Käskkiri

KÄSKKIRI 02.06.2023 nr 107 Riigivalitsemise tulemusaruanne 2022 Rahandusministeeriumi valitsemisala kohta kinnitamine Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 14 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ §-dega 14–16 kinnitada „Riigivalitsemise tulemusaruanne 2022 Rahandusministeeriumi valitsemisala kohta“. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister  2022 Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ tulemusaruanne Rahandusministeeriumi valitsemisala kohta Rahandusministeerium 31.05.2023 Sisukord 1.Tulemusvaldkond „Tõhus riik“ ülevaade 2 Tulemusvaldkonna kulud programmide lõikes 2 Mõõdikud ja sihttasemed 3 Olukorra lühianalüüs 3 2. Riigi rahanduse programm 6 Programmi kulud tegevuste lõikes 6 Mõõdikud ja sihttasemed 7 Olukorra analüüs 7 Programmi tegevuste täitmiste analüüs 10 3. Halduspoliitika programm 17 Programmi kulud tegevuste lõikes 18 Mõõdikud ja sihttasemed 19 Olukorra analüüs 19 Programmi tegevuste täitmise analüüs 22 4. Regionaalpoliitika programm 37 Programmi kulud tegevuste lõikes 37 Mõõdikud ja sihttasemed 38 Olukorra analüüs 38 Programmi tegevuste täitmise analüüs 42 5. Finantspoliitika programm 50 Programmi kulud tegevuste lõikes 50 Mõõdikud ja sihttasemed 50 Olukorra analüüs 51 Programmi tegevuste täitmise analüüs 55 1 1.Tulemusvaldkond „Tõhus riik“ ülevaade Tõhusa riigi tulemusvaldkonda panustasid ühtse eesmärgi nimel 2022. aastal kuus programmi: Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine, Riigi rahandus, Halduspoliitika, Regionaalpoliitika, Finantspoliitika ja Arhiivindus. Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamise eest vastutavad riigisekretär, rahandusminister, riigihalduse minister ja haridusminister. Tulemusvaldkonna kulud programmide lõikes 2 Mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 2022 2023 2024 2025 2026 2035 Sihttase Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku 52,4% 52,5% 53,4% - - 54% 54% 55% 56% 57% 67% kohta EL keskmisest, % Valitsussektori kulutuste osakaal SKPst, % 46,0% 44,9% 44,0% 42,0% 41,5% 42,5% 42,9% 41,9% 39,3% 39,4% 41,6% 41,4% 40,0% 39,4% 40,6% 38,0% 39,0% 39,0% 39,0% 39,0% 36,0% 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Tegelik väärtus Sihtväärtus Valitsussektori töötajate osakaal tööealises elanikkonnas (20—64 a) suurenes teist aastat järjest, kuna tööealine elanikkond väheneb, samas valitsussektori töötajate arv kasvab. 2021. aastal vähenes 20-64. a vanusegrupis elanikkond 2900 inimese võrra ning valitsussektori töötajate arv kasvas 1280 töötaja võrra. Kui 2020. aastal kolmandiku valitsussektori töötajate arvu kasvust mõjutas erinevate haiglate personali kasv, siis 2021 aastal oli ühtlane väike kasv kõigis sektorites. 2022.aasta andmed täpsustuvad 2023.aasta suveks. Valitsussektori 2022. aasta kulutuste osakaal SKPs kahanes võrdluses kõrgete 2021. ja 2020. aasta näitajatega 2019. aasta kriisieelsele tasemele. Kui valitsussektori kulud kasvasid 2022. aastal 9,4%, siis SKP maht kasvas samal ajal kiire inflatsiooni tingimustes oluliselt kiiremini kui kulud, täpsemalt 15,1%, mistõttu valitsussektori kulutuste osakaal SKPs jätkas sarnaselt 2021. aastaga vähenemist. 2022. aasta valitsussektori kulude kasvutempo ületas 2021. aasta kulude kasvutempot 3,6 protsendipunkti võrra. Kuigi 2022. aastal vähenesid kulud, mida oli eelneval kahel aastal tehtud majanduse ja tervishoiusüsteemi toetamiseks eesmärgiga vähendada koroonaviiruse levikust põhjustatud pandeemia mõjusid, siis 2022. aastal võeti sarnaselt eelnevale kahele aastale kevadel vastu lisaeelarve, et katta erakorralisi kulutusi seoses muutunud julgeolekuolukorraga. 2022. aastal kasvatasid valitsussektori asutuste tegevuskulusid erakordselt kiire hinnakasv ja sõjapõgenike saabumisega kaasnenud kulutused. 2022. aastal tehti ka suuremahulisi investeeringuid energiajulgeolekusse, kui Eesti Varude Keskus suurendas riigi strateegilist maagaasivaru. Olukorra lühianalüüs Tulemusvaldkonna tegemisi mõjutas kogu maailma elukorraldust muutnud sõda Ukrainas ja energiakriis ning nendest teguritest tingitud majanduslangus. Riigivalitsemise olulisemad väljakutsed tulenevad jätkuvalt demograafilistest arengusuundumustest nagu tööealise elanikkonna vähenemine, vananemine ja linnastumine, sellest tulenevad mõjud tööturul ning mõjud regionaalsele tasakaalule. 3 Riigi rahanduse valdkonnas on reitinguagentuuride hinnangud endiselt kõrged. Tugev eelarve- ja majanduspoliitika, väike energiaimpordi vajadus ning kuulumine NATOsse toetavad Eesti krediidivõimekust ja võimet vastu seista Venemaa sõja mõjudele. Maksude laekumine oli varasema aastaga võrreldes suurem (10,8% enam) ning eelarveprognoos täitus 106,2 protsendiliselt. Kiire palgafondi kasv, ulatudes 14,2 protsendini, toetas tööjõumaksude tasumist ning oodatust suurem inflatsioon tõi kaasa käibemaksu parema tasumise. 2022. aasta lõppes 335 miljoni euro suuruse valitsussektori eelarvepuudujäägiga, mis moodustab aastasest SKPst 0,9 protsenti. Võrreldes 2021. aasta lõpu seisuga oli eelarvedefitsiit 421 miljoni euro võrra väiksem. Maksunduse valdkonnas jõustusid 2022. aastal mitmed maksumuudatused. Valmistati ette õigusaktid, mille kohaselt peavad platvormihaldurid (Bolt, Airbnb, Wolt jt) edaspidi esitama Maksu- ja Tolliametile teavet nende vahendusel tegutsevate müüjate ja teenusepakkujate ning nende tulude kohta, maksuvaba tulu tõusis 654 euroni, jõustus ehitusplatsidel töötajate registreerimiskohustus alates 01.10.2023. Maksu- ja tolliameti fookuses oli uute trendidega kohanemine, sh krüptotehingute kiire kasv, mis tähendab maksnõustamiste suurt mahtu ja ka piiriülese kaubanduse teravdatud tähelepanu seoses sanktsioonidega Venemaale. IT-investeeringuteks panustati Maksu- ja Tolliametis 2022. aastal kokku ca 7,4 mln €, fookuses olid maamaksu tõusu arenduste analüüs, uue menetluskeskkonna loomine ning suuremahulised e-tolli infosüsteemide uuendamised. Halduspoliitika valdkonnas on lõpusirgel riigireformi suuremad projektid asutuste liitmisel (ettevalmistamise on Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Erametsakeskuse ühendamine) ning tugiteenuste koondamisel (käimas on IT töökohateenuse koondamine Riigi IT Keskusesse, dokumendihalduse koondamine RTKsse) ning valminud on seni tehtu analüüs koos järgmiste sammude plaanimisega. Väljakutseid pakkuv on riigiabi valdkond, kus uute EL rahastusfondide kasutuselevõtt toimub paralleelselt mitmete oluliste muudatustega EL riigiabi õigusaktide viies valdkonnas. Riigihangete valdkonnas on saavutatud kõrgeim võimalik e-riigihangete tase, kuid väljakutseks on kvaliteedikriteeriumite tihedam kasutamine, millega tegelemiseks on välja töötatud väärtuspõhiste hangete kontseptsioon. Statistikaamet lõpetas rahva ja eluruumide loenduse, mis toimus esmakordselt peamiselt registripõhiselt. Andmeid analüüsiti pidevalt 2022. aasta jooksul ning avaldati alates juunist kuni detsembri keskpaigani 2022. aastal. Väljakutseid pakkuv on Euroopa Komisjoni mitmete initsiatiivide algatamine (Euroopa roheline kokkulepe, digiajastule vastav Euroopa jne), mille tulemusena on muutunud vajadus riikliku statistika järele ning algatatud on EL tasemel Euroopa statistika õigusraamide muutmine ning statistikaasutuste rolli ja ülesannete ümbermõtestamine andmemajanduses. Regionaalpoliitika valdkonnas valmis 2022. aasta alguses peamine regionaalarengut suunav riiklik alusdokument regionaalse arengu tegevuskava (RETK). 2022. aasta oktoobris kinnitatud ÜKP rakenduskava 2021-2027 võimaldab Rahandusministeeriumil aastatel 2022-2029 rakendada otseselt riigi regionaalpoliitika (sh õiglase ülemineku) elluviimiseks mõeldud toetusi mahus 252 mln €. Regionaalarengu meetmete peamisteks fookusteks on ettevõtluskeskkonna arendamine väljaspool Harjumaad ning kohalike teenuste ümberkorraldamine kahaneva elanikkonnaga piirkondades. Valmis ka seireraport „Viis aastat haldusreformist“, millest järeldub, et kohalike omavalitsuste juhtimine on muutunud professionaalsemaks ning ametnikud saavad senisest palju paremini spetsialiseeruda mõnele kitsamale valdkonnale. Planeerimisvaldkonnas valmistati ette planeerimisseaduse muudatused, mis võimaldavad lühendada kohalike omavalitsuste tuuleparkide planeerimist kahe kuni kolme aasta võrra ja riigile oluliste ehitiste planeerimist samuti kahe kuni kolme aasta võrra, muudatused jõustusid 2023. aasta märtsis. Finantspoliitika valdkonnas oli saavutuseks Euroopa Nõukogu juures asuva rahapesu ja terrorismi rahastamise hindamise ekspertkomisjoni Moneyval poolse hindamise edukas läbimine, kus hindamisobjektiks oli riigi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemide tulemuslikkus. 4 Eesti pangandussektor on endiselt tugev ning valmis Eesti ettevõtjaid ja majapidamisi toetama. Kapitalituru maht (börs, võlakirjad, ühisrahastus, riskikapitali- ja muud fondid ning III samba pensionifondid v.a. krediidiandjad, II samba pensionifondid ja kindlustus) SKP-sse on kasvanud 27%ni, mis on olnud sihttase. Pandeemia ja samuti muudatused kogumispensionite süsteemis tõstsid plahvatuslikult huvi investeerimise ja rahatarkuse vastu laiemalt. Võimalusi saada vastavat teavet ja koolitust on Eestis praegu paremad, kui kunagi varem. Eriti on märgata koolide suurenenud huvi rahatarkuse õpetamise vastu. Arhiivinduse valdkonnas toimusid tegevused vaatamata erinevatele kriisidele plaanipäraselt. Jõudsalt liiguti edasi suuremahuliste digiteerimisprojektidega, mis võimaldavad juurdepääsu senitundmatutele kaadritele, piltidele ja tekstidele. Digitaalse teabe hulk kasvas ca kolmelt petabaidilt 4,7-le. Digiteeritud aines omakorda on andmas võimalust kaasata tehisintellekt arhiivikogude avamiseks. Teksti-, objekti-, näo-, kõne- jm tuvastamine tehisintellekti abil ning masintõlge on muutmas arhiivimaailma. Teine olulisem töölõik puudutas arhiivipäringuid ja pöördumisi. Valdavalt oli tegemist Vene Föderatsiooni kodanike püüdlustega hankida arhiiviteabe kaudu Eesti kodakondsust, suurem osa neist pöördumistest olid alusetud. 5 2. Riigi rahanduse programm Programmi eesmärk Kestlik ja majandustsüklit tasakaalustav riigi rahandus Vastutaja Rahandusministeerium Kaasvastutaja Maksu- ja Tolliamet Rahandusministeerium koos Maksu- ja Tolliametiga tagab kestliku ja majandustsüklit tasakaalustava riigi rahanduse, mis võimaldab pakkuda elanikkonnale vajalikke teenuseid ja hoida majanduskeskkonda konkurentsivõimelisena. Programmi raames kujundatakse ja rakendatakse eelarvepoliitikat ning maksu- ja tollipoliitikat, mis toetavad riigi strateegiliste eesmärkide saavutamist, tagades seejuures riigi ressursside suunamise elanikele parima väärtuse loomisse. Programmi kulud tegevuste lõikes (eurot) Riigi rahanduse programmi eelarve täitmine 2022 60 000 000 54 124 48753 375 042 50 000 000 40 000 000 30 000 000 26 213 634 20 000 000 11 969 85811 426 252 10 000 000 5 453 472 1 620 769 1 471 620 0 Tegevus: Eelarvepoliitika Tegevus: Riigi rahaasjade Tegevus: Maksu- ja Tegevus: Maksu- ja kujundamine korraldamine ja tollipoliitika kujundamine tollikorraldus järelevalve 2022 lõplik eelarve Eelarve täitmine Programmi panustasid Maksu- ja Tolliamet ning Rahandusministeerium 2022. aasta põhjal vastavalt 58% ja 42%. Eelarvepoliitika kujundamise kulud sisaldavad lisaks ametikoha ressurssidele struktuurivahendite tehnilise abi vahendamist sihtasutustele ning riigi rahaasjade korraldamise ja järelevalve kulud sisaldavad muuhulgas Eesti riigi poolt võetud laenudelt makstavaid intressikulusid. Riigi rahaasjade korraldamise ja järelevalve tegevuse eelarve täitmine on kavandatust suurem, olles kasvanud intressikulude tõttu. Intressikulude 2022. aasta eelarve oli 2,6 mln eurot, täitmine 23,5 mln eurot, põhjuseks turuintressimäärade tõus. 6 Mõõdikud ja sihttasemed Riigi rahanduse programmi 2023 2024 2025 2026 2018 2019 2020 2021 2022 mõõdikud Sihttase Valitsussektori struktuurne -1,4 -0,5 -3,2 -3,8 -0,7 -2,6 -2,6 -2,6 -2,6 eelarvepositsioon, % SKPst Maksude osakaal SKPst, % 32,9 33,5 33,3 33,5 32,8 33,3 33,4 33,4 33,0 Valitsussektori kulude reaalkasv vastavalt EK metoodikale võrreldes 5,4 6,7 9,3 - - 3,1 3,1 3,1 3,1 potentsiaalse majanduskasvuga, %, < Likviidsete finantsreservide 7,0 8,1 12,3 9,9 -11.0 6,9 6,7 6,6 6,4 osakaal SKPst, %, > Eelarvepoliitika pikaajaline madala madala madala madala madala madala madala madala - jätkusuutlikkus (EK hinnang) riskiga riskiga riskiga riskiga riskiga riskiga riskiga riskiga Olukorra analüüs Areng hea või väga hea:  Kuni viimase ajani on Eesti majandusnäitajad olnud võrdlemisi head ja nominaalne majanduskasv toetab maksulaekumisi, kuid üha enam hakkab reaalnäitajates ilmnema kiire inflatsiooni, intressimäärade tõusu ja ebakindluse negatiivne mõju. Tööturu seis oli 2022. aastal hea vaatamata reaalsele majanduslangusele – keskmise palga kasv kiire ning tööpuudus ei suurenenud märkimisväärselt.  Maksu- ja tolliametile tasuti 2022. aastal kokku 11,9 miljardit eurot ehk aasta varasemast 10,8 protsenti enam makse. Eelarveprognoos täitus 106,2 protsendiliselt. Kiire palgafondi kasv, ulatudes 14,2 protsendini, toetas tööjõumaksude tasumist ning oodatust suurem inflatsioon tõi kaasa käibemaksu parema tasumise. Palgafondi viimase 15 aasta tugevaima kasvu põhjustena võib välja tuua taastumise koroonakriisist ja turistide osalise naasmise, hüppeliselt kasvanud 7  inflatsiooni, mis survestas palku tõstma, ja Ukraina sõjapõgenike tööturule lisandumise. Samas kiire hinnatõusu tõttu vähenes aktsiisikaupade tarbimine ning aktsiiside tasumised jäid madalamaks nii eelmisest aastast kui ka prognoositud tasemest.  2022. aasta lõppes 335 miljoni euro suuruse valitsussektori eelarve puudujäägiga, mis moodustab aastasest SKPst 0,9 protsenti. Võrreldes 2021. aasta lõpu seisuga oli eelarvedefitsiit 421 miljoni euro võrra väiksem  Riigi rahanduse valdkonnas on mitmed reitinguagentuurid andnud hinnangu, et Eesti majandus on kriisidele hästi vastu pidanud. Eesti juhib jätkuvalt juba kaheksa aastat järjest USA mõttekoja Tax Foundation OECD riikide maksude konkurentsivõime indeksit. Eesti tugevustena tuuakse välja laia käibemaksubaasi ja maksude maksmisega seotud halduskoormus on võrreldes teiste riikidega madal. Positiivseks peab Tax Foundation ka seda, et Eestis sõltub maamaksu suurus ainult maa hinnast, võtmata arvesse maal paiknevate ehitiste väärtust. Eesti nõrkusena tuuakse välja madal maksulepingute arv – Eestil on need sõlmitud 61 riigiga, kui OECD keskmine on 75.  Eesti elanike maksutahe paranes kolmandat aastat järjest. 91% elanikest tunneb, et maksude tasumine on nende kui kodanike tähtis kohus ning 93% elanikest tasub enda sõnul maksud alati korrektselt ära.  Tolli valdkonnas on poliitika raskuskese Euroopa Liidu kui tolliliidu tingimustes Euroopa Liidu institutsioonides (nõukogu ja komisjon), mille tollivaldkonna töögruppides mängib Eesti aktiivset rolli. Eesti on osa maailma ühest edukamast tolliliidust, mis suudab mõjutada ka rahvusvahelisi standardeid ja reegleid. Eesti on valmis olema paljudest ülejäänud liikmesriikidest ambitsioonikam ja osalema aktiivselt, sealhulgas ka juhtrolle võttes, uuenduslikes ettevõtmistes, näiteks Euroopa Liidu idapiiri riikide koostööprojekt Celbet ja IT-arenduste tsentraliseerimine. Vajab tähelepanu:  Majanduse reaalmaht oli 2022. aasta kokkuvõttes 1,3% languses. Tööstussektori toodangumahud langesid 2022. aastal seoses energiahindade ja muude sisendite hindade kiire kasvu, toorme kättesaadavuse probleemide ning välisnõudluse nõrkuse tõttu. 2022. aasta lõpus pöördus välisnõudlus langusesse, sh oli majanduskonjunktuur Eesti peamistel eksporditurgudel kehvem kui euroalal tervikuna. Eesti kaupade ja teenuste eksport suurenes aasta kokkuvõttes küll 5%, kuid ekspordi kasv jäi aeglasemaks välisnõudluse kasvust.  Venemaa poolt Lääne väärtuste vastu algatatud sõja mõjul on hinnatõus ülikiire ja ebakindlus eelkõige energia (gaas, elekter) tarnekindluse ja hindade osas väga suur. Tarbijahinnaindeks kasvas Eestis 19,4%.  Eesti majandus võib välisnõudluse toel kasvule pöörata 2023. aasta keskpaigas, kuid aasta kokkuvõttes ootame 1,5% majanduslangust. 2024. aastaks prognoosime majanduskasvu kiirenemist 3%ni.  Käesoleva aasta eelarvepositsioon on tugevalt mõjutatud energia hindade kasvust ning Venemaa poolt algatatud sõjast tingitud täiendavatest eelarve vajadustest. Eelarvepuudujääk ulatub 2023 aasta prognoosi järgi käesoleval aastal ligi ühe ja poole miljardi euroni ehk 3,9%ni SKPst. 2023. aasta kevadprognoosi kohaselt on käesoleva aasta eelarvepositsiooni korrigeeritud 4,3%ni SKPst, sest majandus on mõningal määral jahtunud ning inimeste ostujõud kasvab aeglasemas tempos kõrgete intressimäärade tõttu. 8  Kulude tase kasvab sõja mõjust ning eelmise aasta riigieelarve koostamisel kokkulepitud lisameetmetest tingituna kõikidel valitsussektori tasanditel.  Valitsussektori võlakoormus kasvab defitsiidi tulemusel riigieelarve kohaselt sel aastal 19,8%ni SKPst ja 2026. aastaks 26,2%ni SKPst.  Käesoleva aasta eelarve koostamisel kehtis endiselt stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud vabastusklausel, mis lubab Euroopa Liidu liikmesriikidel kalduda kõrvale kesk-pikast eelarve eesmärgist (MTO) või selle suunas liikumisest sel aastal. Samas kehtib endiselt nõue vältida ülemäärast eelarvedefitsiiti ehk nominaalne eelarvepuudujääk ei tohiks ületada 3% SKPst. Käesoleval aastal struktuurne eelarvepositsioon paraneb, kuid järgnevatel aastatel ei suuda Vabariigi Valitsus parandada struktuurse eelarvepositsiooni eesmärki. Aastaks 2026 ootasime riigieelarve koostamisel -2,6% suurust struktuurset eelarvepuudujääki. 2022. aasta riigieelarve defitsiit kujunes oodatust paremaks, peamiselt kuna lisaeelarvega seotud tegevusi ei jõutud eelmisel aastal lõpuni viima ning mitmed kulud kanduvad 2023. aastasse. Lisaks osutusid esialgu oodatust väiksemaks Ukraina sõjapõgenikega seotud kulud. Kokkuvõttes oli 2022. aasta valitsussektori eelarvepositsioon -0,9% SKPst.  Reitinguagentuur Fitch kinnitas Eesti pikaajalise riigireitingu senisel kõrgel tasemel AA-, kuid kinnitas veebruaris 2023 reitingu väljavaate negatiivsena seoses sõjamõjude, kõrge inflatsiooni, valitsuse võlakoormuse kasvu ning eelarvepoliitika lõdvenemisega. Eesti reitingut ennast toetavad tugevad institutsioonid, kuulumine Euroopa Liitu ja euroalasse.  