Kiri s_AS Põlva Haigla rehabilitatsiooni- ja taastusraviosakonna auditi taotlus

AS PÕLVA HAIGLA KVALITEEDIKÄSIRAAMAT Põlva 2014 1 SISUKORD MÕISTED ......................................................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 5 1. ORGANISATSIOONI JUHTIMINE ............................................................................................ 6 1.1. Organisatsiooni asutamine ja põhikiri ................................................................................... 6 1.2. Organisatsiooni struktuur ...................................................................................................... 8 1.3. AS Põlva Haigla juhtimine .................................................................................................... 9 1.4. Kvaliteedipoliitika ............................................................................................................... 11 1.5. Strateegilised eesmärgid ...................................................................................................... 12 2. PERSONALI JUHTIMINE......................................................................................................... 13 2.1. Personali arvestus ................................................................................................................ 13 2.2. Personali planeerimine, värbamine ja valik ......................................................................... 13 2.3. Personali koolitamine .......................................................................................................... 13 2.4. Töötasustamine .................................................................................................................... 14 2.5. Personali motiveerimine ...................................................................................................... 14 2.6. Personali uuringud ............................................................................................................... 14 3. KVALITEEDI TAGAMINE ....................................................................................................... 14 3.1. Kvaliteet............................................................................................................................... 14 3.2. Kvaliteedijuhtimise süsteem ................................................................................................ 15 3.3. Kvaliteedi põhimõtted ........................................................................................................ 15 3.4. Kvaliteedikontrolli grupp .................................................................................................... 16 4. TUGITEENUSED ....................................................................................................................... 16 4.1. Hanked ja soetused .............................................................................................................. 16 4.1.1. Hangete teostamise kord .............................................................................................. 16 4.1.2. Tehniliste vahendite hooldus........................................................................................ 17 4.1.3. Ravimite ja meditsiinitarvikute ostmine ja käsitlemine ............................................... 17 4.2. Toitlustamine ....................................................................................................................... 18 4.3. Transpordikorraldus ............................................................................................................. 19 4.4. Pesupesemine....................................................................................................................... 20 5. TÖÖKESKKOND, INFRASTRUKTUUR ................................................................................. 20 5.1. Infrastruktuur ....................................................................................................................... 20 5.2. Töökeskkond ....................................................................................................................... 21 5.2.1. Nõuded töökeskkonnale ............................................................................................... 21 5.2.2. Töökeskkonna korraldus AS Põlva Haiglas ................................................................. 21 5.2.3. Liikumisteed ................................................................................................................ 22 5.2.4. Tuleohutus .................................................................................................................... 22 5.2.5. Töö- ja puhkekeskkond ................................................................................................ 22 5.2.6. Töövõtted ..................................................................................................................... 23 5.2.7. Töötaja vaimne tervis ................................................................................................... 23 5.2.8. Tööriided ja isikukaitsevahendid ................................................................................. 23 6. HÜGIEEN JA JÄÄTMEKÄITLUS ............................................................................................ 24 6.1. Hügieen ja nakkustõrje ........................................................................................................ 24 6.2. Puhastamiseks ja desinfitseerimiseks kasutatavad ained ja nende hoidmine ...................... 24 6.3. Jäätmekäitlus ....................................................................................................................... 25 7. TEENUSE OSUTAMINE ........................................................................................................... 25 7.1. Teenuse regulatsioon ........................................................................................................... 25 7.2. Teenusele saamise alus ........................................................................................................ 25 7.3. Teenuste hind ja tasustamine ............................................................................................... 26 7.4. Nõusolek teenuse osutamiseks ............................................................................................ 26 7.5. Teenuste osutamine .............................................................................................................. 27 7.6. Teenuste osutamise põhi- ja tugiprotsessid.......................................................................... 28 7.7. Teenuste riskide vähendamine ............................................................................................. 28 2  7.8. Kaebuste käsitlemine ........................................................................................................... 29 7.9. Patsiendi/kliendi ning koostööpartnerite rahulolu uurimine ............................................... 29 8. DOKUMENTATSIOON ............................................................................................................. 30 8.1. Dokumendisüsteemi eesmärk .............................................................................................. 30 8.2. Normatiivaktid ..................................................................................................................... 30 8.3. Dokumendi roll organisatsioonis ......................................................................................... 31 8.4. Dokumentidele juurdepääs .................................................................................................. 32 9. TERVISEDENDUS ..................................................................................................................... 32 9.1. Tervisedenduse olemus ja eesmärgid ................................................................................... 32 9.2. Tervisedenduse korraldus .................................................................................................... 33 9.3. Tervisedenduse strateegia AS Põlva Haiglas ....................................................................... 33 9.4. Tervisedenduse standardid strateegia elluviimiseks ............................................................ 33 9.4.1. Teenusele orienteeritud strateegiad .............................................................................. 33 9.4.2. Haigla keskkonnale orienteeritud strateegia ............................................................... 34 9.4.3. Paikkonnale orienteeritud strateegia ............................................................................ 34 9.5. Tervisedenduslikud tegevused haiglas ................................................................................. 34 10. KOMMUNIKATSIOON ........................................................................................................... 34 10.1. Sisekommunikatsioon ........................................................................................................ 34 10.2. Väliskommunikatsioon ...................................................................................................... 35 10.3. Osalemine välisprojektides ................................................................................................ 35 11. INFOSÜSTEEMID, ANDMEKAITSE ..................................................................................... 36 11.1. Konfidentsiaalsus ja delikaatsete isikuandmete töötlemine .............................................. 36 11.2. Isikuandmete kaitse abinõud.............................................................................................. 37 11.3. Arvutivõrgu kasutamine ..................................................................................................... 38 12. SISE- JA VÄLISAUDIT ........................................................................................................... 38 12.1. Siseauditid ......................................................................................................................... 38 12.2. Välisauditid ........................................................................................................................ 38 3 MÕISTED Tervishoiuasutus – äriühing, riigi või kohaliku omavalitsuse asutus või füüsilisest isikust ettevõtja, kes pakub ravikindlustuse, terviseuuringute ja raviteenuste hinnakirjas ning tasuliste meditsiiniteenuste nimekirjas loetletud meditsiiniteenust, arstiabi tervisekaitse või tervise edendamise alal. Haigla – on ambulatoorsete ja statsionaarsete tervishoiuteenuste osutamiseks moodustatud majandusüksus. Patsient/klient – füüsiline isik, kes on avaldanud soovi saada või kes saab tervishoiuteenust. Iseseisev statsionaarne õendusabi – on patsiendi väljakujunenud tervisliku ja funktsionaalse seisundi säilitamine ja võimalusel parandamine, stabiilses seisundis haigete pikaajaline ravi ja toetamine, inimese ettevalmistamine hooldusasutusse või koduhooldusele suunamiseks. Koduõendus – kvalifitseeritud õendushooldus, mida osutatakse ägeda haiguse paranemisperioodis oleva, kroonilist haigust põdeva või piiratud funktsionaalse võimekusega patsiendi raviks (arsti ettekirjutusel) ja/või efektiivseks toimetulekuks koduses keskkonnas. Geriaatriline hindamine – on eaka inimese seisundi mitmekülgne hindamine, mis hõlmab tema füüsilist ja vaimset tervist ning sotsiaalset ja majanduslikku seisundit. Puuetega inimeste rehabilitatsioon – on sotsiaalteenus, mille eesmärk on parandada puudega inimese iseseisvat toimetulekut, soodustada töötamist või tööle asumist ja suurendada ühiskonnas osalemist. Rehabilitatsioon on alguse ja lõpuga protsess, mille tunnusteks on:  kliendi motivatsiooni olemasolu, soov muuta ennast ja ise selles protsessis aktiivselt osaleda  selgelt väljendatud eesmärk, mida soovitakse rehabilitatsiooniga saavutada  tegevusvõime ja toimetuleku hindamine füüsilisest, psüühilisest ja sotsiaalsest aspektist protsessi alguses, selle käigus ja selle lõppedes  professionaalselt koostatud tegevuskava  tegevuskava elluviimiseks moodustatud toimiv võrgustik  toimiv tugisüsteem  kõigi osapoolte aktiivne osalemine tegevuskava elluviimises  mõõdetav tulemus Taastusravi – eesmärgiks on taastada/arendada/säilitada patsiendi maksimaalset iseseisvat toimetulekut igapäevaelus ning integreerumist ühiskonda. Aktiivravi – on tervishoiuteenus, mida osutatakse ebastabiilses seisundis haigetele ning haigetele, kes vajavad suure riskiastmega diagnostilisi või raviprotseduure. Tervisedendus – on protsess või tegevus, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ning tugevdada seeläbi oma tervist. Tervist edendav haigla – on haigla, kus on suurem rõhuasetus patsiendi, tema lähedaste ja personali terviseharidusele ning organisatsiooni tasandil tervist toetava keskkonna kujundamisele, parandades seeläbi üksikisiku ja paikkonna tervist. Tervishoiuteenuse kvaliteet – tervishoiuteenuse omaduste kogum, mis iseloomustab teenuse vastavust kehtestatud nõuetele, kaasaja teadmistele, olemasolevatele ressurssidele, kutse- ja erialastele nõuetele ning patsiendi rahulolule ja tervise seisundi vajadustele. Kvaliteedikäsiraamat – dokument, milles talletatakse ja kirjeldatakse tervishoiuteenuse osutaja kvaliteedisüsteemi korraldust, eesmärke, rakendatud abinõusid ja tulemusi ning mis võimaldab jooksvalt ja perioodiliselt hinnata kvaliteedi tagamise efektiivsust. 