Ametikiri SOMi Projekti 1.5.0303.12-0534 lõpparuande allkirjastamiseks

Rahandusministri 18.10.2011. a käskkiri nr 184 Lisa 2 Seirearuande registreerimine (täidab Rahandusministeerium) Seirearuande saabumise kuupäev PRIORITEETSE SUUNA „SUUREM HALDUSVÕIMEKUS“ LÕPPARUANNE 1. TOETUSE SAAJA (sh programmi elluviija) JA PROJEKTI (sh programmi ) ANDMED Toetuse saaja Projekti nimi Sotsiaalministeeriumi haldusala hooldekandeteenuste kvaliteedi tugevdamine ja kvaliteedijuhtimise süsteemi arendamine. Projekti nr 1.5.0303.12 - 0534 Tehtud kulude Eelarve Tehtud kulude Tehtud kulude osakaal osakaal eelarvest summa eelarvest (märkida %) 88943 71082,88 80 % Aruandlusperiood 1.06.2012 – 31.12.2013 Aruande täitja Nimi Telefoni number E-post Kristi Reimets 6877 223 [email protected] 2. ÜLEVAADE PROJEKTIST 2.1 Ülevaade projektist Anda hinnang projekti eesmärgi saavutamise, tulemuslikkuse ja elluviimise kohta ning anda ülevaade projekti raames elluviidud tegevustest ja saavutatud tulemustest. Projekti peamine eesmärk oli Sotsiaalministeeriumi, selle haldusala ning kogu sotsiaalsektori haldussuutlikkuse tõstmine läbi osapoolte kvaliteedijuhtimise alase koolitamise ja ettepanekute väljatöötlemise kvaliteedisüsteemi tugevdamiseks. Projektil oli kolm alaeesmärki: esiteks sotsiaalministeeriumi, selle haldusala asutuste ning huvigruppide esindajate koolitamine erinevatest kvaliteedijuhtimise süsteemidest ning kvaliteedijuhtimise alase teadlikkuse tõstmine. Selleks viidi läbi 8- päevane sotsiaalvaldkonna kvaliteedialane koolitusprogramm vahemikus okt 2012 – mai 2013. Sellest võttis osa 8 erineva riigiasutuse, esindusorganisatsiooni ja teenusepakkuja 21 esindajat, mis vastab projektis seatud eesmärgile. Koolituse eesmärgiks oli anda osalejatele ülevaade erinevatest kvaliteedijuhtimise süsteemidest, mis võimaldaks neil diskuteerida erinevate osapooltega sotsiaalteenuste kvaliteedi teemadel, leppida kokku Eestis sotsiaalteenuste kvaliteeti puudutavate oluliste mõistete osas ning valima välja sobivaima kvaliteedi juhtimise süsteemi, mida võiks Eesti sotsiaalteenuseid pakkuvates asutustes rakendada. Koolituste üldine rahulolu hinnang oli kõrge (4.6) ning see oli heaks sisendiks järgnevatel projektitegevustel. Teiseks viis projekti ekspert-analüütik Triin Vana vahemikus nov 2012 – juuni 2013 läbi ulatusliku sotsiaalvaldkonna hetkeolukorra kaardituse, mille fookuses oli kogu Eesti sotsiaalsektor, probleemid ja hetkeolukord seoses sotsiaalteenuste kvaliteediga. Uuring hõlmas 4 piirkonda: Ida-Virumaad, Harjumaad, Tartumaad ja Valgamaad. Kokku toimus 31 intervjuud, milles osales 91 inimest 48-st erinevast organisatsioonist. Esindatud olid erinevad huvipooled – riigiasutuste, maavalitsuste, KOV-ide ja nende poolt hallatavate asutuste esindajad, teenusepakkujad ning nende esindusorganisatsioonid, klientide esindusorganisatsioonid. Hetkeolukorra kaardistus lõppes 4 valdkondliku arendusseminariga, milles osales 62 inimest 36-st eri organisatsioonist. Töö tulemusena valmis sotsiaalteenuste hetkeolukorra kaardistus koos selgitustega, kuidas erinevad osapooled näevad sotsiaalteenuste kvaliteeti, mis on kitsaskohad ning kriitilised arendustegevused. Valdkonna analüüsil oli lisaks hetkeolukorra kaardistusele ka teine, teadlikkuse tõstmise oluline roll. Nimelt tutvustati analüüsi käigus, nii arendusseminaridel kui töörühmas erinevatele osapooltele kvaliteediga seotud sõnavara ja mõisteid, sotsiaalteenuste kvaliteedi ja tervikliku kvaliteedijuhtimise põhimõtteid, mis aitab kaasa ühtse kvaliteedi käsitluse ja põhimõtete juurutamisele. Lisaks koostas ekspert-analüütik ülevaate Eestis teistes sektorites (kutseharidus ja tervishoid) kasutatavatest kvaliteedi tagamise meetmetest, et võimaldada võrdlusmomenti ning saada ülevaade Eestis juba edukalt toimivatest kvaliteedijuhtimise süsteemidest. Uuriti ka erinevates Euroopa riikides (Soome, Norra, Taani, Iirimaa, UK ja Hollandi) kasutusel olevaid kvaliteedi tagamise meetmetest ja -süsteeme. Sotsiaalvaldkonna hetkeolukorra kaardistus ning teiste sektorite ja riikide analüüs oli sisendiks juba kvaliteedikoolituse ajal alustanud, hiljem täiendatud töörühmale, kelle ülesanne oli koostatud materjalide põhjal ettepanekute tegemine Sotsiaalministeeriumile tervikliku kvaliteedisüsteemi juurutamiseks ning järelvalve teostamiseks Eesti sotsiaalsektoris. Valdkonna analüüsist võidab kõige rohkem seaduse loojana Sotsiaalministeerium, kuid ka teised osapooled (nt KOV-d ja teenuse osutajad) saavad ülevaate sellest, kuidas Eestis sotsiaalsektoris kvaliteeti defineeritakse, millised on peamised kitsaskohad, arengusuunad ja võimalused kvaliteetse teenuse osutamisel. Tänu intervjuudele, arenguseminaridele ning töögrupi poolt koostatud ettepanekutele on projektis osalenud erinevad osapooled teadlikumad sotsiaalteenuste kvaliteedi mehhanismidest ning saavad aru, kui oluline osa on sellel ühiskonna parendamisel. Kolmandaks võimaldati 10-l kohaliku omavalitsuste poolt hallataval sotsiaalteenuseid osutaval asutusel parendada oma asutuse poolt pakutavate sotsiaalteenuste kvaliteeti. Parendamise vahendiks/ instrumendiks valiti EQUASS Assurance kvaliteedimärk, mis vastab Euroopa Liidu poolt kinnitatud nõudmistele (nt Sotsiaalteenuste vabatahtlik kvaliteedi raamistik ning Sotsiaalteenuste kvaliteedi raamistik). Asutuste personalile tutvustati projekti sissejuhataval koolitusel EQUASS Assurance kvaliteedimärki, protseduure ning indikaatoreid. Pärast sissejuhatavat koolitust viisid asutused läbi eneseanalüüsi, et kaardistada oma asutuse vastavust EQUASS Assurance nõudmistele. Kvaliteedisüsteemi rakendamise protsessis toetasid asutusi selleks spetsiaalse väljaõppe saanud EQUASS konsultandid ja audiitorid. Konsultantide ja audiitorite ülesanne oli aidata asutusi läbi viia eneseanalüüsi, testauditeid ning toetada asutusi lõppauditiks ettevalmistumisel. 8 Asutust 10-st jõudis kvaliteedisüsteemi rakendamise protsessi lõppfaasi ning läbisid EQUASS Assurance auditeerimise. 8-st lõppaudist 7 asutuse tulemus oli positiivne ehk asutused said EQUASS Assurance kvaliteedimärgi. 1 asutus ei saanud kvaliteedimärki, kuid jätkab EQUASS süsteemi rakendamist. Kõik projektis planeeritud tegevused said projektiperioodil läbi viidud. Projekti tulemusena sai selgeks, et Eesti sotsiaalsektoris on mitmeid juurprobleeme, mis vajaksid palju suuremat tähelepanu, ning neid lahendamata ei ole võimalik üles ehitada hästi funktsioneerivat sotsiaalsüsteemi, mis lähtuks klientide vajadustest, ootustest ning iseärasustest. Tänu intervjuudele, valdkonna analüüsile, töögrupi tööle ja sidusvaldkondade ning riikide võrdlusele selgus, et hästi funktsioneeriva kvaliteedisüsteemi loomiseks ei piisa ainult ühe osapoole (nt riik) pingutustest, vaid on vaja kõigi osapoolte panust (klientide ja teenustepakkujate esindusorganisatsioonid, kohalikud omavalitsused ning nende poolt hallatavad asutused jne). Antud projekti käigus on loodud suurepärane alus edasiseks sotsiaalteenuste kvaliteedi arendamiseks ning seda protsessi tasuks kindlasti jätkata, sest piiratud ressursside olukorras aitab toimiv kvaliteedisüsteem pakkuda optimaalsete kuludega maksimaalseid tulemusi, arvestades samas kõigi sidusgruppide huve, klientide õigusi, eetikat ja kaasates maksimaalselt teenusepakkujaid ja personali. Ühtse kvaliteedisüsteemi loomine tagaks sotsiaalsektori pideva jätkusuutliku arengu ning tõhusa toimimise, samas võimaldab ühtne kvaliteedisüsteem võrrelda erinevate asutuste poolt pakutavaid teenuseid tagades nõnda klientide maksimaalse heaolu ja tõhusama ressursside kasutuse. Hinnang projekti teavitustegevustele Projekti tegevustest teavitamine on toimunud kooskõlas Vabariigi Valitsuse 30.08.2007 määrusega nr 211. Kõik projekti koosolekute ja koolituste registreerimislehed ja protokollid ning projekti elluviijate poolt projekti raames korraldatud koolitustel, seminaridel ja muudel üritustel esitatud ettekanded on kandnud struktuuritoetuse logo. Projekti rahastusallikale on eelnimetatud dokumentides viidatud ka tekstiliselt. Projekti tutvustati Astangu KRK leheküljel www.astangu.ee oleva lingi abil, EQUASS Eesti kohaliku esinduse kodulehel, Astangu keskuse uudiskirjas ning läbi kvaliteedisüsteemi rakendavate asutuste kodulehtede. Lisaks ilmusid artiklid ajakirjas “Sotsiaaltöö” www.tai.ee (1/2013 numbris ilmus projekti tutvustav artikkel ja 6/2013) ning toimusid Sotsiaalteenuste kvaliteedikonverentsil projekti tutvustavad esitlused. Kvaliteedikonverentsi esitlused on üleval www.equass.ee kodulehel (ürituse päevakavas esitluse nimele klikkides). Projekti käigus valminud sotsiaalvaldkonna analüüs ja töögrupi koostatud ettepanekud avaldatakse www.equass.ee kodulehel. Hinnang projekti jätkusuutlikkusele ning jätkutegevustele Sotsiaalteenuste kvaliteedi parendamist on alustatud juba 2010 – 2013 Sotsiaalministeeriumi arengukava raames ning hoolekande tegevustes. Sotsiaalministeeriumi 2014-2017 arengukavas on seatud uued prioriteedid, kus meetme 1.5 üheks prioriteediks on kvaliteedi edendamine hoolekandeteenuste osutamisel. Sotsiaalministeerium oli kogu perioodi vältel tihedalt kaasatud projekti tegevustesse, kuna nad tundsid kõige suuremat huvi antud projekti tulemuste vastu ning soovisid neid kasutada tulevikus oma töös, mida kajastab ka nende uus arengukava. Tänu valminud sotsiaalvaldkonna analüüsile sai esmakordselt põhjalikult kaardistatud probleemid seoses Eesti sotsiaalteenuste kvaliteediga. Kaardistuse juurde lisatud ülevaade sidusvaldkondade ja teiste riikide kogemusest andis suurepärase võimaluse analüüsida, millised lahendused võiksid toimida Eesti kontekstis. Kogu materjal on edasi antud Sotsiaalministeeriumile, Astangu KRK-le ja antud materjaliga võivad tutvuda kõik huvitatud osapooled, kes soovivad sotsiaalvaldkonna kvaliteeti edendada. Projekti tulemused on kättesaadavad www.equass.ee kodulehel. Projekti käigus tekkis lisaks vajadus kuulda klientide arvamust sotsiaalteenuste kvaliteedist ning kättesaadavusest. Selleks korraldas Sotsiaalministeerium koostöös projekti ekspert-analüütiku Triin Vana ja Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühing sotsiaaltöötaja Külli Mäe eestvedamisel huvikaitseseminari, kuhu kaasati nii kliente kui ka nende esindusorganisatsioone. Selle tulemusena on tekkinud eri huvipoolte vahel aktiivne suhtlus ning koostöö (nt. on alustatud kogemusnõustajate teenuse kirjelduse koostamist ning kaasamise heade praktikate kogumist). Samuti jätkatakse Euroopa Sotsiaalfondist EQUASS kvaliteedisüsteemi rakendamise finantseerimist. Tänaseks päevaks on EQUASS Assurance sertifikaati Eestis omistatud juba üle 30 korra ning mitmed asutused on seda taotlenud juba teistkordselt (Astangu KRK, SA Jõhvi Haigla rehabilitatsioonikeskus ja Imastu Koolkodu). Asutused, kes taotlesid projekti käigus kvaliteedisertifikaati jätkavad uute omandatud põhimõtetega tööd ka edaspidi, pakkudes seeläbi oma klientidele kvaliteetsemaid teenuseid ning olles rohkem kaasatud kliendikesksete ja efektiivsete sotsiaalteenuste väljatöötamisse. Kuna EQUASS sertifikaat antakse asutusele vaid kaheks aastaks, peab asutus jätkama pidevat arendus- ja parendustegevust ka pärast sertifikaadi saamist. Vaadates tulevikku, loodame, et kvaliteedisertifikaadi olemasolu on üheks sotsiaalteenuse osutaja valiku kriteeriumiks, mis tagaks ühtse ning kliendi vajadustest lähtuva teenuste kvaliteedi üle Eesti ning vastaks ka Euroopa nõuetele. 