Reitinguagentuur Standard and Poor’s (S&P) kinnitas Eesti riigireitingu senisel kõrgel tasemel, aga alandas aprillis 2022 aastal Putini sõjaga seotud mõjude tõttu reitingu väljavaate positiivse pealt taas stabiilseks ning detsembris 2022 aastal alandas riigireitingu väljavaate negatiivseks. Agentuur kinnitas samas, et meie riigirahandus ja institutsionaalne raamistik on endiselt tugevatel alustel ning riigivõla tase madal. Eesti majandus on agentuuri hinnangul kriisis hästi vastu pidanud ja piirangud on olnud väiksemad võrreldes teiste Euroopa riikidega.  Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakendamisel on hetkel kahe perioodi kokkulangemise aeg, mil tuleb ergutada lõppeva perioodi vahendite tulemuslikku investeerimist ning kiiresti käivitada uue perioodi meetmed.  Eelarvestamise protsessi toetavaid infosüsteeme on arendatud eraldiseisvalt ja eri aegadel ning puudub ühtne ning terviklik tehniline lahendus toetamaks valitsemisalasid tegevuspõhise riigieelarve menetlemisel ja rakendamisel.  Lühi- ja pikaajaliste finantsriskide maandamisel on olulise tähtsusega terviklik rahavoogude juhtimine. Oluline väljakutse on selgitustöö ja avaliku debati kvaliteedi parandamine optimaalsete reservide ning võla-reservide suhte teemal, kus levivad väärtõlgendused, mis võivad poliitika kujundamist ebasoovitavas suunas kallutada.  Väljakutseks on maksupoliitika ebastabiilsus ja salaturu vähendamine. Ammendunud on võimalused nihutada maksukoormust tööjõult tarbimisele, kuna tarbimismaksude osakaal maksulaekumistes on Euroopa Liidu kõrgemaid ja see on väikese sissetulekuga inimestele liialt koormav. Probleemiks on varamaksude vähene osakaal maksulaekumistes. Illegaalseid tooteid eelistatakse eelkõige nende odavama hinna tõttu, mistõttu viimaste aastate mõjutused (sh Ukraina sõda, elukalliduse tõus) annavad alust oodata odavamate alternatiivsete kaupade poole pöördumist. Probleemiks on alkoholi ja tubakatoodete Eesti turule toimetamine ja lõpptarbijatele müümine, jättes aktsiisi ja käibemaksu tasumata. 2022. aasta sigarettide salaturu prognoos on 7,1% ja alkoholi salaturu prognoos 3% ning järgneval aastal on oodata salaturu mõningast 9  suurenemist. Samuti on probleemiks kütuse erineval viisil Eestisse toimetamine ja lõpptarbijatele müümine, jättes aktsiisi- ja käibemaksu maksmata. 2022. aasta hinnanguline maksuaugu prognoos on 25,1 mln € ehk salaturu osakaal 3,8%. Programmi tegevuste täitmiste analüüs Tegevus: Eelarvepoliitika kujundamine Eesmärk: Valitsuse tõhusad ja mõjusad eelarvepoliitilised valikud pikaajaliste eesmärkide elluviimiseks. 2023 2024 2025 2026 Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 Sihttase Kehtiva aasta eelarve kulutasemetest kinnipidamine majandusprognoosi Jah Jah Jah Jah - Jah Jah Jah Jah paranemisel eelarveaasta kestel Avatud, läbipaistva ja kaasava eelarvestamise indeks võrreldes OECD 28 - - - - 24 24 - - riikidega (läbipaistvus, avaandmed, kaasatus) Valitussektori nominaalne eelarvepositsioon SKPst, % -0,6 0,1 -5,6 -2,4 -0,9 -3,9 -3,3 -3,0 -3,0 10 Tegevuste kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid; Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused; §Seadusemuudatus Tegevused ja tulemus: Majandusprognoosid ning eelarve- ja majanduspoliitilise nõu andmine Koostati tavapärased kevadine ja suvine majandusprognoos, mis on aluseks riigieelarve strateegia ja riigieelarve koostamisele. Lisaks koostati mitmeid analüüse plaanitavate eelarvemeetmete, maksumuudatuste ja majandusolukorrast tulenevate ja riskide kohta. 2022. aastal olid need seotud Venemaa rünnakust tulenenud mõjude ja kaasnenud lisaeelarve koostamisega. Valmis mitme ministeeriumi koostöös tellitud analüüs1 - COVID-19 seotud majandusmõjude ning nende pehmendamiseks mõeldud poliitikameetmete tõhususe hindamine. Valmis põhjalik ülevaade fiskaalriskidest Eestis2. Eesti fiskaalläbipaistvuse suurendamiseks hakatakse fiskaalriskide ülevaadet edaspidi regulaarselt uuendama. Valmis analüüs Eesti majanduse tsüklilist olukorda iseloomustavate näitajate kohta1. Analüüsi tulemusel koostatud majanduse ilmakaarti uuendatakse edaspidi regulaarselt3. RES/RE/stabiilsusprogrammi koostamine ja elluviimine ning strateegilise planeerimise ja finantsjuhtimise süsteemi kujundamine Koostati iga-aastased riigieelarve strateegia, stabiilsusprogramm ja riigieelarve ning ka riigi majandusaasta koondaruanne. Jõuti kokkuleppele seisukohas Venemaa fossiilkütuste sõltuvusest vabanemise investeeringute toetamise paketi osas. RePowerEU kokkulepe avab Eestile võimaluse investeerida 83 miljonit eurot taastuvenergia kiirendamisse ja energiasäästu suurendamisse. Esitati koos MKMi, SOMi, KEMi ja MEMiga taotlus RES teadus-arendustegevuse lisaraha saamiseks, et sõlmida teaduspartnerluse raamleping ülikoolidega EL 2030 kliimaeesmärkide teadmistepõhiseks ülevõtmiseks. Taotlusele saadi positiivne rahastusotsus ning raamhanget hakatakse ette valmistama 2023. aastal. Euroopa komisjon kiitis heaks perioodi 2021-2027 struktuuritoetuste rakenduskava, millega eraldatakse Eestile 3,37 miljardi euro eest toetusi. Toetuste kasutamisel on kuus eesmärki: nutikam, rohelisem, ühendatum, sotsiaalsem, inimestele lähedasem Eesti ja õiglane üleminek Ida-Virumaal keskkonnasäästlikumaks tulevikuks. Kõige rohkem raha toob otsus juurde kahte olulisse valdkonda - energiasäästu ja teadmusmahukama Eesti arendamisse. Vastu võeti 2022. aasta lisaeelarve, millega eraldati Eesti laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamiseks 247,6 miljonit eurot, energiajulgeoleku tugevdamiseks 257,3 miljonit eurot ning sõjapõgenikega seonduvate esmaste kulude katteks 242,7 miljonit eurot. Lisaeelarve otsuste rahaline maht 1 https://fin.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/organisatsioon/uuringud-ja-analuusid 2 https://fin.ee/fiskaalriskid-eestis 3 https://fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/fiskaalpoliitika-ja-majandus/majanduse-ilmakaart 11  on 732 miljonit eurot, millele lisanduvad maksumõju ja maksutuludest automaatselt sõltuvate kulude muudatused. Lisaeelarve otsuste maht võrreldes valitsuses kinnitatud eelnõuga ei muutunud. Kättesaadavaks tehti riigieelarve juhtimislaud, mis võimaldab saada kiire ülevaate riigieelarve põhiandmetest ning eelarve jagunemisest nii riigiasutuste kui ka tegevuste vahel. § Kirja pandi riigieelarve seaduse väljatöötamiskavatsus. Riigieelarvet koostatakse igal aastal riigieelarve seaduse alusel. Praegu kehtiv seadus on pea 10 aastat vana ning vajab selgemaid kokkuleppeid eelarveportsessis otsustajate rollide täpsustamiseks, eelarve läbipaistvuse ja distsipliini loomiseks. Väljatöötamiskavatsusele järgneb uue riigieelarve seaduse eelnõu koostamine koos rakendusaktidega ja eelarveprotsessi juhistega, mis peavad lahendama tuvastatud probleemid. Valmis planeeritava riigi finantsjuhtimise infosüsteemi äri- ning eelanalüüsi esimene etapp (100 000 eurot), mõistmaks kõikide riigieelarve protsessidega seotud osapoolte kasutusvajadusi. Lisaks jätkati eelarveprotsessi automatiseerimisega, et seostada omavahel paremini menetlusprotseduurid riigi tulemus- ja finantsjuhtimisega seotud infosüsteemidega. Jätkati koolitusprogrammiga infosüsteemide kasutusoskuse suurendamiseks ja metoodiliste alusteadmiste täiendamiseks. Tegevus: Riigi rahaasjade korraldamine ja järelevalve Eesmärk: Toimiv riigi rahavoo juhtimine, riigiarvelduste korraldamine ja välisvahendite sihtotstarbeline kasutamine 2023 2024 2025 2026 Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 Audiitorite poolt leitud aastane kogu viga üldkogumis (hinnang auditeeritud valimi 1 1 1 2 1,3 2 2 2 2 pinnalt), %,< Vahendite olemasolu väljamaksete teostamiseks RM-i kontserni kuuluvatelt - - - - JAH JAH JAH JAH JAH kontodelt (s.h toimiv raamistik) E-riigikassa süsteemi vahendusel õigeaegselt teostatud väljamaksed - - - - 100 100 100 100 100 (tehniline), %-des Tegevused ja tulemus: Riigi arvelduste korraldamine ja rahavoogude juhtimine Toimus tavapärane riigi rahavoo juhtimine, mis tagab riigi vabade finantsvahendite efektiivsema kasutamise, kulude kokkuhoiu pankade teenustasudelt, portfellihaldusteenustelt ja laenuintressidelt ning arvelduste korraldamise e-riigikassa ja kontsernikontode kaudu. Väljamaksete õigeaegseks tegemiseks planeeritakse konsolideeritud rahavoogu, hoitakse riigikassa pangakontsernis piisavat likviidsusvaru või võetakse vajadusel laenu. 12  Riigieelarve finantseerimiseks emiteeriti 2022. aastal nii lühiajalisi kui pikaajalisi võlakirju. Rohkem infot Eesti riigi rahavoogude ja nende juhtimise kohta saab lugeda Rahandusministeeriumi veebilehelt4. E-riigikassa tehnilise platvormi uuendamise esimene etapp (230 347 eurot) jõudis lõpule, kuigi töösse rakendamine jäi 2023.aasta jaanuari. Esimese etapi tulemusena uuendati e-riigikassa administreerimise liidest, et tõsta kasutajate rahulolu süsteemi kasutamisel. Projekti suureks eesmärgiks on kaasajastada e- riigikassa tarkvararaamistik (sh arhitektuur), mis tagaks infosüsteemi turvalisuse ja häireteta töö kasvavatel koormustel. Välisvahendite auditeerimine 2022. aastal auditeeriti Euroopa Liidu struktuuritoetuse raames valimi alusel 30 projekti kulusid summas 35 miljonit eurot. Koondhinnang oli positiivne, auditite käigus leitud keskmine veamäär oli 1,13%, mis jääb allapoole Euroopa Komisjoni ja Kontrollikoja aktsepteeritavat 2% piiri. See näitab, et toetuste kasutamine on valdavalt sihipärane ja õigusaktidega kooskõlas ning kontrollisüsteemid toimivad. Enamik auditi tähelepanekud oli jätkuvalt seotud riigihangete korrektse läbiviimisega. Tegevus 2.1. Maksu- ja tollipoliitika kujundamine Eesmärk: Valitsuse stabiilsed ja tasakaalus maksupoliitilised valikud pikaajaliste eesmärkide elluviimiseks. 2023 2024 2025 2026 Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 Sihttase Tarbimise efektiivne maksumäär, % 22,8 23,7 22,8 23,6 23,3 24,2 24,3 24,1 23,4 Tööjõu efektiivne maksumäär, % 32,5 32,2 32 33,2 34,1 34,3 34,3 34,4 34,6 Maksupoliitika stabiilsus -0,2 (ennustatavus), % 0,7 -0,3 0,1 0,05 (progno -0,4 0,0 0,0 0,0 os) Maksusoodustuste mõju maksutuludele (maksusoodustuste 3,0 3,2 3,4 3,4 3,5 4,7 4,9 5,1 5,3 suhteline maht võrreldes riigieelarve maksutuludega), % Eesti koht Tax Foundation mõttekoja rahvusvahelise maksualase 1 1 1 1 1 5 5 5 5 konkurentsivõimelisuse indeksis, ≤ ELi maksualaste direktiivide ülevõtmisega seotud 0 0 0 0 0 0 0 0 0 rikkumismenetluste arv Tegevused ja tulemus: Maksu- ja tollipoliitika kujundamine 4 https://fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/riigikassa/riigi-finantsvarad-ja-kohustused#rahavoog 13  §Jõustus vedelkütuse erimärgistamise seaduse muudatus, millega pikeneb põlevkivi kaevandavate ettevõtjate õigus kasutada erimärgistatud diislikütust ühe aasta võrra kuni 2023. aasta 30. aprillini. §Jõustusid alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatused, millega: - pikenevad ühe aasta võrra teatud kütustele, sealhulgas diislikütusele ja maagaasile kehtivad langetatud aktsiisimäärad. - tõuseb tubakatoodetest sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiis 5 protsenti. - jõustub aktsiisivabastus liikmesriikide relvajõudude poolt kasutatavale aktsiisikaubale. §Jõustusid käibemaksuseaduse muudatused, millega: - kehtestati Euroopa Komisjonile ja EL õiguse alusel asutatud ametile ja asutusele COVID-19 pandeemiale reageerimiseks õigus osta 0%-lise määraga kaupu ja teenuseid ning maksuvabalt kaupu importida juhul, kui kaubad on ostetud tasuta jagamiseks või teenused tasuta osutamiseks; - Vähendati maksukohustuslaste halduskoormust; - kehtestati Euroopa Liidu kaitsetegevusele sarnane käibemaksuvabastus, mis on seni ette nähtud üksnes Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) osalisriigi relvajõudude kaitsetegevusele; - viidi meenemüntide maksustamise põhimõtted kooskõlla käibemaksudirektiiviga; - Täpsustati kauba ekspordi ja impordiga seotud teenuste 0%-lise käibemaksumääraga maksustamise tingimusi. Kauba eksportimiseks ja importimiseks osutatav veoteenus ja sellise veoga seotud teenused maksustatakse nullprotsendilise käibemaksumääraga üksnes siis, kui teenust osutatakse otse kaubasaatjale või –saajale; - Lihtsustati kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra rakendamist. §Jõustusid hasartmängumaksuseaduse muudatused, millega muutuvad riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu tulu jagamise põhimõtted. Samaks jääb Eesti Kultuurkapitali toetamine, millele eraldatakse hasartmängumaksu tulust 47,8%. Ülejäänud osa maksutulust ei jagata enam nelja ministeeriumi (sotsiaalministeerium, kultuuriministeerium, haridus- ja teadusministeerium, rahandusministeerium) vahel, vaid laekunud vahendeid kasutatakse riigieelarve üldise tuluna. Viidatud neljale ministeeriumile eraldatakse riigieelarve strateegias kokku lepitud täiendavad vahendid.  Taastus eriolukorra eelne maksuvõlgade intressimäär, millega maksuvõlgade puhul kehtib endine intress 0,06% päevas ning maksuvõlgade ajatamisel võib intressimäära vähendada kuni 50%. Korrastati platvormihaldurite tegevust (Bolt, Airbnb, Wolt jt). Valmistati ette õigusaktid, mille kohaselt peavad platvormihaldurid edaspidi esitama Maksu- ja Tolliametile teavet nende vahendusel tegutsevate müüjate ja teenusepakkujate ning nende tulude kohta.  Valmis eelnõu, mis nõuab info esitamist välisriiki tehtud maksete kohta – see aitab korrektselt koguda käibemaksu välisriikidest Eestisse tellitud kaubalt.  Kulmineerus ehitussektori ümbrikupalkade vastane algatus, mis loob ehitusettevõtjatele töötajate tööloleku registreerimise kohustuse. 14 §Valmistati ette seadusemuudatus maksuvaba tulu tõstmiseks 654 eurole, et aidata maksumaksjatel toime tulla hüppeliselt kasvanud inflatsiooniga.  Laiendati Ukraina toetuseks maksuvabade annetuste tegemise võimalust. §Valmistati ette potentsiaalsed tulumaksumuudatused investeerimiskonto režiimi kaasajastamiseks. Töötati välja ettepanekud ettevõtluskonto kasutusala laiendamiseks.  Globaalse miinimummaksu direktiivi lisati mitmesugused erisused riikidele, kes rakendavad Eesti ettevõtete tulumaksusüsteemi, et direktiiv ei osutuks Eestile liialt koormavaks. Tegevus: Maksu- ja tollikorraldus Eesmärk: Kogutud riigi maksutulud ja ebaausa majandustegevuse osakaalu vähenemine. Riigi maksutulud on kogutud ja ebaaus majandustegevus väheneb. 2023 2024 2025 2026 Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 Sihttase Riigieelarves prognoositud maksutulude kokku 100% 101% 104% 102% 108% 100% 100% 100% 100% kogumine (%), Deklareerimata jäävate 3,61 3,15 maksude osakaal laekunud 4% 5% 5% (prognoo (prognoo 5% 5% 5% 5% maksudest (%), < s) s) Aruandeperioodi nõuete 99 99 98,92 99 99,4 98 98 98 98 tasumise osakaal (%), > Maksutahte indeks, > 65 66,5 68,4 69,6 67 66 66 66 66 Tegevused ja tulemus:  Maksu- ja Tolliameti põhiline ülesanne on tagada riigieelarves oodatud maksude laekumine. 2022. aastal laekus riigieelarvesse 11,9 mld eurot, mis on 843 mln € rohkem (108%) riigieelarves oodatud maksulaekumisest. Rahandusministeeriumi suveprognoosiga võrreldes laekus 2022. aastal 99,3% ehk 89,8 miljonit eurot vähem. Võrreldes 2021. aastaga kasvas aastane laekumine 11%. Suurematest maksudest laekus sotsiaalmaksu 153 mln € rohkem kui riigieelarves oodatud (+11% võrreldes 2021.a.) ning hinnakasvu toel ka käibemaksu 340 mln € enam (+15% võrreldes 2021.a.). Oodatust vähem laekus kütuseaktsiisi (-24 mln €), mille laekumist mõjutas 2022. aastal kütuse hinna kasv ning tarbimise vähenemine.  Maksu- ja tolliameti (MTA) oluline ülesanne on vähendada maksuauku ehk saamata jäänud maksutulu, mis takistab ausat konkurentsi ja vähendab riigi tulusid. Maksu- ja tolliameti eesmärk on hoida maksuaugu osakaalu laekunud maksudest alla 5% ja MTA prognoosi kohaselt jääb 2022. aasta maksuauk 3,17% tasemele laekunud maksudest. Euroopa Komisjon avaldas 2022. aasta detsembris käibemaksuaugu uuringu, mille järgi on Eesti üks kahest madalama käibemaksu maksuaugu osakaaluga riigist Euroopas. Uuringu järgi oli käibemaksu potentsiaalne maksuauk Euroopa liikmesriikides 2020. aastal 93 miljardit eurot, sealhulgas Eesti käibemaksuauk hinnanguliselt 1,8% teoreetilisest käibemaksu kohustusest ehk 45 miljonit eurot. 15   Maksu- ja Tolliameti siht on suurendada vabatahtlikku maksulaekumist ehk inimeste sisemist motivatsiooni käituda maksu- ja tolliasjades korrektselt, mis võimaldab riigi tulude laekumist ja maksuaugu vähenemist ilma järelevalvelisi meetmeid kasutamata. 2022. aastal läbi viidud maksutahte uuringust selgus, et 91% Eesti elanikest tunneb, et maksude maksmine on nende kui kodanike tähtis kohus. 93% elanikest maksab kõik maksud enda sõnul alati korrektselt ära ning 96% maksab need enda sõnul alati õigeaegselt. 88% inimestest teab, kuidas makse maksta ja mille pealt peab makse tasuma ning 90% teab, et maksude eest saadakse riigilt vastu teenuseid. Siiski, 20% elanikest arvab, et maksude tasumist on lihtne vältida.  Oluline strateegiline suund on pakkuda maksumaksjatele lihtsaid ja mugavaid teenuseid. Kiire tehnoloogia ja e-teenuste areng ning soov pakkuda lihtsaid ja mugavaid teenuseid seavad kõrged ootused teenuste kvaliteedile ja toimivusele. 2022. aastal oli klientide rahulolu pakutavate teenustega „suurepärasel“ tasemel (77,9%). Lisaks toetavad teenused maksukuulekust: 2022. aastal oli kõrgel tasemel nõuete tähtaegne tasumine ehk 88,2% maksukohustustega isikutest tasusid need kohustused õigeaegselt ning 87,9% isiku deklaratsioonidest olid esitatud õigeaegselt ja korrektselt.  Oluline on kohaneda uute trendidega majanduses ning pakkuda professionaalset maksunõu. 2022. aastal kerkisid teravalt üles platvormide maksustamise ning krüptotehingute küsimused – 2022. aasta alguses kasvas krüptotehingute deklareerijate arv eelneva aastaga võrreldes seitse korda (264 -> 1849 inimest) ja kasu suurenes 11,8 korda (4,8 mln -> 56,9 mln).  Oluline strateegiline suund on võrdse maksukonkurentsi ja ühiskonnakaitse tagamine. Ausate juriidiliste isikute osakaal 2022. aastal oli 93% ja ausate füüsiliste isikute osakaal 97,7%. Üle poolte nõustatud ja kontrollitud juriidilistest isikutest (52%) parandasid pärast kokkupuudet MTAga oma maksukäitumist. Endiselt on väljakutseks ümbrikupalk - 2022. aastal oli kasv keskmise ja kõrge riskiga isikute hulgas. Väljakutseid pakub rahvusvaheline maksukeskkond ja piiriülene kaubandus. Järelevalveliste eesmärkide täitmiseks arendatakse isikupõhist riskijuhtimist, mis võimaldab tegevusi täpsemalt sihtida lähtuvalt isikute riskitasemest. Järelevalveliste eesmärkide saavutamisel pöörati tähelepanu kriminaalmenetluse ja jälitusvõimekuse valdkonnale, et tagada senine püsiv tõendite leidmise, fikseerimise ja vormistamise võimekus. 