4 SISSEJUHATUS Käesolev käsiraamat on koostatud eesmärgiga anda ülevaade AS Põlva Haiglas toimivast kvaliteedijuhtimissüsteemist, mis tõendab haigla võimekust osutada patsientidele/klientidele, nende poolt esitatud nõuetele, aga ka seadusandluse ja asutuse kvaliteedinõuetele vastavaid teenuseid. Käsiraamat on ette nähtud:  kvaliteedijuhtimissüsteemi ja erinevate protsesside kirjeldamiseks ning rakendamiseks;  ettevõtte kvaliteedipoliitika, -eesmärkide ja protseduuriliste dokumentide edastamiseks;  tegevuste parendamiseks ja tõendustegevuste kergendamiseks;  dokumentaalse baasi hankimiseks kvaliteedijuhtimissüsteemi auditeerimisel;  kvaliteedijuhtimissüsteemi ja selle nõuete järjepidevuse tagamiseks muutuvates tingimustes;  personalile kvaliteedijuhtimissüsteemi nõuete edastamiseks. Kvaliteedikäsiraamat koosneb kaheteistkümnest osast, kus antakse ülevaade organisatsiooni juhtimisest, personali juhtimisest, kvaliteedi tagamisest, tugiteenustest, töökeskkonnast ja infrastruktuurist, hügieenist ja jäätmekäitlusest, teenuse osutamisest, dokumentatsioonist, tervisedendusest, kommunikatsioonist, infosüsteemidest ja andmekaitsest ning sise- ja välisaudititest. AS Põlva Haigla on Põlva maakonnas asuv üldhaigla. Haigla hoone koosneb keldrikorrusest, viiest põhikorrusest ja tehnilisest korrusest. Hoone üldpindala on 12 135 m2. Keldri- ja tehnilisel korrusel asuvad tehnilised ruumid. Esimesel korrusel asuvad admin. raamatupidamise ruumid, server, köögi ruumid, laod, sterilisatsiooni ja desinfektsiooni ruumid, apteek, haigla tervishoiujäätmete kogumispunkt, külmkamber. Teisel korrusel asuvad erialaarstide vastuvõtu kabinetid, röntgen, laboratoorium, sünnitus-günekoloogia-, taastusravi- ja vastuvõtuosakond, funktsionaaldiagnostika, tervisetuba. Kolmandal korrusel asub kirurgiaosakond, iseseisev statsionaarne õendusabi, operatsiooniblokk, intensiivravi. Neljandal korrusel asub sise- ja lasteosakond, taastusravi palatid, gastroskoopia protseduuride ruumid, erialaarstide kabinetid. Viiendal korrusel asuvad taastusravi ruumid, rehabilitatsioonikeskus, erialaarstide kabinetid, mikrobioloogia labor. Avatud on 115 voodikohta. Haigla kollektiiv tagab oma igapäevatöös abivajajale kaasaja nõuetele vastava erakorralise ja/või plaanilise ravi. Selleks on haiglal olemas nii diagnostiline aparatuur kui ka kõige tähtsam – vastava erialase koolituse ja pädevusega personal. Teenuse osutamisel järgitakse tervist edendavate tervishoiuasutuste põhiprintsiipe:  arendatakse inimväärtust, võrdsust, solidaarsust ja ametieetikat;  arendatakse tervishoiutöötajate teadmisi erinevate elanikkonna gruppide rahvuslikest ja kultuurilistest vajadustest;  orienteerutakse kvaliteedi parandamisele, patsiendi, sugulaste ja personali heaolu parandamisele, keskkonnakaitsele ning õppiva ja areneva organisatsioon olemisele;  keskendutakse tervisele, mitte ainult raviteenustele;  keskendutakse patsiendi jõuvarude ja eneseteostuse toetamisele;  kasutatakse ressursse ökonoomselt ja efektiivselt;  tehakse koostööd teiste tervishoiuasutuste ja institutsioonidega paikkonnas. Kvaliteedijuhtimissüsteemi juurutamisega alustati juba aastaid tagasi. Haigla sooviks oli saavutada varasemast paremini organisatsiooni eesmärke ning tõsta nii teenuste kvaliteeti kui patsientide/klientide ja töötajate rahulolu organisatsiooniga. Kvaliteedisüsteem ei ole eraldiseisev asi iseeneses, vaid loomulikul viisil haigla tegevusse põimunud juhtimise ja tegutsemise tugisüsteem. Kvaliteedisüsteem toetab haigla töökorralduse tõhustamist. 5 Käsiraamat on samm pikal kvaliteediteel, kehtestamaks kvaliteedi ja selle kindlustamise ühised põhiväärtused, ootused ja hea tava, mis leiaksid kasutust kogu haiglas. Kvaliteet kui selline ei saa kunagi lõplikult valmis, vaid on pidev püüe parima poole. Käsiraamatu ajakohastamise eest vastutab kvaliteedijuht koos teiste kvaliteedigruppi kuuluvate isikutega. Kvaliteedikäsiraamat on paberkandjal kättesaadav kvaliteedijuhi kabinetis. 1. ORGANISATSIOONI JUHTIMINE 1.1. Organisatsiooni asutamine ja põhikiri AS Põlva Haigla loodi 1980. aastal, aga haigla tegevuse juured ulatuvad aastasse 1944. AS Põlva Haigla lühike kujunemislugu on järgmine:  Põlvas asutati jaoskonnahaigla 01. aprillil 1945. aastal, kuid juba enne seda, 1944. aasta sügisel avas Võrumaa Tervishoiuosakond Põlvas viis üldvoodit ja kolm sünnitusvoodit.  1951. aastal saabus tööle esimene stomatoloog ja esimene günekoloog.  1951. aastal nimetati Põlva Jaoskonnahaigla ümber Põlva Rajoonihaiglaks, milles nähti ette 25 voodikohta, neist 6 sünnitus- ja 19 üldvoodit.  1952. aastal asus tööle veel kaks arsti, naha- ja suguhaiguste arst ning kirurg.  1955. a muretseti esimene röntgeniaparaat. 1955. a lõpuks oli Põlvas kuus arsti.  1957. a likvideeriti Põlva Rajooni TSN TK Tervishoiuosakond. Nüüd hakkas rajoonihaigla juhtima kogu rajooni tervishoiuvõrgu tööd. Rajoonihaiglale allusid kuus jaoskonnahaiglat, kaheksa velsker-ämmaemandapunkti, üks sanitaar-epidemioloogiajaam ja kaks tuberkuloosihaiglat.  1961. aastal, Põlva ja Räpina rajooni ühendamisega, sai rajoonihaigla funktsioonid endale Räpina haigla. Põlva Rajoonihaigla nimetati uuesti ümber Põlva Jaoskonnahaiglaks, kus oli 35 voodikohta. Samal aastal nimetati aga ka kohe haigla ümber Põlva Linnahaiglaks.  1963. aasta mais nimetati haigla ümber Põlva Rajooni Keskhaiglaks, mis asus jällegi juhtima kogu rajooni raviasutuste tööd. 1963. aastal kinnitati ka esmakordselt koosseisudesse ööpäevane ämmaemanda post. Samast ajast (01.08.1963) alustas tööd ka kiir- ja vältimatu abi osakond nii Põlvas kui Räpinas.  1965. a alustati polikliiniku ehitamist. Polikliinik avati 14. veebruaril 1968. a. Tööle võeti palju uusi arste.  Veebruaris 1969 saadi luba ENSV Ehituskomiteelt uue haigla individuaalprojekti koostamiseks. Uue haigla ehitusloa taotlus aga rahuldati alles 1976. aastal. Ehitustöödega lubati alustada 1977. aastal.  Haigla valmis 30. juunil 1981. a. 1981. aastal tugevnes oluliselt arstidega kindlustatus, tööle võeti 21 uut arsti.  1982. aastal avati uues haiglas ravikehakultuuri kabinet.  Praktiliselt kujuneski 1982. aasta uue haigla esimeseks tööaastaks. 1981. aasta lõpupoole algas väikeste jaoskonnahaiglate (Kanepi, Vastse-Kuuste, Maaritsa jt) likvideerimine. See reorganiseerimine kestis 1984. aastani. Ainukesena jäid alles Ahja Jaoskonnahaigla, mis reorganiseeriti 1995. aastal ja Leevi Haigla, mis kuulus Põlva Haigla teraapiaosakonna alluvusse. See kaotati 1995. aastal.  Alates 1982. aastast kuni nn sotsialismi lõpuni oli haigla arengus rahulik täienduste ja edasiarenduste periood.  Alates jaanuarist 1995 muudeti jaoskonna ambulatooriumid iseseisvateks raviasutusteks ja seega polnud nende tööandjaks enam Põlva Haigla.  13. juunil 1995. a muudeti Põlva haigla aktsiaseltsiks.  31. detsembril 1997. a likvideeriti AS Põlva Haigla Polikliinik ja erialaarstid läksid haigla erinevate osakondade koosseisudesse.  Alates 01. jaanuarist 1998 lahkusid jaoskondade terapeudid ja pediaatrid AS Põlva Haigla 6  alluvusest ja hakkasid tööle perearstidena.  01. augustist 1998 läksid hambaravi kabineti töötajad AS PMA alluvusse.  01. augustist 2001 suleti Põlva Haiglas psühhiaatria statsionaarne osakond ja 01. septembrist 2001 läks kiir- ja vältimatu abi osakond kogu koosseisus üle SA Tartu Kiirabi alluvusse.  2001. a lõpus taasavati kaasajastatud taastusravi osakond, kus on patsientide kasutuses ka bassein.  2003. a augustis avati III-korrusel hooldusravi osakond 15 voodikohaga.  2004. a juulis taasavati kapitaalselt remonditud sünnitusosakond oma tavalises kohas I- korrusel.  2004. a lõpus muudeti sotsiaalministri määrust ja Põlva haigla kinnitati kuni aastani 2010 üldhaiglaks. Selle alusel väljastati Põlva haiglale viieks aastaks üldhaigla tegevusluba.  2005. a suvel rekonstrueeriti V-korrus Rehabilitatsioonikeskuseks. Alates augustist alustas rehabilitatsioonikeskus tööd uutes ruumides.  2006. a suvel toimus siseosakonna rekonstrueerimine. Ehitati haiglajäätmete kogumispunkt.  2007. a aasta alguses mindi üle digitaalsetele röntgenipiltidele, mille arhiveerimine toimub Tartus. Suvel toimus kirurgiaosakonna rekonstrueerimine. Septembris kolis Tartu kiirabi ümber uude kohta, spetsiaalselt nende jaoks ehitatud ruumidesse, haigla I-korrusele. Aasta lõpus valmisid endiste kiirabiruumide baasil ruum tuberkuloosiarstile, puhkeruumid vastuvõtuosakonnale, ruum geenidoonorite vastuvõtuks ja laiendus registratuurile.  2008. a mais lõpetati mikrobioloogia labori remont. Juulis lõpetati apteegi- ja sterilisatsiooniruumide remont. Detsembris lõpetati köögi remont.  2009. a juulis lõpetati sünnitustubade remont. Suvel alustati projekti „Põlva Haigla AS õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine“ elluviimist. Sügisel muudeti Vabariigi Valitsuse määrust, millega kinnitati Põlva haigla tähtajatult üldhaiglaks. Detsembris ehitati II-korrusele taastusravisse massaaživannituba.  2010. a veebruaris lõpetati administratsiooni bürooruumide remont. Novembris valmis parkimisplatsi laiendus ja varikatus.  2011. a juulis lõppes remont lasteosakonna san. sõlmedes. Augustis lõppes siseosakonna remont koos uue ventilatsiooni ehitamisega (nii väljatõmme kui sissepuhe) ja III-korrusel hooldusosakonna remont. Detsembris valmis kogu haiglahoone ventilatsiooniprojekt.  2012. a suvel remonditi II-V korruse trepikoda. Suvel ehitati välja kaasaegne ventilatsioonisüsteem OP-blokis, intensiivis, EMO-s, kirurgiaosakonnas, lasteosakonnas ning II, III ja IV korruse fuajeedes ning san. sõlmedes. Samal ajal tehti kõigis nendes ruumides (v.a fuajeed) kapitaalremont. Kapitaalremont toimus ka II, III ja IV korruse fuajeedes, san. sõlmedes ning abiruumides.  2013. a lõpetati projektiga „Põlva Haigla AS õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine“.  2014. a suvel ehitati välja kaasaegne ventilatsioonisüsteem V-korrusel. Järjepidevalt on haigla ruume remonditud ja kaasajastatud ning soetatud uut aparatuuri. Oma tegevuses juhindub AS Põlva Haigla põhikirjast, Tervishoiuteenuste korraldamise seadusest, Ravikindlustuse seadusest, Võlaõigusseadusest, Töölepingu seadusest ja kõigist tervishoidu reguleerivatest määrustest ja Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 1.2. Organisatsiooni struktuur AS Põlva Haigla pakub kvaliteetset arsti-, õendusabi- ja rehabilitatsiooniteenust. AS Põlva Haiglas osutatakse järgmisi ambulatoorseid tervishoiuteenuseid:  sisehaigused;  pediaatria;  psühhiaatria; 7   pulmonoloogia;  endokrinoloogia;  kardioloogia;  reumatoloogia;  üldkirurgia;  neuroloogia;  nefroloogia;  uroloogia;  dermatoveneroloogia;  otorinolarüngoloogia;  sünnitusabi ja günekoloogia;  iseseisev ämmaemanda vastuvõtt;  iseseisvad õendusabi teenused (koolitervishoid, koduõendus, diabeediõe vastuvõtt);  taastusravi ja füsiaatria (koos logopeedi, sotsiaaltöötaja ja psühholoogiga). Statsionaarsed tervishoiuteenused on järgmised:  sisehaigused (35 voodikohta);  üldkirurgia (18 voodikohta);  pediaatria (6 voodikohta);  sünnitusabi ja günekoloogia (15 voodikohta);  taastusravi (s.h. laste taastusravi) (20 voodikohta);  iseseisev statsionaarne õendusabi (40 voodikohta);  anestesioloogia: I astme intensiivravi (4 voodikohta) II astme intensiivravi (2 voodikohta). Päevaraviteenused on järgmised:  günekoloogia;  sisehaigused;  pediaatria;  üldkirurgia;  otorinolarüngoloogia;  psühhiaatria. Taastusravi osakonnas, kus osutatakse nii ambulatoorset kui statsionaarset taastusravi, pakutakse järgmisi teenuseid:  taastusarsti vastuvõtt;  füsioterapeudi teenus (aktiivne- ja passiivne füsioteraapia täiskasvanutele ja lastele);  tegevusteraapia teenus;  aparaatne füsioteraapia (elektriravi, ultraheli- ja magnetravi jt);  vesiravi (imikute ujutamine basseinis, füsioteraapiateenused basseinis, mullivann);  soojaravi (parafiinikindad ja -mähised, parafango aplikatsioonid);  käsimassaaž (klassikaline ravimassaaž, sportmassaaž, segmentmassaaž, lümfimassaaž);  lümfiteraapia;  WellnessMedical vesivoodimassaaž;  soolakamber;  psühholoogiline nõustamine;  logopeediline nõustamine;  sotsiaalnõustamine;  muusikateraapia. AS Põlva Haigla on rehabilitatsiooniasutus, kus osutatakse järgnevaid rehabilitatsiooni teenuseid:  rehabilitatsioonihindamine ja -planeerimine (ehk rehabilitatsiooniplaani koostamine);  rehabilitatsiooniplaani elluviimine ja juhendamine; 8   rehabilitatsiooniplaani täiendamine ja tulemuste hindamine;  füsioterapeudi teenus (füsioterapeudi hindamine, tegevuse planeerimine, sekkumine, individuaalne ja grupi füsioteraapia);  tegevusterapeudi teenus (tegevustervikute hindamine, tegevuseelduste uurimine ja hindamine, tegevusvõime hoidmiseks/tõstmiseks vajalike abivahendite määramine. tegevusvõimet toetavate abivahendite vajaduse väljaselgitamine, soovitamine)  sotsiaaltöötaja teenus (individuaalne, pere- ja grupinõustamine);  eripedagoogi teenus (individuaalne, pere- ja grupinõustamine);  psühholoogi teenus (individuaalne, perenõustamine);  logopeedi teenus (individuaalne, perenõustamine);  vajadusel majutusteenus. AS Põlva Haigla rehabilitatsioonikeskus osutab teenust erinevate puuetega lastele ja täiskasvanutele sh. liikumispuue, liitpuue, keele- ja kõnepuue, kuulmis- või nägemispuue ning psüühikahäiretega täiskasvanutele. Diagnostikateenistus töötab järgmiste kabinettidega:  radioloogia (traditsioonilised radioloogilised uuringud ning ultraheli diagnostika – Doppleri ja kardioloogiline programm ja lisaks kõhukoopa-, kilpnäärme-, eesnäärme-, pehmete kudede- ja vaginaalse ultraheli programmid);  funktsionaaldiagnostika (EKG rahulolekus ja koormusega, spirograafia ja vererõhu holter- monitooring);  laboratoorium (kliiniline, biokeemiline, mikrobioloogiline), endoskoopia (gastroskoopia ja sigmoidoskoopia). Ööpäevaringset erakorralist arstiabi osutatakse erakorralise meditsiini osakonnas (EMO). Öisel ajal on majas valvepersonal (valvearstid – üldkirurg, anestesioloog, sisearst, günekoloog ning õendus- ja hooldustöötajad). Lisaks on koduses valves lastearst, bioanalüütik/laborant, radioloogiaõde, OP- brigaad. 1.3. AS Põlva Haigla juhtimine Organisatsiooni juhtivad organid on kolmeliikmeline juhatus ja neljaliikmeline nõukogu. Juhatus juhib ja esindab asutust ning oma ülesandeid täites juhindub organisatsiooni eesmärkidest ja juhatusele pandud vastutusest, õigusaktidest, põhikirjast ning kõigist valdkonda reguleerivatest õigusaktidest Eesti Vabariigis. Nõukogu kavandab asutuse tegevust, korraldab juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Juhatus on nõukogu ees aruandekohustuslik ning annab oma tegevusest ülevaate nõukogule vähemalt neli korda aastas nõukogu koosolekul. Nõukogu valib ja kinnitab juhatuse liikmed. Vastavalt Äriseadustikule on määratud juhatuse liikmete pädevus, õigused, kohustused ja vastutus. Juhatus juhib asutust lähtuvalt organisatsiooni tegutsemise eesmärgist, tal on õigus komplekteerida personal ja teha nõukogule ettepanekuid vajaliku struktuuri kinnitamiseks, et oleks tagatud asutuse sihipärane ja efektiivne toimimine, teenuste kvaliteet ning jätkusuutlik areng. Haigla arendustegevustesse on kaasatud kogu personal. Haigla personali tegevus on suunatud edukale protsessitegevusele patsientide/klientide elukvaliteedi tagamiseks ja tõstmiseks ning rahulolu tagamiseks. Oluliseks peetakse olemasolevate ressursside optimeerimist, et tagada asutuse eesmärkide saavutamine vastavalt visioonile ja missioonile, motiveeritud meeskond ja asutuse jätkusuutlikkus. AS Põlva Haigla juhtimisstruktuur on esitatud joonisel 1. AS NÕUKOGU 9 AS JUHATUS  Abiteenistused: - Apteek - Labor - Radioloogia - Funkts. diagn. Finantsjuht Maj. osak. juhataja Taastusravi os. juhataja Raamatu- Majandusosakonna töötajad pidamine Taastusravi os. arstid Joonis 1. AS Põlva Haigla juhtimisstruktuur. Juhtkonnal on üldvastutus AS Põlva Haigla tegevuse eest igas selle erinevas lõigus ja kõige eest tervikuna. Juhatus vastutab tegevuseks vajalike litsentside ja tegevuslubade olemasolu ja nende ajalise kehtivuse eest. Juhtkond vastutab organisatsiooni põhitegevuste eesmärgistamise ja põhi arengusuundade, nende strateegilise planeerimise, ressursside hindamise, finantsjuhtimise (sh finantsjuhtimise vahendid), raamatupidamise, kvaliteedijuhtimise (sh kvaliteedi kontroll ja tagamine), personalijuhtimise ja vastutusjaotuse täitmise eest AS Põlva Haiglas. 