2.2 Hinnang rakendamisele ja ülevaade tegevustest Kuidas on elluviidud tegevus panustanud haldusvõimekuse arendamisele? 1. Koolitusprogrammi läbiviimise eesmärgiks oli jagada Eesti sotsiaalteenuste korralduse olulistele huvigruppidele rohkem teavet kvaliteedisüsteemidest üldisemalt ning jõuda ühisele arusaamisele erinevate kvaliteedist lähtuvate mõistete osas. Koolituspäevade jooksul tegid osalised läbi erinevaid grupitöid ning osalesid aruteludes, et sobitada kvaliteedialaseid teooriaid ning kogemusi sotsiaalsektori konteksti. Koolitusprogrammis osalesid oluliste sotsiaalvaldkonda juhtivate asutuste juhid ning töötajad. Koolitusprogrammi sisuga olid osalejad väga rahul hinnates koolituspäevi 5 palli skaalal keskmiselt hindega 4,6. Tänu suurenenud teadlikkusele sotsiaalteenuste kvaliteedist ja uuele informatsioonile saavad juhid ja spetsialistid teha valdkonna kujundamisel teadlikumaid otsuseid ning plaane, et Eesti sotsiaalteenuste kvaliteet edeneks. Sotsiaalkindlustusamet on näiteks hetkel oma asutuses läbi viimas protsesside kaardistamist ning tegeleb teenuste disainiga, et muuta rahastuse skeeme läbipaistvamaks ning kliendikesksemaks. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus läbis teistkordselt EQUASS Assurance kvaliteedi auditi. 2. Valdkonna analüüsist tuli välja, et paljud praeguse hetke sotsiaalvaldkonna juurprobleemid on seotud riigi tasandil teenuste juhtimisega (sh nt rahastus, nõuded teenustele, teenuste kirjeldused jne), seega on valdkonna kaardistus väga oluliseks alusmaterjaliks strateegiate loomisel ning elluviimisel. Samuti sai arendusseminaridel ja kvaliteedi töörühma koosolekutel selgeks, et paljud probleemid, mis on seni kvaliteetsete teenuste osutamist takistanud, on kinni vaid koostöös või tahtmises teha kvaliteetset tööd. Iga osapoole (teenuse korraldaja, teenuse rahastaja, teenuse osutaja, teenuse ostja) panus on oluline. Nüüd, kus sotsiaalteenuse kvaliteedi mõiste on määratletud ning osapooled on kooskõlastanud teenuse kvaliteedi põhimõtted, saab igaüks oma rollist lähtuvalt vajalikke samme astuda, et panustada teenuste kvaliteedi edendamisse. 3. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, kui EQUASS kvaliteedisüsteemi Eesti esindaja jätkab tööd kvaliteedisüsteemi levitamise ning rakendamisega Eestis, aidates teenuse osutajatel oma teenuste kvaliteeti edendada ning panustada seeläbi teenuse saajate elukvaliteedi tõusu. Tänu antud projekti tegevustele oleme EQUASSi kohaliku esindusena palju teadlikumad kvaliteedi edendamise erinevatest võimalustest ning headest praktikatest ning oskame oma tegevusega paremini toetada nii teenuse osutajaid, kes kvaliteedisüsteemi rakendavad, kui ka Sotsiaalministeeriumi teenuste korralduses. Ülevaade planeeritud ning toimunud tegevustest. Palun anda ülevaade kõigist projekti tegevustest, k.a. nendest, mida ei ole ellu viidud. Tegevus Staatus ( lõpetatud, Tegelik toimumise aeg lõpetamata) Tegevus 1: Projektijuhi 26.06 – 31.07.2012 26.06 – 31.07.2012 leidmine/määramine ja lepingu sõlmimine. (Lõpetatud) 13.08 – 09.09.2013 13.08 – 09.09.2013 (Lõpetatud) Märkused: Esimene projektijuht Elena Kirt alustas tööd projektijuhina 06.08.2012 ning lahkus 30.06.2013. Peale seda hakati otsima uut projektijuhti, kelleks sai Kristi Reimets. Kristi Reimets alustas tööd 09.09.2013 ning töötas kuni 31.12.2013, vahepealsel ajal koordineeris projekti tegevusi EQUASS eesti juht Keiu Talve. Vaatamata projektijuhi vahetusele, toimusid kõik projektiga seotud tegevused planeeritud mahus. Tegevus 2: Sotsiaalministeeriumi, selle allasutuste ning huvigruppide personali (juhtide) koolitamine erinevatest kvaliteedijuhtimise süsteemidest ning kvaliteedijuhtimise alase teadlikkuse tõstmine: Tegevus 2.1: 01.08. – 31.08.2012 01.08. 2012 – 30.09.2012 Koolitusprogrammi (Lõpetatud) ettevalmistamine, täpse kirjelduse loomine, osalejate täpsustamine, toimumiskohtade kindlakstegemine, koolitajaga kokkulepete sõlmimine. Märkused: tegevuste planeerimise aeg pikenes, kuna viidi läbi konkurss antud projekti jaoks parima koolitaja leidmiseks. Koolitajaks sai valitud Eesti Kvaliteediühing ja Tiia Tammaru, kes olid antud teemal kõige pädevamad. Koolituse teemasid korrigeeriti jooksvalt, lähtuvalt osalejate vajadustest ning huvist. Tegevus 2.2: Koolituste toimumine (1 päev/ kuus; 01.09.2012 – 30.05.2013 24.10.2012 – 30.05.2013 kokku 8 koolituspäeva) ja koolituspäevade (Lõpetatud) jooksev hindamine. 1. koolituspäev - 24.10.2012 2. koolituspäev - 21.11.2012 3. koolituspäev - 19.12.2012 4. koolituspäev - 06.02.2013 5. koolituspäev - 06.03.2013 6. koolituspäev - 03.04.2013 7. koolituspäev - 24.04.2013 8. koolituspäev - 28.05.2013 Märkused: Kokkulepete saavutamine koolitajatega võttis planeeritust kauem aega, kuid kõik koolitused toimusid ning lõpetati nagu planeeritud. Koolitusprogramm oli väga sisutihe. Koolituste jooksul andis koolitaja ülevaate erinevatest kvaliteedijuhtimise teooriatest, meetoditest, süsteemidest ning toimusid arutelud, grupitööd ja analüüsid. Kokku osales koolitusel 21 inimest 9-st asutusest. Koolitusel osalesid järgmiste asutuste töötajad: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Tallinna Vaimse Tervise Keskus, Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, EQUASSi kohalik esindus, Astangu KRK, Tervise Arengu Instituut, AS Hoolekandeteenused. Tegevus 2.3: koolitusprogrammi koondhindamine. 01.06. – 30.06.2013 24.10.2013 – 30.06.2013 (Lõpetatud) Märkused: koolituspäevade kohta kogusime tagasisidet ja osalejate keskmine üldhinnang koolitusele oli kõrge: 5 palli skaalal 4,6. Tegevus 2.4: Sotsiaalministeeriumi, selle allasutuste ning 02.01. – 30.05.2013 24.10.2012 – 30.05.2013 huvigruppide tulevikuplaanide läbiarutamine (Lõpetatud) seoses mõne kvaliteedisüsteemi rakendamisega ministeeriumis ning allasutustes (sh finantseerimispõhimõtete täpsustamine). Märkused: Erinevaid kvaliteedisüsteeme tutvustati 8 koolituspäeva jooksul. Selle käigus toimusid mitmed arutelud selle üle, milline süsteem võiks Eesti sotsiaalvaldkonda kõige paremini sobida. Samuti tutvustati kvaliteedisüsteeme erinevatele sotsiaalteenuseid pakkuvatele asutustele, mis võimaldavad neil edaspidi ise otsustada, millist süsteemi nad soovivad rakendada. Sotsiaalkindlustusamet tegeleb nt. protsesside kaardistamisega ja teenuste disainiga. Astangu KRK uuendas EQUASS Assurance sertifikaati ning tegutseb edasi selle nimel, et pakkuda oma klientidele kvaliteetsemat teenust. Sotsiaalministeerium on oma arengukava 2014-2017, meetmes 1.5 üheks prioriteediks seadnud kvaliteedi edendamise hoolekandeteenuste osutamisel ning jätkab Euroopa Sotsiaalfondist EQUASS kvaliteedisüsteemi rakendamise finantseerimist. Tiia Tammaru Eesti Kvaliteediühingust tutvustas veelkord erinevaid kvaliteedisüsteeme 11.dets 2013.a sotsiaalteenuste kvaliteedikonverentsil „Ise tehtud, hästi tehtud“, millel osales 151 inimest. Ettekandega saab tutvuda www.equass.ee kodulehe kaudu või siin. Tegevus 3: Kogu sotsiaalvaldkonna analüüsi 02.08.2012 – 31.12.2013 09.10.2012 – 31.12.2013 läbiviimine ning ettepanekute tegemine (Lõpetatud) tervikliku kvaliteedisüsteemi tagamise juurutamiseks ning järelvalve teostamiseks. Märkused: kogu projekti alguse viibimise tõttu nihkusid tegevused mõnevõrra edasi, kuid me teavitasime sellest aegsasti rakendusüksust e-maili teel. Kõik projektis ettenähtud tegevused viidi läbi. Valdkonna analüüs on esialgu planeeritust mahukam ja põhjalikum ning kajastab probleemide kaardistust, teiste valdkondade/sektorite kvaliteedi edendamise alast praktikat ning ülevaadet teiste riikide erinevatest praktikatest sotsiaalteenuste kvaliteedi määratlemisel, edendamisel ja reguleerimisel. Lisaks on analüüsis soovitused edasiseks - soovituslikud strateegilised eesmärgid, mis on olulised sotsiaalteenuste kvaliteedi edendamise osas edasiste plaanide tegemisel ning riiklike prioriteetide seadmisel. Tegevus 3.1: projekti eksperdi leidmine, ülesannete 01.06. – 30.07.2012 09.10.2012 – 30.07.2012 täpsustamine ning lepingu sõlmimine. (Lõpetatud) Märkused: Projekti ekspert-analüütikuks valiti Triin Vana, kellel on pikaajalise sotsiaalsektoris töötamise kogemus ning lisaks on tal sotsiaalteenuste kvaliteedi edendamise alane kogemus nii Tallinna Vaimse Tervise Keskuse juhina töötades (ning erinevates kvaliteediauhinna projektides osaledes) kui ka rakendades oma asutuses EQUASS Assurance kvaliteedisüsteemi aastatel 2010-2011 ning olles EQUASS Assurance konsultant. Tegevus 3.2: eesmärgi elluviimiseks töögrupi loomine. 01.08. – 17.09.2012 24.10.2012 – 18.12.2013 (Lõpetatud) Kohtumised kvaliteedikoolituse raames 24.10.2012 21.11.2012 19.12.2012 06.02.2013 06.03.2013 03.04.2013 24.04.2013 28.05.2013 Kohtumised arendusseminaride raames 22.05.2013 27.05.2013 30.05.2013 4.06.2013 Töögrupi eraldiseisvad kohtumised 11.10.2013 25.10.2013 14.11.2013 16.12.2013 18.12.2013 Märkused: Töögrupi tegevus on toimunud kolmes osas. Esimeses osas toimus grupi kokkusaamine kvaliteedi koolituse raames. Selles faasis toimusid grupitööd arutamaks Eesti sotsiaalsektori hetkeolukorda. Teises faasis kohtus töögrupp arendusseminaride raames. Arendusseminaridelt saadi sisendinfot valdkonna analüüsi läbiviimiseks. 2013 aasta sügisest jätkas töögrupp tööd eraldiseisva üksusena, mille ülesandeks oli sotsiaalvaldkonna analüüsi põhjal koostada ettepanekud Sotsiaalministeeriumile valdkonna parendamiseks. Lisaks korraldati 21.11.2013 koostöös projekti ekspert-analüütiku Triin Vana, Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühingu sotsiaaltöötaja Külli Mäe juhtimisel Huvikaitseseminar, mille eesmärk oli teada saada kliendi hinnangut olemasolevate sotsiaalteenuste kättesaadavusele, kvaliteedile, efektiivsusele jms. Kliendid kinnitasid juba analüüsis väljatoodud juurprobleeme ning selgus, et klientidel on väga keeruline aru saada sotsiaalteenuste pakkujate struktuurist (kõik sotsiaalteenuseid pakkuvad asutused ei kuulu riigile vaid paljud kuuluvad hoopis kohalikele omavalitsustele) ning kelle poole tekkinud probleemidega pöörduda (tavaliselt pöördutakse SOM või SKA poole, kuigi tegemist on hoopis KOV asutusega). Saadud info oli samuti analüüsi sisendiks (klientide vaatenurk). Kokku kohtus töögrupp 17 korda, 8-l esimesel korral kvaliteedikoolituse raames, järgmisel 4-l korral arendusseminaride raames ning viimasel 5-l korral juba omaette. Iga kohtumine kestis 4 tundi. Töögruppide poolt koostatud ettepanekud sotsiaalteenuste parendamiseks on ära toodud valdkonna analüüsis ning ettepanekutes ja on lisatud antud lõpparuandele. Tegevus 3.3: analüüsi valdkonna piiritlemine, 18.09. – 30.09.2012 18.09.2012 – 30.10.2012 konkreetsemate eesmärkide seadmine, (Lõpetatud) oodatavate tulemuste täpsustamine. Märkused: Analüüsi hõlbustamiseks tõlgiti projekti algusfaasis ära väga oluline sotsiaalteenuste kvaliteeti puudutav regulatsioon - Sotsiaalteenuste Kvaliteediraamistik (Common Quality Framework for Social Services of General Interest - CQF for SSGI). See kirjeldab kokkuleppelisi Euroopa Liidu sotsiaalteenuste kvaliteedi põhimõtteid. Antud põhimõtteid arvestab ka projekti raames rakendatav EQUASS Assurance kvaliteedisüsteem ning see aitab erinevatel huvigruppidel paremini mõista erinevaid sotsiaalteenuste kvaliteeti puudutavaid mõisteid . Samuti kasutati Sotsiaalteenuste Kvaliteediraamistikku valdkonna analüüsi ülesehitamiseks ja piiritlemiseks. Tegevus 3.4: Analüüsi teostamine: töögruppide 01.10.2012 – 01.10.2012 – 31.12.2013 kohtumised, intervjuud huvigruppidega, 30.06.2013 Kohtumised seadusandluse ja regulatsioonide analüüs, (Lõpetatud) kvaliteedikoolituse raames huvigruppide kaasamine protsessi 24.10.2012 21.11.2012 3.4.1. protsessi vahehindamised 19.12.2012 Töögrupiga. 