Käskkiri

KÄSKKIRI 28.01.2021 nr 1-2/21-007 15.01.2021 käskkirja nr 1-2/21-004 muutmine 15.01.2021 käskkirjaga nr 1-2/21-004 kehtestati lihthanke „Keelatud reklaami tuvastamise tehnilise lahenduse prototüüp“ alusdokumendid. Tulenevalt vajadusest täiendada tehnilises kirjelduses hangitavale esemele sätestatud nõudeid, tehakse selles muudatused ja kehtestatakse uus tehniline kirjeldus. Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks 15.12.2019 käskkirja nr 1-2/19-084 „Hankekorra kinnitamine“ ning riigihangete seaduse § 81 lõike 1 ja § 125: muudan 15.01.2021 käskkirjaga nr 1-2/21-004 kinnitatud lihthanke „Keelatud reklaami tuvastamise tehnilise lahenduse prototüüp“ tehnilist kirjeldust ning asendan selle käesolevale käskkirjale lisatud tehnilise kirjeldusega (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Kajak peadirektor Mariann Salomets  Lisa HD Lisa 1 Keelatud reklaami tuvastamise lahenduse prototüüp Hanke objekti tehniline kirjeldus Sisukord 1. SISSEJUHATUS ......................................................................................................................... 2 2. MÕISTED JA LÜHENDID ........................................................................................................ 4 3. HANKELEPINGU ESE .............................................................................................................. 4 3.1. I osa – eelanalüüs ......................................................................................................................... 4 3.2. II osa – keelatud reklaami tuvastamise PoC arendus ................................................................... 5 4. ÜLE ANTAV TULEM ............................................................................................................... 6 4.1. Üldised nõuded hankelepingu esemele ........................................................................................ 7 4.2. Dokumenteerimine ja nõuded dokumentatsioonile ning testimine .............................................. 7 4.3. Mittefunktsionaalsed ja tehnilised nõuded ................................................................................... 8 4.4. Turvanõuded ja andmekaitse ........................................................................................................ 8 4.5. Pakkumuse esitamine .................................................................................................................. 8 4.6. Tööde teostamise aeg ................................................................................................................. 10 4.7. Projekti eeldatav maksumus ....................................................................................................... 10 4.8. Töökorraldus .............................................................................................................................. 11 5. ÜLDISED NÕUDED TEOSTATAVATELE TÖÖDELE ........................................................ 11 5.1 Üldised nõuded teostatavatele töödele: ................................................................................. 11 Lisa 1 Prototüübis kasutatavate ärireeglite näidised ............................................................................. 13 Lisa 2 Kasutusloo näidis (keelatud alkoholireklaam)............................................................................ 16 1  1. SISSEJUHATUS Tänapäeva meedias on reklaam aina enam kolimas avalikest kanalitest (nt tänavatelt, telest ja ajalehtedest) nö privaatkanalitesse ehk sotsiaalmeediasse. Näiteks reklaami osatähtsus televisioonis on alates 2013. aastast kahanenud 10,6%-lt 6,6%ni. Interneti kasutajaid kogu Eesti elanikkonnast on ligikaudu 98%, kellest ligikaudu 57% on aktiivsed sotsiaalmeedia kasutajad (umbes 750 000 kasutajat). Sotsiaalmeedia kanalite kasutamine reklaamis on iga-aastaselt kasvav trend, mida näitas ka Balti meediareklaamituru 2018 aasta uuring, kus internetireklaam moodustas ligemale 20% kogu reklaamiturust, samas kui telereklaami osatähtsus on viimase seitsme aastaga vähenenud pea kaks korda. Seega on reklaam liikunud ja edaspidi veelgi enam liikumas avalikest kanalitest sotsiaalmeediasse (nt Facebooki, Instagrami, YouTube-i jm) . Tellija ehk Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi ka TTJA) üheks põhiülesandeks ja kohustuseks on teostada järelevalvet meedias avaldatud reklaami sisu ja vormi üle (reklaamiseaduse § 30). TTJAs tegeleb keelatud reklaami tuvastamise ja järelevalvega hetkel kuus järelevalveametnikku. Projekti on hõlmatud lisaks kaubandustalituse juhataja, tarbimiskeskkonna osakonna ja tugiteenuste osakonna juhataja. Ühe järelevalve tegevusena tuleb mh tuvastada keelatud reklaam. Keelatud reklaamiks on nt elusolendite ja emotsioonide kasutamine alkoholireklaamis, hea tavaga vastuolus olev reklaam, finantsteenuse reklaam peab sisaldama kindlat tarbijale suunatud infot jne. Kui avalikes kanalites (tele- , raadio-, välireklaam, bännerreklaam veebis) kuvatavat reklaami saab kontrollida reklaamist kuvatõmmist või pilti tehes ja/või reklaami edastajalt reklaam hiljem välja nõuda, siis sotsiaalmeedia kanalites leviva reklaami osas käesolevalt järelevalve sisuliselt puudub, kuna järelevalveametnik reklaami ei näe (seda ei kuvata kõigile) ning puudub ka võimalus reklaam edastajalt (Facebook, Instagram) välja nõuda. Avaliku reklaami kadumine on seotud eeskätt elanikkonna aina suurema internetikasutusega, aga ka rangete õiguspiirangutega mitmetes kaubandus- ja teenussektorites nt alkoholi, tubaka, finantsteenuste, hasartmängude osas. Ettevõtjad püüavad leida uusi viise oma toodete reklaamimiseks, sh suunates reklaami privaatkanalitesse ning mujale, kus selle üle järelevalve teostamine on keeruline. Selle trendiga seoses ei ole TTJA-l järelevalveasutusena enam võimalik reklaami sisu kontrollida, kuna