1.4. Kvaliteedipoliitika AS Põlva Haigla kvaliteedipoliitika on koostatud väljendamaks asutuse kvaliteedialaseid kavatsusi ja suundi. Selleks, et suurendada asutuse konkurentsivõimet, edukust ning tõsta ettevõtte mainet, on vaja teha ainult kõrge kvaliteeditasemega tööd. Nii pikajaaliste kui ka lühema ajaperioodi eesmärkide püstitamiseks on vaja, et kõik teenuse kvaliteeti mõjutavad tegevused toimuksid sihipärasel, järjekindlal ja asjakohasel viisil. Kvaliteedipoliitika sisaldab põhimõtteid, mida peame tähtsaks, et oma missiooni järjest paremini täita. Kvaliteedipoliitika on kooskõlastatud ja kinnitatud juhtkonna poolt ning seda tähtsustatakse ja hoitakse pidevalt ajakohasena. MISSIOON AS Põlva Haigla missiooniks on tagada patsientidele/klientidele parimal võimalikul tasemel tervishoiu, tervisedenduse ja rehabilitatsiooni teenused. 10 VISIOON AS Põlva Haigla on Kagu-Eesti prioriteetsem meditsiinikeskus, mis pakub kvaliteetset arsti-, õendusabi- ja rehabilitatsiooniteenust. ÜLDEESMÄRK AS Põlva Haiglas on kõigil abivajajatel head võimalused tervishoiu- ja rehabilitatsiooniteenuse kättesaamiseks ja oma tervisliku potentsiaali arendamiseks. Oma üldeesmärgi saavutamiseks lähtume alljärgnevatest põhiväärtustest: PÕHIVÄÄRTUSED  Professionaalsus – meil töötavad oma ala parimad spetsialistid.  Patsiendi-/kliendikesksus – patsient/klient on meie tegevuse keskmes.  Meeskonnatöö – kõik ravi- ja rehabilitatsiooniprotsessis osalejad tunnevad end osana meeskonnast.  Innovaatilisus – uute tõenduspõhiste meetodite ja teenuste kasutuselevõtt.  Ressursside optimaalne ja keskkonnasäästlik kasutus.  Usaldusväärsus – haigla on usaldusväärne partner kõigile oma koostööpartneritele. Lähtuvalt AS Põlva Haigla missioonist, visioonist, üldeesmärgist ja põhiväärtusest on püstitatud järgmised pikaajalised kvaliteedialased eesmärgid:  kvaliteetsete patsiendi-/kliendikesksete arsti-, õendusabi- ja rehabilitatsiooniteenuste pakkumine, mis tagavad patsiendi-/kliendirahulolu;  kõik patsiendile/kliendile vajalike teenuste pakkumine ühest kohast (arsti-, õendusabi- ja rehabilitatsiooniteenused) nii ambulatoorselt kui ka statsionaarselt;  meeskonnatöö ja koostöö tõhustamine, koostööpartnerite ja ühiskonna teavitamine meie teenustest;  töötajate arendamise, motiveerimise ja kvalifikatsiooni tõstmisega tegelemine (tervistedendava töökoha arendamine);  raviteenuste tulemuslikkuse regulaarne hindamine ja parendamine;  uute ja olemasolevate teenuste arendamine ning teenuste kvaliteedi tõstmine;  tervikliku kvaliteedijuhtimissüsteemi tagamine läbi põhi- ja tugiprotsesside pideva arendamise;  organisatsiooni tugevdamine;  hoone renoveerimiseks investeeringute tegemine. Kvaliteedipoliitika elluviimiseks püstitatud eesmärkide täitmine ja regulaarne hindamine tagab asutuse kestva arengu. Kokkulepitud eesmärkidest ja väärtustest lähtutakse nii igapäevases töös kui ka suuremate otsuste tegemisel, nt eelarve koostamisel, projektide kirjutamisel. Kvaliteedi hindamiseks ja teenuste parendamiseks tehakse koostööd ja küsitakse regulaarselt tagasisidet erinevatelt huvirühmadelt ja neid koondavatelt organisatsioonidelt: patsientidelt/klientidelt, personalilt, teenuse rahastajatelt (Eesti Haigekassa, Sotsiaalkindlustusamet), erinevatelt koostööpartneritelt (nt Eesti Reumaliit, Eesti Parkinsoniliit, Põlvamaa Puuetega Inimeste Koda, Tervist Edendavate Haiglate ja Terviseteenuste (TEH) võrgustik, perearstid, omavalitsuste sotsiaaltöötajad). Kvaliteedipoliitika ja selle elluviimiseks püstitatud kvaliteedieesmärgid edastatakse töötajatele koosolekutel, aruteludel, samuti uute töötajatega sissejuhatava vestluse käigus. 11 Kvaliteedipoliitika vaadatakse juhtkonna poolt perioodiliselt üle. Kvaliteedieesmärkide täitmist kontrollitakse juhtkonna poolt regulaarselt (vähemalt üks kord aastas). Kvaliteedipoliitikat ja - eesmärke ajakohastatakse (vajadusel üks kord aastas), et tõendada ettevõtte jätkuvat pühendumist kvaliteediküsimustele ning patsiendi/kliendi ootuste ja vajaduste rahuldamisele. 1.5. Strateegilised eesmärgid AS Põlva Haigla prioriteediks on pakkuda patsientidele/klientidele parimal võimalikul tasemel tervishoiu-, tervisedenduse- ja rehabilitatsiooniteenuseid. Haigla eesmärgiks on elanike informeerimine ja patsientide/klientide kaasamine tegevustesse, et toetada, säilitada ja arendada nende vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist. Haigla tagab sõbraliku töökeskkonna, mis suurendab töömotivatsiooni, avardab koostööd, meeskonnatööd, tugigruppide tekkimist, võimaldab personalile regulaarset täiendõpet ja huvi osaleda asutuse arendustegevuses. Tulenevalt oma missioonist, visioonist ja põhiväärtustest on haigla üldiseks eesmärgiks tagada kõigile abivajajatele head võimalused tervishoiu- ja rehabilitatsiooniteenuse kättesaamiseks ja oma tervisliku potentsiaali arendamiseks. Üldeesmärgist tulenevad strateegilised eesmärgid on jaotatud järgnevatesse valdkondadesse: 1. Patsientide/klientidega seotud eesmärgid • Haigla teenused on osutatud kvaliteetselt. • Haigla on teeninduspiirkonna elanikele esimeseks valikuks arsti-, õendusabi- ja rehabilitatsiooniteenuse tarbimisel. • Haigla on piirkondlik kompetentsikeskus. 2. Teenustega seotud eesmärgid • Juhendmaterjalid ja standardid töötajatele on välja töötatud ja kaasaegsed. • Õendus-, hooldus- ja rehabilitatsiooniplaanid on iga patsiendi/kliendi kohta välja töötatud ja kaasaegsed. • Erinevate protsesside (õendus- ja hooldus, juhtimine) hindamiseks on välja töötatud konkreetsed indikaatorid. • Info valdkonna uute suundumuste kohta on olemas, uute teenuste plaan on koostatud ja ellu viidud. • Haigla IT lahendused on välja töötatud ja kaasaegsed. 3. Organisatsiooniga seotud eesmärgid • Haigla omab toimivat kvaliteedijuhtimissüsteemi. • Haiglal on Lõuna-Eestis hea tuntus ja positiivne imago. • Info (teabe) liikumine organisatsioonis ja organisatsiooni väliselt on tõhus ja toimiv. • Haiglal on toimiv koostöö erinevate sihtgruppidega. 2. Personaliga seotud eesmärgid • Haigla personalivajadus on hinnatud. • Haigla on komplekteeritud kompetentsete, motiveeritud ja arengule orienteeritud töötajatega. • Haiglal on toimiv personali tunnustamissüsteem. • Haigla on koolitus-praktikabaasiks. 2. Ressurssidega seotud eesmärgid • Haigla finantsiline jätkusuutlikkus on tagatud. • Patsientide/klientide vajadused ja ootused materiaalse baasi suhtes on tagatud. • Töökeskkond, sisustus ja töövahendid vastavad töötajate vajadustele. 12 Organisatsiooni juhtimise valdkonda täpsustavad järgmised dokumendid: Tegevusload (nt Üldhaiglate tegevusluba, Kiirgustegevusluba, Haigla apteegi tegevusluba, Delikaatsete isikuandmete töötlemise tegevusluba, Nakkusohtliku materjali käitlemise tegevusluba, Rehabilitatsiooniteenuse osutamise tegevusluba) Iseseisva õendusabi tegevusload (Koolitervishoiuteenuse osutamise tegevusluba, Koduõendusteenuse osutamise tegevusluba) Põhikiri Funktsionaalne arengukava 2. PERSONALI JUHTIMINE 2.1. Personali arvestus Juhatuse kohustuseks on personali hulga ja kompetentsi kindlustamine. Personali arvestuse aluseks on seadusandlus. Personalidokumendid on tööleping ja ametijuhend. AS Põlva Haiglas töötab seisuga 01.01.2014 a. 265 töötajat, nendest 53 arsti, 75 õendustöötajat, 47 hooldustöötajat ja 90 mittemeditsiinitöötajat. 2.2. Personali planeerimine, värbamine ja valik Haigla võtab tööle sobivate isikuomadustega, vastavalt koolitatud töötajaid, kes suudavad vastutada oma tegevuse eest ja tagada patsienti/klienti rahuldava teenuse. Töötaja sobivust (ka uue töötaja) ametikohale hindavad põhiliselt otsesed ülemused (osakondade juhatajad, õendusjuhid), aga arvestatakse ka kaastöötajate arvamusi ja ettepanekuid. 2.3. Personali koolitamine Igal aastal koostatakse kõiki tervishoiutöötajaid hõlmav koolitusplaan. Koolitusplaani täitmiseks nähakse ette rahalised vahendid. Töötajaid teavitatakse võimalikest koolitustest ja selle põhjal saavad töötajad omale sobivad valida. Igal aastal toimub ka haiglasiseseid koolitusi. Koolituse tunnistused, sertifikaadid jms säilitatakse sekretär-personalitöötaja käes. Kõik tööga seonduv on lahti seletatud ametijuhendis, milles on määratletud ametikoht organisatsioonis, töötajate kohustused, õigused, vastutus ja töökirjeldused. Tööle asuvale töötajale tutvustab osakonna juhataja või osakonna õendusjuht haigla töökorda reguleerivaid dokumente ja uue töötaja töökohustustega seotud dokumentatsiooni. 2.4. Töötasustamine Palgasüsteem on püütud viia võimalikult ühtsetele alustele. Töö tasustamisel lähtub haigla riiklikest kokkulepetest, töötaja kvalifikatsioonist/erialast, haridustasemest/täiendõppest, personali kättesaadavusest (tööturul), staažist/kogemusest, töö iseloomust ja töötaja panusest. Lisapalga määramisel lähtutakse peamiselt töö- ja puhkeajast, töötaja kvalifikatsioonist/erialast, töö iseloomust, personali kättesaadavusest (tööturul), tervishoiuala töötajate miinimumtunnitasu kokkuleppest ning vähem haridustasemest/täiendõppest ja staažist/kogemusest. 2.5. Personali motiveerimine Töötajate motiveerimiseks on haiglas paika pandud mitmed tunnustuse viisid (nt mittesuitsetajatele üks lisapuhkepäev, töölt lahkumise hüvitus jne), toetused (nt jõulutoetus, sünnitoetus jne) ja soodustused (nt hambaravi soodustus, ujula kasutamine jne). Kõik tunnustused, toetused ja soodustused AS Põlva Haiglas on juhatuse otsusega kehtestatud tunnustamise, toetuste ja soodustuste korras. Lisaks toimuvad erinevad ühisüritused (suvepäevad, jõulupidu, vastlapäeva 13 tähistamine, kevad- ja sügismatkad jt). Pingetest vabanemiseks on osakondades olemas personali puhkeruumid. 2.6. Personali uuringud Iga kolme aasta tagant korraldatakse personali rahulolu uuringuid. Töötajatele jagataks ankeedid, mille nad ära täidavad ja asetavad kinnisesse kasti (tagamaks anonüümsuse). Ankeete analüüsitakse ja saadud tulemused esitatakse ka töötajatele. Peale tulemuste avalikustamist tegeletakse võimalike kitsaskohtadega, et suurendada töötajate rahuolu oma töötingimuste ja töökeskkonnaga ning et töötajad oleksid rõõmsamad, tervemad ja oleks saavutatud tehtud töö maksimaalne kvaliteet. Lisaks antakse töötajatele iga-aasta lõpus ettepanekute ja soovituste lehed, kuhu nad saavad samuti anda tagasisidet eelnenud aasta kohta ja teha uueks aastaks ettepanekuid, kuidas oma töökeskkonda/töötingimusi parendada. Personali juhtimise valdkonda täpsustavad järgmised dokumendid: Personali värbamise kord AS Põlva Haiglas Personali koolitamise kord AS Põlva Haiglas Koolitusplaanid Töötajate tunnustamise, toetuste ja soodustuste kord AS Põlva Haiglas AS Põlva Haigla töötajatele lisatasu maksmise kord vastavalt kvalifikatsioonile Ametijuhendid 3. KVALITEEDI TAGAMINE 3.1. Kvaliteet Tervishoiuteenuse kvaliteet on tervishoiuteenuse omaduste kogum, mis iseloomustab teenuse vastavust kehtestatud nõuetele, kaasaja teadmistele, olemasolevatele ressurssidele, kutse- ja erialastele nõuetele ning patsiendi/kliendi rahulolule ja tervise seisundi vajadustele. Haiglas korraldatakse regulaarselt rutiinset kvaliteedikontrolli, tekkinud probleemide analüüsi ning uuendatakse ja täiendatakse kvaliteedi kontrolli süsteemi. 3.2. Kvaliteedijuhtimise süsteem AS Põlva Haigla on välja töötanud ja rakendanud kvaliteedijuhtimise süsteemi, mis on ettenähtud:  patsientide/klientide nõuetele ja vajadustele vastavate tervishoiuteenuste osutamisega seonduvate protsesside määramiseks, rakendamiseks, seireks, analüüsiks ja nende toimimise tõendamiseks;  oma kvaliteedipoliitika täitmiseks, kvaliteedieesmärkide saavutamiseks ja teenuste vastavuse tagamiseks patsiendi/kliendi ja teiste huvipoolte nõuetele;  vajalike ressursside ohjeks;  teenuste spetsifitseeritud nõuetele vastavuse tagamiseks. AS Põlva Haigla rakendab, hoiab töökorras ja parendab pidevalt kvaliteedijuhtimise süsteemi. Süsteemi raames on määratletud protsesside ohjeks ja tervishoiuteenuse vastavuse tagamiseks vajalik informatsioon, mille kättesaadavuse tagavad väljatöötatud protseduurid ja juhendmaterjalid. Erinevate protseduuriliste dokumentide analüüs, ülevaatus ja vajadusel uuendamine toimub üks kord aastas. 