06.02.2013 01.2013; 04.2013 06.03.2013 03.04.2013 24.04.2013 28.05.2013 Kohtumised arendusseminaride raames 22.05.2013 27.05.2013 30.05.2013 4.06.2013 Töögrupi eraldiseisvad kohtumised 11.10.2013 25.10.2013 14.11.2013 16.12.2013 18.12.2013 Märkused: Valdkonna analüüsi koostades selgus, et sotsiaalteenuste kvaliteedi valdkond on niivõrd lai (st kõik on seotud kvaliteediga), et selle valdkonna kaardistamine võttis esialgu planeeritust tunduvalt rohkem aega. Tulemusena valmis väga põhjalik valdkonna analüüs ja probleemide kaardistus, mis oli kvaliteedi töögrupi edasiseks tööks oluline alusmaterjal. . Analüüsi läbiviijaks oli ekspert-analüütik Triin Vana, kes pani paika analüüsi protsessi ning etapid. I etapis toimus valdkonda puudutava info koondamine ja osapoolte intervjueerimine ning II etapis analüüsi ettepanekute tegemine valdkonna reguleerimiseks ning raporti kirjutamine. Analüütik intervjueeris Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedi erinevaid osapooli üle Eesti, et saada hetkeolukorrast (maavalitsused, kohalikud omavalitsused, sotsiaaltöötajad, erinevate teenusegruppide esindajad, esindusorganisatsioonid ja seaduse reguleerijad) terviklik pilt. Lisaks toimus 4 arendusseminari, mille peamiseks eesmärgiks oli sõnastada peamised probleemid ja prioriteetsed arengusuunad sotsiaalteenuste kvaliteediga seoses (muudatusest teavitati rakendusüksust e- kirja vahendusel ning saadi antud lisategevuseks nõusolek). Analüüs kulges plaanipäraselt. 2013 sügisest kuni aasta lõpuni toimus lisaks erinevate Euroopa riikide kogemuste koondamine ja ettepanekute sõnastamine riiklikuks sotsiaalteenuste kvaliteedi reguleerimiseks ning edendamiseks. 21.11.2013 toimus koostöös projekti ekspert-analüütiku Triin Vana, Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühingu sotsiaaltöötaja Külli Mäe juhtimisel Huvikaitseseminar, mille eesmärk oli saada kliendi vaadet olemasolevate sotsiaalteenuste kättesaadavusele, kvaliteedile, efektiivsusele jms. Saadud informatsiooni kasutati samuti valdkonna analüüsi sisendina. Tegevus 3.5: Töögrupiga ettepanekute ja soovituste 01.07. – 30.11.2013 11.10.2013 – 31.12.2013 formuleerimine ning edasise tegevusplaani (Lõpetatud) koostamine Sotsiaalministeeriumile. Märkused: Töögrupp käis algul peamiselt koos koolitusprogrammi ja arendusseminaride raames, kuid kuna töö osutus algselt planeeritust palju mahukamaks jätkas töögrupp 2013. aasta sügisel tööd eraldiseisva üksusena. Ettepanekute formuleerimine jätkus ka peale töögrupi viimast kohtumist. Töögrupi protsessi oli lisaks aktiivselt kaasatud Sotsiaalministeeriumi nõunik Karin Kiisk ning lõpptulemus sai mahukas ning sisutihe. Töögrupi ettepanekud ja soovitused ning edasine tegevusplaan Sotsiaalministeeriumile on koostatud ning lisatud antud lõpparuandele. Tegevus 3.6: Analüüsi ja ettepanekute lõppraporti 01.10. – 01.12.2013 01.10.2013 – 31.12.2013 koostamine. (Lõpetatud) Märkused: Kuna tegevused nihkusid ning analüüs ja ettepanekud osutusid oodatust põhjalikumaks võttis see planeeritust rohkem aega. Valdkonna analüüs sisaldas endas nii ülevaadet Eesti sotsiaalsektori juurprobleemidest, ülevaadet juba olemasolevatest regulatsioonidest ja struktuuridest, Eesti haridus – ja tervishoiusektori ning eri riikide kvaliteedi tagamise meetmete ja -süsteemide ülevaadet. Lõppraportisse on lisatud kõik eelpool mainitud analüüsid ning nende põhjal on koostatud ettepanekud Eesti sotsiaalvaldkonna parendamiseks. Tegevus 4: EQUASS Assurance kvaliteedisüsteemi 01.06. – 30.11.2013 01.08.2012 – 31.12.2013 rakendamine Eesti kohalike omavalitsuste (Lõpetatud) sotsiaalteenuseid osutavates asutustes. Märkused: Projekti üldise nihkumise tõttu nihkusid ka tegevused. Sellest teavitati rakendusüksust projekti alguses. EQUASS Assurance kvaliteedisüsteemi hakkas rakendama 10 Eesti kohalike omavalitsuste poolt hallatavat asutust, nendest 7 läbisid edukalt EQUASSi auditi ning neile omistati EQUASS kvaliteedisertifikaat. Tegevus 4.1: Sissejuhatav infoseminar, koolitus. Lisaks Juuni 2012 30.08.2012 oli kaasatud EQUASSi tegevjuht Guus van (Lõpetatud) Projekti sissejuhatav Beek, kes viis läbi esmase info- ja infoseminar koolitusseminari ning andis ülevaate 11.12.2013 viimastest kvaliteedialastest arengutest Projekti lõpuüritus Euroopa tasandil. sotsiaalteenuste kvaliteedikonverents „Ise tehtud, hästi tehtud“ Märkused: Projekti üldise nihkumise tõttu nihkusid ka antud tegevused. EQUASSi tegevjuht Guus van Beek oli kaasatud kolme kvaliteedialasesse üritusse. Projekti sissejuhatav seminar toimus 30.08.2012 (osales 31 inimest, osalejate hinnang oli 4,7 punkti 5st), 17.06.2013 toimus koolitus "Kuidas tagada jätkusuutlikku kvaliteedikultuuri?" (selles osales 8 in. antud projektist, osalejate hinnang oli 4,8 punkti 5st, koolitus viidi läbi programmi „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2012-2013“ raames) ning projekti lõpuüritusel, sotsiaalteenuste kvaliteedikonverentsil „Ise tehtud, hästi tehtud“ 11.12.2013 (osalejaid oli 151, osalejate hinnang oli 4,6 punkti 5st), tegi Guus van Beek esitluse kvaliteediarengust. Tegevus 4.2: EQUASS süsteemi rakendavate asutuste Juuni 2012 August 2012 väljavalimine - 10 asutust. (Lõpetatud) Märkused: Projekti üldise nihkumise tõttu nihkus ka asutuste väljavalimine. Esimeseks taotluste tähtajaks oli 21.august ning selleks tähtajaks laekus 6 taotlust. Kuna taotlusi laekus oodatust vähem, seati teiseks taotluste tähtajaks 24.august 2012. Selleks ajaks laekus 78 taotlust. Komisjon valis seejärel välja 10 asutust, mis vastasid etteantud kriteeriumitele ning kvalifitseerusid projektis osalema: Tallinna Sotsiaaltöö Keskus, Iru Hooldekodu, Munalaskme Hooldekodu, Elva Perekodu, Tallinna Lastekodu, Imavere Päevakeskus, Vinni Perekodu, Siimusti Lastekodu Metsatareke, SA Taheva Sanatoorium ja Saku Päevakeskus. Tegevus 4.3: Eneseanalüüsi protsessi läbiviimine August 2012 Detsember 2012 EQUASS konsultantide abil (kes olid (Lõpetatud) varem koolitatud) ning tegevuskavade koostamine süsteemi rakendamise perioodiks. Märkused: Projekti üldise nihkumise tõttu nihkusid ka antud tegevus. Asutused vajasid rohkem aega EQUASS Assurance protseduuridega tutvumiseks. Kõik 10 asutust läbisid eneseanalüüsi protsessi ning koostasid detsembriks 2012 oma tegevusplaani, kuidas protsess eduka lõpuni viia. Tegevus 4.4: Asutuste jooksev konsulteerimine, sh 01.09.2012 – 01.09.2012 – 31.12.2013 2 kogemuskohtumist teiste asutustega ning 31.08.2013 25.01.2013 konsultatsioon telefoni ning e-maili teel. (Lõpetatud) 27.03.2013 04.09.2013 Märkused: Projektis osalenud asutuste konsulteerimine toimus jooksvalt ning vastavalt vajadusele nii telefoni kui ka e-mailide vahendusel. Sealhulgas viidi 2 kogemuskohtumise asemel läbi 3 kogemuskohtumist: 25.01.2013 Siimustis, 27.03. ja 04.09.2013 Tallinnas. Kogemuskohtumistel osalesid kõigi 10 projektis osaleva asutuse töötajad, kes olid seotud EQUASS Assurance kvaliteedisüsteemi rakendamisega. Kogemuskohtumiste üldine hinnang oli 4,4 punkti 5-st. Tegevus 4.5: asutuste testaudit enne lõpphindamist. 01.04. – 30.05.2013 01.04.2013 – 30.10.2013 (Lõpetatud) I testaudit Aprill – Mai 2013 II testaudit Juuli – Oktoober 2013 Märkused: Lisaks tegime eelarve muudatuse taotluse, kus lisasime asutustele täiendavalt teise testauditi läbiviimise ja saime sellele kooskõlastuse. Seega toimus 2013 august-oktoober testauditite teine voor. Teine testaudit oli asutustele väga vajalik, kuna võimaldas kontrollida, kuidas olid parandatud esimeses testauditis välja toodud probleemid ja anda täiendavaid nõuandeid ja parendusettepanekuid EQUASSi auditiks. Tegevus 4.6: lõpphindamine koolitatud audiitorite 01.09.2013 – 08.10.2013 – 12.12.2013 poolt. 15.10.2013 (Lõpetatud) Märkused: EQUASS Assurance kvaliteedisüsteemi hakkasid rakendama 10 asutust. Lõppauditini jõudsid 8 asutust, millest 7 läbisid selle edukalt ja neile omistati EQUASSi kvaliteedisertifikaat. Ühele asutusele anti täiendavate paranduste sisseviimiseks aega kevadeni, mil neil on võimalus uuesti audit läbida. Tegevus 4.7: kvaliteedipõhimõtetele vastavuse November 2013 Oktoober - Detsember korral asutuste sertifitseerimine. (Lõpetatud) 2013 Märkused: Projekti käigus omistati EQUASS Assurance sertifikaat 7-le asutusele. Need asutused olid: Tallinna Sotsiaaltöö Keskus, Siimusti Lastekodu Metsatareke, SA Perekodu Viljandis, Tallinna Lastekodu, SA Elva Perekodu, Vinni Perekodu ja Imavere Päevakeskus. Sertifikaadid anti neile pidulikult üle 11.12.2013 toimunud sotsiaalteenuste kvaliteedikonverentsil. Tegevus 5: Projekti jooksev aruandlus. 