reklaam ei ole avalikult nähtav. Valdkonna arendamise järele on selge vajadus olemas, kuna reklaami kanalite muutumise tõttu reklaami järelevalve täna sisuliselt puudub, samas kui tendents ongi reklaami liikumine sotsiaalmeediakanalitesse. Täna puuduvad TTJA-l efektiivsed tehnilised vahendid reklaami järelevalve tegemiseks. Reklaame on vaja monitoorida järjepidevalt (igapäevaselt) ning tulemused salvestada, kuid ametnikel puudub reklaamidele ligipääs (nende kontodel ei pruugita reklaame kuvada). Samuti ei ole ametnikel ressurssi füüsiliselt sotsiaalmeedia pidevalt uuenevat voogu (nt suunamudijate kontosid) kontrollida, mistõttu täna on konkreetne järelevalve funktsioon sisuliselt täitmata. Sotsiaalmeedia osakaal reklaamis kasvab iga-aastaselt, mistõttu on vaja leida efektiivne tehniline lahendus järelevalve teostamiseks. Ilma IT rakenduseta ei ole võimalik sotsiaalmeedia järelevalvet teha, sest lihtsalt puudub ligipääs reklaamile ning kontroll on ajamahukas. Probleemi lahendamiseks on TTJA kaalunud erinevaid alternatiive, sealhulgas käsitsi kontrolli läbiviimist. Käsitsi aga ei leia TTJA reklaame üles ning järelevalve teostamiseks oleks tulevikutendentse arvestades kulusäästlikum kasutada pildi- ja tekstituvastust. Antud projekti eesmärk ongi üheltpoolt analüüsida võimalusi sotsiaalmeediat tehnilise lahenduse abil monitoorida, eesmärgiga tuvastada keelatud reklaame ja vähendada seeläbi järelevalveametnike 2 käsitööd. Eelanalüüsi tulemiks peab olema teadmine, millises ulatuses (nii tehnilises kui juriidilises aspektis) on võimalik viia läbi sotsiaalmeedias andmekorjet ja tuvastada andmete põhjal keelatud reklaame. Käesoleva projekti raames keskendutakse Instagrami, Facebooki ja YouTube’i sotsiaalmeedia kanalitele. Eelanalüüsi käigus analüüsitakse mitut kanalit ja eelanalüüsi lõpuks selgub konkreetne kanal, kus reklaame tuvastatakse. Teisalt analüüsiga paralleelselt peab toimuma keelatud reklaami tuvastamise PoC kontseptsiooni tehnoloogiline katsetamine. PoC kontseptsiooni käigus tuleks seirata eelanalüüsi raames välja valitud sotsiaalmeedia kanaleid. PoC kontseptsiooni eesmärk on saada praktiline kogemus ja õppetund, mida tuleks edaspidi arvestada, sh. saada ülevaade edasistest kasutusvõimalustest ning kaasnevatest piirangutest. Projekti tulemusena peab olema loodud töötav PoC keelatud reklaami tuvastamiseks sotsiaalmeediast. Reklaami järelevalve teostamiseks koostatud projekti väljundiks on (a) eelanalüüsi teostamine ja (b) TTJA-le sotsiaalmeediast keelatud reklaami (st nii teksti kui pildi) tuvastamise lahenduse ehk töötava PoC loomine (edaspidi „töö“). Antud projekti tulemusena:  on teostatud võimaliku lahenduse eelanalüüs, mille käigus selgitatakse välja, kas sotsiaalmeediast on õiguslikult ja tehniliselt võimalik efektiivselt tuvastada keelatud reklaami (sh nii teksti kui pilti), ning mida selle efektiivsemaks tegemiseks tuleks teha. Samuti selgitada mitme sotsiaalmeedia kanali (vähemalt kahe) baasil välja võimalused sotsiaalmeedias esineva keelatud reklaami tuvastamise lahenduse loomiseks ja efektiivse järelevalve tegemiseks. Käesoleva projekti osa väljundiks on sotsiaalmeedias õigusvastase reklaami tuvastamise lahenduse loomise eelanalüüs, mis ühtlasi sisaldab infot, mida tuleks järelevalve vaates selle efektiivsemaks tegemiseks teha. Loodav tehniline lahendus peab aitama selle valdkonna järelevalvet efektiivselt teha, et väheneks keelatud reklaami tuvastuse aeg ja koormus ametnikele läbi reaalajalise ja automaatse keelatud reklaami tuvastamise. Eelanalüüs peab sisaldama lahenduse edasiste kasutusvõimaluste ning võimalike piirangute infot. Esimeseks sotsiaalmeediakanaliks, millel lahendus teostatakse on vastavalt eelanalüüsile üks kanal (võimalusel Instagram), kuid kui eelanalüüsi käigus selgub selle sobimatus, siis kas Facebook või YouTube.  on loodud töötav tehniline lahendus (töötav PoC) keelatud reklaami tuvastamiseks ühe sotsiaalmeedia kanali (nt Instagram) näitel ning selgitatud välja, kuidas selline lahendus kõige efektiivsemalt töötaks, mis oleks aluseks edasistel liidestamistel ning võimalusel rakendamiseks ka muudes valdkondades. Hanke tulemusena loodud lahendus võimaldab Tellijal hinnata, milliseid faktoreid saab sotsiaalmeedia kanali puhul kõige efektiivsemalt „kontrolli alla võtta“ selleks, et ettevõtjate poolt avaldatud keelatud reklaami juhtumeid tuvastada ja tulevasi õigusrikkumisi vähendada. Võimalusel peab saama sama mudelit rakendada nii teistes sotsiaalmeedia kanalites kui ka muudes valdkondades. Samuti saab lahendust kasutades planeerida keelatud reklaami järelevalvet ja arendustegevusi ning suunata täiendavaid ressursse kõrgema riskiga kanalites avaldatava reklaami järelevalve toimingute tegemisse. 3  2. MÕISTED JA LÜHENDID Hankeobjekt – TTJAle reklaami järelevalve teostamiseks sobiva tehnilise lahenduse eelanalüüsi ja tehnilise lahenduse ehk töötava PoC piloteerimine. Hangitakse: eelanalüüs ja töötav tehnilise lahenduse prototüüp (Proof of concept –PoC). Keelatud reklaami tuvastaja – on tehniline lahendus, mis abistab Tellijat sotsiaalmeediast keelatud reklaami tuvastamisel. Antud lahendus kasutab intelligentseid tuvastamislahendusi, tuvastamaks kokkulepitud ulatuses avaldatud reklaamist (nii pildilisest kui tekstilisest materjalist) keelatud reklaamid, eristab need, suudab ülesleitud materjalist infot koondada ja esitada ning teha ka selleks vajalikke taustategevusi. Kasutaja – spetsialist, kes ühel või teisel moel on seotud keelatud reklaami tuvastamise lahenduse tehnilise lahenduse kasutamise ja haldusega. (Teostatavuse) eelanalüüs – selgitab välja tehnilise lahenduse rakendamise võimalikkuse ja otstarbekuse ning pakub välja tehnoloogilisi alternatiive ja kontseptsiooni järgmiseks etapiks. Prototüüp – kontseptsiooni või protsessi testimiseks ehitatud esialgne proovitoode, mudel või