dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus
Sissetulev kiriAvalik

Tartu Emajõe Kooli taotlus EQUASSi rakendamiseks

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus · 3. märts 2014
Viit
6-9.1/120-1
Registreeritud
3. märts 2014
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Funktsioon
6 Arendustegevus
Sari
6-9.1 EQUASS projekt
Toimik
6-9.1/2014
Vastutaja
Kristi Viisimaa
Lahendamise tähtaeg
27. veebruar 2014

Failid

  • 📎7.- 27.02.14 EQUASS Eesti taotlus.pdf249 KB
  • 📎EQUASS taotlus.pdf251 KB
  • 📎Kiri s_Tartu Emajoe kool_EQUASS taotlus.pdf190 KB
  • 📎Kiri s_Tartu Emajoe kool_EQUASS taotlus.pdf190 KB
  • 📎Lisa 1.pdf110 KB
  • 📎Tartu Emajõe Kool- 27.02.14 EQUASS Eesti taotlus.asics156 KB

Sisu (failidest)

TARTU EMAJÕE KOOL EESTI RIIGIKOOL PIMEDATELE JA NÕRGALTNÄGIJATELE EQUASS EESTI Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Astangu 27 13519 TALLINN 27.02.2014 nr 4-2/7 Teema: Kvaliteedijuhtimissüsteemi EQUASS Assurance rakendavate asutuste valimine Saadame Tartu Emajõe Kooli taotluse EQASS Assurance kvaliteedijuhtimisesüsteemi rakendamise projektis osalemiseks. Lisatud: Lisa 1 Väljavõte majandustegevuse registrist Lisa 2 Kinnitus likvideerimismenetluse või pankrotiotsuse puudumise kohta Lisa 3 Nõusolek ja soov projektis osaleda (digitaalselt allkirjastatud) Lisa 4 Asutuse kirjeldus Lisa 5 Asutuse kvaliteediprotsessi rakendamise protsess /digitaalselt allkirjastatud/ Arvo Pattak Direktor Tartu Emajõe Kool _____________________________________________________________________________________ TARTU EMAJÕE SCHOOL - ESTONIAN STATE SCHOOL FOR THE BLIND AND VISUALLY IMPAIRED VABADUSE PST.9, TEL. 742 3727 e-post: [email protected] 51004 TARTU, EESTI 742 3639 www.tek.tartu.ee REG.NR. 70004264 FAKS 742 3727 ISELOOMUSTUS Riinu Kobin (sündinud 11.02.2001) õppis Tartu Emajõe Koolis alates 2. klassist 2010/11 õ-a kuni 5. klassi 2013/14 õ-a II poolaastani. Koolinädalatel elas ta kooli õpilaskodus, sest ta elukoht oli ligi 100 km kaugusel Tartust. Tartu Emajõe Kool on erikool nägemispuudega lastele ning Riinu õppis siin nõustamiskomisjoni soovitusel. Riinu on vaegnägev. Probleemiks vaatevälja kitsenemine vasakul poolel ja ruumilise nägemise puudumine, sest vasak silm ei näe. Parema silmaga näeb Riinu suhteliselt hästi. Lähitöö distants ~30 cm. Erineva suurusega tekste lugedes sobis talle kõige paremini font 20, kuid sai hakkama ka väiksema kirjaga. Kontrastitundlikkus nägemisel suhteliselt hea. Värvitoonide eristamisel esines raskusi. Pikemaajalise lähitöö tegemine oli Riinule väsitav, vajas puhkepause paremale silmale langeva suurema koormuse tõttu. Vaatevälja vasaku poole kitsenemisega arvestati istekoha valikul klassis, samuti kehalise kasvatuse tundides pallimängudes. Liikumisel esines mõningaid probleeme kauguste hindamisel ja tasapinnaerinevuste märkamisel. Riinu kognitiivsed võimed on üldiselt eakohased. Lugemisoskus hea. Esimestel aastatel sai Riinu koolis logopeedi teenust, kuid hiljem seda enam ei vajanud. Riinule meeldis väga lugeda ja lisaks kohustuslikule klassivälisele lugemisele luges ta omal valikul läbi mitmed raamatud. Talle meeldis kunstiõpetus, kus paistis silma oma loomingulisusega. Lemmikaineks