14 3.3. Kvaliteedi põhimõtted AS Põlva Haiglas, kui tervishoiu-, tervisedenduse ja rehabilitatsiooniteenuseid pakkuvas organisatsioonis, rakendatakse järgmisi kvaliteedi põhimõtteid: 1) demonstreeritakse eeskujulikku juhtimist kogu tervishoiusektoris. Laiemas kogukonnas peab asutus edendama positiivseid kuvandeid, vaidlustama madalaid ootusi, looma parimaid praktiseerimistavasid, kasutama olemasolevaid ressursse veelgi efektiivsemalt, olema innovaatiline ja pürgima veelgi vabama ja kaasavama ühiskonna poole; 2) juhitakse ja hallatakse oma personali ja tegevust suunas, mis lähtub tegevuse ees-märkidest ja inimesekesksest teenindamiskultuurist. Töötajad, kellel on nõutud teadmised, oskused ja kompetents, leiavad haiglas arenguvõimalusi ja edutamist. Organisatsioon on teenuse saajate ja teiste huvigruppide heaolu nimel pühendunud personali kaasamisele, arendamisele ning edasiõppe soodustamisele, pakkudes töötajatele tervisekaitset, turvalisust ja heaolu ning nõuetele vastavaid töötingimusi; 3) pühendutakse patsientide/klientide õiguste kaitsmisele ja toetamisele, mis puudutab võrdseid võimalusi, võrdset kohtlemist, valikuvabadust, enesemääratlemist ning võrdset osalemist. Haigla tagab oma teenustes nende kasutajate teadliku nõusoleku ja mittediskrimineeriva ning positiivse suhtumise. Sellist mõistvat suhtumist on näha kogu teenuse arengu protsessis kui klienditeeninduses, väljendades nii kogu teenuse osutaja väärtusi; 4) lähtutakse oma tegevuses AS Põlva Haigla eetikastandardist, mis kaitseb teenuse saajate väärikust, ennetab riske ning toetab sotsiaalset õiglust; 5) luuakse avatum ja kaasavam ühiskond, tehakse koostööd avaliku ja erasektori esindajatega, tööandjate ning töötajate esindajatega, rahastajate ja teenuse hankijatega, teenuse saajatest koosnevate organisatsioonidega, kohalike huvigruppidega, perekonnaliikmete ning hooldajatega, tagamaks teenuste osutamise järjepidevus ja saavutamaks paremaid tulemusi; 6) edendatakse teenuse saajate osavõtlikkust ja kaasatust organisatsiooni kõikidel tasanditel ja ka ühiskonnas üldisemalt. Teenuse osutaja kaasab teenuse saajaid kui aktiivseid meeskonnaliikmed. Teenuse saajate osavõtlikkuse suurendamiseks peab teenuse osutaja toetama ja laiendama teenuse saajate volitusi. Selgitustöö tegemiseks, takistuste kõrvaldamiseks, avaliku hariduse aktiivseks propageerimiseks ning võrdsete võimaluste loomiseks teeb teenuse osutaja koostööd erinevate esindusorganite ja gruppidega; 7) tõstetakse teenuse saajate elukvaliteeti, lähtudes nii teenuse saajate kui teiste potentsiaalsete kasusaajate vajadustest. Teenuse saajate elukvaliteet on määratletud nende endi poolt läbi elukvaliteedi küsimustiku ravi alguses ja ravi lõpus. Organisatsioon hindab indiviidi panust organisatsiooni tegevusse, võimaldades neil osaleda enesehindamisprotsessis, tagasiside andmisel ja organisatsiooni tegevuse analüüsimisel. Samuti on organisatsioonile olulised teenuse saaja isiklikud ja ka teenusega seotud eesmärgid, arvestades teenuse saaja füüsilist ja sotsiaalset keskkonda. Kõiki neid protsesse analüüsitakse regulaarselt; 8) tagatakse, et teenuse saajatele on järjepidevalt kättesaadavad holistlikud ja kogukonnapõhised teenused. Teenuse tegevuses väärtustatakse kõikide kasutajate ning potentsiaalsete partnerite (muuhulgas kohalik kogukond, tööandjad ja teised huvigrupid) panust ning teenuseid pakkudes kasutatakse tehnikaid alates varajasest sekkumisest kuni toetamise ja täpsemate uuringuteni. Teenuseid osutatakse kasutades multidistsiplinaarse meeskondliku lähenemise metoodikat või toimub see mitme teenuse osutaja ja tööandjaga koostöös; 9) orienteeritakse tulemustele. Pidades silmas, kuidas neid tajutakse, millised on olnud nende saavutused ja kui palju kasu nad pakuvad nii teenuse saajatele, perekonnaliikmetele, töötajatele, tööandjatele, teistele huvigruppidele ja ühiskonna ootustele üldiselt. Samuti on eesmärgiks pakkuda parimat väärtust teenuse ostjate ja rahastajate jaoks. Teenuse mõjusid mõõdetakse ja jälgitakse ning nendel on oluline roll kestva arengu, läbipaistvuse ja vastutusega seotud protsessides; 15  10) käitutakse turuvajaduste hindamisel, ressursside efektiivsel kasutamisel, teenuste arendamisel ja parendamisel ning innovaatiliste uurimustööde ja arendustööde kasutusse võtmisel prognoosivalt/ennetavalt. Organisatsioon pürgib efektiivse kommunikatsiooni ja turustamise suunas, peab oluliseks teenuse saajate, rahastajate ning teiste tagasisidet ja tegutseb pideva kvaliteedi tõstmise nimel. 3.4. Kvaliteedikontrolli grupp Kvaliteedi järelevalve toimub aastaringselt ja sellega tegeleb kvaliteedikontrolligrupp. Kvaliteedikontrollgruppi kuuluvad juhatuse liikmed, kvaliteedijuht ja sekretär-personalitöötaja. Grupi tööd korraldab ja juhib juhatuse liige, kes vastutab ja reguleerib pidevalt vajalike muutuste sisseviimist, innovaatiliste ettepanekute arutelu, võimalikku kaasamist teenuste tegevustesse, eesmärgiga parandada kvaliteeti ning suurendada patsientide/klientide, nende omaste ja koostööparterite rahulolu teenustega. Patsientide/klientide rahulolu tagamisel ja teenuste osutamisel on välja töötatud patsientide/klientide rahulolu küsimustik ja hindamiskriteeriumid. Personali rahulolu ja optimaalse psühhosotsiaalse töökeskkonna tagamiseks on välja töötatud töörahulolu küsimustik ja uuringu analüüs. 4. TUGITEENUSED 4.1. Hanked ja soetused 4.1.1. Hangete teostamise kord Hangete ja soetuste kord reguleerib meditsiinitehnika, taastusravi vahendite, toitlustamise, transpordi ja territooriumi korrashoiuga seotud tehnika ostmist, ehituse tellimist ning hooldusvahendite ja ravimite ostmist. Hangete ja soetuste teostamisel tuleb:  esitada hanke põhjendus (amortiseerunud vahendi asendamine, kvaliteedi parandamine jne);  hinnata olemasolevat finantsolukorda;  määrata hanke läbiviimise eest vastutaja ja tema volitused;  määrata nõuded ostetavatele vahenditele või seadmetele;  luua valikuvõimalus (teostada riigihange või võtta vähemalt 3 pakkumist ostule või ehitusele). 4.1.2. Tehniliste vahendite hooldus Seadmete ostu- ja hoolduslepingud sõlmitakse reeglina vaid tunnustatud firmade seadmetele. Siin võetakse aluseks ettevõttes juba kasutusel olevate seadmete tootja-firmade ning ka kogemuste olemasolu. Infotehnoloogid tagavad IT-tehnika ostu ja korrashoiu juhatuse liikme otsesel korraldusel. Serveri hooldustöid teostavad samuti ettevõtte infotehnoloogid. Haiglas kasutab töökindlaid, patsiendile/kliendile ja personalile ohutuid seadmeid ja vahendeid. Seadmetega seotud protseduurid on dokumenteeritud, nende riskid on hinnatud. Regulaarselt toimub seadmete, millede tehilised tingimused seda nõuavad, kalibreerimine ja hooldamine. Seadmetele on olemas kehtivad hoolduslepingud. Seadmetega töötav personal on saanud vastava väljaõppe seadme hooldust teostavalt spetsialistilt, viidud kurssi ohutusnõuetega ning omab ohutu töötamise oskusi ja kogemust. Töötajad on teadlikud omavastutusest seadmete ja vahendite kasutamisel ning oskavad riskivabalt kasutada tehnikat 16 seoses protseduuride ja protsesside teostamisega. Tehnika ja seadmete korrashoiu ja korralise hoolduse ajalise teostamise eest vastutavad osakonna juhatajad. Tehniliste vahendite hoolduse valdkonda täpsustavad järgmised dokumendid: Hoolduslepingud Kontroll- ja hooldusaktid 4.1.3. Ravimite ja meditsiinitarvikute ostmine ja käsitlemine Ravimite ja meditsiinitarvikute ostmise, valiku, ladustamise, jaotamise, arvestuse ja aruandlusega tegeleb AS Põlva Haiglas apteek koostöös ülemarsti, õendusjuhtide, raviarstide ja teiste erialaspetsialistidega. Kõik sisseostud vaatab üle ja kinnitab haigla juhatuse liige. Osakondades olevate ravimite ja tarvikute olemasolu ja nomenklatuuri eest vastutavad osakondade õendusjuhid, ravimite kasutuse osas on vastutus osakonna juhatajatel. Haigla juhatuse poolt volitatud osakondade õendusjuhid või neid asendavad õed tellivad apteegist tellimislehtede alusel patsientidele raviarstide poolt ordineeritud ravimid optimaalsetes kogustes ja nomenklatuuris. Osakonnas on tagavaraks vaid minimaalsed kogused ravimeid, mis tagavad osakonna häireteta töö 2-3 ööpäeva jooksul. Ravimite väärkasutuse ärahoidmiseks säilitatakse osakondades ravimeid ainult lukustatavates kappides, kapi võtmed on valveõe taskus. Laoruumid (apteek) on töövälisel ajal lukustatud ja varustatud valvesignalisatsiooniga. Tellimislehed ravimite ja meditsiinitarvikute osas on osakonnapõhiseid. Narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite koguselist arvestust peetakse nii laos (apteek) kui ka osakondades. Ravimite valiku esmaseks kriteeriumiks on ravimi sisaldumine Eesti Ravimiregistris, aga ka hind ja tootja usaldusväärsus. Tarnijate hindamise, valiku ja ümberhindamise kriteeriumiteks on kauba kättesaadavuse kiirus, tarnete regulaarsus ning teenuse ja kauba hind. Aktsepteeritud põhitarnijatega sõlmib juhatuse liige lepingud. Ravimid tellitakse apteegi kaudu. Aegunud ja/või kõlbmatuks muutunud ravimid viiakse hävitamiseks apteeki. Apteek tagab kasutuskõlbmatute ravimite nõuetekohase sorteerimise, ladustamise ning saatmise litsentseeritud jäätmekäitlusettevõttesse. Ravimite ja meditsiinitarvikute ostmisel ja käsitsemisel järgib AS Põlva Haigla vastava valdkonna kvaliteedinõudeid. Ravimite ja meditsiinitarvikute ostmise ja käsitlemise kord on kirjeldatud osakondades iga ametikoha jaoks koostatud tööjuhendites. Ravimite ja meditsiinitarvikute ostmise ja käsitlemise valdkonda täpsustavad järgmised dokumendid: Ravimite baasnimekiri Ravimite käitlemise juhend AS Põlva Haiglas Narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite käitlemise juhend AS Põlva Haiglas Meditsiiniseadmete käitlemise regulatsioon ja meditsiiniseadmetega seotud ohujuhtumite menetlemise juhend AS Põlva haiglas 4.2. Toitlustamine Patsiendi toitlustamisel lähtutakse toitlustusasutustele kehtestatud nõuetest ja toiduseadusest. 17 Kehtestatud nõuete järgimise ja nõutava dokumentatsiooni olemasolu eest vastutab köögi juhataja. Nõuded ja nende täitmise hindamine on kirjeldatud enesekontrolli plaanis:  asendiplaan (majandusosakonna juhataja kabinetis);  ruumide plaan, andmed seadmete kohta, liikumisteed;  tooraine, tarnijad (tooraine vastuvõtmisel kontrollitavad parameetrid, haiglasse toidukaupu ja toorainet toovate tarnijate nimekiri);  külmaahela katkematuse tagamine (toorainete ja koostisainete hoiustamistingimused, säilitamine, külmkambrite/külmikute nõuetele vastavuse kontroll – puhtus, temperatuur);  jäätmekäitlus (tekkivate jäätmete nimekiri, jäätmete kogumine, jäätmenõude tühjendamine ja puhastamine, prügi äravedu teostavad firmad);  kahjuritõrjeplaan (kahjuritõrjeks kasutatavad vahendid);  pesemis- ja desinfitseerimisplaan (kasutatavad puhastus- ja desinfitseerimisvahendid, teostamise sagedus, puhastusviisid), vastutavad isikud tegevuste teostamisel, kasutatavate ainete ohutuskaardid;  laboratoorsete analüüside kava (veeanalüüs ja uhtmeproovid – analüüside ja proovide teostamine, sagedus);  personali hügieen ja tervis (tööriietus, käte hügieeni tagamine, tervisetõendid, tööriiete pesu);  personali hügieenikoolituste plaan (toiduhügieeni koolitusest, koolituskava);  jälgitavus (toidukaupade vastuvõtmine, kontroll, avatud toodete märgistamine);  kaebused ja järelvalveasutuse informatsioon (kaebuste ja toidutekkeliste haiguste registreerimine, teavitamine, hindamine, kontroll);  enesekontrolli plaani koostamise töörühm (nimi, amet ja vastutusala);  ettevõtte toodete kirjeldus ja kasutusala (valmistatud toidu tarbijad, serveerimine, valmistatavad toidud ja nende portsjonid keskmiselt nädalas);  tehnoloogilised skeemid (graafiline kujutus toiduainete liikumisest vastuvõtust kuni valmistoodanguni);  ohuanalüüs ja sellega seonduv (ohu tekkimise tehnoloogiline etapp, ohuliik, kirjeldus, ennetav tegevus);  kriitiliste kontrollpunktide määramine (kriitilised kontrollpunktid tooraine vastuvõtul, ladustamisel, säilitamisel, sulatamisel, ettevalmistamisel, vahesäilitamisel, küpsetamisel või keetmisel, jahutamisel, serveerimisel);  auditite tulemused (aruanded);  enesekontrolli plaani dokumentide ja andmete säilitamise kord (erinevate dokumentide säilitamise ajad). Töötajad kannavad köögis tööriideid ja -jalanõusid. Olemas on personali pesemis-, riietus- ja puhkeruum ning köögisisustus, mis vastab Veterinaar- ja toiduameti poolt esitatud nõuetele. Patsientide menüü koostab köögi juhataja asetäitja. Menüü koostamisel lähtutakse patsientide tervislikust seisundist ja vanusest ning arsti poolt määratud dieettoitlustamise nõuetest. Raviasutustes rakendatakse ravitoitlustussüteemi, mille aluseks on väljatöötatud dieedid. Menüüs on märgitud dieettoidu number. Kõigi haiguste puhul, mis vajavad ühesugust ravitoitlustamist, rakendatakse sama dieeti. Iga päev enne söögikorda tuuakse osakonnast osakonna toidunõudmiste leht, kus on kirjas, mitu haiget on osakonnas ning millisele haigele, milline toit on ette nähtud. Nt 9-le patsiendile on ettenähtud toit nr 15 (tavaline ratsionaalne toit – määratakse haigetele, kes ei vaja eridieeti). Süüa pakutakse kindlaks määratud ajal. Haigla patsiendid saavad toitu 4 korda päevas (välja arvatud erandid nt suhkruhaiged, mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandtõvega patsiendid). Olemas on pakutava toidu, samuti dieettoidu kohta toitumisalane teave valmistoitude koostisainete, toiduenergia, makroelementide kohta. Haiglas on koostatud vähemalt nädalaks iga päeva menüü. 18 Toitlustamise valdkonda täpsustavad järgmised dokumendid: Kontroll- ja hooldusaktid Enesekontrolli plaan Veterinaar- ja toiduameti otsus AS Põlva Haigla köögi ja kohviku tunnustamise kohta 4.3. Transpordikorraldus Erakorraliste patsientide transporti haiglasse ja haiglate vahel teostab SA Tartu Kiirabi. Transpordi tellimine, patsientide/klientide viimiseks teise haiglasse uuringutele või vahest ka kodust haiglasse toomine, toimub haigla registratuuri kaudu. Transporditeenuse tellijaga lepitakse kokku transpordi toimumise aeg, marsruut ja vajadusel lisapersonali kasutamine. Haigla peab oluliseks transpordi tehnilist korrasolekut, transpordiga tegeleva personali pädevust ning patsiendi/kliendi ohutut transpordikorraldust. Patsientide teise haiglasse uuringutele viimiseks või vahest ka kodust haiglasse toomiseks kasutatakse spetsiaalset haigete transpordiks kohaldatud sõidukit, mis on varustatud kanderaami, 10L hapnikuballooniga, esmaabivahendite, puhta pesu, isikukaitsevahendite (kindad, maskid) ja desinfitseerimiseks mõeldud vahenditega. Bussi puhastatakse ja desinfitseeritakse peale patsiendi/kliendi transportimist. Transpordivahendijuht peab omama vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust vastavalt kehtivale Liiklusseadusele, järgima asutuses kehtivaid hügieeninõudeid ja olema läbinud esmaabikursuse. Garažeerimine toimub vastavalt haigla juhtkonna poolt koostatud korraldusele ja üldjuhul toimub garažeerimine haigla territooriumil. Transportteenuse hinnad on kehtestatud Eesti Haigekassa poolt. Eesti Haigekassa poolt mittetasustatavate sõitude puhul kasutatakse haigla poolt kinnitatud hinnakirja. Transpordivahendijuht täidab kütusearuannet, kus on kirjas läbitud kilomeetrid ja tangitud kütus. 4.4. Pesupesemine AS Põlva Haigla kasutab pesumaja teenust. Nii voodipesu kui ka töötajate tööriideid pestakse pesumajas. Patsientide voodipesu kogutakse pesu vahetamisel palatitest pesukottidesse. Nakkusohtlik ja verine pesu kogutakse eraldi kottidesse ning saadetakse märgistatud kilekottidega pesumajja. Osakondade perenaised viivad igal hommikul kokku kogutud musta pesu ja töötajate tööriided esimesele korrusele musta pesu lattu. Pesu transporditakse kärudega. Enne pesumajja saatmist pesu enam eraldi sorteerima ega lugema ei pea. Musta pesu lattu tuleb pesumaja töötaja ise pesukottidele järgi ja viib pesumajja. Mustale pesule järgi tulles tuuakse ka puhas pesu, mis ladustatakse puhta pesu laos. Iga osakonna perenaine võtab oma osakonnale kuuluva puhta pesu ja viib käruga tagasi osakonda. Osakonnas ladustatakse pesu pesuladudes. Voodivarustusele, madratsitele ja patsientide isiklikele esemetele tehakse vajadusel aurudesinfektsioon. Aurudesinfektsiooniks kasutatakse desinfektsioonikambreid, mis asuvad haigla esimesel korrusel. 