versioon; (Proof of concept – lühendatult PoC). Tellija – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Töövõtja/täitja – keelatud reklaami tuvastamise lahenduse eelanalüüsi tegija ja prototüübi tehnilise lahenduse (PoC) valmistaja, juurutaja. Sotsiaalmeedia kanalid – Facebook, Instagram, YouTube jt. 3. HANKELEPINGU ESE 3.1. I osa – eelanalüüs Eelanalüüs koosneb tellija vajaduste kaardistamisest ja detailanalüüsist. Eelanalüüsi käigus on eesmärk saada vastus vähemalt järgnevatele küsimustele/punktidele: a) millistele tingimustele peab keelatud reklaami tuvastamise lahendus vastama; b) millised on võimalused ning kas ja millised tehnilised ja juriidilised takistused ja/või piirangud esinevad sotsiaalmeedia kanalitest (sh ka teistest kanalitest lisaks Instagramile) reklaami/sisu kraapimisel/maha salvestamisel/otsimisel (nt on otsing võimalik ainult piiratud mahus/voogudes); c) millistes sotsiaalmeedia kanalites on võimalik reklaame tuvastada; d) millisel moel on võimalik salvestada ja säilitada reklaami koos ajatempliga; e) mil määral (kui suure nö tabavusprotsendiga) suudavad olemasolevad masinõppel põhinevad lahendused, näiteks Google Image API ja Azure Computer Vision teenused, ja mudelid, näiteks YOLO ja Mask R-CNN, tuvastada sotsiaalmeedia postitustest ja tekstidest keelatud reklaami ette antud kriteeriumide järgi. Milline on lahenduste/mudelite iseõppe võimekus (võimalus edasiseks treenimiseks)? Kui hästi töötasid valitud lahendused erinevate hüpoteeside korral; f) milline on tuvastusprotsent alkoholi, tubaka, finantsteenuste ning hasartmängude reklaamide osas, st kas lahendus oleks kasutatav kõigis neis valdkondades või esineb erisusi valdkondade vahel; 4  g) kuidas oleks jagatud admin, treeneri ja kasutajaliideste ülesehitus ja rollide jaotus nt asutuse temaatikat tundev treener, funktsioonide seadistaja, arenduste tellija, ametnik, jms); h) milline näeks välja IT lahenduse kasutajaliides, kuhu kasutaja saaks ise sisestada otsingukriteeriumid (ärireeglite näidised on Lisas 1); i) millised oleksid antud lahenduse kasutusvõimalused muudes valdkondades (teiste kasutajate/osapoolte poolt) ning teistes valdkondades (nt e-kaubanduses kasutus- ja müügitingimuste tuvastamisel); j) millised on võimalused lahenduse osas reegleid muuta (nt juhul kui muutuvad seaduses sätestatud keelatud reklaami tunnused vms); k) millised on võimalikud riskid lahenduse kasutamisel tulevikus, sh tuleks läbiviia andmekaitsealane mõjuhinnang; l) milliste nõuetega peab lahenduse juures arvestama, sh. tehnoloogilised, riistvaralised, juriidilised ja turvanõuded. Näiteks kaua andmeid säilitatakse, millisel turvatasemel tuleb isikuandmeid kaitsta; m) millise töötav lahendus on Tellija jaoks kõige kuluefektiivsem, et see ei tooks Tellijale kaasa lisakulusid ega sunniks ostma lisatarkvara või selle kasutusõigust; n) millised on edasiste tööde maht ja ajaplaan. 3.2. II osa – keelatud reklaami tuvastamise PoC arendus II osas realiseerib Töövõtja kõik arendustööd keelatud reklaami tuvastamise prototüübi loomiseks võttes arvesse I osas selgitatud täpsemad funktsionaalsused ja vajadused. I ja II viiakse läbi paralleelselt. a) Prototüüp luuakse eelanalüüsist lähtuvalt, s.t et koostatud eelanalüüs ja prototüüp on üksteist loogiliselt toetavad tegevused. Prototüüp on sotsiaalmeedias avaldatud õigusvastase reklaami tuvastamiseks loodud rakendus, mis peab muutma keelatud reklaami tuvastamise kiiremaks ja tõhusamaks. Prototüüpi testitakse pilootkasutajatega ning kohandatakse vajadustele vastavaks. b) Prototüübi esimesteks kasutajateks on TTJAs keelatud reklaami üle järelevalvega tegelevad ametnikud, üksuse juht ja tugiteenuste töötajad. Prototüübi kasutamine ei tohi eeldada infotehnoloogilisi, statistilisi või muid eriteadmisi ulatuses, mida ei ole võimalik Töövõtja poolt lühikoolitusega sihtgrupile edasi anda. Kui Töövõtja leiab, et mistahes koolitus on vajalik, siis peab ta sellega arvestama esialgse pakkumuse hinnas, Tellija selle eest täiendavalt ei tasu. c) Lahendus peab sisaldama nii eraldiseisvat liidest/keskkonda lahenduse kasutajale kuvatavate keelatud reklaamide nägemiseks kui ka võimaldama reklaami tuvastamisega seotud jooksva ja perioodilise statistika tegemist ning teisi vajalikke liideseid, et robotit kasutada, hallata ja treenida (täpsemad nõuded selguvad eelanalüüsi käigus); d) Lahendus peab sisaldama treeningkeskkonda, kus toimub mudeli treenimine; e) Üleantavat prototüüpi peab saama kas kasutada teenusena või paigaldada Tellija serverisse või Tellija hallatavasse keskkonda, mis võimaldab prototüüpi vaadelda ja kasutada selliselt, et see ei too Tellija jaoks kaasa täiendavaid tasusid ega sunni ostma lisatarkvara või selle kasutusõigust. Kasutatav kood peab olema kommenteeritud viisil, mis võimaldab kolmandal osapoolel sellest aru saada ja mõistlike jõupingutustega see taasluua. f) Lahenduse funktsionaalsus (täpsustub analüüsi ja katseprojekti käigus): i. laeb sotsiaalmeediast reklaamid alla ii. tuvastab reklaami sisu iii. etteantud ärireeglite alusel tuvastab keelatud reklaamid pildi ja teksti põhjal 5  iv. salvestab ja kuvab keelatud reklaamina tuvastatud reklaami kasutajaliideses koos reklaami allika ja tuvastamise kuupäeva ning kellaajaga v. kategoriseerib reklaamid selle ärireegli alla, mille alusel see tuvastati. 