2022. aastal investeeriti tollitehnika ja jälitusvõimekuse kasvu ligi 600 tuh €, sh tolliröntgenitesse ja vormikaameratesse.  2022. aastal oli edukalt lõpule viidud kriminaalasjade osakaal 80% ehk kriminaalmenetlustest jõudis prokuratuuri kohtueelse menetluse lõpule viimiseks. Samuti avalikustati mitmeid avastatud salakauba juhtumeid – Luhamaa piiripunktis tabati 900 780 maksumärkideta sigaretti, koostöös Hollandi politsei, Soome tolli ja Europoliga tabati 3,5 tonni narkootilist ainet.  Korraldati tolliprotseduuride tõhusat järelevalvet ja kaitsti tollipiiri, et tõkestada pettuseid ja vähendada salaturu (sh salasigarettide) osakaalu. MTA silmis ausate deklarantide osakaal püsib kõrge, ulatudes 2022. aastal 93,2%-ni, samuti oli väga kõrge füüsiliste isikute piiri tollikuulekus (98,3%). 2022. aasta möödus Vene Föderatsioonile kehtestatud sanktsioonide rakendamise tähe all ning selle teemaga oli seotud 66% kontrollimahust. Tuvastati nii dokumentide võltsimisi, valeandmete esitamist kui kauba päritolu võltsimisega seotud pettusi. Piiri kaitsmiseks on jätkuvalt oluline hoida kõikide piiripunktide tollikontrolli töös kasutatav tehnika tänapäevasena (nt röntgenid), mis looks suutlikkuse üle vaadata üha suurenevaid kaubavoogusid lühema ajakuluga ning seeläbi hoida piiril kontrollifooni vajalikul tasemel. 2022. aastal valmis koostöös Deloitte ja DG Reformiga tehisintellekti strateegia. Sellega koos kirjeldati teekaart, mis sisaldab strateegia elluviimiseks vajalikke tegevusi ja ressursse. Tehisintellekti strateegia toetab asutuse võimekust tehisintellekti ja digilahendustega seotud reforme kavandada, arendada ja rakendada. 16  Viidi ellu mitmeid arendusi, mis tulenevad MTA rollist nii Eestis kui ka Euroopa Liidus. Panustati nii riigiasutuste koostööprojektidesse (nt sündmusteenused, reaalmajandus, bürokratt), kui viidi läbi arendusi MTA strateegiliselt olulistes teemades. Näiteks alustati Maksu- ja Tolliametis andmepõhise aruandluse projektiga, mis panustab tulu- ja sotsiaalmaksu ning käibemaksu deklaratsioonide teemas riigi reaalajamajanduse ambitsiooni suunas liikumisele. IT-investeeringuteks panustati 2022. aastal kokku ca 7,4 mln €, sh 3,2 mln € struktuurfondi vahendeid. 2022. aastal olid fookuses järgnevad IT projektid:  Menetluskeskkonna ehk uue IT süsteemi arendamine, mis muudab ameti järelevalvelised tegevused efektiivsemaks ja ühtlasemaks ning toetab üleminekut isikupõhisele riskijuhtimisele läbi tervikliku riskiprofiili kuvamise. 2022. aastal lõppes arenduse I etapp, millesse investeeriti läbi erinevate rahastusallikate ligi 350 tuh €.  2022. aastal olid fookuses Maamaksu tõusu piirmäära arenduse I etapi tegevused – analüüsimine, testimine ja tööde vastuvõtmine. Maamaks on sõltuv uutest maksumääradest ja maksustamishindadest, mille aluseks on 2022. aastal toimunud maade korraline hindamine (eelmine 2001). I etapi tööd olid: (1) maksumäärade muudetud salvestamise loogika ja sisestamise kuva maamaksu alusandmete rakenduses (MARE); (2) Uue struktuuriga maksumäärade maamaksu määramise rakendusse (MAAIS) saatmise loogika ja MAAIS rakenduses maksumäära andmete salvestamise loogika muudatused; (3) maakasutuste kirjed seotakse MARE rakenduses; (4) maakasutuste käsitsi lisamise funktsionaalsus MARE rakenduses. Maamaksu kaitsemeetmete ja MARE-ga seotud arendustesse investeeriti kahel eelneval aastal (2021-2022) kokku ca 200 tuh €. Jätkati ja alustati e-tolli infosüsteemide uuendamisega, mis kestab 2026. aastani. Selleks investeeriti 2022. aastal enim automatiseeritud ekspordisüsteemi AES (ca 1,245 milj €), sisenemisformaalsuste infosüsteemi NES (ca 406 tuh €) ja transiidideklaratsioonide haldamise süsteemi NCTS (ca 1,493 milj €) arendustöödesse. Sealjuures osaleti elektroonilise deklaratsioonide vahetuse eCMR projektis ning ollakse partner uudsete röntgenlahenduste väljatöötamisel. 3. Halduspoliitika programm Programmi eesmärk Riigihaldus on tõhusalt ja kvaliteetselt korraldatud ning riiklik statistika toetab läbipaistvate riigijuhtimise otsuste tegemist. Vastutaja Rahandusministeerium Kaasvastutajad Statistikaamet, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus Halduspoliitika programm hõlmab riigi haldusorganisatsiooni korraldust, avaliku teenistuse arendamist ja riigi personalipoliitika, riikliku statistika, riigi osaluspoliitika, riigi kinnisvara, riigiabi- ja riigihangete-alase ning kesksete tugiteenuste poliitika kujundamist, analüüsi, nõustamist, õigusloomet ning riiklikku ja haldusjärelevalvet riigihangete alal. Halduspoliitika valdkond on tihedalt seotud ka riigireformi raames tehtavate tegevuste koordineerimisega (nt asutuste ümberkorraldamine ja protsesside arendamine, tugiteenuste konsolideerimine, bürokraatia ja halduskoormuse vähendamine). 17 Programmi kulud tegevuste lõikes Peamise osa programmi mahust moodustavad kesksed tugiteenused, mida pakuvad Riigi Tugiteenuste Keskus ja Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Statistika tagamise meetme eelarve on peamiselt Statistikaameti juhtida. Tugiteenuste pakkumise ja toetuste rakendamine RTKs tegevuse jääk on tekkinud eelnevate aastate teadliku kokkuhoiu tulemusel ja seda kasutatakse järgnevatel perioodidel RTK poolt pakutavate teenuste rahastamiseks. IKT valdkonna arendamine ja korraldamine RMITis tegevuse jääk on tekkinud teadliku kokkuhoiu tulemusel, kuna teadmata oli/on IKT valdkonna lisarahastus. Jäägi vahendeid kasutatakse erinevate litsentside hinnatõusude katteks, serveriruumi elektrihinna tõusu katteks, kriitiliste süsteemide hoolduskulude puudujäägi katteks ning info- ja küberturbe valdkonna püsiva iseloomuga, kuid ühekordsete rahastusotsuste katteks. Statistika tegemise poliitika kujundamine ja statistikategevuses tuleneb eelarve jääk vahenditest, mis on eraldatud IKT arendamise ja haldamise tegevusteks ning statistikaalasteks arendusteks. 2023. aastasse lükkusid IKT kulud summas 1,7 miljonit: a) küberturvalisuse riskianalüüsi ja jätkuarenduste läbiviimine, tegevused algasid 2022. aastal ja lõppevad 2023. aastal. 18 b) erinevate litsentside soetamine ja toeteenused, kuna neid on võimalik soetada aastase kasutusõiguse või lepinguga, mistõttu vastavalt raamatupidamisreeglitele lükkuvad tekkepõhised kulud osaliselt 2023. aastasse. Mõõdikud ja sihttasemed 2023 2024 2025 2026 2035 Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 Sihttase Keskvalitsuse kulutuste 34% 34% 39% 37% 35% 33% 33% 33% 33% 33% osakaal SKPst, %, ≤ Keskvalitsuse osakaal 8% 8% 8,3 9,0% (auditeerimata) 8,7% 9% 9% 9% 9% 9% tööhõivest (20-64), %, ≤ Statistika tarbija 42 70,6 73 72,2 - 70 70 70 70 70 rahuloluindeks, ≥ Olukorra analüüs Areng hea või väga hea:  Jätkunud on riigireformi tegevuskava elluviimine, mille raames on tehtud nii riigiasutuste struktuure mõjutavaid muudatusi, aga ka mitmeid tugiteenuste uuendusi ja horisontaalseid protsessianalüüse. 2022. aastal alustas tegevust EASi ja KredExi ühendamisel loodud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Ettevalmistusi tehti Keskkonnainvesteeringute ja Erametsakeskuse ühendamiseks ning tsiviillaevastiku kujundamiseks riigilaevastikuks 2023.a algusest.  Paindlike töökorralduse mudelite soodustamine suurendab riigi kui tööandja atraktiivust, mitmekesistab riigiasutuste valikuid värbamisel, toetab riigile vajaliku kvalifitseeritud tööjõu olemasolu regioonides, soodustab maapiirkondadesse kolimist ning võimaldab kasutada optimaalselt regioonides asuvat kinnisvara ja tööpindu. Regioonidesse jagunes 2022. aastal üle 42% kõigist avalikku teenistusse värvatutest.  Aastatel 2016─2018 töötati välja Rahandusministeeriumi juhtimisel ning Tartu Ülikooli ja konsultantide kaasabil hoonestatud kinnisvara optimeerimise, planeerimise ja eelarvestamise protsessid, mis suunavad kinnisvaraotsuseid tegema tuginedes kogutavatele võtmenäitajatele ja nende analüüsimisele. Lähiaastatel on kesksel kohal nimetatud juhtimissüsteemi rakendamine ning selleks vajalike tehnoloogiliste arenduste väljatöötamine ja juurutamine: 2022 aasta mais algas arendus, mis teeb võimalikuks andmekorje automatiseerimise.  Loodud on riigimajad ehk ühtsed teeninduskeskused Rakveres, Jõhvis, Viljandis, Raplas ja Jõgeval ning 2023. aasta alguses avati Pärnu riigimaja. Riigimajade rajamine puudutab otseselt 8 ministeeriumi valitsemisala ning majadesse on kaasatud enam kui 29 riigiasutust oma piirkondlike üksustega. Riigimajades on loodud võimalused asutustevaheliseks koostööks ja lahenduste otsimiseks tegevusvaldkondade üleselt, mh saavad asutused kasutada ruumi efektiivsemalt (nt ühiseid nõupidamiste- ja puhkeruumid). 19   Riigi osaluspoliitikas jätkub osaluste detsentraliseeritud juhtimine, kuid poliitika kujundamine toimub keskselt koordineerituna Rahandusministeeriumi poolt. Osaluspoliitika paremaks rakendamiseks on äriühingute nõukogude liikmete valimiseks moodustatud nimetamiskomitee (mis tegutseb 6 aastat) ning Tartu Ülikooli kaasabil on valminud käsiraamat, et abistada nõukogu liikmeid nende ülesannete täitmisel.  Riigihangete valdkonnas on saavutatud kõrgeim võimalik e-riigihangete tase. Riigihangete 2021. aasta ülevaate põhjal korraldati Eestis e-riigihankena 97% hangetest. Vaidlustatud riigihangete osakaal on jätkuvalt madal, ulatudes 2022. aastal 1,4% kõigist riigihangetest.  Arvestusteenuste konsolideerimise tulemusel pakub Riigi Tugiteenuste Keskus arvestusteenuseid 2023 aasta seisuga 201-le asutusele ehk 81% kogu keskvalitsusest. Konsolideerimine on toonud riigile kokkuhoidu igal aastal üle 2 miljoni euro. Arvestusteenuste kliendid hindavad keskselt pakutavaid arvestusteenuseid kõrgelt ─ 2022. aasta klientide rahulolu uuringu tulemustes kajastub, et personali- ja palgaarvestuse keskmine rahulolu oli 10 palli skaalal 8,8 ja finantsarvestuses 8,5 palli.  Toetuste valdkonna konsolideerimise tulemusel on vähenenud väljaspool Riigi Tugiteenuste Keskust rakendusüksuste arv alates 2019. aastast 7-lt asutustelt 3 asutuseni. Toetuste rakendamisel toimub tegevuste kavandamine ja korraldamine rahastusallikast sõltumata, muutes süsteeme vajadusel poliitikakujundaja nõuetele vastavaks.  Statistikaametis töötati viimastel aastatel rahva ja eluruumide loenduse ettevalmistamise ja eduka korraldamise nimel. Uuenduslik oli sellel korral asjaolu, et rahvaloendus toetus peamiselt registrite andmetele ning see on pälvinud ka rahvusvahelist tähelepanu. Andmeid analüüsiti pidevalt 2022. aasta jooksul ning avaldati alates juunist kuni detsembri keskpaigani 2022. aastal. Rahvaloenduse e-küsitluse käigus loendati ligi 600 tuhat inimest ehk ca 43% Eesti elanikest. Aasta teises pooles muudeti mikroandmed kättesaadavaks teadlastele ja avaldati 6 kuu jooksul andmetabelid 11 teemal koos andmelugudega.  Statistikametis töötati jätkuvalt kliendisõbralikumaks muutumise nimel, et nii statistika visualiseerimise edasiarendused (väliskaubanduse rakendus, uued tööriistad andmete visualiseerimiseks andmelugudes, digiriigi virtuaalne abiline Bürokratt), kui ka uue ja olulise informatsiooni aja- ja asjakohase esitamine (näiteks rohepöörde trendide5 ja ukrainlased tööturul kiirstatistika) jõuaksid uuele tasemele. Vajab tähelepanu:  Riigireformi tegevuskava 2021-2023 täitmisel vajavad täiendavat tähelepanu uuringute ja analüüside ühtse avalikustamise ja tellimise koostöö edendamine, kohalike omavalitsuste finantsautonoomia suurendamine, ülesannete jaotuse analüüsimine keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse tasanditel, muuseumivõrgu korrastamine, sündmusteenuste arendamine, avaandmete kättesaadavuse parandamine ning avalike teenuste ja riigi ülesannete revisjon. Lisaks on tulenevalt riigireformi ja riigivalitsemise suundade analüüsist (rahandusministeerium, 2023) seatud ka olulisemad arengusuunad: strateegilise riigivalitsemise korrastamine, avalike teenuste ja tugiteenuste ühtlustamine, riigi andmevaldkonna edendamine, riigi haldus- ja personalikorralduses paindlikkuse loomine (sh dereguleerimine), sisebürokraatia vähendamine, inimkesksem ja kaasavam poliitikakujundamine ning regionaalse tasakaalu toetamine. 5 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/kiirstatistika/rohepoorde-trendid 20  Personalipoliitikas on jätkuvaks probleemiks demograafiline trend elanike, sh tööealise elanikkonna vähenemise ja vananemise suunas. Samuti valmisoleku ja töökindluse tagamine erinevates kiireloomulistes olukordades (sh kriisides). Rahvastikuprognoosi järgi on tööealine elanikkond aastaks 2040 endiselt vähenemas. Seetõttu on keskvalitsus võtnud eesmärgiks hoida valitsussektori töötajate arvu alla 12% tööealisest elanikkonnast (15–74 aastased) ning valitsussektori kulude osakaal SKPst alla 40%, et tagada sektorite vaheline mõistlik tasakaal. Valitsussektori töötajate arv on viimasel kümnendil suurenenud 2 857 inimese võrra. Valitsussektor moodustas 2022. aastal tööealisest elanikkonnast 12,2% ning tööhõivest 18,1%.  Väljakutseks on asutuste vaheline koostöö ja tööjõu paindlikkus ning riigi võimekus pakkuda võrdselt häid töötingimusi üle Eesti, mille eesmärk on teenuste kvaliteedi ühtlustumine kogu riigis.  Kinnisvara valdkonnas on väljakutseks toimemudeli, sh rahastamismudeli ülevaatamine. Täna kasutusel olev süsteem tagab küll hoonete säilimise pikaajaliselt, kuid ei arvesta muutuvate vajadustega ning on riigieelarvele osutunud üle jõu käivaks. Tähelepanu vajab ka riigi kinnisvararegistri arendamine, et tagada juhtimissüsteemi täiemahuliseks rakendamiseks vajalik automatiseeritus ja tehniline tugi.  Kahaneva rahvastikuga piirkondades on väljakutseks elukeskkonna ja elamumajanduse ümberkorraldamine, et tagada kvaliteetne elukeskkond.  Riigihangete valdkonnas on eesmärgiks rahaliste vahendite parimal viisil kasutamine. Kvaliteedikriteeriumite alusel hinnatavate riigihangete tase püsib 13% juures ka 2022. aastal. Edendamist vajab hangete väärtuspõhisuse suurendamine, mille üheks võimaluseks on muu hulgas riigihangetel kvaliteedikriteeriumite kasutamine.  Riigiabi valdkonnas nõuab jätkuvat panustamist riigiabi reeglite selgitamine, arvestades nende keerukust ja paljusust. Alates 2022. aastast kehtivad uued EL riigiabi õigusaktid viies valdkonnas, avaldatud on kolm uut õigusaktide eelnõud, millest kaks kiitis Euroopa Komisjon heaks 2023. a algul. Samal ajal toimub mitmete uute fondide kasutuselevõtt: EL taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF), Ühtekuuluvust ja Euroopa territooriume toetava taasteabi (REACT-EU), Õiglase Ülemineku Fond, Moderniseerimise Fond. Seega tuleb uute toetusmeetmete tingimusi töötada välja olukorras, kus korraga kehtib palju uusi reegleid.  Riigiabi õigusaktide tõlgendamise ainupädevus on Euroopa Komisjonil, samas otsuste ja seisukohtade saamine nendelt on aeganõudev (keskmiselt 5–18 kuud). Väljakutseks on riigiabi ekspertide vähesus. Eriti kriitiline on olukord siis, kui ühekorraga vajavad lahendust mitu suuremat teemat. Reeglite selgitamiseks korraldatakse jätkuvalt koolitusi ja uuendatakse juhendeid. Olukorda parandaks eestikeelse akadeemilise riigiabiõiguse käsiraamat.  Euroopa Komisjon on algatanud mitmeid initsiatiive (Euroopa roheline kokkulepe, digiajastule vastav Euroopa jne), mille tulemusena on muutunud vajadus riikliku statistika järele ning algatatud EL tasemel Euroopa statistika õigusraamide muutmine ning statistikaasutuste rolli ja ülesannete ümbermõtestamine andmemajanduses. Seega tuleb leida ressurssi Eesti seisukohtade väljatöötamiseks ning vastuvõetud muudatuste rakendamiseks olukorras, kus muudatused kohati eeldavad täiesti uute infotehnoloogiliste lahenduste kasutusele võtmist.  Üksikasjalikuma statistika tegemine muutuvas keskkonnas ilma andmesubjektide koormust oluliselt suurendamata eeldab uute andmeallikate (sh eraandmete), meetodite ja statistilise töötluse infotehnoloogiliste vahendite arendamist ning kasutamist. Selline kvalitatiivne muutus vajab piisavat ressurssi, kuna uue süsteemi üleminekuni on vaja olemasolevaid käigus hoida. Suur 21  vajadus on kvalifitseeritud ja Statistikaameti teenuste arendamisele pühendunud IKT personali järele.  Andmehalduse valdkonnas ülesannete edukas täitmine võimaldab edendada andmete ühekordse küsimise (once-only) põhimõtet ning samuti andmete taaskasutust. Statistikaameti esmane andmehalduse korraldamise väljakutse koostöös MKMi ja RIAga on sisulise ülevaate saamine riigiasutuste andmekogudest – mis andmed riigil on. Statistikaameti teine fookus on andmekvaliteedil, mis on taaskasutamise alus. Andmekvaliteedi taseme võrreldavaks väljaselgitamiseks on vaja rakendada andmekvaliteedi mudel. Andmekogude andmekvaliteet vajab süstemaatilist tähelepanu, mida toetavad ühtsed nõuded töövahendile ja juhised.me lõikes, tuh Programmi tegevuste täitmise analüüs Meede 1. Avaliku sektori organisatsiooni ja ressursside korraldamine mõõdikud 2023 2024 2025 2026 Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 Sihttase Riigi ametiasutuste - teenistujate pühendumus 3,35 - - 3,7 - 3,3─3,5 - - indeks (5 palli skaalal) Euroopa Komisjoni tulemustabeli hinnang riigihangete korraldusele roheline roheline roheline kollane 66,6 70 70 75 75 (metoodika muutus, 12 näitajat) Kinnisvarahalduse tsentraliseerituse määr, % 70% 79% 83% 82% 83% 85% 85% 85% 85% Keskvalitsuse keskmine palk 1,27 võrdluses Eesti keskmise 1,26 1,21─1, 1,21─1,2 1,23 1,25 1,28 (auditeer 1,21─1,25 1,21─1,25 palgaga 25 5 imata) Riigi ametiasutuste koolituskulude osakaal 1% 1% 0,68 1% 0,98% 1% 1% 1% 1% tööjõukuludest, %, ≥ Euroopa Komisjoni 0 0 1 0 0 0 0 0 0 negatiivsete riigiabi otsuste arv Riigihangete rahalise mahu osakaal riigieelarve kuludest, % 28% 26% 32% 28% 44% 28% 28% 28% 28% Keskmine pakkujate arv 3,7 4 4,6 3,64 3,61 3,8 3,8 3,8 3,8 hankes Kohtusse kaevatud ning kohtu poolt hankeasjana sisuliselt läbi vaadatud 78% 74% 72% 78% 80% 78% 78% 78% 78% vaidlustuskomisjoni otsuste jõusse jätmise määr, %, > Kasumlikult tegutsevate riigi äriühingute osakaal kõigist riigi , 30% 22% 12% 36% 50% 60% 60% 60% äriühingutest, % Kulutõhususust parandanud riigi sihtasutuste osakaal, % 61% 26% 30% 46% - 60% 65% 65% 70% Energiatõhususe miinimumnõuetele vastavaks viidud m2 osakaal 4% 3% 1% 2% - 3% 3% 3% 3% miinimumnõuetele mittevastavast portfellist, % 22 Mõnede mõõdikute seiramine lõpetati, sest RaM kui meetme elluviija ei ole mõõdiku tulemuse oluline mõjutaja või puudub riigis selge kokkulepe mõõdiku sihtväärtuse osas või mõne mõõdiku sihtväärtus on saavutatud ning edasine seiramine ei ole vajalik. Mõõdikud, mille seiramine on lõpetatud: Näitajal puudub selgelt eesmärgistatud sihtväärtus, Keskvalitsuse hüvitised töötajatele SKP-st, % keskvalitsuse osakaal tööhõivest on sisukam näitaja, mida programmi tasandil mõõdetakse Soovitud vähendamised on tehtud, edasine arv, mis Keskvalitsuse organisatsioonide arv kokku kõigub erinevatel põhjustel, ei ole eesmärgistatud Seoses kaugtöövõimaluste levikuga ei ole mõõdik Keskvalitsuse töötajate osakaal pealinnas, %, < enam otstarbekas Näitaja mõjutamisega RAM otseselt ei tegele, seega Riigi ametiasutuste teenistuse üldine palgalõhe, % lõpetatakse ka mõõtmine Mõõdik on viidud teenuse tasemele, mis ei kajastu Riigiabi koolitustel osalejate rahulolu, % programmis Riigihangete rahalise mahu osakaal riigieelarve Näitaja on jõudnud heale tasemele, edasine kuludest, % mõõtmine ei ole vajalik Näitaja on oodatud tasemel ning edasine pidev VKE -dega sõlmitud lepingute osakaal, % sihistamine ei ole vajalik Riigihangete registri kasutajate rahulolu (osakaal Mõõdik on viidud teenuse tasemele, mis ei kajastu 100-st), % programmis 23  Riigi kinnisvara tsentraliseerimine on jõudnud Kinnisvaraomandi tsentraliseerituse määr oodatud tasemele, edasine sihistamine ei ole vajalik Tegevus: Haldusorganisatsiooni ja personalipoliitika kujundamine Eesmärk: Optimaalse suurusega hästi toimiv haldusorganisatsioon ja kompetentne personal Tegevused ja tulemus: Riigi personalipoliitika kujundamine Koostati avaliku teenistuse kaasajastamise analüüs, kus kaardistati põhjalikult tänane õigusruum ja väljakutsed, eesmärgiga muuta avalikku teenistust paindlikumaks ja ootustele paremini vastavaks. Avalikustati avaliku teenistuse 2021. aasta aruanne teenistujate peamistest personali- ja palganäitajatest ning riigi- ja kohalike omavalitsuste ametiasutuste olulisematest arengusuundadest. Ehkki koroona- ja energiakriisidega tõusid nii töömaht kui ressursivajadus, oli teenistujate kasv mõõdukas, tuues riigiasutustesse ja omavalitsustesse kokku juurde 53 inimest. Riigi eelarvestrateegia menetlemise käigus koostati iga-aastane ülevaade Vabariigi Valitsusele olulisematest personalinäitajatest ja palkadest ning tehti ettepanekud palgakorrektsioonideks. Viidi läbi riigi ameti- ja hallatavate asutuste, riigi asutatud sihtasutuste ning avalik-õiguslike asutuste palgauuring (RM tellitav iga-aastane kordusuuring). 