19 Pesupesemise valdkonda täpsustavad järgmised dokumendid: Nakkusohtliku pesu käitlemine Sterilisatsiooni juhend Leping pesumajaga 5. TÖÖKESKKOND, INFRASTRUKTUUR 5.1. Infrastruktuur Patsientidele/klientidele raviprotseduurideks ja toetavateks tegevusteks ettenähtud ruumid peavad vastama kehtestatud nõuetele nii tegevuste, majutuse kui hügieenitingimuste osas. Erinevate protseduuride ja tegevuste toimimiseks on määratud vastutavad isikud ja sõlmitud vastavad hoolduslepingud:  Pisiremonttööd – teostamise eest vastutab majandusosakonna juhataja. Pisiremonttöid teostavad oma maja remonditöölised.  Liftide korrashoid – sõlmitud hooldusleping, mille kohaselt toimub profülaktiline hooldus ja parandus. Tehniline kontroll toimub 1 kord aastas. Hooldusfirmal on kohustus teatada remondivajadusest. Rikke korral teavitatakse hooldajafirmat, kes parandab rikke.  Sisekoristustööd – teostavad koristajad. Koristustööde osas teostatakse töid vastavalt hooldussektoritele, et vältida ristsaastumise ohtu. Koristustööde tegemisel lähtutakse koristusplaanist.  Välikoristustööd – teostab majahoidja.  IT-tehnika korrashoid – hooldus- ja remonttöid teostavad infotehnoloogid.  Jäätmekäitlus – nõuetekohase jäätmekäitluse eest vastutajad ja kord on ära toodud Nakkustõrjekäsiraamatus olevas juhendis Jäätmete kahjutustamine. Jäätmete äraviimiseks on sõlmitud tegevusluba omavate jäätmekäitlusfirmadega lepingud.  Pesupesemine – voodiriiete, töötajate tööriiete ja muude mitmekordselt kasutatavate riidematerjalide pesu pesemiseks on sõlmitud leping pesumajaga.  Toiduvalmistamine – toimub asutuse köögiblokis. Toiduhügieeni kontroll toimub enesekontrolliplaani alusel.  Elektritööd – pisielektritööd teostab oma maja remonditööline (elektrik). Elektripaigaldiste hoolduseks on sõlmitud hooldusfirmaga leping. Remondivajadusest teavitab hooldajafirma.  Soojuse ja veesüsteemi korrashoid – korrasolekut jälgib majandusosakonna juhataja. Pisirikkeid parandavad oma maja remonditöölised. Suuremate rikete korral kutsutakse välja avariiteenistus.  Ventilatsioonisüsteemi puhastus – teostatakse ettenähtud sagedusega hooldusfirma poolt.  Tuletõrjesignalisatsioonisüsteem – sõlmitud hooldusteenuse leping. Infrastruktuuri valdkonda täpsustavad järgmised dokumendid: Jäätmete kahjutustamise juhend Koristusplaan Köögi puhastus- ja desinfitseerimisplaan Kontroll- ja hooldusaktid 5.2. Töökeskkond 5.2.1. Nõuded töökeskkonnale Haigla töökeskkonna korraldust, riske ja nende vältimist on kirjeldatud nakkustõrje ja töökeskkonna dokumentides. Haigla töökeskkond on kaardistatud ja riskianalüüsid koos riskide suuruse hindamisega on läbi viidud vastavalt valdkonda reguleerivatele õigusaktidele. Koostatud on riskitaseme vähendamiseks kasutusele võetavate abinõude ja meetmete plaan. Abinõude ja 20 meetmete plaan koostatakse iga-aasta kohta. 5.2.2. Töökeskkonna korraldus AS Põlva Haiglas Haigla kohustub tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise töökeskkonnas. Töötervishoiu ja tööohutuse alast praktilist tööd haiglas korraldab ja teeb: 1) osakonna- ja õendusjuhid, kelle ülesandeks on tagada töötajatele tervislikud ja ohutud töötingimused ning korraldada sissejuhatav, esma- ja täiendjuhendamine vastavalt kehtivale korrale; 2) töökeskkonnaspetsialist, kes täidab töötervishoiu ja -ohutuse alaseid ülesandeid haiglas, seal hulgas jälgib ja kontrollib töötingimusi ning teeb ettepanekuid ohutu töökeskkonna loomiseks, koostab ohutusjuhendid tehtavatele töödele ja kasutatavatele seadmetele, kontrollib töötervishoiu ja tööohutuse ning tuleohutusnõuete täitmist, korraldab töötajate töötervishoiu ja tööohutuse alast juhendamist ning korraldab tööõnnetuste ja kutsehaiguste registreerimist ja uurimist; 3) töökeskkonnavolinik, kes on töötajate valitud esindaja osakonnas ja kes jälgib töötervishoiu ja tööohutuse abinõude rakendamist osakonnas ning teeb ettepanekuid töökeskkonna parendamiseks; 4) tööandja ja töötajate esindajatest koosnev töökeskkonnanõukogu, kes jälgib töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmist haiglas, registreerib ja analüüsib tekkivad probleemid, teeb ettepanekuid nende lahendamiseks ning jälgib vastuvõetud otsuste täitmist. Viib vastavalt vajadusele, kas üks või kaks korda aastas, läbi osakondades töötervishoiu ja tööohutuse kontrolli. Puuduste ja eeskirjade rikkumiste kohta koostab protokolli, mille esitab tegevdirektorile. Kõik haiglas kehtivad tuleohutuse-, töötervishoiu- ja tööohutuse nõuded ning töösisekorra-eeskirjad on välja töötatud Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktide põhjal ning on kooskõlas Töölepingu seadusega, teiste Eesti Vabariigi seadustega ja kollektiivlepinguga. Lähem tutvumine nendega toimub töökohal. Kogu töötervishoiu ja tööohutusalase töökorralduse aluseks on Töötervishoiu ja tööohutuse seadus ning selle alusel sätestatud määrused jt õigusaktid. Seaduse ja teiste asjasse puutuvate õigusaktide tekst on kõige hõlpsamini leitav Tööinspektsiooni Interneti koduleheküljelt www.ti.ee (valida link „õigusaktid“). Haigla töötervishoiu ja tööohutusalast tegevust kontrollib Eesti Vabariigi Tööinspektsioon, kellele alluvad piirkondlikud tööinspektsioonid. Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsioon Põlvas asub aadressil Aasa 5-1 ja kontakttelefon on 56230521. 5.2.3. Liikumisteed Töökohtade ja liikumisteede nõuded on kirjeldatud riskianalüüsides ja tuleohutusnõuetes. Haiglas on koostatud tulekahju korral tegutsemise plaan ja enesekontrolli tuleohutusaruanded. Koridorides ja dušširuumides on kasutatud libisemiskindlaid materjale ning ruumides liikumine ratastooliga on võimalik. Haigla osakonnad on varustatud tulekindlate uste, automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi, nõutud arvu tulekustutite, tuletõrjevoolikukappide ja evakuatsiooni suunavate valgustatud viitadega. Liikumisteed on tähistatud igal korrusel paiknevatel evakuatsiooniplaanidel. Ruumide ustel on ruumi nimetus. Olemas on õekutsesüsteemi nupud. 21 5.2.4. Tuleohutus Tuleohutus on kirjeldatud AS Põlva Haigla tulekahju korral tegutsemise plaanis. Haigla ruumid on vastavuses tuleohutusnõuetega. Määratud on tuleohutuse üldvastutaja ning eraldi vastutajad osakondades. Regulaarselt viiakse läbi personali tuleohutusalast teoreetilist ja praktilist koolitust. Haiglas on välja ehitatud ja paigaldatud ATS süsteem, mis on ühendatud Häirekeskusega. Olemas on piisav arv käsikustuteid (pulber- ja süsihappegaaskustutid ning üks rasvakustuti) ja tuletõrjevoolikukappe. Koostatud on seadmete kasutamise ohutusjuhendid ja ohutusjuhendid tehtavatele töödele ning olemas on ka elektrikorralduse dokumendid. Toimub regulaarne tehniliste vahendite ja seadmete ning aparatuuri hooldus. On sõlmitud lepingud ja koostatud hooldustegevuse ajagraafikud hooldust teostavate firmadega. 5.2.5. Töö- ja puhkekeskkond Personalile on loodud kaasaegne motiveeriv töökeskkond: osakondades on puhkeruumid, dušširuumid, individuaalsed garderoobikapid riietumiseks ning tööprotsessi kavandamisel lähtutakse Töölepingu seadusest, töölepingust ja kvalifikatsiooni säilitamisele esitatavatest nõuetest. Koostatud on osakondade lõikes töökeskkonna riskianalüüsid, mida uuendatakse vastavalt vajadusele nt töötingimuste muutumisel, töövahendite või tehnoloogia uuendamisel. Töötajaid on teavitatud töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest. On korraldatud töötajate tervise kontrollimine töötervishoiuarsti juures ning kantud sellega seotud kulud. Haiglas on määratud esmaabiandjaks erakorralise meditsiini osakond (EMO), kus asuvad ka esmaabivahendid. Töötaja tööle asumisel viiakse läbi sissejuhatav- ja esmajuhendamine ning vajadusel korraldatakse ka väljaõpe. Vastavalt vajadusele korraldatakse töötajatele ka täiendjuhendamist. Töö- ja puhkeaja ning töökeskkonna korraldust reguleerivad Töölepingu seadus, Töötervishoiu ja tööohutuse seadus ning AS Põlva Haigla töösisekorraeeskirjad. 5.2.6. Töövõtted Personal teeb oma erialaga seonduvaid tegevusi vastavalt meeskonnatöö põhimõtetele, kus lähtutakse organisatsioonis omaksvõetud tõekspidamistest, väärtustest ja eesmärkides, mis on suunatud patsiendi/kliendi rahulolule ja elukvaliteedi tõstmisele. Läbiviidavad õendus-, hooldus- ja rehabilitatsioonitegevused toimuvad tulenevalt erialasest pädevusest, kvalifikatsioonist, kus säilitatakse patsiendi/kliendi autonoomia ning tema tervisega seotud otsustamisprotsessidesse kaasatakse ka patsient/klient ning tema omaksed. Töös patsiendi/kliendiga lähtutakse holistlikust inimkäsitlusest, õendus-, hooldus- ja rehabilitatsioonitegevuses on kesksel kohal inimene, tema vajadused ja ootused teenusele. Personali terviseriskide vähendamiseks kasutatakse ergonoomilisi töövõtteid, koolitusi ja vastavaid abivahendeid (nt libistuslinad, transpordikärud, hooldustehnika). 5.2.7. Töötaja vaimne tervis Organisatsioonikultuur toetab inimlikku suhtumist olenemata töö spetsiifikast ja juhtimise tasemest. Igast töötajast peetakse lugu ja võimaldatakse osalust organisatsioonis toimuvatest arengutest ja sotsiaalset laadi tegevustest. Olukord loob terve positiivselt toimiva keskkonna, mis hoiab ära või vähendab seoses raske tööga tekkida võivat stressi ja vaimset pinget. Haiglas kasutatavad meetmed töötajate vaimse tervise tasakaalus hoidmisel: 22   korraldatakse halvasti toimivad tööprotsessid ümber;  usaldatakse töötaja enesekontrollivõimet, suurendades tema iseseisvust ja valikuvabadust;  püütakse leida tasakaal pingutuse ja tasu vahel;  kaasatakse töötajad otsustamisse ja probleemide lahendamisse;  parandatakse teabevahetust ja antakse töö kohta tagasisidet;  pakutakse täiendusõpet, et tagada töötajate pädevus;  julgustatakse töötajaid üksteist toetama;  kasutatakse paindlikke töögraafikuid, reguleeritakse töökoormust. Liigutakse rotatsiooni põhimõttel raskelt patsiendilt kergemale, et taastada töövõimet ning vaimset ja füüsilist ressurssi;  pingetest vabanemiseks on igas osakonnas personali puhkeruum;  korraldatakse ühisüritusi, väljasõite;  töötajaid tunnustatakse, makstakse võimalusel toetusi ja tehakse soodustusi. 5.2.8. Tööriided ja isikukaitsevahendid Kõik töötajad on varustatud tööriietega. Kõikidel töötajatel on tulenevalt ameti eripärast ja sellest tulenevatest terviseriskidest võimalik kasutada vastavaid isikukaitsevahendeid (kindad, põlled, maskid, prillid, peakatted jm). Töökeskkonna valdkonda täpsustavad järgmised dokumendid: Osakondade riskianalüüsid Töötervishoiu ja tööohutusalane tegevuskava AS Põlva Haigla töösisekorraeeskirjad AS Põlva Haigla töötervishoiu ja tööohutuse sissejuhatav juhend haiglasse tööle asujale Ohutusjuhendid tehtavatele töödele ja kasutatavatele seadmetele Käskkirjad (nt esmaabiandja määramine, töötajate tervisekontrolli kord jms) Aastaaruanded (nt enesekontrolli tuleohutusaruanne, töökeskkonnanõukogu tegevusaruanne) Tulekahju korral tegutsemise plaan Isikukaitsevahendite kasutamise juhend 6. HÜGIEEN JA JÄÄTMEKÄITLUS 6.1. Hügieen ja nakkustõrje Hügieeni ja nakkustõrje korralduse aluseks on “Haiglanakkustõrje standardid” 2000. Hügieeni ja nakkustõrje korralduse eest vastutab haigla õendusjuht. Õendusjuhil on õigus vastutusi delegeerida. Perenaised tagavad hügieenile tundlikes ruumides seepide, desinfitseerimisvahendite ja ühekordsete kuivatusvahendite olemasolu. Koristusvahenditega täies mahus komplekteeritud kärud on olemas iga osakonna koristusruumides ja iga ruumi koristuseks on olemas oma mopp. Moppide pesemine toimub pesumajas. Haiglas on koostatud puhastamis- ja desinfitseerimisplaan (koristusplaan), mis sisaldab:  seadmete, ruumide puhastamise ja desinfitseerimise korda;  puhastamiseks ja desinfitseerimiseks kastutatavate vahendite loetelu ja doseeringuid;  puhastamise- ja desinfitseerimise sagedust. Hügieeni ja nakkustõrje korraldus ja kontroll on dokumenteeritud vastavates juhendites. Väliskontrolli teostab Terviseamet. 23 Hügieeni ja nakkustõrje valdkonda täpsustavad järgmised dokumendid: Haigla nakkustõrje käsiraamat Koristusplaan 6.2. Puhastamiseks ja desinfitseerimiseks kasutatavad ained ja nende hoidmine Puhastamiseks kasutatakse aineid, mille ostmisel on müüja kaasa andnud tootja poolt väljastatud toote ohutuskaardi ja kasutusjuhendi ning desinfitseerimiseks kasutatavate ainete puhul Terviseameti väljastatud kasutamise nõusoleku ärakirja. Haiglas kasutatavad puhastamis- ja desinfitseerimisained on ära toodud koristusplaanis. Puhastamiseks, pesemiseks ja desinfitseerimiseks kasutatavaid aineid säilitatakse üldjuhul originaalpakendites. Kui ained valatakse mitteoriginaalpakenditesse, siis tähistatakse uus pakend nõuetekohaselt. Puhastamiseks või desinfitseerimiseks kasutatav inventar on vastava märgistusega. Toidu käitlemise seadmete, toiduga kokkupuutuvate töövahendite ja tööpindade puhastamise ning desinfitseerimise nõuetekohasuse kontrolli tehakse vähemalt kaks korda aastas laboratoorsete meetoditega. Laboratoorsete analüüside protokolle säilitatakse vähemalt kaks aastat. Puhastamise ja desinfitseerimise valdkonda täpsustavad järgmised dokumendid: Koristusplaan Kemikaalide tootelehed ja ohutuskaardid 6.3. Jäätmekäitlus Haigla rakendab vastavalt Jäätmeseadusele kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete tekke vältimiseks/vähendamiseks ettevõtte tegevuses ja tekkinud jäätmete koguste ohtlikkuse vähendamiseks. Võimalusel korraldatakse jäätmete kasutamist teise toormena. Peetakse koguselist ja liigilist arvestust jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta. Välditakse ohtlike jäätmete segunemist omavahel ja teiste jäätmetega. Töötajad paigutavad jäätmed tekkekohas liikide kaupa eri taarasse. Jäätmete käitlemise kord ja käitlemise eest vastutajad on ära toodud jäätmete kahjutustamise korras. Haiglas on määratud toidu- ja köögijäätmete, kahjurite eest kaitsmise ning jäätme panipaikade puhtuse eest vastutavaks isikuks köögi juhataja. Toidujäätmeid ja muid jäätmeid ei koguta käitlemisruumidesse rohkem, kui see on töö nõuetekohase tegemise ajal vältimatu. Jäätmed eemaldatakse käitlemisruumist nii sageli kui vajalik, kuid vähemalt üks kord päevas, tööpäeva lõpus. Jäätmeid hoitakse eraldi suletavas mahutis või nõus. Jäätmemahuti või nõu on sobiva konstruktsiooniga, heas korras, kergesti puhastatav ja vajadusel desinfitseeritav. Jäätmekäitluse valdkonda täpsustavad järgmised dokumendid: Haigla nakkustõrje käsiraamat 7. TEENUSE OSUTAMINE 7.1. Teenuse regulatsioon Tervishoiuteenuse osutamisel lähtutakse teenust reguleerivatest õigusaktidest nt Tervishoiuteenuste korraldamise seadus, Eesti Haigekassa seadus, Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded jt. Protsesside kirjeldamisel ja teostamisel lähtutakse haigla normdokumentidest ning arstide ja õdede eriala klassifikatsioonist ja kutse-eetikast ning hea tava käitumisnormidest. 