4. ÜLE ANTAV TULEM Hankelepingu täitmise tulemina annab pakkuja tellijale üle: a) Kirjaliku eelanalüüsidokumendi, mis peab sisaldama: i. analüüsitava tehnilise lahenduse kirjeldust; ii. raport ning info algoritmide/mudelite kohta, mis töötavad ja mis ei tööta; iii. soovitused jätkuarendusteks, tehnilised nõuded ning tööde maht; iv. hinnang esimese (Instagrami põhise) lahenduse sobilikkusest teistel sotsiaalmeediakanalitel rakendamiseks; v. hinnang kõige kuluefektiivsema lahenduse juurutamiseks, mille edasine haldamise ja hooldamisega ei kaasne lisakulusid, mis sunniks ostma listsentse, lisatarkvara või selle kasutusõigust; vi. analüüsitava tehnilise lahenduse edasiste arenduste võimaluste kaardistus, mille alusel on TTJA-l tulevikus võimalik hankida järgmise etapi arendustööde teostamine teiste sotsiaalmeediakanalite põhise lahenduse elluviimiseks. b) Prototüüp i. Eelanalüüsi tulemusel valminud toimiv keelatud reklaami tuvastamiseks mõeldud tehnilise lahenduse prototüüp, mis võimaldab tuvastada keelatud reklaami (nt Instagramist) ning leida üles ja võimalusel tuvastada operatiivselt, kiiresti ja mugavalt ärireeglite alusel vajalikud juhtumid. Lahendus suudab katseprojekti raames tuvastada keelatud reklaamidest 75%. ii. Prototüüpi alusel on TTJA-l tulevikus võimalik hankida järgmise etapi arendustööde teostamine teiste sotsiaalmeediakanalite põhise lahenduse elluviimiseks. iii. Prototüüp vastab hankedokumentides (sh tehnilises kirjelduses) ja hankelepingus sätestatud nõuetele. iv. Koos prototüübiga antakse Tellijale üle prototüüpi puudutav dokumentatsioon: paigaldusjuhendid, haldusjuhendid, realiseeritud funktsionaalsuste kasutusjuhendid, testimisdokumentatsioon, kommenteeritud lähtekood ja skriptid. c) Kasutajajuhendid ja kasutajate koolitamine i. Töövõtja tagab eestikeelsed kasutamisjuhendid. Kasutajajuhendis on kirjeldatud kõikide kasutajate funktsionaalsused koos tööprotsesside kirjeldusega ning ekraanipiltide vormis näidetega eesti keeles. ii. Töövõtja viib läbi kasutajate koolituse mahus, mis tagab kasutajale oskuse juhendi abil iseseisvalt toime tulla. 6  iii. Töövõtja pakub kasutajatele konsultatsiooni projekti lõppemise järgselt vähemalt 3 kuud. Üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamine ei vabasta Töövõtjat teostatud töödes esinevate vigade parandamise kohustusest, sh vigade parandamisest, mille olemasolust ei olnud Tellija üleandmise- vastuvõtmise akti allakirjutamisel teadlik. Töövõtja parandab ilmnenud vead omal kulul ja mõistliku aja jooksul, kannab uue versiooni paigaldusega seotud kulud, dokumenteerib ning annab parandatud versiooni (parandatud tarkvara kood täiendatud dokumentatsiooniga) Tellijale üle. Enne II etapi tulemi (sh lõpparuanne, protokollid, memod, tehniline lahendus, tulemusi tutvustav ettekanne ja muu koostatud dokumentatsioon, töövõtja kogutud sisendmaterjaliga sh kogutud tüüpvastused/ intendid jms, materjalid mis võimaldavad kogutud materjali üle vaadata ning täiendavaid järeldusi teha) vastuvõtmist töö II etapi lõppedes, peab Tellija olema kinnitanud, et II etapi tulem vastab hanketingimustele ja lähteülesandele, misjärel teostatakse väljamakse. 4.1. Üldised nõuded hankelepingu esemele Lisaks soovitakse hanke käigus saada vastuseid järgmistele küsimustele: a) Kas loodava lahendusega väheneks keelatud reklaami tuvastuse aeg ja koormus ametnikele läbi reaalajalise ja automaatse keelatud reklaami tuvastamise; b) Millistele tingimustele peab loodav lahendus vastama, et tagatud oleks nii reklaamiseadusest kui andmekaitse reeglitest kinni pidamine. Näiteks kui kaua andmeid säilitatakse, millisel turvatasemel tuleb andmeid kaitsta, kuidas loodava lahenduse tegevused logitakse, kaua logisid säilitatakse, kuidas roboti treenimise andmeid töödeldakse jmt; c) Millised on alternatiivid tulemustest parima statistika (nii jooksva kui perioodilise) saamiseks; d) Millised on tehnoloogilised alternatiivid, meetodid või muud nõuded, millega tuleb keelatud reklaami tuvastamise lahenduse loomisel ja juurutamisel arvestada; e) Kas sama mudelit on võimalik rakendada ka teistes sotsiaalmeedia kanalites ja ka muudes valdkondades; f) Millised on edasised tegevused, tööde maht ja ajaplaan arvestades sama roboti rakendamisega teistes sotsiaalmeedia kanalites reklaami tuvastamisel; g) Millised kulud ja millises mahus Tellijale hinnanguliselt kaasnevad, arvestades sama roboti rakendamisega teistes sotsiaalmeedia kanalites reklaami tuvastamisel; h) Mida peab arvesse võtma, et oleks tagatud lahenduse treenimise andmestiku olemasolu ja korduvkasutatavus juhul kui soovitakse teha muudatusi platvormis; i) Millised on tehnilised nõuded järgmises etapis; j) Milline on optimaalne meeskond projekti elluviimiseks. 4.2. Dokumenteerimine ja nõuded dokumentatsioonile ning testimine II etapis dokumenteerib Täitja kõik tööd ning koos tehtud tööga annab üle kogu dokumentatsiooni sh: a) detailanalüüs, sh soovitused jätkuarendusteks, tehnilised nõuded ja tööde maht; 7  b) kommenteeritud lähtekood; c) süsteemi kasutusjuhend; d) süsteemi administreerimise juhend (sh (manuaalse) paigaldamise ja konfigureerimise juhend); e) arhitektuuridokument. Infosüsteemi kõik üleantavad versioonid peavad enne Tellijale üleandmist olema Täitja poolt testitud. Testida tuleb kõikide oluliste funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete nõuete täidetust. Täitja koostab testiplaani ja testilood ning testimise lõppedes annab need koos testimise raportiga üle Tellijale. Tellija meeskond testib seejärel üleantavat versiooni ning koostab Täitjale aruande. Süsteemi mittevastavuse korral parandab Täitja ilmnenud vead, täiendab dokumentatsiooni ning paigaldab ja annab Tellijale üle uue parandatud versiooni koos täiendatud dokumentatsiooniga. Vigade parandamise ja uue versiooni paigaldusega seotud kulud katab Täitja. Testide läbimine on eelduseks tööde vastuvõtmisel. 4.3. Mittefunktsionaalsed ja tehnilised nõuded Eelanalüüsis ja arendusprotsessis arvestatakse digiriigi ristfunktsionaalsete nõuetega (https://koodivaramu.eesti.ee/e-gov/cfr) kogu tööde teostamise perioodi vältel, st tuleb arvestada võimalusega, et MFN võivad ajas muutuda. Rakenduse kasutajaliidese disainiotsused tuleb tellijaga kooskõlastada. Kui mõnda nõuet pole võimalik arvestada, tuleb see kooskõlastada tellijaga. 