200-le avaliku teenistuse keskastmejuhile toimus konverents USALDA.ME, kus vahetati häid kaugtööjuhtimise praktikaid. 2022. aastal arendati avaliku sektori töötajaid keskselt muudatuste juhtimise, innovatsiooni juhtimise ja poliitikakujundamise (sh mõjude hindamine, kaasamine, protsessijuhtimine, analüüsimeetodid) koolitusprogrammides (kokku 376 osaluskorda). Samuti arendati järelkasvuprogrammis keskselt keskastmejuhte. Koondati 2023. a koolitusvajadus ja valmis keskse koolituse tegevuskava. Valmis juhtide ja töötajate arendamise põhimõtete analüüs.  Asukohast sõltumatu värbamise soodustamiseks tõsteti teadlikkust ametiasutuste personalijuhtide võrgustikes ja loodi kaugtöö juhendmaterjal (https://www.fin.ee/media/6178/download). 2022. aasta 11. kuuga moodustas regioonidesse värbamine ligi 45% koguvärbamistest.  Valmis avaliku teenistuse keskastmejuhtide kompetentsimudel, mille tulemusena on riigis kokku lepitud keskastmejuhtide tööülesannete edukaks täitmiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud.  Tööd alustas ametnikueetika nõukogu uus koosseis, nõukogu andis selgitusi eetikakoodeksi rakendamiseks, nõustas ja võttis seisukohti tegude/käitumise vastavuse kohta eetikanõuetele. 24 Riigihalduse korraldamine Koostati riigireformi analüüs, kuhu on koondatud kokkuvõtte seni riigireformi tegevuskavades seatud eesmärkide täitmisest ja kaardistati edasised suunad. Kõigis ministeeriumites viidi läbi fookusrühma intervjuud, lisaks konsulteeriti mitmete riigiasutustega ja riigivalitsemise ekspertidega. Analüüsi kaasati nii teaduskirjandusest kui ka küsitluse ja uuringute kaudu rahvusvahelist võrdlust. Edasiste suundade määratlemisel valiti probleemipõhine lähenemine – analüüsiga tuvastati valitsemise olulised väljakutsed ning koostati soovitused nende lahendamiseks. Avati renoveeritud Rapla ja Pärnu riigimajad, et pakkuda piirkonna inimestele ja ettevõtjatele avalikke teenuseid kompaktselt kohapeal. Rapla riigimajas toimetavad koos 14 asutuse ja ameti esindused ning kohalik omavalitsus. Pärnusse on planeeritud kaks riigimaja, juba tööd alustanud riigimajas toimetavad koos 5 riigiasutust ning teise renoveerimine peaks lõpule jõudma 2023. aastal. 2022. aastal alustati ministeeriumite IKT arendusvaldkonna toimimise analüüsiga, mille käigus töötati välja IKT ülalhoiu- ja arendusteenuse osutamise mudel (ettepanekud valmivad 2023. aastal). Analüüs ja ettepanekud valmisid 2023. aastal ESFi institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmise meetmest rahastati riigilaevastiku konsolideerimise analüüsi, valmisid Prokuratuuri võimekuste analüüs ning KredExi ja EASi toimimismudeli ja teenuste korraldamise analüüs. Koostöös Kultuuriministeeriumiga telliti teatrite hoonete/eritehnika haldamise tõhustamise analüüs. Koos Siseministeeriumiga leiti võimalusi tuleohutusjärelevalve teenuse tõhustamiseks, sh koostöös teiste sektorite partneritega. Tegevus: Riigihangete poliitika ja riigiabi regulatsiooni rakendamine Eesmärk: Riigihanked toetavad valdkondlikke poliitikaid, on kulutõhusad, konkurentsi tagavad ja läbipaistvad ning riigiabi andmine on kooskõlas EL ja siseriiklike õigusaktidega Tegevused ja tulemus: Riigihanke valdkonna poliitika kujundamine  Euroopa Komisjon monitoorib Euroopa riikide riigihangete korraldust Euroopa ühtse turu tulemustabelis. Euroopa Liidu ühtse turu tulemustabeli järgi on Eestil liiga palju ühe pakkujaga riigihankeid ning madalaima hinna alusel valitud hanke võitjaid ning tegelema peaks ka väljakuulutamiseta riigihangete osakaalu vähendamisega ning hangete väiksemateks osadeks jaotamise soodustamisega. Samas oleme Euroopa Liidu keskmisest paremad otsuste kiiruses ja väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate osakaalus hanke võitjate hulgas.  Loodi juht- ja töörühm eri ministeeriumite ja asutuste liikmetest, mille roll on analüüsida vajadust ja töötada välja ettepanekuid väärtuspõhiste riigihangete edendamiseks. Euroopa Komisjonile on esitatud väärtuspõhiste hangete edendamisega seotud tegevuste toetamiseks TSI taotlus, mis prioriseeriti Eesti hindaja poolt esimeseks taotluseks ning Euroopa Komisjon on teinud Eesti taotluse toetamise osas 2022. aastal eelotsuse. 25   Alates 1.06.2022 aastast kehtib riigihangete seaduses volitusnorm, mis lubab keskkonnaministril kehtestada hankelepingu esemeks olevale asjale või teenusele keskkonnahoidlikke nõudeid. §Jõustusid riigihangete seaduse muudatused, millega parandati seaduse rakendamisel ilmnenud puudused, mis raskendasid seaduse eesmärkide täitmist ning kasvatasid ebavajalikult hankijate ja ettevõtjate töö- või halduskoormust. Seadus viidi täielikult kooskõlla riigihangete direktiividega. §Seoses alanud Vene Föderatsiooni ja Ukraina sõjaga ning EL Nõukogu määrusega Vene Föderatsiooni suhtes kehtestatud riigihankealaste sanktsioonidega valmistati ette riigihangete seaduse muudatus, millega lisati seadusesse sätted, mis võimaldavad hankijatel sanktsioone paremini rakendada. §Seoses energiakriisiga koostati ettepanekud riigihangete seaduse muutmiseks, mis võimaldab kohalikel omavalitsustel hankida elektrit universaalteenuse tingimustel lihtsustatud kujul. Töötati välja juhised hankijatele ja pakkujatele, kuidas muuta kriisiolukordades hankelepinguid ja kuidas rakendada riigihankealaseid sanktsioone. Töötati välja väärtuspõhiste hangete kontseptsioon, mille alusel koostatakse riigihangete läbiviimise strateegilised põhimõtted, mis on plaanis kinnitada Vabariigi Valitsuses 2023. aasta III kvartalis. Viidi läbi projekt, mille tulemusel hankijad parandasid riigihangete registrile esitatavaid andmeid ja koostati hankijatele juhend riigihankemenetluse lõppemise järgselt riigihangete registrile andmete esitamiseks, järelevalvemenetlustes kontrolliti 12 hankija esitatud andmete õigsust. Lõpujärgus on riigihangete registri riigihanke teadete uute e-vormide arendusprojekt, mille raames saavad realiseeritud koosvõimelised e-vormid ja uuendatud on EL Väljaannete Talitusele e-vormide edastamise veebiliides. Projekti eelarve on 415 022 eurot. Rahandusministeerium teeb riigihangete seaduse ja selle alusel antud õigusaktide täitmise üle järelevalvet avalike huvide kaitseks. Järelevalveteateid käsitleti 33 juhtumit. Menetluse alustamisest keeldus Rahandusministeerium 28 korral. Juhtumipõhises järelevalvemenetluses käsitletud riigihangete kogumaksumus oli ca 487 milj eurot. Plaanilisi järelevalvemenetlusi alustati 13. 62022. aastal laekus üheksa väärteoteadet, kuuel juhul väärteomenetlust ei alustatud. Kahe väärteomenetluse tulemusena on määratud karistus kokku kolmele isikule. Kaks väärteomenetlust lõpetati koosseisu puudumise tõttu. Riigihangete vaidlustuskomisjonile esitati 2022. aastal 171 vaidlustust, mis on 23,3% vähem kui 2021. aastal. Nendest võeti menetlusse 125 vaidlustust. Menetlusse võetud vaidlustustest rahuldati 6 https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigihanked/jarelevalve#jarelevalve-tegevus- 26 osaliselt või täielikult 46 ja jäeti rahuldamata 68 vaidlustust, hankelepingu tühisus tuvastati 1 korral, vaidlustaja loobus vaidlustusest 7 ja hankija tunnistas vaidlustuse tervikuna põhjendatuks 3 korral. Riigiabi reeglite rakendamise koordineerimine Euroopa Komisjonile ja Vabariigi Valitsusele esitati riigiabi ja vähese tähtsusega abi ülevaade 2021. aasta kohta. 2021. aastal Eestis ettevõtjatele antud abi kogumaht (riigiabi ja vähese tähtsusega abi kokku) koos COVID-19 riigiabiga oli 637,8 mln eurot, millest riigiabi moodustas 87,9%. Seega vähenes riigiabi ja vähese tähtsusega abi kogumaht võrreldes 2020. aastaga 249,9 mln eurot ehk 28,2%. Ilma COVID-19 riigiabita anti 2021. aastal riigiabi ja vähese tähtsusega abi 453,7 mln eurot. Võrreldes 2020. aastaga kasvas see 33,8 mln eurot võrra ehk 8,1%. 2021. aastal suurim abi andja oli AS Elering (16,1% abi kogumahust), kellele järgnesid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (15,4% kogumahust) ja Kultuuriministeerium (13,0% kogumahust). Riigiabi reeglite õigeks rakendamiseks korraldati koolitusi, sh üks algajatele ja üks edasijõudnutele (välislektoriga). Riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri funktsionaalsuste arendamiseks 2022. a vahendeid ei eraldatud, vaid keskenduti infoturbega seotud vigade parandamisele, mille arendamise kulu oli 2022. aastal 60 580 eurot. Tegevus 1.3 Riigivara poliitika ja selle elluviimise koordineerimine Eesmärk: Tõhus riigivara valitsemise korraldus Tegevused ja tulemus: Valitsusasutustele töötati välja soovituslikud energiasuunised, mille tulemusena vähenes oktoobri energiatarbimine avalikus sektoris üle 10%. Lisaks investeeritakse riigihoonete energiatõhususse, et tulevikuvaates sektori energiakulud püsivalt stabiilsena hoida. Kuulutati välja 28 miljoni eurone taotlusvoor keskvalitsuse hoonetele nende energiatõhususe parandamiseks. Ministeeriumite ühishoones rakendati energiakokkuhoiu meetmeid: alandati temperatuuri, koondati kontoris töötavad inimesed kompaktsemalt ühistele pindadele ning vabanenud ruumides vähendati veelgi energiakasutust. Tänu tarbimise ja ruumikasutuse ülevaatamisele ning pinnakasutuse optimeerimisele vähenes elektritarbimine võrreldes 2021. aasta oktoobriga 26%. Sealhulgas elektrit tarbiti hoones keskeltläbi 19MW ja kütet 39MW vähem kui eelmisel aastal samal ajal. §Võeti vastu määrus, mis lihtsustab asutustel üksteise hooneid ja vara kasutusse võtta hädaolukorras, kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal. Lõpule jõudis tühjenevate korterite pilootprojekt Kohtla-Järvel, Kiviõlis ja Valgas, mille tulemusena valmistatakse ette asjaõigusseaduse muudatuste eelnõu ning töötatakse välja juhendmaterjalid ja 27 toetusmeetmed kohalikele omavalitsustele. Toetusmeetmeteks on valitsus eraldanud 3,6 miljonit eurot, mida saab kasutama hakata peale seadusemuudatuste vastuvõtmist. Käivitati töörühmad riigi kinnisvara investeeringute, teenuste ja toimemudeli analüüsiks ning viidi läbi fookusintervjuud ministeeriumide esindajatega. Uuendati riigi ehk omaniku ootuseid AS-ile Eesti Energia, millega pikendati ettevõtte kohustust tagada energia tootmisvõimsus 1000 MW ning anti ülesanne lahendada elektrijaamadele vajaliku jahutusvee probleemistik. Riigi Kinnisvararegister viidi üle uuele kaasaegsele platvormile ning liidestati maakatastriga, registri arendamine jätkub ka 2023. aastal, eesmärgiga kinnisvaraotsusteks vajalike andmete esitamise automatiseerimine. Riigi osaluspoliitika kujundamise ja korraldamise raames jätkus riigiasutuste nõustamine eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemist puudutavates küsimustes ning riigi osalusega äriühingute nõukogudesse liikmete valimise ettepanekuid tegeva nimetamiskomitee töö korraldamine. Jätkati riigi esindajate nõustamist ja koolitamist eraõiguslike juriidiliste isikute nõukogudes, sh korraldati koolitusprogrammi jätkamiseks aastatel 2022–2025 uus hange koolituspartneri leidmiseks. Meede 2. Keskne tugiteenus Tegevus: Tugiteenuste pakkumine ja toetuste rakendamine RTK-s Eesmärk: Pakkuda kvaliteetseid ja tõhusaid tugiteenuseid enamikule keskvalitsuse asutustest. 28 Meede 2. Keskne tugiteenus Tegevus 2.1. Tugiteenuste pakkumine ja toetuste rakendamine RTK-s Eesmärk: Pakkuda kvaliteetseid ja tõhusaid tugiteenuseid enamikule keskvalitsuse asutustest. 2023 2024 2025 2026 Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 Sihttase Personali- ja palgaarvestuse teenuse kliendirahulolu, 8,7 8,7 8,9 9,1 8,8 8,5 8,5 8,5 8,5 (10-palli skaalal), ≥ Finantsarvestuse teenuse kliendirahulolu, (10-palli 8,4 8,6 8,7 8,2 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 skaalal), ≥ Riigihangete korraldamise teenuse kliendirahulolu, 7,1 7,4 8,9 9,2 9,2 8,5 8,5 8,5 8,5 (10-palli skaalal), ≥ Rakendusasutuste ja rakendusüksuste rahulolu - 6,2 7,1 7,9 8,8 8,2 8,5 8,5 8,5 RTK toetuste teenustega, (10-palli skaalal), ≥ Toetuse taotlejate rahulolu RTK kui rakendusüksusega , - 7,2 8 9,1 8,1 8,5 8,5 8,5 8,5 (10-palli skaalal), ≥ Asutuste koolitusjuhtide rahulolu personaliarenduse - - 7,6 8,2 9,0 8,2 8,5 8,5 8,5 teenusega , (10-palli skaalal), ≥ Tegevused ja tulemus:  Valminud on RTK arengukava aastateks 2023-2026 ja 2022. aasta tegevusaruanne. Aruannetes saab tutvuda RTK eelmise aasta tulemustega ja järgneva nelja aasta sihtidega. RTK järgmise nelja aasta fookuses on uue dokumendihaldus- ja arhiiviteenuse käivitamine ning pakutavate teenuste kvaliteedi hoidmine ning teenindatavate asutuste arvu kasvatamine. RTK missiooniks on võimaldada klientidel keskenduda oma põhitegevusele, pakkudes efektiivseid lahendusi tugiteenuste ning toetuste valdkonna korraldamisel.  Jätkub riigiasutuste tugitegevuste konsolideerimine. Alates 2023. aasta algusest on käivitatud RTKs dokumendihaldus- ja arhiiviteenuse pilootprojekt. 2022. aastal valmistati teenuse konsolideerimine ette ning käesoleval aastal alustati teenuse pakkumisega 10-le riigiasutusele.  Lõpule jõudis 2019-2023 aastatel kestnud riigi asutatud sihtasutuste arvestusteenuste konsolideerimine. Riigi sihtasutuste arvestusteenuste konsolideerimise neljandal ehk viimasel etapid liitusid RTK teenustega 2023. aasta alguses viimased 5 riigi asututatud sihtasutust. 2019- 2023 aastate jooksul on RTK teenindamisele tulnud 47 sihtasutust. Lõpule on jõudnud Riigitöötaja iseteenindusportaali isikuandmete mooduli arendustööd. Mooduli viimases etapis valmis töötasude muutmise funktsionaalsus, mis koos juba varem lansseeritud lisatasude määramise, kõrvaltegevustest teavitamise, töökoormuse muutmise ja erinevate töötajaga seotud dokumentide vormistamise võimalustega võimaldab digitaalselt ära katta kogu töötaja personalivaldkonna asjaajamise elukaare organisatsioonis, seda töösuhte alustamisest kuni töösuhte lõppemiseni. Personali- ja palgaarvestuse teenus 29   Hallatavaid süsteeme on muudetud klientide jaoks mugavamaks.  Valmisid uued funktsionaalsused RTIP-i isikuandmete moodulis.  Toetati tööajaarvestuse infosüsteemi TOPLIS kasutuselevõttu, ning valmis liides töövõimetuslehtede info operatiivseks liikumiseks E-haigekassast SAP-i, mis on vähendanud õigeaegselt teatamata jäetud puudumisega seotud ümberarvestuste vajadust.  Töötati välja uus palgateatis, mis aitab töötajatel paremini mõista palgaarvestust puudutavat infot.  RTK kliendibaasi lisandus aasta jooksul 13 uut asutust. Finantsarvestuse teenus  Aasta esimeses pooles tehti 11 valitsemisalale ja 29 sihtasutusele aastaaruanded 2021. aasta finantsandmete kokkuvõtmiseks.  2022. aasta algusest on RTK teenindamisel 14 uut asutust, sh 13 sihtasutust.  Kokku teenindatakse 200 asutust, kellest on täisteenusel 11 asutust rohkem kui eelmisel aastal ehk 69 asutust.  RTK kliendibaasi lisandus alates 2023. aasta algusest 5 uut klienti, kelle ülevõtmise ettevalmistus jäi eelmisesse aastasse. Lõppes mahukas ja oluline projekt, mille tulemusena kogutakse edaspidi keskvalitsuse üksustelt finantsplaane saldoandmike infosüsteemi kaudu. Valmis ka parem SAP-i ja riigihangete registri liides, et andmete liikumist süsteemide vahel parendada. Riigi raamatupidamise koondaruandluse koostamise teenus Riigi raamatupidamise 2022. aasta koondaruanne valmis tähtaegselt. Riigikontrollil ei olnud märkuseid RTK töö kohta. Riigihangete korraldamise teenus  Avaldati riigihangete registris 343 hanget, ületades planeeritud hankeplaanis olnud hangete arvu (282).  Eesmärk on keskkonnahoidlike ja sotsiaalsete kriteeriumite rakendamise kasv hangetes. 2022. aastal kasutati 87 hankes keskkonnahoidlikke tingimusi ja 6 hankes sotsiaalseid tingimusi.  RTK viis läbi kesksed hanked covid-kiirtestide, isikukaitsevahendite, bürookaupade ja paberi ostmiseks. Personaliarenduse teenus  Suursündmuseks oli juhtimiskonverents USALDA.ME, kus osales 200 keskastmejuhti. Rahulolu konverentsiga oli 95%. Eriti kõrgelt hinnati professionaalset korraldust ning kiideti programmi üldiselt.  Käivitati edukalt avaliku sektori sisekoolitajate töötoad. Toimus 6 töötuba, esialgselt oli planeeritud 4.  