“. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler  11 RAKENDUSAKTI KAVAND nr 5 MÄÄRUS …. ….. 2020 nr … Sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määruse nr 112 „Avaliku konkursi kord perearsti nimistu moodustamise õiguse andmiseks“ muutmine Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 34 lõike 1 alusel. § 1. Sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määruses nr 112 „Avaliku konkursi kord perearsti nimistu moodustamise õiguse andmiseks“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) perearstina töötamise lõpetamist planeeriva nimistuga perearsti juurde teise arsti kinnitamiseks nimistule järjepideva üldarstiabi osutamise korraldamiseks.“; 2) paragrahv 2 sõnastatakse järgmiselt: „§ 2. Konkursil osalevale isikule esitatavad nõuded (1) Konkursil osalevale isikule esitatav põhinõue on perearsti kvalifikatsiooni omamine või viimasel õppeaastal perearsti kvalifikatsiooni omandamine. (2) Terviseametil on õigus esitada nimistu moodustamise õigust taotlevale perearstile või viimasel õppeaastal perearsti kvalifikatsiooni omandavale peremeditsiini arst-residendile (edaspidi kandidaat) täiendavaid nõudeid perearsti tegevuskohast ja teeninduspiirkonna eripärast tulenevalt.“. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler  12 RAKENDUSAKTI KAVAND nr 6 MÄÄRUS …. ….. 2020 nr … Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 591 lõike 3 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruses nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 83 järgmises sõnastuses: „(83) Töötamise register edastab infosüsteemi: 1) isiku üldandmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg); 2) isiku praeguse ja eelnevate tööandjate andmed (nimi, registrikood, aadress, töötamise alguse ja lõpu kuupäev, ametinimetus).“ 2) paragrahvi 231 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Käesoleva määrise paragrahvi 6 lõikes 83 nimetatud andmete edastamine infosüsteemi võimaldatakse hiljemalt 28. jaanuarist 2022.“ (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Ratas Peaminister (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Peterkop Riigisekretär  13 RAKENDUSAKTI KAVAND nr 7 MÄÄRUS …. ….. 2020 nr … Perearstita jäänud nimistusse kuulunud isikute teenindamine Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 221 lõike 3 alusel. § 1. Reguleerimisala ja mõiste (1) Määrusega kehtestatakse haiglas arsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate poolt üldarstiabiga võrdsustatud tervishoiuteenuse osutamise kord tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 221 lõike 3 alusel. (2) Määruse mõistes on äge tervisehäire seisund, mille puhul üldarstiabiga võrdsustatud tervishoiuteenuse osutamise edasi lükkamine võib põhjustada patsiendi tervise seisundi halvenemise või haiguse ägenemise. § 2. Üldnõuded (1) Haiglas peab üldarstiabiga võrdsustatud tervishoiuteenuse osutamiseks töötama arsti ja õe kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja. (2) Üldarstiabiga võrdsustatud tervishoiuteenust osutatakse kõigile perearstita jäänud nimistusse kuulunud isikutele, kes ei ole valinud uut perearsti, ja nende vastsündinud lastele. (3) Üldarstiabiga võrdsustatud tervishoiuteenuse osutaja teeb oma pädevuse piires esmase meditsiinilise otsuse iga tervisega seotud probleemi kohta, millega patsient tema poole pöördub. (4) Üldarstiabiga võrdsustatud tervishoiuteenuse osutaja lähtub teenuse osutamisel ja korraldamisel patsiendi tervise seisundist, tagab patsiendile parima vajaliku ning võimaliku abi õigusaktidega ettenähtud ulatuses ja korras. (5) Üldarstiabiga võrdsustatud tervishoiuteenuse osutaja teostab uuringuid ja raviprotseduure vastavalt ravikindlustuse seaduse § 32 alusel kehtestatud korras. § 3. Arsti töövaldkonnad ja tegevused (1) Arst osutab käesoleva määruse § 2 lõikes 2 nimetatud isikutele üldarstiabiga võrdsustatud tervishoiuteenust oma pädevuse piires. Sõltuvalt patsiendi vajadusest korraldab arst arstiabi osutamise teiste tervishoiuteenuste osutajate kaudu, suunates patsiendid uuringutele, eriarstide konsultatsioonile või haiglasse. (2) Arsti töövaldkonnad on: 1) tervise edendamine, mis hõlmab tervise riskitegurite hindamist, individuaalset tervisekasvatust ja meditsiinilist nõustamist; 2) haiguste ennetamine, mis hõlmab tervise riskitegurite hindamist, immuniseerimist ja sõeluuringuid; 3) haiguste diagnoosimine;  14 4) haigete ravimine ja nõustamine; 5) patsiendi edasisele ravile suunamine; 6) tervishoiuteenuste osutamist tõendavate dokumentide vormistamine, sealhulgas dokumenteerimine, kui patsienti on nõustatud sidevahendite teel; 7) tervishoiustatistika koostamine; 8) teiste õigusaktidega kehtestatud kohustuste täitmine. (3) Arsti vastuvõtt sisaldab järgmisi tegevusi: 1) vestlus haigega ja anamneesi kogumine; 2) haige läbivaatus, uuringute ja raviplaani koostamine, diagnoosimine; 3) nõustamine tervise säilitamise ja taastamise osas; 4) nõustamine töö ja elukorralduse osas; 5) ravimite soovitamine ja väljakirjutamine; 6) raviprotseduuride tegemine; 7) laboratoorsete uuringute tegemine; 8) tervishoiuteenuste osutamisega seotud dokumentide väljastamine. (4) Arst teeb kuni 18-aastaste laste ennetavaid tervisekontrolle vastavalt käesoleva määruse lisas „0–18-aastaste laste ennetavate tervisekontrollide kava“ kehtestatule. Lastele ennetava tervisekontrolli läbiviimiseks teeb arst vajadusel koostööd kohaliku omavalitsuse lastekaitse- või sotsiaaltöötajaga. (5) Arst teeb käesoleva määruse § 2 lõikes 2 nimetatud isikutele vajadusel koduvisiite. (6) Arsti tegevuskoha lahtioleku ajal väljaspool vastuvõtuaega nõustab arst käesoleva määruse § 2 lõikes 2 nimetatud isikuid sidevahendite teel. (7) Arst peab osalema erialasel täiendkoolitusel vähemalt 60 tundi aastas. § 4. Õe töövaldkonnad ja tegevused (1) Õde osutab käesoleva määruse § 2 lõikes 2 nimetatud isikutele õendusabi oma pädevuse piires või suunab patsiendi arsti vastuvõtule. (2) Õe töövaldkonnad on: 1) tervise edendamine, mis hõlmab tervise riskitegurite hindamist, individuaalset tervisekasvatust ja meditsiinilist nõustamist; 2) haiguste ennetamine, mis hõlmab tervise riskitegurite hindamist ja immuniseerimist; 3) õendusabiteenuste osutamine; 4) õendusabi osutamine oma pädevuse piires ägeda tervisehäirega patsientidele; 5) krooniliste haigustega patsientide seisundi jälgimine, nõustamine ja nende suunamine arsti vastuvõtule, kui ilmnevad asjaolud, mis võivad olla aluseks varem määratud ravi ümberhindamiseks; 6) tervishoiuteenuste osutamist tõendavate dokumentide vormistamine, sealhulgas dokumenteerimine, kui patsienti on nõustatud sidevahendite teel; (3) Õe vastuvõtt sisaldab järgmisi tegevusi: 1) vestlus haigega ja õendusanamneesi kogumine; 2) haige läbivaatus, seisundi hindamine ja õendusabiplaani koostamine; 3) õendusalane nõustamine tervise säilitamise ja taastamise osas; 4) nõustamine toitumise, töö ja elukorralduse osas;  15 5) nõustamine käsimüügis olevate ravimite tarvitamise osas; 6) ravimite väljakirjutamine oma pädevuse piires; 7) raviprotseduuride tegemine; 8) laboratoorsete uuringute tegemine; 9) tervishoiuteenuste osutamisega seotud dokumentide väljastamine. (4) Õde teeb kuni 18-aastaste laste ennetavaid tervisekontrolle vastavalt käesoleva määruse lisas „0–18-aastaste laste ennetavate tervisekontrollide kava“ kehtestatule. Lastele ennetava tervisekontrolli läbiviimiseks teeb õde vajadusel koostööd kohaliku omavalitsuse lastekaitse- või sotsiaaltöötajaga. (5) Õde teeb käesoleva määruse § 2 lõikes 2 nimetatud isikutele vajadusel koduvisiite. (6) Tegevuskoha lahtioleku ajal väljaspool vastuvõtuaega nõustab õde käesoleva määruse § 2 lõikes 2 nimetatud isikuid sidevahendite teel. (7) Õde peab osalema erialasel täiendkoolitusel vähemalt 60 tundi aastas. § 5. Üldarstiabiga võrdsustatud tervishoiuteenuse kättesaadavus (1) Arsti vastuvõtuaeg on vähemalt 20 tundi nädalas. Sellele lisandub aeg § 3 lõigetes 4–7 loetletud muudele tegevustele. (2) Õe iseseisev vastuvõtuaeg on vähemalt 20 tundi nädalas. Sellele lisandub aeg § 4 lõigetes 4–7 loetletud muudele tegevustele. (3) Vastuvõtuajad peavad olema igal tööpäeval ajavahemikus kella 8.00–18.00. Vähemalt ühel päeval nädalas peab vastuvõtt olema kuni kella 18.00-ni. Tegevuskoht peab olema avatud ja patsientide vastuvõtule registreerimine tagatud tööpäeviti vähemalt kaheksa tundi päevas. Teave tegevuskoha lahtioleku- ja vastuvõtuaegade kohta ning andmed sidevahendite kohta peavad olema nähtaval kohal tegevuskohas ja veebilehel selle olemasolul. (4) Arstiabi osutaja peab korraldama ägeda tervisehäirega patisendile vastuvõtu pöördumise päeval, teistel juhtudel viie tööpäeva jooksul. Tervisetõend, mis ei ole tervishoiuteenuse osutamisega seotud, tuleb patsiendile väljastada 15 päeva jooksul. (5) Arstiabi osutaja peab teavitama inimesi, kuhu ja kelle poole saab pöörduda arstiabi või meditsiinilise nõu saamiseks väljaspool vastuvõtuaega. (6) Haigla võib sõlmida lepingu üldarstiabiga võrdsustatud tervishoiuteenuseosutamiseks väljaspool käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud vastuvõtuaega. (7) Arst suunab lapsed määruse lisas „0–18-aastaste laste ennetavate tervisekontrollide kava“ toodud vanustes hambaarsti ja silmaarsti juurde tervisekontrolli ning otoakustiliste emissioonide uuringule (edaspidi kuulmisuuring) juhul, kui viimati nimetatud uuring on sünnitusabi osutanud tervishoiuteenuse osutaja poolt tegemata. (8) Arst konsulteerib vajadusel tema teenindatava lapse tervise küsimustes lapsele koolitervishoiuteenust osutavat õde.  16 (9) Õpilase põhikooli või gümnaasiumi ja kutseõppeasutusse vastuvõtmiseks ja ühest koolist teise üleminekuks edastab arstiabi osutaja lapsevanema nõusolekul lapse viimase tervisekontrolli andmed koolitervishoiuteenuse osutajale. (10) Õpilase nõustamiskomisjoni suunamiseks ja õpilase vastuvõtmiseks hariduslike erivajadustega õpilaste rühma või klassi koostab arst väljavõtte lapse tervisekaardist. Väljavõte peab sisaldama arstile teadaolevaid lapsel diagnoositud haiguseid ja seisundeid, sh andmeid operatsioonide ja traumade kohta ning andmeid määratud ravi kohta. Arst edastab väljavõtte lapsevanema nõusolekul koolitervishoiuteenuse osutajale. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler Lisa 0–18-aastaste laste ennetavate tervisekontrollide kava  17 RAKENDUSAKTI KAVAND nr 8 MÄÄRUS …. ….. 2020 nr … Eriarsti lähtetoetuse määramise tingimused ning taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 542 lõigete 3 ja 7 alusel. § 1. Lähtetoetuse taotlemise tingimused (1) Lähtetoetust võib taotleda eriarst, kes 1) vastab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 541 lõigetes 2–4 sätestatud tingimustele ja 2) on omandanud arsti eriala viie aasta jooksul taotluse esitamisest arvates. (2) Residentuuri lõpetanud lähtetoetuse saamiseks õigustatud arst esitab Sotsiaalministeeriumile (edaspidi ministeerium) lähtetoetuse kirjaliku taotluse hiljemalt viie aasta jooksul residentuuri lõpetamisest arvates. (3) Eriarstiabi eriala omandamise järel rasedus- ja sünnituspuhkusel või lapsehoolduspuhkusel viibiva arsti või ajateenistuskohustuse täitmisele kutsutud kaitseväekohustuslase arsti õigus taotleda lähtetoetust pikeneb vastavalt rasedus- ja sünnituspuhkusel ning lapsehoolduspuhkusel viibimise aja või ajateenistuskohustuse täitmise aja võrra. (4) Tervishoiuteenuse tagamiseks konkreetses piirkonnas võib toetust taotleda ka eriarst, kes ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud tingimusele. (5) Taotluses tuleb märkida: 1) taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht, telefoninumber ja pangakonto number; 2) omandatud eriarstiabi eriala ja residentuuri lõpetamise aasta, kui see on asjakohane; 3) taotleja tervishoiutöötajana registreerimise tõendi number; 4) eriarstiabi erialal tööle või tegutsema asumise kuupäev või kuupäevad; 5) taotleja nõusolek ministeeriumile lähtetoetuse taotlemise ja kasutamise aluseks olevate asjaolude kontrollimiseks kolmandatelt isikutelt andmete saamiseks; 6) taotleja e-posti aadress ja märge lähtetoetuse andmise või lähtetoetuse andmisest keeldumise otsuse elektroonilise kättetoimetamisega nõustumise kohta, kui taotleja nõustub otsuse kättetoimetamisega elektrooniliselt; 7) argumentatsioon toetuse maksmise vajalikkusest juhul, kui eriarst ei ole residentuuri lõpetanud või taotluse esitamisel on residentuuri lõpetamisest on möödunud enam kui 5 aastat. (6) Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 542 lõikes 3 nimetatud tingimustele vastav arst peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatule märkima taotluses: 1) taotleja tööandja või tööandjate nime, aadressi ja kontaktandmed; 2) taotleja töökoha või töökohad ja töökoormuse töökohal. (7) Peremeditsiini erialal perearsti nimistu alusel perearstina tegutsev arst peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatule taotluses märkima:  18 1) perearstina tegutsemise õigusliku vormi vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §- le 12; 2) taotleja tööandja või tööandjate nime, aadressi ja kontaktandmed, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva perearsti puhul; 3) füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva perearsti registreerimisnumbri äriregistris; 4) taotlejale perearsti nimistu kinnitamise haldusakti andja, kuupäeva ja numbri; 5) perearsti teeninduspiirkonna ja tegevuskoha. (8) Taotlusele tuleb lisada järgmised dokumendid: 1) residentuuri lõputunnistuse koopia, kui see on asjakohane; 2) taotleja tööandja või tööandjate kirjalik kinnitus või muu dokument, millest nähtub tööandja nimi, töösuhte alguskuupäev, töötamine lähtetoetuse saamise õigust andval erialal ja nimetatud erialal taotleja nädalane töökoormus tundides, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtjana perearsti nimistu alusel perearstina tegutseva taotleja puhul; 3) füüsilisest isikust ettevõtjana perearsti nimistu alusel perearstina tegutseva taotleja kirjalik kinnitus või muu dokument, millest nähtub perearstina tegutsemise alguskuupäev ja taotleja perearstina tegutsemise nädalane töökoormus tundides. (9) Lähtetoetuse taotlemisel hiljem kui viis aastat pärast residentuuri lõpetamist tuleb taotluses märkida lähtetoetuse taotlemise õiguse pikenemist kinnitavad andmed rasedus- ja sünnituspuhkusel või lapsehoolduspuhkusel viibimise või ajateenistuskohustuse täitmise perioodi kohta, või viidata asjaolule, mis tingis õiguse pikenemise. Taotlusele tuleb lisada taotlemise õiguse pikenemist tõendavate dokumentide koopiad. § 2. Lähtetoetuse määramine ja maksmine (1) Ministeerium kontrollib taotleja vastavust lähtetoetuse saamiseks kehtestatud nõuetele ning taotluses esitatud andmete õigsust. Ministeeriumil on õigus vajaduse korral nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid, dokumente ja selgitusi. (2) Ministeerium otsustab lähtetoetuse andmise või lähtetoetuse andmisest keeldumise ja maksab lähtetoetuse taotluses märgitud arsti pangakontole hiljemalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 542 lõikes 2 sätestatud tähtajaks. (3) Lähtetoetuse andmise otsuses märgitakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 541 lõigetes 3 või 4 sätestatud tingimustel eriarstina tööle või tegutsema asumise kuupäev ning arsti kohustus tagastada talle väljamakstud lähtetoetus, kui arsti pidev töötamine või tegutsemine tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 541 lõikes 3 või 4 sätestatud tingimustel lõpeb enne viie aasta möödumist lähtetoetuse saamisest, välja arvatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 542 lõigetes 5 ja 6 sätestatud lähtetoetuse tagastamist välistavatel asjaoludel. (4) Lähtetoetuse andmise otsuses märgitakse arsti kohustus teavitada ministeeriumi: 1) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 541 lõikes 3 või 4 sätestatud tingimustel eriarstina pidevalt töötamise või tegutsemise lõppemisest enne viie aasta möödumist lähtetoetuse saamisest ning töötamise või tegutsemise lõppemise põhjusest; 2) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 541 lõikes 3 või 4 sätestatud tingimustel eriarstina töötamise staaži katkemisest rohkem kui kolmeks kuuks korraga viieaastase perioodi kestel lähtetoetuse saamisest;  19 3) arsti viibimisest lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuskohustuse täitmisel, millega kaasneb eriarstina pidevalt töötamise või tegutsemise peatumine ja arsti töötamise või tegutsemise kohustuse pikenemine nimetatud aja võrra; 4) töökoha ja töökoormuse muutustest; 5) nimistuga perearst teeninduspiirkonna või tegevuskoha muutustest. (5) Ministeerium keeldub lähtetoetuse andmisest, kui: 1) taotleja ei vasta lähtetoetuse saamiseks kehtestatud nõuetele; 2) taotleja on esitanud teadlikult valeandmeid. (6) Ministeerium teeb lähtetoetuse andmise või lähtetoetuse andmisest keeldumise otsuse taotlejale teatavaks kahe kuu jooksul vastavalt taotluses märgitud valikule väljastusteatega tähtkirjaga või elektrooniliselt taotluses märgitud e-posti aadressil. § 3. Lähtetoetuse summa (1) Lähtetoetust makstakse kuni toetuse kolmekordses määras. (2) Lõikes sätestatakse toetusemäära otsustamise aluseks olevad kriteeriumid. § 4. Lähtetoetuse tagasinõudmine (1) Lähtetoetust saanud arst on kohustatud tagastama talle väljamakstud lähtetoetuse proportsionaalselt töötatud ajaga, kui tema pidev töötamine või tegutsemine tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 541 lõikes 3 või 4 nimetatud tingimustel lõpeb enne viie aasta möödumist arvates toetuse saamisest. (2) Töötamine või tegutsemine loetakse peatunuks lähtetoetust saanud arsti lapsehoolduspuhkuse või ajateenistuskohustuse täitmise ajal ning arsti töötamise või tegutsemise kohustus pikeneb nimetatud aja võrra. Töötamine või tegutsemine loetakse pidevaks arsti töövõimetuse ajal või juhul, kui lähtetoetust saanud isiku eriarstina töötamise staaž käesoleva seaduse § 541 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimuste kohaselt ei katke viieaastase perioodi kestel rohkem kui kolmeks kuuks korraga. (3) Lähtetoetuse saaja peab ministeeriumi nõudel võimaldama kontrollida lähtetoetuse tagastamise aluseks olevaid asjaolusid ning esitama ministeeriumi nõudel selgitusi ja võimaldama tutvuda dokumentidega. (4) Lähtetoetuse tagasinõudmiseks esitab ministeerium arstile lähtetoetuse tagasimaksmise teatise. (5) Lähtetoetus tuleb tagasi maksta lähtetoetuse tagasimaksmise teatise esitamisest arvates kuni kolme aasta jooksul igal aastal vähemalt ühe kolmandiku suuruses osas tagasimaksmisele kuuluvast lähtetoetuse summast. Ministeeriumi nõusolekul on võimalik toetust tagasi maksta teistsugustel tingimustel. § 4. Määruse kehtetuks tunnistamine Sotsiaalministri 26. augusti 2013. a määrus nr 28 „Eriarsti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord” tunnistatakse kehtetuks.  20 (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler  Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) väljatöötamine on seotud TTKS-i ja teiste seaduste muutmise seaduse (esmatasandi tervishoiu tugevdamise) eelnõu väljatöötamiskavatsusega1. Eelnõu eesmärk on üldarstiabi kättesaadavuse tagamine, nimistute teenindamise järjepidevuse parandamine ning süsteemi paindlikumaks ja inimkesksemaks muutmine. Eelnõuga täpsustatakse perearsti nimistusse registreerumise aluseid. Muudatusega lisatakse TTKS- i alus elamisõiguse alusel Eestis elava isiku või ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibiva isiku õigus registreeruda perearsti nimistusse ja vahetada kirjaliku avalduse alusel perearsti. Sellega seoses muudetakse ka nimistu moodustamise alust, mis näeb ette, et perearsti nimistu moodustub perearsti juurde registreerunud isikutest ning Eesti rahvastikuregistri elukoha aadressi ning välismaalase tegeliku elukoha alusel määratud isikutest. Võimaldatakse täna kehtivast suurimast nimistu piirsuurusest suuremat nimistut kui see on vajalik teenuse kättesaadavuse parandamiseks või eesmärk on nimistu osa üleandmine. Kehtiva seaduse kohaselt on kõrgeim nimistu piirsuurus 2400 isikut ühes nimistus. Piirsuuruse laiendamise eesmärk on süsteemi juurde luua paindlikkust. Lisaks võimaldatakse nimistu esmakordsel kinnitamisel kinnitada väiksem nimistu kui on seaduses sätestatud nimistu piirmäär. Näiteks on võimalik väiksema kui 2000 või 2400 isikuga nimistu kinnitamine. Eelnõuga sätestatakse perearsti teeninduspiirkond Terviseameti poolt määratud kohaliku omavalitsuse üksusena või üksustena. Kehtivas TTKS-s on teeninduspiirkond sätestatud kui Terviseameti poolt määratud kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse üksuste ala, mis on kitsendanud perearsti teeninduspiirkonna kohati majapõhiseks. Nähakse ette ka perearsti kohustus teavitada nimistusse kuuluvaid inimesi vähemalt kuus kuud ette kui muutub perearsti tegevuskoht. Muudatuse eesmärk on võimaldada patsiendil vajadusel vahetada perearsti või teha ettevalmistusi elukorralduses harjumaks perearsti uude tegevuskohta liikumisega. Eelnõuga reguleeritakse olukord, kus nimistut teenindavad samaaegselt kaks arsti teenuse järjepidevuse tagamise eesmärgil ehk inkubatsioon. Samuti nähakse ette võimalus tagada arstiabi olukorras, kus avalikud konkursid perearsti leidmiseks nimistule on ebaõnnestunud või nimistu jääb ootamatult perearstita. Muudatusega võimaldatakse haiglavõrgu arengukava haiglal (edaspidi HVA haigla) perearstita jäänud nimistusse kuulunud isikute teenindamine, et oleks tagatud üldarstiabi kvaliteedile vastav arstiabi kuni uue perearsti leidmiseni. Samuti sätestatakse võimalus kandideerida nimistule peremeditsiini residentuuris täiskoormusega viimasel õppeaastal õppivale arst-residentidele. Muudatus on vajalik, sest kehtiva regulatsiooni kohaselt vastav õigus täna puudub. Eelnõuga täpsustatakse Terviseameti õigusi, mille tulemusel võib amet teenuse parema korralduse ja kättesaadavuse tagamise kaalutlustest lähtuvalt liita alla nimistu piirsuuruse nimistuid ning 1 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (esmatasandi tervishoiu tugevdamise) eelnõu väljatöötamiskavatsus. Kättesaadav eelnõude infosüsteemist: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f98ccada-521f-44ff-a4da-53fccbcd405a#kheZU0WO määrata täiendavaid teeninduspiirkondi. Lisaks täpsustatakse Terviseameti õigust kasutada oma töös töötamise registri (edaspidi TÖR) andmeid ja vähendada seeläbi tervishoiuteenuse osutajate halduskoormust Terviseametile andmete esitamisel. Samuti tagatakse TÖR andmete kasutamise võimalus tervise infosüsteemis (edaspidi TIS). Leevendatakse ka lähtetoetuse taotlemise tingimusi: pikendatakse taotluse esitamise perioodi, luuakse õiguslikud eeldused lähtetoetuse maksmiseks senisest suuremas summas ning lähtetoetuse osaliseks kasutamiseks. Eelnõuga laiendatakse piiratud ulatuses kokkulepitud ravimite retsepti väljakirjutamise õigust õendusabi eriala omandanud õele (edaspidi eriõde) samas ulatuses nagu see kehtib täna pereõdedele. Muudatuste tulemusel suurenevad eriõdede õigused ja paraneb iseseisva vastuvõtu teenuse kvaliteet. Muudetakse ka töövõimetuslehe väljakirjutajate ringi, andes töövõimetuslehe väljakirjutamise õigus õele. Töövõimetuslehe võivad välja kirjutada kõik tervishoiutöötajad, välja arvatud kiirabi osutamisel. Muudatuste tulemusel ei teki riigieelarvele lisakulu. Seadus on kavandatud jõustuma üldises korras. Eelnõu § 2 punkt 2 jõustub 1. aprillil 2022. a. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ettevalmistanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialistid Liis Paas (e-post: [email protected], telefon: 626 9171), Mare Toompuu (e-post: [email protected]; telefon: 626 9331), Ülle Jordan (e-post: [email protected]; telefon: 626 9139) ja Vootele Veldre (e-post: [email protected]; telefon: 626 9140) ning tervisesüsteemi arendamise osakonna tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste (e-post: [email protected], telefon 626 9127) ja tervisevõrdsuse poliitika juht Kaija Kasekamp (e-post: [email protected], telefon 626 9220). Seadusmuudatuste väljatöötamisse on olnud kaasatud Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Õdede Liidu, Terviseameti, Eesti Haigekassa, Ravimiameti, Tallinna ja Tartu tervishoiukõrgkooli, Tartu Ülikooli jt osapoolte esindajad. Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegid Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunikud Lily Mals (e-post: [email protected], telefon: 626 9333) ja Alice Sündema (e-post: [email protected]; telefon: 626 9271). Eelnõu ja seletuskiri keeletoimetatakse pärast esimest kooskõlastusringi. 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. Eelnõuga muudetakse järgmiseid seadusi: 1) tervishoiuteenuste korraldamise seadus (RT I, 17.05.2020, 13); 2) ravikindlustuse seadus (RT I, 17.05.2020, 9, edaspidi RaKS); 3) maksukorralduse seadus (RT I, 10.07.2020, 22, edaspidi MKS); 4) ravimiseadus (RT I, 01.07.2020, 11, edaspidi RavS). Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Seaduse eesmärk Seaduse esimene eesmärk on üldarstiabi kättesaadavuse tagamine, nimistute teenindamise järjepidevuse parandamine, süsteemi paindlikumaks ja inimkesksemaks muutmine. Teenuse kättesaadavust parandavad muudatused nagu maja- ja tänavapõhistest teeninduspiirkondadest loobumine, nimistusse registreerumise aluste laiendamine, Terviseameti õiguste laiendamine, mille tulemusel võib amet teenuse parema korralduse ja kättesaadavuse tagamise kaalutlustest lähtuvalt liita alla nimistu piirsuuruse nimistuid. Oluline muudatus, mis puudutab teenuse kättesaadavuse tagamist on seotud korraldusliku olukorraga, mille raames antakse perearstita jäänud isikute teenindamise õigus üle HVA haiglale. Tegemist on meetmega, mille eesmärk on tagada üldarstiabi kvaliteedile vastav abi olukorras, kus arstiabi kättesaadavust ei ole võimalik muul viisil tagada. Lisaks võivad piirkonnad, kus on raskusi olnud nimistule arsti leidmisega, saada abi lähtetoetuse muudatustest, kuna toetuse tingimused muutuvad senisest paindlikumaks. Nimistute teenindamise järjepidevuse tagamist aitavad parandada muudatused nagu võimalus teenindada nimistut samaaegselt kahel arstil ehk inkubatsioon. Inkubatsiooni eesmärk on viia kokku nimistust loobuda sooviv arst ning nimistut sooviv arst, kes võib olla ka viimase aasta peremeditsiini arst-resident. Eesti Haigekassa maksab lisatasu kuni 12 kuud, et arstidel oleks motivatsioon nimistut koos teenindada ning nimistut võttev arst jõuaks nimistuga põhjalikult tutvuda enne kui teine arst nimistuga tööst loobub. Muudatus, millega võimaldatakse täna kehtivast nimistu piirsuurusest suuremat nimistut, toob juurde paindlikkust ning võimalusi ettevõtlikele perearstidele, kes sooviksid enda meeskonda täiendada nimistu osa üleandmise eesmärgil. Meeskonna suurendamise eesmärk võib olla vastutuse jagamine, töökoormuse reguleerimine, n-ö uue põlvkonna koolitamine jne. Suurem nimistu, juhul kui meeskond on hästi mehitatud, võib aidata kaasa teenuse kättesaadavuse parandamisele ning järjepidevuse tagamisele. Lisaks võib olla mõnes piirkonnas mõistlik lubada tänasest piirsuurusest suuremaid nimistuid, kuna nii tagatakse teenuse parem kättesaadavus, arvestades elanike arvu ning elanike arvu muutuse prognoosi antud piirkonnas. Seaduse teine eesmärk on eriõe kompetentsi parem kasutamine, arsti tööaja kokkuhoid ja töökoormuse vähendamine ning seeläbi ravijärjekordade lühendamine ja ravi järjepidevuse tagamine. Tervishoiuteenuste parema kättesaadavuse tagamiseks on vajalik laiendada eriõe õigusi. Sellega hoitakse kokku arsti tööaega, eelkõige krooniliste haigustega patsientidele korduvretseptide väljastamisel. Õe iseseisva vastuvõtu osakaal krooniliste haigustega patsientide jälgimisel on igal aastal suurenenud. Eesti elanikkond vananeb ja krooniliste haigete arv on aastatega mitmekordistunud. Tagamaks personaliressursi ratsionaalsemat rakendamist, võimaldades lisaks pereõele ka eriõel retsepte kokkulepitud ulatuses välja kirjutada, tuleb eriõdede retsepti väljakirjutamise õigus reguleerida seaduse tasemel. Retsepti väljakirjutamise õiguse laiendamisel eriõdedele ei pea patsient alati pöörduma kordusretsepti saamiseks tingimata oma raviarsti poole. Seeläbi saavad arstid pühendada rohkem aega patsientide kiiret lahendust vajavatele tervisemuredele. Muudatuse tulemusel suurenevad arstiabi osutamisel eriõe õigused ja paraneb iseseisva vastuvõtu kvaliteet, kuna õed saavad iseseisva vastuvõtu käigus viia nõustamise ja teenuse osutamise lõpuni. Õed ei pea iseseisva vastuvõtu järgselt täiendavalt paluma arstilt ravimi väljakirjutamist, vaid teevad seda ise samaaegselt asjakohase nõustamisega. Praegu on õigusruumis reguleeritud ja juba ennast õigustanud pereõdede retsepti väljakirjutamise õigus. RavS § 33 lg 14 kohaselt on ravimi väljakirjutamise õigus tervishoiuteenuse osutamise õigust omaval arstil, hambaarstil, ämmaemandal ja perearsti nimistu alusel tegutseva perearstiga koos töötaval õel meditsiinilisel ja teise isiku ravimise eesmärgil tema ravitava isiku ambulatoorseks raviks. Sama paragrahvi lõike 15 kohaselt on perearsti nimistu alusel tegutseva perearstiga koos töötaval õel ravimi väljakirjutamise õigus juhul, kui ta on läbinud kliinilise farmakoloogia täienduskoolituse, mis kajastub tervishoiutöötajate riiklikus registris. Pikaajalises perspektiivis avaldub muudatuse rakendamise tulemuslikkus patsientidele tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi paranemises ning ravi järjepidevuses. Muudatus on seotud tervisesüsteemi arenguga Eestis ja