4.4. Turvanõuded ja andmekaitse a) Kriitiliste turvanõrkuste esinemisel peab täitja esimesel võimalusel teavitama nende olemasolust, pakkuma variante turvanõrkuste riskide maandamiseks ja kõrvaldama riske esimesel võimalusel andes asutusele ülevaate tööde ajakavast ja käigust. b) Rakendus peab olema kooskõlas isikuandmete kaitse regulatsiooniga: i. isikuandmete kaitse seadus1 ja ii. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)2. 4.5. Pakkumuse esitamine Pakkuja esitab pakkumuses: a) Tegevusplaani kirjelduse koos ajakavaga, kuidas ülesandeid planeeritakse lahendada ja nõutud tulemused saavutada. Projektiplaani kavand tuleks esitada Gantt chart kujul, kus on välja toodud tegevused, tulem(id), ajakava, vaheetapid, orienteeruv ajakulu, riskide kaardistus, tagatud tulemuste kvaliteet ja ootused Hankijale. Riskide kaardistamisel tuleb ära näidata projekti lahendamisega kaasnevad võimalikud riskid, hinnang iga riski esinemise tõenäosusele ning riski realiseerumisel planeeritavale tulemusele kaasnevale mõjule, samuti efektiivsed meetmed riski realiseerumisest tuleneva mõju vähendamiseks. b) Visiooni kirjelduse, sh prototüübi kavandi keelatud reklaami tuvastamiseks sotsiaalmeedias. Visiooni kirjelduses esitab pakkuja mh ülevaate mitmes sotsiaalmeedia kanalis on reklaamide tuvastamine planeeritud läbi viia ning on projektis planeeritud. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/104012019011 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32016R0679 8  Siinjuures tuleb arvestada, et esimesena on plaanis keelatud reklaame tuvastada ühes sotsiaalmeedia kanalis (Instagram), hiljem on soov kasutada lahendust ka teistes kanalites (Facebook, Youtube). Tegemist peab olema lahendusega, mis saab nö taustal tööd teha ja ametnikule probleemsed kaasused ette ära defineerida. Tulevikus on soov katsetada lahendust ka muude veebilehtede sisule seatud nõuete kontrollimiseks (nt ligipääsetavus vaegnägijatele, kasutustingimused jmt). Hankija selgitus visiooni kohta. Projekti eesmärgiks on analüüsida, kas sotsiaalmeediast on võimalik efektiivselt tuvastada keelatud reklaami, sh nii teksti kui pilti, ning mida selle efektiivsemaks tegemiseks tuleks teha. Projekti raames luuakse töötav PoC ühe sotsiaalmeedia kanali (nt Instagram) näitel. Hetkel olulisemad seotud murekohad riigi vaates: a) Interneti kasutajaid kogu Eesti elanikkonnast on ligikaudu 98%, Sotsiaalmeedia kanalite kasutamine reklaamis on iga-aastaselt kasvav trend, internetireklaami osakaal kogu reklaamiturust on väga suur ja aina kasvav, reklaam on liikunud ja edaspidi veelgi enam liikumas avalikest kanalitest sotsiaalmeediasse, milles kuvatavat reklaami on TTJAl keeruline kontrollida. b) Reklaamiseaduse (§ 30) alusel on TTJA kohustus teostada järelevalvet reklaami sisu ja vormi üle. Sotsiaalmeedia kanalites leviva reklaami osas käesolevalt järelevalve sisuliselt puudub, kuna järelevalveametnik reklaami ei näe (seda ei kuvata kõigile) ning puudub ka võimalus reklaam edastajalt (Facebook, Instagram) välja nõuda. c) Reklaami teevad lisaks ettevõtetele ka suunamudijad jt füüsilised isikud, kellel puudub teadmine reklaamiseaduse nõuetest. TTJA ametnikel puudub info nende postitatavate reklaamide kohta. d) Käsitsi kontrolli läbiviimine on aja- ja ressursimahukas, lisaks käsitsi ei leia TTJA reklaame üles ehk ligipääs ilma IT rakenduseta sisuliselt puudub ning järelevalve teostamiseks oleks tulevikutendentse arvestades kulusäästlikum kasutada video- ja tekstituvastust. Pakkujal tuleb esitada visiooni kirjeldus, sh prototüübi kavand, kuidas saaks lahendada tehnilise kirjelduse lisas 2 toodud olukorda. Pakkuja esitab tegevusplaani kirjelduse ehk töö tegevuste läbiviimise kohta detailse ja loogilise ülesehitusega projektiplaani ja kontseptsiooni (sh töö teostamist tutvustav ülevaade), mis peab vastama järgmistele tingimustele: a) Pakkuja kirjeldab tulemini jõudmise kontseptsiooni sh metoodikat, arusaama hanke eesmärgist ning teostatava töö ja tegevuste kirjeldusi, mis põhjalikult, selgelt ja struktureeritult kajastavad seatud eesmärkide saavutamiseni ja lepingutingimustele vastava tulemini viivat protsessi. Pakkuja nägemust koostööst Tellijaga ning Tellija ja Pakkuja panusest igas tegevuses. Pakkuja esitab oma nägemuse koos metoodika ja tehnilise lahenduse valiku põhjendustega, kuidas soovitud eesmärgini jõuda ning miks on valitud metoodika ja tehniline lahendus sobivaima eesmärgi saavutamiseks. Lisaks tuleb esitada projekti käigu ja töö tulemite dokumenteerimise põhimõtted. Pakkuja esitatud metoodika ja tehnilise lahenduse kooskõlastamine Tellijaga ja pakkujaga toimub I etapis projekti avakohtumisel. Vajadusel kaasatakse ekspert. b) Tegevusplaan on jaotatud kaheks põhietapiks (eelanalüüs ja lahenduse PoC), etapid peavad kindlasti jagunema tegevusteks, mis toetavad etappide edukat teostamist. Arusaadavalt peavad olema eristatud projekti kaks etappi, koos iga etapi tegevuste detailse kirjeldusega. Nende 9  etappide alusel toimub ka töö vastuvõtmine ja maksmine. Pakkumuse koostamisel arvestada muuhulgas kogu tehnilise kirjelduses välja toodud nõudeid. c) Mõlema etapi tulemid kinnitab juhtrühm vastavalt majandus- ja taristuministri 16. oktoobri 2015. a käskkirja nr 15-0329 „Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks avalike teenuste koosvõime“ seletuskirjale. d) Tegevusplaan iga etapi juures peab kirjeldama Pakkuja ja Tellija rolli ning eeldatavat töömahtu igas ajakava etapis (tundides). Pakkuja selgitab hankelepingu täitmisel kasutatavate spetsialistide tööjaotust ja koormust. Pakkuja kirjeldab pakkumuses kirjeldatud lõpptulemuse saavutamiseks moodustatud projektimeeskonda. Pakkumuses kirjeldatud lõpptulemuse saavutamiseks on moodustatud projektimeeskond ning projektiplaani elluviimiseks läbi rollide ja vastutuse isikulise jaotuse. Pakkuja toob välja projekti realiseerimise peavastutaja ja kaasvastutajad. Pakkuja meeskonna