Jätkati tasuliste koolituste pakkumist oma klientidele. Asutuste tellimuste alusel sai ellu viidud 21 tasulist koolitusgruppi. Toetuste kasutamise korraldamise teenus Valminud on uue rahastusperioodi 2021–2027 rakendamise süsteem ja tehtud on ka esimesed väljamaksed perioodi eelarvest summas 1,47 miljonit eurot. 30   Kokku maksti välja toetusi summas 452 miljonit eurot. Aasta lõpu seisuga on toetuse saajatele välja makstud 84% kogu 2014-2020 toetusmahust.  Kokku rahastati aasta jooksul 738 projekti.  Euroopa Komisjonile ja teistele doonoritele esitati maksetaotlusi kogusummas 718 miljonit eurot.  Valminud on taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) juhtimis- ja kontrollisüsteemid.  Aasta lõpu seisuga oli RTK-s rakendamisel 12 erineva toetusallika meetmed.  Välja on töötatud ja hästi toimima saadud toetuse andmise tingimuste kooskõlastamisprotsess ning ellu on viidud disainiprogramm. RTK kodulehele on loodud meetmedisaini alamleht, kus on kättesaadav ka meetmedisaini tööriistakast. Dokumendihaldus- ja arhiiviteenus  Dokumendihaldus- ja arhiiviteenust pakub RTK esialgu pilootprojekti raames 8-le riigiasutusele. Pilootprojekti eesmärk on selgitada välja, kas keskne dokumendihaldus- ja arhiiviteenus võimaldab tõsta teenuse kvaliteeti ning muuta protsessid ja valdkonna korralduse tervikuna efektiivsemaks ning koosvõimelisemaks.  Pakutav teenus hõlmab asutuste dokumentide vastuvõtmist, registreerimist, menetlusse suunamist ja väljasaatmist, dokumendihaldussüsteemi haldamist ja kasutajatuge, arenduste keskset tellimist ning arhiiviteenust. Teenuse osutamiseks kasutatakse teenindatavate asutuste dokumendihaldussüsteeme (Delta ja Livelink). Samaaegselt on ettevalmistamisel uue keskse dokumendihaldussüsteemi analüüs ja hankimise ettevalmistamine.  Pilootprojekti eesmärgid ja mõõdikud on ära kirjeldatud ning RTK nõukojas heaks kiidetud. Esimesi tulemusi hindame 2024. a II poolaastal, mille põhjal tehakse otsused uute liitujate ning edasise tegevuskava osas. Tegevus Meede 2.2 IKT 2. Keskne valdkonna arendamine ja korraldamine RMIT-s tugiteenus Eesmärk: Tegevus 2.2 IKTKvaliteetne ja tõhus valdkonna arendamine ja tugiteenus infotehnoloogia valdkonnas korraldamine RMIT-s Eesmärk: Kvaliteetne ja tõhus tugiteenus infotehnoloogia valdkonnas 2023 2024 2025 2026 Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 Sihttase RMITi poolt pakutavate teenuste 4,21 4,18 4,5 4,37 4,03 4,2 4,2 4,2 4,5 kliendirahulolu (5- palli skaalal) Tegevused ja tulemus: 01.07.2022 aastal toimus RMIT arvutitöökoha teenuste konsolideerimine RIT-i. Uus toimemudel RMITi ambitsiooniks on olla hinnatuim arenduspartner riigis oma valdkonna parimate tegijatega. Visiooni elluviimise üheks eelduseks on suurem paindlikkus, kiirus ja efektiivsus IT 31 süsteemide pideval kaasajastamisel. 2022 aastal alustas RMIT liikumisega DevSecOps töökorraldust toetava toimemudeli suunas, mille fookus on klientide ärivaldkondade teenindamiseks vajalike IT lahenduste võimalikult kiire ja dünaamilise arendamise võimekuse loomine. DevSecOps mudel tähendab turvalist teenuste arendamist kõigis etappides. DDoS rünnete arv 2022. aastal oli kolmekordne võrreldes 2021. aastaga, peamiselt seoses Ukraina sündmustega. Kasutusele on võetud uued tehnoloogiad (rakenduste tulemüür, logide ja sündmuste automaatne seire jne), mis võimaldavad paremat nõrkuste ning ohtude nähtavust ja aktiivset IT teenuse kaitset. 2022. aastal viidi Rahandusministeeriumi valitsemisalas ja riigiüleselt läbi olulisi arendustegevusi ja mahukaid projekte, mille läbiviimisesse RMIT panustab. Enamus arendusvajadusi tuleneb seadusandlusest ja Euroopa Liidust.  Rahvaloenduse (REGREL) läbiviimisel tagas RMIT, et loenduse veebirakendus on turvaline ja peab koormusele vastu.  RMIT panustab iga-aastase veebruaris algava füüsiliste isikute tulude deklareerimisse (FIDEK). Esimese 3 päevaga esitati ligikaudu 40% deklaratsioonidest. Veebruaris külastas Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonda (e-MTA) keskmiselt 50 inimest minutis ning kokku 2 miljonit külastust.  RMIT panustab oluliselt digiväelise Eesti arendamisse läbi loodavate digilahenduste. Planeeringute andmekogu (PLANK) arendusega astuti 2022. aastal samm lähemale olulise valdkonna digitaliseerimisele.  RMIT äriteenuste üheks edulooks võib kindlasti pidada Valitsusportaali kui riigi keskset infokanalit, tagades veebiplatvormile keskse majutus- ja haldusteenuse pakkudes kõrget käideldavust ning kvaliteeti. Platvormi kasutas 2022. aastal kokku 26 klienti ning kokku on loodud 34 veebi. 2022. aastal liitus 4 uut klienti ja loodi 6 uut veebi. Valitsusportaali RMIT meeskond töötab DevSecOps põhimõtteid järgides ja RMIT tehniline tiim omab täielikku kompetentsi nii teenuse haldamisel kui ka arendamisel.  RMIT on panustanud ka digiriigi ühislahendustesse. 2022. aastal konsolideeriti andmebaasid Oracle Exadatale. Oracle Exadata võimaldab käitada mistahes Oracle’i andmebaasi töökoormust kõrgeima jõudluse, ulatuse, kättesaadavuse ja turvalisusega täielikult ühilduvas pilve- ja kohapealses infrastruktuuris. Antud lahendus aitab vähendada halduskoormust, parandada arendaja tootlikkust ja vähendada kogukulusid.  RMIT pakub hangete läbiviimise teenust, olles ise riigis keskse IT hangete läbiviija rollis.  RMIT pakub riigiülese keskse hankija rollis asutustele riigihangete korraldamist IKT valdkonna riigihangetes.  2022. aastal korraldas RMIT riigihangete registris 67 erinevat hankemenetlust ja sõlmis kokku hankelepingut 31 erineva töövõtjaga.  2022. aastal osales RMIT ühishankijana dünaamilise hankesüsteemi loomisel, mis on uudne lahendus pakkujatele ning mille eesmärk on tagada IT arendus-, hooldus-, testimis-, analüüsi- jm seotud tööde teostamine.  RMIT-i hanketeenuse kvaliteedi näitajaks saab pidada asjaolu, et RMIT-i korraldatud hangete osas ühtegi vaidlustust esitatud ei ole. Tegevus 2.3 Ministeeriumite ühishoone kesksete tugiteenuste korraldamine 32 Meede 2. Keskne tugiteenus Eesmärk: Tugifunktsioonide kvaliteetne ja tõhus täitmine Tegevus 2.3 Ministeeriumite ühishoone kesksete tugiteenuste korraldamine Eesmärk: Tugifunktsioonide kvaliteetne ja tõhus täitmine 2023 2024 2025 2026 Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 Sihttase Kliendirahulolu õigusteenusega, ≥ - 4,4 - 4,3 - 4,3 4,3 4,3 4,3 Kliendirahulolu haldusteenusega, ≥ - 4,6 - 4,4 - 4,5 4,5 4,5 4,5 Kliendirahulolu - 4,6 - 4,6 - 4,5 4,5 4,5 4,5 dokumendihaldusteenusega, ≥ Tegevused ja tulemus: Ühisosakond täidab tugifunktsioone ühishoones asuva nelja ministeeriumi (Justiitsministeerium, Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) jaoks. Dokumendihaldusteenus  Osa dokumendihaldusteenusest (kirjade registreerimine, arhiivi korrastamine, dokumendihaldussüsteemi administreerimine) anti alates 01.01.2023 üle Riigi Tugiteenuste Keskusele pilootprojekti raames. Haldus- ja riigivara teenus  Haldus- ja riigivara teenuse eesmärk on täita ministeeriumitele ning nende valitsemisalade asutustele riigivara valitsemisega seotud tugifunktsioone, samuti korraldada Suur-Ameerika 1 ühishoone ja ministeeriumite eemal asuvate üksuste töökeskkonna tagamiseks vajalikke tegevusi.  Ühishoone mõistlikuma kasutamise raames tihendati olemasolevate korruste kasutamist (kokku koliti ümber ca 300 teenistujat) ja vabastati 4 korrust, valmistutakse täiendava asutuse kolimiseks. Vabariigi Valitsus jõudis novembris järeldusele, et Siseministeeriumi spetsiifilised vajadused eriruumidele ning turvalisusele muudavad asutuse ühishoonesse kolimise ebamõistlikult kalliks ning ühishoonesse võiks kolida mõni teine ministeerium. Läbirääkimised uue üürniku osas on pooleli. Õigusteenindus  Õigusteeninduse eesmärk on nõustada õigusalastes küsimustes Justiitsministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi ning tagada sise- ja üksikaktide ning lepingute vastavus õigusaktidele. 33 Meede 3. Statistika tagamine Tegevus: Statistika tegemise poliitika kujundamine ja statistika Eesmärk: Riiklik statistika ja teave kajastab tarbijatele huvipakkuvaid, aja- ja asjakohaseid valdkondi arusaadavalt, tagades järjepidevuse ning tõhususe. 2023 2024 2025 2026 Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 Sihttase Kliendi vajadustega arvestamine, 42 70,6 73 72,2 76 70 70 70 70 rahuloluindeks, < Statistikaameti usaldusväärsus, koht 17 17 20 15 17 6 6 6 6 Statistikaameti näitajate kasutamine meedia poolt, 8416 7454 8080 8252 8236 7000 7000 7000 7000 kajastusete arv aastas, > Andmeesitaja rahulolu, 28 indeks, ≥ -39 -39 13 16,4 20 20 20 20 Rahvusvaheliste positiivs missioonide hinnangud positiivs positiivs positiivse positiivsed positiivsed ed positiivsed positiivsed positiivsed ed ed d Põhistatistika tegemiseks kasutatud aeg, eesmärk 290620 267964 251 744 247906 242255 0 0 0 0 aastaga vähendada ca 10000 tundi Statistika kasutamine, veebikülastuste arv, miljonit 1,2 1,3 1,52 1,66 2,2 1,5 1,5 1,5 1,5 Andmeesitajate halduskoormus, eesmärk 213 551 5% 5% 5% aastaga vähendada ca 5% 263 992 247 392 234951 252992 5% väiksem väiksem väiksem väiksem eelmise aasta tundide arvust Statistikaalaste 105252 tellimustööde maksumus, € 757000 887000 1 389 773 962445 700000 700000 700000 700000 6 Tegevused ja tulemus: Riikliku statistika ja andmehalduse alane õigusloome  2022. aastal muudeti ELi põllumajanduse sisendite ja väljundite statistika määrust ja algatati ELi keskkonnaarvepidamiste määruse muutmine (lisandumas on metsanduse, ökosüsteemide ja keskkonnatoetuste arvepidamised). Samuti on EL valmistanud ette Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistika määruse eelnõu.  Võeti vastu Euroopa andmehalduse määrus ja EL-is läbirääkimistel on andmemäärus, mis käsitleb eraandmete esitamist riigiasutustele ning koostalitleva Euroopa määruse eelnõu ja väärtuslike andmete rakendusmääruse eelnõu. 34   Eurostat algatas Euroopa statistika tulevikukindlamaks muutmise protsessi (aja- ja asjakohasem statistika, uued andmeallikad, statistikaasutuste roll ja ülesanded andmemajanduses ja parem piiriülene andmevahetus), mille tulemusel esitab Euroopa Komisjon 2023. a kevadel menetlusse uuenenud Euroopa statistika määruse eelnõu.  Jätkus riiklikult andmehaldusele õiguslike nõuete kehtestamine. Teenuste korraldamise ja teabehalduse aluste määrusega[1] kehtestati andmehalduse täpsemad nõuded ja tingimused, mille kohaselt peavad asutused rakendama andmekvaliteedi seire ja haldamise protsessi. See on küll kitsendatud andmekogudega, kuid andmekvaliteedi protsess suunab asutusi tähelepanu pöörama ka oma nendele andmestikele, mis ei ole andmekogud. Nõuete rakendamine on 2023. aasta ülesanne.  Euroopa Liidus loodi 2022. aastal andmete valdkonna reguleerimiseks uusi õigusakte. Vastu võeti andmehalduse määrus (Data Governance Act, 30. mai 2022), mis sätestab üle Euroopa andmete taaskasutamise ja andmevahendusteenuse (meil andmejagamisteenus). Menetluses on andme­määruse eelnõu (Data Act), mis veelgi täpsemalt reguleerib andmete jagamist ja kättesaadavust, sh erasektori poolt ja erakorraliste vajaduste korral. Riikliku statistika tegemine (rahvusvaheliste ja arengukavade näitajate tootmine)  Rahvaloenduse tulemusi hakati avaldama paralleelselt andmekogumisega juba 2022. aasta juunis ning viimased andmed avaldati detsembri keskpaigas. Kokkuvõttes said kõik andmed ühiskonnale avalikuks kasutamiseks valmis 6 kuu jooksul. Loenduse meediakajastusi oli ligi tuhat, mis on ligi 20% kõikidest Statistikaameti 2022. aasta meediakajastustest.  Statistikaamet alustas 2022. aastal andmejagamisteenuse tagamiseks uue infosüsteemi (andmestike taaskasutuskeskkond uuringuteks) välja arendamist. Infosüsteemi integreeritakse andmejagamine analüüsideks ja teadlaste teenindamine. I etapi arendused valmivad 2024. aasta alguses.  Liituti Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) andmete avaldamise eristandardi täiendatud versiooniga (SDDS Plus), millega hakatakse Eesti majandus- ja finantsnäitajate kohta rohkem ja detailsemat infot esitama ja avaldama. SDDS Plusiga on ühinenud 26 riiki, sealhulgas Euroopa Liidu 18 liikmesriiki. Tellimustööde tegemine  Statistikaamet tegi 2022. aastal tellimustöid 2 mln väärtuses, mis on ligi 2 korda rohkem kui 2021. aastal. Suurimad programmivälised projektid olid rahvusvahelised täiskasvanute oskuste ning vanemaealiste uuringud. Enamik programmiväliseid töid olid väiksemad tellimustööd, et saada avaldatust detailsemat statistikat. Tööd võivad olla rahastatud riigieelarvest nagu näiteks reaalajamajanduse projekt, tellimustööna nagu näiteks SHARE uuring või toetusest nagu näiteks noorteseire projekt.  Välja töötamisel on süsteemi prototüüp, mis hoiataks ettevõtteid võimaliku maksejõuetuse ohu eest, et maandada ettevõtlusriske ja tagada stabiilsemat ärikeskkonda. Juhul, kui ettevõtte majandus­tulemused on muutunud kehvemaks, teeb süsteem lisaanalüüsi. Kui oht on olemas likviidsusprobleemide tekkeks, saadab süsteem ettevõttele varase hoiatuse, mis on informatiivne ega too kaasa õiguslikke tagajärgi. Prototüüp valmib detsembris 2023 ja selle kogumaksumus on 749 400 €. Riigi andmehalduse koordineerimine 35  2022. aastal sai riik Statistikaameti poolt läbi viidud andmeuuringu kaudu ülevaate valitsussektori andmekogude kohta, mille käigus selgus, et andmekogude korrastamiseks on vaja veel palju teha. Statistikaamet saab panustada nõustamise, juhiste ja kvaliteedi tõstmise ühisprojektidega. 2022. aastal oli koostöös asutustega prioriteetseks tegevuseks andmekogude kirjeldamise toetamine. Kokku tehti 147 andmekirjelduse projekti ehk kirjeldati kas andmekogu või andmestikke, koostades neile andmesõnastiku või mõistelise ärisõnastiku. Kokku tehti projekte koostöös 19 asutusega, kes moodustavad ligi poole kõikidest valitsusasutustest. Lisaks kirjeldati ka Statistikaameti andmeid.  Statistikaamet alustas 2022. aastal talle seadusega pandud kohustuse, andmejagamisteenuse, tagamiseks uue infosüsteemi välja arendamist. Uut infosüsteemi nimetame andmestike taas­kasutus­keskkonnaks ning sellesse integreeritakse andmejagamine analüüsideks ja teadlaste teenindamine. 2022. aasta augustis kuulutasime välja hanke ning analüüs koos arendajaga algas novembris. I etapi arendused valmivad 2024. aasta alguses. 36 4. Regionaalpoliitika programm Programmi eesmärk Inimestel on kõikjal Eestis kättesaadavad tasuvad töökohad, kvaliteetsed teenused ja meeldiv elukeskkond. Vastutaja Rahandusministeerium Programmi kulud tegevuste lõikes Regionaalpoliitika programmi eelarve täitmine 2022 180 000 000 160 859 296 160 000 000 140 000 000 120 000 000 100 000 000 87 236 033 80 000 000 60 000 000 30 572 127 2 882 859 40 000 000 22 625 504 5 172 790 20 000 000 1 935 266 1 954 345 0 Tegevus: Tegevus: Kohalike Tegevus: Kohalike Tegevus: Ruumilise Regionaalpoliitika, omavalitsuste ja omavalitsuste planeerimise poliitika piirkondade ja piiriülese regionaalhalduse finantseerimise ja kujundamine ja koostöö areng koordineerimine finantsjuhtimise korraldamine korraldamine 2022 lõplik eelarve Eelarve täitmine Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö arengu tegevuse eelarve jääk on peamiselt välisvahendid regionaalsetele toetusprogrammidele, mida rahastatakse struktuurivahendite meetmetest, sh Interreg ja ENI programmidest ning kasvuhoonegaaside kvootide müügi arvelt. Kulude jääk summas ligi 10 miljonit eurot on erinevad regionaalvaldkonna toetusprogrammideks planeeritud siseriiklikud vahendid. Protsess taotlusvoorude algatamisest kuni projektide elluviimiseni on praktikas pikem kui üks kalendriaasta. Tegevused jätkuvad 2023. aastal. Kohalike omavalitsuste finantseerimise ja finantsjuhtimise korraldamise tegevuse jääk tuleneb 2022. aasta eelarvesse kohalikele omavalitsustele Ukraina sõjapõgenikega seotud kulude hüvitamiseks eraldatud vahendite jäägist, mis kanti üle 2023.aastasse. Ruumilise planeerimise poliitika kujundamise tegevuse eelarve jäägist moodustavad peamise osa 2,7 miljonit eurot eriplaneeringute kuludeks eraldatud lisavahendid. Tegevused jätkuvad 2023. aastal, jääki kasutatakse üleriigilise planeeringu, Harjumaa maavarade teemaplaneeringu, Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu ning Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu kulude katteks. 37 Mõõdikud ja sihttasemed 2023 2024 2025 2026 2035 Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 Sihttase Harju maakonna elanike osakaal Eesti rahvaarvust (%), ≤ 44,7 45,1 46 46 46,1 46 47 47 47 47 Väljaspool Harju maakonda loodud SKP osakaal Eesti SKPst (%), ≥ 37,3 38,1 37,3 36,9 - 35 35 35 35 35 Kohaliku omavalitsuse institutsiooni 57 55 58 56 50 58 60 60 60 60 usaldusväärsus elanike seas, %, > Kinnisvara hindade regionaalne erinevus (Harju-, Tartu-, Pärnumaa vs ülejäänud Eesti keskmine, 5,0 4,9 4,9 4,5 4,5 5 5 5 5 5 kordades), ≤ Elukeskkonnaga rahulolu Eestis, %, > - - 84,5 - 73,5 85 85 85 85 85 Elukeskkonnaga rahulolu piirkondlikud erinevused: kõrgeima ja madalaima detsiili KOVide vahe, - - 29 - 14,7 29 29 29 29 29 (protsendipunkt), < Kohalike omavalitsuste kulude osakaal valitsussektori kuludest, %, ≥ 24% 25% 23,3 24% - 25% 25% 25% 25% 30% Olukorra analüüs Areng hea või väga hea:  Haldusreformi elluviimisega on loodud eeldusi arenguhüppe saavutamiseks omavalitsuste võimekuses, teenused on kättesaadavad ja muutunud kvaliteetsemaks.  Piiriülene koostöö: nii Eesti piirkondade edukus kui ka riigi terviklik areng sõltuvad üha enam meie aegruumilisest ja funktsionaalsest seotusest ning koostööst Euroopa muude piirkondade ja tuumaladega. Interreg koostööprogrammide kaudu rahastati aastatel 2007–2014 319 Eesti osalusega projekti. Perioodi 2014–2020 kestel rahastati 345 Eesti osalusega koostööprojekti ning ka Eesti juhtpartnerite arv on samuti märgatavalt kasvanud.  ÜKP rakenduskava 2021-2027 regionaaltoetuste ettevalmistamine on olnud plaanitust mõnevõrra hilisem, kuid kõige suuremate eelarvetega meetmete ettevalmistused õnnestus 2022. aastal valdavalt lõpule viia ning 2023.a märtsi seisuga on rakendatavate meetmete toetusmahust üle ¾ kehtestatud toetuse andmise tingimustega kaetud.  Ruumilise planeerimise valdkonna probleemkohad ja võimalikud lahendused on kirjeldatud 2019. aastal valminud ruumilise planeerimise rohelises raamatus ning 2021. aastal koostamisel olnud Vabariigi Valitsuse juures töötanud rohepoliitika ekspertrühma aruande ruumiplaneerimist 38  käsitlevas osas[7]. Parenduste elluviimine toimub ruumilise planeerimise poliitika ja praktika suunamise kaudu ning vajalikke arendusprojekte ellu viies.  