Euroopa Liidu suundadega õdede õiguste ja tegevuse arendamisel ning sooviga parandada tervisesüsteemi toimimist. Ravimite väljakirjutamise õigus hõlmab piiratud ulatuses kokkulepitud hulka ravimeid, mis on seotud eriõe pädevuse piiresse jäävate konkreetsete haiguste või seisundite ravi või käsitlusega ning mille väljakirjutamise või kasutamise võimaldamine on teenuse osutamise seisukohast otstarbekas. Sisuliselt saavad eriõed välja kirjutada samu ravimeid, mida täna pereõed. Õiguse rakendumiseks vajalikud teadmised omandatakse eriõe õppe käigus ja teatud juhul sama koolituse läbimise järgselt, mis on täna ette nähtud pereõdedele, kes soovivad vastavat õigust. Ravi määrab, korrigeerib ja lõpetab jätkuvalt arst ja selles osas muudatusi ei tehta. Sarnaselt tänasele korrale, kõrvalekallete tuvastamisel suunab eriõde patsiendi arsti vastuvõtule. Seaduse kolmas eesmärk on lähtetoetuse maksmise ja kasutamise tingimuste leevendamine ning eelduste loomine lähtetoetuse summa suurendamiseks tulevikus, et seeläbi soodustada enam eriarstide liikumist keskustest eemal asuvatesse piirkondadesse, kus eriarstide pensionile siirdumisel on vajalik tagada nende pakutavate tervishoiuteenuste jätkusuutlik osutamine. Lähtetoetuse meetme senisest paindlikum pakkumine aitab tagada tervishoiuteenuste kättesaadavust piirkondades, mis asuvad eemal peamistest tõmbekeskustest, s.o Tallinnast ja Tartust ning nendega piirnevatest omavalitsustest. Seaduseelnõu väljatöötamist toetab Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Isamaa Erakonna valitsusliidu aluspõhimõtted 2019-20232. Aluspõhimõtete punktide 7 ja 8 kohaselt parandatakse arstiabi (sh esmatasandi arstiabi) kättesaadavust ning lühendatakse ravijärjekordi; panustatakse perearstisüsteemi toimimisse, et vähendada erakorralise meditsiini osakondade ja eriarstiabi koormust; tagatakse arstiabi inimestele võimalikult kodu lähedal; laiendatakse õendusteenuse kättesaadavust nii kodus kui hooldekodudes. Muudatused on seotud rahvastiku tervise arengukavaga aastateks 2020–20303, peremeditsiini eriala arengu prioriteetidega4, Eesti õenduse ja ämmaemanduse arengustrateegia 2011-20205 ja väljatöötamisel oleva uue Eesti õenduse ja ämmaemanduse strateegia 2021-2030, mis käsitleb õenduseriala arengusuundi ja õiguste laienemist ning toetab rahvusvahelisi seisukohti eriõenduse arenguvajadusest Euroopas6. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 2 Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Isamaa Erakonna valitsusliidu aluspõhimõtted 2019- 2023. Kättesaadav: https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/pictures/eesmargid/eesti_keskerakonna_eesti_konservatiivse_rahvaerakonna_ning_isamaa_erakonna_valitsusl iidu_aluspohimotted_2019-2023.pdf 3 Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 on läbinud Vabariigi Valitsuse arutelu ning saadetud aruteluks Riigikogule: https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/74ac2981-2360-412a-b586- caf667e66191 4 R. Kalda, H.-I. Maaroos, A. Rätsep (2012). Peremeditsiini arengukava aastani 2020. Kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/Tervishoiususteem/Arstide_erialade_arengukavad/peremeditsiin_arengukava. pdf 5 Kaheksa sammu inimese tervise heaks. Eesti õenduse ja ämmaemanduse arengustrateegia 2011-2020. Kättesaadav: https://www.ena.ee/images/ELANIKONNALE/Eesti_oenduse_ammaemanduse_arengustrateegia.pdf 6 Guidelines on advanced practice nursing 2020. Internatsional Council of Nurses (ICN) Kättesaadav: https://www.icn.ch/system/files/documents/2020-04/ICN_APN%20Report_EN_WEB.pdf Eelnõu koosneb viiest paragrahvist. Paragrahvidega 1–4 muudetakse vastavalt TTKS-i, RaKS-i, MKS-i ja RavS-i. Paragrahvis 5 on toodud seaduse jõustumissäte. Eelnõu §-ga 1 muudetakse ja täiendatakse TTKS-i sätteid. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse TTKS § 8 lõiget 1 teise lausega eesmärgiga võimaldada perearsti nimistu teenindamist HVA haiglal. Nimetatud muudatus on vajalik, kuna laiendab tänast perearsti nimistu teenindajate ringi ning pakub seeläbi alternatiivseid võimalusi teenuse kättesaadavuse tagamiseks. Eelnõu § 1 punktidega 2 ja 3 muudetakse TTKS § 8 lõike 3 esimest lauset ja sõnastatakse järgmiselt: „Igal Eesti kodanikul ning elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elaval isikul, ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibival isikul (edaspidi välismaalane) on õigus registreeruda perearsti nimistusse ja vahetada kirjaliku avalduse alusel perearsti.“. Samuti muudetakse paragrahvi 8 lõiget 4 ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Perearsti nimistu moodustub perearsti juurde registreerunud isikutest ning käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud nimistu piirsuurust arvestades Eesti rahvastikuregistri elukoha aadressi ja välismaalase tegeliku elukoha alusel Terviseameti määratud isikutest.“. Muudatuste eesmärk on võimaldada perearsti nimistusse registreeruda (ja Terviseametil määrata) ka välismaalastel, kelle Eestis viibimise alus on reguleeritud elamisõiguse või ajutise viibimisalusega. Sellisel juhul tuleks inimene nimistusse arvata tema tegelikku elukohta arvesse võttes. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse TTKS § 8 lõiget 41 punktiga 3 eesmärgiga võimaldada suuremat nimistut kui lubab tänane kehtiv seadus. TTKS-i järgi on varasemalt kõrgeim nimistu piirsuurus olnud 2400 isikut nimistus. Suurem nimistu võimaldab soovijatel enda meeskonda täiendada nimistu osa üleandmise eesmärgil. Suuremat nimistut saab koos teenindada mitu arsti, kuid seejuures vastutab nimistusse kuuluvatele isikutele üldarstiabi tagamise ja selle korraldamise eest peamiselt nimistu omanik. Viimastel aastatel on konkursside ebaõnnestumine nimistu moodustamise õiguse andmiseks või vabanenud nimistule üldarstiabi osutamiseks muutunud sagedasemaks ning residentuuri lõpetanud arstid soovivad esmalt praktiseerida mõne nimistuga töötava arsti juures enne kui endale nimistu võtavad. Muudatuse eesmärk on pakkuda senisest enam võimalusi peremeditsiini eriala omandanud arstidele jääda tööle peremeditsiini, kohustuseta võtta kohe nimistu eest vastutus. Täiendavalt võib olla mõnes piirkonnas mõistlik lubada tänasest piirsuurusest suuremaid nimistuid, kuna nii tagatakse teenuse parem kättesaadavus. Nendeks piirkondadeks võivad olla nii maapiirkonnad, kus on vähenev rahvastik kui ka linnad, kus rahvaarv kasvab. Nimistu võib kokkuleppel Terviseameti ja Eesti Haigekassaga ületada 2400 isiku piiri, juhul kui on tagatud õigusaktides ja üldarstiabi rahastamise lepingus kokkulepitud üldarstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi tingimuste täitmine isikutele, kes kuuluvad perearsti nimistusse. Nimistud, mille piirmäär ületab täna 2400 isiku piiri, täidavad eelduslikult kõiki üldarstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi tingimusi ning täiendavalt kooskõlastust küsima ei pea. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse TTKS § 8 lõiget 41 punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) nimistu esmakordsel kinnitamisel kuni kaheks aastaks perearstiga kokkuleppel ning teeninduspiirkonna teisi nimistuid arvestades väiksem kui käesoleva lõike punktides 1 või 2 sätestatud nimistu piirmäär.“. Muudatuse eesmärk on võimaldada nimistu esmakordsel kinnitamisel väiksemat nimistut kui näeb ette seaduses sätestatud nimistu ülempiir. Erisus võimaldab esmakordselt nimistuga tööd alustaval arstil nimistuga töösse sisse elada ning tutvuda nimistus olevate patsientide terviseandmetega, et paremini planeerida edasist tööd. Muudatusega tekib erisus, mis lubab mitte arvestada tavapärase nimistu ülempiiriga, juhul kui nimistuga tööd alustav perearst on selleks soovi avaldanud ning teeninduspiirkonnas on teisi nimistuid, mis on teeninduspiirkonna inimestele avatud. Juhul kui teeninduspiirkonnas ei ole teisi nimistuid või teiste nimistute täituvus on ületanud või ületamas punktides 1 või 2 märgitud nimistu piirsuurust, ei ole võimalik punkti 4 rakendada. Vastsündinud lapsed, kelle ema on nimistus, võetakse vastu automaatselt ning piirang vastsündinutele ei kohaldu. Juhul kui erisust on võimalik rakendada, kuvatakse see Terviseameti registris nii, et tavapärase piirsuuruse (märgitud ülempiiriks kas TTKS § 8 lõike 41 punktis 1 või 2 sätestatud suurus) järel märgitakse veerus „On kohti“ vastuseks „Ei“. Kokkuleppe korras võib antud erisus kesta ka vähem kui kaks aastat. Eelnõu § 1 punktiga 6 tunnistatakse TTKS § 8 lõige 42 kehtetuks, sest Terviseamet ei kehtesta perearsti nimistut ettenähtud nimistu piirmääradest erinevas suuruses. Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse TTKS § 9 lõike 1 esimese lause muudatusega perearsti teeninduspiirkonna mõistet. Muudatuse eesmärk on piiritleda perearsti teeninduspiirkonda Terviseameti poolt määratud kohaliku omavalitsuse üksusena või kohaliku omavalitsuse üksustena, mille piires perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad tagavad üldarstiabi osutamise nimistusse kuuluvatele isikutele isikute vajadusest lähtuvalt tehes vajaduse korral koduvisiite. Muudatusega loobutakse maja- ja tänavapõhistest teeninduspiirkondadest. Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse TTKS §-i 91 lõikega 3, mis kohustab perearsti aegsasti teavitama oma nimistusse kuuluvaid inimesi tegevuskoha muutumisest, et võimaldada patsiendil vajadusel vahetada perearsti või teha ettevalmistusi elukorralduses harjumaks perearsti uude tegevuskohta liikumisega. Teavitamise nõue ei kehti kui perearsti tegevuskoht muutub perearstist sõltumatutel põhjustel ootamatult. Sellisel juhul teavitab perearst nimistusse kuuluvaid inimesi esimesel võimalusel. Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse TTKS § 11 lõiget 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 11. Lõikes 1 muudetakse sõnastust, millega täpsustatakse, et ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud üldarstiabi eest tasutakse riigieelarves Eesti Haigekassa eelarvesse ettenähtud vahenditest ulatuses. Paragrahvi täiendus lõikega 11 võimaldab Terviseametil määrata regionaalse kättesaadavuse tagamiseks vajalike nimistute loetelu ja teha Eesti Haigekassale nende rahastamise ettepaneku, kus nimistus on vähem kui 1200 isikut või kus nimistute teenindamise järjepidevuse tagamiseks teenindavad nimistut samaaegselt kaks arsti TTKS § 35 lõike 8 eesmärgil ehk inkubatsiooni korral. Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse TTKS-i §-ga 221. Lisatud paragrahvi eesmärk on reguleerida arstiabi tagamine olukorras, kus avalikud konkursid perearsti leidmiseks nimistule on ebaõnnestunud või nimistu jääb ootamatult perearstita ehk lubada HVA haiglal perearstita jäänud nimistusse kuulunud isikute teenindamine. Paragrahvis 221 sätestatakse teenuse osutamise tingimused ning kord. Lõige 1 sätestab, et kui avalik konkurss nimistule perearsti leidmiseks on korduvalt ebaõnnestunud või nimistu jääb ootamatult perearstita ja üldarstiabi kättesaadavust ei ole võimalik muul viisil tagada, määrab Terviseamet perearstita jäänud nimistusse kuulunud isikutele üldarstiabi kvaliteedile vastava tervishoiuteenuse tagamiseks teenust osutama tegevuskoha maakonnas tegutseva HVA haigla. Konkursi korduvaks ebaõnnestumiseks loetakse konkursi luhtumist vähemalt kahel korral. Olukorras, kus nimistu jääb ootamatult perearstita või konkurss on korduvalt luhtunud, teeb Terviseamet esmalt tihedalt koostööd nii Eesti Perearstide Seltsi kui teiste partneritega, et leida lahendus eelkõige muul viisil kui HVA haigla rakendamise kaudu Juhul kui üldarstiabi kättesaadavust ei ole võimalik muul viisil tagada, määratakse tervishoiuteenust osutama HVA haigla. Lõige 2 sätestab, et perearstita jäänud nimistusse kuulunud isikutele üldarstiabi kvaliteedile vastava tervishoiuteenuse osutamist HVA haigla poolt loetakse samaväärseks perearsti nimistusse kuulumisega. Lõike 3 kohaselt kehtestab teenuse tagamise korra ja tingimused valdkonna eest vastutav minister määrusega. Lõige 4 sätestab, et HVA haiglale võib perearstita jäänud nimistu teenindamise kohustuse panna kuni üheks aastaks. Üheaastase perioodi vältel teeb Tervisamet aktiivselt tööd selle nimel, et leida nimistu teenindamiseks sobiv kandidaat. Juhul kui nimistule ei ole leitud teisi sobivaid kandidaate, võib otsust pikendada aasta võrra. Vastavalt lõikele 5 teeb Terviseamet otsuse korralduslikust olukorrast teatavaks senise perearsti teeninduspiirkonna kohaliku omavalitsuse üksusele, Eesti Haigekassale, Sotsiaalministeeriumile ning HVA haiglale viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Eesti Haigekassa edastab HVA haiglale nimekirja perearstita jäänud nimistusse kuulunud isikutest, kellele teenust osutatakse. Lõige 6 sätestab, et HVA haigla alustab üldarstiabi kvaliteedile vastava tervishoiuteenuse osutamist otsuses määratud kuupäevast alates. Lõike 7 kohaselt avaldab Terviseamet otsuse resolutiivosa üleriigilise levikuga ajalehes, ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning perearstita jäänud nimistu senise perearsti teeninduspiirkonna kohalikus lehes seitsme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Teavitus tagab, et perearstita jäänud nimistusse kuuluvad isikud saaksid teada, kuhu on neil võimalik üldarstiabi saamiseks pöörduda. Lõige 8 sätestab, et perearstita jäänud nimistusse kuulunud isikute teenindamise rahastamiseks sõlmib Eesti Haigekassa HVA haiglaga ravi rahastamise lepingu lisa lähtudes RaKS § 30 lõike 1 alusel kehtestatud Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu üldarstiabi rahastamise põhimõtetest. Seega rahastatakse HVA haiglat üldarstiabi teenuse osutamisel samadel põhimõtetel nagu perearsti, kes nimistut teenindas. Eelnõu § 1 punktiga 11 tehakse TTKSis normitehnilise muudatus, millega muudetakse jao numeratsiooni. Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse TTKS § 34 lõiget 11 nimistu moodustamise konkursi korraldamise aluseid võimalusega korraldada konkurss ka perearstina töötamise lõpetamist planeeriva nimistuga perearsti juurde TTKS § 35 lõikes 8 nimetatud perearsti või viimasel õppeaastal perearsti kvalifikatsiooni omandavale peremeditsiini arst-residendi määramiseks. Muudatus on seotud TTKS § 35 täiendamisega lõikega 8, mis võimaldab üheaegselt kahel arstil teenindada sama nimistut eesmärgiga anda nimistu uuele arstile üle. Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse TTKS § 35 lõiget 5 ja sõnastatakse ümber selliselt, et Terviseametil on õigus määrata üldarstiabi parema korralduse ja kättesaadavuse tagamise kaalutlustest lähtuvalt perearstile täiendav teeninduspiirkond. Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse TTKS §-i 35 lõigetega 8 ja 9. Lõike 8 lisamise eesmärk on võimaldada Terviseametil kinnitada nimistu lisaks perearstile ka viimasel õppeaastal perearsti kvalifikatsiooni omandavale peremeditsiini arst-residendile, kes on töötanud vähemalt ühe aasta perearstina töötamise lõpetamist planeeriva nimistuga perearsti juures ning kes on valitud avaliku konkursiga. Nimistust loobuda sooviv arst võtab Terviseametiga ühendust vähemalt aasta enne nimistust loobumise kuupäeva. Terviseamet kuulutab välja konkursi, mille raames otsitakse nimistule uut arsti alates eelmise arsti nimistust loobumise kuupäevast. Nimistu kinnitatakse perearstile või peremeditsiini arst-residendile tuleviku tähtajaga, kuid tööle on võimalik asuda koheselt. Arst-residendi puhul kirjutatakse nimistu kinnitamise otsusesse ka tingimus, et nimistu ülevõtmise ajaks peab olema residentuur lõpetatud. Samaaegne nimistu teenindamine võib kesta ka kauem kui üks aasta. Lõike 9 lisamise eesmärk on lahendada olukord, kus mitmetes perearsti nimistutes on nimistus olevate isikute arv erinevatel põhjustel vähenenud ja nimistud on seetõttu muutunud väiksemateks, kui piirsuuruse alammäär ette näeb. Üldarstiabi kvaliteedi parandamise eesmärgil võib olla otstarbekas mitmed sellised piirsuurusest väiksemad nimistud ja nimistute teeninduspiirkonnad ühendada. Piirsuurusest väiksemad nimistud on põhjendatud ainult üksikjuhtudel, kui geograafilise eripära tõttu on see ainuvõimalik ning puuduvad alternatiivsed lahendused. Väikeste nimistute liitmine on oluline, kuna esmatasandi ressursside (raha, inimressursi, seadmete, infrastruktuuri) kasutamine peab toimuma ratsionaalselt ja efektiivselt ning toetama kogu tervishoiusüsteemi tõhusat toimimist. Eesti Haigekassa üldarstiabi kulumudelis on arvestatud perearsti praksise toimimise alampiiriks 1200 kindlustatud isikut. Rahastuspõhimõtted tuginevad sellele, et miinimumnõuete tagamiseks tehtavad kulutused on kaetud 1200-isikuliste nimistute puhul. Arvestades Eesti rahvastiku prognoose, ei ole alla piirsuuruse nimistud ei meditsiiniliselt ega majanduslikult jätkusuutlikud ning sageli ei vasta teenuse osutamine kvaliteedi ja kättesaadavuse nõuetele. Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse TTKS §-i 40 lõikega 4, mille eesmärk on reguleerida HVA haigla alust osutada TTKS § 221 alusel üldarstiabi kvaliteedile vastavat tervishoiuteenust. Lisatud lõikega võimaldatakse haiglal talle väljastatud eriarstiabi tegevusloa alusel teenust osutada, juhul kui teenuse osutamine toimub haigla tegevusloas märgitud tegevuskohas. Eelnõu § 1 punktiga 16 muudetakse TTKS § 541 lõiget 2. Esiteks kaotatakse seni antud lõikes sisaldunud tingimuste loend ning viiakse need järgmistesse lõigetesse ja osalt ka rakendusakti kui sobivamale tasandile. Teiseks võimaldatakse eriala omandanud arstil taotleda lähtetoetust senisest oluliselt pikema perioodi vältel arvates lähtetoetusele õiguse andvast töösuhte algamisest. Olukorras, kus töölepingu sõlmimisel võib katseaeg olla kuni neli kuud, mil pooled võivad paindlikel alustel töösuhte üles öelda, kui töösuhe mingil põhjusel ei toimi, on kolmekuuline lähtetoetuse taotlemise periood liialt lühike, et võimalda kõigil potentsiaalsetel taotlejatel jõuda selgusele, kas nad tahavad vähemalt 30-tunnise koormusega nädalas vastavas piirkonnas konkreetse tööandja juures töötamist jätkata vähemalt viis aastat. Perioodi pikendamine kolmelt kuult ühele aastale annab võimalikele taotlejatele piisavalt pika aja, et otsustada tingimuste sobivuse üle. Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse TTKS § 541 lõiget 3 parandades õigusliku ebatäpsuse – alates 2019. aasta 1. jaanuarist jõustunud TTKS-i redaktsioonis ei ole paragrahvi 541 lõike 2 punktis 1 erialasid nimetatud. Seega on antud lõike alusel lähtetoetust õigus taotleda kõikide erialade eriarstidel, kes ei ole perearstid. Muudatus on seotud ka eelnõu § 1 punktiga 16 tehtava muudatusega, millega tuuakse TTKS § 541 lõikesse 3 kriteerium, et lähtetoetuse saamiseks töötab eriarst omandatud erialal töökoormusega vähemalt 30 tundi nädalas. Eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse TTKS § 542 lõiget 1 ning sättest viiakse rakendusakti kui sobivamale tasandile taotluse esitamise kriteeriumid. Nimelt luuakse rakendusaktis võimalus kasutada lähtetoetust ka juhul, kui residentuuri lõpetamisest on möödunud enam kui 5 aastat või eriarst on omandanud eriala ilma residentuuri läbimata. Muudatuse eesmärk on anda riigile täiendavad hoovad, et motiveerida laiemat ringi eriarste siirduma tervishoiuteenuse tagamise eesmärgil konkreetsesse piirkonda juhtudel, kui residentuuri viimase viie aasta jooksul lõpetanud eriarstid ei ole motiveeritud vastavasse piirkonda siirduma. Näiteks võib lahendus olla vajalik juhtudel, kui luhtunud konkurssidega nimistu on valmis võtma residentuuri enam kui viis aastat tagasi lõpetanud perearst täiendava rahalise motivaatori toel. TTKS § 542 lõikes 1 säilib üksnes taotluse adressaat, s.o taotlus esitatakse ka edaspidi Sotsiaalministeeriumile. Eelnõu § 1 punktiga 19 muudetakse TTKS § 542 lõiget 3 selliselt, et lähtetoetuse konkreetse suuruse asemel sätestatakse lähtetoetuse määr ning luuakse võimalus lähtetoetust maksta kuni toetuse kolmekordses määras. Samuti antakse valdkonna eest vastutavale ministrile õigus sätestada lähtetoetuse määramise täpsed tingimused. Muudatus võimaldab rakendusaktis määrata prioriteetse piirkonna või eriala, kus või mille puhul makstakse toetust näiteks pooleteise, kahe- või kolmekordses vms toetuse määras. Piirkonna ja eriala prioriteetsuse üle otsustab Sotsiaalministeerium kaasates Terviseametit ja Eesti Haigekassat ning lähtudes tervishoiuteenuse kättesaadavuse tagamise vajadusest. Kriteeriumid, millest lähtetoetuse suuruse määramisel lähtutakse, sätestatakse sama paragrahvi lõike 7 alusel sätestatud määrusega. Kuni lähtetoetuse eelarvet ei ole suurendatud, makstakse lähteteotusi toetuse ühekordses määras. Toetuse eelarve on 2012. aastast olnud muutumatult 150 000 eurot, s.o kuni 10 lähtetoetust kalendriaastas. Eelnõu § 1 punktiga 20 muudetakse TTKS § 542 lõiget 5, et luua õiguslik alus toetuse osaliseks tagasi nõudmiseks juhul, kui eriarstil ei ole võimalik enam toetuse tingimusi täita. Muudatus teeb toetuse kasutamise tingimused paindlikumaks võimaldades nõuda toetuse tagasi proportsionaalselt töötatud ajaga. Suurenev paindlikkus võib suurendada toetuse kasutajate hulka. Lõikest välja jäetavad kriteeriumid viiakse rakendusakti kui sobivamale tasandile. Eelnõu § 1 punktiga 21 täiendatakse TTKS § 542 lõikega 51. Sellegi muudatuse eesmärk on muuta lähtetoetuste kasutamist paindlikumaks. Juhul kui arst soovib töötada vähem kui viis aastat ning teavitab sellest lähtetoetuse taotlemisel, siis makstakse lähtetoetust proportsionaalselt planeeritava töötamise ajaga. Eelnõu § 1 punktiga 22 tunnistatakse TTKS § 56 lõike 1 punkt 6, mis sätestab tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni omandamisele eelneva ja järgneva koolituse õppebaasiks olevate haiglate, üldarstiabi ja eriarstiabi osutavate ettevõtjate loetelu ja õppebaasina tegutsemise korra, kehtetuks. Rakendusakt on tänaseks vananenud, kuid sidusrühmad ei pea enam vajalikuks reguleerida praktikabaaside tegevust õigusakti tasandil – üliõpilaste praktikaküsimuste lahendamine leiab aset koolide ja tööandjate vahel sõlmitavates lepingutes. Eelnõu § 1 punktiga 23 muudetakse TTKS § 592 lõike 11 sõnastust. Muudatusega kehtestatakse Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile (edaspidi EKEI) kohustus edastada TISi andmed nakkushaiguste kohta, mis on avastatud kohtuarstlikul lahangul, vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusele. Praktikas tuvastavad lahangul nakkushaiguseid ka kohtuekspertiisiasutuse kohtuarstlikud eksperdid, kuid siiani on andmeid esitatud vähesel määral, vaid tuberkuloosi kohta (paberil). Nakkushaiguste andmed on olulised ka Terviseametile, muuhulgas nakkushaiguste tõrje alase valmisoleku tagamiseks. Tervise infosüsteemi põhimääruse muudatusega automatiseeritakse nakkushaiguste andmete edastamine, st hiljemalt 31. jaanuarist 2021. a edastavad tervishoiuteenuse osutajad nakkushaiguste andmed TISi ning tervise infosüsteem edastab andmed nakkushaiguste registrile. Paberil teatiseid esitatakse edaspidi vaid erandpuhkudel. Kuivõrd EKEI ei ole TTKS mõistes tervishoiuteenuse osutaja, on TIS-i andmete edastamiseks vajalik seaduses ka EKEI-le vastav kohustus kehtestada ning vajalik juurdepääs TIS-i andmetele tagada. Muudatusega seoses tuleb EKEI-le tagada ka tehniline võimalus andmete TIS-i edastamiseks (kas Arstiportaali kaudu või muul viisil). Eelnõu § 1 punktiga 24 tehakse seaduses keeleline täpsustus. Riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstil on seadusega ette nähtud juhtudel kohustus teostada nii elavate kui surnud isikute suhtes kohtuarstlikku ekspertiisi või lahangut. Eelnõu § 1 punktiga 25 täiendatakse TTKSi §-dega 723, ja 724, mis sätestavad üleminekusätted lähtetoetuse taotlemiseks. Paragrahviga 723 sätestatakse soodsamad tingimused TTKS paragrahv 541 lõikes 2 nimetatud tähtaja rakendamisel. Praktikas on selgunud, et mitmed taotlejad ei olnud teadlikud 2019. aasta 1. jaanuaril jõustunud TTKS-i muudatustest, mis kaotasid erialapõhised piirangud lähtetoetuse taotlemisel. Väärale informeeritusele aitas kaasa seadusemuudatuse jõustumisel uuendamata jäänud ministeeriumi koduleht, mis lähtetoetuse tingimusi kirjeldas. Teadaolevalt on vähemalt kaks taotlejat jätnud lähtetoetuse taotlemata või esitanud taotluse seadusest tulenevast tähtajast hiljem. Säte loob perioodil 2019. aasta 1. jaanuarist kuni 2020. aasta 31. detsembrini eriarstina tööle asunud isikutele võimaluse esitada taotlus tagantjärele ning seeläbi leevendada ebaõigest informeerimisest tingitud ebavõrdset kohtlemist. Paragrahv 724 sätestab üleminekusätte paragrahvi 541 lõike 4 rakendamisel. Kehtiva seaduse kohaselt saab lähtetoetust juhul, kui eriarst asub tööle tegevuspaigas, mis ei paikne Tallinnas ega Tartus, perearstide puhul on toetust välistavaks teguriks lisaks ka Tartu ja Tallinnaga piirnevad omavalitsused. Pärast haldusterritoriaalset reformi on Sotsiaalministeerium ühe perearsti puhul siiski rakendatud lahendust, kus toetus on määratud arstile hoolimata sellest, et haldusterritoriaalse reformi järel taotluse esitamisel on omavalitsustel, kus perearst tööd alustas, piirnevus Tartuga. Kuna regulatsiooni eesmärgiga ei pea olema kooskõlas üksnes regulatsiooni grammatiline tõlgendus, vaid õigusnormi eelduste täidetust tuleb hinnata kompleksselt, sh ka läbi normi muude tõlgendusvõtete (sh ajalooline tõlgendamine ja teleoloogiline tõlgendamine, süstemaatiline tõlgendamine) saab ka haldusterritoriaalse reformi tagajärjel muutunud omavalitsuse piirnevusega territooriumil perearstina tegutsema asuvat taotlejat lugeda TTKS § 541 lõigete 2 ja 4 alusel õigustatuks lähtetoetusele. Arvestades, et lähtetoetuse kehtestamisel oli seadusandja tahe parandada perearstiabi kättesaadavust maapiirkondades, s.o katta esmatasandi arstiabiga kogu Eestimaa, ei saa lähtetoetuse regulatsiooni tõlgendada viisil, mis selle eesmärgi minetaks. Varasemalt maapiirkonda liigitunud kohaliku omavalitsuse liitumisel Tartu või Tallinnaga piirneva omavalitsusega ei muutunud konkreetsete asulate geograafiline paiknemine ega piirkonna maapiirkondlikkus. Toetuse võimaldamine sarnaste üksikjuhtumite baasil ei ole aga õiguslikult aktsepteeritav, kuna loob võimaluse ebavõrdseks kohtlemiseks sõltuvalt teadlikkusest – õigusakti literaalsest tõlgendusest lähtuv ja eitavat vastust ootav inimene ei pruugi taotlust esitada, kuigi põhimõtteliselt oleks tal võimalik hüvitist saada, kui ta oleks teadlik võimalusest, et seadust on võimalik tema jaoks soodsamalt tõlgendada. Sellest johtuvalt rakendatakse kuni 2025. aasta 31. detsembrini Tallinna linna ja Tartu linnaga vahetult piirnevate kohaliku omavalitsuse üksuste määratlemisel 2017. aasta 30. juunil kehtinud Eesti territooriumi haldusüksuste nimistut. Sätestatav tähtaeg annab piisava üleminekuaja, et vastata perearstide õigustatud ootusele puhkudel, kus näiteks perearstiõpinguid on alustatud kavatsusega siirduda konkreetsesse piirkonda perearstiks, kuid muutunud haldusjaotuse tulemusena on oodatavad tingimused muutunud halvemaks. Soodsamate tingimuste tähtajaline kehtestamine on põhjendatud, et välistada paralleelsete haldusjaotuste pikaajaline rakendamine toetuse määramisel. 8,5-aastane üleminekuperiood on eelduslikult piisav, et vastata kõigi isikute õigustatud ootusele. Eelnõu §-ga 2 muudetakse RaKS-i, täpsustades töövõimetuslehe ja retsepti väljakirjutamisega seonduvaid sätteid. Eelnõu § 2 punktiga 1 tagatakse võlaõiguslike lepingute (RaKS § 8) alusel töötavale kindlustatule kindlustuskaitse järjepidevus ja välistatakse võimalikud alusetud kindlustuskaitse peatumised. RaKS § 8 reguleerib juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme, võlaõigusliku lepingu alusel töö- ja teenustasusid saava isiku ning ettevõtlustulu maksu maksja kindlustuskaitse kestust. Paragrahv 8 lõike 3 kohaselt peatub nimetatud isikute kindlustuskaitse ühe kuu möödumisel pärast isiku eest sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses sotsiaalmaksu deklareerimata jätmist sotsiaalmaksuseaduses sätestatud tähtpäevaks. RaKS § 8 lõike 5 kohaselt ei kohaldata eelviidatud sätet ajavahemikus, millal kindlustatud isikul on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist. Praktikas on üksikutel juhtudel tekkinud olukord, kus pikaajalise töövõimetuse lõppemisel (sünnitusleht, haigusleht) võib isiku kindlustuskaitse kohe pärast töövõimetuslehe lõppemist peatuda, kuna pikaajalise töövõimetuse tõttu ei ole isik töötanud, mistõttu ei ole tema eest vastavalt RaKS § 8 lõikele 3 miinimummääras sotsiaalmaksu deklareeritud ka ühe kuu möödudes. Kindlustuskaitse peatumine koheselt pärast ajutise töövõimetuse lõppemist ei ole kooskõlas RaKS- i § 8 eesmärgiga. Sünnitusleht kirjutatakse välja 140 kalendripäevaks ning haiguslehe alusel maksab haigekassa haigushüvitist kuni 182 järjestikuse kalendripäeva ulatuses (tuberkuloosi korral kuni 240 järjestiku kalendripäeva eest), mistõttu võib praegu võlaõigusliku lepingu alusel töötava isiku kindlustuskaitse peatuda, kuigi isik jätkab pärast ajutist töövõimetust töötamist. Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse RaKS § 8 lõike 6 teksti seoses RaKS § 8 lõike 5 muudatusega, mis jõustub 1. aprillil 2022. a koos perehüvitiste seaduse muudatustega. Muudatuse kohaselt läheb senise sünnitushüvitise maksmine Eesti Haigekassast Sotsiaalkindlustusametile, kes hakkab maksma ema vanemahüvitist. Tegemist on tehnilise muudatusega. Eelnõu § 2 punkiga 3 täiendatakse RavS-i § 41 lõiget 2 selliselt, et retsepti väljakirjutamise õigus laieneks lisaks pereõele ka eriõele. Muudatus on vajalik, kuna retseptide väljakirjutamine on üks osa tervishoiuteenuse osutamisest. Patsientide korduvvisiidid on seotud terviseseisundi hindamise, nõustamise, analüüside määramise ja korduvretseptide pikendamisega. Terviseseisundi hindamine, sh krooniliste patsientide jälgimine, on õe pädevuses. Patsiendi seisundi stabiilsuse hindamine ja visiit vaid retsepti pikendamiseks on ebamõistlik arsti aja kasutamine, eriti olukorras kus ravijärjekorrad on pikad. Samuti ei saa tänases kontekstis arvestamata jätta ka COVID-19 pandeemiaga seotud arenguid, kus õdede roll on aina suurenev. Seega muudatused aitavad tagada: 1) kiirema abi patsiendile; 2) efektiivsema töökoormuse jagamise arsti ja eriõe vahel ehk personaliressursi ratsionaalsema kasutamise õdede rolli suurendamisega nende pädevuse piires; 3) õe kompetentsi täies mahus rakendamise; 4) arsti tööaja kokkuhoiu ja töökoormuse vähendamist, et oleks võimalik enam aega pühendada uutele ja/või keerulisematele juhtudele. Lisaks on täna juba eriõdesid, kes jälgivad krooniliste haigustega patsiente ja võiks kirjutada välja kordusretsepti piiratud hulgale ravimitele, eelkõige krooniliste haigustega patsientide iseseisval vastuvõtul, hindamise ja nõustamise käigus. Põhjusel, et eriõel ei ole õigust ravimeid välja kirjutada, jääb iseseisev vastuvõtt poolikuks. Kehtiv regulatsioon tekitab ühelt poolt olukorra, kus patsient suunatakse peale eriõe vastuvõttu arsti vastuvõtule, et korduvretsept kirjutada ja raviga seonduvat selgitada, mida eelnevalt on juba tehtud eriõe vastuvõtul. Teisalt võib tekkida olukord, kus pöördutakse ainult retsepti pikendamise tõttu otse arsti poole, kuigi korduvretsepti väljastamine (koos vastava nõustamisega) võiks olla eriõe pädevuses. Elanikkonna vananedes kasvab ka krooniliste haigustega patsientide hulk. Õdede iseseisvate vastuvõttude arv on aasta aastalt suurenenud7. Inimene vajab nõuandeid ja tuge nii tervena elamiseks kui ka kohanemiseks kroonilise haigusega. Suuremad teadmised oma terviseseisundist, võimaldab inimesel endal suurendada kontrolli oma tervise üle ja tugevdada seeläbi oma tervist. Eriõel on spetsiifilised teadmised ja ettevalmistus töötada patsientidega, kellel on keerukam terviseseisund, mis vajab erialaspetsiifilisi teadmisi haiguse kliinilistest protsessidest kui ka erakorralistes olukordades tegutsemisest, lisaks teadmisi süstemaatilisest tervisedendamisest, haiguste ennetamisest. Seega aitab eriõe õiguste laiendamine paremini kaasa tema erialaste teadmiste rakendamisele. Ravimite korduvretseptide koolitus sisaldub eriõe õppes (õpe 3,5+1,5 aastat), mis võimaldab omandada korduvretsepti väljastamise pädevuse magistriõpingute raames tervishoiu kõrgkoolis tasuta õppes. Varasemalt eriõe õppe läbinud (õpe 3,5+1 aastat) on saanud kõrgkoolides õe põhiõppes farmakoloogiaalased teadmised sellisel tasemel, mis võimaldab neil lisakoolituse läbimise järel omandada retseptikirjutamise algteadmised, et sel viisil tagada sätestatud piirangutega retseptikirjutamise õigus. Seega jääb neil õiguse omandamiseks võimalus läbida vastav täiendkoolitus (sama mis täna pereõdede retseptiõiguse jaoks ette nähtud), mida täna pakub piiratud hulgale õdedele Tartu Ülikool (Tartu Ülikooli arstiteaduskonna täienduskeskuse 120-tunnine täienduskoolitus kliinilises farmakoloogias). 7 Nt Võrreldes eelmise aastaga on kasvanud õdede vastuvõttude arv 11% ehk 58 000 vastuvõtu võrra. Tehti üle 289 000 koduõendusvisiidi, visiitide arv on võrreldes eelmise aastaga kasvanud 7%.Vt Eesti Haigekassa 2019. a majandusaasta aruanne. Kättesaadav: https://www.haigekassa.ee/haigekassa/majandusaruanded-ja-eelarve Retsepti väljakirjutamise õiguse laiendamist eriõdedele on Sotsiaalministeerium tegelenud aastast 2017. Toimusid töörühma koosolekud erinevate osapooltega (erialaseltsid, kõrgkoolid, Tartu Ülikool, Ravimiamet jm). Samuti on teemat arutatud huvigruppidega 2018. aastal ning tutvustatud ka huvigruppidele (sh olid kaasatud arstlikud erialaliidud ja Eesti Arstide Liit) 2019. aastal. Eriõendus on õigusruumi tasandil tänaseks reguleeritud ehk on loodud eeldused retsepti väljakirjutamise õiguse laiendamiseks. Rahvusvaheline praktika kohaselt on viimasel kümnendil üha rohkem rakendatud õdedele retsepti väljakirjutamise õiguse andmist. Ainuüksi aastatel 2010–2015 oli kuus riiki, Soome, Holland, Küpros, Hispaania, Poola ja ka Eesti, kes võtsid vastu vastavad regulatsioonid. Samal perioodil olid teised riigid, näiteks Iirimaa, Ühendkuningriik, Rootsi, Austraalia, Kanada, Uus-Meremaa ja USA laiendamas olemasolevat õigust ja poliitikaid. Lisaks sellele lubasid Taani ja Rootsi piiratud õe väljakirjutamist enne 2010. aastat. 2017. aastaks olid 15 riiki reguleerinud ühel või teisel viisil õdede retsepti väljastamise õiguse. Need riigid on Austraalia, Kanada, Küpros, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Iirimaa, Holland, Uus-Meremaa, poola, Hispaania, Rootsi, Ühendkuningriikide neli osa (Inglismaa, Põhja-Iirimaa, Šotimaa, Wales) ja Ühendriigid. Enamikes riikides saavad õed retsepti väljakirjutamise õiguse magistritaseme hariduse omandamisel8. Eestis on võrreldes teiste maadega õdede retsepti väljakirjutamise õigus väga piiritletud ja kitsas9. Olemasolevale kirjandusele tuginedes on õdede poolt retsepti väljakirjutamine ohutu ja teostatav10, 11, 12, 13 . Õed sobivad vastava hariduse või koolituse olemasolul pärast ravi lõppu ravimeid välja kirjutama. Süsteemses ülevaates ei erinenud õed arstidest oluliselt nende väljakirjutamise mudelites, mõõdetuna välja kirjutatud ravimite tüüpide ja annustega14. Kliinilised tulemused olid samad või paranenud. Lisaks näib sellel olevat positiivne mõju õenduse professioonile15, 16. Retsepti väljastamise eest vastutab jätkuvalt retsepti väljastanud tervishoiutöötaja. Tervishoiutöötaja vastutus on reguleeritud võlaõigusseaduses (edaspidi VÕS)17 (§ 770). Vastutus toimib samasuguselt ka praegu nende pereõdede puhul, kellel on retsepti väljakirjutamise õigus juba täna. Vastutuse aluseks on tervishoiuteenuse osutaja poolne kohustuste rikkumine18. Lisaks on väljatöötamisel patsiendikindlustuse seadus, mille raames samuti käsitletakse tervishoiutöötaja vastutuse küsimusi. VÕS § 758 lõike 1 kohaselt kohustub üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) tervishoiuteenuse osutamise lepinguga osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi 8 C. B. Maier, L. H. Aiken, R. Busse. OECD health Working Papers No. 98 (2017). ”Nurses in advanced roles in primary care: Policy levers for implementation.” Kättesaadav: https://read.oecd-ilibrary.org/social-issues-migration- health/nurses-in-advanced-roles-in-primary-care_a8756593-en#page1 9 Ibid. 10 Creedon, R., Byrne, S., Kennedy, J., & McCarthy, S. (2015). The impact of nurse prescribing on the clinical setting. Br J Nurs, 24(17), 878-885. doi:10.12968/bjon.2015.24.17.878. 11 Creedon, R., O'Connell, E., McCarthy, G., & Lehane, B. (2009). An evaluation of nurse prescribing. Part 1: a literature review. Br J Nurs, 18(21), 1322-1327. 12 Gielen, S. C., Dekker, J., Francke, A. L., Mistiaen, P., & Kroezen, M. (2014). The effects of nurse prescribing: a systematic review. Int J Nurs Stud, 51(7), 1048-1061. doi:10.1016/j.ijnurstu.2013.12.003 13 Wilkinson, J., Carryer, J., & Adams, J. (2014). Evaluation of a diabetes nurse specialist prescribing project. J Clin Nurs, Aug;23(15-16):2355-65. doi(2013 Dec 20), 10.1111/jocn.12517. 14 Gielen, S. C., Dekker, J., Francke, A. L., Mistiaen, P., & Kroezen, M. (2014). The effects of nurse prescribing: a systematic review. Int J Nurs Stud, 51(7), 1048-1061. doi:10.1016/j.ijnurstu.2013.12.003 15 Carey, N., Stenner, K., & Courtenay, M. (2014). An exploration of how nurse prescribing is being used for patients with respiratory conditions across the east of England. BMC Health Serv Res, 14, 27. doi:10.1186/1472-6963-14-27 16 Wilkinson, J., Carryer, J., & Adams, J. (2014). Evaluation of a diabetes nurse specialist prescribing project. J Clin Nurs, Aug;23(15-16):2355-65. doi(2013 Dec 20), 10.1111/jocn.12517. 17 https://www.riigiteataja.ee/akt/120022019008 18 A. Nõmper, J. Sootak „Meditsiiniõigus“ 2007, lk 131. käigust ning tulemustest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt vastutab tervishoiuteenuse osutamisel osalev kvalifitseeritud arst, hambaarst, iseseisvalt tervishoiuteenust osutav õde või ämmaemand, kes tegutseb tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud töölepingu või muu sellesarnase lepingu alusel, tervishoiuteenuse osutamise lepingu täitmise eest tervishoiuteenuse osutaja kõrval ka isiklikult. VÕS § 762 kohaselt peab tervishoiuteenus vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vajaduse korral peab tervishoiuteenuse osutaja suunama patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti. VÕS § 770 käsitleb täpsemalt tervishoiutöötaja vastutust. Ravimi väljakirjutamisel lähtutakse sellest, kas konkreetne ravim on konkreetsele patsiendile näidustatud. Ravimi väljakirjutamisel lähtutakse õigusaktides sätestatud nõuetest (nt kes milliseid ravimeid, millise soodustusega, millisele retsepti vormile võib vormistada jm). Vastutusega kaasnevad sanktsioonid ja nõuded sõltuvad kahjust. Tsiviilvastutuse korral tuleb kahju hüvitada, kriminaalvastutuse korral rakendatakse sanktsioone vastavalt karistusseadustikule. Samuti võib samaaegselt rakendada nii tsiviil- kui kriminaalvastutusest tulenevaid sanktsioone ja nõudeid. Kui retsepti väljastab eriõde, vastutab ta ka ravimi väljakirjutamise põhjendatuse ja õigusaktidele vastavuse eest. Eriõdede retsepti väljakirjutamise õigus on eriõele võimalus, mitte kohustus ja eriõde saab alati vajaduse korral arstiga konsulteerida. Eelnõu § 2 punktiga 4 muudetakse RaKS § 51 lõike 1 punkti 1, asendades sõnad „arst või hambaarst“ sõnaga „tervishoiutöötaja“. RaKS § 51 sätestab ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtumid. Viidatud sätte lõike 1 punkt 1 muutmine on seotud RaKS § 52 muudatustega, millega muudetakse töövõimetuslehe väljakirjutajate ringi, andes selle õiguse kõigile tervishoiutöötajatele. Eelnõu § 2 punktiga 5 muudetakse RaKS § 52 lõiget 1, sätestades, et töövõimetuslehe kirjutab välja kindlustatud isikut raviv või teenust osutav tervishoiutöötaja elektroonilisel kujul, mis edastatakse töövõimetuslehe avamisel ja lõpetamisel viivitamata X-tee liidese kaudu haigekassa andmekogusse. Kehtiva RaKS § 52 lõike 1 kohaselt kirjutab töövõimetuslehe välja kindlustatud isikut raviv arst või hambaarst või teenust osutav ämmaemand, kes edastab töövõimetuslehe lõpetamisel selle viivitamata X-tee liidese kaudu haigekassa andmekogusse. Tehtava muudatusega võib töövõimetuslehe välja kirjutada iga tervishoiutöötaja RaKS-is sätestatud tingimustel (v.a kiirabi osutajad). TTKS § 3 lõike 1 kohaselt on tervishoiutöötajad arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui nad on registreeritud Terviseametis. Lisaks sätestatakse, et tervishoiutöötaja edastab elektrooniliselt koostatud töövõimetuslehe (edaspidi ka e-TVL) haigekassa andmekogusse X-tee kaudu lisaks selle lõpetamisele ka vahetult pärast selle avamist töövõimetuslehe alguskuupäevaga, mis võimaldab avatud töövõimetuslehe info kuvamise õigustatud osapooltele (raviasutustele, Eesti Töötukassale, isikuga seotud erinevatele tööandjatele, isikule). Töölepingu seaduse § 15 lõike 2 punkti 10 kohaselt peab töötaja teavitama tööandjat esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest (st ka töövõimetuslehe avamisest) ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. Infot oma töötajatele alustatud ja lõpetatud ning tööandja poolset andmete sisestamist ootavatest töövõimetuslehtedest saavad tööandjad riigiportaali eesti.ee vahendusel, kuhu kuvatakse info haigekassa andmekogust. Paraku esineb olukordi, kus töötajad jätavad tööandjaid töölt puudumise põhjustest teavitamata, pannes sellega tööandjad keerulisse olukorda. Töötaja viibib töölt eemal ning ei informeeri oma puudumise põhjustest tööandjat, mistõttu ei ole tööandjal võimalik teada, kas töötaja on töölt eemal haiguse tõttu (ning tööandja peaks töötajale töökoha säilitama) või on töötaja töölt lahkunud tööle naasmise soovita (mispuhul sooviks tööandja ettevõtte tavapärase majandustegevuse säilitamiseks leida kiiremas korras uue töötaja). Kehtiv olukord võib põhjustada tööandja jaoks ebakindlust ning häirib tema majandustegevust. Tööandjate esindajana on pöördunud Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa poole Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ettepanekuga seadusandluse muutmiseks selliselt, et tööandja saaks töövabastuse alguskuupäeval teavituse, kui tema töötaja kohta töövõimetusleht välja kirjutatakse. Muudatuse tulemusena on eeltoodu tööandjale vajalik teave e-TVL kohta olemas nii selle avamisel kui ka lõpetamisel. RaKS § 52 lõige 1 koos sotsiaalministri 26.09.2002 määruse nr 114 „Töövõimetuslehe andmekoosseis ja vorm ning töövõimetuslehe registreerimise, väljakirjutamise, kehtetuks tunnistamise ja haigekassale edastamise tingimused ja kord“ (vt rakendusakti kavand) muudatusega võimaldab tööandjal saada teavet üksnes töövõimetuslehe avamise faktist ning töövõimetuslehe prognoositavast pikkusest. Tööandjal ei ole võimalik näha töövõimetuslehele kantavat diagnoosi. Tööandjale kuvatakse vaid hüvitise maksmise otsuse tegemiseks vajalikke andmeid, et edastada hüvitise maksmiseks vajalikud andmed haigekassa andmekogusse. Töövõimetuslehe lõpetamisel teeb tervishoiutöötaja töövõimetuslehele märke selle lõpetamise kohta ning edastab informatsiooni töövõimetuslehe lõpetamise kohta vahetult pärast vastavasisulist otsust X-tee kaudu haigekassa andmekogusse. Lõpetatud töövõimetuslehe info on nähtav õigustatud osapooltele (raviasutustele, Eesti Töötukassale, kindlustatud isikuga seotud erinevatele tööandjatele, isikule). Elektroonilise töövõimetuslehe lõpetamise edastamise tingimused kehtivad ka praegu, nendesse muudatusi ei tehta. Muudatus, mis kohustab edastama haigekassa andmekogusse teabe elektroonilise töövõimetuslehe avamise kohta, on vajalik ka Eesti Töötukassale töövõimetoetuse määramisel. Töövõimetoetuse seaduse järgi ei maksta töövõimetoetust ajal, mil isik saab haigushüvitist. Haigushüvitis, mida arvutatakse inimese sotsiaalmaksuga maksustatud töötasu alusel eelnevalt perioodilt, on selles olukorras primaarne ja töövõimetoetus, mida makstakse alati ühes suuruses, on antud olukorras sekundaarne. Seega kui töötukassa on isikule määranud töövõimetoetuse ja hiljem selgub, et isik sai sellel ajal haigushüvitist, peab töötukassa toetuse määramise otsust muutma. Kui isik saab haigushüvitist mitme järjestikuse töövõimetuslehe alusel, siis on vaja otsuseid mitu korda muuta. Õigusliku aluseta saadud summad peab töötukassa isikult tagasi nõudma. Muudatus võimaldab põhjendamatuid väljamakseid vältida ning säästab inimesi alusetult väljamakstud töövõimetoetuse tagastamisega kaasnevatest ebamugavustest. Eelnõu § 2 punktiga 6 muudetakse RaKS § 52 lõikes 2 töövõimetuslehe väljakirjutajate ringi, andes töövõimetuslehe väljakirjutamise õiguse ka õele, sealhulgas perearstiga koos töötavale õele. Kehtiva RaKS § 52 lõike 2 kohaselt on töövõimetuslehe väljakirjutamise õigus perearsti nimistu alusel tegutseval perearstil, tegevusluba omaval eriarstil, hambaarstil ja ämmaemandal ning eriarstiabi tegevusluba omava tervishoiuteenuse osutaja juures töötaval arstil (välja arvatud kiirabi osutamisel), hambaarstil ja ämmaemandal. Töövõimetuslehe väljakirjutaja vastutab ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtumi õigesti määramise ja ajutise töövõimetuse põhjendatuse eest. Muudatusega sätestatakse, et töövõimetuslehe väljakirjutamise õigus on tervishoiutöötajal (välja arvatud kiirabi osutamisel). Töövõimetuslehe väljakirjutaja vastutab ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtumi õigesti määramise ja ajutise töövõimetuse põhjendatuse eest. Enam ei loetleta tervishoiutöötajaid, kes võivad töövõimetuslehe välja kirjutada. Töövõimetuslehe võivad välja kirjutada kõik tervishoiutöötajad, välja arvatud kiirabi osutamisel. Eelnõu § 2 punktiga 7 täiendatakse RaKS § 52 lõikega 22 järgmises sõnastuses: „(22) Õel on ainult haiguse või vigastuse korral haigus- ja hoolduslehe avamise ja lõpetamise õigus.