suurus, koosseis ja rollide jaotus peab olema ülesande täitmiseks optimaalne. Pakkuja lisab dokumendid ja kirjeldused, mis tõendavad, et Pakkuja projektimeeskonna liikmed saavad selle lepingu täitmisel osaleda (seoses Pakkuja meeskonnaliikmete võimaliku samaaegse hõivatusega teistes projektides). Pakkuja kirjeldab pakkumuse koosseisus Pakkuja projektijuhtimise, kvaliteedijuhtimise ja riskide haldamise meetmeid ning põhjendab nende mõju eesmärkide saavutamisele. Üks isik võib antud projektis täita maksimaalselt kahte rolli sinna hulka kuulub ka asendamine. e) Tegevusplaanis peab välja tooma, millist sisendinfot on vastavas etapis/tegevuses vaja ning millised on tegevusplaani osa teostamise järel valminud dokumendid või tulemid. Lisaks tuleb esitada töö käigu ja töö tulemite dokumenteerimise põhimõtted. f) Tegevusplaan ja läbiviimise ajakava peab olema realistlik ning sisaldama tegevuste jaotust nädalate kaupa. Projekti ajakavas on arvestatud töö vastuvõtmise tegevustega. Tööde teostamise ehk hankelepingu täitmise tähtaeg on määratud punktis 4.6.. Töö läbiviimise metoodika osas esitab Pakkuja pakkumuses kontseptsiooni, millist metoodikat on kõige parem kasutada, et saada kvaliteetne töö tulem. Pakkuja kooskõlastab Tellijaga enne pakkumuse edukaks tunnistamist metoodika, tehnilise lahenduse, mahud, formaadi jm töö läbiviimiseks vajalikud tegevused ning vahendid keelatud reklaami tuvastamise lahenduse eelanalüüsi ja prototüübi tehnilise lahenduse teostamiseks. g) Tegevusplaanis peab etappide ja tegevuste lõikes olema välja toodud kavandatava tegevuse maksumus. Tulem: Tegevusplaan on kirjeldatud ning samuti on esitatud Pakkuja visiooni kirjeldus, sh prototüübi kavand Tellija poolt antud kasutusloo lahendamise kirjeldusega. 4.6. Tööde teostamise aeg a) Töödega tuleb alustada 7 (seitse) kalendripäeva jooksul arvates hankelepingu sõlmimisest. b) Tööde täitmise tähtaeg on 105 (ükssada viis) kalendripäeva arvates hankelepingu sõlmimisest. 4.7. Projekti eeldatav maksumus a) Riigihanke tulemusena sõlmitakse hankeleping. Pakkumuse maksumus esitatakse eurodes käibemaksuta. Pakkumuses esitatud hind on lõplik. b) Projekti eeldatav maksumus on 59 999 eurot (km-ta). 10 4.8. Töökorraldus a) Töövõtja üheks oluliseks tööks on projekti käigus töö tulemite dokumenteerimine. Dokumentatsioon peab sisaldama projekti oodatavaid tulemusi: eeltöö käigus kokkulepitud vaheetappide tulemusena valminud protokolle, memosid, vahearuandeid, lõpparuannet ja muud olulist dokumentatsioon. b) Dokumentatsioon vormistatakse ühetaoliselt, lihtsalt loetavalt ja salvestatakse Tellijaga kokkulepitud keskkonda nt MKMi Confluence või JIRA. c) Töökeel, esitused ja dokumentatsioon on eestikeelsed. d) Täitja annab Tellijale teavet tööde edenemise, kulunud aja ja valminud tulemuste (ka vahetulemuste) kohta. Teavet edastatakse iganädalaste koosolekute ja ühise sõnumikanali kaudu. Koosolekud toimuvad kokkulepitud kanalite kaudu. e) Tööülesanded ja töötundide raporteerimine toimub Tellija keskkonnas JIRAs. f) Koosolekute protokollid koostab Täitja ja laeb üles vastavalt MKMi Confluence või JIRA keskkonda vastavalt Tellija poolt antud juhistele. g) Edukale pakkujale antakse projekti alguses vajalikud ligipääsud Tellija keskkondadele. h) Tööde tulemina valmivad nõuded, tehniline spetsifikatsioon, juhend, raportid, arendus- ja evitustööde nimekiri ja PoC tarnitakse vastavalt Tellija poolt antud juhistele. Tarnimiseks vajalikud riistvaralisteks parameetrid tuleb anda töövõtjal. i) Töövõtja esitab kooskõlas pakkumuse esitamise ettepaneku ja selle lisadega projekti lõppedes lõpparuande töö lõpptulemusega, mis on ühtlasi ka tööde vastuvõtmise ja üleandmise akti vormistamise aluseks. j) Töövõtja viib läbi tööde ülendamise ja tehnilise lahenduse tutvustuse. Tulemusi tutvustaval üritusel järgib Töövõtja EL struktuuritoetusele viitamise nõudeid (sh viide toetusskeemile „Avalike teenuste koosvõime loomine“ ja SF logod). k) Töövõtja tähistab töö raames teostatud tegevused, koostatud materjalid ja valminud tööd (ja ka tulemid) vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele 12.09.2014 nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“3; l) Töövõtja tagab et töö läbiviimine on hanke nõuete kohaselt dokumenteeritud ja üle antud. 5. ÜLDISED NÕUDED TEOSTATAVATELE TÖÖDELE 5.1 Üldised nõuded teostatavatele töödele: a) Töövõtja täpsustab pakkumuses esitatud visiooni ja esitab projekti põhjalikuma tegevusplaani järgnevaks kaheks (2) nädalaks ning teeb ettepaneku Tellija ja Töövõtja omavahelise kommunikatsiooni (sh peamised regulaarsed koosolekud, nende sagedus, sihtrühmad, suhtluskanalid ja seotud osapooled) korraldamise kohta hiljemalt 5 (viis) tööpäeva jooksul alates hankelepingu allkirjastamisest. 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/125042017019 11 b) Töövõtja suhtub nii projekti andmeanalüütilisse osasse kui ka sellele järgnevasse tarkvara arendamise protsessi paindlikult, s.t. projekti tegevusplaan on pidevalt uuenev dokument ning selle uuendamise vastutus on Töövõtja projektijuhil. Projekti tegevusplaan vaadetakse iga nädal regulaarsetel kohtumistel üle. Kokkuleppel Tellijaga seda täiendatakse ja uuendatakse. c) Töövõtja projektijuhtimine hõlmab endas: i. tegevus- ja ajaplaani koostamist, jälgimist ja korrigeerimist; ii. projekti tegevuste kokkulepitud ajagraafikus püsimise jälgimist; iii. projekti töö korraldamist ja juhtimist vastavalt kokkulepitud tegevusplaanile; iv. projekti üld-, teemapõhiste, regulaarsete ja erakorraliste koosolekute korraldamist, s.t. päevakava ja vajalike töömaterjalide ettevalmistamist koostöös ja kooskõlastatuna Tellija projektijuhiga, koosolekute juhtimist, protokollimise ja vastuvõetud ostuste täitmise korraldamist; v. projekti riskide esialgset ja jooksvat kaardistamist ja maandamist; vi. Tellijaga metoodikate kooskõlastamise