7.2. Teenusele saamise alus Erakorralised patsiendid saabuvad erakorralise meditsiini osakonna (EMO) kaudu. Plaanilisele 24 teenusele tulemisel toimub patsiendi/kliendi registreerimine järjekorda. Patsientide/klientide registeerimisel tervisehoiuteenusele lähtutakse ravijärjekorra pidamise reeglitest AS Põlva Haiglas ja rehabilitatsiooniteenusele registreerimisel Sotsiaalkindlustusameti poolt sõlmitud halduslepingust. Tervishoiuteenusele tulemisel eeldatakse suunamiskirja perearstilt või eriarstilt koos väljavõttega patsiendi ambulatoorsest haigusloost, kus on olemas andmed teostatud uuringute, püstitatud diagnooside ja määratud ravi kohta. Vastavalt haigekassa määrusele saab patsient/klient ilma suunamiskirjata pöörduda ambulatoorsetele eriarsti vastuvõttudele (günekoloog, psühhiaater, nahaarst, silmaarst ja trauma puhul kirurg). Rehabilitatsiooniteenusele saab suunamiskirja alusel. Raviteenuse puhul toimub patsiendi konsulteerimine ja vastavalt kas ravi ja/või uuringute määramine, vajadusel kõrgemasse etappi konsultatsioonile või ravile suunamine. Rehabilitatsiooniteenuse puhul toimub kliendile rehabilitatsiooniteenuse osutamine. Teenustele saamise valdkonda täpsustavad järgmised dokumendid: Ravijärjekorra pidamise reeglid AS Põlva Haiglas Patsiendi haiglasse tulemise kord Teenuste kättesaadavuse tagamine Haigekassa leping Rehabilitatsiooni leping Haldusleping 7.3. Teenuste hind ja tasustamine Arsti-, õendusabi- ja rehabilitatsiooniteenuste pakkumine toimub tegevuskirjelduste ja hinnakirjade alusel. Enamjaolt tegeleb ettevõte passiivse müügiga, see tähendab, et patsiendid/kliendid pöörduvad ise haigla poole. Hinnakiri on koostatud Eesti Haigekassa ja Sotsiaalkindlustusameti poolt. Tasuliste teenuste hinnakirjade koostamisel võetakse arvesse Eesti Haigekassa ja Sotsiaalkindlustusameti poolt kehtestatud hindade piirnorme. Tasuliste teenuste hinnakirjad on kinnitatud käskkirjadega või patsiendi/kliendiga sõlmitud lepingutes lähtuvalt eelnevalt kinnitatud hinnakirjadest. Tasuliste teenuste hinnakirjade ülevaatus toimub reeglina 1 kord aastas juhatuse poolt. Pärast tervishoiuteenuse osutamist saadetakse raviarved Eesti Haigekassale, mille alusel toimub maksmine. Rehabilitatsiooniteenuste puhul saadetakse kogu dokumentatsioon Sotsiaalkindlustusametile, mille alusel toimub teenuste eest tasumine. Oma teenuste paremaks tutvustamiseks on loodud ettevõtte kodulehekülg http://www.polvahgl.ee/ mille kaasajastamise eest vastutab infotehnoloog. Teenuste hinna ja tasustamise valdkonda täpsustavad järgmised dokumendid: Eesti Haigekassa hinnakiri Tasuliste teenuste hinnakiri Rehabilitatsiooniteenuse raames osutatavate teenuste hinnakiri 7.4. Nõusolek teenuse osutamiseks Haigla peab oma tegevuskohas teatavaks tegema iga patsiendi/kliendi õiguse pöörduda teenuse osutamise suhtes tekkinud kaebusega vastava isiku poole. Arsti- ja õendusabi teenuse saamise nõusolekut kinnitavad patsiendid/kliendid nõusoleku lehel. Rehabilitatsioonikeskuse kliendid kinnitavad nõusolekut teenuse saamise kohta isiku rehabilitatsiooniplaanis. Igale patsiendile/kliendile tehakse individuaalne plaan (rehabilitatsiooniteenuse tegevuskava, 25 juhtumiplaan, rehabilitatsiooniplaan), vastavalt tema vajadustele. Individuaalsed plaanid vaadatakse üle üks kord aastas. Haiglasse tulles informeeritakse patsienti/klienti tema õigustest ja kohustustest. Tutvumist kinnitab patsient/klient oma allkirjaga. Tegevuses juhindub haigla Euroopa Patsiendi Õiguste Hartast, Võlaõigusseadusest ja Isikuandmete kaitse seadusest. Teenuste osutamise nõusoleku valdkonda täpsustavad järgmised dokumendid: Patsiendi õigused ja kohustused Kliendi õigused ja kohustused 7.5. Teenuste osutamine Haigla pakub põhitegevusena järgmiseid teenuseid:  Tervishoiuteenused (arsti- ja õendusabiteenus)  Puuetega inimeste rehabilitatsioon Teenuste paremaks toimimiseks on loodud osakondadepõhised tegevusjuhendid, mis kirjeldavad pakutavaid teenuseid koos kohustuste ja õigustega ning sisaldavad viiteid osakondadepõhistele juhendmaterjalidele ning kasutatavatele vormidele. Teenuseid identifitseeritakse teenuste kirjelduste abil, mis on tehtud avalikkusele kättesaadavaks ettevõtte kodulehel, samuti infobuklettide, lepingute ja hinnakirjade kaudu, mis on kättesaadavad patsientide/klientide teenindamisega seotud isikute kaudu. Haiglas tagatakse patsiendile/kliendile kuuluvate esemete ja riiete hoidmine haiglas viibimise ajal. Kui rehabilitatsiooniteenusel kasutatakse patsientide endi toodud ravimeid, mähkmeid jms, tähistatakse need vastavalt, hoidmaks ära nende segunemise. Juhul, kui patsiendi omandiga midagi juhtub (läheb kaotsi, rikneb) teavitatakse patsiendi esindajat/patsienti sellest kirjalikult esimesel võimalusel. Selleks, et tagada teenuste kõrge kvaliteet:  kasutatakse ainult vastavaid nõuetekohaseid ravimeid ja muid meditsiinilisi preparaate;  on määratletud sobivad seadmed ja metoodika teenuste teostamiseks;  kasutatakse vastava ettevalmistusega kvalifitseeritud personali;  kasutatakse spetsiifilisi juhendeid;  teostatakse jooksvat kontrolli teenuste kvaliteedi üle. Teenuste jälgitavus tagatakse alljärgnevate tegevusvaldkondade kaupa alljärgnevalt:  Puuetega inimeste rehabilitatsioon – rehabilitatsiooni andmestik  Tervishoiuteenused (arsti- ja õendusabiteenus) – õendus- ja haiguslood, patsiendikaart Haigla tagab patsiendi/kliendi (haigus)loo säilimise rehabilitatsiooni andmestike, patsiendikaartide, õendus- ja haiguslugude säilitamise abil. Teenuse lõpetamisel hinnatakse planeeritud eesmärkide saavutamist ja rehabilitatsiooniteenuste puhul edastatakse saadud info Sotsiaalkindlustusametile. Tervishoiuteenuste puhul edastatakse Eesti Haigekassale raviarve ja perearstile järjepidevuse tagamiseks nii ambulatoorsest kui statsionaarsest haigusloost epikriis. 26 Uuringute sihipärasus, kvaliteet ja ohutus patsientidele/klientidele tagatakse personali kvaliteedi ja aparatuuri ning vahendite hoolduse, järelvalve ja kvaliteediga. Uuringute läbiviimine on dokumenteeritud. Kiirgusohutuse nõuded ja haigla poolt kiirgusohutuse tagamiseks kasutusele võetud meetmed on kirjeldatud kiirguskäsiraamatus, mis asub röntgenkabinetis. Röntgenkiirgusega kokkupuutuvate töötajate kiirgusdoose kontrollitakse regulaarselt isikudosimeetritega Keskkonnaameti kiirgusosakonna poolt. Teenuste osutamise valdkonda täpsustavad järgmised dokumendid: AS Põlva Haiglas ambulatoorse ja statsionaarse ravi jaoks kasutada olevate ruumide ja aparatuuri nimekiri Ohjeldusmeetmete rakendamise kord AS Põlva Haiglas Tegevusjuhised (nt tegevusjuhis lamatiste puhul, tegevusjuhis vereülekandeks, tegevusjuhis patsientide ohutuse tagamiseks kukkumisriskide ennetamiseks ja hindamiseks) 7.6. Teenuste osutamise põhi- ja tugiprotsessid AS Põlva Haigla põhiprotsessideks on tervishoiu, tervisedenduse ja rehabilitatsiooni teenuste osutamine ja arendamine. Haigla põhiväärtuste kohaselt on haiglale oluline, et ollakse oma patsientide/klientide jaoks professionaalsed, usaldusväärsed ning nende vajadustest lähtuvad, seetõttu tegeletakse pidevalt olemasolevate ning uute teenuste arendamisega. Teenuste arendamisel ja parendamisel on meile oluliseks sisendiks patsientidelt/klientidelt, nende lähedastelt, töötajatelt, teenuse rahastajatelt, erinevatelt koostööpartneritelt kogutud tagasiside. Nimetatud osapooli kaasatakse uute teenuste väljatöötamisse. Põhiprotsessid on kirjeldatud vastavates tegevusvaldkondade juhenddokumentides (tegevusjuhendid, protseduuride kirjeldused, töökorrad). Kõik juhenddokumendid on dokumenteeritud vastavalt tööseadusandluse õiguslikule raamistikule. Põhiprotsesside tulemuslikkust hinnatakse ja analüüsitakse siseauditite käigus (täpsem info punkt 12.1). Juhenddokumente vaadatakse üle ja vajadusel täiendatakse üks kord aastas juhtkonna, osakonna juhatajate ja õendusjuhtide poolt. Tugiprotsessideks on organisatsiooni juhtimine, finantsjuhtimine ja asutusesisene raamatupidamine, personalitöö ja -koolitus, tugiteenuste juhtimine, töötervishoid, töö- ja tuleohutus, tervisedendus, hügieen ja jäätmekäitlus, kommunikatsioonijuhtimine ja infosüsteemi juhtimine, andmekaitse. Teenuste osutamise põhi- ja tugiprotsesside valdkonda täpsustavad järgmised dokumendid: Tegevusjuhised (nt tegevusjuhis lamatiste puhul, tegevusjuhis vereülekandeks, tegevusjuhis patsientide ohutuse tagamiseks kukkumisriskide ennetamiseks ja hindamiseks) Protseduuride kirjeldused (nt veenivere võtmine, gastroskoopia, sigmoidoskoopia ja laparoskoopia teostamise kirjeldused, füsioteraapia basseinis, psühhoteraapia, käsimassaaž, pereteraapia jms) AS Põlva Haigla rehabilitatsioonikeskuse töökord AS Põlva Haigla taastusravi osakonna töökord Kliendi kaasamine rehabilitatsiooniprotsessi 7.7. Teenuste riskide vähendamine Igal patsiendil/kliendil ja töötajal on olema võimalus elada ja töötada tervisttoetavas keskkonnas ja teha teadlikke tervislikke valikuid. Terviseriskide vähendamine on oluline patsiendi/kliendi ja 27 töötaja edasiseks arenguks, kuna tervist mõjutavad kõik inimtegevuse valdkonnad ja tervis mõjutab kõiki teisi valdkondi. Haigla juhindub oma tegevuses riskide vähendamisel Ravimiseadusest, Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusest. Patsientide/klientidega seotud toimingute dokumenteerimine toimub kooskõlas Arhiiviseadusega, Isikuandmete kaitse seadusega. Töökorralduse ja juhtimise kvaliteedi ning riskivaba teenuse pakkumise tagamiseks on haiglas koostatud töötajate ametijuhendid, milles on määratletud ametikoht organisatsioonis, töötajate kohustused, õigused, vastutus ja töökirjeldused. Töökoormuse puhul lähtutakse Eesti Arstide Liidu ja Eesti Õdede Liidu poolt soovitatavatest piirnormidest ja seadusandluses kehtestatud normidest. Koostatud on haigla osakondade töökeskkonna riskianalüüsid, mis käsitlevad töökohal tekkivaid riskitegureid ja nende vältimise võimalusi. Teenuste riskide vähendamise valdkonda täpsustavad järgmised dokumendid: Nõusolekud erinevate teenuste/protseduuride osutamiseks (nt laparoskoopia, narkoos jms) Narkoosieelne küsitlusleht Nõusolek isikuandmete töötlemiseks AS Põlva Haigla eetikastandard Konfidentsiaalsusleping Juhend patsiendi ja/või omaste informeerimiseks meditsiinilise tegevuse ebasoovitavatest tagajärgedest (tüsistused, letaalne lõpe jm) Hea tahte koostööleping Ametijuhendid Patsiendi õigused ja kohustused Kliendi õigused ja kohustused Töösisekorraeeskirjad AS Põlva Haigla rehabilitatsioonikeskuse töökord AS Põlva Haigla taastusravi osakonna töökord Osakondade töökeskkonna riskianalüüsid Tegevusjuhis patsientide ohutuse tagamiseks kukkumisriskide ennetamiseks ja hindamiseks Vere ja teiste kehavedelikega levivate infektsioonide vältimine teravate instrumentide poolt põhjustatud vigastuste ärahoidmise teel. Tööalase kokkupuutejuhtumi (KPJ) järgne käitumine 7.8. Kaebuste käsitlemine Patsientide/klientide kaebuste registreerimise, lahendamise ja tagasiside andmise kord on kehtestatud kaebuste, registreerimise, lahendamise ja tagasiside andmise korras. Kord on välja töötatud, et tõsta töötajate, patsientide/klientide ja koostööpartnerite turvatunnet, rahulolu ja parendada teenuste kvaliteeti. Kord sätestab haigla töötajate, patsientide/klientide ning teiste asutuse poole pöörduvate isikute ettepanekute ja kaebuste menetlemise. Korra rakendamisel juhindutakse kehtivast seadusandlusest ning haigla eetikastandardist. Patsiendil/kliendil ja külastajal on võimalik avaldust esitada kirja teel, elektrooniliselt, suuliselt või vormikohasel blanketil. Kaebuste käsitlemise valdkonda täpsustavad järgmised dokumendid: Kaebuste registreerimise, lahendamise, tagasiside andmise kord AS Põlva Haiglas AS Põlva Haigla eetikastandard 28 7.9. Patsiendi/kliendi ning koostööpartnerite rahulolu uurimine Haiglas viiakse kord aastas läbi patsientide rahulolu uuring. Ühel aastal viiakse uuring läbi statsionaarsete ja järgmisel aastal ambulatoorsete patsientide seas. Peale täidetud küsimustike analüüsimist koostatakse ettepanekute ja kaebuste kokkuvõtte ning analüüs ja arutelu koos tulemuste protokollimisega. Patsientide rahulolu analüüsi tulemused avalikustatakse haigla kodulehel ja esitatakse haigla personali koosolekutel. Lisaks üldisele rahulolu uuringu läbiviimisele viiakse taastusravi osakonna patsientide ja rehabilitatsioonikeskuse klientide seas läbi ka täiendav rahuolu uuring. Taastusravi osakonna patsientide seas viiakse uuring läbi üks kord raviperioodi jooksul ja rehabilitatsioonikeskuse klientide seas üks kord aastas rehabilitatsiooniteenuste osutamise järgselt. Peale täidetud küsimustike analüüsimist koostatakse ettepanekute ja kaebuste kokkuvõtte ning analüüs ja arutelu koos tulemuste protokollimisega. Patsientide ja klientide rahulolu analüüsi tulemused avalikustatakse haigla kodulehel ja esitatakse haigla personali koosolekutel. Tagasiside ja rahulolu uuring taastusravi osakonna ja rehabilitatsioonikeskuse koostööpartnerite seas viiakse läbi üks kord aastas, kasutades selleks tagasiside küsimustikku. Tagasiside ja parendusettepanekute alusel koostatakse kokkuvõte ning analüüs ja arutelu koos tulemuste protokollimisega. Koostööpartnerite tagasiside analüüsi tulemusi tutvustatakse töötajatele koosoleku vormis ja on avalikult kättesaadavad haigla kodulehel. Parendusettepanekuid arvestatakse järgmise aastaplaani koostamisel. Patsiendi/kliendi ning koostööpartnerite rahulolu uurimise valdkonda täpsustavad järgmised dokumendid: Patsiendi rahuolu uuringute tulemused Taastusravi osakonna patsiendi ja rehabilitatsioonikeskuse kliendi rahulolu uuringute tulemused Taastusravi osakonna ja rehabilitatsioonikeskuse koostööpartnerite rahulolu uuringute tulemused 8. DOKUMENTATSIOON 8.1. Dokumendisüsteemi eesmärk Dokumendisüsteem on dokumentide loomise, saamise, kasutamise ning säilitamise korraldamine ning selleks loodud süsteem. Dokumendisüsteemi eemärk on tagada väärtuslikku teavet tagavate dokumentide säilimine ning kättesaadavus. Dokumendisüsteem peab tagama, et dokumentide ja arhiivi haldamine toimuks süstemaatiliselt ja et kõik dokumentidega tehtavad toimingud oleksid tuvastatud. Dokumendisüsteem peab:  rutiinselt hõlmama kõiki haigla tegevusala dokumente;  korraldama dokumente nii, et see kajastab haigla tegevusprotsesse;  kaitsma dokumente lubamatu muutmise eest;  toimima infoallikana dokumentides dokumenteeritud tegevuse kohta;  võimaldama kohe juurdepääsu kõikidele dokumentidele ja nende andmetele. Dokumendisüsteem lähtub haigla vajadustest ja toetab haigla tegevuste eesmärke. Dokumendid, nende eluiga ja tähtsus on erinev. Kui dokumendid kaotavad oma tähenduse mingi aja jooksul peale koostamist ja kasutamist, säilitatakse neid tõendusmaterjalina pikaks ajaks paberkandjal arhiivis. 