“ Eelnõu § 2 punktidega 5 ja 6 laieneb töövõimetuslehe avamise ja lõpetamise õigus ka õdedele. Tegevusloa alusel tegutsevatel õdedel tekib õigus töövõimetuslehte avada ja lõpetada. Kuna õde on samuti registreeritud tervishoiutöötaja ja pädev teostama läbivaatust ning hindama töövõimetust ja selle taastumist haigestumise või vigastuse järgselt, on õiguste laiendamine põhjendatud. Kehtiv regulatsioon on seega ülemäära piirav ning ei võimalda kasutada tervishoiu ressursse optimaalselt vastavalt õdede väljaõppele. Muudatuse tulemusena vabaneb arsti ressurss, et tegeleda arsti kompetentsi vajavate probleemidega. Registreeritud tervishoiutöötajana vastutab õde oma pädevuses olevate tervishoiuteenuste osutamise eest ning täiendavalt lisandub kohustus vastutada enda poolt avatud töövõimetushüvitiste õigesti määramise ja ajutise töövõimetuse põhjendatuse eest. Eelnõu § 2 punktiga 8 muudetakse RaKS § 52 lõike 4 volitusnormi ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Töövõimetuslehe andmekoosseisu ja vormi ning töövõimetuslehe registreerimise, avamise, lõpetamise, kehtetuks tunnistamise ja haigekassale edastamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“ Kehtiva volitusnormi alusel on kehtestatud sotsiaalministri 26.09.2020 määrus nr 114 „Töövõimetuslehe andmekoosseis ja pabervorm ning töövõimetuslehe registreerimise, väljakirjutamise ja haigekassale edastamise tingimused ja kord“, milles tuleb teha muudatusi seoses töövõimetuslehe väljakirjutajate ringi muutmisega, samuti tuleb muuta määruse pealkirja ja sisu. Eelnõu § 2 punktiga 9 tunnistatakse RaKS § 53 lõige 31 kehtetuks. Tuginedes töölepingu seaduse § 15 lõike 2 punktile 10 peab üldjuhul töötaja tööandjale esimesel võimalusel teatama oma ajutisest töövõimetusest ja võimalusel selle eelduslikust kestusest. Tööandja teavitamine on oluline ka tööandja makstava haigushüvitise väljamaksmise seisukohalt: töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 lõigete 4 ja 5 kohaselt sõltub nimetatud hüvitise maksmise tähtaeg töötajapoolsest haiguslehe lõpetamisest teavitamisest. Kehtiv RaKS § 53 lõige 31 sätestab, et kindlustatud isik teavitab tööandjat töövõimetuslehe lõpetamisest esimesel võimalusel. Kuna tehtava muudatusega saab tööandja töövõimetuslehe avamisest koheselt haigekassa andmekogu kaudu teada, siis ei ole RaKS § 53 lõike 31 regulatsioon enam vajalik. Eelnõu § 2 punktidega 10 ja 11 tehtud muudatused on seotud töövõimetuslehe väljakirjutajate ringi muutmisega. RaKS § 60 lõike 1 punktides 3 ja 4 ning lõikes 3 asendatakse sõna „arsti“ sõnaga „tervishoiutöötaja“. RaKS § 60 lõike 1 punktid 3 ja 4 sätestavad juhud, millal kindlustatud isikul ei ole õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist. Punkt 3 sätestab juhu, kui kindlustatud isik või põetatav isik eirab arsti määratud meditsiiniliselt põhjendatud ravi, mille tõttu on tervenemine takistatud ning punkt 4 sätestab juhu, kui kindlustatud isik ei ilmu määratud ajal arsti vastuvõtule ilma mõjuva põhjuseta. Kuna töövõimetuslehe võivad RaKS-is sätestatud juhtudel § 52 lõike 2 alusel avada tervishoiutöötajad (välja arvatud kiirabi osutamisel), siis asendatakse sõna „arsti“ sõnaga „tervishoiutöötaja“. Ravi eiramise märgib töövõimetuslehele vastav tervishoiutöötaja, kelle juhiseid on rikutud. Kehtiv RaKS § 60 lõige 3 sätestab, et kui kindlustatud isik või hooldatav isik ei ilmu määratud ajal arsti vastuvõtule ilma mõjuva põhjuseta, kaotab isik õiguse saada ajutise töövõimetuse hüvitist arsti vastuvõtule mitteilmumise päevast alates. Eelnõu §-ga 3 muudetakse MKS-i, eesmärgiga anda Terviseametile õigus kasutada oma töös töötamise registri andmeid ja vähendada seeläbi tervishoiuteenuse osutajate halduskoormust Terviseametile andmete esitamisel. Eelnõu § 3 punktiga 1 täiendatakse MKS § 251 lõiget 1 selliselt, et nimetatakse Terviseamet asutuste seas, kelle seadusega pandud ülesannete täitmise tagamiseks töötamise registrit peetakse. Eelnõu § 3 punktiga 2 täiendatakse MKS §-i 29 punktidega 58 ja 59. Punkti 58 kohaselt maksuhaldur võib avaldada maksusaladust sisaldavat teavet ka Terviseametile ravimiseaduse ja tervishoiuteenuse korraldamise seaduse alusel tervishoiutöötaja ja tervishoiuteenuse osutamisel osaleva isiku andmete kandmisel Terviseameti registritesse ning tervishoiuteenuse osutamise aluseks oleva tegevusloa nõuete kontrollimiseks ja tegevusloa andmiseks. Õiguslik muudatus võimaldab liidestada Terviseameti registrid töötamise registriga ja automatiseerida sel moel andmete liikumist. Punkti 59 kohaselt võib maksuhaldur avaldada inimese kohta töötamise registrisse kantud töötamise teavet tervise infosüsteemile, et tagada vajalikus ulatuses tervishoiuteenuste osutamine ning vastutava või volitatud töötleja eesmärkide täitmine. Sätte lisamine MKS-i toetab ühekordset andmete küsimise põhimõtet (i.k. once-only), ehk inimene ei pea dubleerivalt esitama töötamise andmeid, mis on riigil juba teiste tegevuste käigus kogutud ning inimesele on seeläbi võimalik tarbida mugavamaid teenuseid, kus vajalik informatsioon on eeltäidetud. Samuti vähendab see tervishoiuteenuse osutajate koormust inimese töötamise andmeid uuesti koguda ning võimaldab neil keskenduda paremini põhitegevusele tervishoiuteenuste osutamisel. See vähendab ka patsiendi vastuvõtule kuluvat aega, tagab parema andmete terviklikkuse ja õigsuse (tihti ei mäleta patsient mitme aastataguseid fakte enam piisavalt hästi). Muudatuse üheks esimeseks kasutusalaks saab olema Sotsiaalministeeriumi poolt töös olev eriteenistujate, relvaloa taotlejate ja töötervishoiu tervisekontrolli tervisedeklaratsioonide, tervisetõendite ja otsuste digitaliseerimine projekt. Käesoleva sätte abil on võimalik muuta patsiendiportaalis (digilugu.ee) tervisedeklaratsiooni täitmine töötervishoiu kontrolliks inimesele mugavamaks. Töötervishoiu kontrolliks tuleb inimesel loetleda oma praegused ja varasemad töökohad eesmärgiga, et tervishoiuteenuse osutajal oleks võimalik seostada tema terviseseisundit (sh. tervisekahjustusi) tema töö ajalooga. Tema praeguseid ja varasemaid töökohti puudutava informatsiooni saab tervise infosüsteem pärida töötamise registrist ning inimesele esitada eeltäidetult ülevaatamiseks. Täpne andmekoosseis sõnastatakse Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud tervise infosüsteemi põhimääruses. Eelnõu §-ga 4 muudetakse RavS-i, eesmärgiga laiendada retsepti väljastamise õigust eriõdedele. Eelnõu § 4 punktiga 1 muudetakse RavS § 33 lõiget 14, laiendades ravimi väljakirjutamise õigusega isikute ringi eriõega. Eelnõu § 4 punktiga 2 loetakse RavS § 33 lõige 17 lõikeks 18 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 17, millega täpsustatakse, et ravimi väljakirjutamise õigus on eriõel juhul, juhul, kui ta on alates 2019/2020 õppeaastast lõpetanud Tallinna või Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis terviseteaduse magistriõppe ja omandanud õendusabi eriala või kui ta on läbinud kliinilise farmakoloogia täiendkoolituse, mis kajastub tervishoiutöötajate riiklikus registris. Vt lisaks eelnõu § 2 punktis 3 toodud selgitust. Eelnõu § 5 on toodud jõustumissätted. Seadus on kavandatud jõustuma üldises korras, välja arvatud seaduse § 2 punkt 2, mis jõustub 2022. aasta 1. aprillil 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uut terminoloogiat. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. Eelnõu mõjud 6.1. Sotsiaalne ja demograafiline mõju Eelnõu jõustamine mõjutab kõiki Eesti elanikke, kes kasutavad tervishoiuteenuseid, ning tervishoiuteenuse osutajaid, sh arstide ja õdede igapäevatööd. Mõju sihtrühm I: Eesti elanikud, kes kasutavad tervishoiuteenuseid. Muudatused avaldavad mõõdukat mõju kogu elanikkonnale kõikides vanuserühmades, kes kasutavad esmatasandi tervishoiuteenuseid, tugev mõju on kroonilistele haigetele ja elanikele, kes paiknevad piirkondades, kus üldarstiabi kättesaadavus on olnud ebapiisav. Avalduv mõju: Patsientidele on tagatud parem tervishoiuteenuste kättesaadavus, sh kiirem vastuvõtt retseptide pikendamiseks. Mõju ulatus ja sagedus: Kättesaadavust parandavad oluliselt muudatused, millega kaovad nii maja- kui tänavapõhised teeninduspiirkonnad, perearstita jäänud nimistu teenindamise võtab üle HVA haigla ning tagatakse üldarstiabi kvaliteedile vastav arstiabi. Patsiendile positiivselt mõjuv muudatus, mis puudutab nimistu järjepidevuse hoidmist läbi inkubatsiooni, puudutab eelduslikult pigem väiksemat sihtrühma patsientidest, kuna nimistu samaaegne teenindamine kahe arsti poolt eeldab teatud kriteeriumite täitmist. Mõõdukas positiivne mõju on välisriikidest Eestisse asujatele, kellele tagatakse parem teenuse kättesaadavus. Muudatused võivad riskide mittemaandamisel avaldada negatiivset mõju järgmistel juhtudel: Teenuse kättesaadavust võib halvendada muudatus, mis võimaldab Terviseametil liita alumisest piirsuurusest väiksemaid nimistuid ning määrata perearstile täiendavat teeninduspiirkonda – teenus võib seeläbi patsiendist kaugemale liikuda. On ootuspärane, et praktikas rakendatakse sellist sammu üksnes juhtudel, kui otsuse positiivne mõju kaalub üles võimalikud negatiivsed mõjud ning nimistute liitmine võimaldab parandada üldarstiabi kättesaadavust. Mõju kvaliteedile. Muudatuse võimalik ebasoovitav mõju võib seonduda ohuga, kus eriõde hindab oma võimeid/oskuseid/teadmisi üle. Eeskätt on siin mõeldud olukorda, kus patsiendi seisundi hindamisel ületab eriõde oma pädevuspiire ehk ei järgi täpselt arsti korraldusi või ei reageeri õigel ajal patsiendi seisundi muutustele (nt uuringu või analüüsi näidud on sellised, mille korral peaks patsiendi korduvretsepti kirjutamise asemel saatma arsti juurde). Samas on õdede väljastavate retseptide puhul tegemist mitte esmase, vaid korduvretsepti väljastamisega, mille puhul on raviarst eelnevalt patsiendile diagnoosi ja ravi määranud ning vastavalt ka dokumenteerinud. Sellest tulenevalt on retsepti väljastamisega seonduvate riskide minimeerimiseks arstiga konsulteerimise kohustus (nt täna on perearstiga koos töötaval õel perearstiga konsulteerimise kohustus (mitte harvem kui üks kord korduvretsepti realiseerimise perioodi jooksul), et hinnata koos ravi jätkumist ja selle muutmise vajadus. Lisaks tuleneb arstiga konsulteerimise vajadus ka patsiendi anamneesist, uuringutulemustest, haiguse iseloomust jms, mida tuleb vastavalt tegevusjuhenditele järgida. See eeldab arsti ja õe vahelist head koostööd, dokumenteerimist ja vajalike ravijuhendite järgimist, samuti asutusesiseste kordade ja tegevusjuhiste koostamist ja järgimist. Eriõe koolitus on laialdane ja põhjalik ja käsitleb ka ravimite toimet ja kõrvaltoimeid erinevate haigusseisundite korral ning koosmõjusid teiste ravimitega. Seega peab retsepti väljakirjutaja mõistma nii ravimite kõrval- kui koostoimeid ja kahtluse korral kindlasti arsti kaasama. Kokkuvõtteks võib muudatuse mõju hinnata pigem keskmiseks, arvestades seda, et ei ole teada kui palju õdesid reaalselt nimetatud õiguseid soovib kasutama hakata. Erialakirjanduses on viidatud, et arstide esindusühingute hinnangul võib retseptiõiguse laiendamine avaldada negatiivset mõju teenuste kvaliteedile. Samas on esitatud ka vastupidiseid hinnanguid. Nt Gielen jt19 uurisid õdede retsepti väljakirjutamise mõjusid, et selgitada ja hinnata neid mõjusid võrreldes arstide väljakirjutatud ravimite koguste, liikide ja ravitulemuste kaudu. Ravitulemuste poolest leiti õdede ja arstide osas mõned erinevused: kliinilised parameetrid olid samad või paremad õdede puhul, hoolduse tajutav kvaliteet oli sarnane või parem õdedel, patsiendid olid üldiselt rohkem või võrdselt rahul õe osutatava abiga. Autorid viitavad asjaolule, et ravimi väljakirjutamisel kulutavad õed patsiendi nõustamiseks üldiselt rohkem aega, kui seda teevad arstid. Artikli autorite põhijärelduse kohaselt võib lugeda mõju õdede poolt välja kirjutatud ravimite ja ravitulemuste osas võrreldes arstidega positiivseks. Samas tõid autorid välja vajaduse antud teemat rohkem analüüsida, et saada kindlamaid järeldusi. Krooniliste haigustega patsientide jälgimise, retsepti väljakirjutamise õigusega käib koos nõustamine ja ennetustöö, mis on juba täna oluline osa õe tööst ja aitab kaasa teenuse kvaliteedi tõusule, ravi järjepidevusele ning patsiendiohutuse põhimõtete rakendamisele. Planeeritav retsepti väljakirjutamise õiguse laiendamine eriõdedele on mõeldud eelkõige neile õdedele kes on omandanud magistritasemel hariduse ehk kes on läbinud nii õe põhiõppe kui ka magistritasemel õppe. Esimesed sellise ettevalmistusega eriõed lõpetasid Tallinna ja Tartu tervishoiu kõrgkoolides 2020. aastal ning neid on ligikaudu 100. Lisaks on eriõed õppinud perioodil 2006– 2018, 3,5 + ühe aastase õppekava alusel ning neil tekib võimalus korduvretseptide väljakirjutamise õiguse omandamiseks peale vastava täiendkoolituse läbimist. Kokkuvõttes on muudatuse kogumõju elanikkonnale keskmine, mõju ulatus ja sagedus ei ole eeldatavasti suur, kuid on sihtgrupile kindlasti oluline. Muudatusega ei kaasne olulisi negatiivseid kõrvalmõjusid, võimalikud negatiivsed kõrvalmõjud on maandatavad. Mõju sihtrühm II: Tervishoiuteenuse osutajad. Üldarstiabi osutamisega seotud muudatused mõjutavad eelkõige üldarstiabi osutajaid