korraldamist, kokku lepitud metoodikast kinnipidamist, vajadusel metoodika kohandamist. d) Eelanalüüsis kasutatavad meetodid ja nende põhjal tehtud olulised otsused peavad lähtuma usaldusväärsetes teadusallikates toodust ning allikad peavad olema korrektselt viidatud. Kui see ei ole võimalik või asjakohane, siis peavad otsused tuginema loogiliselt argumenteeritud eksperthinnangule. e) Kui Töövõtja kasutab litsentseeritavat tarkvara, siis peavad kõik litsentsitasud sisalduma pakkumuse lõppmaksumuses ning litsentsid hangitakse Töövõtja poolt. f) Töövõtja teeb projekti jooksul kättesaadavaks tulemite tööversioonid ja muu projektiga seotud materjalid Confluence töökeskkonnas. Suuremahulised hankega seotud materjalid laetakse üles MKM pilve. Tellija korraldab ja annab ligipääsu keskkondadele projekti meeskonnale hiljemalt 5 (viis) tööpäeva jooksul alates hankelepingu allkirjastamisest. g) Töövõtja meeskond kaasab, hoiab kontakti ja teeb pidevat koostööd Tellija määratud projektijuhi ja teiste asjaomaste osapooltega kogu projekti perioodi vältel. h) Loodavad tulemid (dokumendid, mudelid, tarkvara jne) peavad moodustama ühtse terviku ning olema selgelt struktureeritud ja omavahel seostatud ning korrektselt viidatud. i) Loodavad tulemid (dokumentatsioon ja koodid) tuleb üles laadida sõltuvalt mahust kas Confluence keskkonda või MKM pilve elektroonsel kujul, mis on avatav ja töödeldav tavapärase kontoritarkvara või vabavara abil. j) Töö teostamise tähtaeg on 105 kalendripäeva arvates hankelepingu sõlmimisest. Selleks ajaks peab Töövõtja töö valmis tegema ning esitama Tellijale tehnilise kirjelduse punktis 4 toodud tulemid. Peale seda on Tellijal 21 päeva aega töö ülevaatamiseks ning vajadusel märkuste esitamiseks. Tellijal on õigus tulemit kvaliteedi ja sisu hindamiseks kasutada väliste ekspertide abi. k) Pärast kogu töö valmimist tutvustab ja kommenteerib Töövõtja valminud tööd Tellija kokku kutsutaval koosolekul. l) Dokumentatsioon vormistatakse eestikeelsena. m) Projekti raames tehtud tegevused, materjalid ja valminud töö (või ka tulem) tuleb tähistada vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele 12.09.2014 nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“. Sümboolika paigutus ja formaat tuleb eelnevalt Tellijaga kooskõlastada. 12  Lisa 1 Prototüübis kasutatavate ärireeglite näidised Loetelu ärireeglitest, milline reklaam on keelatud ja mille lahendus peaks suutma ära tuvastada. Loetelu ei ole ammendav ning võib projekti käigus täieneda. a) Alkoholireklaam: 1. Alkoholi reklaamis on pildil või kujundina keelatud elusolendi kuvamine: Alkoholi pilt (pudel, purk, veiniklaas, õlleklaas) + inimene (pildil või kujundina ükskõik, milline kehaosa) või mistahes elusolend. Hoiatav tekst „Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Teie tervist“ + inimene (inimene/elusolend). 2. Alkoholi reklaamis on kohustuslik hoiatav tekst: Alkoholi pilt (pudel, purk, veiniklaas, õlleklaas) + hoiatava teksti puudumine („Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Teie tervist“). 3. Alkoholi reklaamis on keelatud kuvada toodete hinda: Alkoholi pilt (pudel, purk, veiniklaas, õlleklaas) + hind (näiteks numbrid ja/või valuutat tähistav €-märk või kiri „euri“, „eur“, „eurot“, „.-„). Hoiatav tekst „Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Teie tervist“ + hind (näiteks numbrid või rahaühik). 4. Alkoholi reklaamis on keelatud kuvada alkoholi sooduspakkumisi: Alkoholi pilt (pudel, purk, veiniklaas, õlleklaas) + sooduspakkumine (%-märk, „happy hour“, „-…%“). Hoiatav tekst „Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Teie tervist“ + sooduspakkumine. 5. Alkoholi reklaamis on keelatud kuvada alkoholi serveerimist (serveeritud kujul on kuvamine lubatud): Alkoholi serveerimine (pudelist klaasi valamine). Hoiatav tekst „Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Teie tervist“ + serveerimine. 6. Alkoholi reklaamis on keelatud kuvada alkoholi tarbimist: Alkoholi tarbimine (tegevusena alkoholi tarbimine pudelist, karahvinist, veiniklaasist, õlleklaasist). 13  Hoiatav tekst „Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Teie tervist“ + serveerimine. 7. Alkoholi reklaami peab olema tootekeskne ja neutraalne. Seega on keelatud kuvada toiduaineid/toitu (koogitükk, puuvili, magustoit, marjad, jäätis jmt), mis ei ole otseselt seotud alkoholi maitseomaduste illustreerimisega. Näiteks on lubatud jõhvikamaitselise viina reklaamis näidata jõhvikaid, sest jõhvikad kirjeldavad toote maitset. Alkoholi pilt (pudel, purk, veiniklaas, õlleklaas) + toit Hoiatav tekst „Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Teie tervist“ + toit NB! Alkoholi reklaami otsimisel on välistava asjaoluna kõigi eelnimetatud variantide juures sõna „alkoholivaba“. b) Tubakareklaam: Tubakareklaam on keelatud, seega keelatud on esitada reklaame, kus on peal järgmised pildid või kujundid: sigaretid, tubakas, vesipiibud, e-sigaretid, tubaka kuumutamiseks mõeldud seadmeid ning huuletubakas. c) Finantsteenuste reklaam: 1. Finantsteenuse (sh tarbijakrediidi) reklaam peab sisaldama üleskutset tutvuda finantsteenuse tingimustega ja vajaduse korral konsulteerida asjatundjaga. Finantsteenuse reklaam peab sisaldama üleskutset tutvuda finantsteenuse tingimustega ning vajaduse korral konsulteerida asjatundjaga. Peab tuvastama reklaamid, milles on sõnumid: „tutvuge finantsteenuse tingimustega“ või „pidage nõu/konsulteerige asjatundjaga“. 2. Tarbijakrediidi reklaam peab sisaldama tüüpnäitena järgmist teavet, st lahendus peab tuvastama reklaamid, milles on kirjas üks või enam järgmistest väljenditest: 1) „intressimäär“; 2) „krediidisumma“; 3) „krediidi ülempiir“; 4) „krediidi kulukuse määr“. 