oli ka loodusõpetus. Õppimisel valmistas Riinule kõige suuremaid raskusi matemaatika. Matemaatikas sai Riinu klassitundidele lisaks parandusõppe tunde. Tehtud lisatöö tulemusena suutis Riinu kaasõpilastega samas tempos püsida. Eduelamus muutis õpilase ka õppimishimulisemaks ja tõstis õpimotivatsiooni. Õpilaskodus märgati, et aeg-ajalt esines Riinul lohakust õppimises ja kooliasjade korrashoius ning korratust enda välimuses. Kodutööde tegemisel kippus ta kiirustama, ei lugenud tööjuhendit tähelepanelikult, tegi kodutöödes hooletusvigu. Riinu sai psühholoogi teenust erinevates ainetundides esinenud käitumuslike probleemide tõttu. Riinul oli probleeme õpetajatele kuuletumise ja tunnis kaasa töötamisega. Tunnis kaasatöötamise asemel tõmbus ta nii mõnigi kord endasse, istus tummalt ja sodis vihikuid, mõnikord aga segas klassikaaslasi oma käitumisega. Tegevustes tahtis ta igas asjas esimene olla. Ebaedu tõi kaasa eemaletõmbumise ja mossitamise või ülereageerimise. Käitumuslikud probleemid sagenesid Riinul enne Tartu Emajõe Koolist äraminemist. Need näisid olevat seotud eelseisva elumuutusega ja Soome elama asumisega, millest ta palju rääkis ja mida elevusega ootas. Vaatamata esinenud probleemidele oli Riinu üldjuhul aktiivne, rõõmsameelne ja sõbralik. Ta suhtus kaasõpilastesse hästi, pakkus neile oma abi. Riinu paistis klassis silma ka hea organisaatorina. Riinu kohanemisele ja heale toimetulemisele aitavad kindlasti kaasa tema elukeskkonna stabiliseerumine ja vajadusel ka tugiteenused. 2 EQUASS Eesti Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Astangu 27, 13519 Tallinn Kvaliteedijuhtimissüsteemi EQUASS Assurance rakendavate asutuste valimine Lisa 1 Väljavõte MTRst Lisa 2 Kinnitus Käesolevaga kinnitame, et meie vastu ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega tehtud pankrotiotsust. /digitaalselt allkirjastatud/ Arvo Pattak Direktor Tartu Emajõe Kool Lisa 3 Nõusolek ja soov projektis osaleda Tartu Emajõe Kool on väga huvitatud kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamisest ja projektis osalemisest. /digitaalselt allkirjastatud/ Arvo Pattak Direktor Tartu Emajõe Kool Lisa 4 3.1. Asutuse lühiajalugu 125-aastane Tartu Emajõe Kool on Eesti ainuke riigikool nägemispuudega õpilastele. Koolis õpivad vaegnägevad ja pimedad õpilased kogu Eestist. Koolitöös on läbi aegade olnud põimunud hariduse andmine ja sotsiaalteenuste pakkumine nägemispuudega lastele. Õpilastele on pakutud orienteerumis- ja liikumisõpetust, punktkirjaõpet, igapäevatoimingute õpetust jne. Sel viisil omandatud teadmiste ja kogemuste baasil on välja kujunenud tänapäevased nägemispuude spetsiifikat arvestavad teenused ning on õpitud tundma sihtrühma vajadusi. SKA lepingute alusel toimuva rehabilitatsioonitööga alustati 2002. a Sihtasutuse Tartu Emajõe Kooli Tugikeskus all. Alates 2006. a on rehabilitatsiooniteenuste osutamine Tartu Emajõe Kooli põhimääruse järgseks tegevuseks ning Emajõe Kool on kantud rehabilitatsiooniasutuste nimekirja. Tegevuse põhieesmärk Tartu Emajõe Kool on üks vähestest nägemispuudealase kompetentsi keskustest Eestis. Meie eesmärgiks on nägemispuudega laste ja täiskasvanute võimalikult suurem iseseisvus ja