Eesti arengut toetavad 2022. aastal kehtestatud Eesti mereala planeering ja Ida-Viru maakonna joonehitise teemaplaneering “Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine”. Lisaks valmistati ette riigile oluliste ehitiste, sh tuuleparkide kiiremat arendamist võimaldavad planeerimisseaduse muutmise eelnõud (muudatused jõustusid 17.03.2023). Vajab tähelepanu:  Eesti riigi vähene detsentraliseeritus võrreldes Põhjamaadega. Eesti omavalitsuste osakaal valitsussektori kuludes on poole väiksem (24%) kui meile eeskujuks olevates Põhjamaades (valdavalt 40% ja rohkem) või teistes OECD riikides. Haldusreformi eesmärk oli suuremate ja tugevamate omavalitsuste loomine. Haldusterritoriaalse reformi järel on järgmiseks oluliseks väljakutseks omavalitsuste otsustusõiguse suurendamine ja selleks riigilt kohalikule tasandile täiendavate ülesannete üleandmine ning seeläbi omavalitsuste tulubaasi suurendamine.  Kohalike omavalitsuste vähene koostöö teenuste osutamisel ja regionaalses arendustegevuses. Kuigi haldusreformi tulemusena omavalitsuste haldusterritooriumid suurenesid, on meil jätkuvalt omavalitsuslikke ülesandeid, mida oleks mõistlik täita omavalitsuste koostöös – näiteks erivajadustega laste haridus, teatud sotsiaal- ja haridusteenused jne. Kohalike omavalitsuste enda rahaline panus ühiselt täidetavate ülesannete täitmiseks on vähene, olulisel määral sõltutakse riigilt laekuvast maakondliku arendustegevuse toetusest. Lisaks peab suurenema üleriigilise omavalitsusliidu roll kohalike omavalitsuste IT- ja personaliarenduste koordineerimisel ja muude keskselt omavalitsustele pakutavate toetavate tegevuste korraldamisel.  Suurendada tuleb kohaliku omavalitsuse rolli ettevõtluskeskkonna arendamisel. Selleks, et tagada riigi ühtlane majanduslik areng ning elanike heaolu ka väljaspool Harjumaad, on oluline laiendada kohalike omavalitsuste motivatsiooni ja tegevusi ettevõtluskeskkonna arendamisel.  Kohaliku omavalitsuse valmidus kaasas käia ühiskonna ja riigi arengust tulenevate väljakutsetega, näiteks teenuste tagamine arvestades inimeste kasvavat mobiilsust, asümmeetrilise detsentraliseerimise rakendatavus Eesti õigusruumis, kohaliku demokraatia ja juhtimise uued väljakutsed, rohepööre. See eeldab pikemas perspektiivis nii omavalitsuste demokraatliku olemuse, teenuste tagamise kui ka territoriaalsuse ümbermõtestamist.  Kohalike omavalitsuste võimekus on ebaühtlane. Väiksemates omavalitsustes ei ole võimalik tagada kõiki vajalikke kompetentse piisaval tasemel. Omavalitsuste jätkuvaks tugevdamiseks ja teenuste osutamise võimekuse parandamiseks saab üheks meetmeks olla kohalike omavalitsuste edaspidine vabatahtlik ühinemine. Vabatahtlikku ühinemist toetaks omal algatusel ühinevatele omavalitsustele riikliku ühinemistoetuse taastamine.  Kohalike omavalitsuste finantsautonoomia on OECD riikide seas kõige madalam. Väga madal finantsautonoomia on oluline riskitegur KOVide eduka toimimise tagamisel. Peamiseks puuduseks on piiratud võimalus KOVidel jaotada ressursse vastavalt kohapealsetele vajadustele ja olukorrale. Uuringute kohaselt töötavad KOVid kõige tõhusamalt siis, kui elanikud maksavad kohalike teenuste eest läbi kohalike maksude ja tasude. Finantsautonoomia suurendab avalikku vastutust 7 https://www.valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/rohepoliitika 39  pakutavate teenuse osas, kuna võimaldab leida tasakaalu avalike teenuste soovide ja selle eest makstavate maksude vahel.  Arvestades Eesti territooriumi väiksust on Eesti-sisesed piirkondlikud erinevused ülejäänud ELi ja OECD riikidega võrdluses suured. Märgatavat nihet territoriaalselt ühtlasema arengu suunas viimastel aastatel toimunud ei ole. Piirkondlikud erinevused on viimastel aastatel mõnevõrra vähenenud nii tööjõus osalemise määra, suhtelise vaesuse määra kui keskmiste sissetulekute osas. Ka rändesaldos on viimastel aastatel olnud piirkonniti märgata üksikuid positiivseid arenguid, kus rahvastik rände arvelt mõnel aastal kasvanud (nt Hiiu, Saare, Pärnu maakond), ja mitmes maakonnas ka teatud maaliste asustuspiirkondade puhul. Muudes olulisemates sotsiaalmajanduslikes arengunäitajates viimastel aastatel piirkondlike erinevuste vähenemist märgata ei ole.  Valdkonnapoliitikate regionaalse mõju koordineerimisel on puudujääke. Tasakaalustatud regionaalarengu saavutamiseks on vaja, et ministeeriumid kaaluksid ja suunaksid teadlikult oma tegevuse mõju regionaalarengule. Välja kujunemata on tegelik praktika pikaajalises strateegias “Eesti 2035” käsitletud regionaalsete arenguvajaduste lahendamiseks, mõõdikute piirkondlike erisuste alusel valdkonna arengukavade ja programmide eesmärgipüstituse täpsustamiseks ning strateegia Vabariigi Valitsuse tegevuskavas kokku lepitud tegevuste elluviimiseks valdkondlike programmide alusel.  Välisvahendite toetusmeetmete regionaalse mõju suurendamiseks on 2021-2027 perioodiks loodud vajalikud õiguslikud ja arengudokumentidest lähtuvad eeldused, kuid tuge ja suunamist vajab ministeeriumite ametnike ning rakendusüksuste töötajate valmisolek ja oskus otstarbekalt ja mõjusalt siduda valdkonnapoliitilisi ning regionaalpoliitilisi eesmärke. Sageli ollakse küll teadlik oma valdkonna regionaalsetest erisustest, kuid ei nähta enda tegevusel seoseid nende tekkimise ega leevendamisega.  Ruumiplaneerimise volitused on piiratud ja ruumi kvaliteet sõltub oluliselt eri valdkondade otsustest, mis langetatakse väljaspool ruumilist planeerimist. Näiteks maksupoliitikast, transpordipoliitikast, keskkonnapoliitikast, regionaalpoliitikast, energeetikas tehtavatest otsustest ja seatavatest eesmärkidest. Suures osas määrab tegeliku ruumilise arengu üldine majandusareng, laiemad demograafilised suundumused, avaliku sektori ja erasektori koostöövõime ning kohalike omavalitsuste tugevus.  Eesti ruumilises ja strateegilises planeerimises tuleb valdkondade üleselt teadvustada kahanemise ja (valg)linnastumisega seotud probleemide lahendamise vajadust. Rahvastikuprotsessid ja -prognoosid näitavad rahvaarvu jätkuvat kahanemist suures osas Eestis. Tagajärjeks on rahvastiku vananemine, väiksem maksutulu laekumine, piirkondlik ebavõrdsus maksutulude laekumisel, ebavõrdne teenuste pakkumine, laialivalgumisest tingitud suurem keskkonnakoormus ning suuremad teenuste osutamise ja taristu korrashoiuga seotud kulud kohalikele omavalitsustele elaniku kohta.  Viimastel aastatel on tõusnud esile suure mõjuga Eesti maa- ja ruumikasutusega seotud teemad - kliima-ja keskkonnaeesmärkide rakendamine ruumiloomes, kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete juurutamine, kahanemist kohandav planeerimine, elamumajanduse väljakutsed, suurte strateegiliste objektide asukohad jms. Koostada tuleb uus Eesti keskne ruumilise arengu dokument – üleriigiline planeering. Eelmine, praegu kehtiv üleriigiline planeering „Eesti 2030+“, koostati aastatel 2010-2012.  Kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamine ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramiseks vajab jätkuvalt erinevate valitsusasutuste tihedat koostööd kohalike 40  omavalitsustega. Uusi tänapäevaseid üldplaneeringuid või osaplaneeringuid koostab 2022. aasta seisuga 60 kohalikku omavalitsust, uued üldplaneeringud või omavalitsuse osaplaneeringud on kehtestanud kohalikku omavalitsust 15. Üldplaneeringute koostamine kestab edasi ka pärast 2023. aastat. Seejuures tuleb tähelepanu pöörata maakonnaplaneeringus määratud riigi huvide kajastamist kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes ja strateegiliste probleemide lahendamisele ruumiplaneerimise lahendustega.  Vajalik on jätkata ruumilise planeerimise valdkonna digipöördega, et tõhustada ja lihtsustada planeeringute koostamist ja planeeringuandmete kasutamist. 41 Programmi tegevuste täitmise analüüs Meede 1. REGIONAALARENG Meede 1. Regionaalareng Tegevus: Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng Tegevus 1.1. Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng Eesmärk: Riigi arengudokumentides määratud regionaalse arengu eesmärkide Riigi arengudokumentides määratud regionaalse arengu eesmärkide saavutamine Eesmärk: saavutamine ning regionaalmeetmete mõjus ja nõuetekohane ning regionaalmeetmete mõjus ja nõuetekohane elluviimine.elluviimine. 2024 2025 2026 Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 Sihttase Valdkonnapoliitilistest toetusmeetmetest väljapoole Harju maakonda eraldatud toetuste osakaal, % - - - 75 - 68 68 68 ,> Kasusaanud ettevõtete arv - - 10369 13560 15758 2410 - - Toetuste kaasabil loodud töökohtade arv - - 1563 1918 1944 1950 - - Elukeskkonda arendavate toetuste maht, - - 27 42,7 48 35 - - m€ Piiriülese koostöö programmides osalevate Eesti partnerite arv - - 400 406 - 410 - 400 (kodanikuaktiivsuse näitaja) Tegevused ja tulemus: Regionaalpoliitika kujundamine  Peamine regionaalarengut suunav riiklik alusdokument on 2022. aasta alguses valminud regionaalse arengu tegevuskava (RETK), mis määratleb olulisemad piirkondade vahelist ebavõrdsust väljendavad regionaalse arengu juurprobleemid ning koondab eri ministeeriumite valitsemisalasid hõlmava tegevusplaani nende juurprobleemide leevendamiseks. Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti regioonide arengu kiirendamiseks on 2022. aastal koostatud valitsemisalade ülesed Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tegevuskavad aastani 2030. Regionaalse arengu tegevuskava, Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tegevuskavade elluviimiseks on koostatud ühine rakendusplaan.  Olulise pikaajalise mõjuga tegevusena on alates 2022. aastast lisandunud 2021-2027 välisvahendite toetusmeetmete regionaalse mõju suunamise tegevused, et läbi mõelda võimalused, kuidas lisaks meetmespetsiifiliste eesmärkide saavutamisele on võimalik panustada „Eesti 2035“ sihtidesse ja aluspõhimõtetesse, sealhulgas tasakaalustatud regionaalsesse arengusse. Vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusele on regionaalarengu osakonna ülesandeks koordineerida ja seirata toetusmeetmete panustamist regionaalarengusse. 2022. aastal on läbi vaadatud tagasiside ja soovituste andmiseks mitteametlikul konsultatsioonil 34 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide eelnõud ning ametlikul kooskõlastusringil 12 eelnõud. Täiendavalt on nõustatud Euroopa taaste- ja vastupidavusrahastu meetmete koostajaid (kokku 16 eelnõud).  Pakkumaks ministeeriumitele tuge toetusmeetmetes regionaalse arengu tasakaalustamiseks lahenduste leidmisel, valmis 2022. aasta suvel praktiline juhend tasakaalustatuma regionaalse 42  arengu sihiga arvestamiseks toetuse andmise tingimuste koostamisel8. Valmisid ka KOVidele suunatud investeeringumeetmete kavandamise soovitused ministeeriumitele9.  2022. aastal jätkus maakonna arengustrateegiate uuendamise protsess, mis vastavalt KOKSile toimub vähemalt kord nelja aasta jooksul. Kogu protsessi vältel on pakutud maakondlikele arendusorganisatsioonidele tuge juhendmaterjalide, võrgustikukohtumiste, koolituste ja eelnõu tööversioonide tagasisidestamisega. 2022. aasta lõpuks oli uuendatud maakonna arengustrateegia vastu võetud neljas maakonnas, ülejäänud maakondades uuendatakse maakonna arengustrateegia 2023. a esimesel poolaastal. Maakonna arengustrateegiad on aluseks toetuse eraldamisele mitmetest regionaalarengu toetusmeetmetest.  Kliimaneutraalsele majandusele ülemineku toetamiseks kinnitas Euroopa Komisjon 2022. aasta oktoobris Ida-Virumaa õiglase ülemineku kava, mida rahastatakse Euroopa Liidu Õiglase Ülemineku Fondi vahenditest. Õiglase ülemineku fondist suunatakse Ida-Virumaa toetamiseks 340 miljonit eurot. Esimene õiglase ülemineku fondi meede käivitus 2022. aasta suvel. Toetatud on 100 miljonit maksva tehase rajamist Narva.  Jätkusid 2021. aastal alanud riigieelarveliste toetuste ümberkorraldamise tegevused. Otsustati lõpetada Vene Föderatsiooni viisa taotluse menetlemise tasu kompenseerimise ja viisakoordinaatori teenuse toetusskeem ning Vana-Võromaa ja Mulgimaa arengutoetuste senisel kujul andmine, nimetatud toetusskeemide vahendid suunatakse alates 2023 aastast täiendava maakondliku arendustoetusena maakondlikele arendusorganisatsioonidele. Maakonna arengustrateegiate elluviimise toetuse, Peipsiveere ja Setomaa programmi puhul valmistati ette rakendamise muudatused, mis aitavad vähendada halduskoormust taotlejatele ning suurendada maakondliku tasandi vastutust. Muudatused jõustuvad 2023 aasta märtsis- aprillis, olles 2021. aastal alanud uuenduste viimaseks sammuks. Uuenenud meetmeid rakendatakse 2027. aastani. Edaspidi on kavas regionaaltoetuste regulaarne põhjalikum ülevaatamine ja uuendamine iga nelja aasta tagant, muutes vajadusel nii rahastatavaid meetmeid kui nende vahelist eelarvejaotust. Piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonna meetmete kujundamine Perioodi 2021-2027 välisvahendid  Linnadel ja valdadel väljaspool Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondi avanes võimalus taotleda toetust jalgratta- ja jalgteede rajamiseks. Rahastamisotsuse sai 20 projekti. Üle Eesti on valmimas 30 kilomeetrit uusi teid jalakäijatele ja ratturitele. Vooru eelarve oli kokku viis miljonit eurot ning seda rahastatakse Euroopa taaste- ja vastupidavusrahastu NextGenerationEU vahenditest.  2022. a oktoobris kinnitatud ÜKP rakenduskava 2021-2027 võimaldab Rahandusministeeriumil aastatel 2022-2029 rakendada riigi regionaalpoliitika (sh õiglase ülemineku) elluviimiseks mõeldud toetusi mahus 252 mln €. Regionaalarengu meetmete peamisteks fookusteks on ettevõtluskeskkonna arendamine väljaspool Harjumaad ning kohalike teenuste ümberkorraldamine kahaneva elanikkonnaga piirkondades. Kagu-Eestis pööratakse eraldi tähelepanu väikeettevõtluse arengule, Ida-Virumaal linnade elukeskkonna kaasajastamisele. Aktiivsete liikumisviiside soodustamiseks toetatakse väljaspool Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondi jalgratta- ja jalgteede rajamist. Suuremates linnapiirkondades toetatakse uuenduslikke digi- ja rohelahendusi, mida linnad arendavad koostöös ettevõtete ja 8 https://fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/regionaalareng-ja-poliitika/regionaalpoliitika- kujundamine#Regionaalsemojusuunamine 9 https://fin.ee/media/5633/download 43  ülikoolidega. Ida-Virumaal rakendatakse meetmeid, mis võimaldavad kohalikel omavalitsustel investeerida ülemineku protsessist tuleneva sotsiaalsete mõjude leevendamisse või hoonete energiatõhususse ning kohalikul kogukonnal ja ühendustel viia läbi projekte, mis aitavad kaasa kliimaneutraalsuse saavutamisele või leevendavad üleminekuga seotud mõjusid Ida-Virumaa elanike jaoks.  ÜKP rakenduskava 2021-2027 plaanitust hilisem kinnitamine on aeglustanud regionaalmeetmete ettevalmistamise protsessi. Ainsana käivitus 2022. aastal ja jõudis esimeste toetusotsusteni meetme "Kohalike omavalitsuste parem suutlikkus" raames avatud taotlusvoor kohaliku ja regionaalse tasandi uuringute ja analüüside tellimiseks ning kinnitati riigi kesksete kohalikku arendustegevust toetavate arendus- ja koolitustegevuste käskkiri. 2022. aastal lõpus kehtestati meetme „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond” tingimused ettevõtluskeskkonda ning maakondlike ühisteenuseid arendavate projektide rahastamiseks väljaspool Harjumaad ja Tartu linnapiirkonda (taotlusvoor mahuga 42 mln € avati 2023.a. veebruaris). Meetmete "Suuremate linnapiirkondade arendamine" ja "Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused” eelnõud läbisid 2022. aasta jooksul mitteametliku konsultatsiooni- ja kooskõlastusprotsessi, määrused kinnitati vastavalt 2023. aasta veebruaris-märtsis. Ülejäänud meetmete ettevalmistamine jätkub 2023. aastal. Riigieelarvelised toetused  KOV hoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutamise edendamise programmis jätkub projektide elluviimine. 2022. aastal läbi viidud KOV hoonete energiatõhusaks muutmise taotlusvoorus eraldati CO2 kvoodikaubanduse tuludest toetusi ca 23 miljoni euro ulatuses 40 erineva hoone rekonstrueerimiseks.  Ida-Virumaa programmi raames lõppesid Eesti Kaevandusmuuseumi ehitustööd. Suurematest projektidest valmis kood/Jõhvi hoone. Koostöös Ida-Viru ettevõtluskeskusega antakse Viru Filmifondi toetuseid, õiglase ülemineku fondi ettevalmistatavate tegevustena on koostamisel Jõhvi ja Narva loome- ning tööstusinkubaatorite eelprojektid ja inkubatsiooniprogramm, maakonna elamumajanduse arendamise teekonnakaardi koostamine. Integratsiooni sihtasutusega koostöös on toetatud 18 Ida-Viru spordi- ja kultuurisündmuste projekti ning toimuvad Ida-Virumaa ettevõtjatele mõeldud eesti ja inglise keele õppe kursused ning võrgustumisüritused. Sõlmiti leping Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega, kelle Startup Estonia üksus viib Ida-Virumaal lepingu alusel järgneval kolmel aastal ellu erinevaid iduettevõtluse arendamisele suunatud võrgustamis- ja tugitegevusi. 2022. aasta detsembris kinnitati Ida-Viru maakonna tühjenevate korterelamute probleemistiku lahendamise toetusmeetme tingimused, mille alusel viiakse alates 2023. a läbi taotlusvoore kohalikele omavalitsustele.  Kagu-Eesti programmi raames jätkus mainekava elluviimine ning spetsialistide eluasemete toetuse rakendamine. Ette valmistamisel on ÜKP rakenduskava 2021-2027 meede Kagu-Eesti VKEde toetamiseks.  Riigieelarvelistest toetustest jätkati hajaasustuse programmi, maakonna arengustrateegiate elluviimise toetuse, väikesaarte programmi, kohaliku omaalgatuse programmi ning Peipsiveere ja Setomaa programmi rakendamist. Kohalike omavalitsuse ühiselt täidetavatele ülesannete täitmiseks eraldati maakondlikele arendusorganisatsioonidele maakondliku arendustegevuse tegevustoetust. Perioodi 2014-2020 välisvahendid  ÜKP rakenduskava 2014-2020 raames tehti 2022. aastal lähtuvalt valitsuses kokkulepitud perioodi lõpetamise reeglitest täiendavaid toetusotsuseid jätkusuutliku linnapiirkondade arengu tegevuskavade reservprojektidele ning Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute 44  toetamiseks 2020. aastal käivitatud meetmes. Teistes meetmetes on projektide odavnemisest, ärajäämisest või tagasilaekumistest tekkinud vabad vahendid suunatud alates 2022. aasta algusest meetmete nimekirja muudatustega rakenduskava ülebroneeringute ja riigi investeeringute kallinemiste katteks teiste valdkondade meetmetesse (eelkõige haridusvõrgu ja haiglate investeeringud).  Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme tegevustes oli 2022. a lõpu seisuga välja makstud 84% toetusest, oodatult on kõige madalam maksete osakaal 2020. aastal käivitunud Ida-Viru ettevõtlusmeetmes (29%). Suurima eelarvega piirkondade konkurentsivõime investeeringumeetmes on välja makstud 87% toetusest, perioodi lõpuks on vaja täiendavalt teostada 16,5 mln € ulatuses makseid. Toetustest kasu saanud ettevõtetes on perioodi jooksul loodud 1900 töökohta, meetmetest on kasu saanud 4100 ettevõtet.  Linnapiirkondade arengu meetme tegevustes on 2022. a lõpu seisuga välja makstud 90% toetusest, tegevustest madalaim on maksete osakaal Ida-Viru alakasutatud alade arendamise projektides. Perioodi jooksul on rajatud 214 km jalgrattateid, loodud on 2282 lasteaiakohta. Ida-Virumaal on korrastatud üle 27 ha avalikku linnaruumi.  Kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tegevustest on 2022. a lõpu seisuga välja makstud 93% toetusest. Perioodi jooksul on keskselt korraldatud arendusprogrammides jm tegevustes osalenud üle 9500 inimese, toetatud on üle 100 kohaliku või piirkondliku tasandi arengut suunava analüüsi tellimist. 2022. a viidi läbi hange „Ida-Virumaa arendusseminarid struktuurivahendite perioodi 2021-2027 regionaalarengu meetmete ettevalmistamiseks“. Hanke võitis Avaliku Halduse Arengukeskus, seminaride 4 moodulit viiakse läbi 2023. aasta jaanuar-aprill. Piiriülese koostöö edendamise meetmete kujundamine  Perioodi 2014-2020 Interreg programmide rakendamine on lõpusirgel. Viimased projektid lõpetavad oma tegevused 2023. a jooksul. Koostöö Venemaaga Eesti-Vene programmi raames peatati, kuid jätkati programmi ühepoolse rakendamisega, sh võimaldati Eesti partneritel alustatud projektitegevused lõpuni viia. Lisaks kulutati kaks täiendavat taotlusvooru Eesti välispiiri regioonide toetamiseks.  2022. aasta jooksul said seitse Interreg programmi Euroopa Komisjoni heakskiidu, millest viis programmi avasid taotlusvoorud. Läänemere piirkonna, Kesk-Läänemere ja Interreg Euroopa programmides tegid seirekomiteed esimesed rahastamisotsused, mille tulemusena rahastati 67 Eesti osalusega projekti, kus osaleb 95 Eesti partnerit. Eesti partneritele eraldatud ERFi vahendite toetus on 20,3 mln eurot.  Eesti-Vene Interreg NEXT 2021-2027 programm ei käivitunud Vene-Ukraina sõja tõttu. Eestil on võimalik suunata Interreg NEXT programmile eraldatud vahendid ca 9,8 mln kahele piiriülese koostöö programmile (Eesti-Läti ja Kesk-Läänemere programmid). 45 Meede 2. Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine Eesmärk: Võimekas, elanikele kvaliteetseid teenuseid tagav, finantsiliselt kestlik kohalik tasand ja toimiv kohaliku omavalitsuse korraldus 2024 2025 2026 Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 Sihttase Kohaliku omavalitsuse institutsiooni usaldusväärsus - 56 58 56 50 60 60 60 elanike seas, %, > KOV teenustega rahulolu, > - - - - 60,7 72,1 72,1 72,1 KOV teenustega rahulolu näitaja kõrgeima ja madalaima detsiili - - - - 24,8 21,7 21,7 21,7 KOV-de vahe, % KOV teenuste hindamises valdkondade arv, milles alla 90% 12 10 10 9 - 2 1 - KOV-dest täidab baastaseme Tegevus: Kohalike omavalitsuste ja regionaalhalduse koordineerimine Eesmärk: Tõhus kohalike omavalitsuste haldus ning toimiv kohanimede korraldus 2023 2024 2025 2026 Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 Sihttase Kohalike omavalitsuste põhiülesannetega seotud - 0 0 - - >0 >0 2 - uute lisandunud funktsioonide arv Kohalike omavalitsuste uute koostööalgatuste arv, - 0 5 - - >0 >0 10 - kus täidetakse põhiteenuseid koostöös Tegevused:  Koostöös valdkondlike ministeeriumide, ametite, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, ülikoolide ja ekspertidega töötati välja "Kohalike omavalitsuste teenistujate keskse arendamise tegevuskava 2022-2025".  Viidi läbi kohalike omavalitsuste esindajatele ettevõtluskeskkonna arendamise arenguprogrammi pilootprojekt Lääne-Virumaal.  Valmis seireraport „Viis aastat haldusreformist“, millest järeldub, et kohalike omavalitsuste juhtimine on muutunud professionaalsemaks ning ametnikud saavad senisest palju paremini spetsialiseeruda mõnele kitsamale valdkonnale.  Käivitati on regionaalsete nõukogude ja arengulepete pilootprojektid Lõuna-Eestis ja Kesk- Eestis sealse majanduse konkurentsivõime tõstmise eesmärgil.  Kinnitati uuendus, mille kohaselt on 2022. aasta 1. veebruarist väiksesaarte nimistus 15 püsiasustusega saart: Abruka, Aegna, Heinlaid, Kesselaid, Kihnu, Kräsuli, Kõinastu, Manõja (Manija), Naissaar, Piirissaar, Prangli, Ruhnu, Vilsandi, Vormsi ja Väike-Pakri. 46 Tegevus: KOVide finantseerimise ja finantsjuhtimise korraldamine Eesmärk: KOVide finantsjuhtimine on kestlik ja finantsinformatsioon läbipaistev, et KOVid suudaksid jätkusuutlikul moel elanikele kohalikke avalikke teenuseid pakkuda 2023 2024 2025 2026 Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 Sihttase Riigieelarvest KOV-de sihtotstarbeliste toetuste (sh toetusfond) osakaal 25 24 26 24 - 15 15 15 15 KOV-de põhitegevuse tuludest, % Tasandusfondi mittesaavate KOVide ja tasandusfondi saavate 1,22 1,22 1,22 1,24 - 1,20 1,20 1,20 1,20 KOVide põhitulu (tulumaks ja maamaks) elaniku kohta erinevus kordades Finantsraskustes KOV-de 0 0 0 0 0 0 0 0 0 arv Tegevused:  Sotsiaalhoolekandeteenuste vastutaja, ulatuse ja omavastutusmäärade kokkuleppimise eesmärgi raames nähakse seoses pikaajalise hoolduse reformiga järgmisest aastast riigieelarves omavalitsustele ette toetus hooldekodu elanike omaosaluse vähendamiseks ja kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tõusuks.  Jätkus KOVide teenuste seiresüsteemi arendamine koostöös KOVidega. Minuomavalitsus.fin.ee rakenduses on üleval KOV teenustasemete info 2021. a kohta. Andmeid uuendatakse kord aastas. 2022.a uuendati alushariduse, põhihariduse, noorsootöö, raamatukogu, liikuvuse, rahvatervis ja turvalisuse ning keskkond ja kliima valdkonna mõõdikuid.  Kohalike omavalitsuste rahastamise valdkonnas toetati omavalitsusi Ukraina sõjapõgenikega seotud kulude katmisel. Selleks eraldati kohalikele omavalitsustele ca 2,5 miljonit eurot seoses Ukraina sõjapõgenike saabumisega kaasnenud vältimatu abi andmise kulude katmisel. Vabariigi Valitsus eraldas sihtotstarbelisse reservi omavalitsuste kulude hüvitamiseks 3,3 miljonit eurot.  Käivitati toetusmeede mahuga 5 miljonit eurot sõjapõgenikele korterite renoveerimiseks.  Kohalike omavalitsuste rahastamise valdkonnas toetati omavalitsusi seoses Ukraina sõjapõgenike vältimatu abiga seotud kulude hüvitamiseks täiendavalt ligi 934 000 euroga.  Kohalike omavalitsuste finantsautonoomia suurendamiseks valmistati ette keskkonnatasude seaduse muudatused, millega saab kohalikele omavalitsustele määrata tuulikutasu suuruse.  Eraldati 75 kohalikule omavalitsusele ligi 11 miljonit eurot, et katta seoses energiahindade tõusu ja Ukraina sõjapõgenike Eestisse asumisega kahekordseks kasvanud toimetulekutoetuse kulusid. 47   Otsustati jaotada omavalitsustele toetusfondist kokku 12,6 miljonit eurot toimetulekuraskustes inimestele toetuste maksmiseks, rahvastikutoimingute kuludeks ning asendus- ja järelhoodusteenuse korraldamiseks.  Avati Eesti piirialade arengut soodustavatele tegevustele kaasa aitamiseks ja sealsetele kohalikele kogukondadele oluliste ettevõtmiste toetamiseks EL välispiiri programm. Tegevus 3.1. Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine Eesmärk: Ruumiline planeerimine loob kõigil planeerimistasanditel eeldused erinevaid arenguvajadusi tasakaalustava, kvaliteetse ja säästliku ruumikasutuse tekkeks läbi avaliku protsessi 2023 2024 2025 2026 Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 Sihttase 2018. aastal või hiljem kehtestatud omavalitsuste 4 1 3 3 9 33 10 3 3 üldplaneeringud, aasta kohta Üldplaneeringuid muutvate 104 135 120 80 70 90 90 90 90 detailplaneeringute arv, < Keskses planeeringute andmekogus (loomisel) digitaalselt - - - 0 0.25 - - - - kättesaadavate planeeringute osakaal, > Tegevused: Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja rakendamine  2022. aastal valmistati ette REPowerEU toetuse kasutamise ja taastekava muutmise ettepanek. 2023–2026 on kohalikel omavalitsustel, kes planeerivad tuuleparke võimalik saada toetust spetsialistide värbamiseks ja teenuste ostmiseks. Samuti on Rahandusministeeriumil võimalik teha Vabariigi Valitsusele ettepanek algatada riigi eriplaneering tuuleparkide kavandamiseks.  Valmistati ette planeerimisseaduse muudatused, mis kaasajastavad planeeringute menetluskorraldust. 2023. aasta märtsis jõustunud seadusemuudatused võimaldavad lühendada kohalike omavalitsuste tuuleparkide planeerimist kahe kuni kolme aasta võrra ja riigile oluliste ehitiste planeerimist samuti kahe kuni kolme aasta võrra. Riik on seadnud eesmärgiks oluliselt kiirendada ja lihtsustada Eesti üleminekut taastuvenergia kasutamisele.  Valmis planeerimisseaduse järelhindamise aruanne, mille alusel koostame planeerimisseaduse väljatöötamiskavatsuse. Lisaks valmis tuuleparkide arenduste regulatsioonide võrdlusriikide analüüs, mis annab samuti sisendit planeerimisseaduse väljatöötamiskavatsusse.  Toimumas on ruumilise planeerimise digipööre eesmärgiga digiteerida planeeringute andmed, et neid laiemalt kasutada ning planeeringuid kiiremini menetleda. Alates 2022. 48  aasta oktoobrist on avalikult kasutatav üleriigiline planeeringute andmekogu (PLANK), millest on tulevikus digitaalsel kujul kättesaadavad kõik planeeringud. 2022. aastal koostati planeeringute menetlemise infosüsteemi arenduse lähteülesanne, et 2023. aastal alustada arendusega.  Valmis Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD), Euroopa Komisjoni ning Eesti ekspertide koostöös raport “Nutikas kahanemisega kohanemine Eestis: regionaalne valmistumine demograafilisteks muutusteks”, mis pakub poliitikavõimalusi rahvastiku vähenemise mõjuga tegelemiseks.  Kvaliteetsete ruumiotsuste aluspõhimõtete järgimise soodustamiseks koostati detailplaneeringute koostamise nõustik ning viidi läbi mitmeid koolitusi, sh keskne ruumiloome koolitusprogramm, mis hõlmas ka keskkonna, elurikkuse ja kliimaga seotud teemasid. Osales mitusada riigi ja KOV spetsialisti.  Vabariigi Valitsusele on ette valmistatud Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu algatamise otsus (algatatud 2023. aasta jaanuaris).  Koostamisel on Harju maakonna maavarade teemaplaneering. Teemaplaneeringu algatamise eesmärk on kogu Harju maakonna territooriumi hõlmava pikaajalise vaatega planeeringu koostamine, mis seab riiklikud strateegilised maakasutusprioriteedid maavara uurimiseks ja kaevandamiseks. Teemaplaneering käsitleb ehitusmaavarasid: lubjakivi, liiva, kruusa ja lisaks turvast. Vabariigi Valitsusele tehti ettepanek algatada maavarade teemaplaneering Raplamaal ja Pärnumaal (algatatud 2023. aasta jaanuaris).  Koostamisel on Rail Baltic Pärnu maakonnaplaneering Pärnu linnast Läti piirini. Planeeringu eeldatav kehtestamise aeg on 2024. aasta detsembris.  Koostamisel on Pärnumaa teemaplaneering Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga. Planeeringu eeldatav kehtestamise aeg on 2024. aasta alguses.  Meretuuleparkide arendamiseks eelvalitud alad määratleti merealade planeeringuga. Valmistati ette Eesti mereala planeering, mille alusel toimub edaspidi merel tegevuste korraldamine. Planeering reguleerib erinevate valdkondade tegevusi, seab kooskasutuse põhimõtted ning avab perspektiivid uutele merekasutusviisidele. Paralleelselt jäävad kehtima Pärnu ja Hiiu merealadele varem kehtestatud planeeringud. Valmis Hiiu mere ruumianalüüs, mis andis selguse, et Hiiu merealale põhimõtteliselt on võimalik tuuleparke planeerida.  Algatati Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse riigi eriplaneering kavandamaks meretuulepargile elektriühendus põhivõrguga. KOV tuuleenergeetikat kavandavate planeeringute koostamisel (ÜP/KOV EP) on konsulteeritud KOVe, arendajaid, konsultante jt osapooli planeeringulahenduse koostamisel ja mõjude hindamisel, et hõlbustada ja kiirendada planeerimisprotsessi.  Algatati Haljala-Kukruse trassi 2+2 riigitee riigi eriplaneering, mille eesmärgiks on kavandada riigiteel 1 Tallinn–Narva asuva Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu kiirusele 120 km/h vastava 2+2 ristlõikega maantee rajamist. Planeeringu kavandatud kehtestamine toimub 2028. aastal.  Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu raames jätkatakse asukoha eelvaliku etapis uuringutega. Mandri ja Muhu saare vaheline parim püsiühenduse trassialternatiiv ning sobiv püsiühenduse liik peaksid selguma 2026. aastaks. Võimalik on ka parandatud praamiühendusega jätkamine (planeeringu koostamine lõpetati 2023. aasta kevadel).  Pooleli on tuumajaama ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga ruumianalüüs. Tulemusi tutvustatakse avalikkusele 2023. aasta aprillis. 49 5. Finantspoliitika programm Programmi eesmärk Finantskeskkond on konkurentsivõimeline, usaldusväärne ja kestlikkust toetav Vastutaja Rahandusministeerium Programmi kulud tegevuste lõikes Finantspoliitika programmi eelarve täitmine 2022 8 000 000 7 364 182 7 000 000 6 000 000 5 208 747 5 000 000 4 000 000 3 000 000 2 000 000 1 000 000 304 557 262 713 0 Tegevus: Finantspoliitika kujundamine Tegevus: Arvestuspoliitika kujundamine 2022 lõplik eelarve Eelarve täitmine Tegevusse panustavad Rahapesu Andmebüroo ja Rahandusministeerium. Eelarve jääk on tekkinud peamiselt Rahapesu Andmebüroo vahenditel kuna ametikohtade täitmine võttis prognoositust kauem aega, büroopinna osaline suurendamine ei realiseerunud ning infotehnoloogilisi arendusi teostati planeeritust väiksemas mahus (tuleneb RABi tellimise ressursist ja arenduspartneri võimekusest). Rahandusministeeriumi tegevustest lükkusid 2023. aastasse uuringute lõpetamine rahatarkuse õpiväljunditest eri õpitasemetel ning riikliku prognoosimudeli arendamise võimalustest, mis olid planeeritud 2022. aastasse. Mõõdikud ja sihttasemed 2023 2024 2025 2026 Finantspoliitika mõõdikud 2018 2019 2020 2021 2022 Sihttase 50 Kapitalituru maht (börs, võlakirjad, 27 ühisrahastus, riskikapitali- ja muud (hinnanguline fondid ning III samba pensionifondid sest EP ei ole 22,8% 22,9% 26,7 - 25,0% 26,0% 26,0% 27,0% v.a. krediidiandjad, II samba vastavaid pensionifondid ja kindlustus) SKP-sse, andmeid %, > avaldanud) Finants- ja kindlustustegevuse 4,2% 4,4% 4,9% 4,6% - 4,2% 4,2% 4,4% 4,4% osatähtsus SKP lisandväärtuses, %, > 27 (hinnanguline Eraisikute netofinantsvara (finantsvara sest EP ei ole 10,0% 12,0% 18,1% - 14,0% 14,0% 14,0% 15,0% – finantskohustused) suhe SKP-sse, %, > vastavaid andmeid avaldanud) II samba fondide pikaajaline Ei Ei Ei reaaltootlus (20 aasta libisev keskmine Ei (1) -0,3 Jah Jah Jah Jah (0,3) (0,7) (0,9) on võrdne või ületab 2%) Jah Jah Jah (I Baseli rahapesuvastase võitluse indeks (2.) (1.) koht, n/a - Jah Jah Jah Jah (koht riikide edetabelis on esikümnes) (2,73) (2,68) 2,36) Aruandlus- ja auditeerimisstandardite kõrge kvaliteet (koht edetabelis on 30 Jah Jah - - - Jah Jah Jah Jah või kõrgem) (The Global (28) (27) Competitiveness Report) Olukorra analüüs Areng hea või väga hea: PANGANDUS JA MUU KREDIIDIVAHENDUS, MAKSETEENUSED  Pangandussektor on jätkuvalt tihedalt integreeritud Põhjamaade finantsgruppidega, mis on suure tõenäosusega kaasa aidanud Eesti finantssüsteemi stabiilsusele.  Pangandussektor on endiselt tugev ning olnud valmis Eesti ettevõtjaid ja majapidamisi nn koroonaajal toetama. Väljastatud laenude intressimäärad on viimastel aastatel püsinud stabiilsena või pigem langenud, kuid EUROBORi tõusust tulenevalt on intressimäärad nüüd tõusmas. Keskmine eluasemelaenude intressimäär 2021. a lõpus oli 2%, juulis 2022.a 2,4% ja 2022. a. lõpuks oli see tõusnud juba 4,4% peale. Samas on pankade viivislaenude portfell jätkuvalt suhteliselt madal – kuni 60 päeva viivises olevad eluasemelaenud ja äriühingutele antud laenud moodustasid mõlemad 2022. a. lõpu seisuga 0,1% pankade laenuportfellist.  Eesti pankade rahastamisega seotud riskid on vähenenud. Pankade rahastamisallikad on mitmekesistunud. Mitmed pangad on näiteks emiteerinud pandikirju. Pandikirjade emiteerimine võimaldab raha iseseisvalt kaasata ehk seetõttu ei ole vaja nii suures ulatuses enam emapankade rahastamisele toetuda. Samuti on hoiused kasvanud väga kiiresti. Näiteks residentidest kodumajapidamiste hoiuste jääk oli 2021. a lõpus 10,9 miljardit eurot ning 2022. a. lõpus 11,1 miljardit eurot.  Finantsteenused, sh makseteenused, on viimase aasta jooksul olnud valdavalt hästi kättesaadavad. Kaupade ja teenuste e-ostude käive on järjest suurenenud. 51   Eestis tegutseb kokku ca 100 krediidiandjat (sh nii pangad kui mitte-pangad), kes tarbijatele laene väljastavad. KAPITALITURG  Aastate jooksul on eelkõige jaeinvestorite jaoks investeerimistoodete valikuvõimalused suurenenud. Tallinna Börsile on tulnud juurde mitmeid uusi emitente, samuti on kasvanud sinna investeerivate jaeinvestorite arv (2022. a. lõpuks oli füüsiliste isikute poolt avatud ca 103 000 väärtpaberikontot).  Mitmed investeerimisteenuste pakkujad on alandanud viimaste aastate jooksul tehingutasusid.  Raha kaasamine on kasvanud läbi mitmete alternatiivsete rahastamisplatvormide (nt alternatiivbörs, ühisrahastus) ning kasvanud on riskikapitali ja investeerimisfondide sektor. KINDLUSTUS JA KOGUMISPENSIONID  III sambaga liitunute arv on jätkuvalt tõusutrendis – kui 2021. aasta lõpuks oli III sambas kokku 179 500 inimest, siis 2022. aasta lõpuks 186 500 inimest.  Keskmine II samba pensionifondide valitsemistasu oli 2022. aasta seisuga 0,57%, mis on praktiliselt samal tasemel, mis aasta varem.  Pensionireformi tuules on avatud pensionikogujate poolt ka üle 6800 pensioni investeerimiskonto, mille kaudu on juba investeeritud või investeerimisel ca 69 miljonit eurot (2021 lõpus oli 48 miljonit).  Erinevalt muust finantssektorist on kindlustussektori klientidel võimalik kasutada ka kohtuvälist lepitusmenetluse süsteemi.  Väärtpaberite, sh ka pensioniosakute, registripidamise süsteem on toimunud tõrgeteta ning seda arendatakse järjepidevalt. 2022. aastast tekkis näiteks pensioniregistri tehniline võimekus arestida II sambast väljavõetavaid summasid. RAHAPESU TÕKESTAMINE  Paralleelselt riikliku riskihinnangu põhjal loodud tegevuskava täitmisega läbis Eesti edukalt 2022. aastal Euroopa Nõukogu juures asuva rahapesu ja terrorismi rahastamise hindamise ekspertkomisjoni Moneyval poolse hindamise, kus hindamisobjektiks oli riigi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemide tulemuslikkus. Hindamisraport sisaldab soovitusi Eestile, mille täitmist Moneyval järgmistel aastatel jälgib.  