ja pigem üksikuid HVA haiglaid. Haiguslehtede väljastamisega seotud muudatused avaldavad mõju kõikidele tervishoiuteenuse osutajatele. Tervishoiuteenuse osutajate puhul avaldub mõju vastavas asutuses töötavate konkreetsete kutsealade esindajatele. Terviseameti tegevuslubade registri andmetel on september 2020 seisuga üldarstiabi tegevuslubasid väljastatud 515, eriarstiabi tegevuslubasid väljastatud 1214, õendusabi tegevuslubasid 431 ja perearstinimistuid kokku 786. HVA haiglaid on 20. Seisuga august 2020. a on tervishoiutöötajate avalikus registris 700 eriõe pädevusega õde (kokku on õdesid registris 14 441). Kuna õdede arv, kes soovivad vastavat õigust realiseerida, ei ole hetkel märkimisväärne, võib eeldada, et reaalne sihtrühm on samuti väike. Avalduv mõju: Lisandunud patsiendid võivad tähendada suurenenud töökoormust nii perearstidele kui üksikutel juhtudel HVA haiglatele. Õdede õigus väljastada retsepte võimaldab hoida kokku arsti tööaega. Mõju ulatus ja sagedus: Mõned lisanduvad kohustused, näiteks tegevuskoha muutusest teavitamine, on pigem väiksema töömahuga ning ilmselt ka teavitamise vajaduse sagedus on väga madal, kuna suur hulk perearste on asunud juba tegutsema spetsiaalselt valminud tervisekeskustesse. Mõned muudatused, näiteks nagu täiendava teeninduspiirkonna määramine ning alla piirsuuruse nimistute liitmine, võivad suurendada üksikute arstide töökoormust, kuid tõenäoliselt kasutab Terviseamet seda õigust väga harva. Sarnaselt eelmainitule on võimalik, et nimistusse registreerimise aluse muudatus tõstab nimistusse soovijate arvu, kuid tõenäoliselt puudutab see suuremates linnades töötavaid arste ning sagedus on pigem madal. Nimistu suuruse ülemise piirmäära ületamise lubamine loob süsteemi juurde paindlikkust nendele arstidele, kes näiteks soovivad töötada suuremas meeskonnas ning omavahel koormust jagada. Seega juhul kui praksis on piisavalt hästi mehitatud, siis võib töökoormus hoopiski väheneda. Paindlikkust ning töökoormuse vähenemist on võimalik ette näha ka muudatustes, mis puudutavad nimistu 19 S. C. Gielen, J. Dekker, A. L. Francke, P. Mistiae, M. Kroezen. The effects of nurse prescribing: A systematic review International Journal of Nursing Studies 51 (2014) 1048–1061. samaaegset teenindamist ning nimistuga tööd alustava arsti võimalust hoida nimistu suurust tavapärasest väiksemana. On tõenäoline, et inkubatsiooni võimalust kasutatakse pigem vähe, kuid võimalust nimistut hoida teatud isikute arvu juures ehk rohkem. Enne HVA haigla rakendamist kaalutakse läbi kõik teised võimalikud variandid teenuse osutamise jätkamiseks, mistõttu eelduslikult on mõju ulatus ja sagedus haiglatele pigem vähene. Retseptide väljakirjutamise õigus suurendab õdede vastutust, avardab tegevusraame ja aitab kaasa, et arstini jõuavad kiiremini need tervisehädadega patsiendid, kes muidu oleksid pidanud kauem järjekorras ootama (kuna eeldatavalt neid arsti visiite, mis on seni olnud seotud eelkõige retsepti pikendamisega, on võimalik kasutada ravijärjekorra lühendamiseks). Muudatuse mõjul paraneb õe iseseisva vastuvõtu kvaliteet, kuna õed saavad vastuvõtu käigus viia nõustamine ja teenuse osutamine lõpuni, nad ei pea vastuvõtu käigus täiendavalt paluma arstilt retsepti väljakirjutamist. Muudatus võimaldab hoida kokku arsti tööaega eelkõige krooniliste haigustega patsientide hindamisel ja korduvretseptide väljastamisel. Hetkel ei ole võimalik prognoosida, kui palju varem lõpetanud eriõdesid reaalselt retsepti väljakirjutamise õigust taotlema hakkab. Küll aga saavad alates 2020. aastast selle õiguse magistriõppe lõpetanud eriõed. Kokkuvõttes võib muudatuse mõju TTO-dele pidada pigem keskmiseks, mõju ulatust ja sagedust ei ole lihtne prognoosida. Muudatusega ei kaasne olulisi negatiivseid kõrvalmõjusid. 6.2. Mõju regionaalarengule Muudatus võib mõjutada regionaalarengut, kuna arstiabi kättesaadavus on hea elukeskkonna oluline osa. Perearstiabi toimimise osas on Riigikontroll oma aruandes20 Riigikogule välja toonud, et perearstisüsteem ei täida tervishoiusüsteemis kõiki talle pandud ülesandeid, mis omakorda toob kaasa lisakulusid ravikindlustuse eelarvele. Samuti ei taga Riigikontrolli hinnangul süsteem kõigis piirkondades perearsti kättesaadavust, kuna perearstide arv väheneb ja sellest tulenevalt on inimestel üha raskem perearsti vastuvõtule pääseda.21 Perearstiabi tagamisega ja lähtetoetuse tingimustega seotud muudatused aitavad tõenäolisemalt tagada keskustest eemal asuvates piirkondades tervishoiuteenuste järjepideva pakkumise. Positiivne mõju regionaalarengule on kogu Eesti lõikes tõenäoliselt madal, kuid üksikute paikkondade lõikes väga oluline. 6.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Muudatused avaldavad mõju Haigekassa, Töötukassa ja Terviseameti töökorraldusele. Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub. Töövõimetuslehe avamisjärgse info edastamisega haigekassa andmekogusse kaasnevate arenduste maksumus Eesti Haigekassale on 180 tuhat eurot, millega on haigekassa eelarves arvestatud, enamik arendusi on tehtud. Töötukassa saab enne töövõimetoetuse määramise otsuse tegemist tuvastada, kas isikule on välja kirjutatud haigusleht. Sellisel juhul ei määrata talle töövõimetoetust enne kui haigusleht on lõppenud ning haigushüvitist ja töövõimetoetust ei maksta üheaegselt ning töövõimetoetuse määramise otsuseid ei ole vaja muuta ega isikult alusetult saadud toetust tagasi nõuda. Terviseametil on juba praegu kohustus teha järelevalvet tervishoiuteenuse osutajate üle ja selleks on asutuste eelarves ette nähtud vahendid ka olemas, mistõttu lisakulu see ei too. 20 Riigikontrolli aruanne Riigikogule (2011). Perearstiabi korraldus http://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2172/Area/21/language/et-EE/Default.aspx 21 Ibid. Aasta-aastalt on vähenenud nende patsientide hulk, kes on saanud perearsti vastuvõtule samal päeval, ja suurenenud on nende hulk, kes on saanud vastuvõtule mitte varem kui 3.–4. päeval. Kokkuvõtteks võib muudatuse mõju riigiasutuste töökorraldusele pidada väikseks, kuna selle mõju ulatus ja sagedus on väikesed, muudatusega ei kaasne olulisi riske ega negatiivseid kõrvalmõjusid. 6.4. Muud mõjud Kavandatav muudatus ei avalda mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, loodus- ja elukeskkonnale ja seetõttu ei ole mõju olulisust hinnatud. Andmekaitsealane mõjuhinnang Andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemisel lähtuti sellest, et juba praegu töödeldakse isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses isikuandmeid ning andmeesitajad ja haigekassa rakendavad juba praegu kõiki kehtivaid isikuandmetega seotud nõudeid. Eelnõu muudatusega laieneb perearsti nimistusse kuuluda võivate isikute, nimistu konkursil osalejate, üldarstiabi osutajate ning tervishoiutöötajatest töövõimetuslehtede ja ravimite väljakirjutajate ring, millistes tegevustes juba täna rakendatakse isikuandmete kaitse nõudeid. Seega ei ole muudatusel olulist mõju isikuandmete töötlusele. Kehtima jäävad samad turvameetmed ja ohuhinnangud. MKS-i § 29 lisatava punkti 59 rakendamisega seonduvalt riive ei suurene, kuna töökoha andmeid juba kogutakse (st kasutatakse riigile teada olevaid andmeid). Andmete koosseis ja töötlejad ei muutu sisuliselt ja seetõttu on ka mõju vähene. Pigem võib tõdeda positiivset mõju, sest andmed on õiged (isik ei pruukinud mäletada kõike või mäletab eksitavalt) ja seega on TISi kui riikliku infosüsteemi andmed parema terviklikkusega (andmete õigsus, täielikkus ja ajakohasus) vastavalt avaliku teabe seaduse alusel kehtestatud riiklike andmekogude turvasüsteemide nõuetele. 7. Seaduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud 7.1. Esmatasandi muudatustega seotud kulud Seaduse rakendamisel patsiendile kulusid ei kaasne. Riigieelarvele seaduse rakendamisega täiendavat kulu ei lisandu. Kuigi seadusega luuakse võimalus maksta lähtetoetust senisest suuremas määras, on teoreetiliselt võimalik lähtetoetusi maksta senisest suuremas määras ka olemasoleva eelarve piires. Siiski on kavandatud taotleda lähtetoetuse eelarve suurendamist järgnevatel aastatel, kuid sellega tegeletakse eraldiseisvalt, s.o riigieelarve koostamisel. Töövõimetuslehe avamisjärgse info edastamisega haigekassa andmekogusse kaasnevate arenduste hinnanguline kulu Eesti Haigekassa eelarvele on 180 tuhat eurot. Täiendavalt on Eesti Haigekassa eelarvele potentsiaalne kulu perearsti nimistusse registreerumise aluste laiendamisel, kuna lisanduvate isikute eest tuleb tasuda pearaha. Tänasest piirsuurusest suuremate nimistute võimaldamine võib kaasa tuua lisakulu lähtuvalt baasraha tõstmise vajadusest. Terviseametile ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele ei ole kulusid ette näha. Seaduse rakendamisega ei kaasne rahalisi tulusid. 7.2. Eriõdede õiguste laiendamine Seaduse rakendamisel patsiendile ja riigieelarvele kulusid ei kaasne. Enne 2019/2020 õppeaastat eriõe õppe läbinule on retsepti väljastamise õiguse eelduseks kliinilise farmakoloogia täienduskoolituse läbimine (sama mis täna pereõdede retseptiõiguse jaoks ette nähtud), mis võib tuua kaasa kulusid õele endale või tervishoiuteenuse osutajatele, kelle juures ta töötab, kuna see on tasuline. Kui tervishoiuteenuse osutaja soovib uue regulatsiooni jõustumisega seoses teha organisatsioonilisi ümberkorraldusi, ei ole välistatud sellega mõningase kulu kaasnemine. Terviseameti tervishoiutöötajate registriga seonduvalt ei ole Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele kulusid ette näha, kuna eriõed kantakse juba täna registrisse. Terviseametile järelevalvega seoses lisakulusid ei tule, kuna selleks on vahendid ette nähtud ka praegu. Eriõdede retseptiõigusest tuleneb mõningane kulu retseptikeskuse arendamiseks. Vajalikud retseptikeskuse arendused on sisuliselt olemasoleva teenuse laiendamiseks – planeerimine, testimine ja kommunikatsioon, kulud kaetakse Eesti Haigekassa vahenditest. Paberretsepti plankidega seonduvalt kulusid ei tule, kuna neid ei ole vaja muuta. Plangil olevad andmeväljad on universaalsed ja seeläbi võimaldavad ka eriõel retsepti väljastada. Riigieelarvele ja ravikindlustuse eelarvele täiendavaid kulusid ei ole ette näha. Seaduse rakendamisega ei kaasne rahalisi tulusid. 7.3. MKS-i muudatustega seotud kulud MKS-i § 29 lisatava punkti 58 rakendamiseks vajalik arendus on töös ja lisaraha vajadus puudub (st kaetakse Terviseameti registrite arenduse eelarvest). MKS-i § 29 lisatava punkti 59 rakendamiseks on vajalik töötamise registri ja tervise infosüsteemi tehnilise liidese loomine, mille arenduskulu on hinnanguliselt 20-30 tuhat eurot. Täpne kulu sõltub tehnilise lahenduse skoobist ja IT arendaja hinnangust. Vajalikud arenduskulud kaetakse eriteenistujate, relvaloa taotlejate ja töötervishoiu tervisekontrolli tervisedeklaratsioonide, tervisetõendite ja otsuste digitaliseerimise projekti eelarvest. 8. Rakendusaktid Eelnõust tulenevalt on vaja kehtestada TTKS § 221 lõike 3 ning § 542 lõigete 3 ja 7 alusel uued määrused: 1) „Perearstita jäänud nimistusse kuulunud isikute teenindamine“; 2) „Eriarsti lähtetoetuse määramise tingimused ning taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord“. Muudetavad määrused: 1) Sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määruse nr 112 „Avaliku konkursi kord perearsti nimistu moodustamise õiguse andmiseks“; 2) Sotsiaalministri 26.09.2002 määrus nr 114 „Töövõimetuslehe andmekoosseis ja pabervorm ning töövõimetuslehe registreerimise, väljakirjutamise ja haigekassale edastamise tingimused ja kord“; 3) Sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määrus nr 30 „Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise tingimused ja kord ning retsepti vorm“; 4) Sotsiaalministri 7. detsembri 2012. a määrus nr 47 „Perearsti nimistu moodustamise, muutmise ja võrdlemise alused ja kord ning perearsti nimistute piirarv“; 5) Sotsiaalministri 26. augusti 2013. a määrus nr 28 „Eriarsti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord“, mis kehtestatakse muudatuste rohkusest tulenevalt uue terviktekstina tähistusega „Eriarsti lähtetoetuse määramise tingimused ning taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord“; 5) Tervise- ja tööministri 08. märtsi 2019. a määrus nr 23 „Tervishoiutöötajate riikliku registri põhimäärus“; 6) Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määrus nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“. Rakendusaktide kavandid on lisatud seletuskirjale (lisa). 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. Eelnõu § 2 punkt 2 jõustub 1. aprillil 2022. a. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Välisministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Ravimiametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Tallinna Tervishoiukõrgkoolile, Tartu Tervishoiukõrgkoolile, Tartu Ülikoolile, Eesti Patsientide Liidule, Eesti Nooremarstide Ühendusele, Eesti Perearstide Seltsile, MTÜ-le Eesti Noored Perearstid, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsile, Eesti Haigekassale, Eesti Õdede Liidule, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile, Eesti Arstide Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Maksu- ja Tolliametile ning Eesti Kaubandus-Tööstuskojale.  EELNÕU 03.09.2020 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus § 1. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel teenindab perearsti nimistut või perearstita nimistusse kuulunud isikuid muu isik.“; 2) paragrahvi 8 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Igal Eesti kodanikul ning elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elaval isikul, ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibival isikul (edaspidi välismaalane) on õigus registreeruda perearsti nimistusse ja vahetada kirjaliku avalduse alusel perearsti.“; 3) paragrahvi 8 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Perearsti nimistu moodustub perearsti juurde registreerunud isikutest ning käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud nimistu piirsuurust arvestades Eesti rahvastikuregistri elukoha aadressi ja välismaalase tegeliku elukoha alusel Terviseameti määratud isikutest.“; 4) paragrahvi 8 lõiget 41 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) suurem käesoleva lõike punktis 2 sätestatud piirsuurusest perearsti põhjendatud sooviavalduse alusel ning Terviseameti ja Eesti Haigekassa kooskõlastusel, kui see on otstarbekas arvestades piirkonna elanike arvu ja vajadust või kavandatakse nimistu osa üleandmine käesoleva seaduse paragrahv 34 lõike 3 alusel ning sealjuures on tagatud üldarstiabi kättesaadavus vastavalt nõuetele, mis on kehtestatud käesoleva seaduse § 8 lõike 61 alusel.