29 Kuna dokumendid sisaldavad haigla jaoks väärtuslikku teavet, on säilitatavad dokumendid kergesti leitavad, kus nende ligipääs tagatakse vastavalt seda reguleerivale korrale. 8.2. Normatiivaktid Dokumentatsioon toetab haigla tegevusi, on oluliseks aluseks kvaliteedisüsteemi loomisel, kontrollimisel ja juhtimisel ning moodustab AS Põlva Haigla sihtotstarbelise toimimise ja jätkusuutliku arengu alused. Asjaajamiskord on haigla sisemine alusdokument, mis reglementeerib dokumenditöö korraldamist lähtuvalt kehtivatest õigusaktidest, pidades silmas haigla tingimusi. Dokumentide loetelu (dokumendiregister) on vahend haigla tegevuse käigus loodud ja saadud dokumentide liigitamiseks ja neile säilitustähtaja määramiseks. Dokumentide loeteluga on loodud dokumentide liigitamise skeem, kus loetletakse haigla tegevuse käigus tekkinud dokumentide sarjad, ning on määratud sarjade säilitustähtajad. Arhivaalide loetelu on asutuses alalhoitavate arhivaalide füüsilise ja intellektuaalse haldamise vahend. See loetleb asjaajamises tekkinud toimikuid või muid füüsilisi üksusi, kasutades dokumentide loetelust pärit liigitusskeemi. Üldised Eestis dokumendihaldust reguleerivad normatiivaktid, millele haigla tugineb:  Arhiiviseadus;  Avaliku teabe seadus;  Isikuandmete kaitse seadus;  Raamatupidamise seadus;  Töölepingu seadus;  Asjaajamiskorra ühtsed alused;  Arhiivieeskiri. 8.3. Dokumendi roll organisatsioonis Dokumentatsioon toetab organisatsiooni tegevusi, on oluliseks aluseks kvaliteedisüsteemi loomisel, kontrollimisel ja juhtimisel ning moodustab AS Põlva Haigla struktuuri eesmärgi ja sihtotstarbelise toimimise ning jätkusuutliku arengu alused. Dokumendihalduses eristatakse nelja taseme dokumente: Tase Kirjeldus/vormistus Lühikirjeldus 1. Kvaliteedikäsiraamat Kirjeldab kvaliteedisüsteemi kvaliteedielemente ja nende tagamist ühekaupa. Kokku on 12 kvaliteedielementi. 2. Tegevusvaldkondade Käsitleb üksikajalikult kõiki protsesside tegevusi kõigi juhenddokumendid: teenuse osutamise etappidel, koostatud tõenduspõhisust tegevusjuhendid, arvestades, toetab sisuliselt kvaliteedi käsiraamatut ja protseduuride on aluseks ametijuhendite koostamisel ning vastutuse kirjeldused, töökorrad jaotusel ja koolitusvajaduse väljaselgitamisel 3. Tegevuste sooritamise Kirjeldab üksikasjalikult tegevusvaldkondade juhendid, soorituste spetsiifilisi tegevusi, sh ka juhtimise ja kvaliteedi võtted ja meetodid valdkonnas 4. Töölehed ja protokollid Dokumenteeritud vahendid andmete kogumiseks ja süstematiseerimiseks valdkonna tegevuste kohta. Siia 30  kuuluvad ka tööaruanded, raportid, isikutoimikud. Dokumendid on ühelt poolt abiks vastava töölõigu korraldamisel, kus nende kasutamine ühelt poolt toetab õigete töövõtete kasutamist ja nende tegevuse sooritamist ning teiselt poolt on protsessitegevused ka dokumenteerimise aluseks, aidates tagada kvaliteet ja luua tõenduspõhist professionaalset praktikat selle edasiseks parendamiseks. Dokumente (nt kvaliteedikäsiraamat, tegevusvaldkondade juhenddokumendid, tegevuste sooritamise juhendid, töölehed jms) vaadatakse üle iga-aastaselt ja vajadusel täiendatakse. 8.4. Dokumentidele juurdepääs Avalikuks kasutuseks olevad dokumendid on terviktekstina kättesaadavad asutusesisesel dokumendikettal ja/või paberkandjal sekretär-personalitöötaja juures. Asutusesisesele dokumentatsioonile ja programmidele on kehtestatud personaalsed juurdepääsupiirangud, vastavalt töö iseloomule. Isikuandmeteks, mille suhtes kehtib juurdepääsupiirang ja mis on ette nähtud AS Põlva Haigla siseseks kasutamiseks, loetakse delikaatsed (k.a meditsiiniandmed) ja muud eraelulised andmed. Eraelulisi isikuandmeid sisaldava dokumendi suhtes kehtib juurdepääsupiirang alates dokumendi koostamisest või saamisest. AS Põlva Haigla juhatus võib otsustada asutuseväliste isikute juurdepääsu võimaldamise asutusesiseseks tunnistatud teabele, kui see ei kahjusta haigla huve, v.a eraelulisi isikuandmeid sisaldavale teabele. Eraelulisi isikuandmeid sisaldavale teabele ja meditsiinidokumentatsioonile on juurdepääsuõigus vastavalt Isikuandmete kaitse seaduse peatüki 2 alusel. Dokumentatsiooni valdkonda täpsustab järgmine dokument: AS Põlva Haigla asjaajamise kord 9. TERVISEDENDUS 9.1. Tervisedenduse olemus ja eesmärgid Tänapäeval kulgevad haiglate arengutendentsid kahes üsna erinevas ja vastandlikus suunas. Ühel poolt püüdlevad haiglad parema diagnostika ja ravi poole, varustades end parimate kõrgtehnoloogiliste vahenditega. Teiselt poolt on haiglad muutumas tervisekeskusteks, kus teostatakse tervisedendamist, preventsiooni ja rehabilitatsiooni samaaegselt raviga. Viimasena mainitud suunda püüabki Tervist Edendavate Haiglate (TEH) liikumine arendada. Tervist edendavate haiglate erinevuseks ongi nende suurem rõhuasetus patsiendi/kliendi, tema lähedaste ja personali terviseharidusele ning organisatsiooni tasandil tervist toetava keskkonna kujundamisele, parandades seeläbi üksikisiku ja paikkonna tervist. Haiglate tervist edendavate programmide variatsioonid on lõputud, ulatudes tervisliku eluviisi propageerimisest haiglakoosseisule, patsiendile/kliendile ja sugulastele kuni toimetulekut toetavate koolitusprogrammideni kroonilistele haigetele ja nende lähedastele. Tervistedendavate haiglate ja terviseteenuste võrgustiku eesmärkideks on:  tõsta tervishoiuteenuse kvaliteeti;  integreerida terviseteenus (sh ennetus ja edendus) selgemalt raviteenuse juurde tervishoiuasutuste igapäevatöös ja kvaliteedijuhtimise süsteemis;  parandada patsiendi/kliendi, tema lähedaste ja haiglapersonali tervist ning rahulolu;  kujundada koostöös paikkonna institutsioonidega tervist soodustav keskkond elanikkonnale. 31 Tervist edendavate tervishoiuasutuste põhiprintsiibid, millest peaksid tervist edendavad tervishoiuasutused lähtuma, on järgmised:  arendama inimväärtust, võrdsust, solidaarsust ja ametieetikat;  arendama tervishoiutöötajate teadmisi erinevate elanikkonna gruppide rahvuslikest ja kultuurilistest vajadustest;  orienteeruma kvaliteedi parandamisele, patsiendi/kliendi, sugulaste ja personali heaolu parandamisele, keskkonnakaitsele ning õppiv ja arenev organisatsioon olemisele;  keskenduma tervisele, mitte ainult raviteenustele;  keskenduma patsiendi/kliendi jõuvarude ja eneseteostuse toetamisele;  kasutama ressursse ökonoomselt ja efektiivselt;  tegema koostööd teiste tervishoiuasutuste ja institutsioonidega paikkonnas. 9.2. Tervisedenduse korraldus Tervisedenduse korraldamisega tegeleb haigla terviseedenduse nõukogu, koosseisus haigla õendusjuht, ülemarst ja osakondade õendusjuhid, planeeritud tegevusi teostavad kõik töötajad. Tervisedendusega seotud materjalid on olemas ja kättesaadavad nii personalile kui ka patsiendile/kliendile. Temaatilisi ja tervisedenduslikke koolitusi ja tervisepäevi korraldatakse haiglas vastavalt plaanile. Haigla korraldab igal aastal kogukonda haaravaid tervisedenduslikke üritusi/koolitusi vastava plaani alusel, kus patsiendile/kliendile olulised tervisedenduslikud materjalid on alati kättesaadavad. 9.3. Tervisedenduse strateegia AS Põlva Haiglas Teenusele orienteeritud strateegiad:  ravi ja hoolduse kvaliteedi arendus;  patsiendiõpetus ja nõustamine, haigusprotsessi ohjamine, toimetulek;  tervisekasvatus. Haigla keskkonnale orienteeritud strateegia:  tervisliku töökoha edendamine. Paikkonnale orienteerutud strateegia  paikkonna elanike aktiivne kaasamine paikkonna elu puudutavate otsuste tegemisse, programmide planeerimisse, elluviimisse ja hindamisse. 9.4. Tervisedenduse standardid strateegia elluviimiseks 9.4.1. Teenusele orienteeritud strateegiad Juhtimispoliitika  Personali ametijuhendid  Tervisedenduslike tegevuste dokumenteerimist haiguslugudes auditeeritakse (haigla õendusjuht, ülemarst)  On olemas iga-aastane koolitusprogramm (haigla õendusjuht, ülemarst)  Tervisedenduslik poliitika ja selle järgimine vaadatakse üle üks kord aastas Patsiendi hindamine (õed, arstid)  Patsiendi vajaduste määratlemine ja vastav kanne tehakse õendus-/haiguslukku 32 Patsiendi informeerimine ja tervisedenduslik sekkumine  Patsiendile antav info ja tehtud toimingud on dokumenteeritud haigusloos  Patsiendi nõusolek on dokumenteeritud haigusloos  Kirjalik patsiendiinfo  Teostatakse patsiendi rahulolu uuringuid 9.4.2. Haigla keskkonnale orienteeritud strateegia  Tervisliku töökoha edendamine  Personali kaasatus arengustrateegiate väljatöötamisse  Arendatakse peresõbralikku poliitikat  Soodustatakse personali professionaalset arengut  Personali rahulolu uuringud 9.4.3. Paikkonnale orienteeritud strateegia  Tehakse koostööd perearstide, teiste haiglatega, omavalitsustega  On olemas meetmed patsiendi ravi toetava tervisedendusliku tegevuse järjepidevuse tagamiseks (koduõendus, vähihaigete toetusravi, koolitervishoid) 9.5. Tervisedenduslikud tegevused haiglas AS Põlva Haiglas korraldatakse erinevaid tervisedenduslikke tegevusi: 1) Põlva perekool (rasedatele ja noortele peredele, s.h. rasedate võimlemine ja ujumisvõimalus); 2) tervisetuba (suitsetamisest loobumise nõustamine, toitumisnõustamine, südame ja veresoonkonnahaiguste ennetamine ja nõustamine, naiste rinnavähi ennetus, tervisliku eluviisi nõustamine); 3) noorte nõustamiskabinet Amor (seksuaaltervis ja pereplaneerimine); 4) diabeedialane nõustamine; 5) vähihaigete kodune toetusravi ja haigete ning perede nõustamine; 6) personali koolitamine ja tervisepäevad; 7) töötervishoiu edendamine (vastavalt töötervishoiuarsti ettekirjutustele ja lisaks omapoolselt taastusravi protseduurid oma maja inimestele); 8) personali ja patsiendi/kliendi rahulolu uuringud; 9) personali ühisüritused (nt matkad, suvepäevad); 10) koostöö Põlva valla ja maakondlike tervisedenduslike üritustega. Tervisedenduse valdkonda täpsustavad järgmised dokumendid: Tervisedenduse käsiraamat Tervisedenduse tegevuskava 10. KOMMUNIKATSIOON 10.1. Sisekommunikatsioon Tagamaks ettevõttesisese sutlemise töötajate vahel kvaliteedijuhtimissüsteemi ja selle mõjususega seonduvates küsimustes, on haiglas kasutusel mitmed infovahetuse võimalused (infoallikad), mis tagavad, et kõikidele töötajatele edastatav informatsioon oleks:  täielik ja õige;  reeglipärane ja kiire;  ülevaatlik ja arusaadav. 33 Efektiivse sisekommunikatsiooni tagamine on oluline ka seetõttu, et töötajad oleks kaasatud mitte ainult teenuste osutamise vaid ka teenuste planeerimise ja hindamise protsessi. Personali sisekommunikatsioonis on kasutusel:  valve üleandmise koosolekud;  üldkoosolekud ja struktuuriüksuste koosolekud, teadetetahvlid;  tähtpäevade tähistamine;  personali rahulolu uuringud ja nende tulemustest tagasiside andmine;  sisetelefon;  asutusesisene infosüsteem;  iga-aasta alguses juhtkonna koosolekud (juhtkonna poolne info edastamine personalile);  haigla koduleht;  stendidel olev info;  õendusjuhtide koosolekud (1 kord nädalas);  töötajate personaalsed e-postid;  rehabilitatsiooni meeskonna koosolekud: - üldjuhul 1 kord nädalas, aga vajadusel ka tihedamini; - klientide või nende esindajate osalemise ja kaasamisega seotud meetmete, tegevuste ja korra ülevaatus/analüüs 1 kord aastas. Sisekommunikatsiooni tagamine ei ole oluline ainult personalile vaid ka patsientidele/klientidele, selleks on ka neile loodud võimalused informatsiooni kättesaamiseks. Patsientide/klientide sisekommunikatsioonis on kasutusel:  infolehed;  info stendidel;  haigla koduleht;  haigla registratuur  patsientide/klientide rahulolu uuringud ja tulemused haigla kodulehel;  tagasiside andmise võimalus (info haigla kodulehel ja osakondades ettepanekute ja kaebuste raamatud). 10.2. Väliskommunikatsioon Väliskommunikatsioonis on olulisel kohal AS Põlva Haigla koostöö ja suhted:  teiste raviasutustega;  omavalitsustega;  erialaseltsidega;  haigekassaga;  kogukonnaga;  lepingupartneritega;  meediaga. Koostööpartneritega sõlmitavad lepingud kirjutab alla asutuse juhatuse liige. Lepingutes on määratud nimeline kontaktisik, kes suhtleb igapäevatöös antud (riigi) asutusega. Probleemide tekkimisel või tähtsamate küsimuste lahendamiseks pöördub kontaktisik juhatuse liikme poole. 10.3. Osalemine välisprojektides AS Põlva Haigla on osalenud või osaleb järgmistes välisprojektides:  DELMA (Developing Estonian-Latvia Medical Area ) – eesmärgiks on Eesti-Läti vahelise 34  meditsiinivaldkonna arendamine;  EQUASS (European Quality in Social Services) – sotsiaalteenuste kvaliteedimärk;  WHO (World Health Organization) TEH-i (Tervist Edendav Haigla) tunnustusprojekt;  Lõuna-Eesti laste ja noorukite Vaimse Tervise Keskuse loomise projekt. 11. INFOSÜSTEEMID, ANDMEKAITSE 11.1. Konfidentsiaalsus ja delikaatsete isikuandmete töötlemine Isikuandmete kaitse seaduse kohaselt loetakse delikaatseid isikuandmeid andmete erikategooriaks ja oma loomult on tegemist tundlike isikuandmetega. Delikaatsed isikuandmed on: 1) poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, välja arvatud andmed seadusega ettenähtud korras registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute liikmeks olemise kohta; 2) etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed; 3) andmed terviseseisundi või puude kohta; 4) andmed pärilikkuse informatsiooni kohta; 5) biomeetrilised andmed (eelkõige sõrmejälje-, peopesajälje- ja silmaiirisekujutis ning geeniandmed); 6) andmed seksuaalelu kohta; 7) andmed ametiühingu liikmelisuse kohta; 8) andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist. Tulenevalt Isikuandmete kaitse seadusest kehtib AS Põlva Haiglas delikaatsete isikuandmete töötlemise kord. Isikuandmete töötlemise eesmärgiks on välja selgitada haiglasse pöörduvate patsientide tervislik seisund, tegeleda ravi, haiguste ennetuse ja tervisedendusega. Oma eesmärkida täitmiseks peab haigla töötlema isikut tuvastavaid andmeid, inimese tervislikku seisundit kirjeldavaid andmeid ja temale teostatud uuringute tulemusi kajastavaid andmeid. Isikut tuleb teavitada tema kohta kogutavatest andmetest ja tal on õigus nõuda ebatäpsete ja eksitavate andmete parandamist. Kui haiga on eksinud isikuandmete töötlemisel või on tegu ebaõigete isikuandmetega, teeb patsiendi raviarst paranduse paberkandjal, kinnitades seda oma allkirjaga. Digitaalses tervise- või haigusloos tehtud parandusest jääb märge tegija ja muudatuse aja kohta. Statsionaarse haige haiguslugu lõpetatakse haige haiglast lahkumisel ja antakse hoiustamiseks statistikakabinetti, kus seda säilitatakse kalendriaasta lõpuni, seejärel antakse arhiivi, kus säilitatakse kuni 110 aastat alates patsiendi sünnist. Patsiendikaardid asuvad registratuuris, kust need antakse pärast haige surma arhiivi, kus neid säilitatakse kuni 110 aastat alates patsiendi sünnist. Nimetatud tähtaegade möödumisel kuuluvad haiguslood ja patsiendikaardid hävitamisele purustamise teel, konfidentsiaalsuse lepingu alusel, vastava firma poolt. Digitaalsel kujul olevad andmed arhiveeritakse haigla andmebaasi serveris vastavalt seadusele. Kõik AS Põlva Haigla töötajad, kes oma töö käigus puutuvad kokku delikaatsete isikuandmetega, on kohustatud pidama ametisaladust ja seda ka pärast töölepingu lõppemist AS Põlva Haiglas. Töötajatel, kes oma töö käigus puutuvad kokku delikaatseid isikuandmeid sisaldavate dokumentidega (haiguslood, patsiendikaardid jne), on keelatud jätta neid järelvalveta või anda edasi kõrvalistele isikutele. 