ühiskonnaellu kaasatus, pakkudes selleks rehabilitatsiooniteenuseid. Eesmärgi saavutamiseks pakume teenuseid võimalikult kompleksselt. Missioon Tartu Emajõe Kooli (TEK) struktuuriüksusena töötav rehabilitatsioonimeeskond on nägemispuudespetsiifilisi erivajadusi põhjalikult tundev ning oma töös arvestav asutus. TEK rehabilitatsioonimeeskond osutab rehabilitatsiooniteenuseid pimedatele ja vaegnägevatele lastele ning täiskasvanutele, et toetada nende arengut, igapäevaeluga hakkamasaamist ja kaasatust ühiskonnaellu. Visioon Tartu Emajõe Kooli rehabilitatsioonimeeskonna visiooniks on seista nägemispuudespetsiifiliste rehabilitatsiooniteenuste kvaliteedi ja arendamise eest Eesti rehabilitatsioonisüsteemis. Põhiväärtused  Lugupidav ja toetav suhtumine klienti  Kliendist vajadustest lähtuv kliendikeskne lähenemine  Töötajate motiveeritus ja pidev enesetäiendamine  Meeskonnatöö põhimõtete järjekindel rakendamine Struktuur TEK rehabilitatsioonimeeskond kuulub TEK koosseisu. Tartu Emajõe Kooli juhib direktor. Rehabilitatsioonimeeskonnal on oma juht. Personal TEKl on üks rehabilitatsioonimeeskond. Meeskonnas on 12 liiget, osa neist mitme erialaga: Sotsiaalpedagoog – 1 Psühholoog – 2 Silmaarst – 1 Füsioterapeut – 2 Tegevusterapeudi assistent – 2 Eripedagoog – 6 Logopeed – 5 Kõik rehabilitatsioonimeeskonna liikmed töötavad käsunduslepingu alusel osalise tööajaga vastavalt esitatud tööajatabelitele. Sihtgrupi kirjeldus Sihtgrupi moodustavad nägemispuudega lapsed ja täiskasvanud kogu Eestist. Arvestades nägemispuude madalat esinemissagedust, on sihtrühm suhteliselt väike, kuid samas väga spetsiifiliste teenusevajadustega. Teenust saanud klientide arvu on mõjutanud ka asutusele eraldatud lepingu maht, millest pole kõikide klientide teenindamiseks jätkunud. 2013. a hindasime rehabilitatsioonivajadust 30 nägemispuudelisel (neist 20 lapsel ja 10 täiskasvanul) ja osutasime muid rehabilitatsiooniteenuseid 25le nägemispuudega inimesele (19 last ja 6 täiskasvanut). Kümnel neist hindasime ka rehabilitatsioonivajadust). Rohkem kui pooled teenusesaajatest said kompleksset teenust, st samaaegselt erinevaid teenuseid. Kõige rohkem vajasid meie kliendid eripedagoogi teenust; osutasime ka psühholoogi, logopeedi, füsioterapeudi ja sotsiaaltöötaja teenuseid. Lisa 5 Equass rakendamise protsess 4.1. EQUASS kvaliteedisüsteemi rakendamise protsess Tartu Emajõe Kooli juhtkond ja rehabilitatsioonimeeskonna liikmed on huvitatud pakutavate teenuste kõrgest kvaliteedist. EQUASSI kriteeriumide rakendamine võimaldab meil rakendada süsteemset lähenemist, nii et tähelepanu alla jäävad teenuseprotsessi kõik komponendid ja ka asutuse üldine töökorraldus. Peame kvaliteedi tagamisel oluliseks süsteemse lähenemise rakendamist meie asutuses, kasutades selle praktikasse viimiseks Eestis juba leiduvat kompetentsi. Seetõttu soovime ka osaleda EQASSI rakendamisele suunatud projektis, et koostöös konsultandi ja Tartu Emajõe Kooli juhtkonnaga koostada põhjalik tegevuskava kvaliteedisüsteemi rakendamiseks. Ettevalmistava tegevusena on meie rehabilitatsioonimeeskonna liikmed tutvunud EQUASS kvaliteedisüsteemi põhimõtetega. Meie rehabilitatsioonimeeskonna juht on osalenud vastavatel