3. Tarbijakrediidi reklaamis on keelatud kuvada laenamisele õhutavaid sõnu Tekstis ei tohi olla näiteks: „laena“, „võta laenu“, „sõlmi leping“. Samuti selliseid sõnu nagu „kiire“, „usaldusväärne“ jne. 4. Tarbijakrediidi reklaam ei tohi rõhuda laenuprotsessi kiirusele, st reklaamis ei tohi sisalduda lauseid: „Vastus laenutaotlusele x minutiga“, „raha kätte x minutiga“ jne. 14  5. Tarbijakrediidi reklaam peab olema vastutustundlik ja tasakaalustatud ega tohi kallutada tarbijaid läbimõtlematule laenuvõtmisele, st keelatud on laused nagu näiteks „lepingutasu 0 eurot“ või „lepingutasu 0 €“. Samuti sõna alates: nt „intress alates“, „lepingutasu alates“. d) Hasartmängureklaam: 1. Hoiatustekst: Hasartmängu reklaam peab sisaldama hoiatavat teksti, st lahendus peab tuvastama teksti: „Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!”. 2. Üleskutse: Hasartmängu reklaam ei tohi sisaldada üleskutset osaleda hasartmängus või külastada mängukohta ega teavet, mis võib jätta mulje, et hasartmängu mängimine suurendab sotsiaalset edukust. Hasartmängu reklaamis tuleb vältida üleskutseid, mis suunavad isikut osalema hasartmängus või külastama mängukohta. Eelkõige on hasartmängu reklaamis keelatud isikute otsene suunamine. Keelatud üleskutsena tuleb tõlgendada käskivat kõneviisi, kuid teatud juhtudel ka ülivõrrete kasutamist ning muud üleskutsuvat. keelatuks tuleb pidada fraase nagu: - „tule mängi“, „tule proovi“, „proovi järele“, „külasta mängu…“, „panusta siin“, „mängi kohe“, „osale mängus“, „kasiino“; - „osta“, „kasuta“, „võta“, „võida“; - „ole esimene“, „superpakkumine“, „ägedad mängud“, „võimsad auhinnad“, „riskivaba“. Hasartmängu reklaam ei tohi rõhuda võitude kättesaamise kiirusele või rahaliste vahendite pealelaadimise kiirusele. Näiteks: „Võidud kätte 5 minutiga“, „raha kontole hetkega“, „kiired väljamaksed“ jms. 3. Õnnemängu reklaam: Õnnemängu reklaam on üldreeglina keelatud. Lahendus peab tekstist tuvastama õnnemängudega seostatavad sõnad „õnnemäng“, „pokker“, „blackjack“, „rulett“, „baccarat“, „slott/slotid“ ning pildilt või kujunditest kaardimastide sümboolika (ärtu, ruutu, poti, risti). Kliendile õnneratta või ruleti või loosikastitasuta keerutuste või tasuta lisakeerutuste ja spinnide pakkumine reklaamis võib olla tõlgendatav kui õnnemängu reklaam, sest nimetatud keerutused ja spinnid on iseloomulikud just õnnemängudele (slotimängud) ning võivad seega olla keelatud. Lahendus peab tuvastama pildi või kujundina objektid nagu ruletilaud, õnnemängu ratas, loosikast. 15  Lisa 2 Kasutusloo näidis (keelatud alkoholireklaam) Alkoholi reklaamimine sotsiaalmeedia võrgustikes on keelatu, välja arvatud alkoholikäitleja veebilehel ja sotsiaalmeedia kontol. Alkoholi reklaami jaoks on loodud ammendav loetelu, mida reklaamis tohib esitada (reklaamiseaduse § 28 lg 14 ja TTJA reklaamijuhend https://www.ttja.ee/sites/default/files/failid/dokumendid/alkoholi_reklaami_juhend.pdf). Tunnused, mida on keelatud kasutada alkoholi reklaamis on sätestatud reklaamiseaduse § 28 lg-s 35 ja käesoleva tehnilise kirjelduse Lisa 1 „Prototüübis kasutatavate ärireeglite näidised“ punktis a. Seega oleks kõige parem ja tõhusam töövahend meie jaoks selline, mis tunneb ära keelatud elemendid ning kraabib kokku vastavad reklaamid. Näiteks soovime anda lahendusele järgmise töökäsu: 1) Leida, tuvastada ning salvestada ühest sotsiaalmeedia kanalist (Instagramist) ajavahemikul …01.2021 kell 8.00 kuni ……01.2021. aastal 48 tunni jooksul Eesti kasutajatele kuvatud keelatud alkoholireklaami episoodid. 2) Keelatud reklaamis sisaldub samaaegselt nii alkoholi teemaline visuaalne objekt (pudel, karahvin, klaas, pokaal, õllekruus) ja tekstiline info järgmiste tunnuste alusel: a. Pilt+ tekst: pildil on alkoholi pudel/karahvin/klaas/pokaal/õllekruus koos elusolendi pildi või kujundiga (inimene või loom, vaateväljas ükskõik milline kehaosa) ja hoiatav tekst „Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Teie tervist“ b. Pilt + tekst: pildil alkoholi pudel/karahvin/klaas/pokaal/õllekruus, kuid puudub hoiatav tekst „Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Teie tervist“ c. Pilt + tekst: pildil alkoholi pudel/karahvin/klaas/pokaal/õllekruus ja hoiatav tekst „Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Teie tervist“ ning hind (näiteks numbrid, sõna „eurot“ või €-märk). d. Pilt + tekst: pildil alkoholi pudel/karahvin/klaas/pokaal/õllekruus ja hoiatav tekst sooduspakkumisega („%“-märk, „-„-märk, sõnad „happy hour“, „soodus“, „soodsam“, „sooduspakkumine“ „allahindlus“, „miinus“). e. Pilt: pildil alkohol mistahes kujul (pudel/karahvin/klaas/pokaal) ja selle serveerimine (nt valamine). 3) Kui reklaamis esineb sõna „alkoholivaba“, siis ei ole tegemist keelatud reklaamiga ja see tuleb liigitada lubatud reklaamiks. Selliseid reklaame kuvama ei pea. 4) Keelatud reklaami episoodid tuleb lisaks tuvastamisele ka salvestada ajatempliga ning tuvastatav peab olema, milliseid reegleid reklaam rikub. 4 Reklaamiseaduse § 28 lg 1: Alkoholi reklaam võib sisaldada üksnes toote: nime, liiki, tootja nime, kaubamärki, päritolumaad, geograafilist piirkonda, etanoolisisaldust mahuprotsentides, müügipakendi kujutist, omadusi (värvus, aroom, maitse) ja serveeringut. 5 Reklaamiseaduse § 28 lg 3: Alkoholi reklaamis esitatava teabe heliline ja visuaalne kujundus ei tohi: sisaldada elusolendit, tema pilti ega kujutist mis tahes viisil, välja arvatud isiku häält, sisaldada eluta asja animeeritud kujutist, kutsuda üles alkoholi ostma või tarbima, kujutada alkoholi serveerimist või tarbimist, seostada alkoholi tähtpäeva, sündmuse, tegevuse või aastaajaga, jätta muul moel muljet, et alkohol on loomulik osa elust ja alkoholitarbimisel on positiivne mõju, seostada alkoholi sõidukijuhtimisega, rõhutada suurt etanoolisisaldust kui alkoholi positiivset omadust, matkida üldtuntud isiku või tegelase, samuti peamiselt lastele suunatud filmi, televisiooni-, muusika- ja meelelahutussaate või ürituse kaudu tuntud isiku või tegelase häält. 16