01.06.2012 – 01.06.2013 – 31.12.2013 31.12.2013 (Lõpetatud) Märkused: projektijuhi lahkumise tõttu jäi vahearuande esitamise tähtaeg tähelepanuta ning seetõttu esitasime vahearuande viivitusega. Muud tegevused ei ole projektijuhi lahkumise tõttu kannatanud ja on planeeritud mahus ellu viidud. Tegevus 5.1: Projekti lõppraporti koostamine ning Detsember 2013 Vahearuandlus aruandlus. (Lõpetatud) August 2013 Lõpparuandlus 31.12.2013 Märkused: Lõpparuande esitamine toimub jaanuaris 2014. Vastav kokkuleppe saavutati eelnevalt rakendusüksusega. Tegevus 5.2: projekti lõpuseminar (tulemuste esitlemine). Detsember 2013 11.12.2013 Üritusel osales ka EQUASSi tegevjuht Guus (Lõpetatud) Sotsiaalteenuste van Beek, kes andis ülevaate sotsiaalteenuste kvaliteedikonverents „Ise kvaliteedialastest arengutest Euroopa tehtud, hästi tehtud“ tasandil. Märkused: Projekti lõpuseminar otsustati teha suuremas mahus koos teise Astangu KRK projektiga Sotsiaalministeeriumi programmi „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2012-2013“. Vastav nõusolek saadi enne rakendusüksuselt e-maili vahendusel. Sotsiaalteenuste kvaliteedikonverents „Ise tehtud, hästi tehtud“ äratas suurt huvi. Üritusele registreeris ennast pea 200 inimest, kuid konverentsist võttis osa lõpuks 151 inimest (paljud teavitasid, et ei saa kahjuks haiguse või töö pärast konverentsil osaleda). Konverentsi kava oli sisutihe ning esindatud olid kõik projekti osapooled (koolitusi läbi viinud spetsialistid, EQUASSi rakendanud asutuste ning nende klientide nägemus, SOM ja SKA esindajad jt.). Konverentsil võtsid sõna Eesti Kvaliteediühingu esinaine Tiia Tammaru, Sotsiaalkindlustusameti teenuste juht Merlin Kreis, EQUASSi tegevjuht Guus van Beek, EQUASS Eesti juht Keiu Talve, Sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna nõunik Karin Kiis. Projekti ekspert-analüütik Triin Vana andis ülevaate projektist üldiselt ning saavutatud tulemustest. Sõna võttis ka Sotsiaalminister Taavi Rõivas. Toimus EQUASS Assurance sertifikaatide pidulik üleandmine Guus van Beeki ja Sotsiaalministri poolt. Konverentsi kava koos ettekannete ja piltidega leiab EQUASS Eesti kodulehelt. Projekti lõpuüritust hinnati 4,6 punktiga 5-st. Täiendavad tegevused, mis ei olnud taotluses planeeritud: 22.05.2013 – 22.05.2013 Tegevus 6: 04.06.2013 27.05.2013 Arendusseminarid mille eesmärkideks olid (Lõpetatud) 30.05.2013 sõnastada peamised probleemid ja 04.06.2013 prioriteetsed arengusuunad seoses sotsiaalteenuste kvaliteediga. Märkused: 2013.a alguses taotlesime eelarve muudatust, et saaksime kasutada olemasolevat raha sotsiaalvaldkonna analüüsi käigus läbiviidavate arenguseminaride läbiviimise kulude katmiseks. Rakendusüksus kooskõlastas taotluse. Arendusseminare toimus kokku 4 (3 valdkonnapõhist ja 1 üldine hoolekande kvaliteedi seminar). Teemadeks olid: Ülevaade huvigruppidega läbi viidud intervjuude kokkuvõttest (Triin Vana); Ülevaade erinevatest hoolekande kvaliteediga seotud audititest ja järelvalvest (Karin Kiis - Sotsiaalministeeriumist); Juurprobleemide sõnastamine; Prioriteetide määratlemine, peamiste strateegiliste eesmärkide ja tegevussuundade sõnastamine - mida on võimalik erinevate osapoolte panustamisega mõjutada. Sihtgrupiks olid erinevate huvipoolte esindajad: (teenuse osutajad, teenuse tarbijate esindusorganisatsioonid, teenuste rahastajad, - korraldajad ja -kontrollijad, poliitikakujundajad). Arendusseminare toimus 32 akt tundi, kokku osales 65 inimest ning arendusseminare hinnati keskmiselt 4,7 punktiga 5-st. Täiendavad tegevused, mis ei olnud taotluses planeeritud: Mai 2013 Mai – Detsember 2013 Tegevus 7: (Lõpetatud) Taotluse muudatus seoses abikõlblikke sihtgruppide laiendamisega ja arendusseminaride läbiviimine. Märkused: Seoses arendusseminaridega tekkis vajadus taotluse sihtgruppi laiendada. Selline ettepanek tuli rakendusüksuselt juba mais 2013, kuid esimese projektijuhi lahkumise tõttu jäi see tol korral tähelepanuta. Muudatus viidi sisse detsembris, kui see uuesti päevakorda tuli. Rakendusüksuselt saadi nõusolek laiendada taotluse sihtrühmi. Taotlusse lisati projektis osalevate isikutena 5 uut üksust (erinevalt algtaotluses olnud projektis osalevatest isikutest olid lisatud üksused umbisikulised, nt 15 maavalitsust) ning tegevuste sisukirjeldusse lisati uuringu ja arendusseminaride läbi viimine.  3. INDIKAATORITE TÄITMINE 3.1 Projekti näitajate saavutamine koolituslaadsete tegevuste puhul sihtrühmade kaupa Projektis planeeritud Projekti lõpuks ehk käesoleva aruande esitamise ajaks. Ühte isikut arvata ühekordselt projekti näitajatesse. Osalejad alustaj Katkestaj Lõpetaja Osalejate arv ad1 ad2 d3 65 416 M N M N Osalejate liigitus soo järgi 13 160 järgnevad näitajad saadakse lõpetanute baasil Osalejate liigitus vanuse järgi noored (15–24 aastased) 0 3 vanemad töötajad (55–64 aastased) 0 157 Osalejate liigitus haridustaseme järgi Alg- või põhiharidus 2 Üldkeskharidus või kutseharidus 0 6 pärast põhiharidust Kutseharidus pärast üldkeskharidust 0 4 Kõrgharidus 0 149 Sihtgrupp Riigiametnikud 13 58 Kohaliku omavalitsuse üksuste 50 71 töötajad/teenistujad Mittetulundusühingute töötajad 2 21 Riigi poolt algatatud sihtasutuse 0 15 töötajad Teenusesaajate 0 3 esindusorganisatsioonide töötajad Teenusepakkujate 0 6 esindusorganisatsioonide töötajad Koolituspäevade arv 13 36 Koolituste kestvus akadeemilistes 94 226,1 tundides Märkused: Kokku osales projekti avaseminaril, 3 kogemuskohtumisel, 4 arendusseminaril, 10 konsensuskoosolekul, 8 päevasel kvaliteedikoolitusel ja projekti lõpukonverentsil kokku 463 inimest. Tagasiside jäi saamata 185 inimeselt. 1 Alustajad- on projektis need isikud, kes on reaalselt tegevustesse astunud. 2 Katkestajad- on need, kes ei ole läbinud olulises osas planeeritud tegevusi. Katkestajad on alustajate ja lõpetajate vahe 3 Lõpetajad-on läbinud enamuse/ valdava enamuse koolitustegevustest.  3.2 Osalejate hinnang koolituslaadsetele tegevustele (sh stažeerimisega seotud tegevused) Tagasiside osalejate rahulolu kohta koolitustegevusega Osalejad jäid koolitustegevusega rahule, kõige madalam hinnang 5 palli süsteemis oli 4,2 (2’l korral) ning kõrgeim 4,8 (4’l korral). Keskmine hinnang oli 4,6. Märkida koolituse rahulolu protsent 92 % 3.3 Indikaatorite täitmine (täita programmide puhul ning Tarkade otsuste fondi projektide puhul) 1. Indikaator Kavandatud Tegelik sihtase (ehk Märkused: (märkida sihttase (ehk saavutustase tegevuste indikaatori esialgu planeeritud elluviimise järgselt) nimetus) tase) Koolitatavate arv Vähemalt 65 in. 463 inimest Koolitustel osalenud inimeste arv suurenes, kuna Koolituspäevade arv 94 akt 226,1 akt koolitusi oli rohkem, kui algselt planeeritud. Koolitustundide arv suurenes samal põhjusel, lisandus rohkem koolitusi (arendusseminarid jt.) 2. OP Indikaatori täitmine: Indikaatori nimetus Jah (märkida Ei (märkida ristiga) Märkused: ristiga) Kas tegevuste X 10 KOV hallatavat asutust elluviimise alustas EQUASS kvaliteedi tulemusena on sertifikaadi taotlemise muudetud protsessi, mille käigus viidi juhtimissüsteeme või nende juhtimine ja protseduure? protseduurid vastavaks EQUASS kvaliteedisüsteemi nõuetele. Nendest asutustest 7 on edukalt läbinud EQUASSi auditi ja neile on omistatud EQUASS kvaliteedisertifikaat. 1 asutus anti paranduste sisseviimiseks aega 2014 aasta kevadeni.  3.4 Projekti mõju horisontaalsetele teemadele Projekti mõju horisontaalsetele teemadele Horisontaalne teema Projekt mõjutab (märkida Projekt ei mõjuta Selgitus (juhul kui (Juhend mõjude kohta asub ristiga) (märkida ristiga) projekt mõjutab siin) horisontaalset teemat, peab olema lisatud selgitud, kuidas ja mil määral projekt horisontaalseid teemasid mõjutab) Regionaalne areng x Sotsiaalvaldkonna teenuste kvaliteedisüsteemi rakendamine võimaldab KOV-l piiratud ressursside olukorras pakkuda optimaalsete kuludega maksimaalselt efektiivseid ja kliendikeskseid teenuseid, panustades sellega regiooni elanike üldisesse heaollu. Keskkonnahoid x Infoühiskonna edendamine x Kodanikuühiskonna areng x EQUASS kvaliteedisüsteemi üheks printsiibiks on klientide ehk siis sotsiaalteenust tarbivate kodanike ja nende esindajate kaasamine sotsiaalteenuste parendamisse ja arendamisse. See võimaldab igal asjast huvitatud kodanikul protsesse mõjutada ja teenuste kvaliteedi kasvule kaasa aidata. Võrdsete võimaluste x Kvaliteedisüsteemi edendamine rakendamine võimaldab erinevaid sotsiaalteenuseid pakkuvaid asutusi omavahel hinnata ja saab valida sobivaima teenusepakkuja lähtudes objektiivsetest võrdluskriteeriumitest. 4. PROJEKTI EELARVE TÄITMINE Kas projekti raames tekkis ülejääk/puudujääk? Projekti käigus ei kasutatud ära kogu projekti rahuldamisotsuses äratoodud eelarvet. Kokku tehti projekti käigus kulutusi 71082,88 € mahus, seega jäi kasutamata 17860,12 €. Kõik projektis ettenähtud tegevused toimusid planeeritud mahus. Projekti jooksul toimus Astangu KRK, kes oli projekti juht ning elluviija, palgapoliitika muutus, mis omakorda tekitas muutuse tegelike ja eelarves planeeritud tööjõukulude vahel. Lisaks tekitas ülejääki kahe auditi ärajäämine ning projekti efektiivne majandamine. Kas aruandlusperioodi jooksul on projekti tegevustest tekkinud tulu? Projekti tegevustega ei tekkinud tulu. 5. PROJEKTI MUUTMINE Projektis tehtud muudatused Projekti jooksul oleme mitmel korral taotlenud projekti või selle eelarve muutmist. I Kooskõlastatud muudatus oli seotus projekti tegevuste nihkumisega. Tegevusi planeerisime alustada juuni algusest 2012, kuid alustasime augustist 2012 (10 kvaliteedisüsteemi rakendama hakkava asutuse väljavalimine ning esimene infoseminar). Tegevuste nihkumise tõttu ei jää ükski planeeritud tegevus ellu viimata. II Soovisime lisada koolitusprogrammis osalejate hulka sihtgruppe (nt Erihoolekandeasutuse Pakkujate Liit), kuna projekti kirjutamise hetkel neid veel olemas ei olnud, siis ei osanud nendega arvestada, kuid nad on oluline partner sotsiaalteenuste kvaliteedi edendamisel ja seepärast soovisime neid kaasata. Saime kooskõlastuse. III Tegevuste nihkumise ja projektijuhi planeeritud palga, konsultantide töötasu ja muude esialgu planeeritud kulude ülejäägi tõttu taotlesime eelarve muutmist, et maksimaalselt ära kasutada meile eraldatud raha ning saavutada maksimaalseid tulemusi. Tegime eelarve muudatuse ja saime rakendusüksuselt kooskõlastuse novembris 2012. IV 2013.a alguses taotlesime eelarve muudatust, et saaksime kasutada olemasolevat raha sotsiaalvaldkonna analüüsi käigus läbiviidavate arenguseminaride läbiviimise kulude katmise osas. Saime rakendusüksuselt kooskõlastuse. IV Kooskõlastasime Sotsiaalteenuste Kvaliteediraamistiku tõlkimise rakendusüksusega, kuna sotsiaalvaldkonna analüüsi läbiviimiseks on see oluline dokument. V Taotlesime taotluse muudatus seoses abikõlblikke sihtgruppide laiendamisega ja arendusseminaride läbiviimisega. Seoses arendusseminaridega tekkis vajadus taotluse sihtgruppi laiendada. Selline ettepanek tuli rakendusüksuselt juba mais 2013, kuid esimese projektijuhi lahkumise tõttu jäi see tol korral märkamata. Muudatus viidi sisse detsembris, kui see uuesti päevakorda tuli. Rakendusüksuselt saadi nõusolek laiendada taotluse sihtrühmi. Taotlusse on lisati projektis osalevate isikutena 5 uut üksust (erinevalt algtaotluses olnud projektis osalevatest isikutest on lisatud üksused umbisikulised, nt 15 maavalitsust) ning tegevuste sisukirjeldusse on lisatud uuringu ja arendusseminaride läbi viimine. 6. SEIREAruande kohustuslikud lisadokumendid vastuvõtva organisatsiooni tagasisideleht (lisada stažeerimisprogrammi alameetme puhul (vabas vormis, oluline, et oleks märgitud, kes ja millal stažeerimas käis) lõpparuande ehk seirearuande elektrooniline variant (saata meiliga aadressile [email protected], ei pea olema digitaalselt allkirjastatud) muud lisadokumendid (näiteks õppe- või juhendmaterjalid, uuringu lõppraport, tõlgitud materjalid, töörühmade, koosolekute protokollid, registreerimislehed jms; eeldusel, et väljamakse taotlusega ei ole eelpool nimetatud dokumente esitatud). 