Rahapesu Andmebüroo poolt tõhustati 2022. aastal järelevalvet virtuaalvääringu teenuse pakkujate ja teiste sektorite üle ja alustati ettevalmistustega strateegilise analüüsi uuele tasemele viimisega, sh infotehnoloogilise lahenduse välja töötamisega. Strateegilise analüüsi funktsioon valmib 2026. aastaks.  Asutati tegelike kasusaajate andmekogu, mis hõlmas uute meetmete kasutuselevõttu, et parandada avalikustatud andmete kvaliteeti ja tõsta andmekaitse taset. ARVESTUSALA  Raamatupidamise ja audiitortegevuse valdkonnad on toiminud viimastel aastatel stabiilselt ilma suuremate muutusteta.  Alates 2017. aastast on audiitorettevõtjate osakaal, kes on läbinud kutsetegevuse kvaliteedikontrolli tulemusega „hea“ või „väga hea“ kasvanud 90%lt 95%ni 2021. aastal. Nende audiitorettevõtjate audiitorkontrolliga kaetakse 98% audiitorkontrolli kohustusega ettevõtete kogu müügitulust ja varadest. FINANTSKIRJAOSKUS 52   Pandeemia ja samuti muudatused kogumispensionite süsteemis tõstsid plahvatuslikult huvi investeerimise ja rahatarkuse vastu laiemalt. Võimalusi saada vastavat teavet ja koolitust on Eestis praegu paremad, kui kunagi varem. Eriti on märgata koolide suurenenud huvi rahatarkuse õpetamise vastu. Vajab tähelepanu: PANGANDUS JA MUU KREDIIDIVAHENDUS, MAKSETEENUSED  2022. lõpu seisuga on Eestis asutatud 9 panka ja 4 välisriigi panga filiaali, samas märkimisväärne turuosa on üksikute ja suuremate pankade käes. Muude mitte-pankadest krediidiandjate turuosa on suhteliselt väike. Seega on laenuturul arenguruumi konkurentsiolukorra paranemiseks.  Finantskriiside juhtimise raamistik ei ole nö. päris lõpuni valmis finantskriiside efektiivseks ennetamiseks ja lahendamiseks – kehtiv regulatsioon võib sisaldada takistusi sobilike kriisilahendusmeetmete rakendamiseks (näiteks Tagatisfondi hoiuste tagamise osafondis ei ole piisavalt vahendeid suuremate kriiside tarvis). EL Pangandusliidu projekti lõpuni viimine (mh ühtse hoiusekindlustuse süsteemi teke) peaks aga muutma ELi finantssüsteemi stabiilsemaks ja vähendama seeläbi riskide kandumist Eesti finantskeskkonnale ja majandusele tervikuna.  Hetkel ei pruugi infovahetus olla eelkõige välispartneritega kriisiolukorras kõige sujuvam. Seega on Põhja- ja Baltimaade suunal võimalik finantsjärelevalve- ja kriisijuhtimisealast koostööd rohkem tõhustada (ka muudes valdkondades peale panganduse, näiteks kindlustus ja rahapesu tõkestamine). Samuti tuleb muutunud julgeoleku olukorras pöörata täiendavat tähelepanu siseriiklikule valmisolekule kriiside lahendamiseks, sh selliste, mis puudutavad ka finantssektorit.  Kõik krediiditurul tegutsejad ei ole täna finantsjärelevalve all – nt hoiu-laenuühistud ja inkassoteenust pakkuvad ettevõtted. Nende viimine finantsjärelevalve alla suurendaks hoiu- laenuühistute hoiustajate kindlustunnet ning oodatud muutus on ka inkassoturu korrastamine. Samuti ei väljasta kõik krediidiandjad täna laene piisavalt vastutustundlikult või puuduvad võimalused laene vastutustundlikult väljastada. Eelkõige positiivse krediidiregistri loomine võiks aidata seda probleemi lahendada.  Nii füüsilistel isikutel kui ka väikeettevõtjatel ei ole võimalik panga-, investeerimis- ja muude finantsteenuste osutamisest tekkinud vaidlusi efektiivselt lahendada ilma kohtusse pöördumata. Lahenduseks saab olla efektiivse kohtuvälise vaidluste lahendamise süsteemi loomine. KAPITALITURG  Kuigi Tallinna börsile, sh alternatiivturule, tuli ka 2022. aastal uusi emitente, siis on kogu kapitaliturg võrreldes pangandussektoriga jätkuvalt suhteliselt väike. Kuigi kapitaliturg on viimaste aastatega kasvanud, on selle areng siiski vähene või ebaühtlane.  Konkurents investeerimisteenuste sektorite või teenuste lõikes on kohati vähene ning teenuste pakkujatele on seatud üleliigseid nõudeid turule sisenemiseks või seal tegutsemiseks. See vähendab elanikkonna võimalusi valida endale mõistlike kuludega kõige sobivam teenusepakkuja.  Ka investeerimisteenuste tarbimine on Euroopa keskmisega võrreldes madal, kuid majanduse konvergentsi ja sissetulekute edasise tõusu kontekstis viitab samas teenuste pakkumise kasvu potentsiaalile.  Väljakutseks on seni reguleerimata alade (ühisrahastus ja krüptovarad) toomine finantsjärelevalve alla kooskõlas Euroopa Liidu vastavate regulatsioonidega, et tagada piisaval 53  tasemel investorite kaitse. Ühisrahastuses on värskelt vastav samm tehtud, kuid krüptovara teenuse osutajate, sh virtuaalvääringu pakkujate puhul ootab see veel ees.  Väljakutseks on muuta aktsiate, võlakirjade ja muude väärtpaberite registreerimise süsteem senisest paindlikumaks (emitentide jaoks mugavaks) ja eraldi reguleerida krüptovarade registreerimist, mis muu hulgas arvestaks ka tänaseid uuenduslikke tehnoloogilisi võimalusi (näiteks registripidamine plokiahela baasil). KINDLUSTUS JA KOGUMISPENSIONID  Keskmine II samba fondide pikaajaline reaaltootlus alates 2002 kuni 2022 lõpuni oli 3,6% ja reaaltootlus 0,3%. Nõrgad tulemused olid tingitud eelkõige Ukraina sõja mõjul tekkinud keerulisest investeerimiskeskkonnast ja viimaste aastate kõige kõrgemast inflatsioonist.  2022. aasta lõpuks vähenes II samba fondide maht 4,04 miljardi euroni (aastane langus 0,44 miljardit). Peapõhjus oli pensionireformiga lisandunud võimalus võtta II sambast raha välja enne pensioniea saabumist, aga 2022. aastal oli suureks väljakutseks ka keeruline investeerimiskeskkond. Kokkuvõttes on väljakutseks, kuidas selgitada pensionikogujatele pikaajalise investeerimise eripärasid ehk eelkõige pikale eesmärgile keskendumist.  Nii elukindlustuses tervikuna kui ka spetsiifiliselt II samba väljamaksetes teeb muret napp konkurents - senisest kolmest pakkujast on pensionilepingute turul aktiivselt tegutsemas üks pakkuja. Koostoimes madalate intresside keskkonnaga ei soosi see pikaajalistest kindlustustoodetest huvitatud klientide jaoks parimaid valikuid.  Kuigi viimase aasta hüpe III sambaga liitunutes on märkimisväärne, siis hõlmatute arv võiks kasvada stabiilselt ka tulevikus. III sambaga liitumisest üksi ei piisa - kapitali kogumiseks tuleb teha ka regulaarselt sissemakseid. Seega on väljakutseks, kuidas aktiveerida III sambaga liitunud inimesi regulaarselt panustama. RAHAPESU TÕKESTAMINE  Moneyvali hindamisvisiidi tulemusel 2022. aasta lõpus avaldatav koondhinnang meie rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi tulemuslikkusele ning seonduvad soovitused, moodustavad suurepärase aluse, et vaadata üle meie rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise strateegia ning nii koostöökorraldus kui tööriistad selle strateegia elluviimiseks, sh riskipõhine lähenemine ja selle vahetu elluviimine.  Rahapesu tõkestamise süsteem peab tasakaalukalt ent tulemuslikult suutma kohanduda ka Eesti uuskuvandist (digikuvand, e-residentsus jmt) ja prioriteetidest tulenevate uute võimalike rahapesualaste väljakutsetega, sh virtuaalvääringu teenusepakkujate sektorisse koondunud riskidega.  Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise infotehnoloogiliste arenduste seisukohast on oluline tegelike kasusaajate andmekogu edasiarendamine tagamaks nii selle vastavus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise direktiivi nõuetele, kui ka tõhus ja tulemuslik siseriiklik toimimine. ARVESTUSALA  Arvestusala valdkonna põhiküsimusteks jääb riigiülese usaldusväärse arvestusalase info taseme hoidmine ja tõstmine, mis on oluline riigi finants- ja investeerimiskeskkonna konkurentsivõime hindamisel, seda nii riigisisese ettevõtluskliima kui ka rahvusvaheliste investeeringute ligimeelitamise seisukohast. Majandusaasta aruannete esitamise operatiivsus, tähtaegsus ja kvaliteet peavad paranema, see on hetkel väljakutseks. 54   Siseauditeerimise funktsiooni rakendamisel avalikus sektoris, eelkõige täidesaatva riigivõimu asutustes, vajavad tähelepanu kehtiva seadusandluse nõuete järgimisel ilmnenud vajakud - mitme ministeeriumi siseauditi üksusel on jäänud nõutava sagedusega tegemata kohustuslik väline kvaliteedihindamine. Kvaliteetne siseaudit aitab kaasa tõhusale riskijuhtimisele ning toetab otsuste tegemist ja nende tulemuslikkuse jälgimist.  Usaldusväärse arvestusalase info loomisega samaaegselt on oluline püüdlemine tõhusamate innovaatiliste lahenduste poole selle info vahetul tootmisel, seda nii aruandluse operatiivsuse kui kulutõhususe tõstmise eesmärkidel, näiteks reaalajamajanduse kontseptsioonist lähtudes ühtse taksonoomia alusel kogu aruandluse esitamine riigile masinloetavalt.  Olulise arenguhüppe teeb Euroopa Liidu vastavasisulise uue eelnõu valguses äriühingute kestlikkusaruandlus (esmajoones puudutab suuremaid ettevõtteid), mille ühtlasem, ühetaolisem ja laiapõhjalisem kasutuselevõtt nõuab eraldi jõupingutusi nii antud infot kaasavate infotehnoloogiliste süsteemide väljaarendamisel (ettevõtjaportaal vm) kui ühiskonna vastavasisulise üldise teadlikkuse tõstmisel.  Paralleelselt arvestusala tõhusa ja tulemusliku toimimisega on riigi üldise sisekontrolliraamistiku eesmärgipärase toimimise tagamiseks oluline kohase siseauditeerimise funktsiooni tagamine. Seda nii siseaudiitorite atesteerimise või tunnustamise, nende kutsestandardi olemasolu kui selle järgimise järelevalve seisukohast.  Vandeaudiitorite kutseala toimimise seisukohast on oluline kutsest sõltumatu, piisava järelevalvevõimekuse ja -ulatusega järelevalve olemasolu selleks, et tagada kvaliteetne kutsetegevuse standarditele ning kutsetegevuse eetikanõuetele vastav kutsetegevus. Lisaks eelnevaga seotud probleemidele finantsaruandluse kontrollimise vaatenurgast, nõuab samaaegselt tähelepanu ka kestlikkusaruandluse kontrollifunktsioonide väljatöötamine.  Tähelepanu vajab ka audiitortegevuse registri nõutaval tasemel hoidmine ja edasiarendamine, kuivõrd tänane lahendus ei taga ei tänapäevanõuetele vastava registri olemasolu ega selle teenindamist. FINANTSKIRJAOSKUS  Kuigi huvi säästmise ja investeerimise vastu on viimaste aastatega jõudsalt kasvanud, siis suur osa elanikkonnast ei säästa piisavalt, rääkimata investeerimisest. Väidetavalt on vastavad teadmised siiski enamikel olemas ja rahatarkuse edendamisel Eestis on suurimaks väljakutseks, kuidas headest teadmistest saaks muutus inimeste hoiakutes ja käitumises. Teisalt on huvi investeerimise vastu suurendanud finantspettuste levimist, mistõttu tuleb teha ka piisavat hoiatus- ja selgitustööd. Programmi tegevuste täitmise analüüs Tegevus 1.1.Finantspoliitika kujundamine Eesmärk: Tasakaalupunkt avaliku huvi ja ettevõtjate ärihuvi vahel, läbipaistvus ja finantsstabiilsus. 55  2023 2024 2025 2026 Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 Sihttase Finantskriisi või finantssüsteemi tõrgete esinemise korral riigile tekkiva erakorralise 0 0 0 0 0 0 0 0 0 kulu suurus Tähtaegselt üle võtmata EL õigusaktide arv 0 0 1 4 - 0 0 0 0 II samba pensionifondide valitsemistasude ja aasta keskmine fondimahtude suhe 1,0% 0,6% 0,6% 0,6% 0,6% 0,5% 0,5% 0,5% 0,5% läheneb 0,4%, % Hasartmängusõltuvuse määr (%): tõenäoline patoloogiline mängija, < - 2,0% - 1,0% - 1,0% - 1,0% - Hasartmängusõltuvuse määr (%): - 4,0% - 9,0% - 4,0% - 4,0% - mõningate probleemidega mängija, < OECD Finantskirjaoskuse uuringu Eesti - - - 7 - - 5 - koht riikide edetabelis: hoiakud OECD Finantskirjaoskuse uuringu Eesti - koht riikide edetabelis: käitumine - - 13 - - 10 - OECD Finantskirjaoskuse uuringu Eesti - - - 4 - - 3 - koht riikide edetabelis: teadmised Tegevused ja tulemus: Finantssektori stabiilsuse tagamisele ja läbipaistvusele suunatud tegevused.  § Riigikogu võttis veebruaris vastu makse- ja arveldussüsteemide eelnõu. Seadusega nähakse ette nõuded suurematele maksesüsteemidele ning see, kuidas toimub süsteemselt olulistes maksesüsteemides ja väärtpaberiarveldussüsteemides maksekorralduste täitmine.  § Riigikogu võttis veebruaris vastu karistusseadustiku muudatused koos finantssektori seaduste muudatustega, mille eesmärgiks oli oluliselt tõhustada finantsjärelevalve võimekust karistada rikkumiste korral finantssektori turuosalisi. Eelkõige tõsteti finantssektori väärtegude karistusmäärad ELis nõutud tasemele, kuid justiitsministeeriumi juhtimisel reformiti tervikuna juriidiliste isikute väärteokorras karistamist.  § Rahandusministeerium töötas välja ja esitas kooskõlastamisele hoiu-laenuühistute seaduse muudatuste eelnõu, mille eesmärgiks on muuta hoiu-laenuühistute tegevus läbipaistvamaks, tugevdada liikmete võimekust kontrollida ühistu tegevust ning viia pikemas perspektiivis kõik ühistud Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Arutelud eelnõu sisu ja rakenduse üle jätkuvad uue valitsuse ja Riigikoguga. 56 Finantssektoris konkurentsiolukorra suurendamisele suunatud ja uute finantsteenuste arengut soodustavad tegevused.  Alustati koostööd Läti ja Leedu kolleegidega, et ühtlustada kolme riigi väärtpaberi prospektidele esitatavaid nõudeid. Projekt jätkub 2023.  Osaleti aktiivselt kapitaliturge puudutavatel diskussioonidel EL tasemel, kus jätkusid CMU1 paketi ja algasid aasta lõpus välja tulnud CMU2 paketi menetlused. Eesti õigusesse toovad need muudatusi järgnevatel aastatel. Otseselt finantsteenuste tarbijate ja investorite kaitse suurendamisele suunatud tegevused.  Kolmandat õppeaastat alustasid õpetajate rahatarkuse mentorklubid, kus kohtusid rohkem kui 200 õpetajat. Õpetajad õpivad mentorklubides nii isiklikku rahatarkust kui ka vahetavad rahatarkuse õpetamise kogemust, et saadud teadmisi õpilastele edasi anda. 2022.aastal osalesid klubi tegevuses esimest korda ka lasteaiaõpetajad.  Koostöös Tallinna Ülikooli ja TalTechi teadlastega alustati rahatarkuse õpiväljundite väljatöötamist kõikidele kooliastmetele. Uuring valmib 2023. aasta suveks.  56 Eesti kooliraamatukogu said juurde 1387 rahatarkuse raamatut. Nende eesmärk on tekitada õpilastes huvi rahaga seotud teemade vastu ja kinnistada õppeainetes saadud rahatarkuse teadmisi. Koostööprojektidena töötati välja ka töölehed ja tunnikavad rahatarkuse õpikule “Koer nimega Money” ning lasteaedadele mõeldud materjalid (“Vinks-Vonks”) ettevõtlikkuse ja rahatarkuse õpetamiseks.  Avalikustati väljatöötamiskavatsus, mis pakkus välja, et Eestis võiks tekkida eraldi positiivne krediidiregister. Hetkel on veel lahtine, kas tegemist oleks registriga või andmevahetusplatvormiga.  Valmis Tartu Ülikooli poolt läbiviidud krediidituru uuring. Uuringus analüüsiti krediidituru senist arengut ning tehti ettepanekuid, kuidas tõhustada vastutustundliku laenamise põhimõtete järgmist.  § Alustati inkassoettevõtete regulatsiooni väljatöötamist, mis viiakse Riigikokku 2023. aastal ning mille tulemusel viiakse inkassoettevõtted 2024. aastal Finantsinspektsiooni järelevalve alla.  § Kooskõlastamisele saadeti Finantsinspektsiooni seaduse muudatused, milles pakuti välja finantsteenustega seotud vaidluste lahendamise kohtuväline süsteem.  Arvamuste ja ideede kogumiseks saadeti avalikkusele välja investeerimiskonto süsteemis uuenduste tegemise ettepanekud (väljatöötamiskavatsuse vormis). Eelnõu väljatöötamine võetakse ette 2024. Finantssektorit kaasavate sotsiaalkindlustus-skeemide arendamine  Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi koostöös valmis Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs. Analüüsiti tänast seisu ja perspektiivi, kui ühtegi muudatust süsteemis ei tehtaks ning ekspertide poolt pakuti välja ka ca 20 ettepanekut, mida väljakutsete ületamiseks teha.  § Kogumispensionide valdkonnas võeti vastu seadusemuudatus, mille kohaselt saab iga II sambaga liitunu aastast 2025 soovikorral oma maksemäära seniselt 2% tõsta 4 või 6% peale. 57  Rahapesu tõkestamine  Eesti läbis MONEYVAL’i rahapesu tõkestamisealase viienda hindamisvooru.  Tegeleti rahapesu ja terrorismi rahastamise alase siseriikliku riskihinnangu 2021 tulemusel väljatöötatud NRA tegevuskava elluviimise ja selle täitmise kontrollimisega, kahel korral on antud ülevaade selle tegevuskava täitmisest rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valitsuskomisjonile.  Jõustus Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) muudatus, millega tuli virtuaalvääringu teenuse pakkujatel end kooskõlla viia 15. juuniks 2022. Tegevusloa muutmise taotluse esitas tähtajaks 135 teenusepakkujat. Tegevusloast virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks on 2022. aastal loobutud 94 juhul.  Ratifitseeriti rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsioon, mis tõhustab Eesti pädevate asutuste koostööd teiste Euroopa riikide asutustega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel ning kriminaaltulu jälitamisel.  Asutati tegelike kasusaajate andmekogu, millega lisandusid uued meetmed avalikustatud andmete kvaliteedi tõstmiseks ja andmekaitse tõhustamiseks.  Avaldati Rahapesu Andmebüroo uuring kõrgema terrorismi rahastamise riskiga vabaühendustest. Uuring keskendus Eesti 24 000 vabaühendusest 53 mittetulundusühingule ja kolmele sihtasutusele, kelle väärkasutamise oht terrorismi rahastamiseks on rahvusvahelise metoodika järgi keskmisest suurem.  Rahapesu Andmebüroo uuendas kahtlaste tehingute tunnuste juhendit, millega koos avaldati kõrgema terrorismi rahastamise riskiga riikide nimekiri.  Rahapesu Andmebüroo avaldas soovitusliku juhendi "Rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide juhtimine ning hoolsusmeetmete kohaldamine Rahapesu Andmebüroo järelevalvatavatele kohustatud isikutele". Juhend on mõeldud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses nimetatud kohustatud isikutele. 202. aasta Tegevus 1.2 Arvestuspoliitika kujundamine Eesmärk: Usaldusväärne ja avalikule huvile vastav arvestusalane informatsioon. 2023 2024 2025 2026 Finantspoliitika mõõdikud 2018 2019 2020 2021 2022 Sihttase Kindlustandva audiitorteenusega kaetud aastaaruannete osakaal 4,82 4,36 - - 10 10 10 10 10 kõikidest registrile esitatavatest, % Rahvamajanduse koguvarade ja kindlustandva audiitorteenusega 87 88 88 88 - 80 80 80 80 raamatupidamise aastaaruannetes kajastatud varade suhe, % Rahvamajanduse kogu töötajate arvu ja kindlustandva audiitorteenusega 61 60 59 60 - 60 60 60 60 raamatupidamise aastaaruannetes kajastatud töötajate arvu suhe, % 58 Järelvalveliste toimingutega aastas hõlmatavate kutseühenduste liikmete 23,1 24,2 23,8 17 - 17 17 17 17 osatähtsus, % Tegevused ja tulemus: Arvestusvaldkonna korraldamine  Toimus tavapärane Raamatupidamise Toimkonna teenindamine ning raamatupidamiskeskkonna ja -standardite edasiarendamine. Audiitortegevuse korraldamine  Vandeaudiitorite ja vandeaudiitorite ühingute ning siseaudiitorite üle järelevalve korraldamine jätkus analoogselt eelmistele aastatele. 59