“; 5) paragrahvi 8 lõiget 41 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) nimistu esmakordsel kinnitamisel kuni kaheks aastaks perearstiga kokkuleppel ning teeninduspiirkonna teisi nimistuid arvestades väiksem kui käesoleva lõike punktides 1 või 2 sätestatud nimistu piirmäär.“; 6) paragrahvi 8 lõige 42 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 9 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Perearsti teeninduspiirkond on Terviseameti määratud kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse üksused, mille piires perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad tagavad üldarstiabi osutamise nimistusse kuuluvatele isikutele tehes vajaduse korral koduvisiite.“; 8) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: 1 „(3) Perearst teavitab tema nimistusse kantud inimesi vähemalt kuus kuud ette, kui muutub perearsti tegevuskoht, välja arvatud juhtudel kui tegevuskoha muutumine on tingitud perearstist sõltumatutel asjaoludel.“; 9) paragrahvi 11 lõige 1 muudetakse ning paragrahvi täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(1) Ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud üldarstiabi eest tasutakse riigieelarves Eesti Haigekassa eelarvesse ettenähtud vahenditest ulatuses, mille eest tasumise kohustuse on üle võtnud Eesti Haigekassa. (11) Terviseamet määrab regionaalse kättesaadavuse tagamiseks vajalike nimistute loetelu ja teeb Eesti Haigekassale nende rahastamise ettepaneku, kus; 1) nimistus on vähem kui 1200 isikut; 2) nimistute teenindamise järjepidevuse tagamiseks teenindavad nimistut samaaegselt kaks arsti käesoleva seaduse § 35 lõike 8 eesmärgil.“; 10) seadust täiendatakse paragrahviga 221 järgmises sõnastuses: „§ 221. Perearstita jäänud nimistusse kuulunud isikute teenindamine (1) Kui avalikud konkursid perearsti leidmiseks nimistule on ebaõnnestunud või nimistu jääb ootamatult perearstita ja üldarstiabi kättesaadavust ei ole võimalik muul viisil tagada, määrab Terviseamet üldarstiabi kvaliteedile vastava tervishoiuteenuse tagamiseks käesoleva seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud loetellu kuuluva haigla (edaspidi käesolevas paragrahvis HVA haigla) tegevuskoha maakonnas teenindama käesoleva seaduse § 8 lõigetes 3-32 nimetatud perearstita jäänud isikuid. (2) Perearstita jäänud nimistusse kuulunud isikutele üldarstiabi kvaliteedile vastava tervishoiuteenuse osutamist HVA haigla poolt loetakse samaväärseks perearsti nimistusse kuulumisega, kui isik käesoleva seaduse § 8 lõike 3 alusel ei ole registreerunud uue perearsti nimistusse. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teenuse tagamise korra ja tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korraldus võib kesta kuni üks aasta. (5) Terviseamet teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse teatavaks senise perearsti teeninduspiirkonna kohaliku omavalitsuse üksusele, Eesti Haigekassale, Sotsiaalministeeriumile ning HVA haiglale viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Eesti Haigekassa edastab HVA haiglale nimekirja perearstita jäänud nimistusse kuulunud isikutest, kellele teenust osutatakse. (6) HVA haigla alustab üldarstiabi kvaliteedile vastava tervishoiuteenuse osutamist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuses määratud kuupäevast alates. (7) Terviseamet avaldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse resolutiivosa üleriigilise levikuga ajalehes, ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning perearstita jäänud nimistu senise perearsti teeninduspiirkonna kohalikus lehes seitsme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. 2 (8) Perearstita jäänud nimistusse kuulunud isikute teenindamise rahastamiseks sõlmib Eesti Haigekassa HVA haiglaga ravi rahastamise lepingu lisa lähtudes ravikindlustuse seaduse § 30 lõike 1 alusel kehtestatud Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu üldarstiabi rahastamise põhimõtetest.“; 11) seaduse 2. peatüki 51. jao pealkirjas asendatakse arv „51“ arvuga „6“; 12) paragrahvi 34 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Konkurss viiakse läbi uue nimistu moodustamise õiguse andmiseks, vabanenud nimistule üldarstiabi osutamise korraldamiseks või perearstina töötamise lõpetamist planeeriva nimistuga perearsti juurde käesoleva seaduse § 35 lõikes 8 nimetatud perearsti või viimasel õppeaastal perearsti kvalifikatsiooni omandava peremeditsiini arst-residendi määramiseks.“; 13) paragrahvi 35 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Üldarstiabi parema korralduse ja kättesaadavuse tagamise kaalutlustest lähtuvalt võib Terviseamet määrata perearstile täiendava teeninduspiirkonna.“; 14) paragrahvi 35 täiendatakse lõigetega 8 ja 9 järgmises sõnastuses: „(8) Terviseamet võib kinnitada nimistu perearstile või peremeditsiini residentuuris täiskoormusega viimasel õppeaastal õppivale arst-residendile, kes on töötanud vähemalt ühe aasta perearstina töötamise lõpetamist planeeriva nimistuga perearsti juures ning kes on valitud avaliku konkursiga. (9) Terviseamet võib üldarstiabi parema korralduse ja kättesaadavuse tagamise kaalutlustest lähtuvalt liita perearsti nimistule perearstita nimistu juhul, kui nimistute liitmise tulemusena jääb nimistu piirsuurus vastavusse käesoleva seaduse § 8 lõike 41 punktidega 1 ja 2. Kui uue nimistu suurus on üle 2000 isiku, on vaja perearsti nõusolekut.“; 15) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Haiglavõrgu kavas nimetatud haigla võib talle eriarstiabi osutamiseks antud tegevusloa alusel osutada ka käesoleva seaduse § 221 alusel üldarstiabi kvaliteedile vastavat tervishoiuteenust, kui teenuse osutamine toimub haigla tegevusloas märgitud tegevuskohas.“; 16) paragrahvi 541 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Lähtetoetust võib ühe aasta jooksul omandatud erialal tööle või tegutsema asumisest arvates taotleda eriarst, kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 ning käesoleva seaduse § 542 lõike 7 alusel kehtestatud määruses sätestatud tingimustele.“; 17) paragrahvi 541 lõike 3 sissejuhatav lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Eriarst, välja arvatud peremeditsiini eriala omandanud arst, võib taotleda lähtetoetust, kui ta asub omandatud erialal eriarstina tööle töökoormusega vähemalt 30 tundi nädalas:“; 18) paragrahvi 542 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 3 „(1) Lähtetoetuse saamiseks õigustatud arst esitab lähtetoetuse taotluse Sotsiaalministeeriumile.“; 19) paragrahvi 542 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Lähtetoetuse määr on 15 000 eurot. Lähtetoetust võib maksta kuni toetuse kolmekordses määras, kui see on tingitud tervishoiuteenuse tagamise vajadusest konkreetses piirkonnas. Lähtetoetuse määramise tingimused sätestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 20) paragrahvi 542 lõige 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(5) Lähtetoetust saanud arst on kohustatud tagastama talle väljamakstud lähtetoetuse või osa toetusest proportsionaalselt töötatud ajaga, kui tema pidev töötamine või tegutsemine käesoleva seaduse § 541 lõigetes 3 või 4 nimetatud tingimustel lõpeb enne viie aasta möödumist toetuse määramisest.“; 21) paragrahvi 542 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Kui lähtetoetust saanud arst soovib töötada vähem kui viis aastat ning teavitab sellest lähtetoetuse taotlemisel, siis makstakse lähtetoetust proportsionaalselt planeeritava töötamise ajaga. Sellisel juhul loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud töötamise kohustus täidetuks taotluse rahuldamisel määratud tähtaja möödumisel.“; 22) paragrahvi 56 lõike 1 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks; 23) paragrahvi 592 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstlikul eksperdil on kohustus edastada tervise infosüsteemi andmeid surma põhjuse kohta, kui kohtuarstliku ekspertiisi ja kohtuarstliku lahangu käigus selgub, et surm on saabunud haiguse või vigastuse tagajärjel vastavalt surma põhjuse tuvastamise seadusele, ning andmed nakkushaiguste kohta, mis on avastatud kohtuarstlikul lahangul, vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusele.“; 24) paragrahvi 593 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „isiku ja surnu“. 25) seadust täiendatakse §-dega 723 ja 724 järgmises sõnastuses: „§ 723 Käesoleva seaduse § 541 lõike 2 rakendamine Isikul, kes asus eriarstina tööle omandatud erialal või tegutsema nimistuga perearstina perioodil 2019. aasta 1. jaanuarist kuni 2020. aasta 31. detsembrini, kellele lähtetoetust ei ole makstud ja kes vastab käesoleva seaduse § 541 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimustele, on õigus taotleda lähtetoetust 2 aasta jooksul omandatud erialal tööle või perearstina tegutsema asumisest arvates. § 724. Käesoleva seaduse § 541 lõike 4 rakendamine Käesoleva seaduse § 541 lõike 4 kohaldamisel rakendatakse kuni 2025. aasta 31. detsembrini Tallinna linna ja Tartu linnaga vahetult piirnevate kohaliku omavalitsuse üksuste määratlemisel 2017. aasta 30. juunini kehtinud Eesti territooriumi haldusüksuste jaotust.“. § 2. Ravikindlustuse seaduse muutmine Ravikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 4 1) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul peatub kindlustatud isiku kindlustuskaitse ühe kuu möödumisel töövõimetuslehe lõpetamise kuupäevale järgnevast päevast arvates, kui Maksu- ja Tolliametilt saadud andmete kohaselt ei ole isiku eest selleks kuupäevaks sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses sotsiaalmaksu deklareeritud või ettevõtlustulu maksu maksjalt laekunud või sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses sotsiaalmaksu deklareeritud ja ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel laekunud.“; 2) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul peatub kindlustatud isiku kindlustuskaitse ühe kuu möödumisel töövõimetuslehe lõpetamise kuupäevale või ema vanemahüvitise maksmise lõpetamise järgnevast päevast arvates, kui Maksu- ja Tolliametilt saadud andmete kohaselt ei ole isiku eest selleks kuupäevaks sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses sotsiaalmaksu deklareeritud või ettevõtlustulu maksu maksjalt laekunud või sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses sotsiaalmaksu deklareeritud ja ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel laekunud.“; 3) paragrahvi 41 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Retsepti väljakirjutamise õigus on perearsti nimistu alusel tegutseval perearstil ja temaga koos töötaval õel, tegevusluba omaval eriarstil, hambaarstil, ämmaemandal ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 24 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud õendusabi eriala omandanud õel, eriarstiabi osutamise tegevusluba omava tervishoiuteenuse osutaja juures töötaval arstil (välja arvatud kiirabi osutamisel), hambaarstil, ämmaemandal ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 24 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud õendusabi eriala omandanud õel ning kaitsejõududes töötaval Terviseametis registreeritud arstil ja hambaarstil.“; 4) paragrahvi 51 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „arst või hambaarst“ sõnaga „tervishoiutöötaja“; 5) paragrahvi 52 lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Töövõimetusleht on kindlustatud isiku ajutist töövõimetust ja töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastatust tõendav dokument, mille kirjutab kindlustatud isikule välja teda raviv või teenust osutav tervishoiutöötaja elektroonilisel kujul ja mis edastatakse töövõimetuslehe avamisel ja lõpetamisel viivitamata X-tee liidese kaudu haigekassa andmekogusse.“; 6) paragrahvi 52 lõike 2 esimene lause muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „Töövõimetuslehe väljakirjutamise õigus on tervishoiutöötajal (välja arvatud kiirabi osutamisel).“; 7) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses: „(22) Õel on ainult haigus- ja hoolduslehe avamise ja lõpetamise õigus haiguse, vigastuse või kindlustatud isiku põetamise korral.“; 8) paragrahvi 52 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 5 „(4) Töövõimetuslehe andmekoosseisu ja vormi ning töövõimetuslehe registreerimise, avamise, lõpetamise, kehtetuks tunnistamise ja haigekassale edastamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 9) paragrahv 53 lõige 31 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 60 lõike 1 punktides 3 ja 4 ning lõikes 3 asendatakse sõna „arsti“ sõnaga „tervishoiutöötaja“. § 3. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 251 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „Sotsiaalkindlustusametile“ lauseosaga „, Terviseametile“; 2) paragrahvi 29 täiendatakse punktidega 58 ja 59 järgmises sõnastuses: „58) Terviseametile ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel tervishoiutöötaja ja tervishoiuteenuse osutamise osaleva isiku andmete kandmisel Terviseameti registritesse ning tervishoiuteenuse osutamise aluseks oleva tegevusloa nõuete kontrollimiseks ja tegevusloa andmiseks; 59) tervise infosüsteemile töötamise kohta kantud andmeid, et tagada vajalikus ulatuses tervishoiuteenuste osutamine ning vastutava või volitatud töötleja eesmärkide täitmine.“. § 4. Ravimiseaduse muutmine Ravimiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 33 lõige 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(14) Ravimi väljakirjutamise õigus on tervishoiuteenuse osutamise õigust omaval arstil, hambaarstil, ämmaemandal, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 24 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud õendusabi eriala omandanud õel ja perearsti nimistu alusel tegutseva perearstiga koos töötaval õel meditsiinilisel ja teise isiku ravimise eesmärgil tema poolt ravitava isiku ambulatoorseks raviks.“; 2) paragrahvi 33 lõige 17 loetakse lõikeks 18 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 17 järgmises sõnastuses: „(17) Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 24 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud õendusabi eriala omandanud õel on ravimi väljakirjutamise õigus juhul, kui ta on alates 2019/2020. õppeaastast lõpetanud Tallinna või Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis terviseteaduse magistriõppe ja omandanud õendusabi eriala või kui ta on läbinud kliinilise farmakoloogia täiendkoolituse, mis kajastub tervishoiutöötajate riiklikus registris.“. § 5. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub üldises korras. (2) Käesoleva seaduse § 2 punkt 2 jõustub 2022. aasta 1. aprillil. 6 Riigikogu esimees Henn Põlluaas Tallinn “....”.....................” 2020 _________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus “....”......................” 2020 7