7. SEIREARUANDE kinnitamine Kinnitan, et kõik esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ja ehtsad. Olen teadlik struktuurifondidest toetuse taotlemisega kaasnevatest kohustustest. Toetuse saaja seaduslik Allkiri Kuupäev esindaja (nimi ja ametikoht) Marelle Erlenheim Digitaalselt allkirjastatud Sotsiaalministeeriumi kantsler Rahandusministri 18.10.2011. a käskkiri nr 184 Lisa 2 Seirearuande registreerimine (täidab Rahandusministeerium) Seirearuande saabumise kuupäev PRIORITEETSE SUUNA „SUUREM HALDUSVÕIMEKUS“ LÕPPARUANNE 1. TOETUSE SAAJA (sh programmi elluviija) JA PROJEKTI (sh programmi ) ANDMED Toetuse saaja Projekti nimi Sotsiaalministeeriumi haldusala hooldekandeteenuste kvaliteedi tugevdamine ja kvaliteedijuhtimise süsteemi arendamine. Projekti nr 1.5.0303.12 - 0534 Tehtud kulude Eelarve Tehtud kulude Tehtud kulude osakaal osakaal eelarvest summa eelarvest (märkida %) 88943 71082,88 80 % Aruandlusperiood 1.06.2012 – 31.12.2013 Aruande täitja Nimi Telefoni number E-post Kristi Reimets 6877 223 [email protected] 2. ÜLEVAADE PROJEKTIST 2.1 Ülevaade projektist Anda hinnang projekti eesmärgi saavutamise, tulemuslikkuse ja elluviimise kohta ning anda ülevaade projekti raames elluviidud tegevustest ja saavutatud tulemustest. Projekti peamine eesmärk oli Sotsiaalministeeriumi, selle haldusala ning kogu sotsiaalsektori haldussuutlikkuse tõstmine läbi osapoolte kvaliteedijuhtimise alase koolitamise ja ettepanekute väljatöötlemise kvaliteedisüsteemi tugevdamiseks. Projektil oli kolm alaeesmärki: esiteks sotsiaalministeeriumi, selle haldusala asutuste ning huvigruppide esindajate koolitamine erinevatest kvaliteedijuhtimise süsteemidest ning kvaliteedijuhtimise alase teadlikkuse tõstmine. Selleks viidi läbi 8- päevane sotsiaalvaldkonna kvaliteedialane koolitusprogramm vahemikus okt 2012 – mai 2013. Sellest võttis osa 8 erineva riigiasutuse, esindusorganisatsiooni ja teenusepakkuja 21 esindajat, mis vastab projektis seatud eesmärgile. Koolituse eesmärgiks oli anda osalejatele ülevaade erinevatest kvaliteedijuhtimise süsteemidest, mis võimaldaks neil diskuteerida erinevate osapooltega sotsiaalteenuste kvaliteedi teemadel, leppida kokku Eestis sotsiaalteenuste kvaliteeti puudutavate oluliste mõistete osas ning valima välja sobivaima kvaliteedi juhtimise süsteemi, mida võiks Eesti sotsiaalteenuseid pakkuvates asutustes rakendada. Koolituste üldine rahulolu hinnang oli kõrge (4.6) ning see oli heaks sisendiks järgnevatel projektitegevustel. Teiseks viis projekti ekspert-analüütik Triin Vana vahemikus nov 2012 – juuni 2013 läbi ulatusliku sotsiaalvaldkonna hetkeolukorra kaardituse, mille fookuses oli kogu Eesti sotsiaalsektor, probleemid ja hetkeolukord seoses sotsiaalteenuste kvaliteediga. Uuring hõlmas 4 piirkonda: Ida-Virumaad, Harjumaad, Tartumaad ja Valgamaad. Kokku toimus 31 intervjuud, milles osales 91 inimest 48-st erinevast organisatsioonist. Esindatud olid erinevad huvipooled – riigiasutuste, maavalitsuste, KOV-ide ja nende poolt hallatavate asutuste esindajad, teenusepakkujad ning nende esindusorganisatsioonid, klientide esindusorganisatsioonid. Hetkeolukorra kaardistus lõppes 4 valdkondliku arendusseminariga, milles osales 62 inimest 36-st eri organisatsioonist. Töö tulemusena valmis sotsiaalteenuste hetkeolukorra kaardistus koos selgitustega, kuidas erinevad osapooled näevad sotsiaalteenuste kvaliteeti, mis on kitsaskohad ning kriitilised arendustegevused. Valdkonna analüüsil oli lisaks hetkeolukorra kaardistusele ka teine, teadlikkuse tõstmise oluline roll. Nimelt tutvustati analüüsi käigus, nii arendusseminaridel kui töörühmas erinevatele osapooltele kvaliteediga seotud sõnavara ja mõisteid, sotsiaalteenuste kvaliteedi ja tervikliku kvaliteedijuhtimise põhimõtteid, mis aitab kaasa ühtse kvaliteedi käsitluse ja põhimõtete juurutamisele. Lisaks koostas ekspert-analüütik ülevaate Eestis teistes sektorites (kutseharidus ja tervishoid) kasutatavatest kvaliteedi tagamise meetmetest, et võimaldada võrdlusmomenti ning saada ülevaade Eestis juba edukalt toimivatest kvaliteedijuhtimise süsteemidest. Uuriti ka erinevates Euroopa riikides (Soome, Norra, Taani, Iirimaa, UK ja Hollandi) kasutusel olevaid kvaliteedi tagamise meetmetest ja -süsteeme. Sotsiaalvaldkonna hetkeolukorra kaardistus ning teiste sektorite ja riikide analüüs oli sisendiks juba kvaliteedikoolituse ajal alustanud, hiljem täiendatud töörühmale, kelle ülesanne oli koostatud materjalide põhjal ettepanekute tegemine Sotsiaalministeeriumile tervikliku kvaliteedisüsteemi juurutamiseks ning järelvalve teostamiseks Eesti sotsiaalsektoris. Valdkonna analüüsist võidab kõige rohkem seaduse loojana Sotsiaalministeerium, kuid ka teised osapooled (nt KOV-d ja teenuse osutajad) saavad ülevaate sellest, kuidas Eestis sotsiaalsektoris kvaliteeti defineeritakse, millised on peamised kitsaskohad, arengusuunad ja võimalused kvaliteetse teenuse osutamisel. Tänu intervjuudele, arenguseminaridele ning töögrupi poolt koostatud ettepanekutele on projektis osalenud erinevad osapooled teadlikumad sotsiaalteenuste kvaliteedi mehhanismidest ning saavad aru, kui oluline osa on sellel ühiskonna parendamisel. Kolmandaks võimaldati 10-l kohaliku omavalitsuste poolt hallataval sotsiaalteenuseid osutaval asutusel parendada oma asutuse poolt pakutavate sotsiaalteenuste kvaliteeti. Parendamise vahendiks/ instrumendiks valiti EQUASS Assurance kvaliteedimärk, mis vastab Euroopa Liidu poolt kinnitatud nõudmistele (nt Sotsiaalteenuste vabatahtlik kvaliteedi raamistik ning Sotsiaalteenuste kvaliteedi raamistik). Asutuste personalile tutvustati projekti sissejuhataval koolitusel EQUASS Assurance kvaliteedimärki, protseduure ning indikaatoreid. Pärast sissejuhatavat koolitust viisid asutused läbi eneseanalüüsi, et kaardistada oma asutuse vastavust EQUASS Assurance nõudmistele. Kvaliteedisüsteemi rakendamise protsessis toetasid asutusi selleks spetsiaalse väljaõppe saanud EQUASS konsultandid ja audiitorid. Konsultantide ja audiitorite ülesanne oli aidata asutusi läbi viia eneseanalüüsi, testauditeid ning toetada asutusi lõppauditiks ettevalmistumisel. 8 Asutust 10-st jõudis kvaliteedisüsteemi rakendamise protsessi lõppfaasi ning läbisid EQUASS Assurance auditeerimise. 8-st lõppaudist 7 asutuse tulemus oli positiivne ehk asutused said EQUASS Assurance kvaliteedimärgi. 1 asutus ei saanud kvaliteedimärki, kuid jätkab EQUASS süsteemi rakendamist. Kõik projektis planeeritud tegevused said projektiperioodil läbi viidud. Projekti tulemusena sai selgeks, et Eesti sotsiaalsektoris on mitmeid juurprobleeme, mis vajaksid palju suuremat tähelepanu, ning neid lahendamata ei ole võimalik üles ehitada hästi funktsioneerivat sotsiaalsüsteemi, mis lähtuks klientide vajadustest, ootustest ning iseärasustest. Tänu intervjuudele, valdkonna analüüsile, töögrupi tööle ja sidusvaldkondade ning riikide võrdlusele selgus, et hästi funktsioneeriva kvaliteedisüsteemi loomiseks ei piisa ainult ühe osapoole (nt riik) pingutustest, vaid on vaja kõigi osapoolte panust (klientide ja teenustepakkujate esindusorganisatsioonid, kohalikud omavalitsused ning nende poolt hallatavad asutused jne). Antud projekti käigus on loodud suurepärane alus edasiseks sotsiaalteenuste kvaliteedi arendamiseks ning seda protsessi tasuks kindlasti jätkata, sest piiratud ressursside olukorras aitab toimiv kvaliteedisüsteem pakkuda optimaalsete kuludega maksimaalseid tulemusi, arvestades samas kõigi sidusgruppide huve, klientide õigusi, eetikat ja kaasates maksimaalselt teenusepakkujaid ja personali. Ühtse kvaliteedisüsteemi loomine tagaks sotsiaalsektori pideva jätkusuutliku arengu ning tõhusa toimimise, samas võimaldab ühtne kvaliteedisüsteem võrrelda erinevate asutuste poolt pakutavaid teenuseid tagades nõnda klientide maksimaalse heaolu ja tõhusama ressursside kasutuse. Hinnang projekti teavitustegevustele Projekti tegevustest teavitamine on toimunud kooskõlas Vabariigi Valitsuse 30.08.2007 määrusega nr 211. Kõik projekti koosolekute ja koolituste registreerimislehed ja protokollid ning projekti elluviijate poolt projekti raames korraldatud koolitustel, seminaridel ja muudel üritustel esitatud ettekanded on kandnud struktuuritoetuse logo. Projekti rahastusallikale on eelnimetatud dokumentides viidatud ka tekstiliselt. Projekti tutvustati Astangu KRK leheküljel www.astangu.ee oleva lingi abil, EQUASS Eesti kohaliku esinduse kodulehel, Astangu keskuse uudiskirjas ning läbi kvaliteedisüsteemi rakendavate asutuste kodulehtede. Lisaks ilmusid artiklid ajakirjas “Sotsiaaltöö” www.tai.ee (1/2013 numbris ilmus projekti tutvustav artikkel ja 6/2013) ning toimusid Sotsiaalteenuste kvaliteedikonverentsil projekti tutvustavad esitlused. Kvaliteedikonverentsi esitlused on üleval www.equass.ee kodulehel (ürituse päevakavas esitluse nimele klikkides). Projekti käigus valminud sotsiaalvaldkonna analüüs ja töögrupi koostatud ettepanekud avaldatakse www.equass.ee kodulehel. Hinnang projekti jätkusuutlikkusele ning jätkutegevustele Sotsiaalteenuste kvaliteedi parendamist on alustatud juba 2010 – 2013 Sotsiaalministeeriumi arengukava raames ning hoolekande tegevustes. Sotsiaalministeeriumi 2014-2017 arengukavas on seatud uued prioriteedid, kus meetme 1.5 üheks prioriteediks on kvaliteedi edendamine hoolekandeteenuste osutamisel. Sotsiaalministeerium oli kogu perioodi vältel tihedalt kaasatud projekti tegevustesse, kuna nad tundsid kõige suuremat huvi antud projekti tulemuste vastu ning soovisid neid kasutada tulevikus oma töös, mida kajastab ka nende uus arengukava. Tänu valminud sotsiaalvaldkonna analüüsile sai esmakordselt põhjalikult kaardistatud probleemid seoses Eesti sotsiaalteenuste kvaliteediga. Kaardistuse juurde lisatud ülevaade sidusvaldkondade ja teiste riikide kogemusest andis suurepärase võimaluse analüüsida, millised lahendused võiksid toimida Eesti kontekstis. Kogu materjal on edasi antud Sotsiaalministeeriumile, Astangu KRK-le ja antud materjaliga võivad tutvuda kõik huvitatud osapooled, kes soovivad sotsiaalvaldkonna kvaliteeti edendada. Projekti tulemused on kättesaadavad www.equass.ee kodulehel. Projekti käigus tekkis lisaks vajadus kuulda klientide arvamust sotsiaalteenuste kvaliteedist ning kättesaadavusest. Selleks korraldas Sotsiaalministeerium koostöös projekti ekspert-analüütiku Triin Vana ja Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühing sotsiaaltöötaja Külli Mäe eestvedamisel huvikaitseseminari, kuhu kaasati nii kliente kui ka nende esindusorganisatsioone. Selle tulemusena on tekkinud eri huvipoolte vahel aktiivne suhtlus ning koostöö (nt. on alustatud kogemusnõustajate teenuse kirjelduse koostamist ning kaasamise heade praktikate kogumist). Samuti jätkatakse Euroopa Sotsiaalfondist EQUASS kvaliteedisüsteemi rakendamise finantseerimist. Tänaseks päevaks on EQUASS Assurance sertifikaati Eestis omistatud juba üle 30 korra ning mitmed asutused on seda taotlenud juba teistkordselt (Astangu KRK, SA Jõhvi Haigla rehabilitatsioonikeskus ja Imastu Koolkodu). Asutused, kes taotlesid projekti käigus kvaliteedisertifikaati jätkavad uute omandatud põhimõtetega tööd ka edaspidi, pakkudes seeläbi oma klientidele kvaliteetsemaid teenuseid ning olles rohkem kaasatud kliendikesksete ja efektiivsete sotsiaalteenuste väljatöötamisse. Kuna EQUASS sertifikaat antakse asutusele vaid kaheks aastaks, peab asutus jätkama pidevat arendus- ja parendustegevust ka pärast sertifikaadi saamist. Vaadates tulevikku, loodame, et kvaliteedisertifikaadi olemasolu on üheks sotsiaalteenuse osutaja valiku kriteeriumiks, mis tagaks ühtse ning kliendi vajadustest lähtuva teenuste kvaliteedi üle Eesti ning vastaks ka Euroopa nõuetele. 2.2 Hinnang rakendamisele ja ülevaade tegevustest Kuidas on elluviidud tegevus panustanud haldusvõimekuse arendamisele? 1. Koolitusprogrammi läbiviimise eesmärgiks oli jagada Eesti sotsiaalteenuste korralduse olulistele huvigruppidele rohkem teavet kvaliteedisüsteemidest üldisemalt ning jõuda ühisele arusaamisele erinevate kvaliteedist lähtuvate mõistete osas. Koolituspäevade jooksul tegid osalised läbi erinevaid grupitöid ning osalesid aruteludes, et sobitada kvaliteedialaseid teooriaid ning kogemusi sotsiaalsektori konteksti. Koolitusprogrammis osalesid oluliste sotsiaalvaldkonda juhtivate asutuste juhid ning töötajad. Koolitusprogrammi sisuga olid osalejad väga rahul hinnates koolituspäevi 5 palli skaalal keskmiselt hindega 4,6. Tänu suurenenud teadlikkusele sotsiaalteenuste kvaliteedist ja uuele informatsioonile saavad juhid ja spetsialistid teha valdkonna kujundamisel teadlikumaid otsuseid ning plaane, et Eesti sotsiaalteenuste kvaliteet edeneks. Sotsiaalkindlustusamet on näiteks hetkel oma asutuses läbi viimas protsesside kaardistamist ning tegeleb teenuste disainiga, et muuta rahastuse skeeme läbipaistvamaks ning kliendikesksemaks. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus läbis teistkordselt EQUASS Assurance kvaliteedi auditi. 2. Valdkonna analüüsist tuli välja, et paljud praeguse hetke sotsiaalvaldkonna juurprobleemid on seotud riigi tasandil teenuste juhtimisega (sh nt rahastus, nõuded teenustele, teenuste kirjeldused jne), seega on valdkonna kaardistus väga oluliseks alusmaterjaliks strateegiate loomisel ning elluviimisel. Samuti sai arendusseminaridel ja kvaliteedi töörühma koosolekutel selgeks, et paljud probleemid, mis on seni kvaliteetsete teenuste osutamist takistanud, on kinni vaid koostöös või tahtmises teha kvaliteetset tööd. Iga osapoole (teenuse korraldaja, teenuse rahastaja, teenuse osutaja, teenuse ostja) panus on oluline. Nüüd, kus sotsiaalteenuse kvaliteedi mõiste on määratletud ning osapooled on kooskõlastanud teenuse kvaliteedi põhimõtted, saab igaüks oma rollist lähtuvalt vajalikke samme astuda, et panustada teenuste kvaliteedi edendamisse. 3. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, kui EQUASS kvaliteedisüsteemi Eesti esindaja jätkab tööd kvaliteedisüsteemi levitamise ning rakendamisega Eestis, aidates teenuse osutajatel oma teenuste kvaliteeti edendada ning panustada seeläbi teenuse saajate elukvaliteedi tõusu. Tänu antud projekti tegevustele oleme EQUASSi kohaliku esindusena palju teadlikumad kvaliteedi edendamise erinevatest võimalustest ning headest praktikatest ning oskame oma tegevusega paremini toetada nii teenuse osutajaid, kes kvaliteedisüsteemi rakendavad, kui ka Sotsiaalministeeriumi teenuste korralduses. Ülevaade planeeritud ning toimunud tegevustest. Palun anda ülevaade kõigist projekti tegevustest, k.a. nendest, mida ei ole ellu viidud. Tegevus Staatus ( lõpetatud, Tegelik toimumise aeg lõpetamata) Tegevus 1: Projektijuhi 26.06 – 31.07.2012 26.06 – 31.07.2012 leidmine/määramine ja lepingu sõlmimine. (Lõpetatud) 13.08 – 09.09.2013 13.08 – 09.09.2013 (Lõpetatud) Märkused: Esimene projektijuht Elena Kirt alustas tööd projektijuhina 06.08.2012 ning lahkus 30.06.2013. Peale seda hakati otsima uut projektijuhti, kelleks sai Kristi Reimets. Kristi Reimets alustas tööd 09.09.2013 ning töötas kuni 31.12.2013, vahepealsel ajal koordineeris projekti tegevusi EQUASS eesti juht Keiu Talve. Vaatamata projektijuhi vahetusele, toimusid kõik projektiga seotud tegevused planeeritud mahus. Tegevus 2: Sotsiaalministeeriumi, selle allasutuste ning huvigruppide personali (juhtide) koolitamine erinevatest kvaliteedijuhtimise süsteemidest ning kvaliteedijuhtimise alase teadlikkuse tõstmine: Tegevus 2.1: 01.08. – 31.08.2012 01.08. 2012 – 30.09.2012 Koolitusprogrammi (Lõpetatud) ettevalmistamine, täpse kirjelduse loomine, osalejate täpsustamine, toimumiskohtade kindlakstegemine, koolitajaga kokkulepete sõlmimine. Märkused: tegevuste planeerimise aeg pikenes, kuna viidi läbi konkurss antud projekti jaoks parima koolitaja leidmiseks. Koolitajaks sai valitud Eesti Kvaliteediühing ja Tiia Tammaru, kes olid antud teemal kõige pädevamad. Koolituse teemasid korrigeeriti jooksvalt, lähtuvalt osalejate vajadustest ning huvist. Tegevus 2.2: Koolituste toimumine (1 päev/ kuus; 01.09.2012 – 30.05.2013 24.10.2012 – 30.05.2013 kokku 8 koolituspäeva) ja koolituspäevade (Lõpetatud) jooksev hindamine. 1. koolituspäev - 24.10.2012 2. koolituspäev - 21.11.2012 3. koolituspäev - 19.12.2012 4. koolituspäev - 06.02.2013 5. koolituspäev - 06.03.2013 6. koolituspäev - 03.04.2013 7. koolituspäev - 24.04.2013 8. koolituspäev - 28.05.2013 Märkused: Kokkulepete saavutamine koolitajatega võttis planeeritust kauem aega, kuid kõik koolitused toimusid ning lõpetati nagu planeeritud. Koolitusprogramm oli väga sisutihe. Koolituste jooksul andis koolitaja ülevaate erinevatest kvaliteedijuhtimise teooriatest, meetoditest, süsteemidest ning toimusid arutelud, grupitööd ja analüüsid. Kokku osales koolitusel 21 inimest 9-st asutusest. Koolitusel osalesid järgmiste asutuste töötajad: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Tallinna Vaimse Tervise Keskus, Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, EQUASSi kohalik esindus, Astangu KRK, Tervise Arengu Instituut, AS Hoolekandeteenused. Tegevus 2.3: koolitusprogrammi koondhindamine. 01.06. – 30.06.2013 24.10.2013 – 30.06.2013 (Lõpetatud) Märkused: koolituspäevade kohta kogusime tagasisidet ja osalejate keskmine üldhinnang koolitusele oli kõrge: 5 palli skaalal 4,6. Tegevus 2.4: Sotsiaalministeeriumi, selle allasutuste ning 02.01. – 30.05.2013 24.10.2012 – 30.05.2013 huvigruppide tulevikuplaanide läbiarutamine (Lõpetatud) seoses mõne kvaliteedisüsteemi rakendamisega ministeeriumis ning allasutustes (sh finantseerimispõhimõtete täpsustamine). Märkused: Erinevaid kvaliteedisüsteeme tutvustati 8 koolituspäeva jooksul. Selle käigus toimusid mitmed arutelud selle üle, milline süsteem võiks Eesti sotsiaalvaldkonda kõige paremini sobida. Samuti tutvustati kvaliteedisüsteeme erinevatele sotsiaalteenuseid pakkuvatele asutustele, mis võimaldavad neil edaspidi ise otsustada, millist süsteemi nad soovivad rakendada. Sotsiaalkindlustusamet tegeleb nt. protsesside kaardistamisega ja teenuste disainiga. Astangu KRK uuendas EQUASS Assurance sertifikaati ning tegutseb edasi selle nimel, et pakkuda oma klientidele kvaliteetsemat teenust. Sotsiaalministeerium on oma arengukava 2014-2017, meetmes 1.5 üheks prioriteediks seadnud kvaliteedi edendamise hoolekandeteenuste osutamisel ning jätkab Euroopa Sotsiaalfondist EQUASS kvaliteedisüsteemi rakendamise finantseerimist. Tiia Tammaru Eesti Kvaliteediühingust tutvustas veelkord erinevaid kvaliteedisüsteeme 11.dets 2013.a sotsiaalteenuste kvaliteedikonverentsil „Ise tehtud, hästi tehtud“, millel osales 151 inimest. Ettekandega saab tutvuda www.equass.ee kodulehe kaudu või siin. Tegevus 3: Kogu sotsiaalvaldkonna analüüsi 02.08.2012 – 31.12.2013 09.10.2012 – 31.12.2013 läbiviimine ning ettepanekute tegemine (Lõpetatud) tervikliku kvaliteedisüsteemi tagamise juurutamiseks ning järelvalve teostamiseks. Märkused: kogu projekti alguse viibimise tõttu nihkusid tegevused mõnevõrra edasi, kuid me teavitasime sellest aegsasti rakendusüksust e-maili teel. Kõik projektis ettenähtud tegevused viidi läbi. Valdkonna analüüs on esialgu planeeritust mahukam ja põhjalikum ning kajastab probleemide kaardistust, teiste valdkondade/sektorite kvaliteedi edendamise alast praktikat ning ülevaadet teiste riikide erinevatest praktikatest sotsiaalteenuste kvaliteedi määratlemisel, edendamisel ja reguleerimisel. Lisaks on analüüsis soovitused edasiseks - soovituslikud strateegilised eesmärgid, mis on olulised sotsiaalteenuste kvaliteedi edendamise osas edasiste plaanide tegemisel ning riiklike prioriteetide seadmisel. Tegevus 3.1: projekti eksperdi leidmine, ülesannete 01.06. – 30.07.2012 09.10.2012 – 30.07.2012 täpsustamine ning lepingu sõlmimine. (Lõpetatud) Märkused: Projekti ekspert-analüütikuks valiti Triin Vana, kellel on pikaajalise sotsiaalsektoris töötamise kogemus ning lisaks on tal sotsiaalteenuste kvaliteedi edendamise alane kogemus nii Tallinna Vaimse Tervise Keskuse juhina töötades (ning erinevates kvaliteediauhinna projektides osaledes) kui ka rakendades oma asutuses EQUASS Assurance kvaliteedisüsteemi aastatel 2010-2011 ning olles EQUASS Assurance konsultant. Tegevus 3.2: eesmärgi elluviimiseks töögrupi loomine. 01.08. – 17.09.2012 24.10.2012 – 18.12.2013 (Lõpetatud) Kohtumised kvaliteedikoolituse raames 24.10.2012 21.11.2012 19.12.2012 06.02.2013 06.03.2013 03.04.2013 24.04.2013 28.05.2013 Kohtumised arendusseminaride raames 22.05.2013 27.05.2013 30.05.2013 4.06.2013 Töögrupi eraldiseisvad kohtumised 11.10.2013 25.10.2013 14.11.2013 16.12.2013 18.12.2013 Märkused: Töögrupi tegevus on toimunud kolmes osas. Esimeses osas toimus grupi kokkusaamine kvaliteedi koolituse raames. Selles faasis toimusid grupitööd arutamaks Eesti sotsiaalsektori hetkeolukorda. Teises faasis kohtus töögrupp arendusseminaride raames. Arendusseminaridelt saadi sisendinfot valdkonna analüüsi läbiviimiseks. 2013 aasta sügisest jätkas töögrupp tööd eraldiseisva üksusena, mille ülesandeks oli sotsiaalvaldkonna analüüsi põhjal koostada ettepanekud Sotsiaalministeeriumile valdkonna parendamiseks. Lisaks korraldati 21.11.2013 koostöös projekti ekspert-analüütiku Triin Vana, Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühingu sotsiaaltöötaja Külli Mäe juhtimisel Huvikaitseseminar, mille eesmärk oli teada saada kliendi hinnangut olemasolevate sotsiaalteenuste kättesaadavusele, kvaliteedile, efektiivsusele jms. Kliendid kinnitasid juba analüüsis väljatoodud juurprobleeme ning selgus, et klientidel on väga keeruline aru saada sotsiaalteenuste pakkujate struktuurist (kõik sotsiaalteenuseid pakkuvad asutused ei kuulu riigile vaid paljud kuuluvad hoopis kohalikele omavalitsustele) ning kelle poole tekkinud probleemidega pöörduda (tavaliselt pöördutakse SOM või SKA poole, kuigi tegemist on hoopis KOV asutusega). Saadud info oli samuti analüüsi sisendiks (klientide vaatenurk). Kokku kohtus töögrupp 17 korda, 8-l esimesel korral kvaliteedikoolituse raames, järgmisel 4-l korral arendusseminaride raames ning viimasel 5-l korral juba omaette. Iga kohtumine kestis 4 tundi. Töögruppide poolt koostatud ettepanekud sotsiaalteenuste parendamiseks on ära toodud valdkonna analüüsis ning ettepanekutes ja on lisatud antud lõpparuandele. Tegevus 3.3: analüüsi valdkonna piiritlemine, 18.09. – 30.09.2012 18.09.2012 – 30.10.2012 konkreetsemate eesmärkide seadmine, (Lõpetatud) oodatavate tulemuste täpsustamine. Märkused: Analüüsi hõlbustamiseks tõlgiti projekti algusfaasis ära väga oluline sotsiaalteenuste kvaliteeti puudutav regulatsioon - Sotsiaalteenuste Kvaliteediraamistik (Common Quality Framework for Social Services of General Interest - CQF for SSGI). See kirjeldab kokkuleppelisi Euroopa Liidu sotsiaalteenuste kvaliteedi põhimõtteid. Antud põhimõtteid arvestab ka projekti raames rakendatav EQUASS Assurance kvaliteedisüsteem ning see aitab erinevatel huvigruppidel paremini mõista erinevaid sotsiaalteenuste kvaliteeti puudutavaid mõisteid . Samuti kasutati Sotsiaalteenuste Kvaliteediraamistikku valdkonna analüüsi ülesehitamiseks ja piiritlemiseks. Tegevus 3.4: Analüüsi teostamine: töögruppide 01.10.2012 – 01.10.2012 – 31.12.2013 kohtumised, intervjuud huvigruppidega, 30.06.2013 Kohtumised seadusandluse ja regulatsioonide analüüs, (Lõpetatud) kvaliteedikoolituse raames huvigruppide kaasamine protsessi 24.10.2012 21.11.2012 3.4.1. protsessi vahehindamised 19.12.2012 Töögrupiga. 06.02.2013 01.2013; 04.2013 06.03.2013 03.04.2013 24.04.2013 28.05.2013 Kohtumised arendusseminaride raames 22.05.2013 27.05.2013 30.05.2013 4.06.2013 Töögrupi eraldiseisvad kohtumised 11.10.2013 25.10.2013 14.11.2013 16.12.2013 18.12.2013 Märkused: Valdkonna analüüsi koostades selgus, et sotsiaalteenuste kvaliteedi valdkond on niivõrd lai (st kõik on seotud kvaliteediga), et selle valdkonna kaardistamine võttis esialgu planeeritust tunduvalt rohkem aega. Tulemusena valmis väga põhjalik valdkonna analüüs ja probleemide kaardistus, mis oli kvaliteedi töögrupi edasiseks tööks oluline alusmaterjal. . Analüüsi läbiviijaks oli ekspert-analüütik Triin Vana, kes pani paika analüüsi protsessi ning etapid. I etapis toimus valdkonda puudutava info koondamine ja osapoolte intervjueerimine ning II etapis analüüsi ettepanekute tegemine valdkonna reguleerimiseks ning raporti kirjutamine. Analüütik intervjueeris Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedi erinevaid osapooli üle Eesti, et saada hetkeolukorrast (maavalitsused, kohalikud omavalitsused, sotsiaaltöötajad, erinevate teenusegruppide esindajad, esindusorganisatsioonid ja seaduse reguleerijad) terviklik pilt. Lisaks toimus 4 arendusseminari, mille peamiseks eesmärgiks oli sõnastada peamised probleemid ja prioriteetsed arengusuunad sotsiaalteenuste kvaliteediga seoses (muudatusest teavitati rakendusüksust e- kirja vahendusel ning saadi antud lisategevuseks nõusolek). Analüüs kulges plaanipäraselt. 2013 sügisest kuni aasta lõpuni toimus lisaks erinevate Euroopa riikide kogemuste koondamine ja ettepanekute sõnastamine riiklikuks sotsiaalteenuste kvaliteedi reguleerimiseks ning edendamiseks. 21.11.2013 toimus koostöös projekti ekspert-analüütiku Triin Vana, Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühingu sotsiaaltöötaja Külli Mäe juhtimisel Huvikaitseseminar, mille eesmärk oli saada kliendi vaadet olemasolevate sotsiaalteenuste kättesaadavusele, kvaliteedile, efektiivsusele jms. Saadud informatsiooni kasutati samuti valdkonna analüüsi sisendina. Tegevus 3.5: Töögrupiga ettepanekute ja soovituste 01.07. – 30.11.2013 11.10.2013 – 31.12.2013 formuleerimine ning edasise tegevusplaani (Lõpetatud) koostamine Sotsiaalministeeriumile. Märkused: Töögrupp käis algul peamiselt koos koolitusprogrammi ja arendusseminaride raames, kuid kuna töö osutus algselt planeeritust palju mahukamaks jätkas töögrupp 2013. aasta sügisel tööd eraldiseisva üksusena. Ettepanekute formuleerimine jätkus ka peale töögrupi viimast kohtumist. Töögrupi protsessi oli lisaks aktiivselt kaasatud Sotsiaalministeeriumi nõunik Karin Kiisk ning lõpptulemus sai mahukas ning sisutihe. Töögrupi ettepanekud ja soovitused ning edasine tegevusplaan Sotsiaalministeeriumile on koostatud ning lisatud antud lõpparuandele. Tegevus 3.6: Analüüsi ja ettepanekute lõppraporti 01.10. – 01.12.2013 01.10.2013 – 31.12.2013 koostamine. (Lõpetatud) Märkused: Kuna tegevused nihkusid ning analüüs ja ettepanekud osutusid oodatust põhjalikumaks võttis see planeeritust rohkem aega. Valdkonna analüüs sisaldas endas nii ülevaadet Eesti sotsiaalsektori juurprobleemidest, ülevaadet juba olemasolevatest regulatsioonidest ja struktuuridest, Eesti haridus – ja tervishoiusektori ning eri riikide kvaliteedi tagamise meetmete ja -süsteemide ülevaadet. Lõppraportisse on lisatud kõik eelpool mainitud analüüsid ning nende põhjal on koostatud ettepanekud Eesti sotsiaalvaldkonna parendamiseks. Tegevus 4: EQUASS Assurance kvaliteedisüsteemi 01.06. – 30.11.2013 01.08.2012 – 31.12.2013 rakendamine Eesti kohalike omavalitsuste (Lõpetatud) sotsiaalteenuseid osutavates asutustes. Märkused: Projekti üldise nihkumise tõttu nihkusid ka tegevused. Sellest teavitati rakendusüksust projekti alguses. EQUASS Assurance kvaliteedisüsteemi hakkas rakendama 10 Eesti kohalike omavalitsuste poolt hallatavat asutust, nendest 7 läbisid edukalt EQUASSi auditi ning neile omistati EQUASS kvaliteedisertifikaat. Tegevus 4.1: Sissejuhatav infoseminar, koolitus. Lisaks Juuni 2012 30.08.2012 oli kaasatud EQUASSi tegevjuht Guus van (Lõpetatud) Projekti sissejuhatav Beek, kes viis läbi esmase info- ja infoseminar koolitusseminari ning andis ülevaate 11.12.2013 viimastest kvaliteedialastest arengutest Projekti lõpuüritus Euroopa tasandil. sotsiaalteenuste kvaliteedikonverents „Ise tehtud, hästi tehtud“ Märkused: Projekti üldise nihkumise tõttu nihkusid ka antud tegevused. EQUASSi tegevjuht Guus van Beek oli kaasatud kolme kvaliteedialasesse üritusse. Projekti sissejuhatav seminar toimus 30.08.2012 (osales 31 inimest, osalejate hinnang oli 4,7 punkti 5st), 17.06.2013 toimus koolitus "Kuidas tagada jätkusuutlikku kvaliteedikultuuri?" (selles osales 8 in. antud projektist, osalejate hinnang oli 4,8 punkti 5st, koolitus viidi läbi programmi „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2012-2013“ raames) ning projekti lõpuüritusel, sotsiaalteenuste kvaliteedikonverentsil „Ise tehtud, hästi tehtud“ 11.12.2013 (osalejaid oli 151, osalejate hinnang oli 4,6 punkti 5st), tegi Guus van Beek esitluse kvaliteediarengust. Tegevus 4.2: EQUASS süsteemi rakendavate asutuste Juuni 2012 August 2012 väljavalimine - 10 asutust. (Lõpetatud) Märkused: Projekti üldise nihkumise tõttu nihkus ka asutuste väljavalimine. Esimeseks taotluste tähtajaks oli 21.august ning selleks tähtajaks laekus 6 taotlust. Kuna taotlusi laekus oodatust vähem, seati teiseks taotluste tähtajaks 24.august 2012. Selleks ajaks laekus 78 taotlust. Komisjon valis seejärel välja 10 asutust, mis vastasid etteantud kriteeriumitele ning kvalifitseerusid projektis osalema: Tallinna Sotsiaaltöö Keskus, Iru Hooldekodu, Munalaskme Hooldekodu, Elva Perekodu, Tallinna Lastekodu, Imavere Päevakeskus, Vinni Perekodu, Siimusti Lastekodu Metsatareke, SA Taheva Sanatoorium ja Saku Päevakeskus. Tegevus 4.3: Eneseanalüüsi protsessi läbiviimine August 2012 Detsember 2012 EQUASS konsultantide abil (kes olid (Lõpetatud) varem koolitatud) ning tegevuskavade koostamine süsteemi rakendamise perioodiks. Märkused: Projekti üldise nihkumise tõttu nihkusid ka antud tegevus. Asutused vajasid rohkem aega EQUASS Assurance protseduuridega tutvumiseks. Kõik 10 asutust läbisid eneseanalüüsi protsessi ning koostasid detsembriks 2012 oma tegevusplaani, kuidas protsess eduka lõpuni viia. Tegevus 4.4: Asutuste jooksev konsulteerimine, sh 01.09.2012 – 01.09.2012 – 31.12.2013 2 kogemuskohtumist teiste asutustega ning 31.08.2013 25.01.2013 konsultatsioon telefoni ning e-maili teel. (Lõpetatud) 27.03.2013 04.09.2013 Märkused: Projektis osalenud asutuste konsulteerimine toimus jooksvalt ning vastavalt vajadusele nii telefoni kui ka e-mailide vahendusel. Sealhulgas viidi 2 kogemuskohtumise asemel läbi 3 kogemuskohtumist: 25.01.2013 Siimustis, 27.03. ja 04.09.2013 Tallinnas. Kogemuskohtumistel osalesid kõigi 10 projektis osaleva asutuse töötajad, kes olid seotud EQUASS Assurance kvaliteedisüsteemi rakendamisega. Kogemuskohtumiste üldine hinnang oli 4,4 punkti 5-st. Tegevus 4.5: asutuste testaudit enne lõpphindamist. 01.04. – 30.05.2013 01.04.2013 – 30.10.2013 (Lõpetatud) I testaudit Aprill – Mai 2013 II testaudit Juuli – Oktoober 2013 Märkused: Lisaks tegime eelarve muudatuse taotluse, kus lisasime asutustele täiendavalt teise testauditi läbiviimise ja saime sellele kooskõlastuse. Seega toimus 2013 august-oktoober testauditite teine voor. Teine testaudit oli asutustele väga vajalik, kuna võimaldas kontrollida, kuidas olid parandatud esimeses testauditis välja toodud probleemid ja anda täiendavaid nõuandeid ja parendusettepanekuid EQUASSi auditiks. Tegevus 4.6: lõpphindamine koolitatud audiitorite 01.09.2013 – 08.10.2013 – 12.12.2013 poolt. 15.10.2013 (Lõpetatud) Märkused: EQUASS Assurance kvaliteedisüsteemi hakkasid rakendama 10 asutust. Lõppauditini jõudsid 8 asutust, millest 7 läbisid selle edukalt ja neile omistati EQUASSi kvaliteedisertifikaat. Ühele asutusele anti täiendavate paranduste sisseviimiseks aega kevadeni, mil neil on võimalus uuesti audit läbida. Tegevus 4.7: kvaliteedipõhimõtetele vastavuse November 2013 Oktoober - Detsember korral asutuste sertifitseerimine. (Lõpetatud) 2013 Märkused: Projekti käigus omistati EQUASS Assurance sertifikaat 7-le asutusele. Need asutused olid: Tallinna Sotsiaaltöö Keskus, Siimusti Lastekodu Metsatareke, SA Perekodu Viljandis, Tallinna Lastekodu, SA Elva Perekodu, Vinni Perekodu ja Imavere Päevakeskus. Sertifikaadid anti neile pidulikult üle 11.12.2013 toimunud sotsiaalteenuste kvaliteedikonverentsil. Tegevus 5: Projekti jooksev aruandlus. 