teabepäevadel ning edastanud saadud info. Peame oluliseks EQASS kvaliteedisüsteemi põhimõtete omaksvõtmist kõigi meie töötajate poolt. Järgnevaks tegevuseks ongi EQUASS kvaliteedisüsteemi põhjalikum tutvustamine asutuse juhtkonnale ja kõigile rehabilitatsioonimeeskonna liikmetele. Seejärel viime rühmatööna läbi enesehindamise, kaardistame olulisimad väljakutsed, järjestame need mõju ja suutlikkuse järgi ning pakume vastavad lahendused. Toome välja kvaliteedi põhimõtete, kriteeriumide ja indikaatorite ning rehabilitatsiooniteenuste klienditöö, dokumenteerimise, aruannete, küsimustike jm vahelised seosed. Loome töörühma kvaliteediindikaatorite jälgimiseks ja kvaliteedisüsteemi dokumenteerimise eest vastutamise korra väljatöötamiseks. Kvaliteedisüsteemi EQASS rakendamine toimub rehabilitatsioonimeeskonna liikmete koostööna, mida juhib rehabilitatsioonimeeskonna juht ja Tartu Emajõe Kooli direktor. Tegevuskava TEGEVUS AEG VASTUTAJA 1. Ettevalmistav töö: EQUASSI Jaanuar, veebruar Rehabilitatsioonimeeskonna põhimõtetega tutvumine 2014 juht, meeskonnaliikmed 2. EQUASSI kriteeriumide Märts 2014 Rehabilitatsioonimeeskond tundmaõppimine 3. Projektikoolitus 12. märts 2014 2 meeskonnaliiget 4. Eneseanalüüs Aprill 2014 Rehabilitatsioonimeeskond 5. Töörühma moodustamine Mai 2014 Rehabilitatsioonimeeskonna juht 6. EQUASS kriteeriumidele vastava September- Rehabilitatsioonimeeskonna töökorralduse rakendamine detsember 2014 juht 7. Sisehindamise läbiviimine Oktoober 2014 Asutuse juht 8. EQUASS sertifikaadi taotlemine Detsember 2014 Asutuse juht 4.2. EQUASS kvaliteedisüsteemi rakendamise vajalikkusest Tartu Emajõe Koolis EQUASS kvaliteedijuhtimissüsteemiga ühinemine on meie jaoks oluline, et tagada meie asutuse jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime kvaliteetse teenuse pakkujana nägemispuudega klientidele. See näitab meie pühendumist järjepidevusele, teenuste pidevale parendamisele ja kliendi rahulolule ning klientide elukvaliteedi tõstmisele. Peame vajalikuks, et pimedatel ja vaegnägevatel lastel ja täiskasvanutel oleks jätkuvalt võimalik saada puudespetsiifikast ja kliendi vajadustest lähtuvat teenust just sellele sihtrühmale teenust pakkuvalt asutuselt, kelle vastavus kvaliteedinõuetele on ametlikult kinnitatud. 4.3. Vajalikkuse põhjendus Suurimad saavutused seoses teenuse osutamise ja arendamisega Teenuste arendamise osas peame oluliseks osalemist nägemispuudespetsiiifiliste rehabilitatsiooniasutuste: Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskus, Pimekurtide Tugiliit, Tartu Emajõe Kool) HMNle kirjutatud ühisprojektis Rehabilitatsiooniteenuste arendamine nägemispuudelistele. Ajavahemikul jaanuar 2013 – juuni 2013 kirjeldati projekti raames põhjalikult vanusegruppide kaupa nägemispuudega lastele ja täiskasvanutele suunatud teenuseid: eripedagoogi teenus, psühholoogi teenus, sotsiaaltöötaja teenus. Meeskonna juht on regulaarselt osalenud SKA infopäevadel ja koolitustel. Koos esindajatega teistest nägemispuudespetsiiifilistest rehabilitatsiooniasutustest tutvuti Astangu keskuse tööga. Lisaks korraldati rehabilitatsioonimeeskonna liikmetele 2011. aasta novembris 8tunnine meeskonnatöö koolitus. Tänu sellele, et rehabilitatsioonimeeskond on Tartu Emajõe Kooli struktuuriosa ja enamus töötajatest on põhikohaga tööl koolis, on teenuste arendamine toimunud tihedas koostöös kooli tegevustega. Punktkirja õpetamise metoodika edasiarendamiseks osalesid meeskonna liikmed TEK Comeniuse ühisprojektis Touching Math Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Hollandi ja Norra kolleegidega. Aastatel 2009 – 2012 toimusid projekti raames regulaarsed seminarid. 