Vastus Eesti Vee-ettevõtete Liidule

Pille Aarma Teie 01.12.2020 Eesti Vee-ettevõtete Liit [email protected] Meie 31.12.2020 nr 1.15-5/2020/7368-2 Järvevana tee 3 10132, Tallinn Vastus EVEL 01.12.2020 kirjale nr 2-2/50 Austatud Pille Aarma Täname Teid pöördumise eest, milles teete mitu ettepanekut seoses veearvestitele kohalduvate taatlusnõuete ümbervaatamisega. Oma pöördumises teete ettepaneku algatada mõõteseaduse ning majandus- ja taristuministri poolt 18.12.2018 vastu võetud määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ (edaspidi taatlusmäärus) muutmine tulenevalt vee-ettevõtete kogemustest ja olukorrast, mille on põhjustanud koroonaviiruse levik. Viidates ka 2020. aasta 16. detsembril toimunud kohtumisele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti esindajatega, kus kirjeldasite detailsemalt kitsendusi, mis on tulenenud koroonaviiruse jätkuva leviku olukorrast, selgitame täiendavalt võimalusi hetkel kehtivate taatlusnõuete järgimisel. Teie esimeses ettepanekus viitate mõõteseaduse § 5 muutmise vajadusele. Mõõteseaduse §-s 5 sätestatud mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamine tähendab, et mõõtja peab lisaks taadeldud mõõtevahendi kasutamisele olema akrediteeritud või erialaselt pädevaks hinnatud või järgima õigusaktis kehtestatud üksikasjalikke nõudeid mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele. Vee-ettevõte ja kliendi vahelistes tehingutes kasutatavatele veearvestitele ehk olukorras, kus veetarbimise arvestuse aluseks on taadeldud mõõtevahendi näit piisab taadeldud mõõtevahendi kasutamisest mõõtmiste usaldusväärsuse tagamiseks ja täiendavaid nõudeid mõõtmistele ei ole kehtestatud, sealhulgas mõõteseaduse § 5 sätestatud mõõtetulemuste jälgitavuse regulatsioon. Seega on eelnimetud kasutusalal vaid veearvestitele majandus- ja taristuministri 18.12.2018 määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ (edaspidi taatlusmäärus) lisa punktis 4.1 kehtestatud taatluskohustus ja kordustaatluse Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 intervall. Õigusakti muutmisega ei saa pakkuda antud olukorras kiireid lahendusi. Kuna tegemist on nõudega toote kontrollimise kohta, tuleb vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2015/1535 läbida teiste liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni õigusakti muudatustest teavitamise protseduur. See pikendab õigusakti muutmisele kuluvat aega vähemalt kolme kuu võrra. Õigusakti muutmise asemel on võimalik juhinduda Vabariigi Valitsuse poolt antud üldistest käitumisreeglitest koroonaviiruse leviku tõkestamiseks, sealhulgas kaitsevahendite (näomaski) kasutamine. Erinevalt kevadest ei ole hetkel Vabariigi Valitsus kehtestanud eriolukorda. Mõistan, et tulenevalt koroonaviiruse levikust on raskendatud iseäranis eluruumides, kus on koroonaviirusega nakatunud või eneseisolatsioonis viibivad inimesed, asuvate veearvestite vahetus. Samuti on ettevõtja poolt põhjendatavad olukorrad, kus kodanikud keelduvad koroonaviiruse nakatumisohu tõttu veearvesti vahetusest. Soovitame ettevõtjatel tegevuses järgida Terviseameti soovitusi koroonaviiruse tõkestamiseks, kasutades kaitsevahendeid, täita desinfitseerimise reegleid ja võimalusel organiseerida kontaktivaba ligipääs teenuse osutamiseks. Tervisameti kodulehel on toodud ka üldised käitumissoovitused asutuste töö nakkusohutuks korraldamiseks: https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/Juhendid/COVID- 19/kaitumissoovitused_ametkonnad_24.11.20.pdf Taatluskehtivusaja lõppedes ja veearvestite vahetusel esile kerkivate takistuste korral soovitame kasutada varasema tarbimise põhjal arvete esitamist, mida vajadusel hilisema taatlustulemuse järel saab korrigeerida. Haldusmenetluse seadusega on järelevalveasutusele antud õigus kaalutlusõigusena kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel, mis peavad olema selgelt põhjendatud. Kaalutlusõiguse rakendamisel lähtutakse taatluskohustuse nõudes õiguse üldpõhimõtetest, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve laiemalt kui taatluskohustuse õigeaegne täimine. Sellest tulenevalt ei saa haldusmenetluse raames lähtuda üksnes taatlusmäärusest, vaid tuleb arvestada ka näiteks Terviseameti soovitustega seoses koroonaviiruse leviku tõkestamisel. Sellest tulenevalt ei saa järelevalveasutus praeguses koroonaviiruse leviku olukorras anda haldusakti, mis seaks vee-ettevõtte töötajate või nende klientide tervise ohtu taatluskohustuse õigeaegseks täimiseks. Teie pöördumise teine ettepanek on muuta taatlusmääruse lisas toodud veearvestite taatluskehtivusaega viielt aastalt kümnele aastale. Lisaks soovite, et tuleks kaaluda ultraheli veearvestite taatlustähtaja võrdsustamist nende kasutusajaga ehk tootja poolt määratud tööajaga (patarei kasutusaeg). Nagu 16. detsembril toimunud kohtumisel selgitasime, siis veearvestite taatluskehtivusaja püsivaks muutmiseks peame analüüsima veearvestite taatlusstatistikat. 2016. aasta septembril jõustunud taatlusmääruse redaktsiooniga pikendati veearvestite taatluskehtivusaega kahelt aastalt viie aastani. Selle muudatuse mõjud hakkavad alles järk-järgult väljenduma taatlustulemustes. Taatluslaborid peavad tagama eelmise aasta riigisisese esmataatluse ja kordustaatluse tulemuste kättesaadavuse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile taatlemisele järgneva aasta 1. veebruariks, mistõttu saame omalt poolt järgmise aasta veebruaris koguda perioodi 2016 kuni 2020 veearvestite taatlustulemused taatluslaboritelt ja hinnata nende alusel taatlusintervalli pikendamise võimalust. Lisaks küsime teistelt liikmesriikidelt kordustaatluse intervalle ja võrdleme nende asjakohasust Eesti kontekstis. Eeltoodud hindamistulemustest teavitame Teid ja kaasame taatlusmääruse muutmise aruteludesse. Teie pöördumise kolmas ettepanek on vaadata üle taatlusmääruses mõõtevahendi statistilise taatlemise üldnõuded. Ettepanek on kogumi kohta teabe esitamisel jätta välja kolme aasta piirang ja vähendada teabe esitamise tähtaega 18-lt kuult 6-le kuule. Nagu eelpool viidatud 16. detsembril toimunud kohtumisel selgitasime, siis mõõtevahendite kogumi kohta võimalikult kiirelt peale paigaldamist andemete esitamine tagab kogumi moodustamise objektiivsetel alustel. Valimi 2 (3) moodustamise tähtaeg 18 kuud enne taatluskehtivusaega on vajalik, et juhul, kui valim ei vasta taatlusnõuetele, siis on taatluskohustuse kandjal (vee-ettevõttel) piisav aeg kõikide kogumisse kuuluvate mõõtevahendite kordustaatluseks enne taatluskehtivusaja lõppu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisaadressaadid: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Keskkonnaministeerium Triinu Sillamaa 625 6391 [email protected] 3 (3)