01.06.2012 – 01.06.2013 – 31.12.2013 31.12.2013 (Lõpetatud) Märkused: projektijuhi lahkumise tõttu jäi vahearuande esitamise tähtaeg tähelepanuta ning seetõttu esitasime vahearuande viivitusega. Muud tegevused ei ole projektijuhi lahkumise tõttu kannatanud ja on planeeritud mahus ellu viidud. Tegevus 5.1: Projekti lõppraporti koostamine ning Detsember 2013 Vahearuandlus aruandlus. (Lõpetatud) August 2013 Lõpparuandlus 31.12.2013 Märkused: Lõpparuande esitamine toimub jaanuaris 2014. Vastav kokkuleppe saavutati eelnevalt rakendusüksusega. Tegevus 5.2: projekti lõpuseminar (tulemuste esitlemine). Detsember 2013 11.12.2013 Üritusel osales ka EQUASSi tegevjuht Guus (Lõpetatud) Sotsiaalteenuste van Beek, kes andis ülevaate sotsiaalteenuste kvaliteedikonverents „Ise kvaliteedialastest arengutest Euroopa tehtud, hästi tehtud“ tasandil. Märkused: Projekti lõpuseminar otsustati teha suuremas mahus koos teise Astangu KRK projektiga Sotsiaalministeeriumi programmi „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2012-2013“. Vastav nõusolek saadi enne rakendusüksuselt e-maili vahendusel. Sotsiaalteenuste kvaliteedikonverents „Ise tehtud, hästi tehtud“ äratas suurt huvi. Üritusele registreeris ennast pea 200 inimest, kuid konverentsist võttis osa lõpuks 151 inimest (paljud teavitasid, et ei saa kahjuks haiguse või töö pärast konverentsil osaleda). Konverentsi kava oli sisutihe ning esindatud olid kõik projekti osapooled (koolitusi läbi viinud spetsialistid, EQUASSi rakendanud asutuste ning nende klientide nägemus, SOM ja SKA esindajad jt.). Konverentsil võtsid sõna Eesti Kvaliteediühingu esinaine Tiia Tammaru, Sotsiaalkindlustusameti teenuste juht Merlin Kreis, EQUASSi tegevjuht Guus van Beek, EQUASS Eesti juht Keiu Talve, Sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna nõunik Karin Kiis. Projekti ekspert-analüütik Triin Vana andis ülevaate projektist üldiselt ning saavutatud tulemustest. Sõna võttis ka Sotsiaalminister Taavi Rõivas. Toimus EQUASS Assurance sertifikaatide pidulik üleandmine Guus van Beeki ja Sotsiaalministri poolt. Konverentsi kava koos ettekannete ja piltidega leiab EQUASS Eesti kodulehelt. Projekti lõpuüritust hinnati 4,6 punktiga 5-st. Täiendavad tegevused, mis ei olnud taotluses planeeritud: 22.05.2013 – 22.05.2013 Tegevus 6: 04.06.2013 27.05.2013 Arendusseminarid mille eesmärkideks olid (Lõpetatud) 30.05.2013 sõnastada peamised probleemid ja 04.06.2013 prioriteetsed arengusuunad seoses sotsiaalteenuste kvaliteediga. Märkused: 2013.a alguses taotlesime eelarve muudatust, et saaksime kasutada olemasolevat raha sotsiaalvaldkonna analüüsi käigus läbiviidavate arenguseminaride läbiviimise kulude katmiseks. Rakendusüksus kooskõlastas taotluse. Arendusseminare toimus kokku 4 (3 valdkonnapõhist ja 1 üldine hoolekande kvaliteedi seminar). Teemadeks olid: Ülevaade huvigruppidega läbi viidud intervjuude kokkuvõttest (Triin Vana); Ülevaade erinevatest hoolekande kvaliteediga seotud audititest ja järelvalvest (Karin Kiis - Sotsiaalministeeriumist); Juurprobleemide sõnastamine; Prioriteetide määratlemine, peamiste strateegiliste eesmärkide ja tegevussuundade sõnastamine - mida on võimalik erinevate osapoolte panustamisega mõjutada. Sihtgrupiks olid erinevate huvipoolte esindajad: (teenuse osutajad, teenuse tarbijate esindusorganisatsioonid, teenuste rahastajad, - korraldajad ja -kontrollijad, poliitikakujundajad). Arendusseminare toimus 32 akt tundi, kokku osales 65 inimest ning arendusseminare hinnati keskmiselt 4,7 punktiga 5-st. Täiendavad tegevused, mis ei olnud taotluses planeeritud: Mai 2013 Mai – Detsember 2013 Tegevus 7: (Lõpetatud) Taotluse muudatus seoses abikõlblikke sihtgruppide laiendamisega ja arendusseminaride läbiviimine. Märkused: Seoses arendusseminaridega tekkis vajadus taotluse sihtgruppi laiendada. Selline ettepanek tuli rakendusüksuselt juba mais 2013, kuid esimese projektijuhi lahkumise tõttu jäi see tol korral tähelepanuta. Muudatus viidi sisse detsembris, kui see uuesti päevakorda tuli. Rakendusüksuselt saadi nõusolek laiendada taotluse sihtrühmi. Taotlusse lisati projektis osalevate isikutena 5 uut üksust (erinevalt algtaotluses olnud projektis osalevatest isikutest olid lisatud üksused umbisikulised, nt 15 maavalitsust) ning tegevuste sisukirjeldusse lisati uuringu ja arendusseminaride läbi viimine.  3. INDIKAATORITE TÄITMINE 3.1 Projekti näitajate saavutamine koolituslaadsete tegevuste puhul sihtrühmade kaupa Projektis planeeritud Projekti lõpuks ehk käesoleva aruande esitamise ajaks. Ühte isikut arvata ühekordselt projekti näitajatesse. Osalejad alustaj Katkestaj Lõpetaja Osalejate arv ad1 ad2 d3 65 416 M N M N Osalejate liigitus soo järgi 13 160 järgnevad näitajad saadakse lõpetanute baasil Osalejate liigitus vanuse järgi noored (15–24 aastased) 0 3 vanemad töötajad (55–64 aastased) 0 157 Osalejate liigitus haridustaseme järgi Alg- või põhiharidus 2 Üldkeskharidus või kutseharidus 0 6 pärast põhiharidust Kutseharidus pärast üldkeskharidust 0 4 Kõrgharidus 0 149 Sihtgrupp Riigiametnikud 13 58 Kohaliku omavalitsuse üksuste 50 71 töötajad/teenistujad Mittetulundusühingute töötajad 2 21 Riigi poolt algatatud sihtasutuse 0 15 töötajad Teenusesaajate 0 3 esindusorganisatsioonide töötajad Teenusepakkujate 0 6 esindusorganisatsioonide töötajad Koolituspäevade arv 13 36 Koolituste kestvus akadeemilistes 94 226,1 tundides Märkused: Kokku osales projekti avaseminaril, 3 kogemuskohtumisel, 4 arendusseminaril, 10 konsensuskoosolekul, 8 päevasel kvaliteedikoolitusel ja projekti lõpukonverentsil kokku 463 inimest. Tagasiside jäi saamata 185 inimeselt. 1 Alustajad- on projektis need isikud, kes on reaalselt tegevustesse astunud. 2 Katkestajad- on need, kes ei ole läbinud olulises osas planeeritud tegevusi. Katkestajad on alustajate ja lõpetajate vahe 3 Lõpetajad-on läbinud enamuse/ valdava enamuse koolitustegevustest.  3.2 Osalejate hinnang koolituslaadsetele tegevustele (sh stažeerimisega seotud tegevused) Tagasiside osalejate rahulolu kohta koolitustegevusega Osalejad jäid koolitustegevusega rahule, kõige madalam hinnang 5 palli süsteemis oli 4,2 (2’l korral) ning kõrgeim 4,8 (4’l korral). Keskmine hinnang oli 4,6. Märkida koolituse rahulolu protsent 92 % 3.3 Indikaatorite täitmine (täita programmide puhul ning Tarkade otsuste fondi projektide puhul) 1. Indikaator Kavandatud Tegelik sihtase (ehk Märkused: (märkida sihttase (ehk saavutustase tegevuste indikaatori esialgu planeeritud elluviimise järgselt) nimetus) tase) Koolitatavate arv Vähemalt 65 in. 463 inimest Koolitustel osalenud inimeste arv suurenes, kuna Koolituspäevade arv 94 akt 226,1 akt koolitusi oli rohkem, kui algselt planeeritud. Koolitustundide arv suurenes samal põhjusel, lisandus rohkem koolitusi (arendusseminarid jt.) 2. OP Indikaatori täitmine: Indikaatori nimetus Jah (märkida Ei (märkida ristiga) Märkused: ristiga) Kas tegevuste X 10 KOV hallatavat asutust elluviimise alustas EQUASS kvaliteedi tulemusena on sertifikaadi taotlemise muudetud protsessi, mille käigus viidi juhtimissüsteeme või nende juhtimine ja protseduure? protseduurid vastavaks EQUASS kvaliteedisüsteemi nõuetele. Nendest asutustest 7 on edukalt läbinud EQUASSi auditi ja neile on omistatud EQUASS kvaliteedisertifikaat. 1 asutus anti paranduste sisseviimiseks aega 2014 aasta kevadeni.  3.4 Projekti mõju horisontaalsetele teemadele Projekti mõju horisontaalsetele teemadele Horisontaalne teema Projekt mõjutab (märkida Projekt ei mõjuta Selgitus (juhul kui (Juhend mõjude kohta asub ristiga) (märkida ristiga) projekt mõjutab siin) horisontaalset teemat, peab olema lisatud selgitud, kuidas ja mil määral projekt horisontaalseid teemasid mõjutab) Regionaalne areng x Sotsiaalvaldkonna teenuste kvaliteedisüsteemi rakendamine võimaldab KOV-l piiratud ressursside olukorras pakkuda optimaalsete kuludega maksimaalselt efektiivseid ja kliendikeskseid teenuseid, panustades sellega regiooni elanike üldisesse heaollu. Keskkonnahoid x Infoühiskonna edendamine x Kodanikuühiskonna areng x EQUASS kvaliteedisüsteemi üheks printsiibiks on klientide ehk siis sotsiaalteenust tarbivate kodanike ja nende esindajate kaasamine sotsiaalteenuste parendamisse ja arendamisse. See võimaldab igal asjast huvitatud kodanikul protsesse mõjutada ja teenuste kvaliteedi kasvule kaasa aidata. Võrdsete võimaluste x Kvaliteedisüsteemi edendamine rakendamine võimaldab erinevaid sotsiaalteenuseid pakkuvaid asutusi omavahel hinnata ja saab valida sobivaima teenusepakkuja lähtudes objektiivsetest võrdluskriteeriumitest. 4. PROJEKTI EELARVE TÄITMINE Kas projekti raames tekkis ülejääk/puudujääk? Projekti käigus ei kasutatud ära kogu projekti rahuldamisotsuses äratoodud eelarvet. Kokku tehti projekti käigus kulutusi 71082,88 € mahus, seega jäi kasutamata 17860,12 €. Kõik projektis ettenähtud tegevused toimusid planeeritud mahus. Projekti jooksul toimus Astangu KRK, kes oli projekti juht ning elluviija, palgapoliitika muutus, mis omakorda tekitas muutuse tegelike ja eelarves planeeritud tööjõukulude vahel. Lisaks tekitas ülejääki kahe auditi ärajäämine ning projekti efektiivne majandamine. Kas aruandlusperioodi jooksul on projekti tegevustest tekkinud tulu? Projekti tegevustega ei tekkinud tulu. 5. PROJEKTI MUUTMINE Projektis tehtud muudatused Projekti jooksul oleme mitmel korral taotlenud projekti või selle eelarve muutmist. I Kooskõlastatud muudatus oli seotus projekti tegevuste nihkumisega. Tegevusi planeerisime alustada juuni algusest 2012, kuid alustasime augustist 2012 (10 kvaliteedisüsteemi rakendama hakkava asutuse väljavalimine ning esimene infoseminar). Tegevuste nihkumise tõttu ei jää ükski planeeritud tegevus ellu viimata. II Soovisime lisada koolitusprogrammis osalejate hulka sihtgruppe (nt Erihoolekandeasutuse Pakkujate Liit), kuna projekti kirjutamise hetkel neid veel olemas ei olnud, siis ei osanud nendega arvestada, kuid nad on oluline partner sotsiaalteenuste kvaliteedi edendamisel ja seepärast soovisime neid kaasata. Saime kooskõlastuse. III Tegevuste nihkumise ja projektijuhi planeeritud palga, konsultantide töötasu ja muude esialgu planeeritud kulude ülejäägi tõttu taotlesime eelarve muutmist, et maksimaalselt ära kasutada meile eraldatud raha ning saavutada maksimaalseid tulemusi. Tegime eelarve muudatuse ja saime rakendusüksuselt kooskõlastuse novembris 2012. IV 2013.a alguses taotlesime eelarve muudatust, et saaksime kasutada olemasolevat raha sotsiaalvaldkonna analüüsi käigus läbiviidavate arenguseminaride läbiviimise kulude katmise osas. Saime rakendusüksuselt kooskõlastuse. IV Kooskõlastasime Sotsiaalteenuste Kvaliteediraamistiku tõlkimise rakendusüksusega, kuna sotsiaalvaldkonna analüüsi läbiviimiseks on see oluline dokument. V Taotlesime taotluse muudatus seoses abikõlblikke sihtgruppide laiendamisega ja arendusseminaride läbiviimisega. Seoses arendusseminaridega tekkis vajadus taotluse sihtgruppi laiendada. Selline ettepanek tuli rakendusüksuselt juba mais 2013, kuid esimese projektijuhi lahkumise tõttu jäi see tol korral märkamata. Muudatus viidi sisse detsembris, kui see uuesti päevakorda tuli. Rakendusüksuselt saadi nõusolek laiendada taotluse sihtrühmi. Taotlusse on lisati projektis osalevate isikutena 5 uut üksust (erinevalt algtaotluses olnud projektis osalevatest isikutest on lisatud üksused umbisikulised, nt 15 maavalitsust) ning tegevuste sisukirjeldusse on lisatud uuringu ja arendusseminaride läbi viimine. 6. SEIREAruande kohustuslikud lisadokumendid vastuvõtva organisatsiooni tagasisideleht (lisada stažeerimisprogrammi alameetme puhul (vabas vormis, oluline, et oleks märgitud, kes ja millal stažeerimas käis) lõpparuande ehk seirearuande elektrooniline variant (saata meiliga aadressile [email protected], ei pea olema digitaalselt allkirjastatud) muud lisadokumendid (näiteks õppe- või juhendmaterjalid, uuringu lõppraport, tõlgitud materjalid, töörühmade, koosolekute protokollid, registreerimislehed jms; eeldusel, et väljamakse taotlusega ei ole eelpool nimetatud dokumente esitatud). 7. SEIREARUANDE kinnitamine Kinnitan, et kõik esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ja ehtsad. Olen teadlik struktuurifondidest toetuse taotlemisega kaasnevatest kohustustest. Toetuse saaja seaduslik Allkiri Kuupäev esindaja (nimi ja ametikoht) Marelle Erlenheim Digitaalselt allkirjastatud Sotsiaalministeeriumi kantsler