35 Konfidentsiaalsusnõuete täitmist jälgitakse regulaarselt läbi tagasiside uuringute (personal, patsiendid/kliendid) ja analüüsitakse üks kord aastas osakonna koosolekul juhtkonnaga. Delikaatsete isikuandmete töötlemise valdkonda täpsustavad järgmised dokumendid: AS Põlva Haigla delikaatsete isikuandmete töötlemise kord Delikaatsete isikuandmete töötlemise luba 11.2. Isikuandmete kaitse abinõud Haiglas on rakendatud erinevaid isikuandmete kaitse abinõusid. On rakendatud võimaluste piirides maksimaalselt tegevusi, et minimaliseerida ruumidesse sissemurdmise võimalust ja saada võimalikult kiirelt informatsiooni sissetungist või tulekahju puhkemisest. Isikuandmete töötlemiseks kasutatavaid ruume kasutavad ainult haigla töötajad, neid ruume ei jagata teiste asutustega. Delikaatseid isikuandmeid töödeldakse nii paberkandjal kui ka digitaalkujul. Digitaalsed isikuandmed on arhiveeritud I korrusel asuvas spetsiaalselt kohaldatud serveriruumis. Paberkandjal isikuandmeid arhiveeritakse samuti I korrusel spetsiaalselt kohaldatud arhiiviruumis. Isikuandmete kaitseks on rakendatud järgmisi abinõusid:  ööpäevaringselt majas valvepersonal;  madal ruumide läbikostvus;  valvesignalisatsioon (serveriruum, arhiiviruumid, statistikakabinet, raamatupidamise ruumid, ülemarsti, õendusjuhi ja sekretär-personalitöötaja kabinetid, registratuur, röntgeni serveriruum, naistenõuandla ja psühhiaatria kabinet);  automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem;  tulekustutid ja tuletõrjevoolikukapid;  peauksed ja koridoride uksed on tugevdatud klaasist;  registratuuril on patsientidega suhtlemiseks avaga tugevdatud klaasist sein;  arhiiviruum on ilma akendeta ja tulekindla uksega;  serveriruumil on trellitatud aknad;  ruumides (nt arstide toad, vastuvõtu ruumid jne), kus töödeldakse või hoitakse delikaatseid isikuandmeid lühiajaliselt on olemas lukustatavad kapid (ruumist lahkudes lukustatakse uks);  osasid dokumente hoitakse seifides;  olemas on varuserver, kus asub koopia patsiendiandmebaasist, raamatupidamise andmebaasist ja serverist asuvast muust olulisest infost;  delikaatseid isikuandmeid sisaldavate ruumide võtmed on ruumide töötajatel ja ainult neid ruume koristavatel koristajatel;  rentnikega sõlmitud lepingutes on konfidentsiaalsusnõue;  kehtestatud on delikaatsete isikuandmete töötlemise kord, millega on tutvunud kõik maja töötajad ja andnud tutvumise kohta allkirja;  kabineti töötaja ei tohi jätta patsienti/kõrvalist isikut üksinda kabinetti, samuti tuleb kabinetist lahkudes alati lukustada kabineti uks;  arvutitel on ligipääs paroolidega ja arvuti ekraan lukustatakse ruumist väljudes;  hävitamisele kuuluvad dokumendid hävitatakse purustamise teel vastava firma poole;  koostatud on arvutivõrgu kasutamise reeglid;  serverid on kaitstud elektrihäirete vastu UPS-iga;  patsiendiandmebaas asub kõigist muudest andmetest eraldi serveris. 11.3. Arvutivõrgu kasutamine AS Põlva Haigla arvutivõrgu kasutamisel tuleb juhinduda haigla tegutsemise eesmärkidest. AS 36 Põlva Haiglas on koostatud arvutivõrgu kasutamise reeglid, mis sätestavad haigla arvutivõrgu kasutajate õigused ning kohustused. Reeglid kehtivad kõikides haigla arvutivõrku lülitatud arvutites ja arvutisüsteemides. Arvutivõrgu kasutamise reeglid sisaldavad järgmisi alapunkte:  kasutajakonto saamine;  kasutaja õigused;  kasutaja kohustused;  kasutajate piirangud;  arvutivõrgu kasutamise reeglite rikkumise tagajärjed. Arvutivõrgu kasutamise valdkonda täpsustavad järgmised dokumendid: Arvutivõrgu kasutamise reeglid 12. SISE- JA VÄLISAUDIT 12.1. Siseauditid Lisaks koostöö tegemisele ja tagasiside küsimisele tehakse teenuste hindamiseks ja parendamiseks ka siseauditeid. Peamised siseauditid/-kontrollid on järgmised:  suur visiit – 1 x kuus (kuu teine teisipäev);  haigus- ja õenduslugude jälgimine – pidev;  rehabilitatsiooni dokumentatsiooni jälgimine – pidev;  aasta inventuur – 1 x aastas;  ENSH siseaudit – suitsuvaba organisatsiooni toimingute hindamine – 1 x aastas;  TEH siseaudit – tervise edendamise rakendamine haiglas – 1 x aastas;  EQUASS siseaudit;  töökeskkonnanõukogu poolt töötingimuste hindamine osakondades – 1 x aastas;  majast väljaminevate arvete kontroll – pidev. Siseauditi tulemused jäädvustatakse ja esitatakse auditeeritava valdkonna eest vastutavale isikule, kes võtab ette parendustegevused auditil leitud puuduste kõrvaldamiseks. Järelaudititega tuvastatakse parendustegevuste teostatus ja efektiivsus. Auditi tulemused esitatakse ka juhtkonnale ülevaatamiseks. 12.2. Välisauditid Lisaks majas läbiviidavatele siseaudititele, toimuvad ka välisauditid. Peamised välisauditid/- kontrollid on järgmised:  Eesti Haigekassa auditid;  Terviseameti auditid;  EQUASS välisauditid;  TEH välisaudit. Välisauditi tulemused samuti jäädvustatakse ja esitatakse auditeeritava valdkonna eest vastutavale isikule, kes võtab ette parendustegevused auditil leitud puuduste kõrvaldamiseks. Auditi tulemused esitatakse ka juhtkonnale ülevaatamiseks. 37 Lisa 1 TAASTUSRAVI Taastusravi peamiseks eesmärgiks on taastada/arendada/säilitada patsiendi maksimaalset iseseisvat toimetulekut igapäevaelus ning integreerumist ühiskonda. Pakume ambulatoorset ja ka statsionaarset taastusravi võimalust nii lastele kui täiskasvanutele. Taastusarsti vastuvõtule on võimalik tulla kas perearsti või eriarsti suunamiskirja alusel. Eesmärgi parimaks saavutamiseks järgitakse ravitöös meeskonnapõhist ja patsiendikeskset lähenemist, mille rakendamisel vaadeldakse patsienti/klienti multidistsiplinaarselt, kasutades ära professionaalseid teadmisi, oskusi ja kogemusi samal ajal pidades silmas patsiendi/kliendi eripärasid, vajadusi ja probleemsituatsiooni. Eesmärgistatud tegevus eeldab adekvaatset probleemide tuvastamist ja prioritiseerimist ning nendest tulenevat mitmetasandilist eesmärgipüstitust. Eesmärkide püstitamise aluseks on patsiendi subjektiivne hinnang oma toimetulekule ja elukvaliteedile ning tõenduspõhiste hindamismeetodite kasutamisel saadud tulemused. Raviperioodi eesmärgist või eesmärkidest on teadlik kogu meeskond, s.h. patsient/klient ja tema lähivõrgustik. Meie haigla taastusravi osakond pakub järgnevaid ambulatoorseid teenuseid: • Taastusarsti vastuvõtt • Füsioterapeudi teenus ( aktiivne- ja passiivne füsioteraapia täiskasvanutele ja lastele ) • Tegevusteraapia teenus • Aparaatne füsioteraapia ( elektriravi, ultraheli- ja magnetravi jt. ) • Vesiravi ( imikute ujutamine basseinis, füsioteraapiateenused basseinis; mullivann ) • Soojaravi ( parafiinkindad ja -mähised, parafango aplikatsioonid ) • Käsimassaaž ( klassikaline ravimassaaž, sportmassaaž; segmentmassaaž, lümfimassaaž ) • Lümfiteraapia • WellnessMedical vesivoodimassaaž • Soolakamber • Psühholoogiline nõustamine • Logopeediline nõustamine • Sotsiaalnõustamine • Muusikateraapia STATSIONAARNE taastusravi asub haigla IV korrusel; avatud on 20 voodikohta, 1-4 kohalistes palatites. • Taastusravi teenus on erinevate protseduuridena kättesaadav ka haigla kõikide osakondade patsientide raviks. • Põlva Haigla hooldusravi osakonna patsientidele pakume patsiendi soovil ja vajadusel tasulisi taastusraviteenuseid, näiteks füsioteraapiat, psühholoogi ja logopeedi teenust.  REHABILITATSIOON Põlva Haigla Rehabilitatsioonikeskus osutab rehabilitatsiooniteenuseid: Erinevate puuetega lastele ja täiskasvanutele sh. liikumispuue, liitpuue, keele- ja kõnepuue, kuulmis- või nägemispuue ning psüühikahäiretega täiskasvanutele. Teenusele tulekuks on vajalik: • isiku pöördumine sobiva rehabilitatsiooniasutuse poole • kehtiv puudeaste • suunamiskiri rehabilitatsiooniteenusele käesoleva aasta kohta, mille väljastab Sotsiaalkindlustusamet • kehtiv rehabilitatsiooniplaan, mille koostab rehabilitatsiooniasutus (nt. Põlva Haigla Rehabilitatsioonikeskus) • vabad vahendid teenuse osutamiseks (suunamiskirjaga kaasas oleval vahelehel on teenuste loetelu ja maksumus) • registreeritus järjekorda, mille alusel teenuseid osutatakse Pakume järgmisi rehabilitatsiooniteenuseid: • Rehabilitatsioonihindamise ja -planeerimise (ehk rehabilitatsiooniplaani koostamise) teenus • Rehabilitatsiooniplaani elluviimise ja juhendamise teenus • Rehabilitatsiooniplaani täiendamise ja tulemuste hindamise teenus • Füsioterapeudi teenus (Füsioterapeudi hindamine, tegevuse planeerimine, sekkumine, individuaalne ja grupi füsioteraapia teenus) • Tegevusterapeudi teenus (Tegevustervikute hindamine, tegevuseelduste uurimine ja hindamine, tegevusvõime hoidmiseks/tõstmiseks vajalike abivahendite määramine. tegevusvõimet toetavate abivahendite vajaduse väljaselgitamine, soovitamine) • Sotsiaaltöötaja teenus (individuaalne, pere- ja grupinõustamine) • Eripedagoogi teenus (individuaalne, pere- ja grupinõustamine) • Psühholoogi teenus (individuaalne, perenõustamine) • Logopeedi teenus (individuaalne, perenõustamine) • Vajadusel majutusteenus AS Põlva Haigla Rehabilitatsioonikeskuses väljatöötatud rehabilitatsiooniprogrammid „Elu koos valuga“ Programm „Elu koos valuga” sobib kliendile: • kellel on krooniline valu; • kes on tööealine ja tajub, et tal on kroonilise valu tõttu osaluspiirangud töös, igapäevaelus ja vaba aja veetmisel; • on motiveeritud programmis osalema Valujuhtimise rehabilitatsiooniprogramm on koostatud nii, et see oleks kohandatav individuaalselt igale kliendile, olenemata tema valu tüübist, haigusest ja seisundist. Eesmärkide saavutamiseks on kroonilise valu käsitluses kognitiivkäitumuslikul teraapial võtmeroll. Programmi kestus oli 13 kuud, keskmiselt osales klient programmis kahel-kolmel päeval kuus ning sai 85 tunni ulatuses teenuseid. „Iseseisvama elu poole“ Programmi sihtrühma kuuluvad tööealised kerge või mõõduka vaimupuudega isikud, kellel on toimetulekuraskusi ja kes vajavad igapäevastes toimingutes kõrvalist abi ja/või juhendamist. Programm sobib ka teistele toimetulekuraskustega klientidele, kes soovivad kasutada aktiivseid tööturuteenuseid, leida tööd või säilitada olemasolevat tööd, kuid kellel ei ole vaimupuuet diagnoositud. Programm kestusega 8 kuud ( märts-oktoober 2011) koosnes individuaal- ja grupitegevustest ning kliendi ja tema perekonna/lähedaste nõustamisest. Teenust osutatakse kümnele kliendile ja nende peredele. Teenuse osutamisel lähtutakse kliendikesksuse põhimõttest. TÖÖS JA ELUS EDASI- Parkinsoni haigusega inimeste töö säilitamist ja töölesaamist toetav programm Käesoleva programmi eesmärgiks on toetada seda aeglaselt progresseeruvat haigust põdevaid tööealisi inimesi nii töö sälitamise kui tööle saamise küsimustes. Arvestades haiguse kliinilist pilti ja spetsiifilisi motoorseid sümptomeid pakume Parkinsoni haigusega klientidele osalemist majutusteenusega programmis . Programmi sihtgruppi kuuluvad 47-61 aastased erineva toimetuleku (abivajadus igal ööpäeval või kord nädalas) ja liikuvuse tasemega (ilma abivahendita, käimiskepp, ratastool) inimesed, kellel on keskmiselt 2-5 aastat tagasi diagnoositud Parkinsoni tõbi. Rehabilitatsiooni meeskonda kuuluvad taastusarst, füsioterapeut, logopeed, psühholoog, sotsiaaltöötaja ja tegevusterapeut. Lisaks on programmi meeskonda kaasatud konsultant Töötukassa Põlvamaa osakonnast ja kogemusnõustaja Tartu Parkinsoni Haiguse Seltsist. Programmi kestvus on 7 kuud (september 2012 – märts 2013), sekkumine toimub kogu programmi vältel. Kliendikesksed individuaal-ja grupitegevused viiakse läbi 5- päevaste tegevustervikutena AS Põlva Haigla Rehabilitatsiooniksekuses koos majutusteenusega. Programmis osales 6 klienti , neist 3 nais- ja 3 meesklienti. Kliendid osalesid Põlva-, Valga- ja Harjumaalt. Lisa 2 AS Põlva Haigla Taastusravi osakonnas ja Rehabilitatsioonikeskuses kokku 45 koosseisulist töötajat: Arvuline koosseis taastusarst 3 füsioterapeut 17 tegevusterapeut 3 psühholoog 3 logopeed- eripedagoog 3 õde 4 sotsiaaltöötaja 2 muusikaterapeut 1 administraator 2 massöör 4 õe abi 2 med. sekretär 1 Maarika Aro Saatja: Keiu Talve Saatmisaeg: 10. november 2014. a. 12:07 Adressaat: Maarika Aro Teema: FW: EQUASS taotlus. Manused: EQUASS_taotlusvorm_2014.ods; Lisa 1 -taastusravi, rehab..odt; Lisa 2.odt; Lisa 3.odt; AS Põllva Haigla kvaliteedikäsiraamat.odt Järeltegevuse lipp: Järeltegevus Olekulipp: Valmis DORAsse! From: Koit Jostov [mailto:[email protected]] Sent: Friday, November 07, 2014 2:04 PM To: Keiu Talve Cc: [email protected]; [email protected] Subject: EQUASS taotlus. Tere! Edastame Teile Põlva haigla rehabilitatsiooni- ja taastusraviosakonna EQUASS taotluse koos vajalike lisadega. Meie poolt vastutavaks isikuks on Margit Rikka, e-mail: [email protected] ja kontaktisikuks on Tiina Tammik, e-mail: [email protected] Lugupidamisega Koit Jostov Põlva Haigla AS tegevdirektor 1 Lisa 3 AS Põlva Haigla Nõukogu Juhatus (3 liiget) Meditsiinilised Administratsioon: finantsjuht Sünnitus- tugiteenistused: Rehabilitatsiooni- apteek personalijuht Siseosakond Kirurgiaosakond günekoloogia Taastusravi osakond keskus raamatupidamine labor osakond radioloogia infotehnoloogid funktsionaaldiagnostika Majandusteenistus: Iseseisev köök Lasteosakond statsionaarne transport remont õendusabi osakond sterilisatsioon koristus Vastuvõtu osakond Intensiivravi EMO osakond OP-blokk