2012. a koostati Eesti Keele Instituudi projekti käigus Eesti punktkirja käsiraamat. Oleme pööranud suurt tähelepanu ka meeskonnaliikmete arendamisele orienteerumis- liikumisõpetuse alal. 2012. a juunis viidi läbi 36tunnine orienteerumis- ja liikumisõpetuse metoodika alane koolitus rehabilitatsioonimeeskonna liikmetele. Peame oluliseks enda kursis pidamist teistes Euroopa riikides toimuvate arengutega. Nii näiteks on meie meeskonna liige Vilje Kirs ICEVI (Intenational Council for Education of People with Visual Impairment) kontaktisikuks Eestis. Liitpuudega pimedatele ja vaegnägevatele lastele teenuste arendamiseks saadi lisateavet nädalastel koolitustel Soomes, kus osalenud TEK töötajatest on kaks ka rehabilitatsioonimeeskonna liikmed. . 4.4 Tegevused teenuse kvaliteedi parendamiseks Tartu Emajõe Kooli rehabilitatsioonimeeskonna töös peame väga oluliseks osutatavate teenuste kvaliteedi järjepidevat parendamist. Sellealase tegevuse võib jagada kaheks: ühelt poolt rehabilitatsioonimeeskonna liikmete professionaalsuse tagamine ning teiselt poolt klientide vajaduste parem tundmine ja nende vajadustega arvestamine. Teabepäevadel ja koolitustel kuuldu on edastatud meeskonnaliikmetele. Ühisprojekti Rehabilitatsiooniteenuste arendamine nägemispuudelistele raames väljatöötatud teenusekirjeldused on meeskonna liikmetega läbi arutatud. Sihtrühma eripära arvestades oleme seni tagasiside küsimise osas klientidelt kasutanud suulise intervjuu vormi. FW: EQUASS taotlus https://post.sm.ee/owa/?ae=Item&t=IPM.Note&id=RgAAAAAOAMR... FW: EQUASS taotlus Keiu Talve Saadetud:27. veebruar 2014. a. 9:48 To: Kristi Reimets Manused: Tartu Emajõe Kool- 27.02.~1.ddoc (353 kB) Veel 1 taotlus. Saadan ise vastuse, et sain kä e. Kui sulle on veel taotlusi tulnud, siis vasta neile ka, et saime kä e ja vastuse anname hiljemalt esmaspäeval. K. From: Arvo Pattak [mailto:[email protected]] Sent: Thursday, February 27, 2014 9:08 AM To: Keiu Talve Subject: EQUASS taotlus Tere! Saadan manuses taotluse. Parimat, Arvo Pattak Tartu Emajõe Kooli direktor 1 of 1 27.02.2014 11:33 FW: EQUASS taotlus https://post.sm.ee/owa/?ae=Item&t=IPM.Note&id=RgAAAAAOAMR... FW: EQUASS taotlus Keiu Talve Saadetud:27. veebruar 2014. a. 9:48 To: Kristi Reimets Manused: Tartu Emajõe Kool- 27.02.~1.ddoc (353 kB) Veel 1 taotlus. Saadan ise vastuse, et sain kä e. Kui sulle on veel taotlusi tulnud, siis vasta neile ka, et saime kä e ja vastuse anname hiljemalt esmaspäeval. K. From: Arvo Pattak [mailto:[email protected]] Sent: Thursday, February 27, 2014 9:08 AM To: Keiu Talve Subject: EQUASS taotlus Tere! Saadan manuses taotluse. Parimat, Arvo Pattak Tartu Emajõe Kooli direktor 1 of 1 27.02.2014 11:33
Allikas: Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel